Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline konsulaarkonventsioon — RT II, 1993, 29, 98

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise konsulaarkonventsiooni ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon, püüdes kaasa aidata kahe riigi vaheliste sõbralike suhete arendamisele ning oma kodanike õiguste ja huvide efektiivsemale kaitsmisele, soovides kehtestada täiendavaid sätteid konsulaarsuhete sisseseadmisel, eesmärgiga arendada 24. aprillil 1963. aastal Viinis alla kirjutatud Viini konsulaarsuhete konventsiooni (RT II 1993, 23, 53), on leppinud kokku alljärgnevas: § 1. Määratlused Käesolevas konventsioonis: 1) «konsulaarasutus» tähistab mis tahes peakonsulaati, konsulaati, viitsekonsulaati või konsulaaragentuuri; 2) «konsulaarpiirkond» tähistab konsulaarasutusele konsulaarfunktsioonide täitmiseks eraldatud piirkonda; 3) «konsulaarasutuse juht» tähistab isikut, kellele on tehtud ülesandeks nende kohustuste täitmine; 4) «konsulaarametnik» tähistab keda tahes isikut, sealhulgas konsulaarasutuse juhti, kellele on tehtud ülesandeks konsulaarfunktsioonide täitmine; 5) «konsulaarteenistuja» tähistab keda tahes isikut, kes täidab konsulaarasutuses administratiivseid või tehnilisi kohustusi; 6) «teenindava personali töötaja» tähistab keda tahes isikut, kes täidab konsulaarasutuses teenindusülesandeid; 7) «konsulaarasutuse töötajad» tähistab konsulaarametnikke, konsulaarteenistujaid ja teenindava personali töötajaid; 8) «konsulaarpersonali töötajad» tähistab konsulaarametnikke (välja arvatud konsulaarasutuse juhti) ning konsulaarteenistujaid ja teenindava personali töötajaid; 9) «eraviisiline kodune töötaja» tähistab isikut, kes on konsulaarasutuse töötaja juures eranditult erateenistuses; 10) «konsulaarametiruumid» tähistab hoonet või hoone osa, mida kasutatakse eranditult konsulaarasutuse tarbeks, ja maatükki, millel asuvad antud hooned või hoonete osad, ükskõik, kellele need omandiõiguse järgi kuuluvad; 11) «konsulaararhiivid» sisaldab kõiki pabereid, dokumente, kirjavahetust, raamatuid, filme, audio-videosalvestusi, diskette, konsulaarasutuse registreid koos šifrite ja koodidega, kartoteekide ja mis tahes mööbliesemetega, mis on ette nähtud nende puutumatuse või säilimise tagamiseks; 12) «esindatava riigi laev» tähistab mistahes laeva, millel on õigus sõita esindatava riigi lipu all ja mis on registreeritud selles riigis, välja arvatud sõjalaevad; 13) «esindatava riigi õhusõiduk» tähistab mis tahes lennuaparaati, välja arvatud sõjalise otstarbega lennuaparaadid, mis on registreeritud esindatavas riigis ning millel on õigus kanda selle riigi eraldusmärke. § 2. Konsulaarasutuste avamine 1. Esindatava riigi konsulaarasutust saab avada asukohariigi territooriumil ainult selle riigi nõusolekul. 2. Konsulaarasutuse asukoht, konsulaarasutuse klass, konsulaarpiirkond ja konsulaarametnike arvuline koosseis määratakse esindatava riigi ja asukohariigi kokkuleppel. 3. Hilisemaid konsulaarasutuse asukoha, konsulaarasutuse klassi ja konsulaarpiirkonna või konsulaarametnike arvulise koosseisu muudatusi võib teha esindatava riigi poolt ainult asukohariigi nõusolekul. 4. Asukohariigi nõusolek on vajalik ka juhul, kui mingi peakonsulaat või konsulaat soovib avada viitsekonsulaati või konsulaaragentuuri muus kui selles asustatud punktis kus ta ise asub. 5. Asukohariigi eelnevat konkreetselt väljendatud nõusolekut vajatakse ka selleks, et avada kantseleid, mis kujutab endast olemasoleva konsulaarasutuse osa väljaspool selle asukohta. § 3. Konsulaarasutuse juhi ametisse määramine 1. Konsulaarasutuse juhi ametisse määramise eel tuleb esindataval riigil diplomaatilisel või mõnel muul vastaval teel saada asukohariigi nõusolek esitatava isiku suhtes. 2. Kui asukohariik ei anna nõusolekut teatud isiku määramiseks konsulaarasutuse juhi ametikohale, ei ole ta kohustatud esindatavale riigile sellise keeldumise motiive teatama. 3. Esindatav riik lähetab diplomaatilisi kanaleid kaudu asukohariigi välisministrile konsulaarpatendi või muu analoogilise dokumendi konsulaarasutuse juhi ametisse määramise kohta. Selles dokumendis näidatakse ära konsulaarasutuse juhi eesnimi(-ed) ja perekonnanimi, tema klass, konsulaarpiirkond ja konsulaarasutuse asukoht. 4. Kui konsulaarpatent või muu analoogiline dokument konsulaarasutuse juhi ametisse määramise kohta on kätte saadud, annab asukohariik viimasele loa, mida nimetatakse eksekvaaturiks, ükskõik, millises vormis see luba on. Asukohariik ei ole kohustatud esindatavale riigile teatama oma motiividest, kui ta keeldub eksekvaaturit või muud luba välja andmast. 5. Välja arvatud juhud, mis on ette nähtud käesoleva paragrahvi punktis 6 ja paragrahvis 4, võib konsulaarasutuse juht asuda oma ametialaste ülesannete täitmisele alles pärast niisuguse eksekvaaturi või muu loa väljaandmist. 6. Enne eksekvaaturi väljastamist võib asukohariik ajutiselt lubada konsulaarasutuse juhil oma ülesandeid täita. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. 7. Kui konsulaarasutuse juhil on lubatud, ka ajutiselt, asuda oma ülesandeid täitma, informeerib asukohariik sellest konsulaarpiirkonna kompetentseid ametivõime. Lisaks sellele võetakse tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et konsulaarasutuse juht saaks täita oma ametikohustusi ning kasutada käesolevast konventsioonist tulenevaid eesõigusi. § 4. Konsulaarasutuse juhi kohuste ajutine täitmine 1. Kui konsulaarasutuse juht ei saa oma ülesandeid täita või kui konsulaarasutuse juhi ametikoht on vakantne, võib konsulaarasutuse juhi ülesandeid ajutiselt täita konsulaarasutuse juhi kohustetäitja. 2. Konsulaarasutuse juhi kohusetäitja täielik ees- ja perekonnanimi teatatakse asukohariigi välisministeeriumile või selle ministeeriumi poolt osutatud organile esindatava riigi diplomaatilise esinduse poolt või, kui see riik ei oma niisugust esindust asukohariigis, siis konsulaarasutuse juhi poolt, või kui ta ei ole suuteline seda tegema, siis esindatava riigi mistahes kompetentse organi poolt. Üldjuhul antakse see teade edasi aegsasti. 3. Asukohariigi kompetentsed organid osutavad konsulaarasutuse juhi kohusetäitjale abi ja kaitset. Kuni ta juhatab asutust, laienevad talle käesoleva konventsiooni sätted samal alusel nagu ka vastava konsulaarasutuse juhile. 4. Kui esindatava riigi diplomaatilise esinduse diplomaatilise personali liige asukohariigis määratakse esindatava riigi poolt käesoleva paragrahvi punkti 1 sätete kohaselt konsulaarasutuse juhi ajutiseks kohustetäitjaks, jätkab ta diplomaatiliste privileegide ja immuniteetide kasutamist tingimusel, et asukohariik ei esita selle kohta vastuväiteid. § 5. Konsulaarpersonali töötajate ametisse määramine 1. Esindatav riik võib vabalt määrata konsulaarpersonali töötajaid eranditega, mis on ette nähtud § 3, 6 ja 7. 