Meremäe Vallavolikogu — Meremäe valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008–2020 kinnitamine — KO, 48, 670

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lõike 1 ja lõike 2 alusel. § 1. Kinnitada Meremäe valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008 - 2020 (lisatud). § 2. Tunnistada kehtetuks Meremäe Vallavolikogu 30. septembri 2004. a määrus nr 11 «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2005-2017 kinnitamine» § 3. Määrus jõustub 11. detsembril 2008. a. Volikogu esimees Margus PALOK Lisa: Meremäe valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2020 36-l lehel; Lisa 1: Meremäe valla reoveepuhastite keemiline andmebaas; Lisa 2: Meremäe valla puurkaevud; Lisa 3: Meremäe vallas vajalikud investeeringud; Lisa 4: Meremäe vallas vajalike investeeringute prioriteetsus; Lisa 5: Meremäe küla dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonitorustiku üldskeem; Lisa 6: Obinitsa küla dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonitorustiku üldskeem; Lisa 7: Võmmorski küla dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonitorustiku üldskeem. Kaart 1: Meremäe küla reoveekogumisala; Kaart 2: Obinitsa küla reoveekogumisala. Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 11.12.2008 määrusega nr 11 Meremäe valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008- 2020 Sisukord Sissejuhatus Sisukord Sissejuhatus 1 Õiguslik baas 2 Planeeringud 2.1 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu lühiiseloomustus 3. Muud andmed 3.1 Veevarustuses kasutatavad põhjavee kompleksid 3.2 Puurkaevude tamponeerimine 3.3 Vee kvaliteet ühisveevärgisüsteemis 3.4 Vee erikasutusload 4. Omavalitsuse haldusala iseloomustavad näitajad 4.1 Meremäe valla iseloomustus, elanike arv... 4.2 Meremäe valla ettevõtete ja vee ettevõtete loetelu 4.3 Meremäe vallavalitsus 4.4 Keskkond 5. Ühisveevärk ja kanalisatsioon asumite kaupa 5.1 Obinitsa 5.2 Meremäe 5.3 Võmmorski Sissejuhatus Arengukava koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu kiirendamine, mis parandaks oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus ja – kanalisatsiooniobjektide rajamiseks. Eriti tähtis on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine. Arengukavas sisalduva süstematiseeritud informatsiooni alusel on võimalik oluliselt parandada projektide otstarbekuse uuringute kvaliteeti. Töös toodud põhimõtete jälgimine aitab vältida kohalikul tasandil väärotsuste langetamist veevarustuse ja kanalisatsiooni arengu planeerimisel ja jooksva töö korraldamisel. Arengu üheks olulisemaks faktoriks on elanikkonna maksevõime, mis määrab sisuliselt osutatava teenuse kvaliteedi ja meie eesmärgi: kui suurele osale elanikkonnast võime planeerida lähitulevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteetse osutamise. Suur tähtsus on kohaliku omavalitsuse võimuorganitel. Seadusega on kohalikule omavalitsusele pandud kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist elanikkonnale, kuid samas on unustatud anda selleks ka vahendid. Arengukava koostamisel on lähtutud Vabariigi valitsuse sellekohastest määrustest ning standarditest. Meremäe vallal on vaja leida veega varustamise ja heitvete puhastamise ning ärajuhtimise osas ühtne lahendus, arvestamata rajatiste ametkondlikku kuuluvust. Kava koostamise aluseks on Meremäe valla arengukava, üldplaneering Arengukava koostamisel vaadeldakse detailsemalt järgmiste asustatud punktide: Obinitsa, Meremäe tihedama asustusega osasid. Teisi valla territooriumil paiknevaid asulaid vaadeldakse üldiselt ja pakutakse välja neile sobiv ühtne arengukava mudel. Meremäe vald jääb Peipsi alamvesikonda. ÜVK lahenduste koostamisel on vaja arvestada veemajanduskava (valminud 2005 a Life programmi raames) soovitusega, et erinevad lahendused oleks kooskõlas Euroopa Liidu veemajanduse raamdirektiivi (200/60/EÜ) keskkonnaeesmärkidega. Antud kava keskkonnaeesmärgid arvestavad raamdirektiivi keskkonnaeesmärke. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava eesmärkideks on: • tagada mitmekülgne piirkond kus inimasustus ja hästi majandatud põllu- ja rohumaad vahelduvad metsade ja kaitstavate märgaladega; • vesikonna olulised punktreostusallikad saada kontrolli alla, likvideerida ohtlik jääkreostus ning tagada vee-elustiku ja sigimispaikade kaitse; • rakendada põllumajanduses head põllumajandustava parima võimaliku tehnikaga; • veekogude ja põhjavee kaitse, et praegune seisund ei halveneks. 1. ÕIGUSLIK BAAS Eesti keskkonnaseisundi vastavusse viimise eest EL Asulareovee direktiiviga (91/271/EMÜ), Joogivee direktiiviga (98/83/EÜ) ja Veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EU) on vastutav Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium ja joogivee osas Sotsiaalministeerium. Kohalikud omavalitsused ei suuda praeguse regionaalpoliitika raames viia veemajanduslike rajatiste seisundit vastavusse nn. „eurodirektiividega“, kuna selleks puuduvad piisavalt tugevad vee-ettevõtted teenuste pakkumiseks ja vajalike investeeringute tegemiseks. Kohalike omavalitsuste eelarved on liialt väikesed, et eelarvest investeerida veevarustuse ja kanalisatsiooni infrastruktuuri. Arengukava eesmärk on määratleda ühisveevärgi ja -kanalisatsioonipiirkonnad ja nende investeeringute vajadused, et viia rajatised vastavusse kaasaja nõuetega. Veepoliitika raamdirektiiv sätestab vee eristaatuse, öeldes "vesi ei ole tavaline kaup, vaid pigem pärand, mida tuleb hoida, kaitsta ja sellisena käsitleda". Looduslik vesi on piiratud ja kergesti riknev loodusvara, mis on vajalik keskkonnale, samuti elu säilitamiseks ja arenguks. Veemajanduse arendusse ja haldamisse peavad olema kaasatud iga tasandi huvigrupid – tarbijad, planeerijad ja (oma)valitsus. Paraku on veel majanduslik väärtus, mistõttu tuleb teda käsitleda kaubana. 1.1 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Kehtiv redaktsioon 11. 05. 2005, 1. 01. 2006 Nimetatud seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus Kehtiv redaktsioon 06. 2005, 10. 07. 2005, 1. 01. 2006 Nimetatud seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Tulenevalt seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusalas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamist. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus paneb vallale (vallavolikogule) ülesandeks mitmete ÜVK-d ja vee-ettevõtja tegevust reguleerivate aktide kehtestamist: • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest tasu võtmise kord ja tingimused; • Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord; • Volitatud isiku nimetamine, kellel on õigus kontrollida kinnistu ÜVK vastavust nõuetele; • Vee-ettevõtja määramine Konkurentsiseaduse alusel; • Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine; • Reovee kogumisalade määramine (määratakse üldplaneeringuga); • Liitumistasu ülempiiri kehtestamine; • Kogumiskaevude ja kuivkäimlate rajamise ja tühjendamise korra kehtestamine; • Kanalisatsiooni lastava reovee kontsentratsioonide normeerimine; • Sademevete ja drenaa˛i toime reguleerimine; • Tuletõrjevee võtu ja selle eest tasumise reguleerimine. Meremäe valla ÜVK arengukava kaardimaterjalides on välja toodud kaardid “MEREMÄE KÜLA , OBINITSA KÜLA JA VÕMMORSKI KÜLA ÜHISVEEVÜRGIGA KAETAV ALA”. 1.3 Veeseadus Kehtiv redaktsioon 7. 12. 2005, 1. 01. 2006 Nimetud seaduse ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine, samuti reguleerib seadus vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjavee võtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse olenemata heitvee kogusest. Veeseaduse § 13 ja § 13¹ , ning sellest tulenev sotsiaalministri 31.07.2001 a määrus nr 82 sätestab „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ Veeseaduse alusel korraldab kohalik omavalitsus järgmist: • Annab nõusoleku vee erikasutuseks; • Korraldab talle kuuluvate veekogude haldamist; • Korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist; • Võib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku kõigi oluliste vajaduste rahuldamiseks; • Võib peatada heitvee juhtimise suublasse, kui see võib põhjustada ohtu inimeste tervisele või tekitab kahju keskkonnale. • Peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse; • Annab loa veehaarde sanitaarkaitsealal selle korrashoiuks vajalike tööde tegemiseks; • Annab loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde teostamiseks veekogul ja veekaitsevööndis; • Reovee kogumisalade piiride määramine. 1.4 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001.a määrus nr 269). Määrusega kehtestatakse heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Määruses tuuakse välja ka olulised mõisted inimekvivalent, biokeemiline hapnikutarve ja asula reostuskoormus: Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms) Asula reostuskoormus arvestatakse summaarselt mõõdetuna kogu asula kohta, arvestatuna enne reoveepuhastit või reoveepuhasti puudumise korral heitveelaskmest. Vabariigi Valitsuse määruses on toodud heitvee piirkontsentratsioonid, millede piires võib heitvett suublasse juhtida. 