Mõniste Vallavolikogu — Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine — KO, 35, 493

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37 ning «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» § 4 lõike 1 ja lõike 2 alusel. § 1. Kinnitada Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2008–2020 vastavalt lisale. § 2. Tunnistada kehtetuks Mõniste Vallavolikogu 28. aprilli 2005. a. määrus nr 7 «Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2005–2016 kinnitamine.» § 3. Määrus jõustub 15. novembril 2008. Volikogu esimees Tõnis–Koit PIHU Kinnitatud Mõniste Vallavolikogu 11. novembri 2008 määrusega nr 1-1.5/11 Mõniste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava SISSEJUHATUS Mõniste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valdkonna arengut järgneva 12 aasta jooksul. Käesoleva kava keskmes on soov parandada üksikisiku, perekonna ja vahetu elukeskkonna elukvaliteeti. Elluviidavad projektid peavad olema jätkusuutlikud ja lähtuma alljärgnevatest aspektidest: · Mõjutab majanduslikku kasvu ja edukust ning ei koorma omanikke asjatute tegevuskuludega. Samuti tuleb garanteerida, et loodud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemid jätkavad oma toimimist pärast fondidest rahastamise lõppu. · Valla ressursside jätkusuutlik kasutamine keskkonnavaldkonnas. · Paraneb elukvaliteet ning tagatakse projekti tulemite jätkuv kasutus ning edasi arendamine. Investeeringute vajadus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadmetesse (veepuhastid, pumplad, reoveepuhastid) ja torustikesse ületab kaugelt valla rahalised võimalused. Piiratud ressursside tõttu peab arvestama Eesti riigi ja Euroopa Liidu toega. Vastavad keskkonnafondid toetavad ainult tegevusi, mis on hästi läbi mõeldud, planeeritud, usaldusväärse ja reaalse eelarvega, sotsiaalselt vastutusrikkad ja keskkonda arvestavad. Planeeritavad eesmärgid peavad olema täidetavad. Rahastamise taotlemise aluseks ja eelduseks on olemasolev strateegilise arengu raamistik ehk arendamise kava. Mõniste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud, et see vastaks valla arengukavas, maakondlikus ja riiklikus arengukavas kirjeldatud eesmärkidele. Uue veeseaduse alusel ei korraldata Eestis veemajandust enam maakonna, vaid Eesti tasandil, mis moodustab ühe suure vesikonna, ning on omakorda jagatud üheksaks alamvesikonnaks. Iga alamvesikonna veemajanduse korraldamiseks koostatakse veemajanduskava. Võrumaa territooriumile jääb nendest alamvesikondadest kolm: - Peipsi - Võrtsjärve - Mustjõe alamvesikond Iga alamvesikonna kohta koostatavad veemajanduskavad sisaldavad abinõusid põhja- ja pinnavee heaperemehelikuks majandamiseks. Vesikondade majandamiskavad koostatakse lähtudes veekogude olukorrast, reostustaluvusest, tegelikest reostusallikatest ning kohapealsetest huvidest. Mõniste vald jääb Mustjõe alamvesikonda. Arendamise kava koostamisel vaadeldakse detailsemalt Mõniste, Kuutsi, Saru küla ja Andruse. Teisi valla territooriumil paiknevaid asulaid vaadeldakse üldiselt ja pakutakse välja neile sobiv ühtne arendamise kava mudel. Töö üks peamisi väljundeid on valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni süsteemide olukorra väljaselgitamine selle renoveerimiseks, edasiseks väljaarendamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks, vajaliku investeeringuprogrammi koostamine koos tehnilismajanduslike kaalutluste ja soovitava ajagraafikuga selle realiseerimiseks. Koos veevarustuse laiendamisega kavandatakse ka investeerimisprojektid kanalisatsiooni süsteemide samaaegseks väljaarendamiseks, et tekkiv reovesi keskkonda kahjustamata puhastusseadmeile suunata. 1 ÕIGUSLIK BAAS 1.1 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Nimetatud seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 alusel on Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. § 37 lõige 2 Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. 1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus Nimetatud seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase –ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lõige 1 sätestab, et ühisveevärk ja –kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. 1.3 Veeseadus Nimetud seaduse ülesanne sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Veeseaduse § 8 lõike 1 alusel peab vee erikasutuseks kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. 1.4 Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord Mõniste vallas (Mõniste vallal puudub). Määrusega kehtestatakse kriteeriumid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimiseks Mõniste vallas. Kriteeriumid peavad sisaldama majandusliku põhjenduse vajalikkust. 1.5 Mõniste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri Mõniste Vallavolikogu 29. novembri 2001. a määrusega nr 19 on kinnitatud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri. 2 PLANEERINGUD Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise alusmaterjalina on kasutatud Mustjõe alamvesikonna veemajanduskava eelnõu, Võru maakonna planeeringut, Võru maakonna arengustrateegia 2007-2017 tööversiooni ja Mõniste valla arengukava. 2.1 Mustjõe alamvesikonna veemajanduskava eelnõu Mustjõe alamvesikond paikneb Lõuna-Eestis, piirnedes lõunast Läti Vabariigiga. Alamvesikonna suurem osa paikneb Võru maakonnas ning väike osa jääb Valga maakonna piiridesse. Valdadest jääb vesikonda ka Mõniste vald. Mustjõe alamvesikond on territoriaalselt Eesti väikseim, pindalaga 1334 km2. Suuremateks jõgedeks on Koiva jõgi (pikkus 452 km, valgala 8900 km2, millest Eesti territooriumil umbes 24 km, 1100 km2), Mustjõgi (pikkus 89 km, valgala 1820 km2), Vaidava jõgi (pikkus 75 km, valgala 597 km2), Peetri jõgi (pikkus 45 km, valgala 435 km2) ja Pedetsi jõgi (pikkus 56,15 km, valgala 119 km2) Suuremateks järvedeks on Aheru järv (pindala 233 ha), Hino järv (pindala 207 ha) ja Ähijärv (pindala 181 ha) Alamvesikonna territooriumil ei paikne ühtegi linna, suuremateks asulateks on Varstu, Rõuge, Meremäe, Mõniste, Misso ja Taheva alevikud. Kokku on vesikonnas elanikke 6825.. Hõreda asustuse tõttu ei ole väga paljudes piirkondades ühisveevärgi rajamine majanduslikult põhjendatud. Inimesed kasutavad joogivee saamiseks kas isiklike puurkaevude või enamuses isiklike salvkaevude vett, mille vesi on kõige rohkem ohustatud võimalikust reostumisest. Mõniste vald asub Mustjõe alamvesikonna lääne osas, piirnedes lõunast Läti Vabariigiga. Valla kogupindala on 17 670 ha , millest haritavat maad (põld, heinamaa) on 5548 ha ning metsamaad on 5548 ha . Mõniste vald on elanike arvult Mustjõe