Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-89-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 5. veebruari 2009. a kohtuotsus Kodumajagrupi AS kaebuses Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks — RT III, 7, 47

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-89-08 Otsuse kuupäev 5. veebruar 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Kodumajagrupi AS kaebus Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-05-1 Menetluse alus Riigikohtus Kodumajagrupi AS kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Kodumajagrupi AS kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-05-1. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2008. a otsus samas asjas osas, millega kohus rahuldas Kodumajagrupi AS kaebuse ja kohustas Tallinna Linnavalitsust viima Tiskre elurajooni tänavate aluste kinnistute omandamise taotluse menetlus lõpuni ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2008. a otsus osas, millega kohus mõistis Tallinna Linnavalitsuselt Kodumajagrupi AS kasuks välja menetluskulud 16 579 krooni ja 30 senti. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta halduskohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda. Mõista Tallinna Linnavalitsuselt Kodumajagrupi AS kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 12 758 krooni ja 20 senti. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. 21. augustil 2000 esitas Kodumajagrupi AS Tallinna Kommunaalametile taotluse Tiskre elurajooni Roostiku, Tiskrevälja, Kotlepi, Taludevahe, Jaagu, Eevardi, Käänu, Postitalu ja Kristeni tänavate (edaspidi Tiskre elurajooni tänavad) võõrandamiseks Tallinna linnale. 13. novembril 2000 täiendas Kodumajagrupi AS esialgset taotlust üksikute tänavate võõrandamisega seonduvaga. 6. veebruaril 2001 täiendas Kodumajagrupi AS taotlust sotsiaalobjektide loeteluga, mis võõrandataks Tallinna linnale koos tänavatega. 2. 30. detsembril 2004 esitas Kodumajagrupi AS kaebuse Tallinna linnalt 1 200 000 kr väljamõistmiseks ja linnale ettekirjutuse tegemiseks Tiskre elurajooni tänavate omandamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kaebus seotud Tallinna Halduskohtu menetluses oleva haldusasjaga nr 3-2612/2004, milles on tuvastatavaks küsimuseks see, kas Tallinna linnal on või ei ole kohustust hüvitada kaebajale avalike tänavate väljaehitamiseks kulunud summa. Kaebuse esitaja eesmärgiks on ühel või teisel õiguslikul viisil saada tagasi avalike tänavate rajamiseks tehtud kulutused. Õigussuhte kvalifitseerimine on halduskohtu ülesanne. Kaebaja on valmis Tiskre elurajooni tänavate aluste kinnistute omandiõiguse üle andma Tallinna linnale. Asjaoludest ilmneb kaebuse esitaja arvates, et poolte vahel on olemas halduslepinguna käsitatav kokkulepe selle kohta, et linn kompenseerib tänavate rajamise kulud. Kui kohus leiab, et kokkuleppe olemasolu pole tõendatud, on õigussuhteid võimalik kvalifitseerida ka alusetu säästmise põhimõtete järgi. Lisaks on võimalik mõista ehituskuludele vastav summa välja kahjuhüvitisena. Õigussuhted on käsitletavad ka kuni 31. detsembrini 2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 30 lg 5 ja kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 30 alusel, mille järgi on kohalikul omavalitsusel kohustus kinnisasja omaniku nõudel omandada kinnisasi kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringuga nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel. Õiglaseks tasuks oleks sellisel juhul tänavate väljaehitamise kulud. 