Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-18-09 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2009. a kohtumäärus Sergei Lodi süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 189 lg 1, § 392 lg 2 p 2, § 414 lg 4 p 2, § 415 lg 1, § 418 lg 1 ja lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 420 lg 4 järgi — RT III, 16, 117

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-18-09 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 1. aprill 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi Sergei Lodi süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 189 lg 1, § 392 lg 2 p 2, § 414 lg 4 p 2, § 415 lg 1, § 418 lg 1 ja lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 420 lg 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2008. a määrus kriminaalasjas nr 1-08-3262 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juhtiv riigiprokurör Margus Kurm, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev 2. märts 2009, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2008. a määruse põhiosa, jättes selle punktist 7.8 välja järelduse, et Harju Maakohtu 3. juuli 2008. a otsuses ei tunnistatud Sergei Lodit süüdi 115 püstolkuulipilduja PPS, nende juurde kuulunud 208 padrunisalve ja 4966 padruni hoidmises; V. Komarovile kolme püstolkuulipilduja PPS koos salvedega üleandmises; A. Kaldmale 15 püstolkuulipilduja PPS ja nende juurde kuulunud 22 padrunisalve ning 2800 padruni üleandmises ja V. Komarovile 5 püstolkuulipilduja, 10 padrunisalve ja 262 padruni üleandmises. 2. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. 3. Määruskaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. Sergei Lodi anti kohtu alla süüdistatuna järgmiste kuritegude toimepanemises. 1.1 Omamata relvasoetamisluba ja relvaluba, ta omandas ja kuni 7. märtsini 2007 hoidis tema kasutuses olnud garaažis erinevaid relvi, relvaosi ja laskemoona. Süüdistuses kvalifitseeriti see tegu KarS § 418 lg 1 järgi. 1.2 Ta omandas 115 tsiviilkäibes keelatud sõjaväerelva – püstolkuulipildujat PPS, 208 nende juurde kuuluvat padrunisalve ja 4966 padrunit Tokarev, mis on samuti tsiviilkäibes keelatud. Neid esemeid hoidis ta oma valduses, sh tema kasutuses olevas garaažis kuni 7. märtsini 2007. Süüdistuses kvalifitseeriti see tegu KarS § 418 lg 4 p 2 järgi, märkides, et käesoleval ajal on samasugune käitumine karistatav KarS § 4181 lg 2 p 2 järgi. 1.3 Eelnevalt nimetatud püstolkuulipildujatest PPS kolm tükki andis S. Lodi ajavahemikus 2002-2006 koos salvedega üle Vitaly Komarovile. Sellega pani S. Lodi toime korduva sõjaväerelvadeks olevate tulirelvade käitlemise ehk KarS § 418 lg 4 p-s 1 ettenähtud kuriteo, mis praegu on karistatav KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi. 1.4 Punktis 1.2 nimetatud püstolkuulipildujatest 15 tükki koos 22 nende juurde kuuluva padrunisalvega ja vähemalt 2800 padruniga andis S. Lodi 2006. a suvel üle Aleksander Kaldmale eesmärgiga, et A. Kaldma müüks need relvad eeluurimisel tuvastamata isikutele. Tehing jäi toimumata, aga relvad ja laskemoon müüdi hiljem. Sellega pani S. Lodi süüdistuse kohaselt toime suure koguse sõjaväerelvadeks olevate tulirelvade ja laskemoona korduva käitlemise ehk KarS § 418 lg 4 p-des 1 ja 2 ettenähtud kuriteo, mis praegu on karistatav KarS § 4181 lg 2 p 1 ja 2 järgi. 1.5 Koos A. Kaldma, Margo Mittali ja Alex Kozlowskiga, kellest ühelgi ei olnud tulirelvade ja laskemoona väljaveo luba, toimetasid 2006. a septembris üle Eesti Vabariigi riigipiiri Läti Vabariiki 10 püstolkuulipildujat PPS koos padrunisalvedega ja nende juurde kuuluvad 1260 padrunit Tokarev ning müüsid need seal eeluurimisel tuvastamata isikutele. S. Lodi osa kuriteos seisnes selles, et tema nimetatud relvade ja laskemoona ebaseadusliku omanikuna andis A. Kaldmale relvade müügiks nõusoleku, määras müügihinna ja omandas hiljem müügist saadud tulu. Sellega pani S. Lodi grupis teiste isikutega toime suure koguse sõjaväerelvadeks olevate tulirelvade ja laskemoona salakaubaveo ja korduva käitlemise ehk KarS § 418 lg 4 p-des 1 ja 2 ning 392 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteod, mis praegu on karistatavad KarS § 4181 lg 2 p-de 1 ja 2 ning 392 lg 2 p 2 järgi. 