Haapsalu Linnavalitsus — Haapsalu Linnavalitsuse 22. septembri 2005. a määrusega nr 8 kinnitatud ”Haapsalu linna ametiasutuste ja ametiasutuse hallatavate allasutuste raamatupidamise sise-eeskiri” muutmine — KO, 64, 903

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 3, Haapsalu linna põhimääruse § 35 lg 1 p 3, raamatupidamise seaduse § 11 lg 1, § 36 lg 3 alusel lähtudes rahandusministri 11.12.2003 määrusega nr 105 vastu võetud «Riigi raamatupidamise üldeeskirjas» sätestatust ning haldusmenetluse seadusest. § 1. Muuta Haapsalu Linnavalitsuse 22.09.2005 määruse nr 8 «Haapsalu linna ametiasutuste ja ametiasutuse hallatavate allasutuste raamatupidamise sise-eeskiri» punkte 1.1.3; 4.1.1;4.2; 4.2.1; 4.2.2; 4.2.4;4.3.2; 4.3.3; 4.3.4; 12.1.3; 12.1.5; 12.2.9; 13.1.1; 10.2.2 ning kehtestada eelnimetatud punktid uues redaktsioonis järgmiselt: 1. muuta punkti 1.1.3 asendades allasutuste nimetused «Haapsalu Üldgümnaasium» nimetusega «Haapsalu Nikolai Kool» ja «Haapsalu Lastekeskus» nimetusega «Haapsalu Noorte Huvikeskus» 2. muuta punkti 4.1.1 asendades sõnad «iseseisvateks raamatupidamisüksusteks» sõnadega «iseseisvaks raamatupidamisüksuseks» 3. muuta punkti 4.2 ja sõnastada järgmiselt: «4.2 Ametiasutuste ja allasutuste vara, nõudeid, finantsinvesteeringuid, kohustusi kajastatakse tsentraliseeritult Haapsalu Linnavalitsuse, kui iseseisva raamatupidamisüksuse koondbilansis eristades need ametiasutusele või allasutusele ainuomase tunnuskoodiga.» 4. muuta punkti 4.2.1 ja sõnastada järgmiselt: «4.2.1 Vara kajastatakse iseseisva raamatupidamisüksuse bilansis selle ametiasutuse või allasutuse tunnuskoodiga, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu. Varade üle peetakse analüütilist arvestust selle ametiasutuse või allasutuse lõikes, kes vara kasutab.» 5. muuta punkti 4.2.2 asendades sõnad «iseseisva raamatupidamisüksuse bilansis» sõnadega «ametiasutuse või allasutuse tunnuskoodiga». 6. muuta punkti 4.2.4 asendades sõnad «iseseisva raamatupidamisüksuse bilansis» sõnadega «ametiasutuse või allasutuse tunnuskoodiga» 7. muuta punkti 4.3.2 ja sõnastada järgmiselt «4.3.2 Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse iseseisva raamatupidamisüksuse tulemiaruandes selle ametiasutuse või allasutuse tunnuskoodiga, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas Arvestust tulude osas peetakse vastava ametiasutuse või allasutuse lõikes eraldi.» 8. muuta punkti 4.3.3 asendades sõnad «iseseisva raamatupidamisüksuse tulemiaruandes» sõnadega «ametiasutuse või allasutuse tunnuskoodiga» 9. muuta punkti 4.3.4. asendades lause «Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse üldjuhul selle iseseisva raamatupidamisüksuse tulemiaruandes, kelle bilansis on kajastatud vastav vara või kohustus» lausega «Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse üldjuhul selle ametiasutuse või allasutuse tunnuskoodiga, millega on kajastatud vastav vara või kohustus». 10. muuta punkti 12.1.3 asendades sõnad «Kord kvartalis» sõnadega «Kord kuus» 11. muuta punkti 12.1.5 asendades sõnad «Iga kvartali» sõnadega «Iga kuu». 12. muuta punkti 12.2.9 asendades sõna «kvartal» sõnaga «kuu». 13. täiendada punkti 13.1.1 lisades lause «Erandina lähtuda välisfinantseerija poolt rahastatavate projektide projektipõhise raamatupidamise algdokumentatsiooni säilitamise tingimustest ja tähtaegadest». 14. muuta punkt 10.2.2 ja sõnastada järgmiselt «10.2.2 Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on 01.01.2005. alates 30000 krooni ( ilma käibemaksuta ), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Põhivarana võib bilansis olla ka enne 01.01.2005.a. soetatud 10000 kuni 30000 krooni soetusmaksumusega põhivarasid. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna. Peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud, võetakse arvele põhivara ümberhindlusena olenemata tähtajast. Materiaalse põhivara objekt võib koosneda üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead. Uusehitused ja jooksval aastal rekonstrueeritud hooned võetakse raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena koos inventarinumbriga , määrates neile raamatupidamise ja vara/ehitust tundva spetsialisti/teenistuse koostööna põhivara jaotamise komponentide tabelisse nii komponendid kui ka kulunormid vastavalt nende kasulikule elueale lähtuvalt iga objekti konkreetsetest tingimustest . Varaobjekti soetusmaksumuse jagamisel komponentideks lähtutakse olulisuse printsiibist. Komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta. Kuna igal komponendil on oma inventarinumber, siis koondinfo põhivara kohta saab kasutades konkreetse põhivara kogumi tunnust. Linna teed, tänavad ja haljastused kuuluvad põhivarasse rajatistena, mille maksumuses kajastuvad neile tehtud kapitaliseeritavad kulud, nt. tänavakatted, suuremahulised haljastuste rajamise kulud jms. Teede ja rajatiste alune maa on eraldi arvel maana teises põhivaragrupis juhul, kui maa on linna omandusse saadud. Eraldi põhivarana arvestatakse rajatiste grupis ka tänavavalgustus. Põhivara investeeringuobjekti lõpetamise järgselt esitab ehitusspetsialist investeeringuobjekti lõpetamise akti, kus on näidatud objekti maksumus, kasutusiga ja vajadusel väljavahetatud osa proportsioon (%) põhivarast. Raamatupidamises pannakse rekonstrueeritud põhivara puhul põhivara soetusmaksumus ja kulum ning mahakantava osa andmed.» 15. Muuta punkti 10.2.5 amortisatsiooninormid alates 01.01.2009.a. soetatud uutele põhivaradele, mis on järgmised: Vara liik Amortisatsiooninorm aastas % hooned, elamud 2,5% hoonete eraldi arvele võetavad komponendid: 5% lifitid 5% katus ja fassaad 5% teed 5% tänavavalgustusliinid 5% sadevee- ja kanalisatsioonitrassid 5% masinad ja seadmed 25% transpordivahendid 20% arvutustehnika 33,3% kontoritehnika 20% muu inventar ja sisseseade 20% immateriaalnepõhivara 25% § 2 Määruse rakendamine (1) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist. (3) Määrus avalikustada väljapanekuga linnavalitsuse fuajees. Linnapea Ingrid DANILOV Linnasekretär Erko KALEV