3. Tallinna Halduskohus peatas 9. novembri 2005. a määrusega asja menetluse kuni haldusasjas nr 3-2612/2004 (Kodumajagrupi AS kaebus Tallinna Linnavalitsuse poolt tänavate väljaehitamisega seotud kulude hüvitamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks) tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. novembri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-04-429 (halduskohtus haldusasi nr 3-2612/2004) Kodumajagrupi AS kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduslepingu sõlmimine kaebaja ja Tallinna linna vahel ei ole tõendatud. Samuti ei olnud vastustaja kohustatud rahuldama kaebaja nõuet kahju hüvitamise sätete alusel, kuna kaebaja ei ole esitanud linnale kahju hüvitamise nõuet. Lisaks ei ole linn vaidlusaluste teede ehitamisega seoses kaebajale kahju tekitanud. Alusetu säästmise ja käsundita asjaajamise nõuete osas märkis ringkonnakohus, et Kodumajagrupi AS pole vastavat nõuet linnale esitanud. Samuti leidis ringkonnakohus, et antud juhul alusetut säästmist ega käsundita asjaajamist toimunud ei ole. 21. veebruari 2007. a määrusega jättis Riigikohtu halduskolleegium Kodumajagrupi AS kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsuse peale haldusasjas nr 3-04-429 menetlusse võtmata. 5. 26. veebruari 2007. a määrusega uuendas Tallinna Halduskohus käesolevas asjas menetluse. 6. 1. oktoobril 2007 täpsustas Kodumajagrupi AS esialgses kaebuses esitatud nõuet. Kaebaja leidis, et seoses haldusasjas nr 3-04-429 jõustunud lahendiga on suurem osa käesoleva haldusasja vaidlusküsimustest ära langenud. Nimetatud haldusasjas ei olnud aga küsimuse all tänavate aluse maa õiglase tasu eest võõrandamise võimalus. 1995. aastal kinnitatud detailplaneering nägi ette Tiskre elurajooni tänavate rajamise, mis on täies ulatuses avalikus kasutuses. Kaebaja on seisukohal, et linnal on kohustus tänavad õiglase tasu eest omandada. Lisaks varasematele taotlustele esitas kaebaja 24. juulil 2007 linnale täiendava taotluse tänavate omandamiseks. Kaebaja möönis, et kohus ei saa PlanS § 30 kohast võõrandamisnõuet esimese instantsina lahendada, vaid eelnevalt on vaja läbida vastav haldusmenetlus. Seetõttu muutis kaebaja oma nõuet ning palus linna kohustamist PlanS § 30 kohase haldusmenetluse läbiviimiseks ühe kuu jooksul. Esialgses kaebuses esitatud nõudest konkreetse rahasumma väljamõistmiseks kaebaja loobus. 7. 25. jaanuaril 2008 vastas Tallinna Linnavalitsus Kodumajagrupi 24. juuli 2007. a taotlusele kirjaga, milles leidis, et linn on Kodumajagrupi AS 2000. ja 2001. aastal esitatud kinnistute omandamise taotlustele vastanud 22. detsembril 2004. Seega ei saa linnavalitsus nõustuda Kodumajagrupi AS väitega, et nimetatud taotlused on läbi vaatamata. 8. Kodumajagrupi AS esitas vastuväite vastustaja seisukohtadele, milles leidis, et tema taotlust kinnistute omandamiseks ei ole lahendatud. Tallinna Linnavalitsuse 22. detsembri 2004. a kiri ei ole vastava haldusmenetlusega üldse seotud. Kiri ei ole käsitatav haldusaktina. Kirja on allkirjastanud Tallinna abilinnapea, kellel puudub pädevus taotluse rahuldamise üle otsustamiseks. 9. 