Kohtla-Järve Linnavolikogu — Puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord — KO, 40, 557

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 2 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib 3-18 aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale või võõrasvanemale hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimusi ning korda Kohtla-Järve linnas. (2) Määruses ettenähtule kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse ja antud määruse erisusi. (3) Toetuste maksmist ja maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja peab selle üle arvestust Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (edaspidi Keskus). § 2. Üldsätted (1) Puudega lapse hooldajatoetus on 3-18 aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, riigieelarvest eelarveaastaks linna eelarvesse eraldatud vahenditest makstav igakuine toetus. (2) Puudega lapse hooldajatoetust on õigus taotleda raske ja sügava puudega lapse vanemal, eestkostjal või võõrasvanemal, kes ei tööta ning kelle enda ja tema hooldusel oleva puudega isiku elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Kohtla-Järve linn. (3) Kui puudega lapse ja tema vanema tegelik elukoht on Kohtla-Järve linn, kuid kui Eesti rahvastikuregistris on elukohana märgitud mõni muu omavalitsus, makstakse hooldajatoetust erandkorras põhjendatud taotluse alusel, kooskõlastades toetuse maksmise eelnevalt vastava omavalitsusega. (4) Alaealise isiku hooldaja on tema seaduslik esindaja või perekonnas hooldaja. (5) Hooldatav on määruse tähenduses kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet vajav raske või sügava puudega 3-16 aastane laps; kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet vajav 16-18 aastane raske või sügava puudega isik, kelle elukohana on rahvastikuregistris märgitud Kohtla-Järve linn. (6) Hooldusvajadus on sotsiaaltöötaja poolt hooldusvajaduse hindamisvahendi (instrumendi) alusel hooldatava elukohas hinnatud abi, toetuse ja järelvalve vajadus igapäevatoimingute sooritamisel. (7) Hooldajatoetust määratakse juhul, kui hooldusvajadusega isiku iseseisvat toimetulekut ei ole võimalik toetada teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega. § 3. Puudega lapse hooldajatoetuse subjekt ja toetuse määr (1) Hooldajatoetust makstakse: 1) 3-16 aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu - 300 krooni; 2) 16-18 aastase raske puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu - 240 krooni; 3) 16-18 aastase sügava puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu - 400 krooni. (2) Hooldajatoetust ei maksta: 1) Vanemale, kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue ning vanemale, kes elab hoolekandeasutuses, viibib haiglas hooldusravil või on piiratud teovõimega. § 4. Puudega lapse hooldajatoetuse taotlemine (1) Toetuse taotleja esitab Keskusele kirjaliku vormikohase taotluse koos alljärgnevate dokumentidega: 1) hooldaja kirjalik avaldus; 2) taotleja ja hooldatava isikuttõendavate dokumentide koopiad; 3) koopia kehtiva puude määramist tõendavast dokumendist; (2) Täiendavate dokumentidena esitatakse nende olemasolu korral: 1) eeskostja määramise kohtuotsuse koopia; 2) hooldatava rehabilitatsiooniplaani koopia. (3) Keskusel on vajadusel õigus nõuda taotlejalt muid täiendavaid andmeid või dokumente, millest taotlejat informeeritakse avalduse vastuvõtmisel või kuni 10. tööpäeva jooksul pärast avalduse vastuvõtmist. Toetuse taotluse läbivaatamisest on õigus keelduda, kui 10. tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või kirjaliku teate saamisest ei ole esitatud täiendavaid nõutud vajalikke dokumente. § 5. Hooldusvajaduse hindamine ja hooldajatoetuse määramine (1) Toetuse määramise aluseks on sotsiaaltöötaja poolt koostatud hooldusvajaduse hindamise akt, hooldaja vastavus käesoleva korraga sätestatud tingimustele ja linnavalitsuse korraldus hooldaja määramise kohta. (2) Hooldusvajaduse hindamiseks kasutatakse sotsiaalministeeriumi soovitatud Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni poolt väljatöötatud hindamisvahendit (instrumenti). (3) Sotsiaaltöötajal on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi ja kogukonna liikmeid. (4) Vajadusel võib sotsiaaltöötaja kaasata hooldusvajaduse hindamiseks perearste või pöörduda rehabilitatsioonikomisjoni poole. (5) Keskus teeb otsuse toetuse maksmiseks või sellest keeldumiseks hooldusvajaduse hindamisakti põhjal 30. tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest. (6) Vajadusel võib Keskus hooldusvajaduse hindamise läbiviimise ja hooldaja toetuse määramise aega pikendada. (7) Hooldusvajadust ja hooldaja poolt teostavat hooldust hinnatakse mitte vähem kui üks kord aastas. (8) Vajadusel võib Keskuse sotsiaaltöötaja teha korduv kodukülastuse enne hooldaja määramist. § 6. Hooldajatoetuse maksmine (1) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu viimaseks kuupäevaks. (2) Otsusest toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta teatatakse taotlejale kirjalikult 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (3) Toetus kantakse hooldaja arvelduskontole. § 7. Hooldajatoetuse maksmise peatamine (1) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse Keskuse otsusega kui: 1) hooldaja asub tööle; 2) laps paigutatakse ajutiselt vähemalt 1. kuuks intervallhooldusele või õpib õpilaskodus. § 8. Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine (1) Toetuse maksmine lõpetatakse Keskuse otsusega: 1) hooldust tingivate asjaolude lõppemisel; 2) hooldaja või hooldatava surma korral; 3) kui hooldaja ei täida oma kohustusi puudega lapse hooldamisel; 4) hooldaja ja hooldatava elama asumisel teise omavalitsusse; 5) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele. (2) Toetuse maksmist on õigus lõpetada ja tagasi nõuda kui toetuse määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. Juhul kui isik keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast on keskusel õigus pöörduda kohtu poole. (3) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemisel kuid mitte hiljem kui järgneva kuu esimesest kuupäevast. § 9. Teatamise kohustus (1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuse maksmise peatamise, lõpetamise või suuruse muutmise 5. tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest. (2) Kui asjaoludest ei teatatud, siis on Keskusel õigus enammakstud toetus tagasi nõuda. (3) Enammakstud summad makstakse tagasi vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu korras. § 10. Vaided Vaidluste lahendamine (1) Isik, kes leiab, et käesoleva määruse alusel antud haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide maavanemale või pöörduda kohtu poole. (2) Vaie tuleb esitada 30. päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (3) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. § 11. Määruse rakendussätted (1) Rakendada määrust 01. märtsist 2009. a. (2) Määrus jõustub 23. veebruaril 2009. a. Volikogu esimees Arne BERENDSEN