1.5 Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord Meremäe vallas .http://avalik.werro.ee/document.aspx?id=82251 10.07.2006 Määrusega kehtestatakse kriteeriumid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimiseks Meremäe vallas. Kriteeriumid sisaldavad majandusliku põhjenduse vajalikkust, keskkonnaalaste nõuete täitmist. Kriteeriumites ei käsitleta sotsiaalmajanduslikke kriteeriumeid, st teenuste hinna piir ei ole seotud näiteks leibkonna keskmise sissetulekuga. 1.6 Meremäe ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri Eeskiri kehtestatud 28.09.2000 a. Määrusega kehtestatakse nõuded ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga liitumiseks ning selle kasutamiseks. 1.7 Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid1 Keskkonnaministri 15.mai 2003.a määrus nr48 Määrus kehtestatakse “Veeseaduse” § 24 lõike 5 alusel. 1EÜ Nõukogu direktiiv 92/271/EMÜ «Asulate reovee puhastamine» (EÜT L 135, 30.05.1991; EÜT L 226; 07.09.1993; EÜT L 001, 03.01.94, lk 494; EÜT 067, 07.03.98, lk 29). Määrusega kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem, kui 50. Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi.. Reoveekogumisala tuleb moodustada alates reostuskoormusest 30 ie-d hektari kohta. Karstialadel ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb reoveekogumisala moodustada, kui hektari kohta tekib reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 4 ie. Heitvee suublate, olgu see veekogu või pinnas, vastuvõtuvõime on reovee kogumisalade planeerimisel, eriti nende suuruse määramisel oluliseks kriteeriumiks. Reovee kogumisalade moodustamine ja olemasolevate laiendamine peab olema üld- ja detailplaneeringus keskkonnakaitseliselt, tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud, arvestades tekkiva reostuskoormuse igakülgselt keskkonnamõju hindamist ja põhjavee kaitse nõudeid. Reovee kogumisalade rajamine peab olema tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning määruses esitatud kriteeriumite täitmist uute kogumisalade moodustamisel ja olemasolevate laiendamisel või nende mittemoodustamist planeerimisel jälgivad kooskõlastamisel Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused. Reovee kogumisalade moodustamise kriteeriumid võimaldavad keskkonnakaitse aspektist kogumisalasid määrata ja planeerida arvestades kompleksemalt veekaitse nõudeid. Määruse jõustumisega ei kaasne täiendavaid kulutusi riigieelarvest, küll aga on kulutused otseselt seotud reovee kogumisalal kanalisatsioonisüsteemi või süsteemide rajamise ja renoveerimisega, mis on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Meremäe valla suuremate külade (Meremäe ja Obinitsa) reoveekogumisalad on piisavad reovee elanikelt kokku kogumiseks.. Reoveekogumisalad määratakse üldplaneeringuga. Meremäe valla ÜVK arengukava kaardimaterjalides on välja toodud kaardid “MEREMÄE KÜLA REOVEEKOGUMISALA JA OBINITSA KÜLA REOVEEKOGUMISALA”. 1.8 Keskkonnatasude seadus Käesolev seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Saastetasu arvutamisel on saasteainete koguse määramise aluseks dokumentaalselt tõendatud mõõtmised, tunnustatud või akrediteeritud laboratooriumides tehtud analüüsid või keskkonnaministri kehtestatud arvutusmetoodika alusel tehtud arvutused. Saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse arvutatakse saastetasu iga eraldiseisva väljalasu kohta. Väljalask loetakse eraldiseisvaks, kui seda on vee erikasutusloas eraldi käsitletud. Puhastusseadme häireteta töö korral kasutatakse reostuskoormuse ja saastetasu arvutamisel analüüsitulemuste keskväärtusi või loaga puhastusseadme väljalasule kehtestatud piirväärtusi. Kui puhastusseadme töös esineb häireid ja puhastusseade ei taga loaga määratud nõuete täitmist, võetakse saastetasu arvutamise aluseks keskkonnateenistuse võetud kontrollproovi analüüsi tulemused. Neid tulemusi kasutatakse seni, kuni puhastusseadme häireteta töö taastumine on tõendatud uue kontrollproovi analüüsiga. Kontrollproovide võtmise ja nendest analüüside tegemise kulud tasub saasteallika valdaja. Kui analüüsi tegemiseks ei ole võimalik proovi võtta väljalasust, on saastetasu arvutamise aluseks väljalasule lähimast võimalikust kohast võetud proovi analüüsi tulemused, kui keskkonnateenistus ei ole proovivõtmise kohta määranud. Saastetasu kõrgendatud määr saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse on lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu piiri ületava saasteaine koguse puhul vastava saasteaine saastetasu 10-kordne määr. Näide saasteasu arvutamisest. Puhastisse sisenev heitveekogus 5000 m3. Suubla koefitsient 1,0. Tabel 1. Heitvee kontsentratsioon viimase biotiigi väljavoolust: saasteaine mg/l lubatud mg/l ühe tonni saasteaine maksumus (EEK) BHT7 11 25 16184 üldfosfor 6 ei limiteerita 24378 hõljuvained 25 35 4091 üldlämmastik 20 ei limiteerita 15270 BHT7 mg/l · sisenev heitveekogus tuh.m3 / 1000 11 ·5 / 1000 = 0,055t 0,055 · 16184 = 890,12 krooni 890,12 ·1,0 (suubla koefitsient) (kõik määratud näitajad vastavad lubatule; kui üks näitaja ületab lubatu arvestatakse kümnekordne saastetasu määr ületanud näitaja suhtes) BHT7 = 890,12 krooni Püld = 731,34 krooni Hõljuvained = 511,37 krooni Nüld = 1527 krooni Ühe kvartali saastetasu antud näite puhul on 3659 krooni ja 83 senti. 2. Planeeringud 2.1 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu lühiiseloomustus Meremäe vallal on kehtestatud üldplaneering (kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 25 juuni 1999 a. määrusega nr 14) ja samuti Meremäe valla arengukava aastateks 2002- 2005 (kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 25 aprilli 2002 a. määrusega nr 11, muudetud Meremäe vallavolikogu 29 jaanuari 2004 a. määrusega nr 1). Meremäe valla arengukava 2007-2013 (kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 25. oktoobri 2007.a. määrusega nr 5, muudetud Meremäe Vallavolikogu 19 detsembri 2007 a määrusega nr 12, (määruse nr 5 „Meremäe valla arengukava 2007-2010 kinnitamine” muutmine). muudetud Meremäe Vallavolikogu 30 septembri 2008 a. määrusega nr 3 http://www.meremae.ee/files/230.doc Üldplaneeringus on käsitletud ka veevarustuse ja kanalisatsiooni temaatikat. Välja on toodud puurkaevude ja puhastite asukohad, kuid märkimata on jäänud olemasolevate trasside asukohad, samuti perspektiivis rajatavate trasside asukohad. Valla arengukavas on käsitletud samuti vee ja kanalisatsiooni infrastruktuuri arendamist. Kuni 2005 aasta lõpuni on planeeritud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koostamine ja kahe asula puurkaevude rekonstrueerimise projekteerimine. Arengukavas on toodud esile järgmised probleemid ja ülesanded: 1. Obinitsa ja Meremäe külade veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid on amortiseerunud. Normaalse elukeskkonna ja ettevõtluskliima tagamiseks on nimetatud süsteemide kvaliteetne toimimine vajalik. 2. Kaardistada Obinitsa ja Meremäe külade veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid ning koostada lähteülesanded projekteerimiseks. Koostada nende rekonstrueerimise projektid ning korrastada nimetatud süsteemid. 3. Külaelanike nõustamise kaudu osutada kaasabi kaugemal asuvate külade veevarustuse parandamiseks. 4. Kaasajastada valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava; munitsipaliseerida peremehetud puurkaevud. Meetmed keskkonnalaste probleemide vältimiseks on arengukavas järgmised: Olemasolevate puhkealade heakorra tagamine. Vältida jäätmete sattumist loodusesse. Vähendada puhastamata reovee sattumist pinnasesse. Suurendada puurkaevude arvu vallas. Prügiveo vajadus on kaetud piisava hulga prügilepingutega Investeeringute vajadus 1. Meremäe ja Võmmorski külade veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimise projekteerimine. 