2. Esindatav riik teatab asukohariigile aegsasti kõikide konsulaarametnike, peale konsulaarasutuse juhi, täieliku nime, kategooria ja klassi, selleks et asukohariik võiks, kui ta seda soovib, kasutada oma õigusi, mis on ette nähtud § 7 punktis 3. 3. Asukohariik annab kõikidele konsulaarasutuse töötajatele ja nende perekonnaliikmetele isikutunnistused, mis tunnistavad nende staatust konsulaarasutuse töötajatena ja nende perekonnaliikmetena. § 6. Konsulaarametnike kodakondsus Konsulaarametnik peab olema esindatava riigi kodanik. § 7. Isikud, kes on kuulutatud «persona non grata'ks» 1. Asukohariik võib mis tahes ajal teatada esindatavale riigile diplomaatiliste kanalite kaudu, et üks või teine konsulaarametnik on persona non grata või et kes tahes konsulaarpersonali töötajaist on vastuvõetamatu. Niisugusel juhul peab esindatav riik selle isiku vastavalt tagasi kutsuma või lõpetama tema funktsioonid konsulaarasutuses. 2. Kui esindatav riik keeldub täitmast või mõistliku aja jooksul ei täida oma kohustusi, mis on ette nähtud käesoleva paragrahvi punktis 1, võib asukohariik vastavalt annulleerida antud isiku eksekvaaturi või muu loa või keelduda tunnustamast seda isikut konsulaarpersonali töötajana. 3. Konsulaarasutuse töötaja ametikohale määratud isiku sobimatusest võib teatada enne tema saabumist asukohariigi territooriumile või, kui ta juba viibib asukohariigis, siis enne, kui ta asub konsulaarasutuses oma ametikohustusi täitma. Igal sellisel juhtumil tühistab esindatav riik tema ametisse määramise. 4. Käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 3 mainitud juhtudel ei ole asukohariik kohustatud esindatavale riigile oma otsuse motiividest teatama. § 8. Asukohariigi informeerimine ametisse määramistest, saabumistest ja lahkumistest 1. Asukohariigi välisministeeriumit või selle ministeeriumi poolt osutatud organit informeeritakse: a) konsulaarasutuse töötajate ametisse määramistest, nende saabumisest peale konsulaarasutusse määramist, nende lõplikust lahkumisest või nende funktsioonide katkestamisest ning kõikidest teistest muudatustest, mis mõjutavad nende staatust ja mis võivad juhtuda nende töötamise ajal konsulaarasutuses; b) nende isikute saabumisest ja lõplikust lahkumisest, kes on konsulaarasutuse töötajatega alaliselt koos elavad perekonnaliikmed ning ühtlasi vastavatel juhtudel sellest, et see või teine isik saab või lakkab olemast niisugune perekonnaliige; c) eraviisiliste koduste töötajate saabumisest ja lõplikust lahkumisest ning vastavatel juhtudel nende teenistuse katkemisest niisuguses vormis; d) nende isikute töölevõtmisest ja vallandamisest, kes elavad asukohariigis konsulaarasutuse töötajatena või eraviisiliste koduste töötajatena ning kes omavad õigust privileegidele ja immuniteetidele. 2. Informeerida saabumisest ja lõplikust lahkumisest tuleb võimalikult aegsasti. § 9. Konsulaarametiruumide ja eluruumide omandamine 1. Esindataval riigil on õigus oma nimel või enda poolt volitatud füüsilise või juriidilise isiku kaudu vastavuses asukohariigi seaduste ja eeskirjadega ning selle riigi nõusolekul omandada, kasutusele võtta, rentida või mis tahes muul moel oma valdusse võtta: a) konsulaarametiruume, konsulaarasutuse juhi residentsi, samuti ka eluruume kes tahes konsulaarametniku ja konsulaarteenistuja jaoks, kes pole asukohariigi kodanik või kellel pole selles riigis alalist elukohta; b) maad, mis on ette nähtud mis tahes niisuguste konsulaarametiruumide ja eluruumide ehitamise tarvis. 2. Esindatav riik võib vastavalt käesoleva paragrahvi punktis 1 mainitud tingimustele niisuguseid konsulaarameti- ja eluruume või maad heakorrastada. 3. Asukohariik osutab vajaduse korral esindatavale riigile vastavat abi ja toetust käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 mainitud õiguste teostamisel. 4. Mitte midagi käesolevas paragrahvis ei saa tõlgendada nii nagu see vabastaks esindatava riigi vastutusest järgida asukohariigi seadusi ja eeskirju, mis reguleerivad ehitiste paiknemist ja konstruktsiooni, samuti ka seadusi ja eeskirju, mis reguleerivad linnaplaneerimist ja rajoneerimist. § 10. Aukonsulaarametnikud Kui mõlemad lepingupooled nõustuvad aukonsulaarametnike määramise suhtes, konsulteerivad nad omavahel vastavate lepete sõlmimise küsimuses käesoleva konventsiooni sätete alusel ja rahvusvahelise tavaõiguse normide kohaselt, et kindlaks määrata režiim, mis hakkab kehtima aukonsulaarametnike suhtes. § 11. Konsulaarasutuste ja konsulaarasutuste töötajate kaitse ja neile antavad võimalused 1. Asukohariik tagab kõik võimalused konsulaarasutuse funktsioonide täitmiseks. 2. Asukohariik suhtub konsulaarametnikusse vajaliku lugupidamisega ja võtab tarvitusele kõik vastavad abinõud, et hoida ära ükskõik milliseid kallalekippumisi konsulaarametnike või teiste konsulaarasutuse töötajate, kes pole asukohariigi kodanikud ja kes ei oma asukohariigis seadusliku alalise elamisloaga välismaalase staatust, samuti ka ülalpoolmainitud isikutega alaliselt koos elavate perekonnaliikmete isikule, vabadusele ja väärikusele. § 12. Riigilipp ja -vapp 1. Esindataval riigil on õigus kasutada oma riigilippu ja -vappi asukohariigis vastavalt käesoleva paragrahvi sätetele. 2. Esindatava riigi lipp võib olla heisatud ja tema vapp kinnitatud konsulaarasutusele kuuluvale hoonele, selle välisuksele ning samuti konsulaarasutuse juhi residentsile, ja kui see on seotud ametikohustuste täitmisega, siis tema liiklusvahenditele. 3. Käesolevas paragrahvis käsitletud õiguste kasutamisel arvestab esindatav riik asukohariigi seaduste, eeskirjade ning kommetega. § 13. Konsulaarametiruumide puutumatus 1. Konsulaarametiruumid on vastavalt käesoleva paragrahvi sätetele puutumatud. 2. Asukohariigi ametivõimud ei saa siseneda konsulaarametiruumide sellesse ossa, mida kasutatakse eranditult konsulaarasutuse töö jaoks, ilma selleks konsulaarasutuse juhi, riigi diplomaatilise esinduse juhi või nende poolt määratud isiku nõusolekut omamata. Kui puudub otsene keeld käesolevas punktis mainitud isikute poolt, siis tulekahju või muu hädaolukorra puhul, mis nõuab viivitamatuid kaitseabinõusid, võivad asukohariigi ametivõimud siseneda konsulaarametiruumidesse. Siiski ei lubata ametivõimudel mingil juhul rikkuda konsulaarasutuse arhiivi puutumatuse printsiipi, ning eriti seda uurida või konfiskeerida. 3. Käesoleva paragrahvi punkti 2 sätete järgimisel lasub asukohariigil eriline kohustus võtta tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et kaitsta konsulaarametiruume igasuguste sissetungide või kahju tekitamise eest ning hoida ära igasugust konsulaarasutuse rahu rikkumist või tema väärikuse solvamist. 