Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Rumeenia vaheline sõpruse ja koostöö leping — RT II, 29, 100

(õ) 17.02.2009 Välislepingu ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariik ja Rumeenia (edaspidi: lepingupooled) soovides taaselustada ja arendada sõpruse ja koostöö traditsioone, ning säilitada ühiseid kultuuriväärtusi oma rahvaste vahel, olles teadlik oma põhihuvide kokkulangevuses, samuti rahu ja koostöö võimalustes, mida pakuvad Euroopas toimuvad radikaalsed poliitilised muudatused, tunnistades 1939. a. 23. augusti Molotovi-Ribbentropi salakokkulepete ja nende tagajärgede õigustühist iseloomu, tunnistades samuti vajadust kõrvaldada Euroopas kõik jõu kasutamisega loodud ebaseaduslikud situatsioonid, mis on mõjutanud rahvaste ja riikide saatust kontinendil, olles veendunud vajaduses rajada riikidevahelised suhted vabaduse, demokraatia, pluralismi, solidaarsuse ning inimõiguste järgimise üldhumaanse­tele väärtustele, taaskinnitades oma ustavust ÜRO põhikirja eesmärkidele ja printsiipidele ning Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise (CSCE) raames võetud kohustustele, olles otsustanud kaasa aidata eesmärkide saavutamisele, mis seonduvad ühinemisprotsessidega Euroopas ning suhete loomisega uutel alustel Euroopa riikide vahel, kindlustamaks nende julgeolekut ning laiendamaks koostööd kõikides eluvaldkondades, olles otsustanud samal ajal rajada kindel alus omavahelisele sõprusele, teineteisemõistmisele ja koostööle, on pooled kokku leppinud alljärgnevas: Artikkel 1 Lepingupooled ehitavad oma suhted usaldusele, koostööle ja vastastikusele lugupidamisele, vastavalt suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse, võrdõiguslik­kuse, rahvaste enesemääramisõiguse, inimõiguste ja põhivabaduste austamise printsiipidele ning rahvusvahelisest õigusest tulenevatele kohustustele. Artikkel 2 Lepingupooled kinnitavad veel kord jõu kasutamise ning sellega ähvarda­mise lubamatust rahvusvahelistes suhetes, samuti vajadust lahendada riikidevahe­lised vaidlused rahumeelsete vahenditega, järgides rahvusvahelise õiguse norme. Nad toetavad oma tegudes ÜRO põhikirjas sisalduvaid meetodeid vaidluste lahendamiseks rahulikul teel, samuti Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupida­mise raames soovitatud mehhanisme. Euroopa kontekstis annavad nad oma panuse vastavate institutsioonide loomisse ja vaidluste rahumeelse lahendamise üldtunnustatud meetodite efektiivsesse funktsioneerimisse, konfliktide vältimisse ning Euroopa poliitilise ühtlustamise toetamisse. Artikkel 3 Lepingupooled ei luba teistel kasutada oma territooriumi relvastatud kallaletungiks teisele lepingupoolele. Kui üks või teine lepingupool on langenud relvastatud kallaletungi ohvriks, ei toeta teine lepingupool agressorit ning astub vajalikke samme konfliktile rahumeelse lahenduse leidmiseks kooskõlas ÜRO põhikirjaga, samuti Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise ning oma teiste rahvusvaheliste kohustustega. Nad on igasuguse vägivalla vastu, mis on suunatud rahvaste vabaduse ja iseseisvustahte, maade territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse vastu. Artikkel 4 Lepingupooled osalevad Euroopa ümberkujundamises riikide ühenduseks, kus on tagatud kestev rahu ja koostöö Euroopa rahvaste vahel, ning sel eesmärgil tegutsevad kooskõlastatult efektiivse kollektiivse julgeoleku süsteemi ja koostöömehhanismi rajamiseks kontinendil. Lepingupooled on otsustanud kindlalt tegutseda Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise protsessi raames, et arendada sõbralikke suhteid rahvaste vahel ning majanduslikku, teaduslik-tehnilist, kultuurilist ja ökoloogiaalast koostööd Euroopa riikide vahel ning toetada rahumeelseid poliitilisi muutusi lepingupoolte maades, seades oma eesmärgiks seaduslikkuse, demokraatia ning põhiliste inimõiguste ja -vabaduste kindlustamise. Artikkel 