Riigikogu — Konventsioon kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal — RT II, 1993, 30, 104

Konventsiooni ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Õhusõiduki pardal toimepandud õigusrikkumisi ja teatavaid teisi tegusid käsitleva konventsiooni muutmise protokoll Mitteametlik tõlge Käesolevas konventsioonis osalevad riigid leppisid kokku alljärgnevas: I peatükk KONVENTSIOONI RAKENDUSALA 1. artikkel 1. Käesolevat konventsiooni rakendatakse: a) kriminaalkuritegude suhtes; b) tegude suhtes, olenemata sellest, kas need on kuriteod või mitte, millised võivad ohustada või ohustavad õhusõiduki ohutust, tema pardal olevaid isikuid või vara, tegusid, millised rikuvad vajalikku korda ja distsipliini pardal. 2. Erandina 3. peatüki sätetest rakendatakse käesolevat konventsiooni kuritegude ja tegude suhtes, milised on toime pandud isiku poolt mis tahes õhusõiduki pardal, milline on registritud mis tahes osalevas riigis, selle õhusõiduki lennu ajal kas avamere või mis tahes teise rajooni kohal väljaspool mis tahes riigi territooriumit. 3. Käesoleva konventsiooni raames loetakse õhusõiduk lennul olevaks momendist, kui käivitatakse mootor stardiks kuni veeremise lõpuni maandumisel. 4. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata õhusõidukite suhtes, milliseid kasutatakse sõjaväe, tolli või politseiteenistuses. 2. artikkel Kahjustamata 4. artikli sätteid ja välja arvatud erandid, kui seda nõuab õhusõiduki, tema pardal olevate isikute või vara ohutus, ei või ühtki käesoleva konventsiooni sätet tõlgendada kui lubavat või kohustavat mis tahes meetmete rakendamiseks poliitilist iseloomu omavate kriminaalkuritegude või kuritegude suhtes, millised baseeruvad rassilisel või religioossel diskrimineerimisel. II peatükk JURISDIKTSIOON 3. artikkel 1. Õhusõiduki registrinud riik on õiguspädev teostama jurisdiktsiooni pardal sooritatud kuritegude ja tegude suhtes. 2. Iga osalev riik võtab kasutusele selliseid meetmeid, millised võivad osutuda vajalikeks registreeriva riigina oma jurisdiktsiooni kehtestamiseks kuritegude üle, milliseid sooritatakse selles riigis registreeritud õhusõiduki pardal. 3. Käesolev konventsioon ei välista mis tahes kriminaaljurisdiktsiooni rakendamist vastavalt rahvuslikule seadusandlusele. 4. artikkel Osalev riik, kes ei ole registreeriv riik, ei või takistada lennus olevat õhusõidukit oma jurisdiktsiooni rakendamise eesmärgil pardal sooritatud kuriteo üle, välja arvatud järgmistel juhtudel, kui: a) kuriteol on tagajärjed sellise riigi territooriumil; b) kuritegu on sooritatud sellise riigi kodaniku või seal alaliselt eluneva isiku poolt või nende suhtes; c) kuritegu on suunatud selle riigi julgeoleku vastu; d) kuritegu seisneb selles riigis toimivate mis tahes õhusõidukite lende ja manööverdamist puudutavate eeskirjade rikkumises; e) jurisdiktsiooni rakendamine on vajalik selle riigi poolt oma kohustuste täitmisel vastavalt mitmepoolsetele rahvusvahelistele lepingutele. III peatükk ÕHUSÕIDUKI KOMANDÖRI PÄDEVUS 5. artikkel 1. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata kuritegude ja tegude suhtes milliseid sooritati või kavandati isiku poolt õhusõiduki pardal, mis lendab registreerinud riigi õhuruumis, avamere kohal või väljaspool mis tahes riigi territooriumit, kui viimane stardikoht või järgmine kavandatud maandumiskoht asub teises, mitte registreerinud riigis, või kui õhusõiduk jätkab lendu teise, mitte registreerinud riigi õhuruumis ja selline isik ikka viibib veel pardal. 2. Olenemata 1. artikli 3. lõike sätetest loetakse käesolevas peatükis õhusõiduk lennus olevaks õhusõiduki uste sulgemise momendist kuni ukse avamiseni väljumiseks. Hädamaandumisel rakendatakse käesoleva peatüki sätteid pardal sooritatud kuritegude ja tegude suhtes seni, kuni kompetentsed riigivõimu esindajad võtavad endale vastutuse õhusõiduki eest, aga samuti pardal olevate isikute ja vara eest. 6. artikkel 1. Kui õhusõiduki komandöril on alust oletada, et isik sooritas või valmistub sooritama õhusõiduki pardal kuritegu või tegu, mis on määratletud 1. artikli 1. lõikes, võib ta rakendada sellise isiku suhtes meetmeid, kaasa arvatud sunnivahendeid, millised on vajalikud: a) õhusõiduki, temas olevate isikute ja vara ohutuse tagamiseks; või b) pardal vajaliku korra ja distsipliini tagamiseks, või c) võimaldamaks sellise isiku üleandmist kompetentsetele võimuorganitele või pardalt eemaldamiseks vastavalt käesoleva peatüki sätetele. 