Jõgeva Vallavolikogu — Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Jõgeva vallas — KO, 61, 851

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 5 ja «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 8 p 2, § 23 lg-te 1 ja 2 ning § 42 lg 4 alusel. § 1. Üldsätted (1) Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord (kord) sätestab Jõgeva valla eelarvest valla elanikele sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise tingimused ning korra. (2) Määruse eesmärk on Jõgeva valla vähekindlustatud ja/või toimetulekuraskustega perede toimetuleku soodustamine ning laste arenguks võrdsete võimaluste loomine. (3) Sotsiaaltoetust on õigustatud taotlema Jõgeva vallas alaliselt elav isik, kes on kantud rahvastikuregistrisse Jõgeva valla elanikuna, samuti «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 9 lg-tes 2, 3 ja 5 nimetatud isikud. (4) Sotsiaaltoetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja või hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abi vajava isiku kohta. (5) Valla poolt elanikkonnale eraldatavad sotsiaaltoetused on sissetulekutest sõltuvad või sõltumatud. (6) Sotsiaaltoetuse maksmise võib vajadusel asendada sotsiaalteenuse osutamisega. § 2. Mõisted Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) alaealise isiku hooldaja - tema seaduslik esindaja või perekonnas hooldaja; 2) alaline eluruum - koht, kus taotleja Jõgeva vallas alaliselt või püsivalt elab omandiõiguse või üürilepingu alusel. Rahvastikuregistri järgi samadel aadressiandmetel elavad isikud saavad olla kas selle eluruumi omanikud, üürnikud või nende perekonnaliikmed. Üürilepingu iseseisvaks esemeks ei või olla toa osa või tuba, mis on seotud teise toaga ühise sissekäiguga, kaudselt köetav tuba, samuti abiruumid; 3) eestkostja – seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus või kohtu poolt määratud isik, kes teostab eestkostet täisealise piiratud teovõimega isiku või vanemliku hoolitsuseta lapse/orvu üle; 4) elatis - kohtuotsuse alusel kindlaks määratud igakuine elatusrahasumma või kokkuleppeline summa kuus, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; 5) eluruumi alalised kulud kehtestatud piirmäärade ulatuses - jooksval kuul tasumisele kuuluv eelmise kuu tegelik korteriüür või hooldustasu, kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus, tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuse maksumus, tarbitud elektrienergia maksumus, tarbitud majapidamisgaasi maksumus, olmejäätmete veokulud, maamaksukulud, hoonekindlustuse kulud; 6) hooldajatoetus - hooldaja toimetuleku soodustamiseks igakuiselt makstav rahaline toetus, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisaväljaminekute osaliseks kompenseerimiseks hooldajale; 7) hooldatav - kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet vajav keskmise, raske või sügava puudega 3-16 aastane laps või kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet vajav 16-aastane ja vanem raske või sügava puudega isik; 8) hooldusvajadus - sotsiaaltöötaja poolt hooldusvajaduse hindamisinstrumendi alusel hooldatava elukohas hinnatud abi, toetuse ja järelevalve vajadus igapäevatoimingute sooritamisel; 9) hooldusvajaduse hindamisinstrument - struktureeritud andmete kogumise vorm puudega isiku või puudega lapse pere vajaduste hindamiseks; 10) juhtumiplaan - kirjalik dokument, mis koosneb hinnangust isiku abivajadusele ja tema probleemide lahendamist käsitlevast tegevuskavast; 11) lepinguline hooldaja - perekonnas hooldamise lepingu alusel vanemliku hoolitsuseta last või orbu kasvatav isik; 12) riiklik toimetulekutoetus - sissetulekust sõltuv «Sotsiaalhoolekande seaduse» alusel