Riigikogu — Tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsioon — RT II, 1993, 30, 104

Konventsiooni ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti vabariigi suhtes jõustumise kohta Konventsiooni lisaprotokoll ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades Mitteametlik tõlge Käesolevas konventsioonis osalevad riigid, arvestades, et tsiviillennunduse vastu suunatud ebaseaduslikud teod ohustavad isikuid ja vara rikuvad tõsiselt lennuliiklust ning kahjustavad maailma rahvaste usku tsiviillennunduse ohutusse, arvestades, et sellised teod tekitavad tõsist muret, arvestades, et selliste tegude vältimiseks on tungiv vajadus vastavate meetmete järele kurjategijate karistamiseks, leppisid kokku alljärgnevas: 1. artikkel 1. Iga isik sooritab kuriteo, kui ta ebaseaduslikult ja ettekavatsetult: a) kasutab vägivalda lennu ajal õhusõiduki pardal olevate isikute suhtes, kui see võib ohustada õhusõiduki turvalisust; või b) hävitab ekspluatatsioonis oleva õhusõiduki või tekitab õhusõidukile selliseid vigastusi, mis tingivad õhusõiduki ekpluatatsioonikõlbmatuse või kui see ohustab lennu turvalisust; või c) paigutab või korraldab, et ekpluatatsioonis oleva õhusõiduki pardale paigutatakse seade või aine, mis võib purustada õhusõiduki või tekitada õhusõidukile vigastusi, mis muudavad ta ekpluatatsioonikõlbmatuks, või tekitada talle vigastusi, mis võivad ohustada lennu turvalisust; või d) lõhub või vigastab aeronavigatsiooniseadmeid või sekkub nende käitamisse, kui selline tegu võib ohustada õhusõidukite lennu turvalisust; või e) annab teadlikult valeinformatsiooni, luues sellega ohu õhusõiduki lennu turvalisusele. 2. Iga isik sooritab samuti kuriteo, kui ta: a) üritab sooritada mis tahes kuritegu, mis on mainitud käesoleva artikli 1. lõikes; või b) on isiku, kes sooritab või üritab sooritada mis tahes sellist kuritegu, kaasosaline. 2. artikkel Käesoleva konventsiooni raames: a) loetakse õhusõiduk lennus olevaks alates momendist, kui kõik tema välisuksed on suletud peale pealelaadimist kuni mis tahes ukse avamiseni mahalaadimiseks. Hädamaandumisel loetakse, et lend kestab seni, kuni kompetentsed võimuorganid võtavad enda peale vastutuse õhusõiduki ja tema pardal olevate isikute ning vara eest; b) õhusõiduk loetakse ekspluatatsioonis olevaks lennueelse ettevalmistamise algusest maapealse personali poolt konkreetseks lennuks kuni kakskümmend neli tundi pärast mis tahes maandumist. Ekpluatatsiooniperiood jätkub igal juhul õhusõiduki kogu lennu aja vältel, nagu on sätestatud käesoleva artikli punktis a. 3. artikkel Iga lepinguosaline riik kohustub 1. artiklis mainitud kuritegude suhtes kasutama rangeid karistusi. 4. artikkel 1. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata sõjaväe, tolli ja politsei teenistuse õhusõidukite suhtes. 2. 1. artikli 1. lõike punktides a, b, c ja e toodud juhtudel rakendatakse käesolevat konventsiooni olenemata sellest, kas õhusõiduk sooritab rahvusvahelist või riigisisest lendu, kui: a) õhusõiduki tegelik või kavatsetud stardi- ja maandumiskoht asuvad väljaspool õhusõiduki registreerinud riigi territooriumi; või b) kuritegu sooritati teise, mitte õhusõidukit registreerinud riigi territooriumil. 3. Olenemata käesoleva artikli 2. lõike sätetest rakendatakse 1. artikli 1. lõike punktides a, b, c ja e toodud juhtudel käesolevat Konventsiooni ka siis, kui kurjategija või oletatav kurjategija asub teise, mitte õhusõiduki registreerinud riigi territooriumil. 4. 9. artiklis märgitud riikide suhtes ja 1. artikli 1. lõike punktides a, b, c ja e märgitud juhtudel käesolevat konventsiooni ei rakendata, kui käesoleva artikli 2. lõike punktis a märgitud kohad asuvad 9. artiklis märgitud riigi piirides, välja arvatud juhul, kui kuritegu sooritati või kurjategija või oletatav kurjategija asuvad mis tahes teise riigi territooriumil. 5. 1. artikli 1. lõike punktis d toodud juhtudel rakendatakse käesolevat konventsiooni ainult siis, kui aeronavigatsiooniseadmeid kasutatakse rahvusvaheliseks aeronavigatsiooniks. 6. Käesoleva artikli 2., 3., 4. ja 5. lõiget rakendatakse samuti 1. artikli 2. lõikes märgitud juhtudel. 5. artikkel 1. Iga lepinguosaline riik rakendab selliseid meetmeid, mis võivad osutuda vajalikeks kuriteo suhtes oma jurisdiktsiooni kehtestamiseks järgmistel juhtudel: a) kui kuritegu sooritati selle riigi territooriumil; b) kui kuritegu sooritati õhusõiduki pardal või suhtes, milline on registritud selles riigis; c) kui õhusõiduk, mille pardal sooritati kuritegu, maandub tema territooriumil ja oletatav kurjategija asub veel pardal; d) kui kuritegu sooritati õhusõiduki pardal või suhtes, milline on renditud ilma meeskonnata rentnikule, kelle põhiline tegevuskoht, või kui rentnikul ei ole sellist tegevuskohta, siis alaline asukoht asub selles riigis. 