5 Lepingupooled tihendavad koos teiste Euroopa julgeoleku- ja koostöönõu­pidamises osalevate maadega julgeolekualast koostööd Euroopa mandril. Lepingupooled rõhutavad, et kvalitatiivselt uute sidemete loomine ja arendamine Euroopa mandril nõuab desarmeerimise, stabiilsuse ja julgeoleku tugevdamise protsessi jätkamist Euroopas ning nad on valmis tegutsema koos selle eesmärgi nimel. Nad toetavad jõupingutusi, mis tehakse võõrvägede võimalikult kiireks väljaviimiseks Euroopa riikide territooriumilt. Artikkel 6 Lepingupooled soodustavad informatsiooni vahetamist sõjalistes küsimustes, perioodilisi kohtumisi ja kontakte oma sõjaväeliste institutsioonide vahel selleks kokkulepitud tasanditel. Artikkel 7 Lepingupooled teevad koostööd, mis on suunatud suhete arendamisele Euroopa poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste organisatsioonidega. Artikkel 8 Lepingupooled, lähtudes oma rahvaste koostöö- ja kultuurisidemete tähtsusest ning soovides anda oma panust Euroopa kultuuriatmosfääri loomisse, mis on avatud kontinendi kõigile rahvastele, soodustavad kahe maa institutsioonide, territoriaal-administratiivsete üksuste, noorsoo-organisatsioonide, naiste-, laste-, ametiühinguassotsiatsioonide ja üksikisikute kontaktide arendamist kultuuri, hariduse ja informatsiooni alal. Lepingupooled toetavad infolevi huvides otselepingute sõlmimist ülikoolide ja teiste kõrgemate õppeasutuste, uurimiskeskuste, kultuuriinstitutsioonide vahel, aitavad kaasa koostöö arendamisele kinematograafia, teatri, muusika ja kujutava kunsti alal. Artikkel 9 Lepingupooled pööravad erilist tähelepanu majandus-, finants-, tehnika-, teaduse- ja ökoloogiaalasele koostööle. Lepingupooled kohustuvad kohtlema teineteist majandus-, tööstus- ja finantstegevuses viisil, mis pole vähem soodne kui kolmandate riikide suhtes. Nad toetavad regionaalsete koostööprojektide elluviimist erinevates valdkondades asjast huvitatud riikide vahel ja teevad koostööd sellistes projektides, mis pakuvad vastastikust huvi. Artikkel 10 Tulenevalt keskkonnakaitse ülemaailmsest tähtsusest, kavatsevad lepingupooled edendada koostööd selles valdkonnas ning sel eesmärgil sõlmida vastav kahepoolne konventsioon, mis sisaldab nende koostöö programmilisi suundi. Toetudes selles valdkonnas saadud positiivsele kogemusele, arendavad osapooled koostööd looduskatastroofide prognoosimise ja vältimise ning nende tagajärgedega võitlemise alal. Artikkel 11 Lepingupooled arendavad koostööd õigus- ja konsulaarvaldkondades, üldinimlike ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks, terrorismi ning salakaubaveo vältimiseks. Artikkel 12 Lepingupooled on kokku leppinud vajalikul tasemel regulaarsete konsultat­sioonide korraldamise osas, et käsitleda kahepoolseid suhteid ning vastastikku huvipakkuvaid rahvusvahelisi probleeme, eriti Euroopa julgeolekut ja koostööd puudutavaid tähtsamaid probleeme. Lepingupooled soodustavad kahe maa parlamentide ja parlamendiliikmete omavahelisi kontakte. Artikkel 13 Käesoleva lepingu sätted ei mõjuta mingil viisil lepingupoolte kohustusi suhetes kolmandate riikidega ning pole suunatud ühegi teise riigi vastu. Artikkel 14 Käesolev leping sõlmitakse 10 aastaks. Leping kuulub ratifitseerimisele kooskõlas mõlema lepingupoole vastavate põhiseaduslike protseduuridega ning jõustub kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimiskirjade vahetamist. Lepingu kehtivus pikeneb automaatselt järgnevaks viieks aastaks, juhul kui kumbki lepingupool ei teata vähemalt kuus kuud enne tema kehtivusaja lõppemist kirjalikult oma soovist leping tühistada. Leping on koostatud 11. juulil 1992. aastal Tallinnas kahes eksemplaris eesti ja rumeenia keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdse jõuga. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Rumeenia president A. RÜÜTEL I. ILIESCU Õiend Akti avaldamisandmed täiendatud, lisatud seosed.