2. Meremäe ja Obinitsa külade veevärgi - ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine. Olemasolev ühisveevärk ja kanalisatsioon arendati valla territooriumil välja peamiselt aastatel 1960-1985, seega enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Taasiseseisvumise järgsel perioodil ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni laiendatud oluliselt ei ole. Peamiselt on toimunud ainult olemasolevate võrkude, pumplate ja puhastite hädavajalikud rekonstrueerimised. Suuremateks rekonstrueeritud objektideks on taasiseseisvumise ajal Meremäe reoveepuhasti, mis rekonstrueeriti Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga 2002 aastal ja Obinitsa biopuhasti mis rekonstrueeriti 2007 aastal Samuti rajati Meremäe valla poolt Setomaa programmi esitatud projekti alusel Kalatsova, Polovina ja Talka külla puurkaevud. Valla abil on moodustanud ka vastavad veeühistud, mis ei ole küll vee ettevõtted ja ei või tegeleda veeteenuse pakkumisega kolmandatele isikutele, seega on vajalik nimetud ühistud reorganiseerida ühtse teenust pakkuva äriettevõtte alla. Erastamise protsessi käigus ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni trasse, pumplaid ja puhasteid erasektori valdusesse ei sattunud. Vaid mõned üksikud puurkaevud jäid erastamise käigus eraomanike valdusesse. Enamuses jäi infrastruktuur siiski omavalitsusele kuuluva äriühingu (OÜ Merob) valdusesse. Vee infrastruktuur anti Obinitsa ja Võit sovhooside poolt Meremäe vallale üle juba täielikult amortiseerunult, kuna sellel perioodil ei olnud riiklikuks prioriteediks veevarustuse ja kanalisatsiooni infrastruktuuri rekonstrueerimine. Kuna kohaliku elanikkonna leibkonna sissetulek on madal, siis ei võimalda vee ja kanalisatsiooni hinnast saadud tasu katta vajalikke investeeringuid. Seoses sellega on jätkunud joogivee ja kanalisatsiooni trasside amortiseerumine. Väiksemates külades (Võmmorski) tuleks renoveerida olemasolevad reovee kogumis ja käitlussüsteemid. Enamus väiksemates külades on elanike arv vähenenud selliselt, et reovee kogumissüsteemide rajamine ei ole enam otstarbekas, vaid piisab lokaalsetest imbsüsteemidest, et tagada vajalikud keskkonnanõuded. Joogiveehaaretele on vajalik rajada puhastusseadmed peamiselt raua ja mangaani eraldamiseks. Senini riigi abina kaasrahastatud investeeringud vabariigis on jaotunud peamiselt kohaliku omavalitsuse osalusega munitsipaalettevõtetele.2008 aasta kevadest pakub Meremäe vallas (Meremäe, Obinitsa keskasulas) ühisveevärgi teenust Meremäe vallavalitsus. Väiksemates külades ühisveevärgi teenust ei pakuta,2008 aastast on elanikel, kes ei kasuta ühisveevärgi teenust võimalik taotleda vahendeid veevärgi parendamiseks Hajaasustuse veeprogrammist. 3. Muud andmed 3.1 Veevarustuses kasutatavad põhjaveekompleksid Eestis leiavad joogi- ja olmevee allikatena kasutamist mitmed põhjaveekompleksid. Veekompleksid erinevad üksteisest nii leviku, lasumistingimuste, hüdrauliliste kui ka keemiliste näitajate poolest. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, see tähendab, kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100 m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Meremäe vallas kasutatakse peamiselt Kvaternaari ja Kesk-Devoni veekompleksi põhjavett, ülejäänud põhjavee kompleksid lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Kvaternaari vesi on peamiseks joogivee allikaks üksiktarbijatel salvkaevudest. Kesk- Devoni vett kasutatakse asulates ja külades puurkaevude abil, mille sügavused on vahemikus 25-148 m. Meremäe vallas on Võrumaa keskkonnateenistuse andmetel 23 puurkaevu (Lisa 1), rajatud aastatel 1955 - 2007. Peamiselt avavad puurkaevud Kesk-Devoni veekompleksi. 3.2 Puurkaevude tamponeerimine Puurkaev kuulub tamponeerimisele kui ilmneb oluline keskkonnamõju – oht põhjaveekihi/kompleksi reostumiseks. Võrumaa keskkonnateenistusel puuduvad andmed selliste puurkaevude kohta. Käesoleva töö käigus selgus vajadus 1 puurkaevu (Obinitsa põhikooli puurkaev kat nr 10624) konserveerimiseks ja hilisemaks tamponeerimiseks. Peale konserveerimist teatud perioodil (2-4 aastat) on vajalik puurkaev tamponeerida, kuna mittetöötav puurkaev amortiseerub oluliselt kiiremini ja võib hakata põhjustama väliste reostusallikate poolt ohtu põhjaveele. Puurkaev on vajalik konserveerida. Puurkaevu saab tamponeerida vaid puurkaevu omaniku soovil ning nõusolekul või keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse alusel. Ettekirjutus tehakse juhul, kui tamponeerimata puurkaev võib põhjustada reostuse levikut pindmistest põhjavee kihtidest sügavamatesse põhjavee kihtidesse. 3.3 Vee kvaliteet ühisveevärgisüsteemis Vee käitleja peab tagama ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga nõuetele vastava vee kvaliteedi. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Veevõrgus toimub reeglina veekvaliteedi halvenemine ning rauaühendite sisalduse tõus. Joogivee kvaliteedi nõuete täitmiseks üldraua, sulfaatide, kloriidide sisalduse, agressiivsuse, elektrijuhtivuse ja pH osas on Eestil ajapikendus aastani 2007 (asulad elanike arvuga 2000 ja rohkem) ning aastani 2013 (asulad elanike arvuga alla 2000). Seega on rauaärastuse juurutamine kahtlemata üks prioriteetsemaid ülesandeid Eesti ühisveevärgisüsteemide arendamisel juba praegu. Lisaks aitavad rauaärastusfiltrid tõsta vee pH-d ja sellega parandada nii happe-leelistasakaalu kui elimineerida või vähendada agressiivse süsihappegaasi sisaldust vees. Viimatinimetatud omadus väldib torustike edasist kahjustumist ning tagab veekvaliteedi säilumise nõuetekohasena kuni tarbijani. 3.4 Vee erikasutusload Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus, kui vee erikasutus toimub merel, annab loa Keskkonnaministeerium. Vee erikasutuseks vajaliku alalise või ajutise loa taotlemise, andmise, tühistamise kord on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. Vee erikasutusluba peab olema, kui: · pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30m3/ööpäevas; · võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist; · võetakse rohkem kui 5m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest; võetakse mineraalvett;juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas; kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid); · toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine; · toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine; · veekogusse uputatakse tahkeid aineid; · toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; · vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Vee erikasutusluba ei ole vaja, kui majapidamisheitvett juhitakse pinnasesse oma maavalduse piires, kuid see tegevus peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuetele. Veekogu erikasutus on tasuline. Vee erikasutuse tasu määrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning tasu arvutamise kord keskkonnaministri määrusega. Tasu ei nõuta vee võtmisel põllumajandusmaa niisutamiseks või tiigikala kasvatamise tarbeks, vooluveekogu tõkestamisel tõkestusrajatistega ja vee võtmisel isikliku majapidamise tarbeks põhjaveest või omanikule kuuluvast veekogust (isikliku majapidamise tarbeks võetavat vett ei tohi edasi müüa vee erikasutuse eest tasumata). Olulisemad vee kasutamist reguleerivad õigusaktid: · Veeseadus; · Vee erikasutuslubade väljaandmise ja tühistamise kord; · Vee erikasutuse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist; · Vee erikasutuse tasu arvestamise ja tasumise kord; · Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Võrumaa keskkonnateenistus on väljastanud Meremäe vallas 3 vee erikasutusluba (Lisa 2). Tabel 2. Meremäe vallas vee erikasutusluba omavad ettevõtted. Ettevõte Loa väljastamise kuupäev Loa kehtivusaja lõpp Meremäe Vallavalitsus 01.10.2008 01.10.2013 Kagu Piirivalvepiirkond 01.04.2008 01.04.2013 OÜ Kimekol on Kompleksluba välja antud 06.06.2008. - Kagu Piirivalvepiirkond taotles vee erikasutusloa veevõtuks olmevee tarbeks ning heitvee ärajuhtimiseks. Loa alusel kuulub Kagu Piirivalvepiirkonnale 1 puurkaev ja Piusa biotiigid. - Meremäe vallavalitsus taotles vee erikasutusloa põhjaveevõtuks kolme puurkaevuga Devoni põhjaveekompleksist ning heitvee ärajuhtimiseks kahte suublasse (Meremäe puhasti, Obinitsa puhasti). Vee erikasutuse eesmärgiks on pakkuda joogivett/tarbevett elanikkonnale, katlamajadele ja loomadele. Meremäe vallavalitsus pakub vee ja kanalisatsiooni teenust Meremäe ja Obinitsa asulas. Pakutav veeteenuse hind on joogivee eest 11,8 krooni/m3 ja kanalisatsiooni eest 9,8 krooni/m3. Sellise hinnaga vee ja kanalisatsiooni teenuse pakkumine ei ole ilma kohaliku omavalitsuse või riigi poolse dotatsioonita võimalik. Olmetarbija vee hinna kolm põhilist komponenti on: abonenttasu (peaks katma vee- ja kanalisatsioonirajatiste hoolduse ja korrashoiu ning palgakulud), vee võtmise tasu (peaks katma kulud ressursimaksuks-, veeproovide tegemiseks ning vee kvaliteedi tagamiseks kuni tarbijani) ning reovee ärajuhtimise tasu (peaks katma kulud reovee puhastamiseks, saastetasu maksmiseks ning heitvee proovide eest tasumiseks). Reaalne hind veevarustuse ja kanalisatsiooni eest oleks 25-30 krooni/m3 (leibkonnaliikme kuu sissetulek võimaldab vee hinna tõusu). Selliselt oleks võimalik teostada hädavajalike parandustöid ja kui teenuse hind sisaldab ka amortisatsiooni on võimalik teha täiendavaid investeeringuid veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse parandamiseks. 4. Omavalitsuse haldusala iseloomustavad näitajad 4.1 Meremäe valla iseloomustus, elanike arv, leibkonnaliikme sissetulek Meremäe vald (Joonis 1) asub Kagu-Eestis Võru maakonna ida osas. Tuntumaks valla looduslikuks piiriks läänes ja põhjas on Piusa jõgi. Meremäe vald on üks osa ajaloolisest Setomaast, omanäolise keele ja kultuuriga piirkonnast. Meremäe valla naabriteks on Vastseliina vald Võru maakonnas ning Orava ja Värska vallad Põlva maakonnas. Joonis 1. Meremäe valla kaart.