4. Konsulaarametiruumidel, nende mööbliesemetel, konsulaarasutuse varadel, samuti ka selle liiklusvahenditel, on immuniteet igasuguste rekvireerimiste suhtes kas riigikaitse või ühiskondlike vajaduste huvides. § 14. Konsulaararhiivide ja -dokumentide puutumatus Konsulaararhiivid ja konsulaardokumendid on, sõltumata nende asukohast, iga ajal puutumatud. § 15. Konsulaarametiruumide vabastamine maksudest 1. Konsulaarametiruumid ja konsulaarasutuse juhi residents, millede valdajaks või üürijaks on esindatav riik või kes tahes isik, kes tegutseb viimase nimel, vabastatakse kõikidest riiklikest, piirkondlikest või munitsipaalmaksudest, -maksetest ja -lõivudest, välja arvatud need, mis kujutavad endast tasu konkreetsete teenindusliikide eest. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 viidatud maksusoodustused ei laiene nendele maksetele, lõivudele ja maksudele, millega asukohariigi seaduste ja eeskirjade kohaselt maksustatakse isikud, kes on sõlminud lepingu esindatava riigiga või viimase nimel tegutseva isikuga. § 16. Liikumisvabadus Asukohariik tagab kõikidele konsulaarasutuse töötajatele vabaduse liikuda ja sõita konsulaarpiirkonna territooriumil, kui see ei ole vastuolus asukohariigi seaduste ja eeskirjadega, mis käsitlevad viibimist piirkondades, millesse sissesõit on keelatud või piiratud riikliku julgeoleku tagamiseks. § 17. Suhtlemisvabadus 1. Asukohariik peab lubama ja kaitsma konsulaarasutuste kõigil ametlikel eesmärkidel suhtlemise vabadust. Suhtlemisel valitsusega, diplomaatilise esindusega ja teiste esindatava riigi konsulaarasutustega, kus need ka ei asuks, võib konsulaarasutus kasutada kõiki sobivaid mooduseid, sealhulgas diplomaatilisi ja konsulaarkullereid, diplomaatilist või konsulaarpagasit ja kodeeritud või šifreeritud depešše. Konsulaarasutus võib paigaldada ja kasutada raadiosaatjaid ainult asukohariigi nõusolekul. 2. Konsulaarasutuse ametlik korrespondents on puutumatu. Ametliku korrespondentsi all mõistetakse kogu korrespondentsi, mis kuulub konsulaarasutuse ja tema funktsioonide juurde. 3. Kõik konsulaarpagasi kohad peavad omama nende iseloomule osutavaid nähtavaid väliseid tähiseid ning võivad sisaldada ainult ametlikku korrespondentsi ja dokumente või üksnes ametialaseks kasutamiseks mõeldud esemeid. 4. Konsulaarpagas ei kuulu avamisele ega kinnipidamisele. Kuid nendel juhtudel, kui asukohariigi kompetentsetel ametivõimudel on tõisiseid aluseid oletada, et pagas sisaldab midagi muud peale kirjavahetuse, dokumentide või käesoleva paragrahvi punktis 3 loetletud esemete, võivad nad nõuda, et pagas avataks nende juuresolekul esindatava riigi täievoliliste esindajate poolt. Juhul kui esindatava riigi ametivõimud keelduvad seda nõudmist täitmast, saadetakse pagas lähtekohta tagasi. 5. Konsulaarkuller varustatakse ametliku dokumendiga, mis viitab tema staatusele ja konsulaarpagasi kohtade arvule. Välja arvatud juhud, kui omatakse asukohariigi nõusolekut, ei või ta olla asukohariigi kodanik ega ka asukohariigis alaliselt elav isik, juhul kui ta ei ole esindatava riigi kodanik. Konsulaarkuller on oma ülesannete täitmisel asukohariigi kaitse all. Tema isik on puutumatu ning teda ei või arreteerida ega mingil muul moel kinni pidada. 6. Esindatav riik, selle diplomaatiline esindus ja konsulaarasutused võivad määrata eriülesannetega konsulaarkullereid ad hoc. Niisugustel juhtudel rakendatakse samuti käesoleva paragrahvi punkti 5 sätteid, ainsa erandiga, et mainitud immuniteedid kaotavad oma kehtivuse hetkel, kui selline kuller on toimetanud talle usaldatud konsulaarpagasi sihtkohta. 7. Konsulaarpagas võidakse usaldada ka laeva või tsiviillennuki kaptenile, kes suundub sadamasse või lennujaama, millesse saabumine on lubatud. Talle antakse ametlik dokument, mis viitab pagasikohtade arvule, kuid teda ei peeta konsulaarkulleriks. Konsulaarasutus võib, kohalike kompetentsete ametivõimudega kooskõlastatult, saata ühe oma töötajatest vahetult ja takistusteta laeva või lennuki kaptenilt pagasit vastu võtma, aga ka temale niisugust pagasit üle andma. § 18. Konsulaarametnike isikupuutumatus 1. Konsulaarametniku isik ja tema perekonnaliikmete isikud on puutumatud. Neid ei saa arreteerida ega mingil moel kinni pidada. 2. Asukohariik peab suhtuma konsulaarametnikesse ja nende perekonnaliikmetesse vajaliku lugupidamisega ja võtma tarvitusele kõik vastavad abinõud, et hoida ära ükskõik milliseid kallalekippumisi nende isikule, vabadusele ja väärikusele. § 19. Immuniteet jurisdiktsiooni suhtes Konsulaarametnikel ja nende perekonnaliikmetel on immuniteet asukohariigi kriminaal-, tsiviil- ja administratiivjurisdiktsiooni suhtes, välja arvatud järgmised tsiviilhagid: 1) mis tulenevad konsulaarametnike poolt sõlmitud lepingutest, millede põhjal nad ei ole võtnud enda peale ei otseselt ega kaudselt esindatava riigi agendi kohustusi; 2) kolmandate isikute poolt kahju suhtes, mida nad on tekitanud liiklus-, laeva- või lennuõnnetuse tõttu. § 20. Kohustus anda tunnistusi 1. Konsulaarasutuse töötajaid võib kutsuda tunnistajateks kohtu- või administratiivasjade läbivaatamisele. Konsulaarteenistuja või teenindava personali töötaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 3 mainitud juhtudel, ei või keelduda tunnistusi andmast. Kui konsulaarametnik keeldub tunnistusi andmast, ei või tema suhtes kasutada mis tahes sunniabinõusid ega karistusi. 2. Organ, kellel on vaja konsulaarametnike tunnistusi, ei tohi neile nende kohuste täitmisel tüli tekitada. Ta võib, juhul kui see on võimalik, kuulata niisugused tunnistused ära selle isiku kodus või konsulaarasutuses või võtta temalt kirjalikud tunnistused. 3. Konsulaarasutuse töötajad ei ole kohustatud tunnistusi andma oma ametitegevust puudutavates küsimustes või oma funktsioonide juurde kuuluvat ametialast kirjavahetust või dokumente esitama. Samuti ei ole nad kohustatud andma tunnistusi, mis tõlgendavad esindatava riigi seadusandlust. § 21. Lahtiütlemine privileegidest ja immuniteetidest 1. Esindatav riik võib konsulaarasutuse töötajate ja nende perekonnaliikmete mis tahes § 18, 19 ja 20 ette nähtud privileegidest ja immuniteetidest lahti öelda. 2. Välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 3 ette nähtud juhtudel peab niisugune lahtiütlemine olema igal juhtumil konkreetselt väljendatud vormis ja sellest tuleb asukohariigile kirjalikult teatada. 3. Kui konsulaarametnik või konsulaarteenistuja algatab kohtuasja, olles võinud vastavalt § 19 kasutada immuniteeti jurisdiktsiooni suhtes, võtab see talt õiguse viidata oma immuniteedile jurisdiktsiooni suhtes mis tahes põhihagiga vahetult seotud vastuhagi korral. 