alamvesikonnas suuruselt teine omavalitsus. Elanikke joogiveega varustavad ettevõtted kuuluvad enamuses omavalitsustele. Tavaliselt pakub ettevõte nii ühisveevärgi - kui ka kanalisatsiooni teenust. Seega on Mustjõe alamvesikonnas vee hinna ja tehtavate investeeringute üle otsustajaks omavalitsused. Mustjõe alamvesikonna alal puuduvad suured tööstusettevõtted, mis vajavad oma tootmises vett. On väikseid ettevõtteid, mis kasutavad vett vaid olmevajadusteks, kuid võetud vee koguste kohta andmed puuduvad, kuna enamikul ettevõtetest on olemas oma kaev ning veevõtt jääb alla 5 m3/ööpäevas. Ka turismiettevõtluses jäävad võetud vee kogused niivõrd väikeseks, et vastavad andmebaasid puuduvad. Peamiseks vett tarbivaks majandusharuks Mustjõe alamvesikonnas on põllumajandus. Mustjõe alamvesikonna veemajanduskavas on välja töötatud meetmete kava, millest on otstarbekas lähtuda valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel. Meetmekavade koostamise eesmärgiks on leida kõige kuluefektiivsemad lahendused alamvesikonna veemajanduse kaitseks ning heaperemehelikuks kasutamiseks. 2.2 Võru maakonna planeering Võru maakonna planeeringus Mõniste valla veemajanduse valdkonna tegevusi ja investeeringuid aastani 2010 pole märgitud. Kaudselt võib lugeda Mõniste valda puudutavaks planeeritud investeeringuks : Veevarustus Tabel 1. Väljavõte maakonna planeeringust. TEGEVUS TEGEVUSE AEG LIGIKAUDNE MAKSUMUS (KR) VÕIMALIK RAHASTAJA(D) 3. Suuremate külakaevude rekonstrueerimine ja neile raua- ja mangaaniärastusseadmete paigaldamine 2004-2010 ca 5 000 000 KIK 2.3 Võru maakonna arengustrateegia 2007-2017 tööversioon Tabel 2. Väljavõte tabelist Omavalitsuste investeeringute vajadused aastatel 2007-2011 VEEVARUSTUS JA HEITVEEKÄITLUS Mõniste Mõniste küla biotiikide rekonstrueerimine Vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine 2.4 Mõniste valla arengukava Tabel 3. Mõniste valla arengukava tegevuskavas aastateks 2008-2010 on planeeritud veemajanduse valdkonnas Tegevus Maksumus Periood Finantseerija Vastutaja Peetri jõe, Mustajõe, Vaidva jõe ja Peeli jõe risust puhastamine maksumus välja selgitamata 2008-2010 KIK, Valla eelarve Vallavalitsus 3. Kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine Mõnistes, Saru LT-s, Sarus, Kuutsi külas maksumus välja selgitamata 2008-2010 KIK, Valla eelarve Vallavalitsus 4. Mõniste biotiikide rekonstrueerimine 1 276 360 2008 KIK, Valla eelarve Vallavalitsus 5. Veetrasside reknstrueerimine ja veepuhastussüsteemide ehitus Mõniste, Saru ja Kuutsi külas, Saru Lauatehase piirkonnas, Hajaasustuse veeprogrammi rakendamine 200 000 2008-2010 KIK, Valla eelarve Vallavalitsus 3 PÕHJAVESI JA SELLE KASUTAMINE 3.1 Veevarustuses kasutatavad põhjaveekogumid Eestis leiavad joogi- ja olmevee allikatena kasutamist mitmed põhjaveekogumid. Veekogumid erinevad üksteisest nii leviku, lasumistingimuste, hüdrauliliste kui ka keemiliste näitajate poolest. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, see tähendab, kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100 m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Mõniste vallas kasutatakse peamiselt Kesk-Alam-Devon veekogumi põhjavett, ülejäänud põhjavee kogumid lasuvad sügavamal ja vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Üks puurkaev (katastri nr 14001) kasutab kvaternaari veekogumi põhjavett Kvaternaari veekompleks (Q) toitub peamiselt sademeteveest, suurvee ajal ka pinnaveest. Põhjavee looduslik režiim (veetaseme ja keemilise koostise aastased muutused) sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate setete litoloogiast. Kvaternaari veekompleks hõlmab setteid, mis sisaldavad enamasti surveta vett. Setete paksus ulatub mõnest meetrist kuni 200 meetrini. Kohaliku survega vett leidub vaid paiguti jõgede orgudes ja kõrgendike nõlvadel piiratud levikuga savikihtide all. Vesi allub kergesti igasugusele reostumisele. Sellesse veekogumisse on rajatud salvkaevud sügavusega 2-5 m kohati 10-15 m. Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning -läätsedega. Üldse hõlmavad ligikaudu kolmandiku veekogumi mahust savikad kivimid, mis nõrkade või keskmiste veepidemetena toimides moodustavad tõenäoliselt rea lokaalse levikuga survelisi veekihte, ent viimaste esinemine pole senini veel küllaldaselt tõestatud. Kesk-Devoni veekogumi põhjapoolseks piiriks on ligikaudu Häädemeeste - Mustvee mõtteline joon. Sealt kasvab tema paksus kagu poole kuni 250 meetrini Haanja kõrgustikul. Veekompleks paljandub vaid kohati sügavamates jõeorgudes, mujalt katavad teda pinnasekihid. Vee survetase jääb kõrgustikel 10-15 m sügavusele maapinnast, kuid madalamatel aladel esineb ka ülevoolavaid kaeve. Kesk-Devoni veekogumi põhjavesi on kõige enam kasutatav. Mõniste vallas on Eesti Geoloogiafondi andmetel 24 puurkaevu, rajatud aastatel 1949-1997. Tegelikult asub valla territooriumil 28 puurkaevu . Peamiselt avavad puurkaevud Kesk-Devoni veekogumi, üks (katastri nr. 13376) kvaternaari veekogumi. Mõniste valla territooriumil on üks struktuurkaaristus-otsinguline puurkaev, (katastri nr. 3943) ulatub Kesk-Devoni veekogumini. 3.2 Puurkaevude tamponeerimine Puurkaev kuulub tamponeerimisele, kui ilmneb oluline keskkonnamõju. Puurkaevu saab tamponeerida vaid puurkaevu omaniku soovil ning nõusolekul. 3.3 Vee kvaliteet ühisveevärgis Ühisveevärgist tulev joogivesi ei ole nõuetekohane. Nõuetekohane rauasisaldus joogivees ei tohi ületada 200 mg/l ja mangaanisisaldus 50 mg/l. Raua ja mangaani sisaldus Mõniste valla kolmes ühisveevärgis seisuga 01.10. 2008: Puurkaev Raua sisaldus vees mg/l Mangaani sisaldus vees mg/l Mõniste küla (pargi) 12 000 215 Saru puurkaev 1400 79 Kuutsi küla (kooli) 535 1100 Savika ja valdavalt paksu pinnakatte tõttu vaesestub infiltreeruv vesi suuremas osas pinnasest ja sademetest pärit hapnikust, mis põhjustab ülemineku oksüdeerivatest tingimustest redutseerivatesse. Seega viitavad Fe2+, väävelvesiniku ja NH4+ kõrgendatud sisaldused põhjavees redutseerivatele tingimustele, mis omakorda muudavad vee organoleptiliste omaduste poolest halvaks. Teisalt võib Fe2+, väävelvesiniku ja lämmastikühendite kõrgendatud sisalduste põhjuseks olla ka veevarustussüsteemide halb sanitaartehniline seisund: tehniliselt mittekorras puurkaevud, amortiseerunud veetorustikud, millede hermeetilisus on küsitav ning pesemata hüdrofoorid. Väikese veekasutuse tõttu jääb vesi torustikku seisma, kahjustades süsteemi ennast. Kõrgendatud väävelvesiniku sisaldust on määratud tarbepuurkaevudest, kust viimastel aastatel on veevõtt tunduvalt vähenenud. Veevõtu vähenemisega süvenevad vees taandavad tingimused, mille ilminguteks on Fe2+-sisalduse suurenemine, SO42--sisalduse vähenemine ning väävelvesiniku tekkimine anaeroobsete bakterite elutegevuse tulemusena. Joogivee kõrge rauasisaldus ongi peamiseks Mõniste valla elanikke häirivaks teguriks, põhjustades vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti nõudel. Vee käitleja peab tagama ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga nõuetele vastava vee kvaliteedi. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Veevõrgus toimub reeglina veekvaliteedi halvenemine ning rauaühendite sisalduse tõus. Uute joogivee kvaliteedi nõuete täitmiseks üldraua, sulfaatide, kloriidide sisalduse, agressiivsuse, elektrijuhtivuse ja pH osas on Eestil ajapikendus aastani 2007 (asulad elanike arvuga 2000 ja rohkem) ning aastani 2013 (asulad elanike arvuga alla 2000). Seega on rauaärastuse juurutamine kahtlemata üks prioriteetsemaid ülesandeid valla ühisveevärgisüsteemide arendamisel juba praegu. Lisaks aitavad rauaärastusfiltrid tõsta vee pH-d ja sellega parandada nii happe-leelistasakaalu kui elimineerida või vähendada agressiivse süsihappegaasi sisaldust vees. Viimatinimetatud omadus väldib torustike edasist kahjustumist ning tagab veekvaliteedi säilumise nõuetekohasena kuni tarbijani. 3.4 Vee erikasutusload Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus. Vee erikasutuseks vajaliku alalise või ajutise loa taotlemise, andmise, tühistamise kord on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. Vee erikasutusluba peab olema, kui: pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30m3/ööpäevas; - võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist; - võetakse rohkem kui 5 m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest; - võetakse mineraalvett; - juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas; kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid); - toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine; - toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine; - veekogusse uputatakse tahkeid aineid; - toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; - vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Vee erikasutusluba ei ole vaja, kui majapidamisheitvett juhitakse pinnasesse oma maavalduse piires, kuid see tegevus peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuetele. Veekogu erikasutus on tasuline, vee erikasutuse tasu määrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning tasu arvutamise kord keskkonnaministri määrusega. Tasu ei nõuta vee võtmisel põllumajandusmaa niisutamiseks või tiigikala kasvatamise tarbeks, vooluveekogu tõkestamisel tõkestusrajatistega ja vee võtmisel isikliku majapidamise tarbeks põhjaveest või omanikule kuuluvast veekogust (isikliku majapidamise tarbeks võetavat vett ei tohi edasi müüa vee erikasutuse eest tasumata). Olulisemad vee kasutamist reguleerivad õigusaktid: - Veeseadus; - Joogivee määrus; - Vee erikasutuslubade väljaandmise ja tühistamise kord; - Vee erikasutuse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist; - Vee erikasutuse tasu arvestamise ja tasumise kord; - Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Mõniste valla territooriumil kaks suuremat veetarbijat on Mõniste Vallavalitsus ja OÜ Lõunapiim. Tabel 4. Suuremate tarbijate vee erikasutuslubade andmed Jrk nr Vee erikasutusluba omav ettevõte Loa nr Lubatud tegevus Kehtivusaeg 1. Mõniste Vallavalitsus LVV.VÕ - 184004 Põhjaveevõtuks ja heitvee ärajuhtimiseks Võru maakonnas Mõniste vallas 01.06..2008 - 01.06.2013 2. OÜ Lõunapiim LVV.VÕ - 172703 Põhjaveevõtuks loomakasvatuse tarbeks 01.02.2008 - 31.01.2013 Loa väljastamisega seotud materjalidega saab tutvuda Võrumaa keskkonnateenistuses, Karja 17a, Võru, tel 78 68 363 ja loaga on võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi ITK koduleheküljel http://klis.envir.ee - Mõniste Vallavalitsus taotles vee erikasutusloa veevarustuseks ning heitvee ärajuhtimiseks. Loa alusel kuulub Mõniste vallale 4 puurkaevu (Saru, lasteaia, pargi, kooli) ning Mõniste asula biotiigid ja. Saru elamute biopuhasti. - OÜ Lõunapiim taotles vee erikasutusloa põhjaveevõtuks loomakasvatuse tarbeks. Loa alusel kuulub OÜ-le Lõunapiim 3 puurkaevu (Kuremäe farmi puurkaev - katastri nr 10901, Keskuse farmi puurkaev – katastri nr 10905, Tiitsa puurkaev – katastri nr 10895) ning Kuremäe farmi heitvee kogumiskaev. 2007. aastal käivitus hajaasustuse veeprogramm. See keskendub hajaasustuspiirkondade jätkusuutlikkuse tõstmisele puhta vee saamiseks vajaliku infrastruktuuri ehitamise kaudu. 2008. aastaks oli Võrumaale eraldatud summa 5 miljonit krooni, millele kohalikud omavalitsused panustasid sama suure summa ja 33,4 % lisandus taotlejate omafinantseeringuna. Mõniste vallas rajati hajaasustuse veeprogrammi raames 2007 aastal 3 puurkaevu ja 2 salvkaevu, ning puhastati 5 salvkaevu. Võrumaa Omavalitsuste Liit koostöös Võrumaa valdadega viis 2008. aastal läbi projekti «Võru maakonna valdade veemajanduse korraldamiseks jätkusuutliku organisatsiooni struktuuri väljatöötamine». Projektiga on Mustjõe alamvesikonnas hõlmatud Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Varstu ja Vastseliina vallad. Projekti eesmärgiks on leida jätkusuutlik lahendus kohalike omavalitsuste veemajanduse korraldamiseks. Projekti tulemusena on valminud eelprojektid (vesi ja kanalisatsioon) ja jätkusuutlik organisatsioonimudel veemajanduse korraldamiseks kohalikus omavalitsuses. 4 MÕNISTE VALLA ISELOOMUSTUS 4.1 Valla asend, elanike arv Mõniste vald paikneb Võrumaa edelaosas. Kaugus suurematest keskustest Võrust ja Valgast 45 kilomeetrit. Piirneb Valga maakonna Taheva ja Karula vallaga, Võru maakonna Antsla ja Varstu vallaga, Läti Vabariigiga. Valla pindala on 174,8 km2 ja rahvaarv seisuga 01.01.2008 1066 inimest. Valda läbivad Võru-Valga maantee ja Mustjõgi oma arvukate lisajõgedega. Mõniste valla loodusliku ilme kujundavad eelkõige metsad ja jõed. Valla pindalast 57% moodustab mets. Suuremad külad Mõniste vallas on Saru, Mõniste ja Kuutsi. Ajalooliselt on Kuutsi küla välja kujunenud haridus- ja kultuurikeskusena, kus asuvad kool, lasteaed, rahvamaja ja muuseum. Vallavalitsus, raamatukogu ja arstipunkt paiknevad Mõnistes. Rahvastikuregistri andmetel oli Mõniste valla elanikkond : Tabel 5. Mõniste valla elanikkonna muutus. 