2. Iga lepinguosaline riik rakendab selliseid meetmeid, mis võivad osutuda vajalikeks oma jurisdiktsiooni kehtestamiseks 1. artikli 1. lõike punktides a, b ja c, aga samuti 1. artikli 2. lõikes märgitud kuriteo suhtes sel määral kui see lõige puudutab niisuguseid kuritegusid juhul, kui oletatav kurjategija asub tema territooriumil ning ta ei anna teda välja ühele käesoleva artikli 1. lõikes märgitud riikidest vastavalt 8. artiklile. 3. Käesolev konventsioon ei välista kriminaaljurisdiktsiooni teostamist vastavalt rahvuslikule seadusandlusele. 6. artikkel 1. Iga lepiguosaline riik, kelle territooriumil kurjategija või oletatav kurjategija asub, olles veendunud, et olukord seda nõuab, arreteerib ta või rakendab teisi meetmeid, et kindlustada tema kohalolek. Aresti ja teisi meetmeid rakendatakse vastavuses selle riigi seadusandlusega ja need võivad kesta ainult niikaua, mis on vajalik kriminaalmenetluseks või väljaandmiseks. 2. Selline riik teostab koheselt faktide eeluurimise. 3. Isikule, kes on arreteeritud vastavalt käesoleva artikli 1. lõikele, osutatakse kaasabi koheseks kontakti loomiseks selle riigi sobivaima esindajaga, kelle kodanik ta on. 4. Kui riik arreteerib isiku vastavalt käesolevale artiklile, informeerib ta sellise isiku aresti all olemisest ning olukordadest, mis tingisid sellise aresti, koheselt riike, keda on mainitud 5. artikli 1. lõikes, riiki, kelle kodanik arreteeritud isik on, ja kui ta peab vajalikuks, siis ka kõiki teisi asjasthuvitatud riike. Riik, kes teostab käesoleva artikli 2. lõike kohast eeluurimist, teatab koheselt ülalnimetatud riikidele tema poolt kogutud andmetest ning oma otsusest teostada jurisdiktsiooni. 7. artikkel Kui lepinguosaline riik, kelle teritooriumil oletatav kurjategija oli, ei anna teda välja, peab ta igasuguste eranditeta ja olenemata sellest, kas kuritegu sooritati tema territooriumil, andma asja oma kompetentsetele organitele kriminaaljälituseks. Need organid vastavalt selle riigi seadusandlusele langetavad otsuse analoogiliselt hariliku tõsise kuriteoga. 8. artikkel 1. Kuriteod loetakse väljaandmist kaasavate kuritegudena lülitamiseks igasse lepinguosaliste riikide vahel sõlmitud väljaandmislepingusse. Lepinguosalised riigid kohustuvad lülitama sellised kuriteod, mis kaasavad väljaandmise, igasse nende vahel sõlmitavasse väljaandmise lepingusse. 2. Kui lepinguosaline riik, kes seostab väljaandmist lepingu olemasoluga, saab väljaandmispalve teiselt lepinguosaliselt riigilt, kellega tal ei ole sõlmitud väljaandmislepingut, võib ta käsitleda käesolevat konventsiooni omal äranägemisel sellise kuriteo suhtes kui juriidilist alust väljaandmiseks. Väljaandmine teostatakse teiste tingimuste järgi, millised on sätestatud selle riigi seadusandluses, kelle poole palvega pöörduti. 3. Lepinguosalised riigid, kes ei seosta väljaandmist lepingu olemasoluga, vaatlevad omavahelistes suhetes selliseid kuritegusid kuritegudena, millised kaasavad väljaandmise vastavalt selle riigi seadusandlusele, kellele palve esitati. 4. Väljaandmise eesmärgil vaadeldakse lepinguosaliste riikide poolt iga kuritegu nagu oleks see sooritatud mitte ainult selle sooritamiskohas, vaid samuti nende riikide territooriumil, kes 5. artikli 1. lõike punktide b, c ja d kohaselt on kohustatud teostama oma jurisdiktsiooni. 9. artikkel Lepinguosalised riigid, kes loovad ühendlennundusettevõtteid või rahvusvahelisi agentuure, millised käitavad õhusõidukeid, millised kuuluvad ühisele või rahvusvahelisele registreerimisele, osutavad vajalikul viisil iga õhusõiduki puhul enda seast riigi, kes teostab jurisdiktsiooni ja esineb käesoleva konventsiooni raames õhusõidukit registreeriva riigina ning teatavad sellest Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile, kes saadab sellise teate kõigile käesolevas konventsioonis osalevatele riikidele. 10. artikkel 1. Vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja rahvuslikule seadusandlusele püüavad lepinguosalised riigid kasutada kõiki praktiliselt rakendatavaid meetmeid 1. artiklis märgitud kuritegude välistamiseks. 2. Kui ühe 1. artiklis märgitud kuriteo toimepaneku tõttu lend katkestati või lükati edasi, osutab iga lepinguosaline riik, kelle territooriumil õhusõiduk, reisijad või meeskond asub, kaasabi reisijatele ja meeskondadele reisi võimalikult kiiremaks jätkamiseks ning tagastab viivitamatult õhusõiduki ning tema lasti seaduslikele omanikele. 11. artikkel 1. Lepinguosalised riigid osutavad üksteisele võimalikult täielikku õigusalast abi seoses kriminaalprotsessuaalsete toimingutega, milliseid teostatakse selliste kuritegude suhtes. Kõigil juhtudel lähtutakse selle riigi seadusandlusest, kellele palve on esitatud. 