4. Tsiviil- või administratiivijurisdiktsiooni puudutavast immuniteedist lahtiütlemine ei tähenda lahtiütlemist kohtuotsuse täitmisega seonduvast immuniteedist; sellistel juhtudel on vajalik eraldi lahtiütlemine. § 22. Vabastamine välisriigi kodanike registreerimisest ja elamisloa saamisest 1. Konsulaarametnikud, konsulaarteenistujad ja nendega koos elavad perekonnaliikmed vabastatakse kõikidest kohustustest, mida asukohariigi seadused ja eeskirjad näevad ette välisriigi kodanike registreerimise ja neile elamisloa andmise osas. 2. Käesoleva paragrahvi punkti 1 sätteid ei rakendata siiski kelle tahes konsulaarteenistuja suhtes, kes ei ole esindatava riigi alaline teenistuja ning niisuguse teenistuja kelle tahes perekonnaliikme suhtes. § 23. Vabastamine tööloa saamisest 1. Konsulaarasutuse töötajad vabastatakse selles osas, mis puudutab tööd esindatava riigi heaks, mis tahes kohustustest, mis on seotud välisriigi kodanike töölevõtmise suhtes kehtestatud tööloa saamisega. 2. Konsulaarametnike ja konsulaarteenistujate eraviisilised kodused töötajad vabastatakse, juhul kui nad ei tegele asukohariigis tulude saamise eesmärgil mis tahes muul alal, käesoleva paragrahvi punktis 1 mainitud kohustustest. § 24. Erand, mis puudutab sotsiaalkindlustust 1. Välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 3 ette nähtud juhud, ei laiene asukohariigis kehtivad sotsiaalkindlustust puudutavad määrused konsulaarasutuse töötajatele ja nendega koos elavatele perekonnaliikmetele osas, mis puudutab nende poolt esindatava riigi heaks tehtavat tööd. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 ette nähtud erand laieneb ka eraviisilistele kodustele töötajatele, kes on teenistuses üksnes konsulaarasutuse töötajate juures, tingimusel: a) et nad ei ole asukohariigi kodanikud ja ei ela seal alaliselt; ja b) et neile laienevad esindatavas või kolmandas riigis kehtivad sätted sotsiaalkindlustuse kohta. 3. Konsulaarasutuse töötajad, kes võtavad tööle isikuid, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi punktis 2 ette nähtud erandid, peavad täitma tööandjatele määratud kohustusi. 4. Käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 ette nähtud erandid ei takista vabatahtlikku osalust asukohariigi sotsiaalkindlustuses, tingimusel, et niisugune osalus on selle riigi poolt lubatud. § 25. Maksusoodustused 1. Konsulaarametnikud ja konsulaarteenistujad, aga ka nendega koos elavad perekonnaliikmed on vabastatud kõikidest isiklikest ja varalistest, riiklikest, piirkondlikest ja munitsipaalmaksudest, -maksetest ja -lõivudest, välja arvatud: a) kaudsed maksud, mis harilikult lisatakse kaupade või teenuste maksumusele; b) maksud ja maksed asukohariigi territooriumil paikneva isikliku kinnisvara pealt, eranditega, mis on ära toodud § 15 sätetes; c) asukohariigi poolt võetavad maksud pärandvara pealt või pärandimaksud või maksud vara edasiandmiselt eranditega, mis on toodud § 27 punkti b sätetes; d) maksud ja maksed isiklike tulude pealt, sealhulgas tulud kapitalist, mille allikas on asukohariigis ja maksud kapitalimahutuste pealt asukohariigi kommerts- või finantsettevõtetesse; e) maksed, mis võetakse konkreetsete teenuste pealt; f) registreerimis-, kohtu- ja registrilõivud, hüpoteegi- ja tempelmaksud, arvestades § 15 toodud erandeid. 2. Teenindava personali töötajad vabastatakse maksudest, maksetest ja lõivudest oma töö eest saadava tasu pealt. 3. Konsulaarasutuse töötajad, kes võtavad tööle isikuid, kellede töötasu ei ole asukohariigis tulumaksust vabastatud, täidavad kohustusi, mis on selle riigi poolt seaduste ja eeskirjadega tulumaksu võtmise osas tööandjatele kehtestatud. § 26. Vabastamine tollimaksudest ja -kontrollist 1. Asukohariik lubab vastavalt oma seadustele ja eeskirjadele sisse vedada ja vabastada kõikidest tolli- ning muudest sarnastest maksudest, välja arvatud laomaksud, veomaksud ja maksud muude sarnaste teenuste pealt: a) esemeid, mis on ette nähtud konsulaarasutuses ametialaseks kasutamiseks; b) esemeid, mis on ette nähtud konsulaarametniku või temaga koos elavate perekonnaliikmete isiklikuks tarbimiseks, kaasa arvatud esemed, mis on vajalikud nende elu sisseseadmiseks. Tarbekaupade kogus ei tohi ületada vastavatele isikutele vahetuks tarbimiseks vajalikku kogust. 2. Konsulaarteenistujad kasutavad käesoleva paragrahvi punktis 1 toodud privileege ja soodustusi esemete suhtes, mis on sisse toodud nende elu esialgse sisseseadmise ajal. 3. Konsulaarametnike, aga ka nendega koos sõitvate ja koos elavate perekonnaliikmete isiklik pagas vabastatakse tollikontrollist. Pagasit võib läbi vaadata ainult juhul, kui on tõsised kahtlused, et see sisaldab esemeid, millele ei ole viidatud käesoleva paragrahvi punkti 1 lõikes b, või esemeid, millede sisse- või väljavedu on seadusega keelatud või reguleeritud asukohariigi karantiiniseaduste ja -eeskirjadega. Niisugune kontroll peab toimuma vastava konsulaarametniku või tema perekonnaliikme juuresolekul. § 27. Konsulaarasutuse töötajate ja nende perekonnaliikmete pärandatav vara Konsulaarasutuse töötaja või temaga koos elava perekonnaliikme surma korral: a) lubab asukohariik välja vedada surnu vallasvara, välja arvatud asukohariigis omandatud vara, mille väljavedu on antud isiku surmapäevaks keelatud; b) asukohariik ei võta mingeid riiklikke, piirkondlikke ega munitsipaalmakse päranduse pealt ega pärandimakse vallasvara pealt, mis on paiknenud asukohariigis üksnes surnud isiku viibimise tõttu selles riigis konsulaarasutuse töötajana või tema perekonnaliikmena. § 28. Vabastamine isiklikest kohustustest ja maksustamisest Asukohariik on kohustatud vabastama konsulaarasutuse töötajad ja nendega koos elavad perekonnaliikmed kõikidest töö- ja riiklikest kohustustest, sõltumata nende iseloomust ning sõjaväekohustustest nagu rekvireerimine, kontributsioon ja sõjaväelaste sundmajutamine erakorteritesse. § 29. Konsulaarprivileegide ja -immuniteetide algus ja lõpp 1. Iga konsulaarasutuse töötaja kasutab käesolevas konventsioonis ette nähtud privileege ja immuniteete tema saabumise hetkest asukohariigi territooriumile, kui ta suundub talle määratud töökohale või, kui ta juba on sellel territooriumil, siis hetkest, kui ta asub oma ametiülesandeid täitma. 2. Konsulaarasutuse töötaja perekonnaliikmed, kes elavad temaga koos, ja tema eraviisilised kodused töötajad, kes ei oma asukohariigi kodakondsust või ei ole ka asukohamaal alaliselt elavad esindatava riigi kodanikud kasutavad käesolevas konventsioonis ette nähtud privileege ja immuniteete hetkest, mil käesoleva paragrahvi punktile 1 vastavalt omistati need antud töötajale või nende saabumise hetkest asukohariigi territooriumile või sellest hetkest, kui nad said antud isiku perekonnaliikmeteks või tema eraviisilisteks kodusteks töötajateks, sõltuvalt sellest, mis leidis aset hiljem. 