Siseminister — Piirivalveametnike ning piirivalvekadettide vormiriietuse ja piirivalve auastmetunnuste kirjeldus

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 17.02.2009 nr 11 (RTL 2009, 19, 243) 23.02.2009 Määrus kehtestatakse «Piirivalveteenistuse seaduse» § 43 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määruses sätestatakse piirivalveametniku ning piirivalvekadeti vormiriietuse ning piirivalve auastmetunnuste kirjeldus. § 2. Vormiriietuse värv (1) Vormiriietus on rohelist värvi (Pantone Textile kataloogi värvus 19-0515 TP või lähedane toon), vormipluusid on rohelist või valget värvi. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] (2) Piirivalve orkestri ja piirivalvelaevade meeskonnaliikmete vormiriietus on mustjassinist värvi (Pantone Textile kataloogi värvus 19-4023 TP või lähedane toon), vormipluusid on sinist või valget värvi. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] (3) Õhtuvorm on musta värvi. 2. peatükk VORMIRIIETUSE ELEMENDID JA KIRJELDUS § 3. Vormiriietuse elemendid Vormiriietuse elemendid on: 1) pikk jope; 2) lühike jope; 3) mantel; 4) vormikuub; 5) vormijakk; 6) viigipüksid; 7) seelik; 8) pikkade varrukatega vormipluus; 9) suvine vormipluus; 10) suvine pikeesärk; 11) lips ja lipsunõel; 12) kootud kaelus, sukkmüts; 13) fliisjakk; 14) välipüksid; 15) tunkepüksid; 16) kombinesoon; 17) vihmaülikond; 18) vihmamantel; 19) ohutusvest; 20) spordikomplekt; 21) aluspesu; 22) peakatted; 23) jalatsid; 24) sokid; 25) kindad; 26) rihmad; 27) õhtuvormi mantel; 28) õhtuvormi müts; 29) õhtuvormi sall; 30) õhtuvormi kuub; 31) õhtuvormi viigipüksid; 32) õhtuvormi seelik; 33) õhtuvormi vest; 34) õhtuvormi särk; 35) kaelaside; 36) õhtuvormi kingad. § 4. Pikk jope Pikk jope on täisvoodril, fikseeritud vöökohaga, liistuga kaetud lukk-kinnisega ja õlakutega. Jope hõlmadel on taskuklapid, käesoojendustaskud ja pealeõmmeldud kahekordsed klapiga taskud. Mõlema hõlma all on põuetasku. Soe vooder ja talvekrae on äravõetavad. Voodriga kapuuts kinnitub lukuga krae alla. Jopel paremal hõlmal ja tagaküljel on helkurid. Vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem ning parema taskuklapi kohal on takjapael nimesildi kinnitamiseks või kiri «Border Guard». [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 5. Lühike jope Lühike jope ulatub puusani, jopel on lukk-kinnis, püstkrae ja õlakud. Jopel on lukuga suletavad sissetöödeldud rinna- ja küljetaskud. Vasakul varrukal on klapiga tasku esmaabipakendi ja kirjutusvahendi jaoks. Varrukasuu on töödeldud kummipaelaga. Jope allääres on värvel. Voodriga kapuuts ja soe vooder on äravõetavad. Jope paremal hõlmal ja tagaküljel on helkurid. Vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem ning parema rinnatasku kohal takjapael nimesildi kinnitamiseks või kiri «Border Guard». [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 6. Mantel Villane mantel on kaherealine, taljesse töödeldud, sisseõmmeldud rinnatükiga, reväärkraega ja õlakutega, millele on tikitud auastmetunnused. Mõlemal kraenurgal kantakse eraldusmärki koos auastmele vastavate tikitud kuldsetest tammelehtedest gradatsioonitunnustega. Rinnaesisel on viis paari suuri vorminööpe. Mantlil on horisontaalsed, sissetöödeldud, klapiga küljetaskud. Seljaosas on avarusvolt, mis on vöökohal kinnitatud põõnaga. Põõna otsad on neljakandilised ning kinnituvad põõnapidemetele kahe suure vorminööbiga. Piirivalve orkestri ja piirivalvelaevade meeskonnaliikmete mantli põõn on kaheosaline, kinnitatud keskelt kahe väikese vorminööbiga. Avarusvolt ulatub kuni mantli alumise ääreni ning selles on lõhik nelja väikese vorminööbiga. Varrukate allääres on külgeõmmeldud mansetid. Piirivalve orkestri ja piirivalvelaevade meeskonnaliikmete mantli varrukate allääres on pingutuspõõnad kahe väikese vorminööbiga. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 7. Vormikuub (1) Vormikuub on üherealine, reväärkraega, kergelt taljesse töödeldud, taga lõhikuga, esikinnises on neli suurt vorminööpi. Vormikuuel on ümardatud nurkadega, pealeõmmeldud, keskelt vastandvoldiga rinna- ja küljetaskud, mille klapid on suletavad väikese vorminööbiga. Varrukal on mansett, millel on kaks väikest vorminööpi. Mansetist kõrgemal on gradatsioonitunnusena kuldne kardpael. Vormikuue õlgadel on 130-140 mm pikkused kaela poole kitsenevad õlakud, mille üks ots on õmmeldud õlaõmbluse vahele, teine kinnitub väikese vorminööbiga. Õlakule on tikitud auastmetunnused. Mõlemal kraenurgal kantakse eraldusmärki koos auastmele vastavate tikitud kuldsetest tammelehtedest gradatsioonitunnustega. (2) Piirivalve orkestri ja piirivalvelaevade meeskonnaliikmete vormikuub on kaherealine, reväärkraega, kergelt taljesse töödeldud, taga lõhikuga. Kaherealises esikinnises on kaheksa vorminööpi. Vasakul hõlmal on sissetöödeldud klapita rinnatasku ning mõlemal hõlmal sissetöödeldud klapiga küljetaskud. Varrukal on mansett, millel on kaks väikest vorminööpi. Varrukaotstel, mansetist kõrgemal, kantakse auastmetunnustena kardpaelu vastavalt käesoleva määruse § 43 lõikes 2 kirjeldatule. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 8. Vormijakk Vormijakk on ülikonnariidest, reväärkraega ja kahe taskuga. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 9. Viigipüksid (1) Viigipüksid on sirge lõikega pikad püksid, millel on kaks küljetaskut ja üks nööbitav tagatasku paremal pool ning rihma-aasadega värvel. Värvli vahel ees on kaks avarusvolti. Vanemohvitseri pükste küljeõmblustel on 25 mm laiune roheline lampasspael. Kõrgema ohvitseri pükste küljeõmblustel on 40 mm laiune roheline lampasspael. (2) Piirivalveorkestri ja piirivalvelaevade meeskonnaliikmetel on viigipüksid lampasspaelata. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 10. Seelik Seelik on sirge lõikega ja värvliga. Seeliku ülaosas seljaõmbluses on kaetud lukk ja alaosas kaetud lõhik. Seelik ulatub põlveõndlani. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 11. Pikkade varrukatega vormipluus Pikkade varrukatega vormipluus on kergelt taljes, eest nööbitav, 130-140 mm pikkuste õlakutega ja kannaga kraega. Pluusil on kaks pealeõmmeldud, keskelt vastandvoldiga rinnataskut, millel on nööbiga suletavad klapid. Vasakpoolse tasku servas on pliiatsitasku. Pluusi seljal passe all on kaks avarusvolti. Varruka mansetil on kaks nööpi. Vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem ning parema rinnatasku kohal takjapael nimesildi kinnitamiseks. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 12. Suvine vormipluus Suvise vormipluusi kirjeldus vastab määruse §-s 11 toodud pikkade varrukatega vormipluusi kirjeldusele, kuid pluusi varrukad on lühikesed. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 13. Suvine pikeesärk Suvine pikeesärk on soonikkraega, kolme nööbiga esikinnisega ning klapiga rinnataskutega. Esikeskjoonel on ühest otsast kinniõmmeldud ja teisest otsast nööbiga kinnituv õlak. Vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem ning parema rinnatasku kohal takjapael nimesildi kinnitamiseks. § 14. Lipsud ja lipsunõel (1) Lips on rohelist värvi, seotav või valmissõlmega ja metallklambri või kummiga. Piirivalve orkestri ja piirivalvelaevade meeskonnaliikmete lips on musta värvi. (2) Ristlips on rohelist värvi, kahest kiilukujulisest detailist ja keskelt kinnitatud vorminööbiga. (3) Lipsunõel on kollakast metallist, samas toonis piirivalvetunnuse reljeefse märgiga. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 15. Kootud kaelus ja sukkmüts (1) Kootud kaelus on kõrgema tagasikeeratava soonikuga, väikese passeosaga ees ja taga. (2) Sukkmüts on tavaline kahekordne üleskeeratud äärisega kootud müts või pehmest naturaalsest materjalist muudetava näoavaga pikema kaelusega alusmüts. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 16. Fliisjakk Fliisjakk on kõrge kraega, pikkade varrukatega, täispika lukuga ja lukuga suletavate küljetaskutega. Fliisjaki paremal hõlmal on takjapael nimesildi kinnitamiseks. § 17. Välipüksid Välipüksid on sirge lõikega ja sissetöödeldud küljetaskutega. Pükstel on kaks sissetöödeldud tagataskut ning kaks pealeõmmeldud avarusvoltidega reietaskut. Taga- ja reietaskutel on salanööpidega suletavad klapid. Pükste põlvedel on tugevduslapid. Püksisäärte allääres on lai sisseõmmeldud kummipael, teine kummipael käib talla alt läbi. § 18. Tunkepüksid Tunkepüksid on sirgete säärtega, tõstetud rinna- ja seljaosaga, reguleeritavate traksidega ning lukk-kinnisega. Pükstel on soe vooder ning vöökohal sisseõmmeldud lai kummipael. Pükstel on diagonaalsed sissetöödeldud küljetaskud ning pealeõmmeldud avarusvoltidega reietaskud. Püksisäärte välisküljel on põlveni ulatuv lukk. Püksisäärte allääres on trukknööpidega kinnitatavad pingutusvärvlid. § 19. Kombinesoon Kombinesoon on ühes tükis üla- ja püksteosaga, lukk-kinnisega ja õlakutega. Vöökohal on sisseõmmeldud lai kummipael. Kombinesoonil on kaks horisontaalset, sissetöödeldud, lukuga suletavat rinnataskut ning kaks sissetöödeldud küljetaskut. Külgedel on kaks pealeõmmeldud, avarusvoltide ja klapiga reietaskut. Vasakul varrukal on klapiga tasku esmaabipakendi ja kirjutusvahendi jaoks. Kapuuts on kõrge püstkrae sees lukuga suletavas taskus. Püksisäärte välisküljel on põlveni ulatuv lukk. Püksisäärte allääres on sisseõmmeldud lai kummipael. Vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem ning parema rinnatasku kohal on takjapael nimesildi kinnitamiseks või kiri «Border Guard». [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 20. Vihmaülikond (1) Vihmaülikond koosneb jakist ja pikkadest pükstest. (2) Jakk on sirge lõikega, kapuutsiga ning kinnitub eest kuue trukknööbiga. Jaki hõlmadel on kaks pealeõmmeldud, nelinurkset, klapiga küljetaskut. Jaki seljal on horisontaalne tuulutuslõhe (passe). Varrukate allääres on trukknööpidega pingutustripid. Jaki vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem. (3) Püksid on laia lõikega ja pannaldega reguleeritavate traksidega. § 21. Vihmamantel Vihmamantel on sirge siluetiga, raglaanlõikeline, nööritava kapuutsiga, küljeõmblustesse töödeldud trukiga suletavate taskute ja üherealise esikinnisega. Mantli vasakul varrukal on piirivalve käiseembleem. § 22. Ohutusvest Ohutusvest on erkkollane, helkurpaeltega, sügava kolmnurkse kaelusega, eest lukuga ning vastab isikukaitsevahenditele kehtestatud nõuetele. Vasakul hõlmal on 30 mm kõrguste ja seljaosal 55 mm kõrguste trükitähtedega rohelisele põhjale trükitud sõna PIIRIVALVE. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 23. Spordikomplekt Spordikomplekt koosneb üldfüüsiliseks ettevalmistuseks sobivatest dressidest ja spordijalatsitest. Piirivalvekadettide spordikomplekti kuulub täiendavalt lühike dress ja sisespordijalatsid. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 24. Aluspesu (1) Aluspesuks on spordisärk, lukuga alussärk ning soe pesu. (2) Spordisärk on valget või rohelist värvi, ümmarguse kaeluse ja lühikeste käistega. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] (3) Lukuga alussärk on sirgelõikeline ja pikkade raglaanvarrukatega. Kaelus on töödeldud kahekordsest soonikust kraega, varrukaotstes on kahekordsest soonikust mansett, esikinnises on kanga värvi lukk. (4) Soe pesu koosneb pikkade varrukatega alussärgist ja pikkadest aluspükstest. § 25. Peakatted (1) Piirivalvenokkmüts on rohelisest ülikonnariidest. Piirivalve orkestri ja piirivalvelaevade meeskonnaliikmete nokkmüts on mustjassinisest ülikonnariidest, millel on lisaks kaks valget katet. Mütsipõhi on ovaaljas, mütsipõhja esiosa on kõvenduse abil tõstetud. Mütsi sisepõhjale kinnitub läbipaistvast materjalist visiitkaardi tasku. Mütsirumm ja -põhi on ühte värvi riidest. Piirivalve kõrgema ohvitseri mütsi rummul on 40 mm laiune rohelist värvi pael. Mütsinokk on kaetud musta lakknahaga. Piirivalveohvitseride mütsirummul on kahekordne kuldne põimitud muudetava pikkusega kardpael, mis kinnitub rummule kahe väikese vorminööbiga. Piirivalveallohvitseride ja piirivalvurite mütsirummul on kaheosaline mustast lakknahast rihm. Vanemohvitseri mütsinokal on ühekordne, kõrgema ohvitseri mütsinokal kahekordne tammelehtedest pärg. Mütsimärk kinnitub mütsirummu keskkohale. (2) Naiste kübar on rohelisest viltmaterjalist. Kübar on pealt ümara vormiga, laiema servaga, serv tagant pisut tõstetud. Kübara ümber on 15 mm