makstav riiklik toetus; 13) sotsiaalteenus - isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav teenus; 14) sotsiaaltoetus - isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus; 15) täiendav sotsiaaltoetus - korras ettenähtud ja riiklikele sotsiaaltoetustele Jõgeva valla eelarvest lisaks makstav ühekordne või perioodiline majanduslikult vähekindlustatud isikute ja perede toimetulekut soodustav rahaline toetus; 16) toimetulek - isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla; 17) toimetulekupiir - minimaalsed tarbimiskulud (toidule, riietusele jm) esmavajaduste rahuldamiseks; 18) tööharjutus - töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on töötu ettevalmistamine tööl käimiseks; 19) täisealise puudega isiku hooldaja - hooldatavale kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet tagav vallavalitsuse poolt määratud teovõimeline isik; 20) vähekindlustatud perekond - leibkond, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat, ning kelle iga liikme netosissetulek kuus pärast kehtestatud piirmäärade ulatuses eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe ja poole kordset määra; 21) vältimatu sotsiaalabi - elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud hoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju; 22) ülalpidamiskohustus - «Perekonnaseaduse» §-dest 21-22 ja §-dest 60-68 tulenev seadusjärgne ülalpidamiskohustus. § 3. Toetuste liigid (1) Riiklikku toimetulekutoetust määrab ja maksab Jõgeva Vallavalitsus (vallavalitsus) «Sotsiaalhoolekande seadusega» kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras vallaeelarvesse riigieelarvest laekunud vahenditest. (2) Riigieelarvest eraldatud vahendite ülejäägi korral makstakse täiendavat toimetulekutoetust korra §-s 7 sätestatud alustel. (3) Jõgeva valla eelarvest makstavad perekonna sissetulekust sõltumatud toetused: 1) sünnitoetus; 2) ranitsatoetus; 3) lasteaialapse toidusoodustus; 4) õpilase toidusoodustus; 5) koolitoetus; 6) eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus; 7) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale; 8) hooldajatoetus puudega täisealise isiku hooldajale; 9) matusetoetus. (4) Jõgeva valla eelarvest makstavad perekonna sissetulekust sõltuvad toetused: 1) kriisiabi; 2) täiendav toidusoodustus; 3) lastelaagri toetus; 4) puudega inimese toetus; 5) ravikindlustamata isiku toetus. (5) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu. § 4. Riikliku toimetulekutoetuse määramise ja maksmise tingimused ning kord (1) Riikliku toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse aluseks taotleja ja taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek, millest on maha arvatud nimetatud isikutele makstud ühekordsed riiklikud toetused, välja arvatud «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» §-s 4 sätestatud sotsiaaltoetused. (2) Perekonna sissetulekute arvutamisel võetakse arvesse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme sissetulekud, kui ta on «Perekonnaseadusest» tulenevalt kohustatud ülal pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid. (3) Hooldajatoetus puudega lapse või puudega täisealise isiku hooldajale arvestatakse hooldaja pere sissetulekuna. (4) Riikliku toimetulekutoetuse taotlemiseks täidab isik taotluse vormi vallavalitsuse sotsiaalosakonnas. Taotluses märgitakse ära taotleja nimi ja sotsiaalne seisund, isikukood, elukoht, kontakttelefoni number, andmed perekonna koosseisu kohta ning toetuse taotlemise põhjus. (5) Riikliku toimetulekutoetuse taotlusele tuleb lisada andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekute kohta ning jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude kuludokumendid. Kui taotletakse tehtud kulude kompenseerimist, lisatakse taotlusele maksmist tõendavaddokumendid. (6) Kui töötu on individuaalse tööotsimiskava alusel suunatud tööharjutusele, täidetakse sotsiaalosakonnas isikule juhtumiplaan, milles sätestatakse isiku kohustus osaleda tööharjutuses 40 tundi kuus. (7) Sotsiaalosakonna vastutav spetsialist kontrollib esitatud taotluste vastavust nõuetele ja vajadusel küsib täiendavaid dokumente. (8) Sotsiaalosakond edastab käesoleva korra kohaselt esitatud taotluste maksmise või mittemaksmise kohta ettepanekud vallavalitsusele. (9) Riikliku toimetuleku määramise ja maksmise aluseks on «Sotsiaalhoolekande seaduse» §-des 22, 221, 222, 223 ja 224 sätestatu. § 5. Perekonna sissetulekust sõltumatud toetused (1) Sünnitoetus eraldatakse igale vastsündinule, kelle elukoha aadressiandmeteks esmakandena on kantud rahvastikuregistrisse Jõgeva vald. Toetust on õigustatud taotlema kolme kuu jooksul eestkostja, kes on kantud rahvastikuregistrisse Jõgeva valla elanikuna vähemalt kuus kuud enne lapse sündi ja eestkostja elab tegelikult Jõgeva vallas. Sünnitoetuse määramise aluseks on lapse sünni registreerimine. Toetuse taotlemiseks esitatakse vormikohane taotlus koos lapse sünnitunnistuse koopiaga. (2) Ranitsatoetustvõib taotleda eestkostja või perekonnas hooldaja, kelle laps astub esmakordselt esimesse klassi ja laps elab toetuse saajaga ühel aadressil. (3) Lasteaialapse toidusoodustus on ette nähtud lasteaias käivale lapsele, kes sööb lõunasööki. Toidusoodustuse määramine toimub tegeliku kohalkäimise nimekirja alusel ja soodustuse saamine toimub sularahata arvlemise korras. (4) Õpilase toidusoodustus on ette nähtud Jõgeva linna haldusterritooriumi üldhariduslikus koolis õppivale X-XII klassi õpilasele, kes täidab korrektselt koolikohustust. Toidusoodustuse määramise aluseks on kooli poolt esitatud õpilaste nimekirjad ja soodustuse saamine toimub sularahata arvlemise korras. (5) Koolitoetus on ette nähtud töövihikute ostmiseks Jõgeva linna haldusterritooriumi üldhariduslikus koolis õppivale X-XII klassi õpilasele. Õpilasele toetuse määramise aluseks on õppeaasta alguses kooli poolt esitatud õpilaste nimekiri ja ostetavate töövihikute maksumus. Toetuse saamine toimub sularahata arvlemise korras. (6) Kohtumääruse alusel eestkostel või perekonnas hooldamise lepingu (kestusega vähemalt üks aasta) alusel perekonnas hooldamisel oleva kuni 18-aastase Jõgeva valla lapse toetust makstakse kord kvartalis. Kui eestkoste või perekonnas hooldamise leping lõppeb, siis makstakse toetust proportsionaalselt päevade arvuga täiskroonides. (7) Matusetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lisaks riiklikule matusetoetusele rahvastikuregistrisse Jõgeva valla elanikuna kantud inimese surma korral matusekulude osaliseks kompenseerimiseks matuse korraldajale- isikule, kes kannab toimingutega seotud kulud. Matusetoetuse maksmise aluseks on matusekulude kandja poolt finantsosakonnale kolme kuu jooksul esitatud surmatunnistuse koopia ja taotlus, milles on märgitud taotleja nimi, elukoht, kontakttelefon ja arvelduskonto number. Finantsosakond kannab toetuse taotleja arvelduskontole või maksab toetuse välja sularahas. (8) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste taotlemiseks ei esitata taotlust: 1) lasteaialapse toidusoodustuse saamiseks; 2) õpilase toidusoodustuse saamiseks; 3) koolitoetuse saamiseks; 4) eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse saamiseks. § 6. Hooldajatoetus (1) Hooldajatoetus määratakse abivajaja suhtes, kelle iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist ei ole võimalik tagada sotsiaalteenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega. (2) Hooldajatoetus määratakse 18-aastasele ja vanemale isikule, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise ja kasvatamise tõttu. (3) Hooldajatoetus määratakse 18-aastasele ja vanemale isikule, kes hooldab täisealist puudega isikut. (4) Erandjuhul määratakse hooldajatoetus puudega täisealise isiku hooldamise eest «Perekonnaseadusest» tuleneva ülalpidamiskohustusega isiku suhtes või kui hooldaja elukohana rahvastikuregistris on registreeritud mõni teine omavalitsus, informeerides hooldaja elukohajärgset omavalitsust. (5) Üks isik võib olla hooldajaks kuni kolmele hooldatavale. (6) Hooldajatoetust ei määrata isikule, kellele endale on määratud raske või sügav puue. Hooldajatoetust ei maksta, kui hooldatav õpib riigieelarvelises õppeasutuses ja majutus on õppeasutuse poolt. (7) Hooldajatoetuse taotlemiseks esitab lg-tes 2-3 nimetatud isik vormikohase taotluse koos vajalike lisadokumentidega, sh täisealisehooldatava ja hooldaja mõlemapoolse nõusoleku hoolduse seadmiseks. (8) Hooldajatoetuse määramise otsuse tegemisel lähtutakse isiku isiklikust rehabilitatsiooniplaanist (olemasolul), sotsiaalhooldustöötaja koostatud hooldusvajaduse hindamisinstrumendist ning «Haldusmenetluse seaduse» § 4 sätestatud kaalutlusõiguse põhimõttest. (9) Hooldusvajaduse hindamisinstrument täidetakse sotsiaalhooldustöötaja poolt puudega inimese kodukülastuse käigus isiku harjumuspärases keskkonnas. (10) Hooldajatoetust määratakse: 1) tähtajaga 3 aastat (36 kuud), kui puue on määratud tähtajatult; 2) tähtajaliselt määratud puude raskusastme lõpptähtajani (kalendrikuu lõpuni). (11) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse, kui täisealine hooldatav on viibinud üle 30 kalendripäeva raviasutuses. (12) Puuetega lastele ja täisealistele isikutele makstakse hooldajatoetust vallavalitsuse korralduse vastuvõtmise kuule järgnevast kuust. (13) Mitte töötava tööealise hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu vallavalitsus «Sotsiaalmaksuseaduse» § 2¹ ning § 6 lg p 9 alusel. (14) Asjaoludest, mis mõjutavad määratud hooldajatoetuse saamist, peatamist või suurust, peab hooldajatoetuse saaja teatama vallavalitsusele kirjalikult 10 päeva jooksul arvates selliste asjaolude tekkimisest (15) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse ennetähtaegselt «Haldusmenetluse seaduse» § 43 lg 4 p 5 või «Perekonnaseaduse» § 106 alusel. § 7. Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused (1) Kriisiabion võimalik taotleda hädavajalike põhjendatud kulutuste osaliseks hüvitamiseks, sealhulgas: 1) eluasemekulude osaliseks katmiseks; 2) toetust küttepuude soetamiseks on õigus taotleda kord aastas perel, kes ei oma metsamaad; 3) retseptiravimite ostmiseks tehtud kulutuste osaline kompenseerimine toimub apteegist väljastatud nimelise arve alusel. Kompenseerimisele ei kuulu käsimüügist ostetud ravimite arved ja retseptiravimite arved, mille maksumused on alla 100 krooni (v.a ööpäevaringsel hooldusel viibivad isikud); 4) toetust lasteaiamaksu tasumiseks on õigus taotleda töötul eestkostjal, kelle laps peab aasta enne kooli minekut käima lasteaias. (2) Täiendavat toidusoodustust võib taotleda vähekindlustatud perest pärit õpilasele koolilõuna võimaldamiseks. Taotlus tuleb esitada koos koolitõendiga. Tasumine toimub sularahata arvelduse korras kooli poolt esitatud igakuuliste arvete alusel tingimusel, et õpilane täidab koolikohustust. (3) Lastelaagri toetust makstakse sotsiaalsete riskirühmade perede laste leina-, suve- ja spordilaagri tuusiku maksmiseks eestkostja või perekonnas hooldaja taotluse alusel. Lastelaagri osalejatest