2. Õhusõiduki komandör võib nõuda või lubada teiste meeskonnaliikmete abi ja võib paluda või lubada, kuid mitte nõuda reisijate abi mis tahes isiku ohjeldamiseks, keda ta võib valve alla võtta. Ükskõik milline meeskonnaliige või reisija võib samuti rakendada mõistlikke preventiivseid meetmeid ilma sellise loata, kui on alust oletada, et selliseid meetmeid on vaja rakendada koheselt õhusõiduki ja seal viibivate reisijate ning vara ohutuse tagamiseks. 7. artikkel 1. Sunnivahendeid, mida kasutatakse isiku suhtes vastavalt 6. artikli sätetele, ei rakendata jätkuvalt paigas, kus õhusõiduk maandub, välja arvatud juhul, kui: a) selline koht asub riigi territooriumil, kes ei ole käesoleva konventsiooni liikmesriik ja kelle võimud keelduvad sellise isiku maaletoimetamisest, või sellised meetmed olid rakendatud vastavalt 6. artikli 1. lõike punkti c sätetele eesmärgiga võimaldada tema üleandmist kompetentsetele võimudele; b) õhusõiduk sooritab hädamaandumise ja õhusõiduki komandör ei ole suuteline sellise isiku üleandmiseks kompetentsetele võimuorganitele; või c) mainitud isik nõustub jätkama lendu valve all. 2. Õhusõiduki kapten teatab võimalikult kiiresti ja võimaluse korral enne maandumist mis tahes riigi territooriumil isikuga pardal, kelle suhtes kasutati sunnivahendeid vastavalt 6. artikli sätetele, selle riigi ametivõimudele valve all viibivast reisijast ja selliste sunnivahendite kasutamise põhjustest. 8. artikkel 1. Õhusõiduki komandör võib, niivõrd kuivõrd see on vajalik 6. artikli 1. lõike punktide a või b eesmärkidel, õhusõidukist eemaldada iga riigi territooriumil, kus õhusõiduk maandub, iga isiku, kelle suhtes tal on põhjust oletada, et see isik sooritas või valmistub sooritama õhusõiduki pardal tegu vastavalt 1. artikli 1. lõike punktile b. 2. Õhusõiduki komandör informeerib riigivõime, kus ta toimetab mis tahes isiku õhusõiduki pardalt maale vastavalt käesoleva artikli sätetele maaletoimetamise faktist ja selle põhjustest. 9. artikkel 1. Õhusõiduki komandör võib anda iga lepinguosalise riigi, kus õhusõiduk maandub, kompetentsetele võimudele üle iga isiku, kelle suhtes tal on alust oletada, et ta sooritas õhusõiduki pardal teo, milline on tema arvates õhusõidukit registreeriva riigi kriminaalseadusandluse järgi raske kuritegu. 2. Õhusõiduki komandör informeerib võimalikult kiiresti ja võimaluse korral enne maandumist lepinguosalise riigi territooriumil isikuga pardal, keda ta otsustas üle anda vastavalt eelmise lõike sätetele, selle riigi ametivõime oma otsusest sellise isiku üleandmisest ja üleandmise põhjustest. 3. Õhusõiduki komandör esitab ametivõimudele, kellele vastavalt käesoleva artikli sätetele anti üle ükskõik milline oletatav kurjategija, tõendusmaterjalid ja andmed, milliseid ta vastavalt õhusõiduki registreerinud riigi seadusandlusele seaduslikult omab. 10. artikkel Õhusõiduki komandör, ükski teine meeskonnaliige, reisija, õhusõiduki omanik või käitaja, isik, kelle nimel sooritati lend, ei vastuta ühelgi kohtulikul arutelul meetmete eest, milliseid rakendati vastavalt käesolevale konventsioonile isiku suhtes, kelle vastu protsess algatati. IV peatükk EBASEADUSLIK ÕHUSÕIDUKI KAAPERDAMINE 11. artikkel 1. Kui pardal olev isik lennu ajal jõuga või jõu ähvardusel ebaseaduslikult segab või haarab enda kätte kontrolli lennuki üle või sooritab muu vahelesegamise, või kui sellist tegu ette valmistatakse, võtavad lepinguosalised riigid kasutusele kõik vajalikud meetmed seadusliku komandöri kontrolli taastamiseks või säilitamiseks õhusõiduki üle. 2. Eelmises lõikes kirjeldatud juhtudel lubab lepinguosaline riik, kus õhusõiduk maandub, tema reisijatel ja meeskonnal võimalikult kiiresti jätkata oma lendu ning tagastab õhusõiduki ja lasti isikutele, kellel on selleks seaduslik õigus. V peatükk RIIGI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 12. artikkel Iga lepinguosaline riik lubab teises lepinguosalises riigis registreeritud õhusõiduki komandöril eemaldada õhusõidukist iga isiku vastavalt 8. artikli 1. lõikele. 13. artikkel 1. Iga lepinguosaline riik võtab vastu iga isiku, kelle õhusõiduki komandör annab üle vastavalt 9. artikli 1. lõikele. 