Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja teadusministri 3. detsembri 2008. a määruse nr 70 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord“ muutmine — RTL, 25, 313

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 29 lõike 2 alusel. Haridus- ja teadusministri 3. detsembri 2008. a määruses nr 70 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord» tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: « (3) Õpilane peab kooli teavitama hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks oma soovist ühitada eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või klassis) eksam eesti keele tasemeksamiga ja soovist sooritada «Eesti Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksam ühiskonnaõpetuse riikliku eksami lisana.»; 2) paragrahvi 4 täiendatakse uue lõikega 9 järgmises sõnastuses: « (9) Eesti keele ja kirjanduse või eesti keele eksami sooritamisel on õpilasel, kes õpib keelekümblusklassis varase keelekümbluse programmi alusel, õigus valida, kumma eksami ta sooritab.»; 3) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: « (5) Eksamimaterjalide paketis on: 1) eksamitööde eksemplarid eksaminandidele ja üks eksemplar lõpueksamikomisjonile; 2) eksamitöö hindamisjuhend (vastavalt vajadusele).»; 4) paragrahvi 14 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: « (2) Kõigile õpilastele on kohustuslik eesti keele riigieksam. Õpilased, kes on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumi või gümnaasiumiklassi, või õpilased, kes on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, võivad valida kas eesti õppekeelega koolile või vene või muu õppekeelega koolile ette valmistatud eesti keele riigieksami.»; 5) paragrahvi 14 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: « (6) Õpilased, kelle õppekeel on viipekeel, võivad valida kohustuslikuks eksamiks kas eesti õppekeelega koolidele või vene või muu õppekeelega koolile ette valmistatud eesti keele riigieksami.»; 6) paragrahvi 14 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: « (13) Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada praktilise tööna või ainealase uurimusena.»; 7) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: « (1) Gümnaasiumide õpilased ning eksternid teatavad kooli juhtkonnale hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks õppeained, milles nad soovivad sellel õppeaastal riigi- ja koolieksameid sooritada. Kutseõppeasutuste õpilased teatavad kooli juhtkonnale hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks õppeained, milles nad soovivad riigieksameid sooritada. Koolid täidavad õpilaste valikute alusel registreerimislehe(d) ning edastavad andmed Eksamikeskusele hiljemalt jooksva õppeaasta 30. jaanuariks. Riigi- ja koolieksamite valikut õpilane muuta ei saa, v.a käesoleva määruse § 26 lõigetes 4 ja 5 sätestatud erijuhtudel.»; 8) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse järgnevalt: « (2) Info gümnaasiumi riigieksamite registreerimislehe kohta avalikustatakse Eksamikeskuse kodulehel hiljemalt jooksva õppeaasta 15. detsembriks.»; 9) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse järgnevalt: « (5) Registreerimislehega koos saadab kool hiljemalt jooksva õppeaasta 30. jaanuariks Eksamikeskusele kooskõlastamiseks järgmised andmed: 1) iga riigieksami läbiviimiseks kasutatavate ruumide arv. Riigieksamiruumide arvu muutmine kooskõlastatakse Eksamikeskusega; 2) erivajadustega (nägemus-, kuulmis-, kõne- või kehapuudega) õpilaste nimed ja nende eksamineerimiseks vajalikud tingimused.»; 10) paragrahv 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: « (1) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab kool õppenõukogu otsuse alusel: 1) 12. klassi õpilasele, kelle põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooliõppekava õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad ja kes on kõik kohustuslikud ja valitud lõpueksamid sooritanud positiivselt; 2) õhtuses õppevormis üksikuid õppeaineid õppivale õpilasele, kelle õppeainete lõpueksamihinded on vähemalt rahuldavad ja kes on kõik kohustuslikud ja valitud lõpueksamid sooritanud positiivselt; 3) eksternile, kelle aineeksamite hinded on vähemalt rahuldavad ja kes on kõik kohustuslikud ja valitud lõpueksamid sooritanud positiivselt; 4) isikule, kellel on õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahuldavad, kuid kes eelmistel õppeaastatel ei saanud gümnaasiumi lõputunnistust, sest tal jäi riigieksam sooritamata või ta sooritas riigieksami mitterahuldavalt ja kes on järgmistel õppeaastatel sooritanud vähemalt 20 hindepallile kõik valitud riigieksamid, v.a käesoleva määruse § 26 lõigetes 4 ja 5 sätestatud erijuhtudel.» Minister Tõnis LUKAS Kantsler Janar HOLM