31.12 2000 seisuga 31.12 2003 seisuga 01.01.2008 seisuga 1 183 inimest 1 117 inimest 1066 inimest Valla elanikkond näitab vähenemistendentsi. Mõniste valla territooriumil asub 17 küla, millest 3 suuremat on: Saru küla (320 elanikku), Mõniste (226 elanikku) ja Kuutsi (100 elanikku). Kolmes suuremas asulas elab 646 elanikku, mis moodustab valla elanikkonnast ligikaudu 60%. Elanike tihedus territooriumil on hõre - 6,3 in./km2, mis on viis korda vähem kui Eestis keskmiselt ja peaaegu kolm korda vähem kui Võrumaa keskmine. Tabel 6 Elanike arv Mõniste valla külades (2008. aasta andmed). KÜLA NIMI KÜLAELANIKE ARV HÜROVA 22 HÜTI 35 KALLASTE 25 KARISÖÖDI 48 KOEMETSA 25 KUUTSI 100 MÕNISTE 226 PARMUPALU 32 PEEBU 11 SAKURGI 17 SARU 320 SINGA 7 TIITSA 37 TUNDU 46 TURSA 30 VASTSE-ROOSA 42 VILLIKE 30 KOV täpsusega 13 KOKKU 1066 4.2 Mõniste vallavalitsus Mõniste vallavalitsuse täitevorgani töötajate arv on 9. Veemajandusega tegeleb majandusspetsialist ning veemajandusega seotud küsimused moodustavad vaid ühe osa ettenähtud tööülesannetest. 4.3 Mõniste valla 2008.a eelarve Mõniste valla eelarve maht 2008 aastal on 20 587 000 krooni Heitveekäitlusele planeeritavad kulud 2008 aasta eelarves on 1 449 073 krooni ehk 7% valla eelarvest. Veemajandusele planeeritavad kulud on 524 000 krooni ehk 2,5% valla eelarvest. 4.4 Tööstus, põllumajandus ja turism Vallas tegutsevad põllumajandusettevõtted ja talud tegelevad peamiselt loomakasvatusega Suuremad liha- ja piimatootjad on Peede talu ja Tursa talu ning osaühing Lõunapiim. Vähemal määral tegeletakse marjakasvatuse ja mesindusega. Puidutöötlemise ettevõtteid on Mõniste vallas neli. OÜ Lõunapiim valmistab klaasikaste, Vahemetsa talu valmistab allhankena täispuidust toodete detaile. Aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks tegeleb saematerjali tootmise, kuivatamise, liimpuidu valmistamisega. Puidutööstuses kokku on tööd võimalik anda kuni 80-le inimesele. Turism on vallas kõige kiiremini arenenud majandusharu. Metsavenna talus tegeldakse seminari-, seiklus- ja puhketurismiga. Lisaks sellele on kavas alustada alternatiivelektrienergia tootmist. Planeeritav töökohtade arv on neli. Jahiühistu ELK pakub jahiturismi teenust. Alaveski talus tegeldakse jahiturismiga ning jahilindude ja loomade kasvatamisega. Tööd pakutakse hooajaliselt 2-4 inimesele. 5 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGU LÜHIISELOOMUSTUS 5.1 Senised arengud Olemasolev ühisveevärk ja kanalisatsioon arendati valla territooriumil välja peamiselt aastatel 1960-1990, seega enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Heitveetorustiku kogupikkus on 2,7 km ja veetorustiku kogupikkus on 3,1 km. Mõniste valla territooriumil on Eesti Geoloogiafondi andmetel 24 puurkaevu. Neist 20 on kasutuses. Eraomandis on 14 puurkaevu, munitsipaalomandis 5 puurkaevu, riigi omandis 1 puurkaev. 8 puurkaevu on mitmesugustel põhjustel (uuringupuurkaevud, mittevajalikud jms) kasutusest väljas. Taasiseseisvumise järgsel perioodil ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni oluliselt laiendatud ei ole. Mõniste kooli ehitamisel 2000. aastal valmis uus reoveepuhasti, puurkaev ja veevärk, 2004. aastal Saru küla reoveepuhasti ning 2008. aastal rekonstrueeriti Mõniste küla biotiigid ja ehitati Kuutsi külla rahvamaja kinnistule uus puurkaev. On toimunud olemasolevate võrkude, pumplate ja puhastite hädavajalikud rekonstrueerimised ja remondid. 2004 aastal valmis Saru külas elamute reoveepuhasti (Bioclere BK-65). Rekonstrueeriti ca 40 m kanalisatsioonitorustikku, ehitati ühiselamute reoveepuhasti (septik - kolmekambriline, 5 m3 plastist mahuti ja imbväljak suurusega 32*8 m) ja rekonstrueeriti - ehitati ca 100 m kanalisatsioonitorustikku. 2008. aastal rekonstrueeriti Mõniste küla biotiigid. 2004 aastal rekonstrueeriti Mõniste külas ca 300 m veetorustikke. 2008. aastal AS Infragate Eesti poolt koostatud projekti “Võru maakonna valdade veemajanduse korraldamiseks jätkusuutliku organisatsiooni struktuuri väljatöötamine” üheks osaks on Mõniste ja Saru külade vee- ja kanalisatsioonitorustike eelprojekteerimine. Projekteeritud on nii rekonstrueeritavaid kui ka uusi torustikke piirkonda, kus käesoleval ajal ühisveevarustussüsteem puudub. Eelprojekti alusel on kavas Mõniste külas rekonstrueerida ja ehitada 4225 m veetorustikke ja 3040 m kanalisatsioonitorustikke, rekonstrueerida küla puurkaev-pumpla, ehitada üks uus puurkaev-pumpla ja paigaldada veepuhastusseadmed. Saru külas on kavas rekonstrueerida ja ehitada 810 m veetorustikke ja 340 m kanalisatsioonitorustikke, rajada üks uus puurkaev ja paigaldada veepuhastusseadmed. Majaühenduste arv ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga on eelduste kohaselt Mõniste külas 41 ja Saru külas 11. Erastamise protsessi käigus erasektori valdusesse sattunud veevärgi ja-kanalisatsiooni trassidest ja pumplatest on enamik kasutuses ja nõuetekohases seisukorras. Halvas seisukorras on puurkaev kataster nr 10891 (Kallaste sigala), puurkaev kataster nr 10895 (Kalevi noorkarjalaut), puurkaev kataster nr 13114 (teeninduskombinaat Tamula). Mõniste vallas tegeleb veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega vallavalitsus, kelle ülesandeks on vallale kuuluvate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste hooldamine ja häireteta töö organiseerimine. Otseselt korraldab töid majandusspetsialist, kelle tööülesanneteks ühisveevärgi ja–kanalisatsiooni vallas on: 1) kommunaalmajanduse alase informatsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni kogumine, aruannete esitamine; 2) veevarustuse süsteemide (torustike) rajamise ja hooldamisega seotud tööde organiseerimine; 3) joogiveega varustamise korraldamine ja järelevalve (veepuhastuse analüüsid, hinna ja koguse kontroll); 4) veelubade taotluste esitamine; 5) veemõõtjate paigaldamine; 6) heitvee süsteemide rajamise ja hooldamisega seotud tööde organiseerimine; 7) heitvete kogumise ja reoveesüsteemide ja heitvete käitlemise alaste tegevuste haldamine; 8) heitveekäitluse alase informatsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni kogumine, aruannete esitamine; 9) vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingute, kanalisatsiooniga liitumislepingute sõlmimine. Tabel:7 Suuremad investeeringud ühisveevärki ja -kanalisatsiooni aastatel 2000-2008: Investeering Rahastajad Kuutsi küla puurkaev kooli juures, veevärk ja kooli reoveepuhasti 70%riik, 30% vald Saru küla reoveepuhastid 90% KIK, 10% vald Mõniste küla biotiigid 90% KIK, 10% vald Kuutsi küla puurkaev rahvamaja juures 90% KIK, 10% vald Tabel 8. Veevõtt Mõniste valla ühisveevärgi puurkaevudest aastatel 2003.a. – 2007.a. (statistiliste veekasutusaruannete alusel). aasta 2003 2004 2007 võetud vee hulk (tuh m3) 19,5 17,5 21,0 Suuremad põhjavee tarbijad on OÜ Lõunapiim ja Mõniste Vallavalitsus. Lubatud aastane veevõtt OÜ Lõunapiima