2. Iga lepinguosaline riik, olles veendunud, et olukord seda nõuab, arreteerib või võtab kasutusele teisi meetmeid, millised kindlustavad sellise isiku, keda kahtlustatakse 11. artikli 1. lõike kohastes tegudes, või iga isiku, keda ta vastu võttis, kohaloleku. Aresti ja teisi meetmeid rakendatakse vastavalt selle riigi seadusandlusele, kuid need võivad kesta ainult niikaua, kui kaua on mõistlikult vajalik kriminaalmenetluseks või väljaandmiseks. 3. Igale isikule, kes on arreteeritud vastavalt eelmisele lõikele, osutatakse kaasabi selle riigi sobivaima esindajaga kiire kontakti loomisel, mille kodanik ta on. 4. Iga lepinguosaline riik, kellele on isik vastavalt 9. artikli 1. lõikele üle antud või kelle territooriumil õhusõiduk peale 11. artikli 1. lõike kohast sooritatud tegu maandus, teostab koheselt faktide eeluurimise. 5. Kui riik arreteerib vastavalt käesolevale artiklile isiku, teatab ta koheselt õhusõiduki registrinud riigile ja riigile, kelle kodanikuks on antud isik, ning kui ta peab seda vajalikuks, siis ka igale teisele asjasthuvitatud riigile sellise isiku viibimisest aresti all ja olukordadest, mis tingisid selle aresti. Riik, kes teostab esmast uurimist vastavalt käesoleva artikli 4. lõikele, teatab koheselt ülalnimetatud riikidele tema poolt tuvastatud andmetest ja oma otsustest rakendada jurisdiktsiooni. 14. artikkel 1. Kui mis tahes isik eemaldati õhusõiduki pardalt vastavalt 8. artikli 1. lõikele või anti üle vastavalt 9. artikli 1. lõikele või eemaldati õhusõiduki pardalt peale 11. artikli 1. lõike kohast tegu ja kui selline isik ei saa või ei taha jätkata lendu ning maandumisriik ei nõustu teda vastu võtma, võib see riik, kui kõnealune isik ei ole selle riigi kodanik või alaline elanik, saata selle isiku riigi territooriumile, kelle kodanikuks või alaliseks elanikuks ta on, või riigi territooriumile, kust ta alustas oma lendu. 2. Ülalmainitud isiku eemaldamist õhusõidukist, tema üleandmist, arreteerimist või teisi 13. artikli 2. lõike kohaseid meetmeid ega isiku tagastamist ei vaadelda kui luba vastava riigi territooriumile tema seadusandluse huvides, mis puudutab sissesõitu või luba, ning miski käesolevas konventsioonis ei mõjuta lepinguosalise riigi seadusandlust, mis puudutab isikute väljasaatmist tema territooriumilt. 15. artikkel 1. Iga isik, kes eemaldati õhusõiduki pardalt vastavalt 8. artikli 1. lõikele või anti üle vastavalt 9. artikli 1. lõikele või eemaldati õhusõiduki pardalt peale 11. artikli 1. lõike kohast tegu ja kes soovib jätkata oma lendu, kahjustamata 4. artikli sätteid, omab õigust lühima aja jooksul jätkata reisi mis tahes sihtpunkti omal valikul, kui tema kohalolek ei ole vajalik kriminaalmenetluse või väljaandmise eesmärgil vastavalt maandumisriigi seadusandlusele. 2. Lepinguosaline riik, kelle territooriumile oli õhusõidukist eemaldatud isik vastavalt 8. artikli 1. lõikele või üle antud vastavalt 9. artikli 1. lõike või eemaldatud õhusõidukist ning kahtlustatakse 11. artikli 1. lõike kohastes tegudes, peab käituma sellise isikuga tema kaitse ja ohutuse huvides mitte halvemini kui sellise lepinguosalise riigi kodanikuga samades olukordades, kahjustamata sealjuures oma seadusandlust, mis puudutab sissesõitu ja luba tema territooriumile, väljaandmist ning väljasaatmist. VI peatükk MUUD SÄTTED 16. artikkel 1. Kuritegusid, mis sooritati lepinguosalises riigis registreeritud õhusõiduki pardal, vaadeldakse väljaandmise seisukohalt nii nagu nad oleksid sooritatud mitte ainult sooritamiskohal, vaid ka õhusõiduki registreerinud riigi territooriumil. 2. Kahjustamata eelmise lõike sätteid, ei tõlgendata käesolevas konventsioonis midagi kui kohustust väljaandmiseks. 17. artikkel Aresti või ükskõik milliste teiste meetmete või jurisdiktsiooni teistsugusel rakendamisel seoses mis tahes kuriteoga, mis on sooritatud õhusõiduki pardal, pööravad lepinguosalised riigid vajalikku tähelepanu ohutusele ja teistele lennundusalastele küsimustele ning tegutsevad nii, et vältida asjatut õhusõiduki, reisijate, meeskonna ja lasti kinnipidamist. 18. artikkel Kui lepinguosalised riigid loovad ühendlennundusettevõtteid või rahvusvahelisi transpordiagentuure, millised käitavad õhusõidukeid, mis ei ole registreeritud üheski riigis, siis valivad nad vastavalt vajadusele endi hulgast ühe riigi, millist vaadeldakse käesoleva konventsiooni raames kui registreerivat riiki ning teatavad sellest Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile, kes informeerib sellest kõiki käesoleva konventsiooni lepinguosalisi riike. VII peatükk LÕPPSÄTTED 19. artikkel Kuni jõustumiseni jääb käesolev konventsioon vastavalt 21. artikli sätetele avatuks allakirjutamiseks mis tahes riigi nimel, kes on sel ajal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või ühe spetsialiseeritud agentuuri liige. 