11. aprilli 2008. a otsusega rahuldas Tallinna Halduskohus Kodumajagrupi AS kaebuse ja tegi Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse anda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates välja haldusakt, millega lahendataks kaebaja taotlus Tiskre elurajooni tänavate aluste kinnistute omandamiseks. Kohtuotsuse kohaselt ei ole Kodumajagrupi AS 2000. ja 2001. a taotlustes otseselt mainitud PES § 30 lg-t 5, kuid taotlused ei ole sõnastatud ka kahju hüvitamise nõudena. Vahepealsed läbirääkimised ja eelmine kohtumenetlus selgitasid, kas kaebajal on õigus tehtud kulutuste hüvitamisele PES § 47 järgi või mõnel tsiviilõiguslikul alusel, kuid ei vastanud küsimusele, kas vastustaja omandab kinnistud või keeldub nende omandamisest PES § 30 lg 5 alusel. Vastustaja ei saa tugineda asjaolule, et ta ei saanud vastavast taotlusest aru. Vajadusel oleks linn saanud määrata kaebajale tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Seda vastustaja teinud ei ole. Sisuliselt ei vaidle ka vastustaja ise sellele vastu, et PES § 30 lg 5 alusel on taotlus esitatud, väites, et selline taotlus on läbi vaadatud ning sellele on vastatud 22. detsembri 2004. a kirjaga. Kohus leidis, et Tallinna Linnavalitsuse 22. detsembri 2004. a kiri ei ole käsitatav keelduva haldusaktina. Kirja sisust nähtuvalt on sellega antud vastus Kodumajagrupi AS ettepanekule haldusasjas nr 3-2612/2004 kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks. Ka kirja resolutiivosa kajastab üksnes kohtuvälisest kokkuleppest keeldumist. Üheski kirja osas ei ole viidatud planeerimisseaduse omandamiskohustust käsitlevatele sätetele või nendes reguleeritud olukorrale. Seega on kaebaja taotletav haldusakt vastustaja jätkuva õigusvastase tegevusetuse tõttu senini välja andmata. Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 16 579 krooni ja 30 senti. 10. Tallinna Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ning asjas menetlus lõpetada või Kodumajagrupi AS kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovis Kodumajagrupi AS kinnistuid linnale võõrandada üksnes vastutasuks ehituskulude hüvitamisele linna poolt. Vastav nõue oli esitatud kahju hüvitamise nõudega kaasnevalt. Ka PlanS §-le 30 on viidatud üksnes ehituskulude hüvitamise kohustuse kontekstis, et saavutada kulutuste hüvitamine omandamisnõudega kaasneva õiglase hüvitise maksmise kohustuse kaudu. Seoses tuvastamiskaebuse osas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsusega on käesolev haldusasi muutunud ainetuks. Seda kinnitas ka kaebaja ise menetluse peatamise taotluses. Kuivõrd kaebaja loobus kahju hüvitamise nõudest, oleks kohus pidanud menetluse HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel lõpetama. Selle asemel asus kohus menetlema kaebust täiesti uuel alusel ja uue esemega, väljudes sellega kaebuse piiridest. Kohus on vääralt tuvastanud Kodumajagrupi AS 2000. ja 2001. a taotluste sisu ja eesmärgi, leides, et need olid suunatud haldusakti väljaandmisele PES § 30 lg 5 alusel. Apellandi meelest on ilmne, et need taotlused on suunatud ehituskulude hüvitamisele linna poolt. Nende taotluste rahuldamisest keeldumise õiguspärasuse küsimus lahendati ammendavalt eelmise kohtuasja menetluses. Kohus on vääralt hinnanud Tallinna Linnavalitsuse 22. detsembri 2004. a kirja, tuvastades, et tegemist ei ole Kodumajagrupi AS 2000. ja 2001. a taotluste lahendamisega. Kirjas sisaldub selge keeldumine kinnistute omandamise eest hüvitise maksmisest. See, et nimetatud haldusaktis ei sisaldu eraldi viidet PlanS §-le 30, on juba haldusakti motiveerimise probleem. Samuti ei ole oluline kirja mittevastavus mõningatele haldusakti