Tallinna Linnavolikogu — Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord — KO, 42, 587

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 1 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ning korra. (2) Hooldajatoetuse maksmise eesmärk on tagada keskmise, raske või sügava puudega isikule igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab puudega isiku iseseisvat toimetulekut. § 2. Mõisted (1) Hooldatav on 1) 3–16‑aastane keskmise, raske või sügava puudega isik, kelle igapäevase kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus on määratud Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise otsusega või 2) vähemalt 16‑aastane raske või sügava puudega isik, kelle igapäevase kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus on määratud Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise otsusega. (2) Hooldaja on teovõimeline isik, kes on 1) täisealise isiku hooldaja perekonnaseaduse § 105 alusel või 2) täisealise isiku eestkostja või 3) 3–16‑aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse vanem või võõrasvanem või 4) 16–18‑aastase raske või sügava puudega lapse vanem või võõrasvanem. (3) Hooldus (edaspidi ka hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks ja juhendamiseks söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. (4) Hooldajatoetus on hooldatava hooldamise eest hooldajale linnaeelarve vahenditest makstav toetus. § 3. Õigustatud isikud (1) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajal: 1) kelle hooldatava rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn; 2) kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna linn; 3) kes ei tööta ega õpi statsionaarses õppevormis; 4) kes hooldab hooldatavat vastavalt hooldatava vajadustele. (2) Hooldajatoetust ei saa hooldaja, kellel on raske või sügav puue, välja arvatud § 2 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud hooldaja, kellel on raske puue. § 4. Hooldajatoetuse taotlemine (1) Hooldaja esitab hooldatava rahvastikuregistri järgse elukoha linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale (edaspidi hoolekandeosakond) kirjaliku vormikohase taotluse, milles: 1) märgib hooldatava isikuandmed ja põhjendab toetuse maksmise vajaduse; 2) annab loa isikuandmete töötlemiseks; 3) võtab kohustuse teatada hoolekandeosakonnale kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse määra muutumise või maksmise lõpetamise, kümne tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest; 4) kinnitab esitatud andmete õigsust. (2) Hooldaja esitab koos taotlusega: 1) Sotsiaalkindlustusameti otsuse hooldatava puude raskusastme tuvastamise kohta; 2) hooldaja ja hooldatava isikut tõendavad dokumendid; 3) hooldajaks, eestkostjaks, lapse vanemaks või võõrasvanemaks olemist tõendava dokumendi. (3) Hoolekandeosakonnal on vajadusel õigus nõuda hooldajalt lisaandmeid või -dokumente, millest hooldajat informeeritakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist. (4) Hooldajatoetuse määramise ja maksmisega seonduvate dokumentide vormid kinnitab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti (edaspidi sotsiaal- ja tervishoiuamet) juhataja. § 5. Hooldajatoetuse määramine (1) Hooldajatoetuse taotluse lahendamisel teeb hoolekandeosakonna ametnik või hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja poolt nimetatud isik hooldatava kodu külastuse eesmärgiga kontrollida hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele. Kontrolli tulemused fikseeritakse kirjalikult. (2) Kui hooldatav ei ela rahvastikuregistri järgses elukohas ja tema tegelik elukoht on väljaspool Tallinna linna haldusterritooriumi, kuid hooldajatoetuse määramine võib olla vajalik ja põhjendatud, korraldab hooldaja kontrollija transpordi hooldatava elukohta. (3) Hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja teeb otsuse hooldajatoetuse määramise või määramisest keeldumise kohta ühe kuu jooksul taotluse või nõutud lisadokumendi või -andmete esitamisest või esitamise tähtaja möödumisest. (4) Hoolekandeosakonna juhatajal või tema asetäitjal on õigus sotsiaalhoolekandekomisjoni ettepanekul erandkorras määrata: 1) hooldajatoetus hooldajale, kes ei vasta § 3 lõike 1 punktide 2 ja 3 tingimustele; 2) hooldajatoetust kahe hooldatava hooldamise eest, kui hooldatavad ei ole hooldaja pereliikmed või ei ela samas eluruumis. (5) Hooldajatoetuse määramise või määramisest keeldumise motiveeritud otsus saadetakse hooldajale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (6) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt hooldatava puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kuid mitte kauemaks kui: 1) keskmise puudega hooldatava 16‑aastaseks saamiseni; 2) raske ja sügava puudega alla 18‑aastase hooldatava täisealiseks saamiseni; 3) tähtajalise eestkoste, hoolduse või elamisloa kehtivuse lõppemiseni. (7) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt lõikes 6 sätestatust lühemaks ajaks, kui on eeldada hooldamise tähtajalisust. (8) Hooldajatoetuse võib määrata tähtajatult, kui puudeaste on määratud tähtajatult. Hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele kontrollitakse tähtajatult määratud hooldajatoetuse korral vähemalt üks kord kolme aasta jooksul alates hooldajatoetuse määramisest. § 6. Hooldajatoetuse maksmine (1) Hooldajatoetust makstakse hooldajale ühe hooldatava hooldamise eest. (2) Hooldajatoetust makstakse hooldajale kahe või enama hooldatava hooldamise eest, kui hooldatavad on hooldaja pereliikmed või elavad samas eluruumis. (3) Hooldajatoetust makstakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. (4) Hooldajatoetus kantakse hooldaja arvelduskontole üks kord kalendrikuus jooksva kalendrikuu eest. (5) Hooldajatoetuse määrad kehtestab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). § 7. Hooldajatoetuse maksmise jätkamine (1) Kui tähtajaliselt määratud hooldajatoetuse maksmise lõppemisel jätkub hooldaja õigus hooldajatoetusele ja hooldaja on esitanud hooldajatoetuse maksmise jätkamise taotluse hiljemalt hooldajatoetuse maksmise lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul, makstakse hooldajatoetust katkestamatult edasi. Kui hooldaja esitab taotluse hiljem, jätkatakse maksmist hooldajatoetuse taotluse esitamise kalendrikuule järgneval kalendrikuul. (2) Hooldajatoetuse maksmise jätkamiseks esitab hooldaja hoolekandeosakonnale taotluse, millele lisab hooldajatoetuse tähtajalist määramist tinginud asjaolude jätkumist tõendavad dokumendid. (3) Hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja teeb otsuse hooldajatoetuse maksmise jätkamise kohta §‑s 5 sätestatut järgides. Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatud toiminguid ei pea teostama, kui viimasest kontrollist hooldaja tegevuse üle hooldamisel ja hoolduse vastavuse üle hooldatava vajadustele on möödunud vähem kui kolm aastat. § 8. Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine (1) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse, kui: 1) on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused; 2) hooldajatoetuse maksmise lõpetamiseks on esitanud avalduse hooldaja või teovõimeline hooldatav; 3) hooldaja on hooldajatoetuse saamiseks teadvalt andmeid varjanud või esitanudvaleandmeid; 4) hooldaja ei täida oma kohustusi hooldatava ees nõuetekohaselt. (2) Hooldajatoetuse maksmise lõpetamiseks teeb hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja motiveeritud otsuse, mis saadetakse hooldajale viie tööpäeva jooksul. Kui hooldajatoetust on makstud alusetult, määratakse otsuses tähtajaliselt ja summaliselt hooldaja kohustus tagastada alusetult saadud hooldajatoetus. (3) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate või maksmist välistavate asjaolude tekkimise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. (4) Kui hooldaja keeldub alusetult saadud hooldajatoetust vabatahtlikult tagastamast, võib linnavalitsus teha hooldajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib linnavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. § 9. Hooldajatoetuse maksmise peatamine (1) Hooldajal on õigus taotleda hooldajatoetuse maksmise peatamist, kui hooldajatoetuse maksmise tingimused ei ole täidetud teatud ajaperioodil, mille pikkus on eeldatavalt rohkem kui kalendrikuu. Hooldajatoetuse maksmine peatatakse peatamist tingivate asjaolude tekkimise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. (2) Hooldajatoetuse maksmise peatamiseks teeb hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja otsuse, mis saadetakse hooldajale viie tööpäeva jooksul. Otsuses võib märkida hooldajatoetuse maksmise peatamise perioodi. (3) Kui hooldajatoetuse maksmise peatamise otsuses ei ole märgitud peatamise perioodi, esitab hooldaja hoolekandeosakonnale hooldajatoetuse maksmise peatamise lõpetamise taotluse. Hooldajatoetuse maksmist jätkatakse taotluse esitamise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. § 10. Vaidluste lahendamine (1) Hooldajatoetuse määramise ja maksmisega seotud vaidlusi lahendab linnaosa vanem. Linnaosa vanema korraldusega mittenõustumisel saab esitada vaide linnavalitsusele või maavanemale. Linnavalitsusele esitatud vaide vaatab läbi ja linnavalitsuse korralduse eelnõu valmistab ette sotsiaal- ja tervishoiuamet. Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (2) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. § 11. Hooldajatoetuse maksmise arvestus ja järelevalve (1) Hooldajatoetuse maksmist korraldab ja maksmiseks linnaeelarvest eraldatud vahendite üle peab arvestust hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja. (2) Hoolekandeosakonna juhataja või tema asetäitja esitab sotsiaal- ja tervishoiuametile aruande kvartali jooksul makstud hooldajatoetuse kohta kvartalile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. (3) Tallinna linna eelarves sotsiaal- ja tervishoiuametile hooldajatoetuse maksmiseks eraldatud vahendite jaotamist linnaosade valitsuste vahel, arvestuse pidamist ning järelevalvet nende sihipärase kasutamise üle korraldab sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja. § 12. Määruse rakendamine (1) Määrust rakendatakse alates 1. märtsist 2009. (2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 8 lõike 1 alusel kuni 28. veebruarini 2009 hooldajatoetust saanud hooldajatele, kes on teatanud linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale oma arvelduskonto andmed, jätkatakse hooldajatoetuse maksmist käesoleva määruse alusel kehtestatud määras kuni hoolekandeosakond on kontrollinud hooldajatoetuse taotluse esitanud hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele, kuid mitte kauem kui 30. juunini 2009 ning hooldajatoetus 2009. aasta märtsikuu eest makstakse välja 30. aprilliks 2009. (3) Tallinna Linnavolikogu 7. aprilli 2005 määruse nr 21 «Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord» alusel tehtud hooldajatoetuse määramise otsused kehtivad kuni neis märgitud tähtajani, välja arvatud otsused, mis ei vasta käesoleva määruse tingimusele. Toetuse maksmine otsuste alusel, mis ei vasta käesoleva määruse tingimusele, lõpetatakse 1. augustist 2009. Hoolekandeosakond teatab hooldajatoetuse saajale maksmise lõpetamisest kirjalikult vähemalt kaks kuud enne toetuse maksmise lõpetamist. (4) Kui hooldajatoetus on määratud tähtajatult Tallinna Linnavolikogu 7. aprilli 2005 määruse nr 21 «Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord» alusel, kontrollitakse hooldaja tegevust hooldamisel ja hoolduse vastavust hooldatava vajadustele kolme aasta möödumisel viimasest hindamisest selle määruse alusel. § 13. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 7. aprilli 2005 määrus nr 21 «Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord». § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub 27. veebruaril 2009. Volikogu esimees Toomas VITSUT