20. artikkel 1. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele allakirjutanud riikide poolt vastavalt nende konstitutsioonilistele protseduuridele. 2. Ratifikatsioonikirjad antakse hoiule Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. 21. artikkel 1. Käesolev konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval peale kaheteistkümnenda ratifitseerimiskirja deponeerimist nimetatud dokumendi hoiule andnud riikide jaoks. Seejärel jõustub konventsioon iga riigi jaoks, kes selle ratifitseerib, üheksakümnendal päeval pärast ratifitseerimiskirja deponeerimist. 2. Pärast jõustumist registreeritakse käesolev konventsioon Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juures. 22. artikkel 1. Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist on see avatud ühinemiseks igale riigile — Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või spetsialiseeritud agentuuri liikmele. 2. Riigi ühinemisdokument antakse hoiule Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile ja konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast ühinemiskirja hoiuleandmist. 23. artikkel 1. Iga lepinguosaline riik võib denonsseerida käesoleva konventsiooni, teatades sellest Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. 2. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödumisel Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt denonsseerimisteate kättesaamisest. 24. artikkel 1. Igasugune vaidlus kahe või enama lepinguosalise riigi vahel, mis puudutab käesoleva konventsiooni tõlgendamist või rakendamist, ja mis ei ole lahendatav läbirääkimiste teel, antakse ühe osapoole palvel arbitraaži. Kui kuue kuu jooksul palve esitamisest osapooled ei ole suutnud saavutada kokkulepet arbitraaži korraldamise suhtes, võib vaidluse ühe osapoole palvel esitada lahendamiseks Rahvusvahelisele Kohtule vastavalt Kohtu Statuudile. 2. Iga riik võib käesoleva konventsiooni allakirjutamisel, ratifitseerimisel või ühinemisel teha avalduse selle kohta, et ta ei ole seotud eelmise lõike sätetega. Teised lepinguosalised riigid ei ole seotud eelmise lõike sätetega oma suhetes iga sellise lepinguosalise riigiga, kes sellise avalduse tegi. 3. Iga lepinguosaline riik, kes tegi eelmise lõike kohase avalduse, võib selle igal ajal annulleerida, saates vastava teate Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. 25. artikkel Käesolevale konventsioonile ei või seada piiravaid tingimusi, välja arvatud 24. artiklis sätestatud juhul. 26. artikkel Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon informeerib kõiki riike, kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või mis tahes spetsialiseeritud agentuuri liikmed: a) igast käesoleva konventsiooni allakirjutamisest ja selle kuupäevast; b) iga ratifitseerimiskirja või ühinemiskirja hoiuleandmisest ja selle kuupäevast; c) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast vastavalt 21. artikli 1. lõikele; d) iga denonsseerimisteate saamisest ja selle kuupäevast; ja e) iga avalduse või teate saamisest ja selle kuupäevast vastavalt 24. artiklile. Ülaltoodu tõenduseks on käesolevale konventsioonile selleks ette nähtud korras volitatud esindajad alla kirjutanud. Koostatud Tokios 1963. aasta 14. septembril hispaania, inglise ja prantsuse keeles, kõik tekstid võrdselt autentsed. Käesolev konventsioon antakse hoiule Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile, kus see vastavalt 19. artiklile jääb avatuks allakirjutamiseks ning ülalnimetatud organisatsioon saadab tõestatud koopiad kõigile riikidele, kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või mis tahes spetsialiseeritud agentuuri liikmed. Convention on Offences and Certain Other Acts Committed on Board Aircraft The States Parties to this Convention have agreed as follows: Chapter I SCOPE OF THE CONVENTION Article 1 1. This Convention shall apply in respect of: a) offences against penal law; b) acts which, whether or not they are offences, may or do jeopardize the safety of the aircraft or of persons or property therein or which jeopardize good order and discipline on board. 