kolmest puurkaevust on 8000 m3 /a, 1200 m3/a ja 20000 m3/a ning Mõniste Vallavalitsuse neljast puurkaevust 30000 m3/a, 10000 m3/a, 1000 m3/a ja 1800 m3/a. Veemõõtjad on paigaldatud kõikidesse vallale kuuluvatesse pumbajaamadesse (näitude alusel maksab vee-ettevõte vee ressursimaksu). Mõniste valla puurkaevude nimekiri vt lisa: 1. Tabel:9Puhastusseadmed Mõniste vallas seisuga 01.10.2008 Nr Valdaja Asukoht Puhasti tüüp Ekspl. aasta/ uuend. aasta Tegelik koormus (sisenev) m3/d ie (arvut. BHT järgi) Väljavool Märkus puhasti töötamise kohta 1 Mõniste vald Mõniste asula 2 biotiiki 2008 21,0 250 Mustjõgi korras 2 Mõniste vald Andruse 2 biotiiki 1990 1,8 35 pinnas korras 3 Mõniste vald Saru ühiselamu Septik + imbväljak 2003 / 2004 4,9 70 pinnas korras 4 Mõniste vald Saru elamud BIOCLERE BK-65 2003 / 2004 7,2 80 Mustjõgi korras 5 Mõniste kool Kuutsi BIOCLERE B22B 200/2001 2,1 100 Kraav, pinnas Töös esineb probleeme 5.2 Vee - ettevõtja Klientide nõuetekohase ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ning puhastamise tagab vee-ettevõtja. Mõniste vallas vee-ettevõtjat määratud ei ole. Valdkonnaga tegeleb vallavalitsuse töötaja. Avariide likvideerimiseks tellitakse teenustöö. 2008. aastal on koostatud Võrumaa Omavalitsuste Liidu tellimusena analüüs Võru maakonna valdade veemajanduse korraldamiseks jätkusuutliku organisatsiooni struktuuri väljatöötamiseks. Töö on kasutatav nii jätkusuutliku vee-ettevõtte struktuuri väljatöötamiseks ja käivitamiseks kui ka investeeringute taotlemisel vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise eelprojektina. 5.3 Tarbijad Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on valla elanikest osaliselt või terviklikult liidetud ligikaudu 190 inimest Mõniste külas, ca 130 inimest Saru külas ja ligikaudu 30 inimest Andrusel. See teeb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunuks ligikaudu 30% valla elanikkonnast. Tabel10Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kliendid Mõniste Korterelamud, pereelamud, kauplus, töökoda-garaažid Saru Elamud, puidutööstus, katlamaja Kuutsi Mõniste Kool ja lasteaed ( ca 140 inimest), rahvamaja Andruse Elamud Tabel 11 Veetarbimine kasutusvaldkonna järgi. (2007 aasta statistiliste veekasutusaruannete alusel). Küla/alevik Kasutusvaldkond Veehulk, (tuh m3/aastas) Asula veekasutus kokku (tuh m3/aastas) Mõniste Olme 7,6 7,6 Andruse Olme 0,7 0,7 Kuutsi Olme 0,8 0,8 Saru Olme Tööstus 4,4 7,5 11,9 Kokku 21,0 6 LEIBKONNALIIKME SISSETULEK JA KULUTUSED ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI TEENUSELE. 2008. aastal on kehtiv vee teenuse hind 6 kr/m3 ja kanalisatsiooniteenuse hind 4.00 kr/m3. 2007.a. statistilistel andmetel oli Võru maakonnas leibkonna liikme kuu netosissetulek 4176,8 krooni. (e 2,5 in suuruse leibkonna sissetulek 10442 kr) Vee keskmise tarbimise ja leibkonna keskmise sissetuleku alusel on võimalik välja arvutada elaniku maksevõime veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest. Üldtunnustatud põhimõte on see, et elanik ei tohiks veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest teha oma sissetulekust kulutusi üle 4%: - väga hea maksevõime: teenuste hind alla 2% sissetulekust; - hea maksevõime: teenuste hind 2,0-3,0% sissetulekust; - rahuldav maksevõime: teenuste hind 3,0-4,0% sissetulekust; - mitterahuldav maksevõime: teenuste hind üle 4% sissetulekus. Otstarbekas on hoida kulutuste taset vee- kanalisatsiooniteenustele 2-3% vahel. Väiksemate kulutuste puhul Mõniste vallas ei ole võimalik teenuse eest saadava rahaga hoida korras olemasolevaid veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteeme, rääkimata vajalike investeeringute tegemisest. Kehtiva vee- kanalisatsiooniteenuste hinna tõus on sõltuvuses vee kvaliteedist. Kuna puurkaev - pumplatel puuduvad rauaeraldusseadmed, siis müüdav vesi on kõrge rauasisalduse tõttu ebakvaliteetne. 7 MÕNISTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENG Mõniste valla veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel on arendamise kavas lähtutud alljärgnevatest aspektidest: · Insener-tehnilised aspektid - olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud; - hajaasustusest tingituna suhteliselt pikad trassid; suuremates hajaasustusega külades on arendamise kava koostamisel arvestatud nii veevõrgu laiendamise kui rekonstrueerimisega. Enne lõplike investeerimisplaanide tegemist tuleks uurida elanike seisukohta, et välja selgitada nende huvi ühisveevärgi teenuse vastu. · Keskkonnamõjud - ühiskanalisatsiooni arendamine; ühiskanalisatsiooni arendamine on otstarbekas tiheasustusega alevikes ja külades - olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud; - ühisvoolne kanalisatsioon; kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel tuleb see ehitada lahkvoolsena, võimalusel ja vajadusel jätta olemasolev kanalisatsioonitorustik tööle sadeveetorustikuna. Olemasolev ühisvoolne kanalisatsioon rikub lume sulamise- ja vihmaperioodil reoveepuhastite töörežiimi - põhjavee kõrge rauasisaldus; kõrge rauasisalduse tõttu tuleb ühisveevärgi vesi töödelda rauaeraldusfiltrites · Majanduslikud aspektid - Osutatav ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenus peab olema jätkusuutlik teenuse hind peab katma rajatiste korrashoiuks tehtavad kulutused - Elluviidavad projektid peavad olema jätkusuutlikud loodud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemid jätkavad oma toimimist pärast fondidest rahastamise lõppu rajatav torustik peab leidma kasutuse. Kui puudub elanike huvi liituda, pole ka mõistlik investeeringuid teha. - ei koorma omanikke asjatute tegevuskuludega. kanalisatsioonitorustike projekteerimisel püüda lahendada see võimalikult suures ulatuses isevoolsena. Joonised. Olemasolevate trasside kohta pole adekvaatseid teostusmõõdistusi ega ka muid kirjalikke andmeid. (va 2004. aastal ehitatud Saru kanalisatsioonitorustikud). Joonisele kantud olemasolev torustik on kohati orienteeruv. Alusjoonistena on kasutatud olemasolevaid vee- ja kanalisatsioonitorustike teostusjooniseid, ortofotosid. Kaardilt puuduva vee– ja kanalisatsioonitorustiku ning kaevude asukohad on määratud välisel vaatlusel ja on orienteeruvad. Joonistel antud perspektiivsed lahendused on orienteeruvad, koostatud eelkõige tööde mahu määramiseks. Torustiku ja pumplate asukohad täpsustatakse ehitusprojektis. 7.1 Mõniste küla Mõniste külas elab ca 226 inimest. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olukord Ligikaudu 190 põhiliselt kortermajades elavat külaelanikkukasutab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni. Küla ühiskanalisatsiooniga on haaratud umbes pooled kinnistutest. Asula reovesi juhitakse isevoolsena Võru -Valga tee ääres paiknevatesse biotiikidesse. 