2. Käesoleva artikli 1. lõike sätted ei mõjuta ühegi teise kahepoolse või mitmepoolse lepingu kohustusi, milline reguleerib täielikult või osaliselt vastastikust õigusabi kriminaalasjades. 12. artikkel Iga lepinguosaline riik, kellel on alust oletada, et sooritatakse üks 1. artiklis mainitud kuritegudest, annab vastavalt oma rahvuslikule seadusandlusele igasugust tema käsutuses olevat informatsiooni neile riikidele, millised tema arvates on 5. artikli 1. lõikes märgitud riikideks. 13. artikkel Iga lepinguosaline riik edastab vastavalt oma rahvuslikule seadusandlusele Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni Nõukogule võimalikult kiiresti kogu temale teada oleva informatsiooni, mis puudutab: a) kuriteo asjaolusid; b) meetmeid, milliseid rakendati vastavalt 10. artikli 2. lõikele; c) meetmeid, milliseid rakendati kurjategija või oletatava kurjategija suhtes, eriti väljaandmismeetmete või teiste õiguslike menetluste resultaate. 14. artikkel 1. Igasugune vaidlus lepinguosaliste riikide vahel, mis puudutab käesoleva konventsiooni tõlgendamist või rakendamist ja milline ei ole lahendatav läbirääkimiste teel, antakse ühe osapoole palvel arbitraaži. Kui kuue kuu jooksul palve esitamisest osapooled ei saavuta kokkulepet arbitraaži organiseerimise suhtes, võib asja anda ühe osapoole palvel Rahvusvahelisse Kohtusse vastavalt Kohtu Statuudile. 2. Iga riik võib käesoleva konventsiooni allakirjutamisel, ratifitseerimisel või sellega ühinemisel teha avalduse selle kohta, et ta ei pea ennast seotuks eelmise punkti sätetega. Teised lepinguosalised riigid ei ole oma suhetes sellise avalduse teinud lepinguosalise riigiga seotud eelmise punkti sätetega. 3. Iga lepinguosaline riik, kes tegi eelmise lõike kohase avalduse, võib selle igal ajal annulleerida, teatades depositaarvalitsustele. 15. artikkel 1. Käesolev konventsioon avatakse allakirjutamiseks Montrealis 1971. aasta 23. septembril riikide poolt, kes osalesid Rahvusvahelise õhuõiguse konverentsil, mis toimus Montrealis 8. kuni 23. septembrini 1971. aastal (edaspidi Montreali konverents). Pärast 1971. aasta 10. oktoobrit on konventsioon avatud allakirjutamiseks kõigile riikidele Moskvas, Londonis ja Washingtonis. Iga riik, kes ei kirjuta alla käesolevat konventsiooni kuni tema jõustumiseni vastavalt käesoleva artikli 3. lõikele, võib ühineda sellega igal ajal. 2. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele allakirjutanud riikide poolt. Ratifitseerimiskirjad ja ühinemisdokumendid antakse hoiule Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi ja Ameerika Ühendriikide valitsusele, kes käesolevaga määratakse depositaarvalitsusteks. 3. Käesolev konventsioon jõustub kolmekümnendendal päeval pärast kümne riigi, kes kirjutasid alla käesolevale konventsioonile ja osalesid Montreali konverentsil, ratifitseerimiskirjade hoiuleandmist. 4. Teiste riikide suhtes jõustub käesolev konventsioon käesoleva konventsiooni jõustumise hetkel vastavalt käesoleva artikli 3. lõikele või kolmekümnendal päeval pärast nende ratifitseerimiskirjade või ühinemisdokumentide hoiuleandmist vastavalt sellele, kumb on hilisem. 5. Depositaarvalitsused teatavad koheselt kõigile allakirjutanud ja ühinenud riikidele igast allakirjutamise kuupäevast, iga ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumendi hoiuleandmise kuupäevast, käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast ja teistest avaldustest. 6. Pärast jõustumist registreeritakse käesolev konventsioon depositaarvalitsuste poolt vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Põhikirja 102. artiklile ja vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni (Chicago, 1944. a.) 83. artiklile. 16. artikkel 1. Iga lepinguosaline riik võib denonsseerida käesoleva konventsiooni, teatades sellest kirjalikult depositaarvalitsuste. 2. Konventsiooni denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast depositaarvalitsuste poolt sellise avalduse saamisest. Ülaltoodu tõenduseks allakirjutanud, selleks oma valitsuste poolt ettenähtud korras volitatud esindajad, käesolevale konventsioonile alla kirjutanud. Koostatud Montrealis 1971. aasta 23. septembril kolmes eksemplaris, igaüks hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on autentsed. Convention for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Civil Aviation The states parties to this Convention Considering that unlawful acts against the safety of civil aviation jeopardize the safety of persons and property, seriously affect the operation of air services, and undermine the confidence of the peoples of the world in the safety of civil aviation; Considering that occurrence of such acts is a matter