2. Except as provided in Chapter III, this Convention shall apply in respect of offences committed or acts done by a person on board any aircraft registered in a Contracting State while that aircraft is in flight or on the surface of the high seas or of any other area outside the territory of any State. 3. For the purposes of this Convention, an aircraft is considered to be in flight from the moment when power is applied for the purpose of take-off until the moment when the landing run ends. 4. This Convention shall not apply to aircraft used in military, customs or police servises. Article 2 Without prejudice to the provisions of Article 4 and except when the safety of the aircraft or of persons or property on board so requires, no provision of this Convention shall be interpreted as authorizing or requiring any action in respect of offences against penal laws of a political nature or those based on racial or religious discrimination. Chapter II JURISDICTION Article 3 1. The State of registration of the aircraft is competent to exercise jurisdiction over offences and acts committed on board. 2. Each Contracting State shall take such measures as may be necessary to establish its jurisdiction as the State of registration over offences committed on board aircraft registered in such State. 3. This Convention does not exclude any criminal jurisdiction exercised in accordance with national law. Article 4 A contracting State which is not the State of registration may not interfere with an aircraft in flight in order to exercise its criminal jurisdiction over an offence committed on board except in the following cases: a) the offence has effect on the territory of such State; b) the offence has been committed by or against a national or permanent resident of such State; c) the offence is against the security of such State; d) the offence consists of a breach of any rules or regulations relating to the flight or manoeuvre of aircraft in force in such State; c) the exercise of jurisdiction is necessary to ensure the observance of any obligation of such State under a multilateral international agreement. Chapter III POWERS OF THE AIRCRAFT COMMANDER Article 5 1. The provisions of this Chapter shall not apply to offences and acts committed or about to be committed by a person on board an aircraft in flight in the airspace of the State of registration or over the high seas or any other area outside the territory of any State unless the last point of take-off or the next point of intended landing is situated in a State other than that of registration, or the aircraft subsequently flies in the airspace of a State other than that of registration with such person still on board. 2. Notwithstanding the provisions of Article 1, paragraph 3, an aircraft shall for the purposes of this Chapter, be considered to be in flight at any time from the moment when all its external doors are closed following embarkation until the moment when any such door is opened for disembarkation. In the case of a forced landing, the provisions of this Chapter shall continue to apply with respect to offences and acts committed on board until competent authorities of a State take over the responsibility for the aircraft and for the persons and property on board. Article 6 1. The aircraft commander may, when he has reasonable grounds to believe that a person has committed, or is about to commit, on board the aircraft, an offence or act contemplated in Article 1, paragraph 1, impose upon such person reasonable measures including restraint which are necessary: a) to protect the safety of the aircraft, or of persons or property therein; or b) to maintain good order and discipline on board; or c) to enable him to deliver such person to competent authorities or to disembark him in accordance with the provisions of this Chapter. 