1988 aastal ehitatud pumbajaam ja rõngaspuhasti on likvideeritud, kuna need ei vastanud kehtivatele nõuetele ja neid ei olnud otstarbekas reovee koguste olulise vähenemise tõttu rekonstrueerida. Biotiigid on 2008. aastal täielikult rekonstrueeritud. Heitvee suublaks on Mustjõgi. Veevarustus Olemasolev veetorustik on ehitatud 15…25 aastat tagasi. Torustik on malm- ja raudtorustik. Veetorustiku seisukord on vanuse tõttu halb. Sagedased torustiku lekked teevad ekspluatatsiooni kalliks ja põhjustavad veekadusid. Kõrge rauasisaldusega veest on torustikku sadestunud hulgaliselt rauda. Väikese veekasutuse tõttu jääb vesi torustikku seisma, kahjustades süsteemi ennast. Veevõtu vähenemisega süvenevad vees taandavad tingimused, mille ilminguteks on Fe2+-sisalduse suurenemine, SO42--sisalduse vähenemine ning väävelvesiniku tekkimine anaeroobsete bakterite elutegevuse tulemusena. Joogivee kõrge rauasisaldus ongi peamiseks Mõniste elanikke häirivaks teguriks, põhjustades vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti nõudel. Rahulolematus vee kvaliteediga on takistuseks veetariifi muutmisele, samas on rahapuudus takistuseks veerajatiste korrastamiseks. Mõniste küla ühisveevärki varustab veega puurkaev (katastri nr. 10951), rajatud 1995.a.; Lubatud veevõtt vee erikasutusloa alusel on 10 tuh m3/a. Veevõtt aastas 7,6 tuh m3. Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on Kesk-Devon. Puurkaevude vesi vastab üldiselt Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõudmistele, kuid üldraua sisaldus (2,1 mg/l) ületab tunduvalt lubatu normi. Vee peatorustiku pikkus on 1950 m. Kanalisatsioonitorustikudon ehitatud 15….25 aastat tagasi. Vanemad torustikud on keraamilised torud, hilisemad asbotsement. Töökodade piirkonnas puudub õlipüüdur. Saastunud veed satuvad loodusesse. Ühiskanalisatsioonitorustike ja kaevude tehniline seisukord on halb Kuival ajal ohustab pinnasesse imbuv reovesi põhjavee kvaliteeti. Lume sulamisel ja suuremate vihmadega satub kanalisatsiooni puhas vesi. Kui asula reoveepuhasti rekonstrueeritakse, häirib kanalisatsiooni tungiv vesi reoveepuhasti tööd, tekitades hüdraulilise ülekoormuse. Seetõttu tuleb kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel projekteerida see lahkvoolsena. Kanalisatsiooni peatorustiku pikkus on 1700 m Sademete ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seosed. Enamasti valgub sadevesi haljasaladele, kus imbub pinnasesse. Lume sulamisel ja suuremate vihmadega satub kanalisatsiooni. Reovee vooluhulga ja reostuskoormuse ebaühtlust mõjutavad kõige rohkem ühiskanalisatsiooni juhitav sadevesi. Töökodade parkimisplatsilt kogutav sadevesi on otstarbekas bioloogilise reoveepuhasti efektiivsuse tagamiseks puhastada I klassi õlipüünistes ja juhtida otse suublasse. Olemasolev töökodade parkla ja hoiuplatsid tuleb korrastada, vajamineva ala suurus tuleks üle vaadata. Töökodade parklast tuleks koguda ainult reostunud sadevesi intensiivselt kasutuses olevalt alalt. Perspektiivis rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik tuleb ehitada lahkvoolsena. Suhteliselt puhas vihma- ja lumesulamisvesi tuleb planeeringutega juhtida kraavidesse või immutada pinnasesse. Üldistes huvides kasutatavad ja tuletõrjevee võtmise kohad 2008. aastal on Mõniste külas välja ehitatud ja märgistatud nõuetele vastava tuletõrje veevõtukoht asukohaga Võru – Valga maantee ääres pargi kinnistul. Veevõtukohale on juurdepääs aastaringselt väga hea. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise mahud ja ligikaudne maksumus Teatud tingimustel, näiteks Euroopa Liidu abiprogrammide kaasabil finantseeritavate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste ehitamisel 20 - 30% omaosalusega kaasrahastamisel on otstarbekas teha nii vanade trasside rekonstrueerimise kui uute trasside ehitustööd korraga. Investeeringuprojektide maksumused projektide ja alamprojektide lõikes, neis sisalduvate põhielementide maksumuste (seadmete ja materjalide maksumused ning ehitustööde ja sellega seonduvate tööde maksumused) orienteeruva hindamisega, on esitaud alljärgnevates tabelites 13-17. Maksumuste ühikhinnad on saadud 2008. aastal AS Infragate Eesti poolt koostatud finantsanalüüsi ja 2008. aastal kehtinud ehitushindade põhjal. Mõniste külas on torustiku ehitusmaksumusse arvestatud ka asfaltkatte taastamine, Saru, Andruse ja Kuutsi külades on arvestatud torustiku paigaldamine kruusakattega teede alale või väljaspool tee-ala. Tabel: 13 Mõniste küla (rekonstrueerimine) Projekti piirkond Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku hind (kr) Maksumus (tuh kr) Mõniste küla Olemasoleva puurkaev pumpla rekonstrueerimine Puurkaevu nr 10951 ehituslik ja tehniline rekonstrueerimine kompl 1 300 000 300 Olemasolevale puurkaevule veepuhastusseadmete paigaldamine Rauaeraldusseadmed kompl 1 500 000 500 Olemasoleva veetorustiku rekonstrueerimine Veetorustik De63, De40, De32, vanade veeseadmete asendamine veevõrgus (ühises kaevikus kanalisatsioonitoruga) m 1950 2500 4 875 Olemasoleva isevoolse kanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine Isevoolne kanalisatsioonitorustik De160, vanade kaevude asendamine kanalisatsioonivõrgus (ühises kaevikus veetoruga) m 1700 2700 4 590 Kokku: 10 265 Uuringud 3% Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 307 718 1026 513 KOKKU: 12 829 Tabel: Mõniste küla (uusehitus) Projekti piirkond Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku hind (kr) Maksumus (tuh kr) Mõniste küla Veetorustiku ehitamine Veetorustik De63, veeseadmete paigaldamine veevõrgus (ühises kaevikus) m 2325 2500 5 812 Uue puurkaev-pumpla projekteerimine, ehitus ja veepuhastusseadmetega varustamine Puurkaevu ehituslikud ja tehnilised tööd kompl 1 800 000 800 Isevoolse kanalisatsiooni-torustiku ehitamine Isevoolne kanalisatsioonitorustik De160, kaevude paigaldamine kanalisatsioonivõrgus (ühises kaevikus) m 1340 2700 3 618 Kokku: 10 230 Uuringud 3% Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 306 716 1023 511 KOKKU: 12 786 7.2 Saru küla Saru külas elab ca 320 inimest. Saru on suur hajaasustusega küla, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ainult Saru lauatööstusega vahetult piirneval osal. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olukord: Ligikaudu 130 põhiliselt kortermajades elavat külaelanikkukasutab ühisveevärki ja kanalisatsiooni. Reovesi puhastatakse kahes äsjavalminud reoveepuhastis. Üks puhasti on asula elumajade piirkonnas ja teine ühiselamu lähedal Saru lauatööstuse kinnistul. Elamute reovesi juhitakse isevoolsena reoveepuhastisse ( Bioclere BK-65). Heitvee suublaks on Mustjõgi. Ühiselamu reovesi juhitakse isevoolsena pumplasse ja pumbatakse üles reoveepuhastisse (septik- kolmekambriline, 5 m3 plastist mahuti ja imbväljak suurusega 32*8 m). Veevarustus Olemasolev veetorustik on ehitatud Saru puidutööstuse vajadusteks umbes 30...35 aastat tagasi ja laiendatud koos elamuehitusega. Suur osa veetorustikust kulgeb Saru puidutööstuse kinnistul. Torustike rekonstrueerimine eramaal on seotud probleemidega, kui rahastamine toimub EL fondidest. Torustik on malm- ja raudtorustik. Veetorustiku seisukord on vanuse tõttu halb. Torustiku lekked teevad ekspluatatsiooni kalliks ja põhjustavad veekadusid. Kõrge rauasisaldusega veest on torustikku sadestunud hulgaliselt rauda. Saru küla ühisveevärki varustab veega puurkaev (katastri nr. 10898, rajatud 1968.a.; Lubatud veevõtt vee erikasutusloa alusel on 30 tuh m3/a. Veevõtt aastas 11,9 tuh m3. Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on Kesk-Devon. Puurkaevude vesi vastab üldiselt Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõudmistele, kuid üldraua sisaldus (1,4 mg/l) ületab tunduvalt lubatu normi. Ühisveevärgi rajatiste rekonstrueerimisel tasuks kaaluda uue puurkaevu rajamist. Asukoha valikul tuleb arvestada, et rajatav puurkaev – pumbajaam ei satuks eramaale ja rekonstrueeritav ühisveevärgi torustik ei läbiks eravaldusi. Arendamise kava Saru küla joonisel väljapakutud puurkaevu asukoht on tinglik, tegelik asukoht määratakse geoloogiliste uuringutega. Vee peatorustiku pikkus on ca 810 m. Kanalisatsioonitorustikudon osaliselt rekonstrueeritud koos reoveepuhastite rajamisega. Omal ajal ehitati saetööstuse territooriumile, elamutest kuni ühiselamuni kanalisatsioonisüsteem, mis koosnes isevoolsest- ja survetorustikust. Toona ehitatud torustik on täielikult amortiseerunud ega tööta. Valitud uus lahendus kahe eraldiseisva reoveepuhastiga on ratsionaalne, oluliselt lühenes kanalisatsioonitorustik. Koos veetorustiku rajamisega oleks otstarbekas ehitada välja ka kogu elamupiirkonda kattev kanalisatsioonitorustik. Arendamise kavas ei ole vaadeldud ühiskanalisatsiooni ehitust Saru lauatööstuse lääne-poolsesse külge jäävasse elamupiirkonda. Arendamise kava koostaja hinnangul peaks koos ühiskanalisatsiooni väljaehitamisega rekonstrueerima ka elamute kanalisatsiooni. Kui selgub elanike valmisolek sellesse investeerida, saab ühiskanalisatsiooni siduda nn ühiselamu reoveepuhastiga. Kanalisatsiooni peatorustiku pikkus on ca 300 m, sellest on rekonstrueeritud 150 m Sademete ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seosed Enamasti valgub sadevesi haljasaladele, kus imbub pinnasesse. Lume sulamisel ja suuremate vihmadega satub kanalisatsiooni. Reovee vooluhulga ja reostuskoormuse ebaühtlust mõjutab kõige rohkem ühiskanalisatsiooni juhitav sadevesi. Suhteliselt puhas vihma- ja lumesulamisvesi tuleb planeeringutega juhtida kraavidesse või immutada pinnasesse. Üldistes huvides kasutatavad ja tuletõrjevee võtmise kohad. Tuletõrjevee võtmise kohana on arendamise kavas planeeritud maapealne tuletõrje hüdrant puurkaev-pumpla vahetusse lähedusse. Puhastusseadmete projekteerimisel pumplasse tuleb arvestada puhastist möödaviiguga hüdrandist tuletõrjevee võtmiseks. Tuletõrjehüdrantide paigaldamiseks aleviku teistesse punktidesse tuleks projekteerida veetorustik sellise diameetriga, mis ei taga praeguse tarbimise juures piisavat veevahetust torustikus. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise mahud ja ligikaudne maksumus Rekonstrueerimist vajab ühisveevärgi torustik, ühiskanalisatsioon väikeses mahus. Arendamise kavas on töömahud arvestatud uue torustiku rajamiseks, kuna eravalduses on ühisveevärgi rekonstrueerimine problemaatiline. Tabel: 15 Saru küla (rekonstrueerimine ja uusehitus) Projekti piirkond Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku hind (kr) Maksumus (tuh kr) Saru küla Uue puurkaev pumpla ehitus ja veepuhastussead-mete paigaldamine Puurkaevu ehituslikud ja tehnilised tööd kompl 1 600 000 600 Tuletõrjehüdrantide paigaldamine kompl 1 500 000 500 Veetorustiku ehitamine Veetorustik De63, veeseadmete paigaldamine veevõrgus (eraldi kaevikus) m 810 2500 2 025 Olemasoleva ja uue isevoolse kanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine Isevoolne kanalisatsioonitorustik DN160, vanade kaevude asendamine kanalisatsioonivõrgus (eraldi kaevikus) m 340 2700 918 Kokku: 4 043 Uuringud 3% Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 121 283 404 202 KOKKU: 5 053 7.3 Kuutsi küla Kuutsi külas elab ca 100 inimest. Ajalooliselt on Kuutsi küla välja kujunenud haridus- ja kultuurikeskusena, kus asuvad kool, lasteaed, rahvamaja ja muuseum. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olukord: Mõniste kooli ehitamisel valmis 2000 aastal uus reoveepuhasti, puurkaev ja veevärk. Vee võtmiseks kasutatakse puurkaevu (katastri nr. 10953), rajatud 1995.a., Vee erikasutusloa alusel on puurkaevust lubatud veevõtt 2,0 tuh m3/a. Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on Kesk-Devon. Üldiselt vastab puurkaevu vesi Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõuetele, kuid üldraua sisaldus (2,3 mg/l) on lubatust kõrgem. Puurkaevu sanitaarkaitsevöönd vastab nõuetele. 2008. aastal ehitati rahvamaja kinnistule uus puurkaev. Puurkaev hakkab veega varustama eelkõige hajaasustuse veeprogrammi raames rajatava veetrassiga liitunud majapidamisi, vajadusel on võimalik puurkaevu tarbijaks lülitada ka rahvamaja. Puurkaev on tarvis edaspidi varustada veepuhastusseadmetega. Rauaeraldusseadmed on paigaldatud koolihoonesse. Veevõrgu laiendamisel tuleks olemasolev puurkaev-pumbamaja varustada tootlikuma veepuhastusseadmega, mis arvestaks suurenenud veetarbimisega. Reoveepuhasti töös esineb probleeme – suvekuudel kool ei tööta ja reovett ei teki. Puhasti töötab häireteta stabiilsel režiimil. 2008. aastal liideti reoveepuhastiga rahvamaja, mis on puhasti koormuse ühtlustamiseks positiivne ja eeldatavasti parandab puhasti tööd. 2008. aasta hajaasustuse veeprogrammi raames on Kuutsi küla elanikel kavas välja ehitada ca 800 m veetorustikke, et varustada veega 5 majapidamist. Toite saab trass rahvamaja kinnistule rajatud puurkaevust. Kuutsi oma ilusa loodusega võiks turismialast huvi pakkuda. Arenenud infrastruktuur, sh veevõrk on seejuures hädavajalik. Üldistes huvides kasutatavad ja tuletõrjevee võtmise kohad. Kuutsi külas on rahvamaja kinnistule 2008. aastal välja ehitatud ja tähistatud nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht. Sademete ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seosed. Asulas sademevee kanalisatsiooni ei ole, platsidelt ja teedelt juhitakse sademevesi ümbritsevatele haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. Osaliselt juhitakse asula territooriumilt kraavitusega kogutav sademevesi Mustjõkke. Mustjõgi ja ojad on aastaringselt küllaltki väikese vooluhulgaga ja külas üleujutusi ei põhjusta. Ühisvoolse kanalisatsiooni rajamisest tuleks puhastusseadme töövõime säilitamiseks hoiduda. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni uusehituse mahud ja ligikaudne maksumus Tabel:16 Kuutsi küla (uusehitus) Projekti piirkond Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku hind (kr) Maksumus (tuh kr) Kuutsi küla Uue puurkaevu pumplahoone ehitus ja veepuhastus-seadmete paigaldamine Puurkaevu ehituslikud ja tehnilised tööd kompl 1 350 000 350 Veetorustiku ehitamine Veetorustik De63, De100, veeseadmete paigaldamine veevõrgus (eraldi kaevikus) m 1220 2500 3050 Kokku: 3400 Uuringud 3% Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 102 238 340 170 KOKKU: 4 250 7.4 Andruse Andruse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga on varustatud neli kinnistut. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olukord: Vee võtmiseks kasutatakse puurkaevu (katastri nr. 10903), rajatud 1972.a., Vee erikasutusloa alusel on puurkaevust lubatud veevõtt 1,0 tuh m3/a. Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on Kesk-Devon. Üldiselt vastab puurkaevu vesi Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõuetele, kuid üldraua sisaldus (2,5 mg/l) on lubatust kõrgem. Puurkaevu sanitaarkaitsevöönd vastab nõuetele. Asula reovesi juhitakse isevoolsena Ahelo jõe ääres paiknevatesse biotiikidesse. Heitvee suublaks on pinnas. Probleemideks on veepuhastusseadmete puudumine puurkaev-pumplas, vananenud torustik ja kõrgvee ajal uputatud kanalisatsioonitorustik. Viimatinimetatud probleemi lahendaks kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja ülepumpamise ehitamine arvestades jõeluha üleujutusi. Üldistes huvides kasutatavad ja tuletõrjevee võtmise kohad. Tuletõrjevee võtmise kohta Andruse puurkaevu juurde ei planeerita, sest nõuetele vastavad ja tähistatud veevõtukohad asuvad Kuutsi ja Mõniste külades. Vahemaa mõlema juurde on 2 – 3 km. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni uusehituse mahud ja ligikaudne maksumus Tabel: 17 Andruse (rekonstrueerimine) Projekti piirkond Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku hind (kr) Maksumus (tuh kr) Andruse Veepuhastus-seadmete paigaldamine Tehnilised tööd puhastusseadmete paigaldamiseks kompl 1 500 000 500 Olemasoleva veetorustiku rekonstrueerimine Veetorustik De63, vanade veeseadmete asendamine veevõrgus (eraldi kaevikus) m 260 2500 650 Olemasoleva isevoolse kanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine Isevoolne kanalisatsioonitorustik De160, De250 vanade kaevude asendamine kanalisatsioonivõrgus (eraldi kaevikus) m 100 2700 270 Kokku: 1420 Uuringud 3% Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 42 99 142 71 KOKKU: 1774 7.5 Väiksemad külad Hõreda asustuse tõttu ei ole väga paljudes piirkondades ühisveevärgi rajamine majanduslikult põhjendatud. Inimesed kasutavad joogivee saamiseks kas isiklike puurkaevude või enamuses isiklike salvkaevude vett. Seejuures on vesi kõige rohkem ohustatud võimalikust reostumisest. Oluline on, et reoveepuhastus oleks ehitatud õigesti. Tihedama asustuse korral võib salvkaevu vett ohustada naabrite reovesi. Väiksemates külades on võimalik rajada veevarustussüsteeme 2007. aastal alanud hajaasustuse veeprogrammi toel. Programmi esimene periood kestab aastani 2012. 8 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI RAJAMISE MAKSUMUS Tabel: 18 Investeeringute vajaduse koondtabel Järjek nr Asukoht Projekt Maksumus (tuh kr) 1. Mõniste küla Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine, uute ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike, puurkaev-pumpla ehitamine, veepuhastusseadmed 10 318 2. Saru küla Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine, uute ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike, puurkaev-pumpla ehitamine, veepuhastusseadmed 2 157 3. Andruse Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine, veepuhastusseadmed 979 KOKKU: 36 692 KOKKUVÕTTEKS Investeeringute jaotamisel tuleb arvestada Eesti Vabariigi õigusnorme, kuid samuti ka Euroopa Liidu vastavaid direktiive. Eelisjärjekorras peab korrastama joogivee varustuse ja kvaliteedi asulates üle 50 inimese ja samuti peab parandama veel rekonstrueerimata reovee puhastite olukorda. Reoveepuhastite rajamine alla 2000 inimesega asulates ei ole reguleeritud Euroopa Liidu direktiividega, kuid reoveepuhastite mitterenoveerimisel peab vee erikasutaja maksma tihti ülejõu käivat saastetasu. LISA 1: MÕNISTE VALLA PUURKAEVUD Asukoht Puurkaevu kataster Puurkaevu passi number Veekompleks Puurkaevu rajamise eesmärk Rajamise aasta Renoveerimise aasta Sügavus Veevõtt puurkaevust 1 Mõniste 3943 60 D2 uuringupuurkaev 1949 295,45 m ei ole 2 Vastse-Roosa piiripunkt 10773 6571 D2 tarbepuurkaev 1992 70 m on 3. Kallaste sigala, 10891 A-963-M D2 tarbepuurkaev 1963 50m on 4 Mõniste k 10892 A-551-M D2 tarbepuurkaev 1960 65m on 5. Kuutsi farm 10893 A-550-M D2 tarbepuurkaev 1960 70m on 6. Tundu farm 10894 A-152-B D2 tarbepuurkaev 1961 80m on 7. Kalevi noorkarjafarm 10895 A-964-M D2 tarbepuurkaev 1963 65m on 8. Mõniste k. Võru Võrgurajoon 10896 2014 D2 tarbepuurkaev 1967 50m on 9. Saru tsehh 10898 2313 D2 tarbepuurkaev 1968 65m on 10. Saru k Kuremäe farm 10901 3334 D2 tarbepuurkaev 1972 60m on 11. Kallaste sigala 10902 3335 D2 tarbepuurkaev 1972 55m on 12. Saru lasteaed 10903 3377 D2 tarbepuurkaev 1972 55m on 13. Mõniste lüpsifarm 10905 5585 D2 tarbepuurkaev 1985 70m on 14. Hürova k, Kasula talu 10906 6334 D2nr tarbepuurkaev 1991 190m on 15. Kaldamäe talu 10907 6347 D2 tarbepuurkaev 1991 55m on 16. Tursa talu 10908 6348 D2 tarbepuurkaev 1991 60m on 17. Saru 10909 809 D2 uuringupuurkae 294,4 ei ole 18. Saru k, Peedu talu 10949 6667 D2 tarbepuurkaev 1994 42m on 19. Mõniste k, “Pargi”asenduspk 10951 6736 D2 tarbepuurkaev 1995 66,8m on 20. Kuutsi k, Mõniste Kool 10953 6739 D2 tarbepuurkaev 1995 53m on 21. Mõniste a-k, teeninduskombinaat Tamula 13114 …. D2 tarbepuurkaev 1965 80m Ei ole 22. Saru brigaadi laut 13241 A-475-M D2 tarbepuurkaev 1959 60m on 23. Koemetsa k 14001 6779 Q tarbepuurkaev 1997 80m on 24. Peebu k 19441 32/93 D2 tarbepuurkaev 1993 98m on