laiune kardpael. Mütsimärk kinnitub kübara esiosa keskele paela kohale. (3) Pilotka on ülikonnariidest, vooder on siidist või polüesterkangast, allääre siseküljele on õmmeldud higipael. Pilotka vasakul küljel on kuldniidiga tikitud piirivalvetunnus. (4) Skautmüts koosneb mütsipõhjast ja -äärest. Mütsipõhi koosneb ovaalsest pealaest ja ühtlase kõrgusega kahekordsest mütsiküljest, küljedetaili allääre peale on täisringis kinnitatud 20 mm laiune valmispael, mis kinnitub 40 mm vahedega. Mütsi äär on tugevdatud, 50 mm laiune, ringselt üleni läbi tepitud, mütsiserv on kanditud põhimaterjalist diagonaalse kandiga. Mütsil on äravõetav kaitsevõrk. Mütsi eesosas keskel on kollase niidiga tikitud, 15 mm kõrguste trükitähtedega sõna PIIRIVALVE. (5) Suvine nokkmüts koosneb mütsipõhjast ja -nokast. Mütsipõhi on õmmeldud kuuest siilust. Pealael on siilude ühinemiskohas põhimaterjaliga kaetud nööp. Kõikidel mütsisiiludel on oksüdeeritud metallist öösiga õhuava. Mütsi tagaosas on põhimaterjalist rihm ning metallpannal mütsi suuruse reguleerimiseks. Mütsipõhja alläärde siseküljele on õmmeldud higipael. Mütsinokk on kaetud riidega. Mütsi esiosal on kollase niidiga tikitud, 15 mm kõrguste trükitähtedega sõna PIIRIVALVE. (6) Nokaga talvemütsi põhimaterjalideks on mantlikangas ja karakulli imitatsiooniga kunstnahk. Mütsil on polüestervooder ja must lakknahaga nokk. Talvemüts on rohelisest kangast ja tumehalli kunstkarusnahaga. Piirivalve orkestri ja piirivalvelaevade meeskonnaliikmete talvemüts on mustast kangast ja musta kunstkarusnahaga. Müts koosneb mütsipõhjast ja figuurse kujuga mütsiäärest. Mütsipõhi on õmmeldud ovaalsest mütsilaest ja küljedetailist. Mütsi sisepõhjal on läbipaistvast materjalist visiitkaardi tasku. Mütsilae ja küljedetaili ühendava õmbluse vahel on põhimaterjalist kant. Mütsiäär koosneb eesmisest ja tagumisest mütsiäärest. Mütsiääred on kahekordsed – ühelt poolt põhimaterjalist ja teiselt poolt kunstkarusnahast. Mütsivooder on õmmeldud ovaalsest mütsilaest ja küljedetailist. Vanemohvitseri mütsinokal on ühekordne, kõrgemal ohvitseril kahekordne kuldsete tammelehtedega pärg. Piirivalveohvitserid kannavad mütsi esiosal metallist mütsimärki, piirivalveallohvitserid ja piirivalvurid kuldniidiga tikitud piirivalvetunnust. (7) Kunstkarusnahast talvemüts on mikrokiudriidest ja kunstkarusnahast. Mütsi põhi on kumer ja koosneb neljast siilust. Mütsi ees on poolkumera ülaservaga tuisuklapp, külgedel allakeeratav ääris kahe lühikese kõrvaga, mis kinnituvad omavahel samast materjalist paelaga. Mütsil on vateeritud vooder. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 26. Jalatsid (1) Nöörsaapad on kõrge säärega, paksu talla ja kinnise lõõtskeelega, ninaosa on tugevdusega. (2) Suvised kummisaapad on mustast polümeer butüülkummist, avaral liistul, kõrge säärega, sügava roomiktallaga. Kummikute sääreotstes on helkur- ja pingutuspaelad. (3) Talvised kummisaapad on mustast polümeer butüülkummist, avaral liistul, kõrge sääre ja roomiktallaga. Kontsa välisserval on soon suusasideme kannarihma jaoks. Sääreotstes on helkur- ja pingutuspaelad. Saabastel on äravõetavad viltmaterjalist saapasisud. (4) Meeste vormikingad on mustast nahast, pealt nööritavad ja madala kontsaga kinnised tänavakingad. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] (5) Meeste suvised vormikingad on nahast, pealt põimitud või perforeeritud poolkinnised tänavakingad. (6) Naiste vormikingad on mustast nahast, kinnised, ilustusteta, madala või poolkõrge kontsaga (35–55 mm) tänavakingad. (7) Naiste talvesaapad on avaral liistul, elastsest vett tõrjuvast mustast nahast. Saapad on madala säärega ja üleni vooderdatud sooja voodriga. Saabaste sääreosa siseküljel on lukk-kinnis. Tald on sügava, libisemist takistava mustriga. Talla kõrgus on kuni 15 mm, konts on madal või poolkõrge (35–55 mm). (8) Meeste talvesaapad on avaral liistul, elastsest vett tõrjuvast mustast nahast, madala sääreosaga. Saabastel on soe vooder, sääreosa siseküljel lukk-kinnis. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 27. Sokid (1) Puuvilla sisaldusega õhukesed sokid on musta värvi, kootud tugevdatud nina- ja kannaosaga. Soki ääris on kootud elastse niidiga soonikkoes. (2) Soojad sokid on tumedat värvi, kõrge sääreosaga, soki kand ja ninaosa on tugevdatud, ääris on soonikkoes. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 28. Kindad (1) Välivormi kindad on tumedat värvi niiskuskindlast pealismaterjalist, sooja voodriga, labaosaga kaetud poolsõrmkindad või sõrmkindad. (2) Voodriga nahkkindad on mustast pargitud nahast sõrmkindad. Õmmeldud poolstepper õmblusega. Kinda siseküljel on randme kohal 17 mm laiune nahkrihm, mis kinnitatakse metallaasa ja trukiga. Kinda seljal on kaunistuselemendina kolm triipu. Sees on soe vooder. (3) Paraadkindad on valgest pargitud nahast ja sooja voodriga sõrmkindad. Piirivalve orkestri ja piirivalvelaevade meeskonnaliikmetel on täiendavalt õhukesed, puuvilla sisaldusega valged sõrmkindad. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] (4) Voodrita nahkkinnaste kirjeldus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud voodriga nahkkinnaste kirjeldusele. (5) Kootud sõrmikud on pika randmeosaga poolvillasest või villasest lõngast ja rohelist värvi. Piirivalve orkestri ja piirivalvelaevade meeskonnaliikmete sõrmikud on musta värvi. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 29. Rihmad (1) Nahkrihm on mustast paksust nahast, nahkvoodriga, läbiõmmeldud, 45 mm laiune, ilma õlarihmata, oksüdeeritud metallist pandlaga. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] (2) Nahast püksirihm on musta värvi, 30–35 mm laiune ja metallist pandlaga. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 30. Õhtuvormi mantel Õhtuvormi mantel on liibuva lõikega poolmantel, kaherealine, reväärkraega ja kaheosaliste otsaõmmeldud varrukatega. Mantlil on sissetöödeldud klapiga küljetaskud. Selja keskjoone ühendusõmbluses on kaetud lõhik. Varrukatel on allääre murdejoonest 80 mm kaugusel lõikekohane läbilõikejoon, mis moodustab manseti. Kummalgi varrukal on kaks väikest vorminööpi. Hõlmadel on neli paari suuri vorminööpe, esimene paar ainult kaunistuseks. Esikinnis on suletav kolme nööbiga. Mansetist kõrgemal on auastmetunnustena kardpaelad vastavalt määruse § 43 lõikes 2 kirjeldatule. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 31. Õhtuvormi peakate (1) Meestel on õhtuvormi peakatteks nokkmüts, mis on õhtuvormiga samast kangast. Mütsipõhi on veidi ovaalne, mütsipõhja esiosa on kõvenduse abil tõstetud. Mütsipõhi, -serv ja -rumm on kõik samast materjalist. Mütsi sisepõhjale kinnitub läbipaistvast materjalist visiitkaardi tasku. Mütsirumm on kaetud musta värvi 40 mm laiuse tammelehtede motiiviga paelaga. Piirivalve kõrgema ohvitseri mütsi rumm on kaetud 40 mm laiuse rohelist värvi paelaga. Mütsinokk on kaetud musta lakknahaga. Mütsirummul on kahekordne kuldne põimitud muudetava pikkusega kardpael, mis kinnitub rummule kahe väikese vorminööbiga. Vanemohvitseri mütsinokal on ühekordne, kõrgema ohvitseri mütsinokal kahekordne tammelehtedest pärg. Mütsimärk kinnitub mütsirummu keskkohale. (2) Naistel on õhtuvormi peakatteks kübar, mis on mustast vildist, pealt ümara vormiga, laiema servaga, serv tagant pisut tõstetud. Kübara ümber on 15 mm laiune kardpael. Mütsimärk kinnitub kübara esiosa keskele paela kohale. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 32. Õhtuvormi sall Õhtuvormi sall on valge, segakiust, sisaldab vähemalt 60% villa. § 33. Õhtuvormi kuub Õhtuvormi kuub on frakilõikeline lühike kuub (spenser). Krae on kuueriidest. Kuue mõlemal hõlmal on diagonaalselt reas kolm suurt vorminööpi. Hõlmad kinnitatakse omavahel ketiga ühendatud kahe suure vorminööbiga. Käiseotstel on mansett kahe väikese vorminööbiga. Varrukaotstel, mansetist kõrgemal, kantakse auastmetunnustena kardpaelu vastavalt määruse § 43 lõikes 2 kirjeldatule. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 34. Õhtuvormi püksid Meeste õhtuvormi püksid on õhtuvormi kuuega samast materjalist, taskuteta, sirged frakipüksid. Mõlemal pool küljeõmbluste peal on 17 mm laiused kuldsed lampasspaelad, mille keskel on roheline peenike triip. Kõrgema ohvitseri pükstel on 40 mm laiune kuldne lampasspael. § 35. Õhtuvormi seelik Naiste õhtuvormi seelik on õhtuvormi kuuega samast materjalist, sirge lõikega ja töödeldud voodrile. Seljakeskõmblusesse on peidetud lukuga kinnis ja kaetud lõhik. Seeliku allääre kõrgus maast on 15–20 cm. § 36. Õhtuvormi vest Meeste õhtuvormi vest on musta või valget värvi, õhtuvormi kuuega samast materjalist, sallkraega, kahe taskuga ja eest nelja väikese vorminööbiga nööbitav frakivest. § 37. Õhtuvormi särk (1) Meeste õhtuvormi särk on valge, hariliku püstkrae ja murtud kraenurkadega frakisärk. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] (2) Naiste õhtuvormi pluus on valge, väikese ümarate nurkadega kraega, nelja nöörvoldiga kummalgi hõlmal. § 38. Kaelaside Meeste õhtuvormi kaelaside on valge või must kikilips, naistel must ristlips. § 39. Õhtuvormi kingad Meeste õhtuvormi kingad on mustast lakknahast. § 40. Õhtuvormi nöörõlakud (1) Õhtuvormi kuue õlaõmbluste kohal on nöörõlakud (lisa 1). (2) Õhtuvormi nöörõlak on ümarate otstega ja alt laienev. Õlaku alus on musta värvi kangast, õlaku nöörpunutis on kullavärvilisest metalliseeritud nöörist. Õlakud on tärnideta, õlaku kraepoolsel otsal on punutise poolringi sees väike vorminööp. (3) Õhtuvormi nöörõlakud on järgmiste mõõtudega ja nöörpunutistega: 1) piirivalve kõrgema ohvitseri õlak on 130 mm pikk, allääre laius on 65 mm, õlakul on kogu ulatuses kolmenööriline punutis; 2) piirivalve vanemohvitseri õlak on 115 mm pikk, allääre laius on 50 mm, õlakul on kogu ulatuses kahenööriline punutis; 3) piirivalve nooremohvitseri õlak on 115 mm pikk, allääre laius on 50 mm, õlaku külgi ja ülaosa ääristavad kaks paralleelset kardnööri, millest õlaku laienevas alaosas tekib kahenööriline punutis; 4) piirivalve allohvitseri ja piirivalvuri õlak on 115 mm pikk, allääre laius on 50 mm, õlak on kogu ulatuses ümbritsetud kahest paralleelsest kardnöörist, kuid punutis puudub. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] (õ) 23.01.2009 16:10 3. peatükk PIIRIVALVE VORMIRIIETUSEL KASUTATAVAD TUNNUSED § 41. Piirivalve vormiriietusel kasutatavad tunnused Piirivalve vormiriietusel kasutatavad tunnused on: 1) auastmetunnused; 2) gradatsioonitunnused; 3) piirivalvetunnus; 4) mütsimärk; 5) eraldusmärgid; 6) käiseembleem; 7) sõna PIIRIVALVE; 8) riigitunnus; 9) vorminööbid; 10) akselbant; 11) nimesilt. § 42. Auastmetunnused (1) Auastmetunnused on tikitud vormiriietuse õlakule või õlakukattele. (2) Õlakukatet kantakse vormiriietuse õlakul. Õlakukate on vormiriietusega sama värvi kangast ning järgmiste mõõtudega: 1) piirivalve kõrgema ohvitseri õlakukate – 115×50 mm; 2) piirivalve vanemohvitseri, nooremohvitseri, allohvitseri ja piirivalvuri õlakukate – 95×50 mm; 3) piirivalvekadeti õlakukate – 100×50 mm. (3) Auastmetunnustega õlakukatteid kantakse vormipluuside, vormijaki, jopede ja kombinesooni õlakutel. Suvisel pikeesärgil kantakse üht auastmetunnustega õlakukatet särgi esikeskjoonele õmmeldud nööbitaval õlakul. (4) Piirivalveohvitseride õlakukattel või õlakul kasutatavate auastmetunnuste elementide mõõdud on järgmised: 1) suur tammepärg koosneb neljast tammelehest, pärja laius on 44 mm, pikkus 28 mm ja kõrgus kuni 3 mm; 2) väike tammepärg koosneb kahest tammelehest, pärja laius on 44 mm, pikkus 11 mm ja kõrgus kuni 3 mm; 3) väike riigivapp, vapi pikkus on 25 mm, laius 23 mm ja kõrgus kuni 3 mm; 4) suur tärn on võrdkülgne kuusnurk, mille küljepikkus on 11 mm ja keskpunkti kõrgus 2 kuni 3 mm; 5) väike tärn on võrdkülgne kuusnurk, mille küljepikkus on 8 mm. (5) Piirivalve kõrgema ohvitseri auastmetunnusteks (lisa 2) on piki õlakukatte või õlaku telgjoont kuldse niidiga tikitud suure tammepärja ja väikese riigivapi kujutis ning üks või kaks suurt kuusnurkset tärni vastavalt auastmele: 1) piirivalvekindralmajor – kaks tärni; 2) piirivalvebrigaadikindral – üks tärn. (6) Piirivalve vanemohvitseri auastmetunnusteks (lisa 3) on piki õlakukatte või õlaku telgjoont kuldse niidiga tikitud väikese tammepärja kujutis ja suured kuusnurksed tärnid vastavalt auastmele: 1) piirivalvekolonel – kolm suurt tärni; 