2. The aircraft commander may require or authorize the assistance of other crew members and may request or authorize, but not require, the assistance of passengers to restrain any person whom he is entitled to restrain. Any crew member or passenger may also take reasonable preventive measures without such authorization when he has reasonable grounds to believe that such action is immediately necessary to protect the safety of the aircraft, or of persons or property therein. Article 7 1. Measures of restraint imposed upon a person in accordance with Article 6 shall not be continued beyond any point at which the aircraft lands unless: a) such point is in the territory of a non-Contracting State and its authorities refuse to permit disembarkation of that person or those measures have been imposed in accordance with Article 6, paragraph 1 c) in order to enable his delivery to competent authorities; b) the aircraft makes a forced landing and the aircraft commander is unable to deliver that person to competent authorities; or c) that person agrees to onward carriage under restraint. 2. The aircraft commander shall as soon as practicable, and if possible before landing in the territory of a State with a person on board who has been placed under restraint in accordance with the provisions of Article 6, notify the authorities of such State of the fact that a person on board is under restraint and of the reasons for such restraint. Article 8 1. The aircraft commander may, in so far as it is necessary for the purpose of subparagraph a) or b) of paragraph 1 of Article 6, disembark in the territory of any State in which the aircraft lands any person who he has reasonable grounds to believe has committed, or is about to commit, on board the aircraft an act contemplated in Article 1, paragraph 1 b). 2. The aircraft commander shall report to the authorities of the State in which he disembarks any person pursuant to this Article, the fact of, and the reasons for, such disembarkation. Article 9 1. The aircraft commander may deliver to the competent authorities of any Contracting State in the territory of which the aircraft lands any person who he has reasonable grounds to believe has committed on board the aircraft an act which, in his opinion, is a serious offence according to the penal law of the State of registration of the aircraft. 2. The aircraft commander shall as soon as practicable and if possible before landing in the territory of a Contracting State with a person on board whom the aircraft commander intends to deliver in accordance with the provisions of this Article with evidence and information which, under the law of the State of registration of the aircraft, are lawfully in his possession. 3. The aircraft commander shall furnish the authorities to whom any suspected offender is delivered in accordance with the provisions of this Article with evidence and information which, under the law of the State of registration of the aircraft, are lawfully in his possession. Article 10 For actions taken in accordance with this Convention, neither the aircraft commander, any other member of the crew, any passenger, the owner or operator of the aircraft, nor the person on whose behalf the flight was performed shall be held responsible in any proceeding on account of the treatment undergone by the person against whom the actions were taken. Chapter IV UNLAWFUL SEIZURE OF AIRCRAFT Article 11 1. When a person on board has unlawfully committed by force or threat thereof an act of interference, seizure, or other wrongful exercise of control of an aircraft in flight or when such an act is about to be committed, Contracting States shall take all appropriate measures to restore control of the aircraft to its lawful commander or to preserve his control of the aircraft. 2. In the cases contemplated in the preceding paragraph, the Contracting State in which the aircraft lands shall permit its passengers and crew to continue their journey as soon as practicable, and shall return the aircraft and its cargo to the persons lawfully entitled to possession. Chapter V POWERS AND DUTIES OF STATES Article 12 Any Contracting State shall allow the commander of an aircraft registered in another Contracting State to disembark any person pursuant to Article 8, paragraph 1. Article 13 1. Any Contracting State shall take delivery of any person whom the aircraft commander delivers pursuant to Article 9, paragraph 1. 2. Upon being satisfied that the circumstances so warrant, any Contracting State shall take custody or other measures to ensure the presence of any person suspected of an act contemplated in Article 11, paragraph 1 and of any person of whom it has taken delivery. The custody and other measures shall be as provided in the law of that State but may only be continued for such time as is reasonably necessary to enable any criminal or extradition proceedings to be instituted. 