of grave concern; Considering that, for the purpose of deterring such acts, there is an urgent need to provide appropriate measures for punishment of offenders; Have agreed as follows: Article 1 1. Any person commits an offence if he unlawfully and intentionally: a) performs an act of violence against a person on board an aircraft in flight if that act is likely to endanger the safety of that aircraft; or b) destroys an aircraft in service or causes damage to such an aircraft which renders it incapable of flight or which is likely to endanger its safety in flight; or c) places or causes to be placed on an aircraft in service, by any means whatsoever, a device or substance which is likely to destroy that aircraft, or to cause damage to it which renders it incapable of flight, or to cause damage to it which is likely to endanger its safety in flight; or d) destroys or damages air navigation facilities or interferes with their operation, if any such act is likely to endanger the safety of aircraft in flight; or e) communicates information which he knows to be false, thereby endangering the safety of an aircraft in flight. 2. Any person also commits an offence if he: a) attempts to commit any of the offences mentioned in paragraph 1 of this Article; or b) is an accomplice of a person who commits or attempts to commit any such offence. Article 2 For the purposes of this Convention: a) an aircraft is considered to be in flight at any time from the moment when all its external doors are closed following embarkation until the moment when any such door is opened for disembarkation; in the case of a forced landing, the flight shall be deemed to continue until the competent authorities take over the responsibility for the aircraft and for persons and property on board; b) an aircraft is considered to be in service from the beginning of the preflight preparation of the aircraft by ground personnel or by the crew for a specific flight until twenty-four hours after any landing; the period of service shall, in any event, extend for the entire period during which the aircraft is in flight as defined in paragraph a) of this Article. Article 3 Each Contracting State undertakes to make the offences mentioned in Article 1 punishable by severe penalties. Article 4 1. This Convention shall not apply to aircraft used in military, customs or police services. 2. In the cases contemplated in subparagraphs a), b), c) and e) of paragraph 1 of Article 1, this Convention shall apply, irrespective of wether the aircraft is engaged in an international or domestic flight, only if: a) the place of take-off or landing, actual or intended, of the aircraft is situated outside the territory of the State of registration of that aircraft; or b) the offence is committed in the territory of a State other than the State of registration of the aircraft. 3. Notwithstanding paragraph 2 of this Article, in the cases contemplated in subparagraphs a), b), c) and e) of paragraph 1 of Article 1, this Convention shall also apply if the offender or the alleged offender is found in the territory of a State other than the State of registration of the aircraft. 4. With respect to the States mentioned in Article 9 and in the cases mentioned in subparagraphs a), b), c) and e) of paragraph 1 of Article 1, this Convention shall not apply if the places referred to in subparagraph a) of paragraph 2 of this Article are situated within the territory of the same State where that State is one of those referred to in Article 9, unless the offence is committed or the offender or alleged offender is found in the territory of a State other than that State. 5. In the cases contemplated in subparagraph d) of paragraph 1 of Article 1, this Convention shall apply only if the air navigation facilities are used in international air navigation. 6. The provisions of paragraphs 2, 3, 4 and 5 of this Article shall also apply in the cases contemplated in paragraph 2 of Article 1. Article 5 1. Each Contracting State shall take such measures as may be necessary to establish its jurisdiction over the offences in the following cases: a) when the offence is committed in the territory of that State; b) when the offence is committed against or on board an aircraft registered in that State; c) when the aircraft on board which the offence is committed lands in its territory with the alleged offender still on board; d) when the offence is committed against or on board an aircraft leased without crew to a lessee who has his principal place of business or, if the lessee has no such place of business, his permanent residence, in that State. 2. Each Contracting State shall likewise take such measures as may be necessary to establish its jurisdiction over the offences mentioned in Article 1, paragraph 1 a), b) and c), and in Article 1, paragraph 2, in so far as that paragraph relates to those offences, in the case where the alleged offender is present in its territory and it does not extradite him pursuant to Article 8 to any of the States mentioned in paragraph 1 of this Article. 3. This Convention does not exclude any criminal jurisdiction exercised in accordance with national law. Article 6 1. Upon being satisfied that the circumstances so warrant, any Contracting State in the territory of which the offender or the alleged offender is present, shall take him into custody or take other measures to ensure his presence. The custody and other measures shall be as provided in the law of that State but may only be continued for such time as is necessary to enable any criminal or extradition proceedings to be instituted. 2. Such State shall immediately make a preliminary enquiry into the facts. 3. Any person in custody pursuant to paragraph 1 of this Article shall be assisted in communicating immediately with the nearest appropriate representative of the State of which he is a national. 4. When a State, pursuant to this Article, has taken a person into custody, it shall immediately notify the States mentioned in Article 5, paragraph 1, the State of nationality of the detained person and, if it considers it advisable, any other interested States of the fact that such person is in custody and of the circumstances which warrant his detention. The State which makes the preliminary enquiry contemplated in paragraph 2 of this Article shall promptly report its findings to the said States and shall indicate whether it intends to exercise jurisdiction. Article 7 The Contracting State in the territory of which the alleged offender is found shall, if it does not extradite him, be obliged, without exception whatsoever and whether or not the offence was committed in its territory, to submit the case to its competent authorities for the purpose of prosecution. Those authorities shall take their decision in the same manner as in the case of any ordinary offence of a serious nature under the law of that State. Article 8 1. The offences shall be deemed to be included as extraditable offences in any extradition treaty existing between Contracting States. Contracting States undertake to include the offences as extraditable offences in every extradition treaty to be concluded between them. 2. If a Contracting State which makes extradition conditional on the existence of a treaty receives a request for extradition from another Contracting State with which it has no extradition treaty, it may at its option consider this Convention as the legal basis for extradition in respect of the offences. Extradition shall be subject to the other conditions provided by the law of the requested State. 3. Contracting States which do not make extradition conditional on the existence of a treaty shall recognize the offences as extraditable offences between themselves subject to the conditions provided by the law of the requested State. 4. Each of the offences shall be treated, for the purpose of extradition between Contracting States, as if it had been committed not only in the place in which it occurred but also in the territories of the States required to establish their jurisdiction in accordance with Article 5, paragraph 1 b), c) and d). Article 9 The Contracting States which establish joint air transport operating organizations or international operating agencies, which operate aircraft which are subject to joint or international registration shall, by appropriate means, designate for each aircraft the State among them which shall exercise the jurisdiction and have the attributes of the State of registration for the purpose of this Convention and shall give notice thereof to the International Civil Aviation Organization which shall communicate the notice to all States Parties to this Convection. Article 10 1. Contracting States shall, in accordance with international and national law, endeavour to take all practicable measures for the purpose of preventing the offences mentioned in Article 1. 2. When, due to the commission of one of the offences mentioned in Article 1, a flight has been delayed or interrupted, any Contracting State in whose territory the aircraft or passengers or crew are present shall facilitate the continuation of the journey of the passengers and crew as soon as practicable, and shall without delay return the aircraft and its cargo to the persons lawfully entitled to possession. Article 11 1. Contracting States shall afford one another the greatest measure of assistance in connection with criminal proceedings brought in respect of the offences. The law of the State requested shall apply in all cases. 