1.6 2007. a veebruaris andis S. Lodi Tallinn-Narva maanteel V. Komarovile üle viis püstolkuulipildujat PPS, 10 nende juurde kuuluvat padrunisalve ja 262 padrunit Tokarev, s.o tsiviilkäibes keelatud sõjaväerelvad ja laskemoona. Sellega pani S. Lodi toime sõjaväerelvadena käsitatavate tulirelvade ja laskemoona korduva käitlemise ehk KarS § 418 lg 4 p-s 1 ettenähtud kuriteo, mis praegu on karistatav KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi. 1.7 Omamata tulirelvade ja laskemoona väljaveo luba püüdis S. Lodi koos A. Kaldma ja veel kahe seni tuvastamata isikuga 2007. a märtsis toimetada üle Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi riigipiiride Leedu Vabariiki 95 püstolkuulipildujat PPS, 81 nende juurde kuuluvat padrunisalve ja 2170 padrunit Tokarev ning müüa need seal eeluurimisel tuvastamata isikutele. Kuritegu jäi S. Lodi ja tema kaasosaliste tahtest sõltumatul põhjusel lõpule viimata, kuna nad peeti vahetult pärast relvade ja laskemoona veoautole laadimist kinni. Sellega pani S. Lodi grupis toime suure koguse sõjaväerelvadena käsitatavate tulirelvade ja laskemoona salakaubaveo ja korduva käitlemise katse ehk KarS § 418 lg 4 p-de 1 ja 2 – § 25 ning § 392 lg 2 p 2 – § 25 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis praegu on karistatav KarS § 4181 lg 2 p-de 1 ja 2 – § 25 ning 392 lg 2 p 2 – § 25 järgi. 1.8 Omandas kolm käsitöönduslikult valmistatud helisummutit ning hoidis neid kuni 7. märtsini 2007 tema kasutuses olevas garaažis. Sellega pani Sergei Lodi toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise ehk KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.9 Omandas 1595 grammi lõhkeainet ammoniiti ja kokku 977 grammi lõhkeainet trotüüli ning hoidis seda kuni 7. märtsini 2007 erinevates tema kasutuses olnud ruumides. Sellega pani Sergei Lodi toime suure koguse lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise ehk KarS § 414 lg 4 p-s 2 ettenähtud kuriteo, mis praegu on karistatav KarS § 414 lg 2 p 2 järgi. 1.10 Omandas 9 elektridetonaatorit, mis on lõhkeseadeldise olulised osad, ning hoidis neid kuni 7. märtsini 2007 erinevates tema kasutuses olnud ruumides. Sellega pani S. Lodi toime lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku käitlemise ehk KarS § 415 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. 1.11 Omandas 39 roosat värvi tabletti massiga kokku 9,21 grammi, mis sisaldasid metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja N-etüül-MDA-d (MDE ehk MDEA), ning minigripp kilekotti pakendatud valgeid tabletitükke ja -puru massiga 5,43 grammi, mis sisaldas metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), ning hoidis neid 7. märtsini 2007 enda kasutuses olevas garaažis. Sellega pani Sergei Lodi toime suure koguse narkootikumide käitlemise ehk KarS § 184 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. 1.12 Omandas 7838 grammi 1-fenüül-2-propanooni ning hoidis seda 7. märtsini 2007 enda kasutuses olevas garaažis. Sellega pani Sergei Lodi toime suure koguse narkootikumide käitlemiseks vajaliku aine valdamise ehk KarS § 189 lg-s 1 ettenähtud kuriteo. 2. Harju Maakohtu 3. juuli 2008. a otsusega tunnistati S. Lodi süüdi ja teda karistati järgmiselt: 1) KarS § 418 lg 1 järgi vangistusega 3 aastaks; 2) KarS § 418 lg 4 p-de 1 ja 2 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 4181 lg 2 p-d 1 ja 2) ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi vangistusega 12 aastaks; 3) KarS § 420 lg 1 järgi vangistusega 3 kuuks; 4) KarS § 414 lg 4 p 2 (alates 15. märtsist 2007 KarS § 414 lg 2 p 2 ) järgi vangistusega 5 aastaks; 5) KarS § 415 lg 1 järgi vangistusega 3 aastaks; 6) KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 3 aastaks; 7) KarS § 189 lg 1 järgi vangistusega 3 aastaks. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus S. Lodile liitkaristuseks 12 aastat vangistust algusega 7. märtsist 2007. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka A. Kaldma, Margo Mittal, Alex Koslowski ja V. Komarov, kuid nende isikute osas määruskaebemenetlust ei toimu. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatavate süü on peale nende endi poolt antud ütluste leidnud tõendamist jälitusprotokolliga, fototabeliga, läbiotsimise määruse ja protokolliga, ekspertiisiaktiga, asitõendite vaatlusprotokolliga, ütluste olustikuga seostamise protokolliga. Muu hulgas märkis maakohus otsuses järgmist: «Süüdistatavale Sergei Lodi esitati süüdistus 12-s süüteo episoodis, millest tema poolt toimepandud 7 episoodi oma sisult on täiesti erinevad ja seetõttu toimepandud teod on kirjeldatud eraldi episoodidena, kuid dispositsiooni kohaselt tema teod lõplikult moodustavad KarS § 4181 lg 1, 2 koosseisu, millele vastavalt Lodi poolt toimepandud mitmele süüteole lisandub ka KarS § 392 lg 2 p 2 süüteo koosseis.» 3. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni S. Lodi kaitsja vandeadvokaat Andres Gorkin, kes taotles S. Lodi õigeksmõistmist KarS § 392 lg 2 p 2 ja KarS § 184 lg 1 järgi, mõistetud karistuse kergendamist ning prokurör Margus Kurm, kes taotles S. Lodile raskema karistuse mõistmist ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse muutmist. 4. Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2008. a määrusega tühistati Harju Maakohtu otsus osaliselt, s.o S. Lodi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 418 lg 4 p-de 1 ja 2 (KarS § 4181 lg 2 p-de 1 ja 2) ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi, samuti S. Lodi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 1 järgi ning S. Lodile KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus saatis kriminaalasja tühistatud osas maakohtule uueks arutamiseks. Samuti muutis ringkonnakohus asjas tehtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. 4.1 Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, mis on KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena, tuues kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise. KrMS § 341 lg 1 kohaselt peab ringkonnakohus sellise rikkumise tuvastamisel maakohtu otsuse tühistama ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonikohus märkis, et maakohtu otsuse põhiosas ei käsitleta sõnagagi S. Lodile KarS § 184 lg 1 järgi esitatud süüdistust suures koguses narkootilise aine hoidmises ning see, et S. Lodi on selles kuriteoepisoodis siiski süüdi tunnistatud, ilmneb üksnes otsuse resolutsioonist. Seega puuduvad kohtuotsuses seoses S. Lodi süüditunnistamisega KarS § 184 lg 1 järgi igasugused põhjendused. Samuti leidis ringkonnakohus, et maakohtu otsuses ei ole esitatud põhistusi ka osas, mis puudutab S. Lodi KarS § 418 lg 4 p-de 1 ja 2 (KarS § 4181 lg 2 p-de 1 ja 2) ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi süüditunnistamist 10 püstolkuulipilduja ja 1260 padruni käitlemises ja üle riigipiiri Läti Vabariiki toimetamises ning 95 püstolkuulipilduja, 181 padrunisalve ja 2170 padruni käitlemises ja salakaubana Leedu Vabariiki toimetamise katses. Kohtuotsuses puudub isegi süüdistusaktist ülevõetud või kohtuistungil kontrollitud tõendite loetelu, rääkimata tõendite ja õiguslike küsimuste analüüsist, mis on kohtuotsuse obligatoorseks osaks. Süüdistatavate ütluste kirjeldust, mis maakohus on oma otsuses esitanud, ei saa käsitada tõendite analüüsina. 