Riigikogu — Rahvusvaheliste tööstandardite täitmist edendavate kolmepoolsete konsultatsioonide konventsioon — RT II, 26, 76

(õ) 17.02.2009 Konventsiooni ratifitseerimise seadus Mitteametlik tõlge Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr. 144 Vastu võetud 21. juunil 1976. a. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents, kutsutud kokku Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu poolt Genfis; tulnud kokku oma kolmekümne teisele istungjärgule 2. juunil 1976; tuletanud meelde olemasolevate rahvusvaheliste töökonventsioonide ja -soovituste tingimusi, eriti 1948. aasta ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguste kaitse konventsiooni, 1949. aasta organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse konventsiooni ja 1960. aasta konsultatsiooni (tööstusharu ja riiklikud tasandid) soovitust, mis kinnitavad tööandjate ja töötajate õigust luua vabu ja sõltumatuid organisatsioone, nõuavad abinõude tarvituselevõttu, et arendada efektiivseid konsultatsioone riigivõimude ja tööandjate ning töötajate organisatsioonide vahel riiklikul tasandil, samuti ka arvukate rahvusvaheliste töökonventsioonide ja -soovituste tingimusi, mis näevad ette konsultatsioone tööandjate ja töötajate organisatsioonidega konventsioonide ja soovituste elluviimiseks; arutanud läbi istungjärgu päevakorra neljanda punkti kolmepoolse mehhanismi loomisest rahvusvaheliste tööstandardite täitmise edendamiseks; otsustanud võtta vastu ettepanekud kolmepoolsete konsultatsioonide kohta, et kaasa aidata rahvusvaheliste tööstandardite täitmisele ning teinud otsuse anda neile ettepanekutele rahvusvahelise konventsiooni kuju, võtab 21. juunil 1976. a. vastu alljärgneva konventsiooni, mida võib nimetada «1976. aasta kolmepoolsete konsultatsioonide (rahvusvahelised tööstandardid) konventsiooniks». 1. artikkel Käesolevas konventsioonis tähendab mõiste «esindusorganisatsioonid» tööandjate ja töötajate kõige esinduslikumaid organisatsioone, kes omavad vaba ühinemise õigust. 2. artikkel (1) Iga Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige, kes ratifitseerib käesoleva konventsiooni, võtab kohustuse järgida protseduure, mis tagavad 5. artikli 1. lõikes märgitud efektiivsed konsultatsioonid valitsuse esindajate, tööandjate ja töötajate vahel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tegevusega seotud küsimustes. (2) Käesoleva konventsiooni 1. artiklis ette nähtud protseduuride iseloom ja vorm määratakse igas riigis kindlaks kooskõlas rahvusliku praktikaga pärast konsultatsioone esindusorganisatsioonidega seal, kus sellised organisatsioonid on olemas ja kus selliseid protseduure ei ole veel rakendatud. 3. artikkel (1) Käesolevas konventsioonis ette nähtud protseduuride teostamiseks valitakse tööandjate ja töötajate esindajad esindusorganisatsioonide poolt vabalt seal, kus sellised organisatsioonid on olemas. (2) Tööandjad ja töötajad on kõigis konsultatsioone korraldavates organites esindatud võrdsetel alustel. 4. artikkel (1) Käesolevas konventsioonis ette nähtud protseduuride puhul kannab haldusabi eest vastutust pädev võimuorgan. (2) Pädeva võimuorgani ja esindusorganisatsioonide vahel võetakse seal, kus sellised organisatsioonid on olemas, kasutusele vastavad abinõud protseduurides osalejate vajaliku ettevalmistuse finantseerimiseks. 5. artikkel (1) Käesolevas konventsioonis ette nähtud protseduuride eesmärk on konsultatsioonid: a) valitsuse vastuste üle küsimustikele Rahvusvahelise Töökonverentsi päevakorrapunktide kohta ning valitsuse selgituste üle ettepanekutekstide kohta, mida hakkab arutama konverents; b) pädevale võimuorganile või võimuorganitele tehtavate ettepanekute üle seoses konventsioonidega ühinemise ja soovitusega nõustumisega kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja 19. artikliga; c) ratifitseerimata konventsioonide ja elluviimata soovituste taasläbivaatamise üle kindla ajavahemiku järel, et kaaluda soovituste täitmist edendavate meetmete rakendamist; d) küsimuste üle, mis kerkivad seoses aruannetega, mis tuleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja 22. artikli alusel esitada Rahvusvahelisele Tööbüroole; e) ratifitseeritud konventsioonide denonsseerimisettepanekute üle. (2) Et tagada piisav tähelepanu käesoleva artikli 1. lõikes toodud küsimustele, korraldatakse konsultatsioone kokkuleppega kindlaks määratud ajavahemike järel, kuid vähemalt kord aastas. 6. artikkel Vajadusel esitab pädev võimuorgan pärast konsultatsioone esindusorganisatsioonidega seal, kus sellised organisatsioonid on olemas, iga-aastase aruande käesolevas konventsioonis ette nähtud protseduuride toimimise kohta. 7. artikkel Käesoleva konventsiooni ametlikud ratifitseerimiskirjad saadetakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile registreerimiseks. 8. artikkel (1) Käesolev konventsioon kohustab üksnes neid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmeid, kelle ratifitseerimiskirjad on peadirektori juures registreeritud. (2) Konventsioon jõustub kaksteist kuud pärast seda, kui kahe liikme ratifitseerimiskirjad on peadirektori juures registreeritud. (3) Konventsioon jõustub iga liikme suhtes kaksteist kuud pärast tema ratifitseerimiskirja registreerimist. 