Meremäe vallas on kokku 87 küla. Valla pindala on 132 km² ja elanikke 24.09.2008.a seisuga 1243 (s.h Meremäe külas 176, Obinitsa külas 195, Miikse külas 53, Võmmorski külas 33, Uusvada külas 37, Helbi külas 35). Meremäe vald on elanike arvult Võru maakonnas suuruselt üheksas omavalitus kaheteistkümne Võrumaa omavalitsuse seas. Kuues suuremas külas elab kokku 529 elanikku, mis moodustab valla elanikkonnast 42,5%. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on valla elanikest osaliselt või terviklikult liidetud ligikaudu 260 inimest, ehk ligi 20 % valla elanikkonnast. 2007.a. statistilistel andmetel oli Meremäe vallas leibkonna liikme kuu netosissetulek ligikaudu 2000 krooni. Väljaminekud leibkonna liikme kohta on tõenäoliselt samas suurusjärgus sissetulekutega või isegi natuke suuremad, kuni 2000 krooni kuus, mis näitab, et väljaminekud ületavad sissetulekud. Sellest tulenevalt võib öelda, et elanikkonnal puuduvad piisavad võimalused raha hoiustamiseks või investeerimiseks. Vee keskmise tarbimise ja leibkonna keskmise sissetuleku alusel on võimalik välja arvutada elaniku maksevõime veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest. Üldtunnustatud põhimõte on see, et elanik ei tohiks veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest teha oma sissetulekust kulutusi üle 4%: - väga hea maksevõime: teenuste hind alla 2% sissetulekust; - hea maksevõime: teenuste hind 2,0-3,0% sissetulekust; - rahuldav maksevõime: teenuste hind 3,0-4,0% sissetulekust; - mitte rahuldav maksevõime: teenuste hind üle 4% sissetulekus. Kulutused ühel leibkonnaliikmel vee- ning kanalisatsiooniteenustele ühe kuu Meremäe asula näitel on ligikaudu 40 krooni, mis on keskmisest valla leibkonnaliikme kuu netosissetulekust 2 %. Selle näite põhjal võib öelda, et leibkonna liikmel on hea maksevõime teenuse tasumisel. Otstarbekas on hoida kulutuste taset vee- kanalisatsiooniteenustele 2-3% vahel. Väiksemate kulutuste puhul Meremäe vallas ei ole võimalik teenuse eest saadava rahaga hoida korras olemasolevaid veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteeme, rääkimata vajalike investeeringute tegemisest. 4.2 Meremäe valla ettevõtete ja vee ettevõtete loetelu Meremäe vallas on suuremaid tegutsevaid ettevõtjaid 1(Tabel 3). Tabel 3. Suurimad valla tööandjad. Nr. Ettevõtja Töökohtade arv Tegevus valdkond 1 Kimeko 10 loomakasvatus Olulisi veetarbijaid omatarbeks valla ettevõtete hulgas ei ole. Kompleksluba on nendest vaid OÜ Kimeko´l.e Suurim vee ja kanalisatsiooni teenuse müügiga tegeleja Meremäe vallas on Meremäe vallavalitsus, kes on taotlenud ka vee erikasutusloa. 4.3 Meremäe vallavalitsus Meremäe vallavalitsuse täitevorgani töötajate arv on 11. Veemajandusega tegeleb otseselt vaid üks spetsilist.. Veemajandusega seotud küsimused moodustavad vaid ühe osa ettenähtud tööülesannetest. Keskkonnaprobleemide lahendamiseks võib vallavalitsusse luua vastava ametikoha. Volikogu liikmete arv on 11. Meremäe vallavalitsus juhindub oma töös kohaliku omavalituse korralduse seadusest. Teostab veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamise järelvalvet vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kehtestab ÜVK-ga liitumise ja selle kasutamise eeskirjad ning kooskõlastab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinnad. Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni korraldus on reguleeritud: Veeseaduse, Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse, Meremäe valla ühisveevärgiga liitumise ja selle kasutamise eeskirjaga. Meremäe valla eelarve maht 2008. aastal on 26 470 669 krooni, mille tulude ja kulude jagunemine on toodu tabelis 4. Tabel 4. Meremäe valla tulude ja kulude jaotus 2008 aasta eelarves. § MEREMÄE VALLA 2008.A. EELARVE Tulu nimetus o SUMMA Füüsilise isiku tulumaks 4428100 Maamaks 460 000 Kaupade ja teenuste müük 762553 Tasandusfond 8301814 TULUD KOKKU 2 5015682 Finantseerimistehingud 1454987 KULUD TEGEVUSALADE JÄRGI ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 2126460 Valitsussektori võla teenindamine 207480 AVALIK KORD 71418 MAJANDUS 6422658 KESKKONNAKAITSE 2002236 Jäätmekäitlus (heakord) 32500 Obinitsa küla reoveepuhasti ehitus 1921616 Meremäe küla vee- ja kanalisatsioonitrassi projekt 11570 Obinitsa puhastusseade 36550 ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUSE KULUD 1208397 Tänavavalgustus 35730 Kalmistud 24270 TERVISHOID 61560 VABA AEG, KULTUUR, RELIGIOON 2284412 HARIDUS 9340926 SOTSIAALNE KAITSE 2322632 Reservfond 135000 EELARVE KULUD KOKKU Võetud laenude tagasimaksmised 287490 KÕIK KOKKU 26470669 Tabelist selgub, et keskkonnakaitsele planeeritavad kulud on 2002236 krooni. Nimetatud summa on planeeritud kulutada jäätmekäitlusele ja ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arenguks. Elamu ja kommunaalmajanduse kulud on 1208397 krooni (Tabel 4). Laenukoormus on vallal ligikaudu 1 190910,10 krooni (Tabel 5). Koos intressidega ligikaudu 1,35 miljonit kooni. Lubatud laenukoormus võib vallal olla 60% eelarve mahust. 2008 aastal on laenukoormus ligikaudu 2,0%. Seega on vald laenuvõimeline ka suurteks investeeringuteks (kuni 5 miljonit krooni), kui peaks tekkima vastav vajadus. Välislaenud vallal puuduvad. Veemajandusse vajalike investeeringute osa peab tulevikus moodustama valla eelarvest ligikaudu 5%, ehk 0,5 miljonit krooni, et säilitada olemasolev veemajanduse ja kanalisatsiooni infrastruktuur. Alternatiivsena tuleks veel arvestada vee ja kanalisatsiooni teenustasu, millest kaetaks samuti investeeringute vajadused. Et vähendada valla eelarvest vajalike rahaliste vahendite mahtu, peab lähitulevikus oluliselt tõusma vee ja kanalisatsiooniteenuse hind. Võrreldes hetkel kehtivate hindadega, peaks hinnatõus olema vähemalt 30 krooni m³. Tabel 5. Meremäe valla laenu tagastamise graafik. Tagasimakse summa Laenujääk seisuga 31.12 Laenuintress Laen 2008 10031 1180879 7380 2009 287490 893389 67004 2010 287490 605899 45442 2011 287490 318409 23880 2012 140340 178069 13355 2013 60000 118069 8855 2014 60000 58069 4355 2015 58069 4.4 Keskkond 4.4.1 Hüdrogeoloogia Lõuna-Eesti veehaarded asuvad Devoni platool, kus settekivimid jagunevad vertikaallõikes kolmeks kihtkonnaks: all Ülem-Vendi, Kambriumi ja Alam-Ordoviitsiumi liiva- ja savikivimid, keskel Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimid ning ülal Devoni aleuroliidid, liivakivid ja karbonaatsed kivimid. Aluspõhja pealispind on allunud paikaajalisele denudatsioonile ja erosioonile, mille tulemusena on moodustanud väga liigestatud aluspõhjaga pinnareljeef. Devoni platoo on lõhestatud arvukate, valdavalt mattunud ürgorgudega. Meremäe valla piirijõena voolab Piusa jõgi, mis kuulub koos ürgoruga maastikukaitsealale. Piusa jõe ürgorg on kuni 35 meetri sügavuse ja keskmiselt 300 m laiune liivakivisse lõikunud ürgorg, mille veerud on paiguti väga järsud, kalle ulatub 35 -ni. Erosioonilõiked ja mattunud ürgorud on hüdrogeoloogiliste tingimuste seisukohalt väga olulised, parandades veekohtade seoseid pinna- ja sademeteveega ning soodustades veekihtide vahelist veevahetust: olles survelisele põhjaveele kord toitealaks, kord väljaalaks. Devoni platoo