4.2 Määruse punktis 7.8 märkis ringkonnakohus, et S. Lodile esitatud süüdistuses käsitatakse tema tegevust kahes episoodis KarS § 418 lg 4 p-de 1 ja 2 ning § 392 lg 2 p 2 ideaalkogumina. Nähtuvalt maakohtu otsuse resolutsioonist, on maakohus S. Lodi nendes episoodides ka süüdi tunnistanud. Samas ei nähtu kohtuotsuse resolutsioonist, et maakohus oleks tunnistanud S. Lodi süüdi episoodides, mis on süüdistuses kvalifitseeritud üksnes KarS § 418 lg 4 p 2, § 418 lg 4 p 1, § 418 lg 4 p-de 1 ja 2 või § 418 lg 4 p 1 järgi ega moodusta ideaalkogumit KarS §-ga 392. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates maakohus tunnistanud S. Lodit süüdi 115 püstolkuulipilduja PPS, nende juurde kuuluva 208 padrunisalve ja 4966 padruni hoidmises; V. Komarovile 3 püstolkuulipilduja PPS ja nende padrunisalvede üleandmises; A. Kaldmale 15 püstolkuulipilduja PPS ja 22 nende juurde kuuluva padrunisalve ning 2800 padruni üleandmises ja V. Komarovile 5 püstolkuulipilduja, 10 padrunisalve ja 262 padruni üleandmises. Seda asjaolu ei ole prokurör vaidlustanud. Järelikult tuleb kriminaalasja uuel arutamisel lähtuda KrMS § 341 lg-st 3. Menetlusosaliste põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse prokurör M. Kurm, kes taotleb ringkonnakohtu määruse põhiosa punkti 7.8 tühistamist. Oma taotlust põhjendab prokurör järgmiselt. 5.1 Apellatsiooni koostamisel Harju Maakohtu otsust tervikuna lugedes asus prokuratuur seisukohale, et kohus tunnistas S. Lodi süüdi kõigis süüdistuses nimetatud kuritegudes, lähtudes resolutiivosa sõnastamisel põhimõttest, et igat eriosa sätet mainitakse ühel korral. Seda järeldust kinnitas ka see, et kohtuotsuse põhiosas ei ole ühtegi lauset, mis lubaks aimata kohtu tahet S. Lodi mingis episoodis õigeks mõista. Samuti puudub alus väita, et reaalkogumist ja ideaalkogumist koosneva kogumi eest ühe põhikaristuse mõistmine oleks seadusega vastuolus. 5.2 Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb maakohtu otsust mõista selliselt, et S. Lodi on osaliselt õigeks mõistetud. Määrusest võib välja lugeda üksnes sedastuse, et kuna resolutiivosas on KarS § 418 lg 4 p-d 1 ja 2 esitatud koos § 392 lg 2 p-ga 2, siis on maakohus otsuse resolutiivosas pidanud silmas üksnes relvade salakaubaveo episoode. Sellega on ringkonnakohus andnud maakohtu otsusele tõlgenduse, mida ei toeta ükski lause kohtuotsuses. 5.3 Jõudes järeldusele, et ringkonnakohtu arusaam maakohtu otsusest erineb oluliselt prokuratuuri arusaamast, pidanuks hindama, kas prokuröri teistsugune arusaam on tingitud subjektiivsetest põhjustest või maakohtu otsuse mitmetimõistetavusest. Määruskaebuses leitakse, et subjektiivse põhjusega käesolevas asjas tegemist olla ei saanud. Kohtuotsust, mis ei ole üheselt mõistetav, ei saa aga jõustada, nagu ringkonnakohus KrMS § 341 lg-le 3 viidates antud juhul sisuliselt tegi, vaid see tuleb tühistada. Tühistamisele kuuluva kohtuotsuse tühistamata jätmine on vastuolus KrMS § 341 lg-ga 1 ja moodustab antud juhul kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes. 5.4 Ringkonnakohus väidab, et maakohus ei ole S. Lodi neljas süüdistuse punktis süüdi tunnistanud. Samas ei ole maakohus S. Lodi süüdistuse selles osas ka õigeks mõistnud. Kolleegiumi seisukoht 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et prokuröri määruskaebus on põhjendatud. 7. S. Lodile esitati muu hulgas süüdistus neljas teos, mis kõik olid kvalifitseeritud enne 15. märtsi 2007 kehtinud KarS § 418 lg 4 punktide 1 või/ja 2 järgi tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemisena (vt käesoleva määruse punkte 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.6). Lisaks sellele süüdistati S. Lodi kahes teos, millest kumbki oli KarS § 63 lg-st 1 juhindudes kvalifitseeritud nii KarS § 418 lg 4 p-de 1 ja 2 kui ka KarS § 392 lg 2 p 2 järgi, s.o tulirelva, selle olulise osa või laskemoona suures koguses ja korduva ebaseadusliku käitlemise ning tulirelva ja laskemoona grupiviisilise ebaseadusliku väljaveo ideaalkogumina (vt käesoleva määruse punkte 1.5 ja 1.7, viimatinimetatud juhul oli tegemist kuriteokatsega). Maakohus tunnistas S. Lodi süüdi KarS § 418 lg 4 p-de 1 ja 2 ning § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistas teda vangistusega 12 aastaks. 