Karksi Vallavolikogu — Karksi valla kaugküttepiirkondade määramine, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord ning nõuded piirhindade kooskõlastamiseks — KO, 49, 678

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 6 lõike 1, «Kaugkütteseaduse» paragrahvi 5 ja «Asjaõigusseaduse» paragrahvi 74 lõike 1 alusel 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kaugküttepiirkondade kehtestamise eesmärk ja ülesanne (1) Käesoleva määruse eesmärk on säilitada valla territooriumil olemasolevad kaugküttevõrgud kui soojuse tootmiseks hädavajalikud tehnilised ja keskkonnasõbralikud tehnorajatised, piirata ressursside raiskamist ja anda soojusettevõtjatele kindlust kaugküttesüsteemide arendamisel. (2) Käesolev määrus piiritleb Karksi valla territooriumil asuvad kaugküttepiirkonnad, kehtestab kaugküttevõrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja korra ning määratleb soojuse piirhinna kooskõlastamise ja kaugkütte kvaliteedinõuded. (3) Käesolevat määrust tuleb käsitleda koos kaugkütteseadusega. § 2. Mõisted (1) Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud tiheasustusala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus. (2) Soojusettevõtja on kaugküttepiirkonnas sooja tootmise ja müügiga tegelev soojusettevõte, kes haldab nimetatud piirkonnas kaugküttevõrku. 2. peatükk KAUGKÜTTE PIIRKONNAD § 3. Kaugküttepiirkondade määramine (1) Karksi valla kaugküttepiirkond kehtestatakse vastavalt lisa 1 skeemile. 3. peatükk KAUGKÜTTEVÕRGUGA LIITUMISE TINGIMUSED JA KORD § 4. Võrguga liitumine (1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omanduses või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud käesoleva korra § 4 lõikes 3 nimetatud juhtudel. (2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, võivad jätkata senise kütteviisi kasutamist ja ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga. (3) Alljärgnevate kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel on lubatud kasutada muud viisi kui kaugküte: 1) ajutised ehitised; 2) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 3) ehitised, mille soojuskoormus paigaldatava trassi jooksva meetri kohta on väiksem kui 0,8 kW; 4) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 kW; 5) ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke kütteviise (maa- ja/või õhksoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne). (4) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud üldises korras. (5) Soojusettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Vallavalitsusel on õigus kontrollida soojusettevõtja poolt määratud liitumistasu põhjendatust. (6) Võrguga liitumisel on soojusettevõtja kohustatud välja ehitama võrgu kuni tarbija kinnistuni, kui ei lepita kokku teisiti. 4. peatükk KAUGKÜTTEVÕRGUST ERALDUMISE TINGIMUSED JA KORD § 5. Võrgust eraldumine (1) Võrgust eraldumine on võrguühenduse alaline likvideerimine. Võrgust eraldumiseks loetakse ka soojuse ostu-müügilepingu ülesütlemist. (2) Soojusvarustuse ajutise katkestamise ja taastamise üldtingimused ning kord soojusettevõtjale on sätestatud kaugkütteseaduses. (3) Soojavarustuse ajutine katkestamine ja taastamine tarbija taotlusel peab olema kooskõlastatud soojusettevõtjaga. (4) Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud. (5) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2) ehitise rekonstrueerimisel soojusvarustuse parameetrite muutmine toimub selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu; 3) ehitise rekonstrueerimisel, kui soojusega varustamiseks kasutatakse keskkonnasõbralikke kütteviise (maa- ja/või õhksoojust, päikeseenergia jne). (6) Eralduja peab võrgust eraldumise taotluse esitama soojusettevõtjale kolm kuud ette. (7) Eraldumistingimused esitab soojusettevõtja eralduja taotluse alusel kümne tööpäeva jooksul. (8) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks kuue kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest; 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks. (9) Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma soojusettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud. (10) Omavolilise eraldumise või ajutise katkestamise puhul peab tarbija taastama kaugküttesüsteemi ja hüvitama kõik sellega tekitatud kahjud. 5. peatükk KAUGÜTTE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED § 6. Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded (1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vastavalt liitumislepingus ja soojuse ostu-müügi lepingus fikseeritud soojusvõimsustele ja muudele tingimustele. (2) Kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded lepitakse kokku soojusettevõtja ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse ostu-müügi lepingus. Soojusettevõtja lähtub seejuures Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühingu juhendist «Kaugkütte üldised kvaliteedinõuded». (3) Soojusettevõtja võib koostada soojuse müügi ja jaotusteenuse osutamise tüüptingimused, mis on soojuse ostu-müügi lepingu lahutamatuks osaks. Tüüptingimused ja selle muudatused kinnitab Karksi Vallavalitsus. (4) Kaugküttepiirkonnas tegutsev soojusettevõtja on kohustatud kõrgendatud varustuskindluse vajadusega objektide (kool, lasteaed, perearstikeskus) soojavarustuse tingimused kliendiga müügilepingu raames täiendavalt kokku leppima. (5) Soojusettevõtja on kohustatud plaaniliste katkestuste aja ja tingimused perioodil 1. oktoober kuni 1. maini kokku leppima Karksi Vallavalitsusega. 6. peatükk SOOJUSE PIIRHINNA KOOSKÕLASTAMISE KORD § 7. Nõuded piirhinna kooskõlastamiseks (1) Soojusettevõtja, kes lähtuvalt kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Konkurentsiametiga, esitab vallavalitsusele soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse ja soojuse hinnavalemi tabeli vastavalt lisale 2. (2) Vallavalitsus peab kooskõlastatud piirhinna üle vaatama iga 6 kuu tagant. (3) Soojusettevõtja on kohustatud Vallavalitsuse põhjendatud ettepanekul soojuse hinna muutmiseks esitama uue soojuse piirhinna kooskõlastamiseks 30 päeva jooksul. (4) Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus. (5) Soojusettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamisel lähtub vallavalitsus kaugkütteseaduses ja käesolevas määruses sätestatud põhimõtetest ning hinnavalemi komponentide põhjendatud muutustest. (6) Vallavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 kalendripäeva jooksul, alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soojusettevõte, kes taotleb piirhinna kooskõlastamist, peab lubama oma raamatupidamist kontrollida vallavalitsusel ja andma oma majandustegevuse ja soojuse piirhinna muutmise kohta vajalikke selgitusi. (8) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas vallavalitsuse poolt kooskõlastatud soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. (9) Soojahinna muutmine tarbijaga toimub vastavalt soojaettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud lepingule ja käesolevale määrusele. (10) Vallavalitsus ei avalda seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. 7. peatükk SOOJUSETTEVÕTJA ARENDUSKOHUSTUS § 8. Soojusettevõtja arenduskohustus (1) Soojusettevõtja peab arendama oma võrke lähtudes valla üld- ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadusest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga. (2) Soojusettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstma nende efektiivsust, et oleks tagatud kaugküttepiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine. 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 9. Ettevõtja tegevuse vastavusse viimine määruses sätestatud nõuetega (1) Soojusettevõtja peab enne määruse jõustumist kehtinud soojuse hinna kooskõlastama käesoleva määruse § 7 sätestatud nõuetega 6 kuu jooksul, arvates käesoleva määruse jõustumisest. § 10.Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. märtsil 2009. a. Volikogu esimees Heino LUIK