hüdrostratigraafialine läbilõige algab Kvaternaari veekompleksiga, millele järgnevad Üle-Devoni, Kesk-Devoni, Kesk-Alam-Devoni, Siluri-Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekompleksid ja –kihid. Kvaternaari veekompleks (Q) toitub peamiselt sademeteveest, suurvee ajal ka pinnaveest. Põhjavee looduslik re˛iim (veetaseme ja keemilise koostise aastased muutused) sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate setete litoloogiast. Kvaternaari veekompleks hõlmab setteid, mis sisaldavad enamasti surveta vett. Kohaliku survega vett leidub vaid paiguti jõgede orgudes ja kõrgendike nõlvadel piiratud levikuga savikihtide all. Vesi allub kergesti igasugusele reostumisele. Ülem-Devoni veekompleks (D3) levib Eesti kaguosas ligi 500 km2 suurusel alal. Piiratud aladel esineva Dubniki ja Plavinase lademe karstunud ja lõhelisest dolomiidist ning dolomiidistunud lubjakivist koosneva veekihi kogupaksus on 17–25 m. Veekompleks on kaetud enamasti 40-80 m paksuse pinnakattega. Olenevalt reljeefist on vesi vabapinnaline või surveline, survetase jääb maapinnast enamasti 3–8 m sügavusele. Karstunud karbonaatkivimite filtratsioonimoodul varieerub vahemikus 1–50 m/d. Sellele vastavalt on puurkaevude erideebit 0,2–6,0 l/(s´m), valdavalt aga 1 l/(s´m). Piiratud esinemise tõttu ei ole Ülem-Devoni veekompleksil ühisveevarustuse seisukohast erilist tähtsust. Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning –läätsedega. Üldse hõlmavad ligikaudu kolmandiku veekompleksi mahust savikad kivimid, mis nõrkade või keskmiste veepidemetena toimides moodustavad tõenäoliselt rea lokaalse levikuga survelisi veekihte, ent viimaste esinemine pole senini veel küllaldaselt tõestatud. Kesk-Devoni veekompleksi põhjapoolseks piiriks on ligikaudu Häädemeeste – Mustvee mõtteline joon. Veekompleks paljandub vaid kohati sügavamates jõeorgudes, mujalt katavad teda Kvaternaarisetted, mille paksus muutub valdavalt vahemikus 5–80 m. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3 – Ca – Mg või HCO3 – Mg – Ca tüüpi. Probleemiks on Fe kõrge üldsisaldus, kuni 7 mg/l, mineraalainete sisaldus ulatub kuni 0,6 g/l. Narva regionaalne veepide (D2nr)koosneb savika aleuroliidi, domeriidi, mergli ja savi kihtidest kogupaksusega kuni 100 m. Need moodustava kogu Lõuna-Eestis ja ka Tartu-Mustvee vahemikus ülalt esimese tõhusa aluspõhja veepideme. Lademe ülemise osa kivimid annavad vett Tartu-Mustvee vahemikus ja Ruhnu saarel, moodustades seal lokaalse vettandva kihi. Narva veepide eraldab Kesk-Devoni veekompleksi lamavatest vettandvatest kihtidest. Kesk-Alam-Devoni veekompleks (D2-1). Narva veepideme all lamavad vettandvad peeneteralised nõrgalt tsementeerunud liivakivid ja aleuroliidid savikate ning dolomiidistunud liivakivi vahekihtidega. Lõuna-Eestis ulatub kuni 100 m paksuse Kesk-Alam-Devoni veekompleks lasumissügavus rohkem kui 200 m allapoole merepinda. Vesi on enamasti surveline, kusjuures survepind ulatub madalamatel aladel üle maapinna, põhjustades kaevude ülevoolu. Vesi on valdavalt mage, mineraalainete sisaldusega 300-500 mg/l. Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleks, mis hõlmab Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakive ja dolomiite. Veekompleksi ülemine 30m paksune osa on tugevasti karstunud ja lõhenenud. Lõhesüsteemides ja karstiõõnsustes liigub põhjavesi suhteliselt kiiresti, toitudes veekompleksi avamusalal Kvaternaari setete veest. Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatkivimites levivad katkendliku kihilisusega, paralleelsed, enamasti 1-2m paksused suhteliselt tugevasti lõhestunud vööndid, mille kaudu põhjavesi liigub horisontaalsuunas. Vett hästi juhtivaid vööndeid eraldavad 5-10m paksused savikad vahekihid – veepidemed; kus põhjaveeliikumine toimub vaid piki vertikaallõhesid. Karbonaatkivimite lõhelisus, karstumus ja kivimikihtide veejuhtivus kahanevad sügavuse suunas. Veekompleksi ülemise 20m paksuse osa filtratsioonimoodul on 10-50 m/d, sügavusvahemikus 20-50m enamasti 5-8 m/d ja 50-100m sügavusel ainult 1.2 m/d. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb veelgi ning veekompleks muutub S-O veepidemeks. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks (O-Є) jääb Siluri-Ordoviitsiumi regionaalse veepideme alla, hõlmates vettandvaid liivakive paksusega kuni 60 meetrit, mis lasuvad 350-400 m sügavusel.Veekihi põhjavett kasutatakse Lõuna-Eestis vähe, peamiselt tema suure lasumissügavuse tõttu. Ka ei ole veekompleks eriti veerikas, erideebit 0.2-0.4 l(s´m), veejuhtivus 80-130 m2/d. Vesi on HCO3-Cl-Na tüüpi. Kambriumi-Vendi (Є-V) veekomplekslevib kogu Eestis, välja arvatud Lokno-Mõniste kerkealal ning selle vettkandvateks kivimid on liivakivid ja aleuroliidid. Ida pool Võsu-Võru mõttelist joont jaotab Kotlini kihistu savidest koosnev veepide kompleksi kaheks – Voronka ja Gdovi veekihiks. Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavett tarbitakse Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis Kambriumi-Vendi põhjavett kõrge mineralisatsiooni tõttu ei tarbita. Kagu- ja Edela-Eestis on Kambriumi-Vendi veekompleksis arvestatavad mineraalvee varud. Voronka veekiht (V2vr) koosneb liivakividest ja aleuroliitidest, mis jäävad Lükati-Lontova ja Kotlini veepideme vahele ida pool Võsu-Võru joont. Nende kogupaksus on tavaliselt 20-50m. Filtratsioonimoodul varieerub 0.6-12.5 m/d. Kivimite veejuhtivus on Lõuna-Eestis 50m2/d ning erideebit 0.1-0.3 l/(s´m) – tegemist on veevaese põhjaveekihiga. Kotlini veepidet (V2kt) moodustavad savid on hea isolatsioonivõimega – nende transversaalne filtratsioonimoodul jääb 10-5-10-7 m/d vahele. Gdovi veekiht (V2gd) lasub kristalsel aluskorral, koosnedes eriteralistest aleuroliitidest ning liivakividest, veejuhtivusega 100m2/d või vähem. Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi kuulub passiivse veevahetuse tsooni ning Lõuna-Eestis tõuseb põhjavee mineralisatsioon 22 g/l. Põhjavesi on Cl-Na, Cl-Na-Ca ja Cl-Ca-Na koostisega. 4.4.2 Tehiskeskkond Maardla nimetus Pindala Põhimaavara Aktiivne tarbevaru tuh.m3 Aktiivne reservaru tuh.m3 Liiv Hilande 0,81 ehitusliiv 22 Tuhkavitsa 7,25 tehnoloogiline liiv 648 570 Lubjakivi Tiirhanna 12,1 ehituslubjakivi 439 Savi Küllatova 35,57 keraamiline savi 641 3046 4.4.3 Jäätmed Meremäe vallas senini toiminud Andrikova prügila on ÜVK arengukava valmimise ajaks suletud. Vallas tekkivad jäätmed kogub kokku ja toimetab edasi Ragn-Sells Eesti AS. 2009 aastaks rajatakse Kagu-Eesti regionaalne prügila, mille asukoht töö teostamise hetkel ei ole selgunud. Tõenäoliseks asukohaks on Nõo vald, Laguja. Võrumaal töötab kuni Kagu-Eesti regionaalprügila valmimiseni Räpo prügila. Meremäe valla territooriumil on mõned isetekkelised, seega ebaseaduslikud jäätmeladustamiskohad, kuid need ei põhjusta olulist mõju põhjaveele, kuna enamuses on tegemist inertsete jäätmetega. 5. Ühisveevärk ja kanalisatsioon asumite kaupa 5.1 OBINITSA Seisuga 24.09.2008 elab Obinitsas 195 inimest. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenust pakub Meremäe vallavalitsus. Peale Obinitsa ja Võit sovhoosi tegevuse lõpetamist põllumajandusreformi võttis vald veeinfrastruktuuri varad tasuta üle. 1997 aastal loodi munitsipaalettevõte OÜ Merob, kellele anti valla bilansis olevad varad üle. Ettevõttes töötas 2 inimest, kelle ülesanneteks oli veeteenuse pakkumine Meremäe ja Obinitsa külas ning soojateenuse pakkumine Meremäe külas. Tänaseks on ettevõte likvideerimisel. Kehtiv vee erikasutusluba on väljaantud 01.10.2008 Meremäe vallavalitsusele Võrumaa Keskkonnateenistuse poolt. Obinitsa asulas pakutase vee ja kanalisatsiooni teenust 190 elanikule, mis on ligikaudu 97 % asula elanikkonnast. Veevarustuse ja heitvete ärajuhtimise hinnad koos käibemaksuga Obinitsa asulas on: · vesi 11,8 krooni/m3 · kanalisatsioon 9,8 krooni/m3 Kehtiv veehind on liiga madal, et teha vajalike investeeringuid veeinfrastruktuuri. Vajalik vee ja kanalisatsiooni hind peaks olema ligikaudu 30 krooni m³. Sellise vee teenuse hinnaga oleks võimalik tagada süsteemi funktsioneerimine, kuid ilma suurema finantsabita (laen, riigiabi) ei ole infrastruktuuri võimalik kehtivatele nõuetele vastavusse viia. Veevarustus Veehaardena on Obinitsas kasutusel keskasulas olev puurkaev (katastri nr 10623, pass A-145-M, puuritud 1955 aastal). 2008 aastani oli kasutusel kooli territooriumil olev puurkaev (katastri nr 10624, pass A-940-M, puuritud 1955), mis varustas koolimaja veega. Nimetatud kaev planeeritakse tamponeerida. Keskasulas olev puurkaev võtab vett Kesk-Devoni veekompleksist. Lubatud veevõtt vastavalt vee erikasutusloale on 12 000 m3 aastas. Tegelik veetarbimine 2007.a. oli 8500m3/. Puurkaevu tootlikkus on kuni 23 m3/h. Puurkaevu vesi ei vasta kehtivatele veekvaliteedi nõuetele raua osas. Lubatud piirsisaldus joogivees on 0,2 mg/l, kuid puurkaevust võetavas vees on raudioonide sisaldus 0,7 mg/l. Puurkaev asub poolmaapealses pumbamajas. Sanitaarkaitseala puudub, kuna puurkaev asub sõüiduteede ristumiskohas, ning sanitaarkaitseala pole võimalik kehtestada.. Olemas on 3 m3 hüdrofoor ja vee arvesti. Rauaärastusseadmed puuduvad. Puurkaev vajab puhastamist, uppunud on vähemalt üks pump. Kooli territooriumil asuv puurkaev võtab vett Kesk-Devoni veekompleksist. Lubatud veevõtt vastavalt vee erikasutusloale on 8000 m3 aastas. Tegelik tarbimine 2007.a. oli 900 m3/ Puurkaevu tootlikkus on kuni 7,5 m3/h. Puurkaevu vesi ei vasta kehtivatele veekvaliteedi nõuetele mangaani, raua, värvuse ja hägususe osas. Mangaani ja raua sisaldus puurkaevu vees on vastavalt 0,13 mg/l ja 2,2 mg/l. Lubatud kontsentratsioonid on mangaanil 0,05 mg/l ja 0,2 mg. Värvuse ja hägususe osas ei ole kindlaid piirkontsentratsioone, kuid vesi ei tohi olla hägune ja tuntava lõhnaga. Puurkaevust võetav vesi on aga nii hägune, kui ka tuntava lõhnaga. Pumbamaja on maapealne, olemas on 1m3 hüdrofoor ja veearvesti. Puudub sanitaarkaitseala, kuna puurkaev asub tee ääres ja sanitaarkaitseala pole võimalik kehtestada. Kuna puurkaev on vana ja veekvaliteet on väga halb ei ole otstarbekas olemasolevat puurkaevu puhastada ja rekonstrueerida. 2008 aastal rajati veetrass kuni koolimajani, millega saab koolimaja oma vajaliku veekoguse. Veetrasside kogupikkus Obinitsas on 2 km (Joonis 2). Enamus veetrasse on ehitatud 30-40 aastat tagasi. Arvestades, et veetorustike amortisatsioon on 50 aastat, peab arengukavas käsitletava aja jooksul välja vahetama kogu asulas oleva veetorustiku. Veelekete arvu ei ole täpselt teada, kuid vaadates vee tarbimist elaniku kohta, võib öelda et lekete kogus on suur. Ühe elaniku kohta kulub vett 65 m3 aastas. Reaalne veevajadus ei tohiks ületada 25-35 m3 aastas.

Joonis 2. Obinitsa küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteem. Kanalisatsioon Kanalisatsioonisüsteem koosneb kanalisatsioonitorustikest, kaevudest ja puhastist. Kanalisatsioonitorustik on peamiselt kuni 30 aastat tagasi väljaehitatud. Torustiku kogupikkus on ligemale 1,6 km (Joonis 2). 2007-2008 aastal ehitati Obinitsa asulasse uus biopuhasti, ning rajati uus reoveetrass koolimajast puhastini. Ummistuste arv viimaste aastate jooksul on teadmata. Kanalisatsiooni trass on siiski sellises korras, et asulast formeeruv reovesi jõuab siiski reoveepuhastisse ja sealt edasi biotiikidesse. Vaadeldava perioodi jooksul peab välja vahetama kogu asula reoveetrassid. Tuletõrjeveevarustus Hajaasustusega piirkonnas võib arvestada tulekustutusvee juurdevedu ettevalmistatud veevõtukohast tuletõrjeautodega, kui veotsükli koguaeg ei ületa 10 minutit ja veekogu kaugus piki juurdepääsuteed on kuni 1 km. Võimalikuks veevõtu kohaks võiks olla Obinitsa paisjärv. Täpsem asukoht tuleks määrata projekteerimise käigus. Alternatiivina võib rajada Obinitsa 1 tuletõrje veehüdrandi, mis pannakse paika projekteerimise käigus. Hüdrant peab asuma pumpla vahetus läheduses, kuna peatrassi läbimõõt peab olema vähemalt 100 mm, et tagada tuletõrje veevarustuse arvutusvooluhulkade piisav ja pidev olemasolu nõutava rõhu all ka vee maksimaalse tarbimise ajal. Hüdrandi paigutamisel pumplast kaugemale võib peatrassis oleva vee kvaliteet langeda. Hüdrandi paigutamisel peab arvestama ka suurema hüdrofoori paigaldamist. Vajalikud investeeringud Veevarustuse vastavusse viimiseks Obinitsas on vajalik esmalt renoveerida Obinitsa keskasula puurkaev-pumpla. Vajalik on ehitada uus pumpla, kuhu tuleb paigaldada uus hüdrofoor ja rauaärastusseadmed, mille maksumuseks kujuneb ligikaudu 1 500 000 krooni. 2007 aastal rajati uus trass koolimajani ja ühendati kooli veetrass keskasula veetrassiga (Joonis 2). Peale seda on vajalik tamponeerida vana kooli puurkaev, mille maksumuseks kujuneb hinnanguliselt 45 000 krooni. Kuna kogu asula veetrass on väga vana tuleb vaadeldaval perioodil välja vahetada kogu keskasula veetrass, et tagada nõuetekohane veekvaliteet lõpptarbija juures. Samuti vähendab see oluliselt veekadusid. Veetrasside rajamise maksumus koos projekteerimisega ulatub kuni 3 700 000 kroonini. Kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimiseks on esmalt vajalik teostada videouuring trasside olukorrast, mille alusel saab otsustada kui suures mahus on vajalik teostada renoveerimistöid ja millist metoodikat saab kasutada. Kui reoveetrassid ei ole lõplikult ummistunud või ära vajunud võib kaaluda „suka“ meetodit, kus puhutakse trassi elastsest materjalist toru, mis väldib reovee imbumist pinnasesse ja pinnavee imbumist trassidesse. Sõltuvalt uuringu tulemustest võib kõikuda reoveetrasside investeeringute maht 4-5 miljoni kroonini. 2007 aastal ehitati Obinitsa uus reoveepuhast, ning rajati uus reoveetrass koolist puhastini. (Joonis 2), kuna koolile oma puhasti ehitamine ei olnud majanduslikult otstarbekas. samuti ehitati Obinitsa külla 2 uut ülepumplat, millest üks on rajatud kooli reovee pumpamiseks puhastini, ja teine asula reovee pumpamiseks puhastini. . Vajalik on töösse jätta ka olemasolevad biotiigid, mida tuleb regulaarselt puhastada tekkinud setetest. Vajalike investeeringute maksumuseks kogu reoveesüsteemi vastavusseviimiseks Obinitsas on 4,5 – 5,5 miljonit krooni sõltuvalt videouuringu tulemustest. Uute trasside rajamine Obinitsas individuaalmajade rajoonis ei ole majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt otstarbekas, kuna iga saja meetri trassi kohta oleks liitujaid liiga vähe. (Olemasolevale renoveeritavale trassile lähemate kinnistute omanikud võivad omal soovil trassiga liituda.) Arvestades torustiku amortisatsiooni ja liitujate arvu, ei ole kliendid suutelised majanduslikult taluma teenuse tasu, mis sisaldaks ka amortisatsiooni. Keskkonnakaitseliselt oleks otstarbekas rajada individuaalmajadele salvkaevud ja samuti veekindlad kogumiskaevu, või ka imbkaevud, kui veehaarde hooldustsoon on piisav. Asulast kokkukogutud reovee purgimiskohaks sobib viimane ühiskanalisatsioonikaev enne reoveepuhastit. 