Põllumajandusminister — Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord — RTL, 33, 425

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 454 lõike 2 ja § 455 lõigete 2 ja 3, komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikli 27 lõike 11, artikli 44 lõigete 1–3 ja artikli 45 lõigete 1–3 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), artikli 4 lõike 1 ja artikli 18 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava). 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (edaspidi toetus) saamise nõuded, toetatavad tegevused ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, toetuse määr, toetuse vähendamise alused ja kord, toetuse andmise alused ja toetuse andmise täpsem kord kohustuse üleandmise, ülevõtmise, asendamise, suurendamise ja vähendamise korral ning toetuse maksmise kord. § 2. Toetusõiguslik maa (1) Toetust võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse teravilja-, õli- ja kiukultuuri ning kaunvilja (edaspidi põllukultuur), rühvelkultuuri, köögiviljakultuuri ja aedmaasikat, maa kohta, mida hoitakse mustkesas või mida kasutatakse kuni neljal järjestikusel aastal rohumaana. (2) Lõikes 1 nimetatud rohumaa puhul loetakse heintaimede allakülvina tehtava külvi aasta rohumaade vanuse arvestamise juures 0-aastaks. § 3. Toetuse määr Toetuse määr on ühe hektari toetusõigusliku maa kohta põhitegevuse nõuete järgimise eest 550 krooni aastas ning põhi- ja lisategevuse nõuete järgimise eest 900 krooni aastas. 2. peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED JA TOETUSE TAOTLEMINE § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust võib taotleda toetuse põhitegevuse või toetuse põhi- ja lisategevuse eest. (2) Taotlejal võib samal ajal olla üks toetuse põhitegevuse või toetuse põhi- ja lisategevuse kohta võetud kohustus. § 5. Nõuded toetuse saamiseks (1) Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik (edaspidi taotleja) vähemalt 1,00 hektari suuruse toetusõigusliku maa kohta, mis vastab «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 12 lõikes 2 sätestatud nõuetele. (2) Taotleja võtab kohustuse tegeleda põllumajandusettevõtte (edaspidi majandusüksus) põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat (edaspidi kohustuseperiood) selle määruse nõuete kohaselt toetuse põhitegevuse või toetuse põhi- ja lisategevusega kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maal ja selle pindalal (edaspidi algne kohustus). Kui kindlaks tehtud maa pindala on suurem kui selle maa pindala, mille kohta toetust taotletakse, loetakse algse kohustuse aluseks maaks maa ning selle pindalaks pindala, mille kohta toetust taotletakse. (3) Toetust võib taotleda toetusõigusliku maa kohta tingimusel, et kuni 4-aastane rohumaa moodustab kohustuseperioodi jooksul majandusüksuse põllumajandusmaast kuni 50%. (4) Taotleja järgib kogu majandusüksuse põllumajandusmaal põllumajandusministri 9. märtsi 2009. a määruses nr 33 «Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord» sätestatud nõudeid. (5) Taotleja täidab kogu majandusüksuses nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 51 lõikes 3 nimetatud päevast alates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) veebilehel avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid, sealhulgas väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid. (6) Kui taotlejal on «Eesti maaelu arengukava 2004–2006» raames keskkonnasõbraliku tootmise tegevuse eest põllumajandusliku keskkonnatoetuse kehtiv kohustus, võib toetust taotleda juhul, kui taotleja asendab kehtiva kohustuse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustusega. (7) Kui taotlejal on «Eesti maaelu arengukava 2004–2006» raames mahepõllumajandusliku tootmise tegevuse eest põllumajandusliku keskkonnatoetuse kehtiv kohustus, võib põhitegevuse eest taotleda toetust juhul, kui taotleja asendab kehtiva kohustuse arengukava 5. peatüki alameetmes 2.3.2 «Mahepõllumajandusliku tootmise toetus» sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega (edaspidi mahepõllumajandusliku tootmise kohustus). (8) Kui taotlejal on kehtiv mahepõllumajandusliku tootmise kohustus, võib ta toetust taotleda üksnes põhitegevuse