3. Kui konsulaarasutuse töötaja funktsioonid lõpevad, siis lõpevad ka tema privileegid ja immuniteedid, aga ka temaga koos elava perekonnaliikme või tema eraviisilise koduse töötaja privileegid ja immuniteedid harilikult hetkel, mil antud isik lahkub asukohariigist või selleks vajamineva mõistliku ajavahemiku jooksul, sõltuvalt sellest, milline neist hetkedest saabub varem, aga need kehtivad niisuguse hetkeni isegi relvastatud konflikti korral. Mis puutub käesoleva paragrahvi punktis 2 mainitud isikutesse, siis nende privileegid ja immuniteedid lõpevad hetkest, mil nad enam ei ole konsulaarasutuse töötaja perekonnaliikmed või lõpetavad oma teenistuse tema juures, kuid tingimusel, et kui niisugused isikud lahkuvad asukohariigist mõistliku ajavahemiku jooksul, siis säilivad nende privileegid ja immuniteedid nende ärasõidu hetkeni. 4. Kuid tegevuse suhtes, mida konsulaarametnik või konsulaarteenistuja saadab korda oma ametiülesannete täitmisel, kehtib immuniteet jurisdiktsiooni suhtes ilma mingite tähtajaliste piiranguteta. 5. Konsulaarasutuse töötaja surma korral jätkavad temaga koos elavad perekonnaliikmed neile võimaldatud privileegide ja immuniteetide kasutamist kuni nad lahkuvad asukohariigist või mõistliku ajavahemiku jooksul selleks, et asukohariigist lahkuda, sõltuvalt sellest, missugune nendest hetkedest saabub varem. § 30. Asukohariigi seaduste ja eeskirjade austamine 1. Kõik isikud, kes kasutavad privileege ja immuniteete, on kohustatud austama asukohariigi seadusi ja eeskirju ilma, et see kahjustaks nende privileege ja immuniteete. Nad on samuti kohustatud selle riigi siseasjadesse mitte sekkuma. 2. Konsulaarametiruume ei tohi kasutada konsulaarfunktsioonide täitmisega sobimatutel eesmärkidel. 3. Käesoleva paragrahvi punkti 2 sätted ei välista võimalust paigutada nendesse hoone osadesse, kus asuvad konsulaarametiruumid, kantseleisid ja muid organeid või asutusi, tingimusel, et ruumid, mis on antud kasutamiseks niisugustele kantseleidele, on eraldatud konsulaarasutuse poolt kasutatavatest ametiruumidest. Sellisel juhul ei kujuta nimetatud kantseleid käesoleva konventsiooni järgselt endast osa konsulaarametiruumidest. § 31. Kindlustamine kolmandatele isikutele põhjustatud kahju vastu Konsulaarasutuse töötajad peavad järgima mis tahes nõudmisi, mida näevad ette asukohariigi seadused ja eeskirjad kahju suhtes, mida võidakse põhjustada kolmandatele isikutele seoses mis tahes liiklusvahendi, laeva või lennuki kasutamisega. § 32. Erisätted, mis puudutavad eraviisilist tegevust tulude saamise eesmärgil 1. Konsulaarametnikud ei tohi asukohariigis tegeleda mis tahes erialase või kommertstegevusega isiklike tulude saamise eesmärgil. 2. Käesolevas konventsioonis ettenähtud privileege ja immuniteete ei anta: a) konsulaarteenistujatele või teenindava personali töötajatele, kes tegutsevad asukohariigis eraviisiliselt isiklike tulude saamise eesmärgil; b) käesoleva punkti lõikes a mainitud isiku perekonnaliikmetele või tema eraviisilistele kodustele töötajatele; c) konsulaarasutuse töötaja perekonnaliikmetele, kes ise tegutsevad asukohariigis eraviisiliselt isiklike tulude saamise eesmärgil. § 33. Asukohariigi kodanikud ja seal alaliselt elavad isikud Konsulaarasutuse töötajad, välja arvatud konsulaarametnikud, kes on asukohariigi kodanikud või seal alaliselt elavad, ja nende perekonnaliikmed ning eraviisilised kodused töötajad kasutavad eesõigusi, privileege ja immuniteete ainult sellises ulatuses, millises nad on antud neile asukohariigi poolt. Asukohariik peab siiski oma jurisdiktsiooni nende isikute suhtes teostama niisugusel viisil, mis ei looks asjatuid takistusi konsulaarasutuse funktsioonide täitmisele. § 34. Konsulaarfunktsioonide täitmine Konsulaarfunktsioone täidetakse konsulaarasutuste poolt. Neid täidetakse ka diplomaatiliste esinduste poolt vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele. § 35. Konsulaarfunktsioonide täitmine diplomaatiliste esinduste poolt 1. Juhul kui konsulaarfunktsioone täidab diplomaatiline esindus, rakendatakse käesoleva konventsiooni sätteid sellises astmes, mis tuleneb kontekstist. 2. Konsulaarfunktsioone täitma volitatud diplomaatilise esinduse kaastöötajate nimed teatatakse asukohariigi välisministeeriumile või selle ministeeriumi poolt osutatud organile. 3. Konsulaarfunktsioonide täitmisel võib diplomaatiline esindus pöörduda nii asukohariigi kohalike kui ka keskvõimuorganite poole ulatuses, mis on lubatud asukohariigi seadustega, eeskirjade ja tavadega. 4. Käesoleva paragrahvi punktis 2 käsitletud diplomaatilise esinduse kaastöötajate privileege ja immuniteete reguleeritakse diplomaatilisi suhteid puudutavate rahvusvahelise õiguse normidega. § 36. Konsulaarfunktsioonide täitmine konsulaarpiirkonnas ja väljaspool selle piire, kolmandas riigis või kolmanda riigi nimel 1. Konsulaarametnikul on õigus täita oma konsulaarpiirkonnas käesolevas konventsioonis osutatud konsulaarfunktsioone. 2. Konsulaarametnik võib täita asukohariigi nõusolekul konsulaarfunktsioone väljaspool oma konsulaarpiirkonda. 3. Esindatav riik võib pärast vastavate riikide informeerimist volitada asukohariigis avatud konsulaarasutust täitma konsulaarfunktsioone kolmandas riigis, juhul kui ei eksisteeri konkreetses vormis väljendatud protesti asukohariigi poolt. 4. Esindatava riigi konsulaarasutus võib pärast asukohariigi vastavat informeerimist, juhul kui asukohariik selle vastu ei protesteeri, täita asukohariigis konsulaarfunktsioone kolmanda riigi nimel. § 37. Konsulaarfunktsioonid tervikuna Arvestades käesoleva konventsiooni teise sellega seotud paragrahvi sätteid, on konsulaarfunktsioonideks: a) esindatava riigi ja tema kodanike (füüsiliste ja juriidiliste isikute) huvide kaitsmine asukohariigis ulatuses, mis on lubatud rahvusvahelise õiguse poolt; b) kaasa aitamine esindatava riigi ja asukohariigi vaheliste kaubandus-, majandus-, kultuuri- ja teadussidemete arengule ning nende vaheliste sõbralike suhete arendamise soodustamine muul viisil vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele; c) asukohariigi kaubandus-, majandus-, kultuuri- ja teaduselu tingimuste ja sündmuste välja selgitamine kõiki seaduslikke teid pidi ning nendest esindatava riigi valitsusele, aga ka huvitatud isikutele teatamine; d) passide ja muude esindatava riigi kodanike sõidudokumentide väljaandmine, annulleerimine, parandamine, äravõtmine või kinnipidamine ja esindatavasse riiki sõita soovivate isikute viisade või vastavate dokumentide väljaandmine, pikendamine või annulleerimine; e) esindatava riigi kodanikele (füüsilistele ja juriidilistele isikutele) abi ja toetuse osutamine; f) asukohariigi kompetentsetelt organitelt abi saamine selleks, et kindlaks määrata esindatava riigi kodanike asukohta, juhul kui asi puudutab nende heaolu või muid humanitaarseid kaalutlusi; g) kaitsta