Rahandusminister — Finantsinspektsioonile esitatavate fondivalitseja aruannete skeemid, nõuded kirjete sisule ning aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord ning fondivalitseja neto-omavahendite ja püsivate üldkulude arvutamise ning neto-omavahendite aruandluse kord — RTL, 19, 241

Määrus kehtestatakse «Investeerimisfondide seaduse» § 87 lõike 5 ja § 238 lõike 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus sätestab nõuded Finantsinspektsioonile esitatavate fondivalitseja aruannete sisule, ja esitamise korrale ning nende koostamise metoodikale, sealhulgas aruannete skeemidele ja aruannetes kasutatud kirjete sisule, samuti määrab kindlaks fondivalitseja neto-omavahendite ja püsivate üldkulude arvutamise metoodika. § 2. Kohaldamine Käesolevat määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegutsevatele äriühingutele, kes on fondivalitsejad «Investeerimisfondide seaduse» § 9 mõistes. § 3. Fondivalitseja omavahendid (1) Fondivalitseja omavahendite arvutamisel lähtutakse «Väärtpaberituru seaduse» §-des 97–1001 ja § 102 lõigetes 1, 2 ja 8 sätestatust. (2) Neto-omavahendid saadakse kui bruto-omavahenditest arvatakse maha «Investeerimisfondide seaduse» § 86 lõikes 3 nimetatud osalused arvestades sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud erisustega ning rakendades neto-omavahendite erinevatele tasemetele kehtestatud piiranguid. 2. peatükk MÕISTED § 4. Kasutatud mõisted Käesolevas määruses ja selle lisades olevate aruannete täitmisel kasutatakse mõisteid käesoleva määruse §-des 5–8 esitatud tähenduses. § 5. Klientide ja emitentide kohta kasutatud mõisted (1) Keskvalitsuseks loetakse muu hulgas alljärgnevaid institutsioone: 1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused; 2) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 25 lõike 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused; 3) riigi ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud sihtasutused, mille kuludest üle poole on katnud eelnimetatud isikud. (2) Kohalikuks omavalitsuseks loetakse muu hulgas kõiki regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksusi, sealhulgas regionaalse või kohaliku omavalitsuse hallatavaid munitsipaalasutusi ja regionaalse või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusi, mille kuludest üle poole on katnud eelnimetatud isikud. (3) Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks loetakse muu hulgas kõiki riiklikke ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, nagu Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, ning teiste riikide samasuguseid asutusi, mille põhitegevusalaks on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele tingimusele: 1) seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid; 2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana. (4) Kindlustusandja on «Kindlustustegevuse seaduse» § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing ja teiste riikide samasugune äriühing. (5) Pensionifond on «Kogumispensionide seaduse» §-s 3 nimetatud lepinguline investeerimisfond ja teiste riikide samasugune vara kogum. (6) Muu finantseerimisasutus on «Krediidiasutuste seaduse» §-s 5 nimetatud tunnustele vastav äriühing ja teiste riikide samasugune äriühing. Muu finantseerimisasutus on muu hulgas investeerimisfond, investeerimisühing, hoiu-laenuühistu, fondivalitseja, liisinguettevõtja, valuutavahetusettevõtja, e-raha asutus, kui see samal ajal ei ole krediidiasutus, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, kindlustusmaakler ning muu finantsvahendusettevõtja ja finantsvahenduse abiettevõtja. Muuks finantseerimisasutuseks loetakse ka Tagatisfond. (7) Krediidiasutus on «Krediidiasutuste seaduse» § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing ja teiste riikide samasugune äriühing. (8) Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing on äriühing, mille üle keskvalitsus, regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) «Väärtpaberituru seaduse» tähenduses ja teiste riikide samasugune äriühing. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguks loetakse ka riigitulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus). Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühinguks ei loeta äriühinguid, mis on «Väärtpaberituru seaduse» § 6 lõikes 2 sätestatud kui kutselised investorid. (9) Muu äriühing on käesoleva paragrahvi eelnevates lõigetes nimetamata äriühing. Muuks äriühinguks loetakse ka füüsilisest isikust ettevõtja, kui ta on tööandja kümnele või enamale töötajale. (10) Mittetulundusühingu all käsitletakse isikute vabatahtlikku ühendust või muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt «Mittetulundusühingute seaduse» §-le 1. Mittetulundusühingu all kajastatakse käesoleva määruse §-des 10 ja 11 nimetatud aruannete koostamisel muu hulgas «Sihtasutuste seaduse» §-le 1 vastavad asutused, välja arvatud sihtasutused, mida loetakse keskvalitsuseks või kohalikuks omavalitsuseks. (11) Eraisik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on tööandja kuni üheksale töötajale. Eraisikuks loetakse muu hulgas füüsilisest isikust ettevõtja, kelle palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha. (12) Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine funktsioon on raharingluse korraldamine nii oma koduriigis kui ka välisriikidega ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine. § 6. Laenude kohta kasutatud mõisted (1) Repotehing on leping, mille alusel aruandev fondivalitseja müüb väärtpabereid või kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistusi ning on kohustatud müüdud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi ostma. (2) Pöördrepotehing on leping, mille alusel aruandev fondivalitseja ostab väärtpabereid või kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused ning on kohustatud ostetud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma. § 7. Hoiuste kohta kasutatud mõisted (1) Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiuse sertifikaati), kui see ei ole võõrandatav. (2) Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud arveldusteks; 2) hoius on tähtajatu; 3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (kuni 24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada. (3) Üleööhoius on hoius, mille tähtaeg on kahe järjestikuse pangapäeva vaheline aeg ja mis ei ole mõeldud arveldamiseks. (4) Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks; 2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud; 4) hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta; 5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi). (5) Tagatishoius on hoius, mille osas on fondivalitseja andnud kontopidajale korralduse koormata lepingus sätestatud isiku kasuks ja ulatuses konto kasutus- ja käsutusõigust. § 8. Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted (1) Väärtpaberina käsitatakse väärtpaberit Väärtpaberituru seaduse § 2 tähenduses. (2) Võlainstrument on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis väljendab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ja tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele. (3) Investeerimisfondi (sh rahaturufondi) osaku või aktsia all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab osaku või aktsia omaniku proportsionaalset osalust fondi varast. (4) Erastamisväärtpaber on «Erastamisseaduse» § 28 lõikes 1 nimetatud väärtpaber ja teiste riikide samasugune väärtpaber. 3. peatükk NETO-OMAVAHENDITE MINIMAALSUURUS § 9. Omavahendite koostisosade määratluse erisused (1) Esimese taseme omavahendite koosseisu kaasatud kasumist arvatakse maha järgmiste instrumentide kajastamisel tekkinud realiseerimata kasumid: 1) kinnisvarainvesteeringud; 2) omavahenditest maha arvamata õiglases väärtuses kajastatud investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse; 3) rahavoogude riskimaandamise instrumendid; 4) väärtpaberistatud varad, kui fondivalitseja on väärtpaberistamise aluseks olevate nõuete algne väljastaja. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud instrumentide puhul ei arvata realiseerimata kasumist maha samasse instrumentide gruppi kuuluvate instrumentide realiseerimata kahjumit. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud instrumentide puhul arvatakse esimese taseme omavahenditest maha nende instrumentide realiseerimata kasumi ja realiseerimata kahjumi vahe, kui see on positiivne. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt esimese taseme omavahenditest maha arvatud kasumi osast võib 45 protsenti kaasata teise taseme omavahenditesse. (4) Teise taseme omavahenditesse kaasatakse 45 protsenti fondivalitseja bilansis ümberhindluse reservis kajastatud järgmiste instrumentide kajastamisel tekkinud realiseerimata kasumist: 1) müügivalmis omakapitali instrumendid; 2) müügivalmis võlainstrumendid. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud instrumentide puhul ei arvata omavahenditesse kaasatavast realiseerimata kasumist maha samasse instrumentide gruppi kuuluvate instrumentide realiseerimata kahjumit. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud instrumentide puhul võetakse arvesse nende instrumentide realiseerimata kasumi ja realiseerimata kahjumi vahe, kui see on positiivne. (7) Omavahenditesse ei kaasata korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavate finantsinstrumentide rahavoogude riskimaandamise instrumentidest tulenevaid tulusid või kulusid ega tulu või kulu ükskõik milliste õiglases väärtuses kajastatud kohustuste väärtuse muutusest, kui see muutus tuleneb muudatustest fondivalitseja enda investeeringute krediidikvaliteedis. § 10. Neto-omavahendite minimaalsuurus (1) Neto-omavahendite minimaalsuuruse määratlemisel tuleb lähtuda «Investeerimisfondide seaduse» §-st 87, arvestades «Investeerimisfondide seaduse» §-s 89 sätestatud erisustega. (2) Kui fondivalitseja neto-omavahendid on väiksemad «Investeerimisfondide seaduse» § 87 lõikes 1 sätestatud minimaalsuurusest, võib Finantsinspektsioon määrata tähtaja neto-omavahendite kooskõlla viimiseks nimetatud seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetega. § 11. Püsivate üldkulude koosseis (1) Püsivad üldkulud võetakse arvesse lähtudes «Investeerimisfondide seaduse» § 88 lõigetest 1–4. (2) Fondivalitseja püsivate üldkulude arvutamiseks summeeritakse järgmistel kasumiaruande kirjetel kajastatud summad: 1) «Tegevuskulud»; 2) «Põhivara kulum ja väärtuse langus»; 3) «Muud ärikulud». 