3. Any person in custody pursuant to the previous paragraph shall be assisted in communicating immediately with the nearest appropriate representative of the State of which he is a national. 4. Any Contracting State, to which a person is delivered pursuant to Article 9, paragraph 1, or in whose territory an aircraft lands following the commission of an act contemplated in Article 11, paragraph 1, shall immediately make a preliminary enquiry into the facts. 5. When a State, pursuant to this Article, has taken a person into custody, it shall immediately notify the State of registration of the aircraft and the State of nationality of the detained person and, if it consider it advisable, any other interested State of the fact that such person is in custody and of the circumstances which warrant his detention. The State which makes the preliminary enquiry contemplated in paragraph 4 of this Article shall promptly report its findings to the said States and shall indicate whether it intends to exercise jurisdiction. Article 14 1. When any person has been disembarked in accordance with Article 8, paragraph 1, or delivered in accordance with Article 9, paragraph 1, or has disembarked after committing an act contemplated in Article 11, paragraph 1, and when such person cannot or does not desire to continue his journey and the State of landing refuses to admit him, that State may, if the person in question is not a national or permanent resident of that State, return him to the territory of the State of which he is a national or permanent resident or to the territory of the State in which he began his journey by air. 2. Neither disembarkation, nor delivery, nor the taking of custody or other measures contemplated in Article 13, paragraph 2, nor return of the person concerned, shall be considered as admission to the territory of the Contracting State concerned for the purpose of its law relating to entry or admission of persons and nothing in this Convention shall affect the law of a Contracting State relating to the expulsion of persons from its territory. Article 15 1. Without prejudice to Article 14, any person who has been disembarked in accordance with Article 8, paragraph 1, or delivered in accordance with Article 9, paragraph 1, or has disembarked after committing an act contemplated in Article 11, paragraph 1, and who desires to continue his journey shall be at liberty as soon as practicable to proceed to any destination of his choice unless his presence is required by the law of the State of landing for the purpose of extradition or criminal proceedings. 2. Without prejudice to its law as to entry and admission to, and extradition and expulsion from its territory, a Contracting State in whose territory a person has been disembarked in accordance with Article 8, paragraph 1, or delivered in accordance with Article 9, paragraph 1 or has disembarked and is suspected of having committed an act contemplated in Article 11, paragraph l, shall accord to such person treatment which is no less favourable for his protection and security than that accorded to nationals of such Contracting State in like circumstances. Chapter VI OTHER PROVISIONS Article 16 1. Offences committed on aircraft registered in a Contracting State shall be treated, for the purpose of extradition, as if they had been committed not only in the place in which they have occurred but also in the territory of the State of registration of the aircraft. 2. Without prejudice to the provisions of the preceding paragraph, nothing in this Convention shall be deemed to create an obligation to grant extradition. Article 17 In taking any measures for investigation or arrest or otherwise exercising jurisdiction in connection with any offence committed on board an aircraft the Contracting States shall pay due regard to the safety and other interests of air navigation and shall so act as to avoid unnecessary delay of the aircraft, passengers, crew of cargo. Article 18 If Contracting States establish joint air transport operating organizations or international operating agencies, which operate aircraft not registered in any one State those States shall, according to the circumstances of the case, designate the