eest. § 6. Baasnõuded (1) Taotleja võtab toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse täita kogu majandusüksuses kohustuseperioodi jooksul järgmisi nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 39 lõike 3 kohaseid baasnõudeid: 1) taotleja kannab andmed majandusüksuse põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta «Veeseaduse» § 261 lõike 7 alusel peetavasse põlluraamatusse; 2) taotleja koostab või vajaduse korral uuendab taotluse esitamise aasta 15. juuniks kogu põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaani, mis peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav viie aasta jooksul arvates selle koostamisest. Plaanis peavad sisalduma vähemalt põllumajandusministri 9. märtsi 2009. a määruse nr 33 «Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord» lisas 1 toodud viljavaheldus- või lisas 2 toodud külvikorra näidisplaani andmed; 3) taotleja, kes taotleb toetust nitraaditundlikul alal asuva põllumajandusmaa kohta, esitab PRIAle igal kohustuseaastal ajavahemikus 2. kuni 21. maini põllumajandusministri 10. aprilli 2008. a määruse nr 30 «Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisas 1 toodud vormi kohase taotluse lisas toodud põldude loetelu, millele on kantud andmed kogu põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, sealhulgas püsirohumaa ja kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta; 4) taimekaitsevahendit tohib pritsida üksnes töökorras taimekaitseseadmega. Kasutuses olev taimekaitseseade, välja arvatud käsi- ja selgprits ning seade, mida kasutatakse teadustöös või näidisena, peab läbima korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel. Taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul peab taimekaitsevahendi kasutaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus; 5) taotleja või tema majandusüksuse töötaja, kes tegeleb keskkonnasõbraliku majandamisega, või füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema perekonnaliige peab teise kohustuseaasta 1. novembriks olema osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatud keskkonnasõbraliku majandamise algkoolitusel ja viienda kohustuseaasta 15. juuniks olema osalenud vähemalt kuus akadeemilist tundi keskkonnasõbraliku majandamise täienduskoolitusel; 6) kogu majandusüksuse põllumajandusmaal kasvatatakse põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või hoitakse põllumajandusmaad alates 15. juunist mustkesas; 7) Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina ja Misso vallas asuvast majandusüksuse põllumajandusmaast peab vähemalt 30% olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajandusmaal olev põllumajanduskultuur ja kõrretüü; 8) sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas. Nitraaditundlikul alal on sõnniku- ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas, sellest mineraalväetistega kuni 140 kg aastas. Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega alal on mineraalväetistega antav lubatud lämmastikukogus haritava maa ühe hektari kohta aastas kuni 120 kg ning talivilja ja mitmeniitelise rohumaa puhul korraga antav lämmastikukogus haritava maa ühe hektari kohta aastas kuni 80 kg; 9) sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva majandusüksuse toetusõigusliku maa ääres, mis on suurem kui 20 hektarit ja kus taotluse esitamise aastal kasvatatakse põllukultuuri või maa ääres, mida hoitakse mustkesas, peab olema 0,5 meetri laiune mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba, kraav, kiviaed või muu maastikuelement; 10) majandusüksuse põllumajandusmaal asuvat «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud kaitstavat looduse üksikobjekti ja «Muinsuskaitseseaduse» § 3 lõikes 2 nimetatud kinnismälestist ei tohi rikkuda ega hävitada. (2) Lõikes 1 nimetatud viljavaheldus- või külvikorraplaani ei pea koostama püsirohumaa, puuvilja- ja marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa ja põllu kohta, mis on väiksem kui 0,3 hektarit. § 7. Nõuded põhitegevuse kohta (1) Põhitegevuse eest toetuse taotlemise korral täidab taotleja §-s 5 toodud toetuse saamise nõudeid ja §-s 6 toodud baasnõudeid. (2) Taotleja koostab kogu majandusüksuse põllumajandusmaa