5.2 MEREMÄE Seisuga 24.09.2008 elab Meremäel 176 elanikku. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenust pakub Meremäe vallavalitsus.. Meremäe asulas pakutakse vee ja kanalisatsiooni teenust 150 elanikule, mis on 85 % asula elanikkonnast. (24.09.2008 a.) 8 Veevarustuse ja heitvete ärajuhtimise hinnad koos käibemaksuga Meremäe asulas on: · vesi 11,8 krooni/m3 · kanalisatsioon 9,8 krooni/m3 Kehtiv veehind on liiga madal, et teha vajalike investeeringuid veeinfrastruktuuri. Vajalik vee ja kanalisatsiooni hind peaks olema ligikaudu 30 krooni m³. Sellise vee teenuse hinnaga oleks võimalik tagada süsteemi funktsioneerimine, kuid ilma suurema finantsabita (laen, riigiabi) ei ole infrastruktuuri võimalik kehtivatele nõuetele vastavusse viia. Veevarustus Veehaardena on Meremäel kasutusel keskasulas olev puurkaev (katastri nr 10628, pass A-60-B, puuritud 1960). Keskasulas olev puurkaev võtab vett Kesk-Devoni veekompleksist. Lubatud veevõtt vastavalt vee erikasutusloale on 10 000 m3 aastas. Tegelik veetarbimine 2007.a. oli umbes 10 000m3/ Puurkaevu tootlikkus on kuni 3 m3/h. Puurkaevu vesi ei vasta kehtivatele veekvaliteedi nõuetele raua osas. Lubatud piirsisaldus joogivees on 0,2 mg/l, kuid puurkaevust võetavas vees on raudioonide sisaldus 1,9 mg/l. Lubatud piirkontsentratsiooni lähedal on ka mangaaniooni sisaldus. Raudioonide kõrge sisalduse tõttu on ka kõrge vee värvus ja hägusus. Puurkaev asub maapealses pumbamajas. Sanitaarkaitseala on olemas. Olemas on 10 m3 hüdrofoor ja vee arvesti. Rauaärastusseadmed puuduvad. Puurkaev vajab puhastamist, uppunud on vähemalt üks pump. Puurkaevu hoone on avariiohtlikus seisus ja vajab kohest renoveerimist. Veetrasside kogupikkus Meremäel on 0,9 km (Joonis 3). Enamus veetrasse on ehitatud 30-40 aastat tagasi. Arvestades, et veetorustike amortisatsioon on 50 aastat, peab arengukavas käsitletava aja jooksul välja vahetama kogu asulas oleva veetorustiku. Veelekete arvu ei ole täpselt teada, kuid vaadates vee tarbimist elaniku kohta, võib öelda et lekete kogus on suur. Ühe elaniku kohta kulub vett 84 m3 aastas. Reaalne veevajadus ei tohiks ületada 25-35 m3 aastas.

Joonis 3. Meremäe küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem. Kanalisatsioon Kanalisatsioonisüsteem koosneb kanalisatsioonitorustikest, kaevudest, pumplast ja puhastist. Kanalisatsioonitorustik on peamiselt kuni 30 aastat tagasi väljaehitatud. Torustiku kogupikkus on ligemale 1,1 km (Joonis 3). Viimastel aastatel uusi torustikke rajatud ei ole, vanad vajaks renoveerimist. 2008 aastal esines asula reoveetrassis tõsine ummistus, mis oli tingitud reoveetrassi vähesest hooldamisest. Puhastile jõudva heitvee analüüsid näitavad viimastel aastatel väga suurt lahjendatust, mistõttu võib öelda, et pindmine põhjavest tungib trassidesse. Reoveetrasside renoveerimise vajaduse peab täpsemalt selgitama videouuringute abil enne projekteerimistööde teostamist. Meremäe asulas renoveeriti 2002 aasta kevadel reoveepuhasti OXYD 90, mis valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse Veeprogrammi rahade abil ja omavalitsuse 10 % omaosalusega. Puhasti töös on esinenud tõsiseid rikkeid ( 2008 a. suvi), võib öelda, et puhasti on üledimensioneeritud kuna formeeruva heitvee hulk ei ole aegajalt piisav (koolivaheaeg jne), Puhasti häired töös on tingitud ka sellest, et puhastit ei ole hooldatud. Puhasti mittesihipärasel korrastamisel võib puhasti töös hakata esinema häireid ja puhastusefektiivsused langevad. Puhasti normaalse töötamise tagamiseks on vajalik puhastit regulaarselt hooldada, selleks on vajalik puhasti juurde rajada teenindustee, mis käesoleval hetkel puudub. Samuti on probleemiks pumpla, mis asub enne puhastit. Pumba töötamise ajal või vahetult peale töötamist halveneb puhasti väljavoolust väljuva heitvee kvaliteet, kuna puhastisse pumbatav vesi tuleb suure löögiga ja põhjustab heljumi liikumise väljavoolu suunas. Vajalik oleks paigaldada stabiliseeriv süsteem, mis tagaks väljavoolus heitvee stabiilsema väljavoolu. Asulast kokkukogutud reovee purgimiskohaks sobib kas viimane ühiskanalisatsioonikaev või pumpla enne reoveepuhastit. Vajalik on korrastada puhasti väljavool ja nõuetekohane proovivõtukoht. Tuletõrjeveevarustus Hajaasustusega piirkonnas võib arvestada tulekustutusvee juurdevedu ettevalmistatud veevõtukohast tuletõrjeautodega, kui veotsükli koguaeg ei ületa 10 minutit ja veekogu kaugus piki juurdepääsuteed on kuni 1 km. Võimalikuks veevõtu kohaks võiks olla Meremäe reoveepuhasti juures paiknev vana biotiik, mis vajaks aga sellisel juhul korrastamist, ja täiendava juurdesõidutee rajamist. Alternatiivina võib rajada Meremäele 1 tuletõrje veehüdrandi, mis pannakse paika projekteerimise käigus. Hüdrant peab asuma pumpla vahetus läheduses, kuna peatrassi läbimõõt peab olema vähemalt 100 mm, et tagada tuletõrje veevarustuse arvutusvooluhulkade piisav ja pidev olemasolu nõutava rõhu all ka vee maksimaalse tarbimise ajal. Hüdrandi paigutamisel pumplast kaugemale võib peatrassis oleva vee kvaliteet langeda. Hüdrandi paigutamisel peab arvestama ka suurema hüdrofoori paigaldamist. Vajalikud investeeringud Veevarustuse vastavusse viimiseks kehtivatele nõuetele on Meremäel esmalt vaja renoveerida puurkaev-pumpla ja paigaldada vajalik rauaärastusseade. Kogu puurkaev pumpla renoveerimise maksumus on ligikaudu 1 500 000 krooni, mis sisaldab hüdrofoori vahetust, rauaärastuse paigaldamist, elektrisüsteemide väljavahetamist ja pumpla renoveerimist. Peale pumpla renoveerimist peab välja vahetama ka enamus asulas olevaid trasse, täiendavate trasside rajamine ei ole otstarbekas, kuna individuaalmajades on võimalik saada vajalikku olmevett ka salvkaevudest. Kogu joogiveetrasside väljavahetamise maksumus ulatub koos projekteerimistöödega kuni 7 500 000 krooni. Kogu joogivee süsteemide vastavusse viimise maksumus Meremäel on ligikaudu 9 000 000 krooni. Biopuhasti hoolduse tagamiseks on vaja esmajärjekorras rajada puhastile teenindustee. Kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimiseks on vajalik peale vastavate videouuringute tegemist renoveerida kanalisatsiooni trassid. Arvestades trasside vanust on tõenäoline, et vaadeldava perioodi jooksul on vajalik välja vahetada kogu asulas olevad trassid. Renoveeritavate trasside seisukorra alusel saab otsustada kas on vajalik asendada vanad trassid uutega või on võimalik kasutada „suka“ meetodit, puhudes kanalisatsioonitrassi sisse elastsest materjalist suka, mis muudab trassi vettpidavaks. Uute trasside puhul kujuneb tööde maksumuseks koos projekteerimisega kuni 8,0 miljonit