State among them which, for the purposes of this Convention, shall be considered as the State of registration and shall give notice thereof to the International Civil Aviation Organization which shall communicate the notice to all States Parties to this Convention. Chapter VII FINAL CLAUSES Article 19 Until the date on which this Convention comes into force in accordance with the provisions of Article 21, it shall remain open for signature on behalf of any State which at that date is a Member of the United Nations or of any of the Specialized Agencies. Article 20 1. This Convention shall be subject to ratification by the signatory States in accordance with their constitutional procedures. 2. The instruments of ratification shall be deposited with the International Civil Aviation Organization. Article 21 1. As soon as twelve of the signatory States have deposited their instruments of ratification of this Convention, it shall come into force between them on the ninetieth day after the date of the deposit of the twelfth instrument of ratification. It shall come into force for each State ratifying thereafter on the ninetieth day after the deposit of its instrument of ratification. 2. As soon as this Convention comes into force, it shall be registered with the Secretary-General of the United Nations by the International Civil Aviation Organization. Article 22 1. This Convention shall, after it has come into force, be open for accession by any State Member of the United Nations or of any of the Specialized Agencies. 2. The accession of a State shall be effected by the deposit of an instrument of accession with the International Civil Aviation Organization and shall take effect on the ninetieth day after the date of such deposit. Article 23 1. Any Contracting State may denounce this Convention by notification addressed to the International Civil Aviation Organization. 2. Denunciation shall take effect six months after the date of receipt by the International Civil Aviation Organization of the notification of denunciation. Article 24 1. Any dispute between two or more Contracting States concerning the interpretation or application of this Convention which cannot be settled through negotiation, shall, at the request of one of them, be submitted to arbitration. If within six months from the date of the request for arbitration the Parties are unable to agree on the organization of the arbitration, any one of those Parties may refer the dispute to the International Court of Justice by request in conformity with the Statute of the Court. 2. Each State may at the time of signature or ratification of this Convention or accession thereto, declare that it does not consider itself bound by the preceding paragraph. The other Contracting States shall not be bound by the preceding paragraph with respect to any Contracting State having made such a reservation. 3. Any Contracting State having made a reservation in accordance with the preceding paragraph may at any time withdraw this reservation by notification to the International Civil Aviation Organization. Article 25 Except as provided in Article 24 no reservation may be made to this Convention. Article 26 The International Civil Aviation Organization shall give notice to all States Members of the United Nations or of any of the Specialized Agencies: a) of any signature of this Convention and the date thereof; b) of the deposit of any instrument of ratification or accession and the date thereof; c) of the date on which this Convention comes into force in accordance with Article 21, paragraph 1; d) of the receipt of any notification of denunciation and the date thereof; and e) of the receipt of any declaration or notification made under Article 24 and the date thereof. In witness whereof the undersigned Plenipotentiaries, having been duly authorized, have signed this Convention. Done at Tokyo on the fourteenth day of September One Thousand Nine Hundred and Sixty-three in three authentic texts drawn up in the English, French and Spanish languages. This Convention shall be deposited with the International Civil Aviation Organization with which, in accordance with Article 19, it shall remain open for signature and the said Organization shall send certified copies thereof to all States Members of the United Nations or of any Specialized Agency.