2. The provisions of paragraph 1 of this Article shall not affect obligations under any other treaty, bilateral or multilateral, which governs or will govern, in whole or in part, mutual assistance in criminal matters. Article 12 Any Contracting State having reason to believe that one of the offences mentioned in Article 1 will be committed shall, in accordance with its national law, furnish any relevant information in its possession to those States which it believes would be the States mentioned in Article 5, paragraph 1. Article 13 Each Contracting State shall in accordance with its national law report to the Council of the International Civil Aviation Organization as promptly as possible any relevant information in its possession concerning: a) the circumstances of the offence; b) the action taken pursuant to Article 10, paragraph 2; c) the measures taken in relation to the offender or the alleged offender and, in particular, the results of any extradition proceedings or other legal proceedings. Article 14 1. Any dispute between two or more Contracting States concerning the interpretation or application of this Convention which cannot be settled through negotiation, shall, at the request of one of them, be submitted to arbitration. If within six months from the date of the request for arbitration the Parties are unable to agree on the organization of the arbitration, any one of those Parties may refer the dispute to the International Court of Justice by request in conformity with the Statute of the Court. 2. Each State may at the time of signature or ratification of this Convention or accession thereto, declare that it does not consider itself bound by the preceding paragraph. The other Contracting States shall not be bound by the preceding paragraph with respect to any Contracting State having made such a reservation. 3. Any Contracting State having made a reservation in accordance with the preceding paragraph may at any time withdraw this reservation by notification to the Depositary Governments. Article 15 1. This Convention shall be open for signature at Montreal on 23 September 1971, by States participating in the International Conference on Air Law held at Montreal from 8 to 23 September 1971 (hereinafter referred to as the Montreal Conference). After 10 October 1971, the Convention shall be open to all States for signature in Moscow, London and Washington. Any State which does not sign this Convention before its entry into force in accordance with paragraph 3 of this Article may accede to it at any time. 2. This Convention shall be subject to ratification by the signatory States. Instruments of ratification and instruments of accession shall be deposited with the Governments of the Union of Soviet Socialist Republics, the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, and the United States of America, which are hereby designated the Depositary Governments. 3. This Convention shall enter into force thirty days following the date of the deposit of instruments of ratification by ten States signatory to this Convention which participated in the Montreal Conference. 4. For other States, this Convention shall enter into force on the date of entry into force of this Convention in accordance with paragraph 3 of this Article, or thirty days following the date of deposit of their instruments of ratification or accession, whichever is later. 5. The Depositary Governments shall promptly inform all signatory and acceding States of the date of each signature, the date of deposit of each instrument of ratification or accession, the date of entry into force of this Convention, and other notices. 6. As soon as this Convention comes into force, it shall be registered by the Depositary Governments pursuant to Article 102 of the Charter of the United Nations and pursuant to Article 83 of the Convention on International Civil Aviation (Chicago, 1944). Article 16 1. Any Contracting State may denounce this Convention by written notification to the Depositary Governments. 2. Denunciation shall take effect six months following the date on which notification is received by the Depositary Governments. In witness whereof the undersigned Plenipotentiaries, being duly authorized thereto by their Governments, have signed this Convention. Done at Montreal, this twenty-third day of September, one thousand nine hundred and seventy-one, in three originals, each being drawn up in four authentic texts in the English, French, Russian and Spanish languages.