esindatava riigi kodanike õigust asukohariigist kiireloomuliselt välja sõita tingimusel: i) kui on ilmnenud erilised asjaolud ära sõita soovivat isikut puudutavates administratiiv- või kohtumenetlustes; ja ii) kui isik, kes soovib ära sõita, täidab tavapärased väljasõiduga seotud formaalsused, juhul kui nende nõudmiste täitmine ei ole diskrimineeriva iseloomuga ning seda ei kasutata kiireloomulise väljasõidu takistamiseks; h) notari, perekonnaseisuaktide registreerija ja muude sarnaste kohustuste täitmine ning mõningate administratiivse iseloomuga funktsioonide täitmine tingimusel, et sellisel juhul ei oleks miski vastuolus asukohariigi seaduste ja eeskirjadega; i) esindatava riigi kodanike (füüsiliste ja juriidiliste isikute) huvide kaitsmine «mortis causa» päriluse korral asukohariigi territooriumil vastavalt asukohariigi seadustele ja eeskirjadele; j) alaealiste ja teiste osalise teovõimega isikute huvide kaitsmine asukohariigi seaduste ja eeskirjadega määratud raamides, juhul, kui viimased on esindatava riigi kodanikud, eriti kui tekib vajadus niisugustele isikutele mis tahes eestkostet või hooldust määrata; k) asukohariigi praktikat ja korraldust järgides esindatava riigi kodanike esindamine või vastava esindatuse tagamine asukohariigi kohtu- ja muudes organites eesmärgiga saada, vastavuses asukohariigi seaduste ja eeskirjadega, korraldusi esialgsete abinõude kohta, mis kaitseksid nende kodanike õigusi ja huvisid juhul kui need kodanikud ei saa õigeaegselt teostada oma õiguste ja huvide kaitset nende äraoleku tõttu või muudel põhjustel; l) kohtulike või mittekohtulike dokumentide üleandmine või kohtukorralduste või korralduste võtta tunnistusi esindatava riigi kohtute jaoks, vastavuses kehtivate rahvusvaheliste lepetega või, niisuguste lepete puudumise korral, mis tahes muul moel, mis ei ole vastuolus asukohariigi seaduste ja eeskirjadega, täitmine; m) esindatava riigi seaduste ja eeskirjadega ette nähtud järelvalve- ja inspektsiooniõiguste teostamine esindatava riigi päritoluga laevade, selles riigis registreeritud lennukite ning nende meeskondade üle; n) käesoleva paragrahvi punktis m mainitud laevadele ja lennukitele ja nende meeskondadele abi osutamine, avalduste vastuvõtmine seoses laevade sõitmisega, ülevaatus ja laevadokumentide vormistamine ja sõidu ajal aset leidnud mis tahes juhtumite uurimine ilma asukohariigi ametivõimude õigusi kahjustamata ning mis tahes vaidluste lahendamine kapteni, juhtivkoosseisu ja madruste vahel sel määral kui see on ette nähtud esindatava riigi seaduste ja eeskirjadega; o) mistahes muude funktsioonide täitmine, mis on konsulaarasutusele esindatava riigi poolt ülesandeks tehtud ning mis ei ole keelatud asukohariigi seaduste ja eeskirjadega või millede täitmise kohta ei ole asukohariigil vastuväiteid või mis on ette nähtud esindatava riigi ja asukohariigi vahel kehtivate rahvusvaheliste lepingutega. § 38. Konsulaarjuurdepääs 1. Konsulaarametnikud võivad vabalt suhelda esindatava riigi kodanikega ja omada neile juurdepääsu. Esindatava riigi kodanikud omavad samasugust vabadust selles osas, mis puudutab suhtlemist esindatava riigi konsulaarametnikega ja neile juurdepääsu. 2. Konsulaarametnikud võivad pöörduda asukohariigi kompetentsete ametivõimude poole abi saamiseks esindatava riigi teadmata kadunud kodanike otsimisel. § 39. Funktsioonid aresti ja kohtuliku arutamise suhtes 1. Kui esindatava riigi kes tahes kodanik on arreteeritud konsulaarpiirkonna territooriumil, siis informeerivad asukohariigi kompetentsed organid sellest viivitamatult kolme ööpäeva jooksul esindatava riigi konsulaarasutust. 2. Aresti all oleva esindatava riigi kodaniku mis tahes teadaanne, mis on adresseeritud konsulaarasutusele, antakse viivitamatult asukohariigi organite poolt sellele konsulaarasutusele üle. 3. Konsulaarametnikel on õigus kohtuda aresti all oleva esindatava riigi kodanikuga, temaga vestlemise, aga ka talle korrespondentsi või saadetiste üleandmise või saamise eesmärgil ning abinõude tarvituselevõtmise osas talle juriidilise esindatuse tagamiseks. Luba esimeseks niisuguseks kohtumiseks antakse hiljemalt kolme ööpäeva jooksul. Load järgnevate kohtumiste jaoks antakse kindlate ajavahemike järel, aga mitte harvem, kui kord kahe kuu jooksul. 4. Konsulaarametnikud hoiduvad mis tahes abinõude tarvituselevõtmisest aresti all asuva esindatava riigi kodaniku nimel, kui antud kodanik otseselt protesteerib konsulaarametniku juuresolekul niisuguste toimingute vastu. 5. Asukohariik informeerib käesoleva paragrahvi sätetest esindatava riigi kodanikke, kes viibivad vahi all või kuuluvad kohtuliku või muu arutamise alla, mille kohta tehakse vastav sissekanne uurimismaterjalide toimikusse. 6. Käesolevas paragrahvis viitamine isikule, kes viibib aresti all, tähendab viitamist isikule, kes on vahi all, arreteeritud või kelle isikuvabadust on muul moel piiratud, kaasa arvatud isikule, kes viibib eelvangistuses kohtuliku arutamise ootel või kes kannab vanglakaristust asukohariigi territooriumil. 7. Käesolevas paragrahvis esitatud õigused viiakse täide vastavalt asukohariigi seadustele ja eeskirjadele tingimusel, et need seadused ja eeskirjad aitavad kaasa nende eesmärkide täielikuks saavutamiseks, millede jaoks need õigused on ette nähtud. § 40. Funktsioonid pärandi suhtes 1. Asukohariigi kompetentsed organid teatavad konsulaarametnikule võimalikult lühikese aja jooksul tema konsulaarpiirkonna territooriumil aset leidnud sellise isiku surmajuhtumist, kes on nendele organitele teadaolevalt esindatava riigi kodanik, ning informeerivad konsulaarametnikku pärandvara või testamendi olemasolust, aga ka sellest, kui kes tahes isik, kes viibib või kes on esindatud asukohariigi territooriumil, on määratud sellise vara käsutajaks. 2. Asukohariigi kompetentsed organid informeerivad konsulaarametnikku võimalikult lühikese aja jooksul asukohariigi territooriumile jäetud pärandvarast, kui pärija või annakusaaja osas on esindatav riik või kes tahes isik, kes on nendele kompetentsetele organitele teadaolevalt esindatava riigi kodanik. 3. Kui konsulaarametnik saab esimesena teada esindatava riigi kodaniku surmast asukohariigi territooriumil või esindatava riigi surnud kodaniku poolt jäetud pärandvara olemasolust asukohariigi territooriumil, informeerib ta sellest asukohariigi kompetentseid organeid. 4. Konsulaarametnikul on käesoleva paragrahvi punktides 1, 2 ja 3 mainitud pärandvara küsimuste suhtes, aga ka asukohariigi seaduste ja eeskirjadega lubatud piirides õigus: a) paluda asukohariiki võtta tarvitusele abinõud või isiklikult astuda samme, et kindlustada niisuguse pärandvara kaitset, säilimist ja käsutamist; b) käesoleva punkti lõikes a mainitud abinõude tarvituselevõtmise juures viibida või mingil muul moel osaleda; c) asukohariigis mitteviibiva ja seal esindajat mitteomava esindatava riigi kodaniku, kellel on niisuguse vara suhtes seaduslik huvitatus, esindatuse tagamine. 