kohta iga kohustuseaasta 15. juuniks lisas 1 toodud vormi kohase väetusplaani. Kõik kohustuseperioodi jooksul koostatud väetusplaanid peavad olema majandusüksuses kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. Väetusplaani ei pea koostama taotleja, kes ei pea põllumajandusloomi ega kasuta väetist. (3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud viljavaheldus- või külvikorraplaani koostamisel peab arvestama, et: 1) kogu majandusüksuse toetusõiguslikul maal ei kasvatata samal põllul teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal ning sama liiki põllu-, rühvel- või köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal. Rühvel- ja köögiviljakultuuri puhul kohaldatakse nõuet 0,3 hektarist suurema ühe põllumajanduskultuuri all oleva põllu suhtes. Mustkesa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena, põllukultuuride järgnevust viljavaheldus- või külvikorraplaanis ei katkesta. Sertifitseeritud seemne kasvatamisel on sama liiki põllukultuuri lubatud kasvatada samal põllul kuni kolmel järjestikusel aastal; 2) vähemalt 30% kogu majandusüksuse toetusõiguslikust maast peab iga kohustuseaasta 1. novembriks olema toitainete leostumise vältimiseks põllumajanduskultuurist koosneva taimkatte all; 3) kui toetust taotletakse kuni 4-aastase rohumaa kohta, peab taotleja kasvatama ühel kohustuseaastal sellel maal muud põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või hoidma põllumajandusmaad alates 15. juunist mustkesas. (4) Taotleja kasvatab igal kohustuseaastal kogu majandusüksuse toetusõiguslikul maal taotlemise aastale eelneva aasta sügisesel ja taotlemise aasta kevadisel külvipinnal kokku vähemalt 15,0% sertifitseeritud seemnega külvatud põllumajanduskultuuri. Põllukultuuride allakülvi ei loeta selle nõude puhul sertifitseeritud seemneks ning köögivilja- ja rühvelkultuuride alust maad ei loeta külvipinnaks. Seemnepartii sertifitseerimist tõendav külvatud seemne müügipakendi etikett ja sertifitseeritud seemne ostmist tõendav dokument peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. (5) Taotleja korraldab kogu majandusüksuse toetusõigusliku maa kohta üks kord kohustuseperioodi jooksul nõuetekohase mullaproovide ja sõnnikuhoidla kohta sõnnikuproovide võtmise ning proovide saatmise akrediteeritud laboratooriumisse analüüsimiseks. (6) Sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva majandusüksuse toetusõigusliku maa ääres, mis on suurem kui 20 hektarit ja kus taotluse esitamise aastal kasvatatakse põllukultuuri või maa ääres, mida hoitakse mustkesas, peab olema 2–5 meetri laiune mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba, kraav, kiviaed või muu maastikuelement. (7) Majandusüksuse põllumajandusmaal asuvat pärandkultuuriobjekti, milleks on allikas, hiis, põlispuu, pärimusega kivi, heinaküün, kuhjalava, kaev, sealhulgas karjamaakaev, kiviküna, paemurd, linaleoauk, tuulik, tuuleveski, veskijalg, piimapukk, kiviaed, tara, talukoht ja põline talutee ning muid väärtuslikke maastikuelemente, milleks on rändrahn, tiik, puuderiba või allee, hekk, põllul asuv üle viie aasta vanune kivikuhjatis, üksikpuu või puudegrupp, ei tohi kohustuseperioodi jooksul rikkuda ega eemaldada. § 8. Nõuded mulla- ja sõnnikuproovide kohta (1) Taotleja korraldab viie aasta jooksul alates eelmiste mullaproovide võtmise aastast iga põllu kohta mullaproovide võtmise ja proovide saatmise akrediteeritud laboratooriumisse mulla happesuse ning taimede poolt omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks arvestusega, et iga 5 hektari kohta oleks võetud vähemalt üks proov. Mullaproov saadetakse akrediteeritud laboratooriumisse koos akrediteeritud laboratooriumi saatelehega. Kui põllu suurus on alla 3 hektari, võib võtta mitme põllu kohta ühe proovi arvestusega, et iga 5 hektari kohta oleks võetud vähemalt üks proov. Akrediteeritud laboratooriumi väljastatud mullaproovide analüüside tulemused (edaspidi mullaproovide analüüsi tulemused) peavad olema majandusüksuses kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. Kui kohustuse võtmise aastale eelnenud nelja aasta jooksul ei ole mullaproovide võtmist ja akrediteeritud laboratooriumisse saatmist korraldatud, peavad