4. peatükk ARUANNETE KOOSTAMINE § 12. Koostatavad aruanded (1) Fondivalitseja on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded: 1) «Fondivalitseja bilanss» vastavalt lisale 5; 2) «Fondivalitseja kasumiaruanne» vastavalt lisale 6; 3) «Fondivalitseja teenustasude aruanne» vastavalt lisale 7; 4) «Fondivalitseja valitsetavate väärtpaberiportfellide aruanne» vastavalt lisale 8; 5) «Neto-omavahendite aruanne» vastavalt lisale 10. (2) Aruannete esitamisel peab fondivalitseja kasutama järgmisi Finantsinspektsiooni määratud aruannete koode: 1) «Fondivalitseja bilanss» koodiga 51; 2) «Fondivalitseja kasumiaruanne» koodiga 52; 3) «Fondivalitseja teenustasude aruanne» koodiga 521; 4) «Fondivalitseja valitsetavate väärtpaberiportfellide aruanne» koodiga 513; 5) «Neto-omavahendite aruanne» koodiga 53. § 13. Aruandeperiood ja tähtajad (1) Käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud aruanded esitatakse üks kord kvartalis hiljemalt aruandeperioodile järgneva kuu kahekümne viiendaks kalendripäevaks. (2) Juhul kui käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud aruannete esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, võib aruanded esitada puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. § 14. Aruannete koostamise alused (1) Aruanded koostatakse Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus. (2) Käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud aruannetes kajastatavad andmed esitatakse täisühikutes. (3) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis kehtivasse ametlikku vääringusse aruandeperioodi viimase tööpäeva Eesti Panga kursiga, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti. (4) Käesoleva määruse § 12 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud aruannetes esitatakse andmed aruandeperioodi lõpu seisuga. (5) Käesoleva määruse § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud aruannetes esitatakse andmed kumulatiivselt aruandeaasta algusest arvates. § 15. Aruannete koostamise põhimõtted (1) Bilansi ja kasumiaruande koostamisel mõõdetakse ja kajastatakse varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud kooskõlas Eesti hea raamatupidamise tavaga või Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, võttes arvesse käesolevas määruses toodud erisusi. (2) Aruannete koostamisel lähtutakse käesoleva määruse lisades 1–4 ja 9 toodud aruannete skeemidest ja koostamise juhenditest. (3) Bilansis näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga tasumata intressid samal kirjel finantsinstrumentidega, millega nad on seotud. (4) Fondivalitseja bilansis ei kajastata fondivalitseja valitsetavat klientide vara. (5) Kliendi korraldusel, kuid fondivalitseja enda arvel soetatud väärtpaberid kajastatakse nõudena kliendi vastu tingimusel, et väärtpaberitega seotud riskid ja hüved kuuluvad kliendile. (6) Finantsinspektsioonile esitatavates aruannetes kajastatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsvarade õiglase väärtuse muutus kasumiaruandes. Finantsvarade ümberhindluse reservi ei kasutata. (7) Kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsinstrumentidega seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ja välja kuulutatud dividendid intressitulude ja -kulude ning dividenditulu vastavatel alamkirjetel. (8) Omavahendite koostisosad võetakse arvesse bilansilises väärtuses fondivalitseja bilansi alusel, kui «Investeerimisfondide seadusest» või käesolevast määrusest ei tulene teisiti. § 16. Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine (1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega. (2) Aruannetes määratakse riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega. § 17. Aruannete esitamine (1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina, järgides käesoleva määruse §-s 19 sätestatud nõudeid andmevahetuse turvamisele. (2) Aruandes esitatavate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. § 18. Esitatud aruannete kontroll (1) Finantsinspektsioon kontrollib esitatud aruannete vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele kohe pärast aruande laekumist. (2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab aruandes puudusi, teavitab ta sellest viivitamatult aruande esitajat. (3) Aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul, kui aruande esitaja on varem esitatud andmetes tuvastanud vea või on toimunud eelnevate aruandeperioodide arvestuspõhimõtete muutumine. § 19. Aruande esitamise turvamine Fondivalitseja peab lähtuma aruannete esitamise turvamisel rahandusministri 14. novembri 2007. a määruse nr 52 «Väärtpaberitehingutest Finantsinspektsiooni teavitamise kord» 3. peatükis sätestatud nõuetest. § 20. Isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel (1) Finantsinspektsioon tuvastab aruannete esitamisel nende esitaja iga kord. (2) Aruannete esitaja isikusamasus tuvastatakse aruannete esitamisel avaliku võtme ja sõrmejälje alusel. (3) Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel: 1) volitatud töötaja nime; 2) volitatud töötaja sõrmejälje; 3) aruandekohustuslase nime; 4) aruande esitamise aja; 5) aruande koodi. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 21. Määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 29. aprilli 1998. a määrus nr 33 «Fondivalitseja regulaarse aruandluse kord» (RTL 1998, 161/162, 605) ja rahandusministri 11. juuni 2003. a määrus nr 73 «Fondivalitseja bilansi ja kasumiaruande skeemid, kirjete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord» (RTL 2003, 73, 1079) tunnistatakse kehtetuks. § 22. Määruse jõustumine ja rakendamine Käesolev määrus jõustub 2009. aasta 1. aprillil ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõpevad 2009. aasta 30. juunil või hiljem. Aruanded, mille aruandeperiood lõppes 2009. aasta 31. märtsil koostatakse ja esitatakse kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtinud määruse alusel. Minister Ivari PADAR Kantsler Tea VARRAK Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 16.02.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01029.