9. artikkel (1) Käesoleva konventsiooni ratifitseerinud liige võib selle denonsseerida Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile registreerimiseks saadetud aktiga kümne aasta möödumisel päevast, mil konventsioon esmakordselt jõustus. Seesugune denonsseerimine ei jõustu enne aasta möödumist registreeimise päevast. (2) Iga liige, kes käesoleva konventsiooni on ratifitseerinud ja kes ei kasuta eelmises lõikes mainitud kümneaastase perioodi möödumisele järgnenud aastal denonsseerimisõigust, mis on ette nähtud käesolevas artiklis, kohustatakse veel üheks kümneaastaseks perioodiks, mille järel ta võib käesoleva konventsiooni denonsseerida käesolevas artiklis ette nähtud tingimuste alusel pärast iga kümneaastase perioodi möödumist. 10. artikkel (1) Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teatab kõigile Rahvusvahelise Tööorganisatsooni liikmetele kõigi organisatsiooni liikmete poolt temale saadetud ratifitseerimiskirjade ja denonsseeringute registreerimisest. (2) Teatades organisatsiooni liikmetele talle saadetud teisest ratifitseerimiskirjast, juhib peadirektor organisatsiooni liikmete tähelepanu kuupäevale, millal konventsioon jõustub. 11. artikkel Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor saadab kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta 102. artikliga Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks täielikud andmed kõigi ratifitseerimiskirjade ja denonsseerimisaktide kohta, mille ta kooskõlas eelnevate artiklite sätetega on registreerinud. 12. artikkel Vajaduse korral esitab Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu peakonverentsile aruande käesoleva konventsiooni toimimise kohta ja kaalub, kas on otstarbekas konverentsi päevakorda võtta konventsiooni täielik või osaline muutmine. 13. artikkel (1) Kui konverents võtab vastu uue konventsiooni, mis täielikult või osaliselt muudab ära käesoleva konventsiooni, ja kui uus konventsioon ei näe ette teisiti, siis: a) uue, muudetud konventsiooni ratifitseerimine liikme poolt toob sõltumata ülalnimetatud 9. artikli tingimustest ipso jure kaasa käesoleva konventsiooni kohese denonsseerimise juhul, kui uus, muudetud konventsioon on jõustunud; b) päevast, mil uus, muudetud konventsioon jõustub, lakkab käesolev konventsioon olemast liikmetele ratifitseerimiseks avatud. (2) Käesolev konventsioon säilitab igal juhul jõu oma praegusel kujul ja sisus nende liikmete suhtes, kes on selle ratifitseerinud, kuid ei ole ratifitseerinud muudetud konventsiooni. 14. artikkel Käesoleva konventsiooni inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdse jõuga. Convention concerning Tripartite Consultations to Promote the Implementation of International Labour Standards Convention No. 144 of the International Labour Organisation Done on June 21, 1976 The General Conference of the International Labour Organisation, Having been convened at Geneva by the Governing Body of the International Labour Office, and having met in its Sixty-first Session on 2 June 1976, and Recalling the terms of existing international labour Conventions and Recommendations – in particular the Freedom of Association and Protection of the Right to Organise Convention, 1948, the Right to Organise and Collective Bargaining Convention, 1949, and the Consultation (Industrial and National Levels) Recommendation, 1960 – which affirm the right of employers and workers to establish free and independent organisations and call for measures to promote effective consultation at the national level between public authorities and employers' and workers' organisations, as well as the provisions of numerous international labour Conventions and Recommendations which provide for the consultation of employers and workers' organisations on measures to give effect thereto, and Having considered the fourth item on the agenda of the session which is entitled “Establishment of tripartite machinery to promote the implementation of international labour standards”, and having decided upon the adoption of certain proposals concerning tripartite consultation to promote the implementation of international labour standards, and Having determined that these proposals shall take the form of an international Convention, adopts this twenty-first day of June of the year one thousand nine hundred and seventy-six, the following Convention, which may be cited as the Tripartite Consultation (International Labour Standards) Convention, 1976: Article 1 In this Convention the term “representative organisations” means the most representative organisations of employers and workers enjoying the right of freedom of association. Article 2 1. Each Member of the International Labour Organisation which ratifies this Convention undertakes to operate procedures which ensure effective consultations, with respect to the matters concerning the activities of the International Labour Organisation set out in Article 5, paragraph 1, below, between representatives of the government, of employers and of workers. 2. The nature and form of the procedures provided for in paragraph 1 of this Article shall be determined in each country in accordance with national practice, after consultation with the representative organisations, where such organisations exist and such procedures have not yet been established. Article 3 1. The representatives of employers and workers for the purposes of the procedures provided for in this Convention shall be freely chosen by their representative organisations, where such organisations exist. 