8. Kolleegiumi hinnangul ei ole Harju Maakohtu otsuse põhi- ega resolutiivosast võimalik üheselt aru saada, millistes kuritegudes, ja milliste karistusseadustiku vastavate paragrahvide või lõigete järgi S. Lodi süüdi tunnistati. Selge siiski on, et maakohus S. Lodi õigeks mõistnud ei ole. Maakohtu põhiosas tõdetakse: «Süüdistatavale Sergei Lodi esitati süüdistus 12-s süüteo episoodis, millest tema poolt toimepandud 7 episoodi oma sisult on täiesti erinevad ja seetõttu toimepandud teod on kirjeldatud eraldi episoodidena, kuid dispositsiooni kohaselt tema teod lõplikult moodustavad KarS § 4181 lg 1, 2 koosseisu, millele vastavalt Lodi poolt toimepandud mitmele süüteole lisandub ka KarS § 392 lg 2 p 2 süüteo koosseis.» Resolutiivosas tunnistatakse aga S. Lodi süüdi KarS § 418 lg 1, § 418 lg 4 p-de 1 ja 2 ning § 392 lg 2 p 2 järgi. Selline formuleering ei välista iseenesest seda, et S. Lodi on süüdi tunnistatud ka nendes neljas teos, mis olid süüdistuses kvalifitseeritud üksnes KarS § 418 lg 4 järgi. 9. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega, kui isik on toime pannud teo, mis vastab nii 15. märtsini 2007 kehtinud KarS § 418 lg-s 4 (praegu KarS § 4181 lg-s 2) kui ka KarS § 392 lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisule, tuleb talle selle teo eest mõista üks karistus KarS § 418 lg 4 sanktsiooni järgi. Seda põhjusel, et KarS § 418 lg 4 kõnealuses redaktsioonis sätestatud sanktsioon (viie- kuni viieteistaastane vangistus) näeb ette raskema karistuse kui KarS § 392 lg 2 sanktsioon (kahe- kuni kümneaastane vangistus). Olukorras, kus isiku poolt toime pandud mitmest teost vähemalt üks vastab nii KarS § 418 lg-s 4 kui ka KarS § 392 lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisule, vähemalt üks aga ainult KarS § 418 lg-s 4 sätestatud kuriteokoosseisule, ei ole isikut samas kohtuotsuses võimalik eraldi süüdi tunnistada ja mõista talle eraldi üksikkaristusi nii KarS § 418 lg 4 ja § 392 lg 2 järgi kui ka § 418 lg 4 järgi. Nimelt ei võimalda karistusseadustik mõista isikule sama kohtuotsusega ühes ja samas sättes ette nähtud sanktsiooni järgi mitut erinevat üksikkaristust ja neid seejärel KarS § 64 alusel liita. Seetõttu tuleb kirjeldatud olukorras mõista isikule, juhindudes KarS § 418 lg 4 sanktsioonist, üks karistus. Seejuures tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta ka tegusid, mis kvalifitseeruvad üksnes KarS § 418 lg 4 järgi ega moodusta ideaalkogumit KarS § 392 lg-s 2 sätestatud süüteokoosseisuga. 10. Kuna maakohtu otsuse resolutiiv- ega põhiosast ei nähtu kohtu järeldust, et S. Lodi tuleb KarS § 418 lg 4 järgi kvalifitseeritud tegude, s.o 115 püstolkuulipilduja PPS, nende juurde kuulunud 208 padrunisalve ja 4966 padruni hoidmises; V. Komarovile kolme püstolkuulipilduja PPS koos salvedega üleandmises; A. Kaldmale 15 püstolkuulipilduja PPS ja nende juurde kuulunud 22 padrunisalve ning 2800 padruni üleandmises ja V. Komarovile 5 püstolkuulipilduja, 10 padrunisalve ja 262 padruni üleandmises, õigeks mõista, siis on ringkonnakohus vääralt määratlenud kriminaalmenetluse eseme kriminaalasja uuel arutamisel. Käesoleva otsuse punktides 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.6 nimetatud tegude uus arutamine esimese astme kohtus ei ole KrMS 341 lg-st 3 tulenevalt välistatud. Sel põhjusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 3, muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 20. novembri 2008. a määruse põhiosa punkti 7.8, jättes sellest välja järelduse, et maakohus ei tunnistanud S. Lodi osades süüdistuses nimetatud tegudes süüdi. Lea KIVI Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG