Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-97-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 5. märtsi 2009. a kohtumäärus M. O. kaebuses Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieksamite apellatsioonikomisjoni 30. juuni 2008. a otsuse nr "E kirjand 21" tühistamiseks — RT III, 12, 92

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-97-08 Määruse kuupäev 5. märts 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi M. O. kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieksamite apellatsioonikomisjoni 30. juuni 2008. a otsuse nr «E kirjand 21» tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-08-1558 Menetluse alus Riigikohtus M. O. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada M. O. määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 15. septembri 2008. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2008. a määrus haldusasjas nr 3-08-1558. 3. Lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. M. O. kirjutas 26. aprillil 2008 eesti keele riigieksami kirjandi. 20. juunil 2008 esitas M. O. riigieksami tulemuse vaidlustamiseks avalduse Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) riigieksamite apellatsioonikomisjonile (edaspidi Apellatsioonikomisjon). Apellatsioonikomisjon jättis 30. juuni 2008. a otsusega nr «E kirjand 21» eksamitulemuse muutmata. 2. M. O. esitas 5. augustil 2008 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus ennistada kaebetähtaeg, võtta kaebus menetlusse, tühistada Apellatsioonikomisjoni 30. juuni 2008. a otsus ning teha HTM-le ettekirjutus vaidlustatud eksamitulemuse osas vaidlustuse lahendamiseks otsuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt sai kaebaja esindaja Apellatsioonikomisjoni otsuse kätte 1. juulil 2008. Kaebaja arvestas kaebetäheaega ekslikult 15. juulist 2008, mil HTM vastas kirjaga kaebaja ema 3. juuli 2008. a avaldusele Apellatsioonikomisjoni otsuse selgitamiseks ning M. O. eksamitulemuse muutmiseks. Alles 15. juulil 2008 oli kaebajal võimalik hinnatud eksamikirjandiga tutvuda. Kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise tingis asjaolu, et Apellatsioonikomisjoni otsuses puudus vaidlustamisviide. 3. Tartu Halduskohus jättis 15. septembri 2008. a määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas haldusasja menetluse. Määruse kohaselt puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja möödalaskmiseks. Esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja 15. juuli 2008. a kiri või mõni muu tegevus oleks andnud alust kaebaja ettekujutusele, et kaebetähtaeg hakkas kulgema 15. juulist 2008. Ka vaidlustamisviite puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks. Kaebaja nimel korduvalt HTM poole pöördunud kaebaja ema pidi oma kvalifikatsioonist (pedagoog-metoodik) lähtuvalt teadma riigieksamitulemuste vaidlustamise korda. Seetõttu ei saanud kaebetähtaja möödalaskmine olla tingitud vaidlustamisviite puudumisest. 4. M. O. esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ning kaebetähtaja ennistada. Määruskaebuses esitas M. O. järgmised põhjendused: a) kaebajale jäi HTM-ga suhtlemisel mulje, et Apellatsioonikomisjoni otsust saab vaidlustada HTM poole pöördumisega ning kohtusse pöördumise tähtaeg hakkab kulgema alles apellatsiooniperioodi lõppemisest 15. juulil 2008. Vastustaja ei selgitanud kaebajale ega tema emale kordagi kaebuse esitamise korda. Vaidlustamisviite märkimine Apellatsioonikomisjoni otsuses oleks hoidnud ära kaebetähtaja möödalaskmise; b) apelleeritud eksamitöödega oli võimalik tutvuda alles pärast apellatsiooniperioodi lõppemist. Enne eksamitööga tutvumist ei olnud kaebajal võimalik sisuliselt otsustada eksamitöö hindamise õiguspärasuse üle; c) kaebaja ema kvalifikatsioonist (pedagoog-metoodik) ei saa järeldada seda, et kaebaja ema pidi tundma haldusmenetlust ja halduskohtumenetlust reguleerivaid õigusakte ning teadma kohtusse pöördumise tähtaegu. 5. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. oktoobri 2008. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. septembri 2008. a määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu määruses toodud põhjendustega. Lisaks märkis ringkonnakohus, et kaebuse esitamise tähtaja kulgemahakkamine ei sõltu sellest, millal kaebajal oli võimalik tutvuda oma eksamitööga, vaid sellest, millal kaebaja sai kätte Apellatsioonikomisjoni otsuse. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 6. M. O. esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub haldus- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja kaebetähtaeg ennistada. 7. HTM esitas vastuse, milles palub määruskaebuse rahuldamata jätta. Kaebaja ema 3. juulil 2008 HTM-le esitatud avalduse näol on tegemist märgukirjaga. Avaldus ei sisaldanud taotlust Apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamise korra selgitamiseks. Sellele vastamisel ei pidanud HTM selgitama taotluse piire ületades avalduse esitajale menetlusõigusi. Jääb arusaamatuks, kuidas sai HTM luua kaebajale mulje, nagu oleks 3. juuli 2008. a avalduse näol tegemist Apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamisega. Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) seob kaebetähtaja alguse haldusakti teatavakstegemisega, mitte aga menetlusdokumentide teatavakstegemisega, mistõttu ei oma tähtsust, millal kaebaja sai eksamikirjandiga tutvuda. Kaebaja ema on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste magister ning õpetaja-metoodik, kes pidi oma kõrgest haridustasemest tulenevalt teadma kohtumenetluse aluspõhimõtteid ja tähtaegu. Iga vähemalt keskharidusega inimene peaks teadma oma õiguste kaitse võimalusi. Kaebetähtaja ületamise põhjuseks oli ainult kaebaja tegevusetus. Lisaks on esitatud kaebus ilmselgelt perspektiivitu. HTM on seisukohal, et haldusorgan ei peaks omaalgatuslikult õhutama isikut ilmselgelt põhjendamatut ning perspektiivitut kaebust esitama. Kolleegiumi seisukoht 8. M. O. taotles halduskohtule esitatud kaebuses HTM riigieksamite apellatsioonikomisjoni 30. juuni 2008. a otsuse nr «E kirjand 21» tühistamist. Haldus- ja ringkonnakohus asusid seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega ületades ning tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus. M. O. määruskaebuse lahendamiseks tuleb selgitada, millise otsuse vaidlustamisele on kaebaja tahe suunatud ning milline on vastava otsuse vaidlustamise tähtaeg. 9. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 29 lg 7 kohaselt hindavad riigieksamitöid haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud hindajad. Haridus- ja teadusministri 16. novembri 2006. a määrusega nr 40 kehtestatud «Õpitulemuste välishindamise põhimõtete, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsimise tingimuste ja korra ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimuste ja korra» (edaspidi Hindamise kord) § 15 lg 1 kohaselt hinnatakse riigieksamitöid vastava õppeaine riigieksamitöö hindamisjuhendi alusel. Eksamikirjandit hindavad kaks (hinnete rohkem kui 3-punktise erinevuse korral kolm) teineteisest sõltumatut hindajat (Hindamise korra § 17 lg-d 6–7). M. O. eksamikirjandi kirjutamise ajal kehtinud haridus- ja teadusministri 24. detsembri 2001. a määrusega nr 75 kinnitatud «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste ja korra» (edaspidi Lõpetamise kord) § 18 lg 1 kohaselt korraldas hindajate tegevust HTM hallatav asutus Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (REKK). Lõpetamise korra § 19 lg 1 kohaselt väljastas REKK gümnaasiumiõpilasele kooli kaudu riigieksamitunnistuse kõigi tema poolt sooritatud riigieksamite tulemustega. PGS § 29 lg 8 kohaselt võib riigieksami tulemuste peale esitada vaide HTM-le viie tööpäeva jooksul riigieksamitunnistuse väljastamise päevast arvates. Haridus- ja teadusminister moodustab vaiete läbivaatamiseks apellatsioonikomisjoni (PGS § 29 lg 9). Haridus- ja teadusministri 3. juuni 2003. a määrusega nr 35 kehtestud «Apellatsioonikomisjoni töökorra» § 1 lg 2 kohaselt kuuluvad apellatsioonikomisjoni HTM järelevalveosakonna juhataja, järelevalveosakonna teenistuja ning üldharidusosakonna teenistuja. Komisjoni tegevust korraldab HTM järelevalveosakond («Apellatsioonikomisjoni töökorra» § 1 lg 3). Komisjon kaasab oma töösse eksperte («Apellatsioonikomisjoni töökorra» § 1 lg 4) ning teeb otsuse, millega jätab eksamitulemuse muutmata, tõstab tulemust või langetab tulemust (PGS § 29 lg 91). Komisjon saadab oma otsuse vaide esitajale ja hinde muutmise korral ka REKK-le («Apellatsioonikomisjoni töökorra» § 5 lg 5). 10. Kaebaja leiab, et tema eesti keele riigieksamit on hinnatud väära punktisummaga. Seega on kaebaja tahe suunatud eesti keele eksami tulemust kindlaksmäärava otsuse vaidlustamisele. Eeltoodud regulatsioonist nähtub, et M. O. riigieksami tulemuse määrasid kindlaks haridus- ja teadusministri kinnitatud hindajad. Eksamitulemus tehti eksami sooritajale teatavaks REKK väljastatud riigieksamitunnistusega. M. O. on esitanud kaebuse aga apellatsioonikomisjoni vaideotsuse tühistamiseks. HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt saab vaideotsuse peale esitada kaebuse juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Selliseid asjaolusid M. O. HTM riigieksamite apellatsioonikomisjoni otsuse vaidlustamisel välja ei ole toonud. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kohus peab kaebuse sõnastusest ja kontekstist lähtudes ise kindlaks tegema kaebaja tegeliku taotluse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. septembri 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-39-01, 29. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-81-03). Kolleegium leiab, et M. O. kaebust tuleb käsitada mitte kaebusena apellatsioonikomisjoni vaideotsuse tühistamiseks, vaid kaebusena eksamikirjandi tulemuse tühistamiseks. Lisaks on M. O. esitanud taotluse teha HTM-le ettekirjutus riigieksami tulemuse osas uue vaideotsuse tegemiseks. Nimetatud taotlust tuleb käsitada taotlusena kohustada HTM-i eksamihinde osas uue otsuse tegemiseks. M. O. eksamitulemust kindlaks määrava sisulise otsuse tegid haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud hindajad. REKK väljastas küll kaebajale riigieksamitunnistuse, kuid ei oma sisulist otsustuspädevust eksamihinde määramise osas. Kolleegium leiab, et kirjeldatud olukorras on eksamitulemuse vaidlustamisel ning eksamihinde osas uue otsuse tegemiseks kohustamisel pädevaks vastustajaks HTM. 11. Kolleegium on seisukohal, et eksamitulemuse määratlemise puhul on tegemist otsusega, mis tehakse isikule teatavaks mitme erineva dokumendiga. Riigieksami tulemus tehakse isikule teatavaks riigieksamitunnistusega, millele ei märgita hinde kujunemist selgitavaid põhjendusi. Osa eksamihinde kujunemise põhjendustest esitatakse aga märgetena eksamitöö peal. 2008. a «Eesti keele eksami hindamisjuhendi» kohaselt märkis hindaja eksamitööle leitud ortograafiavead, interpunktsioonivead, stiilivead, küsitavused, faktivead, sõna või lauseosa puudumise ning taandrea vead. Lisaks mõjutavad kirjandi hinnet mitmed subjektiivset hindamist nõudvad aspektid, mida kirjandi peale ei märgita (nt kirjandi teemakohasus, teema avatus, analüüsioskus, oskus kasutada teadmisi ning esitada teemakohaseid näiteid, teksti isikupärasus jms). Hindamisotsuse terviklikku põhjendust ei pruugi otsuse adressaat seega teada saadagi. 12. Kolleegium leiab, et enne kohtusse pöördumist peab isikul olema võimalik tutvuda eksamitööle märgitud eksamihinde kujunemist selgitavate märgetega. Eksamitööga tutvumine võimaldab isikul otsustada, kas eksamihinde määramisel on tema õigusi rikutud või mitte (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2000. a määrus asjas nr 3-3-1-52-00). Seega tuleb isikul, kes soovib eksamitulemust halduskohtus vaidlustada, mõistliku aja jooksul välja nõuda eksamitöö, millest selguvad ettenähtud ulatuses eksamitulemuse kujunemise põhjendused. Kui isik on eksamitöö mõistliku aja jooksul välja nõudnud, hakkab 30-päevane kaebetähtaeg kulgema eksamitööga tutvumisest arvates (HKMS § 9 lg 9). Seega ei hakka eksamitulemuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöördumise tähtaeg kulgema riigieksamitunnistuse väljastamisest ega Apellatsioonikomisjoni otsuse teatavakstegemisest. Kuna vaide esitamisel ei teadnud kaebaja eksamitulemuse kujunemise põhjuseid, vaid sai need teada alles pärast vaideotsuse tegemist, ei kohaldu HKMS § 9 lg 3. 13. Lõpetamise korra § 20 lg 7 kohaselt sai isik juhul, kui ta oli esitanud vaide riigieksami tulemuse peale, eksamitööga tutvuda alles pärast apellatsiooniperioodi lõppu. M. O. sai oma eksamitöö kätte apellatsiooniperioodi lõpus, 15. juulil 2008. Kaebuse halduskohtule esitas ta 5. augustil 2008. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. Asi tuleb saata menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada. 14. Kolleegium peab vajalikuks selgitada riigieksami tulemuse halduskohtuliku kontrolli võimalust. Lõpetamise korra § 18 lg 3 kohaselt on riigieksami tulemus positiivne alates 20 hindepallist. Kui riigieksamitulemus on vähem kui 20 hindepalli, on riigieksam sooritatud mitterahuldavalt. Isikule, kes ei ole mõnda valitud riigieksamitest positiivse tulemusega sooritanud, kool gümnaasiumi lõputunnistust ei anna (vt Lõpetamise korra § 24 lg 1 p 1). Seega toob mitterahuldav eksamitulemus kaasa gümnaasiumi lõpetamata jätmise, millega võidakse riivata mitmeid isiku põhiõigusi (nt põhiseaduse §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning põhiseaduse §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele). Seega tuleb halduskohtul otsust, mille kohaselt on riigieksam sooritatud mitterahuldavalt, tõhusa õiguskaitse tagamiseks sisuliselt kontrollida, kasutades vajadusel eksperdi abi. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN 10.02.2014 16:00 Isikunimi asendatud initsiaalidega Riigi Teataja seaduse § 4 lõige 3 alusel arvestades Riigikohtu Kantselei 10.02.2014 kirja nr 6-1/14-146.