mullaproovide analüüsi tulemused olema majandusüksuses kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad alates teise kohustuseaasta 1. juunist. (2) Taotleja korraldab lõikes 1 nimetatud mullaproovide võtmise raames iga põllumassiivi kohta mullaproovide saatmise akrediteeritud laboratooriumisse mulla orgaanilise süsiniku sisalduse määramiseks. Kui põllumassiivi suurus on alla 3 hektari, võib võtta mitme põllumassiivi kohta ühe proovi arvestusega, et iga 5 hektari kohta oleks võetud vähemalt üks proov. Mullaproovide analüüsi tulemused peavad olema majandusüksuses kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. Kui kohustuse võtmise aastale eelnenud nelja aasta jooksul ei ole mullaproovide võtmist ja akrediteeritud laboratooriumisse saatmist korraldatud, peavad mullaproovide analüüsi tulemused olema majandusüksuses kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad alates teise kohustuseaasta 1. juunist. (3) Kui majandusüksuses on sõnnikuhoidla, korraldab taotleja teise kohustuseaasta 31. detsembriks iga sõnnikuhoidla kohta sõnnikuproovide saatmise akrediteeritud laboratooriumisse sõnniku kuivaineprotsendi ning kogulämmastiku, vees lahustuva lämmastiku, kogukaaliumi ja kogufosfori sisalduse määramiseks. Sõnnikuproov saadetakse akrediteeritud laboratooriumisse koos akrediteeritud laboratooriumi saatelehega. Sõnnikuproov võetakse iga sõnnikuhoidla kohta 4–6 kuud seisnud sõnnikust enne sõnniku laotamist. Sõnnikuproovide analüüsi tulemused peavad olema majandusüksuses kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. § 9. Nõuded põhi- ja lisategevuse kohta (1) Põhi- ja lisategevuse eest toetuse taotlemise korral täidab taotleja §-s 5 toodud toetuse saamise nõudeid, §-s 6 toodud baasnõudeid ja §-s 7 toodud toetuse põhitegevuse kohta kehtestatud nõudeid, arvestades sellest paragrahvist tulenevaid erinevusi. (2) Taotleja arvestab § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud viljavaheldus- ja külvikorraplaani koostamisel, et igal kohustuseaastal kasvatatakse kogu majandusüksuse toetusõiguslikul maal vähemalt 15% puhaskülvina liblikõielist põllumajanduskultuuri või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina. (3) Majandusüksuse toetusõiguslikul maal ei ole põllu-, rühvel- ja köögiviljakultuuri kasvatamise korral lubatud kasutada glüfosaate kultuurtaimede tärkamisest kuni saagi koristamiseni. Samuti ei ole glüfosaate lubatud kasutada haljasväetisena kasutataval rohumaal. (4) Majandusüksuse toetusõiguslikul maal võib taimekasvuregulaatoreid kasutada üksnes talivilja kasvatamise korral. (5) Taotleja väetab kogu majandusüksuse põllumajandusmaad vajaduse korral, arvestades, et kogu toetusõigusliku maa keskmisena on aastas hektari kohta lubatud anda mineraalväetistega lämmastikku kuni 100 kg. Mineraalväetiste ja sõnnikuga kokku on aastas hektari kohta lubatud anda kuni 155 kg lämmastikku. Nitraaditundlikul alal asuval põllumajandusmaal on kogu nitraaditundliku ala toetusõigusliku maa keskmisena aastas hektari kohta lubatud anda mineraalväetistega lämmastikku kuni 90 kg. Mineraalväetiste ja sõnnikuga kokku on aastas lubatud hektari kohta anda kuni 140 kg lämmastikku. (6) Taotleja ei tohi hoida majandusüksuse toetusõiguslikku maad mustkesas. § 10. Nõuded toetuse taotluse kohta ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Taotleja esitab ajavahemikus 2. maist kuni 21. maini PRIAle: 1) põllumajandusministri 10. aprilli 2008. a määruse nr 30 «Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisas 1 toodud vormi kohase taotluse; 2) punktis 1 nimetatud taotluse lisas toodud põldude loetelu, millele on kantud andmed põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, sealhulgas kasvatatavate põllumajanduskultuuride ja püsirohumaa kohta ning asjakohaste põldude kohta on märgitud, millist toetust taotletakse; 3) põllumassiivi kaardi, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas toodud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ning püsirohumaa põldude numbrid ja nende piirid; 4) kui andmed põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab taotleja katastri kaardi või muu kaardimaterjali, millel on märgitud punktis 1 nimetatud