2) piirivalvekolonelleitnant – kaks suurt tärni; 3) piirivalvemajor – üks suur tärn. (7) Piirivalve nooremohvitseri auastmetunnusteks (lisa 4) on piki õlakukatte või õlaku telgjoont kuldse niidiga tikitud üks kuni neli väikest kuusnurkset tärni vastavalt auastmele: 1) piirivalvekapten – neli tärni; 2) piirivalveleitnant – kolm tärni; 3) piirivalvenooremleitnant – kaks tärni; 4) piirivalvelipnik – üks tärn. (8) Piirivalveallohvitseride auastmetunnusteks (lisa 5) on piki õlakukatte või õlaku telgjoont kuldse niidiga tikitud suur ja väike V-nurk. Suure ja väikese V-nurga haarade laius on vastavalt 15 mm ja 6 mm, haarade vaheline nurk on 120 kraadi. V-nurga tipud asetsevad piki õlakukatte või õlaku telgjoont ja on suunatud õlakukatte alumise ääre poole. V-nurga laius on 38 mm. Vastavalt auastmele üks kuni kolm V-nurka: 1) piirivalvestaabiveebel – üks suur ja üks väike V-nurk; 2) piirivalvevanemveebel – kolm väikest V-nurka; 3) piirivalveveebel – kaks väikest V-nurka; 4) piirivalvenooremveebel – üks väike V-nurk. (9) Piirivalvuri auastmetunnuseks (lisa 6) on vastavalt auastmele kuni neli kuldse niidiga õlakule või õlakukattele tikitud triipu mõõtudega 6x30 mm: 1) piirivalvevanemseersant – neli triipu; 2) piirivalveseersant – kolm triipu; 3) piirivalvenooremseersant – kaks triipu; 4) piirivalvekapral – üks triip; 5) piirivalvereamees – auastmetunnuseta. (10) Piirivalvekadettide õlakukattel või õlakul on kollase niidiga tikitud suurkirjas K-täht mõõtudega 25×23 mm, numbrid 1 kuni 4 mõõtudega 18×15 mm ja triip mõõtudega 33×6 mm: 1) õppekompanii rühmaülem - kaks triipu, K-täht ja numbrid 3 kuni 4 (number märgib kursust); 2) õppekompanii rühmavanem – üks triip, K-täht ja numbrid 1 kuni 4 (number märgib kursust); 3) piirivalve rakenduskõrghariduse kadett – K-täht ja numbrid 1 kuni 4 (number märgib kursust); 4) piirivalve kutsekeskhariduse kadett – K-täht. (11) Õlakukatted on rohelist värvi. Piirivalve orkestri ja piirivalvelaevade meeskonnaliikmete õlakukatted on musta värvi. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 43. Auastmetunnused õhtuvormil (1) Auastmetunnusteks õhtuvormil on üks või mitu kuldset kardpaela õhtuvormi kuue ja õhtuvormi mantli varrukaotstel. Esimese kardpaela kaugus kuue ja mantli varrukaotsast kardpaela alumise ääreni on 70 mm. Paeltevaheline kaugus on 5 mm. (2) Kardpaelad õhtuvormi kuue ja õhtuvormi mantli varrukatel on vastavalt auastmele järgmiste laiustega: 1) piirivalvekindralmajor - üks 45 mm laiune ja kaks 10 mm laiust kardpaela; 2) piirivalvebrigaadikindral - üks 45 mm laiune ja üks 10 mm laiune kardpael; 3) piirivalvekolonel - üks 25 mm laiune ja kolm 10 mm laiust kardpaela; 4) piirivalvekolonelleitnant - üks 25 mm laiune ja kaks 10 mm laiust kardpaela; 5) piirivalvemajor - üks 25 mm ja üks 10 mm laiune kardpael; 6) piirivalvekapten - neli 10 mm laiust kardpaela; 7) piirivalveleitnant - kolm 10 mm laiust kardpaela; 8) piirivalvenooremleitnant - kaks 10 mm kardpaela; 9) piirivalvelipnik - üks 10 mm kardpael; 10) piirivalvestaabiveebel – üks 15 mm ja üks 6 mm laiune kardpaelast V-nurk; 11) piirivalvevanemveebel – kolm 6 mm laiusest kardpaelast V-nurka; 12) piirivalveveebel – kaks 6 mm laiusest kardpaelast V-nurka; 13) piirivalvenooremveebel – üks 6 mm laiune kardpaelast V-nurk; 14) piiirvalvevanemseersant – neli 6 mm laiusest kardpaelast triipu; 15) piirivalveseersant – kolm 6 mm laiusest kardpaelast triipu; 16) piirivalvenooremseersant – kaks 6 mm laiusest kardpaelast triipu; 17) piirivalvekapral – üks 6 mm laiune kardpaelast triip. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 44. Gradatsioonitunnus (1) Piirivalve kõrgemate ohvitseride vormikuue ja mantli krae otstel asetsevad rohelisest tekstiilist lõkmed mõõtudega 90×25 mm. Lõkme ülemine ots on kolmnurkne, tipunurk 110 kraadi. Lõkmed on ääristatud 2 mm laiuse musta kandiga. Lõkmel olev gradatsioonitunnus on kuldse niidiga tikitud stiliseeritud tammeoksa kujutis. (2) Piirivalveohvitseridel ja -allohvitseridel on gradatsioonitunnusena vormikuue ja mantli varrukaotstel kuldne kardpael. Kardpaela kaugus varruka alumisest äärest kardpaela alumise ääreni on 70 mm. (3) Kardpaelade laiused on järgmised: 1) kõrgema ohvitseri kardpael – 45 mm; 2) vanemohvitseri kardpael – 24 mm; 3) nooremohvitseri kardpael – 12 mm; 4) allohvitseri kardpael – 6 mm. § 45. Piirivalvetunnus Piirivalvetunnuseks on piirivalve eraldusmärk Piirikotkas, mis on ovaalne, keskosas on Eesti lipu värvides piiripost, mille tipus on kollane vapikilbi kujutis kolme sinise lõviga ning mõõka hoidev põhjakotkas. Kujutist ümbritseb tammelehtedest pärg, kujutise allosas lindil on kuupäev 1 XI 1922 (lisa 8). § 46. Mütsimärgid Mütsimärk on kuldsest metallist stantsitud või riidele tikitud piirivalvetunnus kahes mõõdus: 1) suur mütsimärk – 55×45 mm; 2) väike mütsimärk – 35×25 mm. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] § 47. Eraldusmärgid (1) Vormikuue ja mantli kraenurkadel kantakse kuldsest metallist stantsitud eraldusmärke, mis kujutavad piiriposti peal ristatud kaheteralist talupojamõõka ja vintpüssi (lisa 9). (2) Lennusalgas teenivate piirivalveametnike eraldusmärgiks vormil on hõbedaste tiibade kujutis, tiibade keskkohal on kollane vapikilbi kujutis kolme sinise lõviga. (3) Mereharidusega piirivalveametnike vormikuue ja mantli kraenurkadel kantakse kuldsest metallist stantsitud eraldusmärke, mis kujutavad piiriposti peal olevat ankrut. (4) Piirivalve vanemohvitseri eraldusmärki ümbritseb gradatsioonitunnusena kuldse niidiga tikitud tammepärg. (5) Piirivalve nooremohvitseride eraldusmärki ümbritsevad gradatsioonitunnusena kaks piiriposti keskkoha alt väljaulatuvat kuldse niidiga tikitud tammelehte. (6) Piirivalveallohvitseride ja piirivalvurite vormikuue ja mantli kraenurkadel on eraldusmärgid ilma gradatsioonitunnusteta. § 48. Käiseembleem Käiseembleem kujutab alt teravnevat vapikilpi, mille kohal on poolkaares kollaste tähtedega sõna PIIRIVALVE. Embleemi taust on vormiriidega sama värvi, ääristus kollane. Kilbi keskel on piirivalvetunnus järgmistes värvides: Eesti lipu värvides piiripost ning mõõka hoidev hõbedane põhjakotkas, mida ümbritseb kollast värvi tammelehtedest pärg. Käiseembleem on mõõtudega 75×100 mm (lisa 10). § 49. Sõna PIIRIVALVE Sõna PIIRIVALVE on suurtähelisena käiseembleemil, ohutusvestil ja suvemütsidel. § 50. Riigitunnus (1) Riigitunnus on Eesti riigilipu kujutis, mille all on sõna ESTONIA tähekõrgusega 6 mm (lisa 11). (2) Riigitunnus on mõõtudega 53×65 mm, rohelisel põhjal ja rohelise ääristusega. § 51. Vorminööbid Vorminööbid on kuldsest metallist, kolme lõvi kujutisega. Suurte vorminööpide läbimõõt on 23 mm, väikeste vorminööpide läbimõõt on 14 mm (lisa 12). § 52. Akselbant (1) Akselbant koosneb 5 mm laiusest kullavärvilisest metallnöörist punutud palmikutest ja silmustest ning samavärvilistest metallist otsikutest. (2) Klassikalisi kullavärvilisi akselbante kannavad piirivalveametnikud, kes on omandanud kutsekvalifikatsiooni V kategooria. Akselbanti kantakse õhtuvormi kuue paremal õlal. (3) Väikseid kullavärvilisi akselbante kannavad vasakul õlal piirivalve orkestris teenivad piirivalveametnikud. § 53. Nimesilt (1) Piirivalve vormiriietusel kantav nimesilt on takjapaelaga kinnituv, mõõtudega 20×110 mm, rohelisel põhjal ja rohelise ääristusega. Piirivalve orkestri ja piirivalvelaevade meeskonnaliikmete nimesilt on sinisel taustal ja sinise ääristusega. Nimesildil on kollaste trükitähtedega ametniku eesnime esitäht ja perekonnanimi. (2) Vormikuuel kantav nimesilt on mõõtudega 20x85 mm ja kinnitub haaknõela või kahe väikese liblikmutriga. Nimesilt on mustal põhjal ja kollaste trükitähtedega kirjutatud ametniku eesnime esitäht ja perekonnanimi. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 54. Üleminekuperioodi kehtestamine Vabariigi Valitsuse 7. juuni 1996. a määruses nr 157 «Piirivalveametnike vormiriietuse kirjelduse kinnitamine» kirjeldatud vormiesemeid, mis erinevad käesolevas määruses kirjeldatuist, kantakse kuni laovarude lõppemiseni või nende kasutuskõlbmatuks muutumiseni. [RTL 2009, 19, 243 – jõust. 23.02.2009] Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 2.07.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-04429.