koostatakse nimekiri, mis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusena. Tasumine toimub sularahata arveldamise korras. (4) Puudega inimese toetust võivad taotleda keskmise, raske, ja sügava puude raskusastmega isikud puude lisakulutuste osaliseks hüvitamiseks, kui sotsiaalhooldustöötaja poolt on täidetud hooldusvajaduse hindamisinstrument, milles on kajastatud vastava toetuse või teenuse vajadus. (5) Puudega inimese toetuse maksmise, toetuse suuruse või esitatud taotluse rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus, arvestades esitatud dokumente ja taotleja “Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse“ alusel määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuse summat, isiku või pere majanduslikku olukorda ning vormistab oma otsuse korraldusena. (6) Ravikindlustamata isiku toetus on perearsti esmakordne raviteenus, mida on osutatud mõjuva põhjusega ravikindlustuseta inimesele. Ravikindlustamata isiku raviteenuste eest tasumine toimub perearsti poolt esitatud arve alusel, kus on näidatud abivajaja isikuandmed, teostatud raviprotseduurid ja maksumus. (7) Täiendavate raviteenuste (uuringute, haiglaravi jne) ja eriarsti vastuvõtu eest tasumise taotlemiseks esitab isik põhjendatud taotluse isikuandmetega ja perearsti teatise, kus on näidatud teostatavad protseduurid ning nende orienteeruv maksumus. Täiendavate raviteenuste maksmine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. (8) Käesoleva paragrahvi lg-tes 1-7 sätestatud toetuste määramise aluseks on kulusid tõendavad dokumendid. Toetuse taotlemiseks esitatakse vallavalitsusele vormikohane taotlus, milles näidatakse kõigi pereliikmete sissetulekud ja lisatakse järgmised dokumendid: 1) kompenseerimisele kuuluvate kulutuste suurust tõendavad dokumendid; 2) kuludokumendid jooksva kuu eest (eluaseme kulud, muud kulud). (9) Perekonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlemiseks tekib õigus, kui pärast üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulekust kehtestatud piirmäärade ulatuses eluaseme alaliste kulude kandmist jääb ühe inimese kohta kätte vähem kui kahe ja poole kordne kehtestatud toimetulekupiir. (10) Käesolevas paragrahvis sätestatud täiendavate toetuste määramisel ja maksmisel lähtutakse «Sotsiaalhoolekande seaduse» §-des 22, 221, 222, 223 ja 224sätestatud toimetulekutoetuse arvestamise alustest. (11) Sotsiaalosakonnal on õigus saata käesoleva paragrahvi alusel täiendavaid toetusi taotlevad isikud tööharjutusele, kasutades juhtumikorralduse meetodit. (12) Vältimatu sotsiaalabi on isiku majutamine varjupaigas või turvakodus/kriisitoas, isikule riiete ja muude vajalike elatusvahendite eraldamine, isikule toetuse andmine isikut tõendavate dokumentide taotlemiseks. Vältimatu sotsiaalabi andmise otsustab sotsiaalosakonna ettepanekul vallavanem käskkirjaga. § 8. Toetuste maksmine (1) Toetuste taotlused, mis on esitatud enne jooksva kuu 20-ndat kuupäeva, vaadatakse vallavalitsuse poolt läbi jooksval kuul, hiljem esitatud taotlused vaadatakse läbi järgneval kuul. Vältimatu sotsiaalabi taotletud toetus vaadatakse läbi viivitamatult sotsiaalosakonnas. (2) Toetuste maksmise otsustab vallavalitsus sotsiaalosakonna ettepanekul. Sotsiaalosakonnal on õigus ja kohustus kontrollida esitatud andmete õigsust. (3) Toetuse taotleja poolt tehtud kulutusi nagu pangalaen, liising, trahv jm toetuse määramisel arvesse ei võeta. (4) Toetust taotlenud isiku kirjalikul nõusolekul võib vallavalitsuse korralduse alusel makstava sotsiaaltoetuse välja maksta ka otse toetuse saajale teenust osutanud asutusele või muule isikule. Erandjuhul, vallavalitsuse põhjendatult kaalutletud otsuse alusel, võib toetust maksta toetuse saajale teenust osutanud asutusele või muule isikule ka ilma taotleja nõusolekuta. (5) Toetusi makstakse taotluse esitanud isikule sularahas või tema pangakontole pärast vallavalitsuse vastava korralduse jõustumist. (6) Sünnitoetus makstakse välja sotsiaalosakonna ettepanekul 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. (7) Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus makstakse vastavalt perekonnas hooldamise lepingule pangakontole kvartali viimasel kuul. (8) Erandkorras, vallavalitsuse korralduse alusel, võib abivajava isiku huvisid arvestades toetuse välja maksta vallavalitsuse sotsiaalhooldustöötajale või spetsialistile, abivajava isiku eestkostjale või hooldajale, kes kasutab saadud vahendeid selle isiku huvides, kellele toetus määrati. (9) Vallavalitsusel on õigus maksta erakorraliste põhjendatud kulutuste hüvitamiseks muud toetust. (10) Vallavalitsus ei menetle mittenõuetekohaselt vormistatud või vajalike lisadokumentideta taotlusi. Taotlejat teavitatakse telefoni teel vajadusest kõrvaldada puudused või lisada dokumendid kindlaks kuupäevaks. (11) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete õigsuse eest. Valeandmetele tuginedes määratud ja väljamakstud toetus nõutakse tagasi. § 9. Sotsiaaltoetuse määramisest keeldumine (1) Sotsiaaltoetuse määramisest võib keelduda kui: 1) taotleja on esitanud valeandmeid; 2) taotleja ei esita sotsiaalosakonna vastutava spetsialisti poolt küsitud täiendavaid dokumente; 3) taotleja ja tema pereliikmete sissetulekud ületavad käesoleva korraga kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri; 4) vallavalitsus leiab, et taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid; 5) 18-aastane kuni vanaduspensioniealine töövõimeline isik, kes ei tööta ega õpi, on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenustes, sh tööharjutuses; 6) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt; 7) taotleja pole täitnud vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel; 8) üks vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust ja elatis on välja nõudmata; 9) arstiabi on osutatud isikule, kellel on seadusjärgselt õigus ravikindlustusele, kuid mingil põhjusel on ravikindlustus vormistamata; 11) toetamisele ei kuulu alkoholi tarvitamisest tingitud majanduslikud raskused ja alkoholist põhjustatud õnnetused. 12) toetuse maksmiseks puuduvad eelarvelised vahendid. (2) Sotsiaaltoetuse määramisest keeldumise otsustus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis vallavalitsuse korralduse vastuvõtmisest ühe nädala jooksul. (3) Vallavalitsuse korraldusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie Jõgeva maavanemale või pöörduda halduskohtusse «Halduskohtumenetluse seadustikus» sätestatud korras. § 10. Kulude piirmäärad ja makstavate toetuste määrad (1) Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine» p-s 2 kinnitatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud järgmiste piirmäärade ulatuses: 1) tegelik korteriüür või erastatud eluruumi majandamiskulud, kuid mitte üle Jõgeva Vallavolikogu 22. veebruari 2006. a määrusega nr 3 «Üüri piirmäärade kehtestamine» kehtestatud üüri piirmäära eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kuus; 2) tarbitud elektrienergia 100 krooni üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kuus, perekonna teisele ja igale järgnevale liikmele 40 krooni; 3) soe vesi või vee soojendamiseks 70 krooni üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kuus, perekonna teisele ja igale järgnevale liikmele 56 krooni; 4) ruumide kütteks 25 krooni eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normpinna 