2. Employers and workers shall be represented on an equal footing on any bodies through which consultations are undertaken. Article 4 1. The competent authority shall assume responsibility for the administrative support of the procedures provided for in this Convention. 2. Appropriate arrangements shall be made between the competent authority and the representative organisations, where such organisations exist, for the financing of any necessary training of participants in these procedures. Article 5 1. The purpose of the procedures provided for in this Convention shall be consultations on – (a) government replies to questionnaires concerning items on the agenda of the International Labour Conference and government comments on proposed texts to be discussed by the Conference; (b) the proposals to be made to the competent authority or authorities in connection with the submission of Conventions and Recommendations pursuant to Article 19 of the Constitution of the International Labour Organisation; (c) the re-examination at appropriate intervals or unratified Conventions and of Recommendations to which effect has not yet been given, to consider what measures might be taken to promote their implementation and ratification as appropriate; (d) questions arising out of reports to be made to the International Labour Office under Article 22 of the Constitution of the International Labour Organisation; (e) proposals for the denunciation of ratified Conventions. 2. In order to ensure adequate consideration of the matters referred to in paragraph 1 of this Article, consultation shall be undertaken at appropriate intervals fixed by agreement, but at least once a year. Article 6 When this is considered appropriate after consultation with the representative organisations, where such organisations exist, the competent authority shall issue an annual report on the working of the procedures provided for in this Convention. Article 7 The formal ratifications of this Convention shall be communicated to the Director-General of the International Labour Office for registration. Article 8 1. This Convention shall be binding only upon those Members of the International Labour Organisation whose ratifications have been registered with the Director-General. 2. It shall come into force 12 months after the date on which the ratifications of two Members have been registered with the Director-General. 3. Thereafter, this Convention shall come into force for any Member 12 months after the date on which its ratification has been registered. Article 9 1. A Member which has ratified this Convention may denounce it after the expiration of ten years from the date on which the Convention first comes into force, by an act communicated to the Director-General of the International Labour Office for registration. Such denunciation shall not take into effect until one year after the date on which it is registered. 2. Each Member which has ratified this Convention and which does not, within the year following the expiration of the period of ten years mentioned in the preceding paragraph, exercise the right of denunciation provided for in this Article, will be bound for another period of ten years and, thereafter, may denounce this Convention at the expiration of each period of ten years under the terms provided for in this Article. Article 10 1. The Director-General of the International Labour Office shall notify all Members of the International Labour Organisation of the registration of all ratifications and denunciations communicated to him by the Members of the Organisation. 2. When notifying the Members of the Organisation of the registration of the second ratification communicated to him, the Director-General shall draw the attention of the Members of the Organisation to the date upon which the Convention will come into force. Article 11 The Director-General of the International Labour Office shall communicate to the Secretary-General of the United Nations for registration in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations full particulars of all ratifications and acts of denunciation registered by him in accordance with the provisions of the preceding Articles. Article 12 At such times as it may consider necessary the Governing Body of the International Labour Office shall present to the General Conference a report on the working of this Convention and shall examine the desirability of placing on the agenda of the Conference the question of its revision in whole or in part. Article 13 1. Should the Conference adopt a new Convention revising this Convention in whole or in part, then, unless the new Convention otherwise provides – (a) the ratification by a Member of the new revising Convention shall ipso jure involve the immediate denunciation of this Convention, notwithstanding the provisions of Article 9 above, if and when the new revising Convention shall have come into force; (b) as from the date when the new revising Convention comes into force this Convention shall cease to be open to ratification by the Members. 2. This Convention shall in any case remain in force in its actual form and content for those Members which have ratified it but have not ratified the revising Convention. Article 14 The English and French versions of the text of this Convention are equally authoritative. Õiend Akti avaldamisandmed täiendatud, lisatud seosed ja ingliskeelne tekst.