5. Kui vastavalt käesoleva paragrahvi punktile 4 c võetakse tarvitusele abinõud kindlustamaks esindatust, siis kestab selline esindatus seni, kuni niisugusel moel esindatud isikud ei määra oma isiklikke esindajaid või ei võta enese peale vastutust oma õiguste ja huvide kaitsel. 6. Kui esindatava riigi kes tahes kodanik sureb oma ajutise viibimise ajal asukohariigis, omamata selles riigis alalist elukohta, võib konsulaarametnik esindatava riigi seadusi arvestades võtta oma valdusesse ja käsutada surnud isiku dokumente, raha ja muud isiklikku vara tingimusel, et asukohariigi territooriumil pole isikut, kellel on õigus pretendeerida niisugustele dokumentidele, rahale või isiklikule varale. Ajutise valdamise õigus antakse asukohariigi seadustele ja eeskirjadele vastavalt üle vajalikul moel määratud käsutajale või muule volitatud isikule. 7. Esindatav riik ja asukohariik aitavad kaasa pärandi üleandmisele: a) loa väljastamise teel pärandvara osa moodustanud esemete välja- ja sisseveoks, kui niisuguste esemete välja- ja sissevedu pole otseselt keelatud nende riikide seaduste ja eeskirjadega, milledelt nõutakse sisse- või väljaveoloa väljastamist; ja b) loa väljastamise teel mis tahes pärandvara käesoleva punkti lõike a sätete kohaselt mitteväljaveetava osa realiseerimiseks; ja c) loa väljastamise teel niisuguse realiseerimise eest saadud puhastulu, millest on maha arvatud hüvitused, maksud ja lõivud, ülekandmiseks annakusaajale tema elukohariigis esindatava riigi valuutas või muus vabalt konverteeritavas valuutas. 8. Konsulaarametnik võib esindatava riigi kodaniku nimel, kui niisugune kodanik ei viibi asukohariigi territooriumil, saada kohtult, võimudelt või eraisikutelt raha või muud omandit, millele on antud isikul õigus seoses kelle tahes isiku surmaga, sealhulgas pärandvara, maksed, mis on tehtud vastavalt õnnetusjuhtumitega seoses olevate kompensatsioonide väljamaksmist sätestavale seadusele, aga ka maksed elukindlustusega seoses oleva kindlustuspoliisi alusel. § 41. Funktsioonid kodakondsuse küsimustes Konsulaarametnikul on õigus: a) registreerida esindatava riigi kodanikke; b) võtta vastu avaldusi ning saada, väljastada või kätte anda dokumente kodakondsuse küsimustes, arvestades esindatava riigi seadusi ja määrusi. § 42. Funktsioonid perekonnaseisu küsimustes 1. Konsulaarametnikul on õigus: a) pidada arvet esindatava riigi kodanike sündide ja surmade üle ja võtta vastu ning saada vastavaid teadaandeid ja dokumente; b) vastu võtta mis tahes taotlusi või avaldusi, mis puudutavad esindatava riigi kodanike perekonnaseisu. 2. Käesoleva paragrahvi punkti 1 sätted ei vabasta vastavaid isikuid mis tahes kohustustest, mis tulenevad asukohariigi seadustest ja määrustest. § 43. Funktsioonid eestkoste küsimustes 1. Kui asukohariigi kompetentsed organid omavad vastavat informatsiooni, on nad kohustatud kompetentset konsulaarasutust informeerima mis tahes juhtumist, kui eestkostja või hooldaja määramine vastab alaealise või teise, osalise teovõimega ja esindatava riigi kodanikuks oleva isiku huvidele. 2. Konsulaarametnikul on õigus soovitada asukohariigi kompetentsetele organitele nende isikute eestkostjateks või hooldajateks sobivate isikute nimed. § 44. Abi osutamine laevadele 1. Konsulaarametnikul on õigus osutada vastavat abi ja toetust esindatava riigi laevale, mis viibib asukohariigi sadamas või muus ankrupaigas või asukohariigi sise- ja territoriaalvetes. 2. Konsulaarametnik võib kohtuda ja suhelda laeva kapteni ja meeskonnaliikmetega laeval ning mistahes muus kohas vastavalt asukohariigi seadustele ja eeskirjadele. 3. Konsulaarametnik võib pöörduda asukohariigi kompetensete organite poole ja paluda nende toetust oma funktsioonide täitmise osas kõikides küsimustes, mis puudutavad esindatava riigi laeva, aga ka kaptenit, meeskonnaliikmeid ja laadungit. § 45. Kaptenile ja meeskonnale abi osutamine 1. Sel määral, mil alljärgnevad toimingud ei lähe vastuollu asukohariigi seaduste ja eeskirjadega, on konsulaarametnikul õigus: a) uurida mis tahes intsidente, mis on leidnud aset esindatava riigi laeva pardal, küsitleda kaptenit ja keda tahes meeskonnaliiget seoses niisuguste intsidentidega, läbi vaadata laeva dokumente, saada informatsiooni seoses laeva sõidu ja sihtpunktiga ning osutada abi seoses laeva saabumise ja lahkumisega ning tema viibimisega sadamas; b) lahendada vaidlusi kapteni ja meeskonnaliikmete vahel, sealhulgas vaidlusi seoses töötasu ja -lepingutega; c) täita kapteni või meeskonnaliikmete töölevärbamise ja vallandamisega seotud formaalsusi; d) tagada kaptenile, meeskonnaliikmetele või laeva reisijatele meditsiinilist ravi ning võtta tarvitusele abinõusid nende tagasipöördumiseks esindatavasse riiki; e) saada, koostada, kinnitada või pikendada kehtivusaega mis tahes esindatava riigi laeva või selle laadungit puudutaval avaldusel või muul esindatava riigi seaduste või eeskirjadega ettenähtud dokumendil; f) võtta tarvitusele muid abinõusid esindatava riigi seaduste ja eeskirjade rakendamise osas kaubalaevanduse suhtes. 2. Konsulaarametnikul on õigus vastavalt asukohariigi seadustele ja eeskirjadele saata kaptenit või keda tahes meeskonnaliiget asukohariigi kohtu- või muudes organites neile abi osutamise eesmärgil. § 46. Huvide kaitsmine uurimise läbiviimise korral laeva pardal 1. Kui asukohariigi kohtu- või muud kompetentsed organid kavatsevad tarvitusele võtta sunniabinõusid või läbi viia uurimist esindatava riigi laeva pardal, mis viibib asukohariigi sise- või territoriaalvetes või siseveeteedel, siis tuleb asukohariigi kompetentsetel ametivõimudel konsulaarametnikku eelnevalt informeerida, et tal oleks võimalus viibida niisuguste abinõude tarvituselevõtmise juures. Kui konsulaarametnik ei viibi niisuguste abinõude tarvituselevõtmise juures, siis tema palve korral informeerivad asukohariigi kompetentsed organid teda sellest kirjalikus vormis. Kui vajalike abinõude viivitamatu iseloom ei võimalda konsulaarametnikku aegsasti informeerida, teatavad asukohariigi kompetentsed organid sellest faktist ja tarvitusele võetud abinõudest konsulaarametnikule kirjalikus vormis, isegi vastava palve puudumisel konsulaarametniku poolt. 2. Käesoleva paragrahvi punkti 1 sätteid rakendatakse ka juhul, kui asukohariigi kompetentsed organid kutsuvad esindatava riigi laeva kapteni või kelle tahes meeskonnaliikme kaldale laeva puudutavates küsimustes tunnistusi andma. 