Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-11-09 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2009. a kohtuotsus V. I. karistamises jäätmeseaduse § 120-7 lg 1 järgi — RT III, 2009, 12, 89

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-11-09 Otsuse kuupäev 9. märts 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe Kohtuasi Väärteoasi V. I. karistamises jäätmeseaduse § 1207 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 24. septembri 2008. a otsus väärteoasjas nr 4-08-563 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 4. märts 2009 Resolutsioon 1. Tühistada Viru Maakohtu 24. septembri 2008. a otsus V. I. kohta jäätmeseaduse § 1207 lg 1 järgi alustatud väärteomenetluse lõpetamises ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks. 2. Kassatsioon rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kohtuvälise menetleja 4. jaanuari 2008. a otsusega karistati V. I. jäätmeseaduse § 1207 lg 1 järgi 25 trahviühiku suuruse rahatrahviga selle eest, et ta jättis 8. juulil 2007 N territooriumil X männi juurde märgi «Prügi mahapanek keelatud» alla olmeprügi. 2. V. I. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebaja märkis, et ta ei visanud keelatud kohas prügi ära. 8. juuli 2007. a õhtul peatas ta oma auto N-is X männi juures ja soovis seal väikest prügikotti ära visata, teades, et varem seisis selles kohas prügikonteiner. Näinud prügi mahapanemist keelavat märki, läks ta auto juurde tagasi ja pani prügi autosse. 3. Viru Maakohtu 24. septembri 2008. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteoasja menetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus leidis, et jäätmeseaduse § 1207 lg 1 rikkumine V. I. poolt ei ole tõendatud. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on V. I. süü tõendatud fotode ja tema enda ütlustega. V. I. aga ei tunnistanud õiguserikkumise fakti ja toimikus olevad fotod ei kinnita asjaolu, et tema käes olev kott prügiga oleks pandud keelava märgi alla. Samuti puuduvad toimikumaterjalides tõendid, et väljudes aiandusühistu Lõke territooriumilt tõi menetlusalune isik sealt kaasa prügi ja et see prügi tekkis sellel kinnistul. V. I. on andnud järjekindlalt ütlusi, et ta ei visanud prügi keelava märgi alla, vaid näinud märki, keeras ümber ja pani prügi enda autosse. Maakohus märkis, et kohtuväline menetleja on oma otsuses väärteo kirjeldust täiendanud uute asjaoludega, mida väärteoprotokoll ei kajasta. Nii tunnistati V. I. kohtuvälise menetleja otsusega süüdi selles, et ta rikkus N jäätmehoolduseeskirja punkti 4.7 – tulnud aiandusühistust L, pani olmejäätmed maha N territooriumil prügi kogumist keelava märgi alla. Väärteoprotokollis ei ole aga V. I. sellist käitumist kirjeldatud. Kohtuväline menetleja peab otsuse tegemisel lähtuma ainult väärteoprotokollis märgitud asjaoludest. Seetõttu on vaidlustatava otsusega ebaõigesti määratud V. I-le karistus teo eest, mida väärteoprotokoll ei kirjelda. Menetlusosaliste seisukohad 4. Kohtuväline menetleja esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaator leiab, et maakohtu otsus tuleb väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada järgmistel põhjustel. Kohtuvälise menetleja esindajale ei saadetud kutset maakohtu istungile, mistõttu jäi kohtuväline menetleja võimaluseta avaldada oma arvamust, anda ütlusi ja lükata ümber kaebuse esitaja väiteid. Kassaatori arvates asus maakohus ebaõigele seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus arutatavas asjas on paljasõnaline. Kohtuvälise menetleja arvates ei pea väärteoprotokolli ja väärteootsuse sisu olema identsed ning väärteootsuses võib tõenduslikku baasi kirjeldada laiemalt. 5. V. I. kaitsja esitas kassatsioonivastuse, milles märgib, et ei saa nõustuda kassaatori seisukohaga, nagu ei peaks väärteoprotokollist nähtuv teokirjeldus kokku langema väärteootsuses kirjeldatuga. Kaitsja arvates on kassatsiooni nimetatud seisukoht vastuolus VTMS § 74 lg 1 p-dega 6 ja 7 ning §-ga 87 kui ka kohtupraktikaga. Väärteoasja arutamisel ei või väljuda nende asjaolude piirest, mis on kajastatud väärteoprotokollis. Kohtuväline menetleja on seda aga teinud. Kaitsja vastustab ka kassaatori seisukohta, nagu ei oleks kohtuvälise menetleja otsus olnud paljasõnaline. Kolleegiumi seisukoht 6. Kassatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja samasse kohtusse uueks arutamiseks saatmist, sest kohtuvälist menetlejat ei teavitatud kohtuistungi toimumise ajast. Väärteoasjast nähtuvalt teavitas maakohus kohtuistungi toimumise ajast menetlusalust isikut, kuid kutse saatmist kohtuvälisele menetlejale väärteoasja materjalid ei kinnita. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtulikul arutamisel ei osalenud (tl 24). Kriminaalkolleegium on varem märkinud, et kuigi VTMS § 126 lg 3 kohaselt ei takista kohtuvälise menetleja mitteilmumine kaebuse kohtulikku arutamist, võib maakohus menetlusaluse isiku kaebust kohtuvälise menetleja esindajata arutada vaid juhul, kui eelnevalt on täidetud VTMS § 122 nõuded. VTMS § 122 kohaselt tuleb kohtumenetluse pool kohtuistungile kutsuda. Kohtumenetluse pool saab kujundada seisukoha enda osavõtu kohta kohtulikust arutamisest vaid juhul, kui kohus on teda selle toimumise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitanud. Väärteoasja kohtulik arutamine kohtumenetluse poolt sellest teavitamata on kohtuliku ärakuulamisõiguse rikkumine ning väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. veebruari 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-6-09, p 8). 7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 150 lg-st 2, § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 24. septembri 2008. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Hannes KIRIS Ott JÄRVESAAR Priit PIKAMÄE