taotluse lisas toodud kasvatatavate põllumajanduskultuuride ning püsirohumaa põldude numbrid, piirid ja katastritunnused; 5) lisas 2 toodud vormi kohase kinnituse kohustuse võtmise kohta. (2) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab ta koos taotlusega PRIAle Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määruse nr 162 «Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus» lisas 1 nimetatud avalduse oma andmete kandmiseks registrisse. (3) Kohustuse võtmise aastale järgnevatel kohustuseaastatel esitab toetuse saaja lõikes 1 nimetatud ajavahemikul PRIAle kohustuse jätkamise kinnitamiseks lõike 1 punktides 1–4 nimetatud dokumendid. (4) Teisel kohustuseaastal kannab toetuse saaja lõikes 1 nimetatud ajavahemikul PRIAle esitatavale lõike 1 punktis 3 nimetatud kaardile ja põllumassiivist väljaspool asuva põllu kohta katastrikaardile majandusüksuse põllumajandusmaal asuva kaitstava looduse üksikobjekti, kinnismälestise ning § 7 lõikes 7 nimetatud pärandkultuuriobjekti ja väärtusliku maastikuelemendi. (5) Nitraaditundlikul alal asuva majandusüksuse puhul kannab toetuse saaja lõikes 1 nimetatud ajavahemikul teisel kohustuseaastal majandusüksust kajastavale kaardile majandusüksuse maal asuva allika, karstilehtri, kaitsmata põhjaveega ala ja kaevu ning võimalikult ohtliku punktreostusallika, milleks on kanalisatsiooniehitis, naftasaaduste hoidmise ehitis, siloladustamiskoht, sõnnikuhoidla ja väetisehoidla. 3. peatükk TAOTLEJA JA TAOTLUSE KONTROLLIMINE § 11. Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimine (1) PRIA vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib nendes esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele, sealhulgas teeb § 5 lõikes 4 nimetatud nõuete täitmise üle kohapealset kontrolli, kontrollides komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), II jao I alajao kohaselt vähemalt 1% nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i–v ja punkti b alapunktis iv nimetatud toetuse taotlejatest. (2) Paragrahvi 5 lõikes 5 nimetatud kohustuslike majandamisnõuete täitmise üle teevad oma pädevuse piires kohapealset kontrolli Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi TTI), Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) ning Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI), kontrollides komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 II jao I alajao kohaselt vähemalt 1% nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktides i–v ja punkti b alapunktis iv nimetatud toetuse taotlejatest. (3) Paragrahvi 5 lõikes 5 nimetatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuete täitmise üle teevad oma pädevuse piires kohapealset kontrolli TTI ja KKI, kontrollides komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 II jao I alajao kohaselt vähemalt 1% nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 punkti a alapunktis iv nimetatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlejatest. (4) Paragrahvides 6–9 toodud nõuete täitmise üle teeb PRIA kohapealset kontrolli vähemalt 5% taotlejate juures komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artiklite 12–15 kohaselt. (5) Kui taotleja või taotleja esindaja viibib kohapealse kontrolli juures, näitab ta kohapealset kontrolli tegevale ametnikule vajaduse korral ette põllu piiri. 4. peatükk TOETUSE VÄHENDAMINE JA TAOTLUSE RAHULDAMINE VÕI RAHULDAMATA JÄTMINE § 12. Toetuse vähendamine (1) Kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et maa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 16 kohaselt. (2) Kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud § 5 lõikes 4 nimetatud nõudeid, ning kui TTI, VTA või KKI on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud § 5 lõikes 5 nimetatud kohustuslikke majandamisnõudeid, sealhulgas väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid, või kui TTI, VTA või KKI on teinud § 5 lõikes 5 nimetatud nõuete rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev süüteo otsus, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artiklite 22–24 kohaselt. (3) Kui kohapealse kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-s 6 toodud nõudeid või kui TTI või KKI on teinud §-s 6 toodud nõuete rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või taotleja suhtes on jõustunud süüdimõistev süüteo otsus, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta kuni 5%. (4) Kui kohapealse kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-des 7–9 toodud nõudeid, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta 5–25%. (5) Kui taotleja rikub §-s 6 toodud nõuet korduvalt, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust korduvalt rikutud nõude kohta kuni 15%. (6) Kui taotleja rikub §-des 7–9 toodud nõuet korduvalt, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 18 lõike 2 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust korduvalt rikutud nõude kohta kuni 50%. (7) Kui taotleja ei esita kõiki § 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmeid põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, kuid mille kohta ta ei taotle toetust, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artikli 14 lõike 1a kohaselt. (8) Taotletud toetuse vähendamise otsustamisel kohaldab PRIA komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklit 68. (9) Kui taotleja on toetuse taotlemisel ületanud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 lisas 1 artikli 36 punkti a alapunktis iv nimetatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohta sätestatud maksimaalse suuruse, vähendab PRIA taotletud toetust toetuse maksimaalset suurust ületava osa võrra. § 13. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine (1) Arvestades §-s 11 nimetatud kontrollide tulemusi ja toetuse määra, teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotluse esitamise aastale järgneva aasta 1. veebruariks. (2) Kui nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab kohustuseaastaks määratud toetuse rahastamise eelarve, vähendab PRIA §-s 3 toodud toetuse määra võrdeliselt. (3) Kohustuseperioodi toetussumma arvutatakse esimese kohustuseaasta määra alusel kohustuseperioodi lõpuni. (4) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 16, artikli 18 lõike 3 ja artikli 23 kohaselt ning «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõike 5 punktides 1 ja 4–6 5. peatükk KOHUSTUSE ÜLEANDMINE, ÜLEVÕTMINE, ASENDAMINE, SUURENDAMINE JA VÄHENDAMINE § 14. Kohustuse üleandmine ja ülevõtmine (1) Kui toetuse saaja annab kogu oma kohustuse või osa sellest üle teisele isikule, kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikli 44 lõiget 1. (2) Taotleja ei või kohustust üle anda ega üle võtta kohustuse võtmise aastal, välja arvatud «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 66 lõikes 3 nimetatud vääramatu jõu puhul (edaspidi vääramatu jõud). (3) Kui kohustuse ülevõtjal on kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise sama tegevuse kohustus, liidetakse ülevõetud kohustus taotleja kohustusega ja kohustuseperioodi kestuseks loetakse lühemat aega kestnud kohustuse kestus. (4) Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kehtivat kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. (5) Kui kohustuse ülevõtjal on kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhi- ja lisategevuse kohustus, asendab ta ülevõetud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhitegevuse kohustuse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhi- ja lisategevuse kohustusega. Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks lühemat aega kestnud kohustuse kestus. (6) Kui kohustuse ülevõtjal on kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhitegevuse kohustus, asendab ta keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhi- ja lisategevuse kohustuse ülevõtmise korral kehtiva kohustuse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhi- ja lisategevuse kohustusega. Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks lühemat aega kestnud kohustuse kestus. (7) Kui kohustuse ülevõtjal puudub kehtiv kohustus, peab ta kohustuse ülevõtmise aastale järgneva aasta 1. novembriks olema osalenud § 6 lõike 1 punktis 5 nimetatud koolitustel. Kui kohustus võetakse üle viimasel kohustuseaastal, ei pea kohustuse ülevõtja nimetatud koolitustel osalema. § 15. Kohustuse asendamine (1) «Eesti maaelu arengukava 2004–2006» raames keskkonnasõbraliku tootmise tegevuse eest põllumajandusliku keskkonnatoetuse saaja võib asendada oma kehtiva kohustuse täielikult keskkonnasõbraliku majandamise kohustusega. Asendatud kohustuse asemel algab uus kohustus, mille kestus on viis aastat. (2) Keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse eest toetuse saaja võib asendada oma kehtiva kohustuse täielikult keskkonnasõbraliku majandamise põhi- ja lisategevuse kohustusega. Sellisel juhul loetakse kohustuseperioodi kestuseks algse kohustuse kestus. § 16. Kohustuse suurendamine (1) Kui toetuse saaja suurendab komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 45 lõigete 1–3 alusel § 5 lõikes 2 nimetatud algse kohustusealuse maa pindala selle maa arvelt, mille kohta ei ole keskkonnasõbraliku majandamise kohustust võetud, kuni 30% või kuni 2 hektarit, loetakse kohustuseperioodi kestuseks algse kohustuse kestus. (2) Kui toetuse saaja suurendab kohustusealuse maa pindala üle lõikes 1 sätestatud määra, algab uus kohustus, mille kestus on viis aastat. (3) Kohustuse üleandmise ja ülevõtmise korral on kohustuse üleandjal ja ülevõtjal õigus suurendada kohustusealuse maa pindala üksnes § 5 lõikes 2 nimetatud algse kohustuse arvelt. (4) Kohustuse suurendamiseks ei loeta kohustuse § 14 kohast ülevõtmist või kohustuse § 15 kohast asendamist määruses sätestatud tegevusega. § 17. Kohustuse vähendamine (1) Toetuse saaja võib komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 3 alusel vähendada § 5 lõikes 2 nimetatud algse kohustusealuse maa pindala kuni 30%. (2) Kohustuse üleandmise ja ülevõtmise korral on kohustuse üleandjal ja ülevõtjal õigus vähendada kohustusealuse maa pindala üksnes § 5 lõikes 2 nimetatud algse kohustuse osas. (3) Kohustuse vähendamiseks ei loeta kohustuse § 14 kohast üleandmist või kohustuse § 15 kohast asendamist määruses sätestatud tegevusega. § 18. Muudatustest teavitamine (1) Toetuse saaja teavitab kohustuse suurendamisest PRIAt § 10 lõikes 1 nimetatud ajavahemikul, esitades § 10 lõikes 3 nimetatud dokumendid. (2) Toetuse saaja teavitab kohustuse vähendamisest PRIAt § 10 lõikes 1 nimetatud ajavahemikul, esitades § 10 lõikes 3 nimetatud dokumendid. (3) Kohustuse üleandja teavitab kohustuse üleandmisest PRIAt § 10 lõikes 1 nimetatud ajavahemikul, esitades lisas 3 toodud vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta. Kohustuse ülevõtja esitab PRIAle samal ajavahemikul ülevõetud kohustuse kohta § 10 lõikes 3 nimetatud dokumendid. (4) Toetuse saaja teavitab kohustuse asendamisest PRIAt § 10 lõikes 1 nimetatud ajavahemikul, esitades § 10 lõikes 1 nimetatud dokumendid. 6. peatükk TOETUSE MAKSMINE § 19. Toetuse maksmine (1) Toetus makstakse taotleja arvelduskontole nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.08.2005, lk 1–25) artikli 11 kohaselt § 13 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel taotluse esitamise aastale järgneva aasta 30. juuniks. (2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457 lõikes 8 sätestatud juhtudel. § 20. Kohustuse lõppemine ja toetuse tagasinõudmata jätmine (1) Eelmistel aastatel makstud toetust ei nõuta komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 3 kohaselt tagasi selle maa pindala osas, mille osas toetuse saaja vähendab § 5 lõikes 2 nimetatud algse kohustusealuse maa pindala alla 30%. (2) Eelmistel aastatel makstud toetust ei nõuta tagasi, kui toetuse saaja on täitnud võetud kohustuse vähemalt kolmel järjestikusel kohustuseaastal ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 44 lõike 2 punkti a kohaselt lõpetab põllumajandusliku tegevuse. § 21. Rakendussätted (1) 2009. aastal võetud kohustuse puhul kestab § 5 lõikes 2 nimetatud kohustuseperioodi esimene kohustuseaasta 21. maist kuni 31. detsembrini 2009 ja viies kohustuseaasta 1. jaanuarist 2013 kuni 20. maini 2014. (2) 2009. aastal kohaldatakse § 7 lõikes 4 toodud nõuet üksnes kevadiste külvipindade suhtes. § 22. Määruse jõustumine Paragrahvi 6 lõike 1 punkt 9 ja § 7 lõige 6 jõustuvad 15. juunil 2010. a. Minister Helir-Valdor SEEDER Kantsler Ants NOOT Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 3.04.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-02015.