krooni. Suka meetodiga võib maksumus väheneda. Uute reoveetrasside rajamine Meremäel ei ole otstarbekas, kuna ühendamata on vaid mõned individuaalmajad, mis ei anna juurde olulist reostuskoormust puhastile. Individuaalmajades, kes kasutavad joogivee saamiseks salvkaevusid, peaksid rajama veekindlad kogumiskaevud. Kogumiskaevude tühjendamise peaks organiseerima Meremäe vallavalitsus. Kogumiskaevud saab tühjendada olemasolevale puhastile. Kogu reoveesüsteemi vastavusse viimise maksumus on Meremäel 8-10 miljonit krooni, sõltuvalt videouuringute tulemusel saadud infost. Uute trasside rajamine Meremäe individuaalmajade rajoonis ei ole majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt otstarbekas, kuna iga saja meetri trassi kohta oleks liitujaid liiga vähe. Arvestades torustiku amortisatsiooni ja liitujate arvu, ei ole kliendid suutelised majanduslikult taluma teenuse tasu, mis sisaldaks ka amortisatsiooni. Keskkonnakaitseliselt oleks otstarbekas rajada individuaalmajadele salvkaevud ja samuti veekindlad kogumiskaevud, või ka imbkaevud, kui veehaarde hooldustsoon on piisav. 5.3 VÕMMORSKI Võmmorskis elab 24.09.2008 seisuga 33 inimest. Oluline on piirkond seetõttu, et külas paikneb ka Kagu Piirivalvepiirkonna kordon, mis tõstab periooditi inimeste arvu külas kuni 100 inimeseni. Võmmorskis ei toimu vee ja kanalisatsiooni teenuse müüki. Puurkaevu ja trasse hooldab piirivalve. Vajalik on luua ametlik teenuse pakkumise süsteem kohalikule elanikkonnale. Kõige otstarbekam on veeteenuse pakkumine Meremäe vallavalitsuse poolt. Selleks on vajalik võtta üle/osta vee ja kanalisatsiooni infrastruktuur piirivalvelt ja hakata ametliku vee ettevõttena teenust pakkuma nii kohalikule elanikkonnale, kui ka piirivalvele. Veevarustus Veehaardena on Võmmorskis kasutusel Kesk-Devoni veekompleksist vett võttev puurkaev (katastri nr 10646, pass nr A-1012-M, puuritud 1963 aastal). Lubatud veevõtt vastavalt keskkonnateenistuse poolt väljastatud loa alusel on 8000 m3 aastas. Tegelik veetarbimine on 2600 m3 aastas. Puurkaevul on olemas veearvesti . Puurkaevu vesi ei vasta kehtivatele veekvaliteedi nõuetele raua osas. Lubatud piirsisaldus joogivees on 0,2 mg/l, kuid puurkaevust võetavas vees on raudioonide sisaldus 0.3 mg/l. Piirkontsentratsiooni ületamine on küll minimaalne, kuid rauaärasti paigaldamine oleks siiski otstarbekas, kuna vähendaks vett kasutavate seadmete rikkeid rauarooste tõttu. Ammooniumioonide sisaldus puurkaevust võetaval veel on 0,11 mg, mis on samuti suhteliselt kõrge, ületades I klassi veekvaliteedi normi 0,06 mg võrra. Ammooniumioonide kõrge kontsentratsiooni tõttu võib veel olla iseloomulik halb lõhn „mädamuna lõhn“. Puurkaev asub maapealses pumplas, samuti on olemas sanitaarkaitseala. Hiljuti on välja vahetatud hüdrofoor, samuti on välja vahetatud veetrassid, mida on kokku ligikaudu 160 meetrit (Joonis 4).

Joonis 4. Võmmorski küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem. Kanalisatsioon Kanalisatsioonisüsteem Võmmorskis koosneb isevoolsetest kanalisatsioonitrassidest, võrekaevust, settekaevudest ja kahest biotiigist. Kanalisatsiooni süsteem ehitati välja 1960-ndate lõpus. Biotiigid valmisid 1968 aastal. Eraldi reoveepuhastit pole Võmmorskis olnud. Biotiike puhastati 2002 aasta detsembris. Biotiikidest kraavi ja sealt Piusa jõkke väljavoolu praktiliselt ei toimu, seega võib väita, et enamus reoveest imbub pinnasesse. Kanalisatsiooni trassid kokku u 300 m (Joonis 4), on omaniku väitel korras, millest annab märku ka biotiikidesse voolava heitvee kogus. Kuni säilib olemasolev reostuskoormus, ei ole vajalik uue puhasti väljaehitamine. Kui toimub inimeste arvu kasv külas on otstarbekas rajada märgala tüüpi puhasti jättes samuti alles biotiigid järelpuhastina. Töö koostamise hetkel ei ole ette näha olulist elanikkonna kasvu nimetatud piirkonnas. Tuletõrjeveevarustus Hajaasustusega piirkonnas võib arvestada tulekustutusvee juurdevedu ettevalmistatud veevõtukohast tuletõrjeautodega, kui veotsükli koguaeg ei ületa 10 minutit ja veekogu kaugus piki juurdepääsuteed on kuni 1 km. Võimalikuks veevõtu kohaks võiks olla Piusa jõgi, kuna nimetatud piirkonnas on mitmeid kohti kuhu pääseb tuletõrjeautodega lähedale. Täpsem tuletõrjeveevõtu asukoht tuleb määrata piirkonna üldplaneeringu või detailplaneeringu tegemisel. Investeeringute vajadus Veevaraustuse nõuetele vastavusseviimiseks on vajalik paigaldada pumbajaama rauaärastusseadmed, samuti vee aereerimisseadmed amooniumioonist vabanemiseks. Samuti vajab uuendamist pumbamaja elektrisüsteem. Kuna hüdrofoor ja trassid on hiljuti vahetatud siis vastavad investeeringute vajadused puuduvad. Uusi trasse ei ole otstarbekas rajada, kuna piirkonnas on joogiveekvaliteediga vett võimalik saada salvkaevudest. Kogu veevarustuse vastavusse viimiseks kehtivatele nõuetele on Võmmorskis vaja investeerida ligikaudu 200 000 krooni. Kanalisatsioonisüsteemi vastavusse viimiseks on vajalik paigutada biopuhastisse suubuvale heitveele ette nõuetele vastav võrekaev, samuti tuleb korrastada enne biotiiki olevad settekaevud, mida peab ka pidevalt puhastama, et vähendada biotiikidesse siseneva vee reostuskoormust. ÜVK arengukavas jälgitava perioodi jooksul tuleb osaliselt välja vahetada kanalisatsiooni torustik. Väljavahetamine peab toimuma vastavalt tekkinud vajadusele või eelnevalt teostatud videouuringu alusel. Võrekaevu ja settekaevude paigaldamise maksumus jääb 200 000 krooni piiresse. Kogu kanalisatsioonitrassi väljavahetamise maksumus koos projekteerimisega on ligikaudu 700 000 krooni. 5.4 Väiksemad külad Tsirgu külas asub üks puurkaev, mida kasutab üks majapidamine. Suuremal osal külarahval on salvkaevud. Helbi külas on samuti üks puurkaev, mida kasutab kaks majapidamist. Ülejäänud külaelanikud kasutavad vee võtmiseks salvkaeve. Uusvada külas endiste farmide juures asub üks puurkaev. Puurkaevu ei kasutata ühisveevärgi eesmärkidel. Suuremal osal külaelanikel on salvkaevud. Miikse külas on samuti vaid üks puurkaev, mis ei ole juba pikemat aega kasutuses olnud. Vajaks tamponeerimist. Puurkaev asub eramaal, kuid maaomanikul puudub huvi puurkaevu korrashoidmiseks. Eemal asuva kortermaja, kus elab vaid üks pere, joogiveeprobleemide lahendamiseks võib rajada salvkaevu. Kokkuvõtlikult Väiksemates asulates lähitulevikus uute investeeringute tegemiseks vajadus puudub. Külades kuuluvad puurkaevud eraisikutele, kes peamiselt tarbivad neid ainuisikuliselt. Ülejäänud elanikud otsest huvi puurkaevu vee vastu ei tunne, kuna saavad vett salvkaevudest. Põuaperioodidel, kui salvkaevudes vett napib on vajalik kohaliku omavalitsuse poolne abi joogivee transpordiks elanikele. Olmevett on võimalik võtta ka lähedal asuvatest pinnaveekogudest. Ilma et eravalduses olevad puurkaevud kuuluksid vallavalitsuse bilanssi, ei ole võimalik investeeringuid suunata eraomandis olevate puurkaevude rekonstrueerimiseks ning rauaärastusseadmete paigaldamiseks. Kuna enamikes külades kasutatakse salvkaevude vett, siis tekkiv reovesi ei kujuta mahult erilist ohtu keskkonnale, kui reovesi suunata veehaardest võimalikult kaugele ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.