3. Välja arvatud juhud, kui see toimub esindatava riigi konsulaarametniku või laeva kapteni palvel või loal, ei sekku asukohariigi kompetentsed organid laeva siseasjadesse küsimustes, mis puudutavad meeskonnaliikmete omavahelisi suhteid, tööalaseid suhteid, distsipliini laeva pardal ja muid laeva puudutavaid sisemise iseloomuga abinõusid, tingimusel, et sealjuures ei rikuta asukohariigi seadusi ja eeskirju, mis puudutavad rahu ja julgeoleku tagamist. 4. Käesoleva paragrahvi sätteid ei rakendata siiski harilike abinõude suhtes, mis puudutavad tolliläbivaatust, immigratsiooni-, passi- ja sanitaarkontrolli või muude abinõude suhtes, mida asukohariigi kompetentsed organid võtavad tarvitusele laeva kapteni palvel või nõusolekul. Käesolev paragrahv ei puuduta osapoolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad nende vahel kehtivatest mitmekülgsetest lepingutest. § 47. Abi laevade kannatadasaamise korral 1. Kui esindatava riigi laevaga on toimunud laevahukk, kui see on sõitnud karile või muul moel kannatada saanud asukohariigi sise- või territoriaalvetes, informeerivad asukohariigi kompetentsed organid sellest võimalikult lühikese aja jooksul konsulaarametnikku ja teatavad viimasele abinõudest, mis on tarvitusele võetud seoses reisijate ja meeskonna päästmisega ning laeva ja selle laadungi päästmisega. 2. Konsulaarametnik võib kas osutada abi esindatava riigi laevale, tema meeskonnaliikmetele ja nendele laeva reisijatele, kes on esindatava riigi kodanikud, või paluda asukohariigil niisugust abi osutada. 3. Kui esindatava riigi laeva omanik, kapten või muu täievoliline isik ei ole suuteline võtma tarvitusele vajalikke abinõusid, et kindlustada laeva ning selle laadungi kaitset ja päästmist või selleks, et neid käsutada, siis esindatava riigi konsulaarametnik kas võtab omaniku nimel tarvitusele niisugused abinõud, nagu laeva või laadungi omanik oleks niisugusel juhul tarvitusele võtnud, või pöördub asukohariigi poole palvega võtta niisugused abinõud tarvitusele. 4. Käesoleva paragrahvi punktide 1, 2 ja 3 sätteid rakendatakse samuti esemete suhtes, mis kuuluvad esindatava riigi kodanikule või kolmandale riigile ning mis olid leitud asukohariigi kaldalt või vetest või mis olid asukohariigi sadamasse toimetatud. 5. Asukohariigi kompetentsed organid osutavad konsulaarametnikule kogu vajaliku abi esindatava riigi laeva päästmiseks rakendatavate abinõude suhtes. 6. Esindatava riigi kannatadasaanud laev, aga ka selle laadung ja varad vabastatakse asukohariigis tollimaksudest, -maksetest ja -lõivudest, välja arvatud nendel juhtudel, kui laev ja selle laadung on sellesse riiki jäetud lõivu tasumise ootuses. § 48. Funktsioonid õhusõidukite suhtes Käesoleva konventsiooni § 44–47 rakendatakse ka tsiviilõhusõidukite suhtes ulatuses, milles need ei lähe vastuollu mistahes rahvusvahelite lepetega tsiviillennunduse alal, mille osapoolteks mõlemad riigid on. § 49. Asukohariigi organitega suhtlemine Konsulaarametnikud võivad oma funktsioonide täitmisel pöörduda: a) oma konsulaarpiirkonna kompetentsete kohalike organite poole; b) asukohariigi kompetentsete keskorganite poole ulatuses, milles see on lubatud asukohariigi seaduste, eeskirjade ja tavadega või vastavate rahvusvaheliste lepingutega. § 50.Konsulaarmaksed 1. Konsulaarasutus võib võtta asukohariigi territooriumil makseid ja lõivusid, mis on esindatava riigi seaduste ja eeskirjadega ette nähtud konsulaartoimingute täitmise eest. 2. Summad, mis on kogutud käesoleva paragrahvi punktis 1 mainitud maksete ja lõivude kujul, ning kviitungid niisuguste maksete ja lõivude saamise kohta vabastatakse asukohariigis kõikidest maksetest ja lõivudest. 3. Asukohariik lubab konsulaarasutusel kanda niisugusel moel kogutud summad oma ametlikule pangaarvele. § 51.Konsulaarasutuse töötajate funktsioonide lõpetamine Konsulaarasutuse töötaja funktsioonid lõpevad juhul: a) kui asukohariiki informeeritakse esindatava riigi poolt tema funktsioonide lõpetamise osas; b) asukohariigi poolt vastavalt § 3 välja antud eksekvaaturi või muu loa annulleerimise korral; c) asukohariigi poolt esindatava riigi informeerimise korral sellest, et asukohariik lõpetas antud isiku tunnustamise konsulaarpersonali töötajana. § 52. Asukohariigist lahkumine Asukohariik peab isegi relvastatud konflikti korral võimaldama konsulaarasutuse töötajatele ja eraviisilistele kodustele töötajatele, kes ei ole asukohariigi kodanikud või alaliselt asukohariigis elunevad välismaalased, ning nendega koos elavatele perekonnaliikmetele, sõltumata nende kodakondsusest, aega ja tingimusi, mis on vajalikud selleks, et nad võiksid valmistuda ärasõiduks ja vastavate töötajate funktsioonide lõpetamise korral võimalikult kiiresti välja sõita. Ta peab vajadusel andma nende käsutusse transpordivahendid, mis on vajalikud nende isikute ja nende isikute asukohariigis omandatud varade jaoks. § 53. Konsulaarametiruumide ja -arhiivi ning esindatava riigi huvide kaitsmine eriolukordades 1. Konsulaarsuhete katkestamise korral kahe riigi vahel: a) peab asukohariik, isegi relvastatud konflikti puhul, austama ja kaitsma konsulaarametiruume ning konsulaarasutuse varasid ja konsulaararhiivi; b) võib esindatav riik usaldada konsulaarametiruumide, aga ka seal asuvate varade ja konsulaararhiivi kaitsmise asukohariigi jaoks vastuvõetavale kolmandale riigile; c) võib esindatav riik usaldada oma huvide ja oma kodanike huvide kaitsmise asukohariigi jaoks vastuvõetavale kolmandale riigile. 2. Konsulaarasutuse ajutise või lõpliku sulgemise korral rakendatakse käesoleva paragrahvi punkti 1 lõike a sätteid. Peale selle: a) kui esindatav riik ei oma asukohariigis diplomaatilist esindust, kuid omab selle riigi territooriumil teist konsulaarasutust, võib sellele konsulaarasutusele olla usaldatud suletud konsulaarasutuse kaitsmine koos seal asuvate varade ja konsulaararhiiviga ning, asukohariigi nõusolekul, konsulaarfunktsioonide täitmine selle konsulaarasutuse piirkonnas; või b) kui esindataval riigil ei ole asukohariigis ei diplomaatilist esindust ega ka teist konsulaarasutust, rakendatakse käesoleva paragrahvi punkti 1 lõigete b ja c sätteid. § 54. Jõusse astumine ja kehtivusaeg 1. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele vastavalt lepingus osalevate poolte konstitutsioonilistele sätetele ja jõustub 30 päeva pärast seda, kui on vahetatud ratifitseerimiskirjad. 2. Käesolev konventsioon jääb kehtima kuue kuu jooksul arvates päevast, kui üks lepingupooltest teatab teisele lepingupoolele kirjalikult oma otsusest lõpetada käesoleva konventsiooni kehtivus. Sõlmitud 2. detsembril 1992. aastal Moskvas eesti ja vene keeles, mõlemad kahes eksemplaris, kusjuures kõik tekstid omavad ühesugust jõudu. Eesti Vabariigi poolt Vene Föderatsiooni poolt T. VELLISTE A. KOZÕREV ____________ * Konventsiooni venekeelne tekst on avaldatud väljaandes «Правовые акты Эстонии» 1993, nr 47.