1 m2 kohta kuus; 5) külma vee eest 30 krooni üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kuus, perekonna teisele ja igale järgnevale liikmele 24 krooni; 6) kanalisatsiooniteenuste eest 30 krooni üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kuus, perekonna teisele ja igale järgnevale liikmele 24 krooni; 7) tegelik olmejäätmete veotasu; 8) majapidamisgaasi eest 50 krooni üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kuus, perekonna teisele ja igale järgnevale liikmele 40 krooni; 9) tegelik maamaksukulu, kuid mitte üle kolmekordse elamualuse pinna; 10) hoone kindlustuse kulud kuni 20 senti eluruumi normpinna ruutmeetri kohta kuus. (2) Valla eelarvest makstavate toetuste määrad: 1) sünnitoetus 5000 krooni; 2) ranitsatoetus 1000 krooni; 3) lasteaialapse toidusoodustus 4 krooni päevas; 4) õpilase toidusoodustus 6, 50 krooni päevas; 5) eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 1000 krooni kvartalis; 6) täiendav toidusoodustus kuni 600 krooni kuus; 7) kriisiabina küttepuude soetamiseks kuni 1500 krooni aastas; 8) matusetoetus 1500 krooni. (3) Puudega täisealise isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust: 1) 18-aastase ja vanema sügava puudega inimese hooldajale 100 protsenti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määrast; 2) 18-aastase ja vanema raske puudega inimese hooldajale 60 protsenti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määrast. (4) Puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust: 1) keskmise, raske või sügava puudega 3-16 aastase lapse seaduslikule esindajale või perekonnas hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 75 protsenti sotsiaaltoetuste määrast; 2) sügava puudega 16−18-aastase lapse seaduslikule esindajale või perekonnas hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast; 3) raske puudega 16−18-aastase lapse seaduslikule esindajale või perekonnas hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 60 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. (5) Vältimatut sotsiaalabi makstakse kuni 300 krooni. § 11. Toetuse määramise ja maksmise kontroll Toetuse määramist ja maksmist kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon. § 12. Rakendussätted (1) Korra §-s 3 nimetatud sotsiaaltoetuste taotluste vormid ja hooldusvajaduse hindamisinstrumendi vormi (lisad) kehtestab vallavalitsus. (2) «Puuetega inimeste sotsiaaltoeste seaduse» § 4 p 4 alusel määratud hooldajatoetuse maksmine jätkub valla eelarvest tagasiulatuvalt 01. märtsist 2009. a, kui toetuse taotlus ja lisadokumendid on esitatud vallavalitsusele hiljemalt 20. märtsiks 2009. a. (3) Jõgeva Vallavolikogu 02. juuni 2005. a määruse nr 12 «Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord» alusel määratud hooldajatoetuste maksmine valla eelarvest jätkub käesolevakorra alusel 01. märtsist 2009.a. (4) Jõgeva Vallavolikogu 29. juuni 2000. a määrus nr 6 «Jõgeva valla eelarvest eraldatavate sotsiaaltoetuste maksmise kord» tunnistatakse kehtetuks. (5) Jõgeva Vallavolikogu 7. märtsi 2002. a määrus nr 6 «Toimetulekutoetuse arvestamisel kehtivate normpindade, alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärade ja toimetulekutoetuse avalduste esitamise ja menetlemise korra kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks. (6) Jõgeva Vallavolikogu 02. juuni 2005. a määrus nr 12 «Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord» tunnistatakse kehtetuks. (7) Jõgeva Vallavolikogu 29.juuni 2000.a määrus nr5 «Ravikindlustusega hõlmamata isikutele osutatud arstiabi eest tasumise kord» tunnistatakse kehtetuks. (8) Määrus jõustub 2. märtsil 2009. Volikogu esimees Arvo SAKJAS