vormistamise nõuetele. Sama selgitas apellant Kodumajagrupi AS-le 25. jaanuari 2008. a kirjas. Haldusorgan ei pea ühe taotluse lahendamiseks andma välja mitut eraldi haldusakti, kui taotlust on võimalik lahendada mitmel erineval alusel. Kord juba lahendatud taotlust kinnistu omandamiseks ei pea haldusorgan uuesti lahendama. Kohustamiskaebus ei ole tähtaegne. Kodumajagrupi AS oleks pidanud kohustamiskaebusega kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul tema taotluste rahuldamisest keeldumisest arvates. Keeldumisest sai kaebaja teada hiljemalt Tallinna Linnavalitsuse 22. detsembri 2004. a kirjast. Apellant vaidlustas ka menetluskulude jagamise. Kohus on menetluskulud välja mõistnud üksnes arvete ja arvete tasumise kinnituste kohta, mis Riigikohtu praktikast tulenevalt ei tõenda menetluskulude tasumist. 11. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15. septembri 2008. a otsusega Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis Kodumajagrupi AS kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus jätkas põhjendatult kohustamiskaebuse menetlemist, kuivõrd kohustamisnõue PES § 30 lg 5 ja PlanS § 30 alusel esitati juba esialgses kaebuses ega ole hüvitamisnõudega hõlmatud. Selleks, et kohustamisnõue oleks lubatav, peab vastustaja olema enne 31. detsembrit 2004 keeldunud PlanS §-st 30 tuleneva haldusmenetluse läbiviimisest või jätnud vastava nõude õigusvastaselt menetlemata. Kaebaja 21. augusti 2000, 13. novembri 2000 ja 6. veebruari 2001 taotlustest ei nähtu, et linnalt palutakse teede omandamist PES § 30 lg-le 5 tuginedes. Analüüsides haldusasjas nr 3-04-429 toimunud menetlust, leidis ringkonnakohus, et kaebaja tahe nende taotluste esitamisel oli suunatud PES §-st 47 tuleneva menetluse läbiviimisele. Kuna kaebaja leidis, et tema õigus saada linnalt hüvitist tuleneb PES §-st 47, ei saanud tänavate omandamise nõue samaaegselt tugineda PES § 30 lg-le 5. Nimetatud haldusasjast nähtub, et kuni 2002. aastani oli kaebaja ja vastustaja vahel PES §-le 47 tuginev halduspraktika, mille kohaselt kaebaja ehitas detailplaneeringu järgsed teed välja ning vastustaja hüvitas hiljem kaebajale vastavad kulutused ning omandas tänavad. Seega said nii kaebaja kui vastustaja nimetatud taotlustest sarnaselt aru. Eeltoodust tulenevalt leidis ringkonnakohus, et kaebaja ei ole enne 30. detsembril 2004 kaebusega kohtusse pöördumist esitanud vastustajale PES § 30 lg-le 5 või PlanS §-le 30 tuginevat nõuet. Kaebaja taotlusi lahendades ei pidanud vastustaja kontrollima mis tahes normist tulenevat kaebaja õigust nõuda tänavate võõrandamist ja kulude hüvitamist. Isikul tuleb endal pöörduda haldusorgani poole, viidates asjakohastele normidele. Alles 24. juulil 2007 esitas Kodumajagrupi AS vastustajale selgelt PlanS §-le 30 tugineva taotluse. Ringkonnakohus märkis, et nimetatud taotlusele vastas vastustaja 25. jaanuaril 2008. Vastuses toodud seisukohaga mittenõustumisel oli Kodumajagrupi AS-l õigus esitada selle peale kaebus. Kaebaja soovitud tegevuse – viia läbi haldusmenetlus – on vastustaja sooritanud. Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte endi kanda. Menetlusosaliste põhjendused 12. Kodumajagrupi AS esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator toetab täielikult halduskohtu seisukohti. Kassatsioonkaebuse kohaselt on väär ringkonnakohtu seisukoht, et Kodumajagrupi AS ei esitanud enne kohtusse pöördumist PES § 30 lg-le 5 või PlanS §-le 30 tuginevat nõuet. Kodumajagrupi AS ei viidanud oma 2000. ja 2001. a taotlustes PES §-le 47 ega § 30 lg-le 5, vaid palus linnal omandada tänavad ning maksta vastav kompensatsioon. Hea halduse põhimõtte kohaselt pidanuks linn taotlust menetledes analüüsima, kas tal on või ei ole kohustust selle rahuldamiseks ükskõik kumma paragrahvi alusel. Taotlust ei saa jätta menetlemata põhjusel, et kaebaja ei viidanud ühele või teisele õigusnormile. Kuna linn taotlusi ei menetlenud, esitas Kodumajagrupi AS tuvastamiskaebuse, mille menetluse tulemusena on selgunud, et PES § 47 alusel linnal taotluse rahuldamiseks kohustust ei olnud. Lahendamata on aga küsimus, kas sama kohustus tulenes PES § 30 lg-st 5. Linn pole kaebaja taotluste osas ühtegi haldusakti vastu võtnud. Ringkonnakohtu otsuse tulemusel on tunnistatud õiguspäraseks kaebaja taotluste sisuline menetlemata jätmine. Kodumajagrupi AS 24. juuli 2007. a taotlus on esitatud täiendusena 2000. ja 2001. a taotlustele ega ole uus eraldiseisev taotlus. 25. jaanuari 2008. a kirjas ei lahendanud linn taotlust, vaid viitas, et vastavasisuline taotlus on juba lahendatud 22. detsembri 2004. a kirjaga. Seega on linn omaks võtnud, et Kodumajagrupi AS esitas PlanS § 30 kohase taotluse juba varem. 13. Kirjalikus vastuses vaidleb Tallinna Linnavalitsus Kodumajagrupi AS kassatsioonkaebusele vastu ning palub Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõusse jätta. Vastuse kohaselt eeldaks kassatsioonkaebuse rahuldamine faktiliste asjaolude ümberhindamist, mida Riigikohus teha ei saa. Vaidlustatud on ringkonnakohtu tuvastatud Kodumajagrupi AS tahe 2000. ja 2001. a taotluste esitamisel. Nimetatud taotluste sisu on põhjalikult analüüsitud ka eelmise haldusasja menetluses, kus küsimuse all oli vastustaja tegevusetus samade taotluste pinnalt. Viidatud haldusasjas leidis kohus, et linna tegevus taotluste rahuldamata jätmisel ning kulutuste hüvitamisest keeldumisel oli õiguspärane, kuna linnal puudus kohustus kulutuste hüvitamiseks mis tahes alusel. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja tahe 2000. ja 2001. a taotluste esitamisel oli suunatud PES § 47 kohase menetluse läbiviimisele. Haldusmenetluse ulatuse määrab kindlaks isiku taotlus, vastustaja ei pidanud lahendama kaebaja taotlusi mis tahes õiguslikul alusel. Vastustaja on kohtumenetluse raames läbivalt eitanud Kodumajagrupi AS poolt nõude esitamist PlanS § 30 alusel. Kaebaja 24. juuli 2007. a taotlus ning sellele esitatud vastus pole käesolevas menetluses asjakohased. Kolleegiumi seisukoht 14. 21. augustil 2000 esitas Kodumajagrupi AS linnale järgmise sisuga taotluse: «Käesolevaga pöördume teie poole taotlusega võõrandada Tallinna linnale Tiskre elurajooni territooriumil asuvad ülalmainitud tänavad (kinnistud). […] Väljaehitatud tänavate ja selle juurde kuuluvate rajatiste soetamismaksumus koosneb tavapärastest kuluartiklitest.» Taotluses ei ole märgitud selle õiguslikku alust. Kodumajagrupi AS kohustamiskaebuse lahendamisel kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas Tallinna Linnavalitsus pidi nimetatud taotluse koos seda täiendavate 2001. aastal esitatud taotlustega läbi vaatama PES § 30 lg 5 alusel (kehtivas planeerimisseaduses reguleerib sama olukorda § 30). 15. Analüüsides Kodumajagrupi AS kaebust Tallinna linna vastu haldusasjas nr 3-04-492, leidis ringkonnakohus, et kaebaja tahe 2000. ja 2001. a taotluste esitamisel oli suunatud PES § 47 kohase menetluse läbiviimisele, mitte tänavate võõrandamisele ja õiglase hüvitise saamisele PES § 30 lg 5 alusel. Nimetatud haldusasjas 14. novembril 2006 tehtud otsuses märkis Tallinna Ringkonnakohus järgmist: «Kaebaja taotlustest ei nähtu tahet just halduslepingu sõlmimiseks linnaga. Kaebaja esmane soov oli, et linn hüvitaks ehituskulud. Hüvitamisotsuse õiguslik vorm ei olnud kaebaja jaoks oluline.» Eeltoodust nähtuvalt on ringkonnakohtu seisukoht käesolevas asjas vastuolus jõustunud kohtulahendiga tuvastatud asjaoluga, mille kohaselt kaebaja 2000. ja 2001. a taotlustest ei nähtu tahet just PES § 47 kohase menetluse läbiviimiseks. 16. Ringkonnakohus asus seisukohale, et haldusorgani poole pöördudes tuleb isikul viidata asjakohastele normidele. Kolleegium märgib, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14, milles on sätestatud nõuded haldusmenetluse algatamise taotlusele, sellist tingimust ei sisalda. HMS § 14 lg 3 p 2 kohaselt peab kirjaliku taotluse sisu olema selgelt sõnastatud. Kodumajagrupi AS taotluse sisuks oli Tiskre elurajooni tänavate võõrandamine Tallinna linnale ning selle eest tasu saamine. Ringkonnakohus viitab asjaolule, et pooltevahelise praktika kohaselt lahendati sarnased taotlused varem PES § 47 alusel. Asudes oma halduspraktikat muutes seisukohale, et PES § 47 kohaldamiseks on vajalik vastavasisulise halduslepingu sõlmimine enne teede ja tehnovõrkude väljaehitamist, ei saanud linn jätta Kodumajagrupi AS taotlust lahendamata, vaid pidi läbi viima haldusmenetluse, uurides ning vajadusel selgitades taotlejale, millisel alusel oleks võimalik taotluses väljendatud eesmärk saavutada. Isegi juhul, kui taotleja oleks oma nõude õigusliku aluse märkinud ekslikult, ei saaks haldusorgan pelgalt väära õigusliku aluse märkimise tõttu jätta taotlust läbi vaatamata või rahuldamata. 17. Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt on Tallinna Linnavalitsus nii haldusmenetluses kui halduskohtumenetluses möönnud, et Kodumajagrupi AS 2000. ja 2001. a taotlused sisaldasid PES § 30 lg 5 kohast kinnistute omandamise nõuet, väites, et selline nõue lahendati 22. detsembri 2004. a kirjaga. 25. jaanuaril 2008 saatis Tallinna Linnavalitsus Kodumajagrupi AS-le kirja, milles märkis järgmist: «Tallinna Linnavalitsus ei nõustu Kodumajagrupi ASi seisukohaga, et Tallinna linn ei ole vastanud Kodumajagrupi ASi 21. augustil 2000 ja järgnevalt esitatud Tiskre elurajoonis asuvate kinnistute omandamise taotlustele ja et nimetatud avaldused on käesoleva ajani lahendamata. […] Meenutame, et Tallinna Linnavalitsus on vastanud Kodumajagrupi ASi pöördumisele 22. detsembril 2004, teatades, et Tallinna Linnavalitsus ei nõustu Kodumajagrupi ASi ettepanekuga Tiskre elurajooni tänavate väljaehitamise kulude hüvitamiseks ja seejärel kinnistute omandamiseks. […] Kui kinnisasja omanik on esitanud kinnisasja omandamise nõude ja kohalik omavalitsus on jätnud selle rahuldamata, siis tuleb lugeda taotlus lahendatuks ning haldusmenetlus lõppenuks.» Ringkonnakohus leidis, et viidatud kirjaga on Tallinna Linnavalitsus vastanud kaebaja 24. juuli 2007. a kirjas väljendatud taotlusele kinnistute omandamiseks PlanS § 30 alusel ning et kirjas toodud seisukohaga mittenõustumisel oleks Kodumajagrupi AS saanud esitada selle peale kaebuse halduskohtule. Kolleegium leiab, et Tallinna Linnavalitsuse nimetatud seisukoha vaidlustamine ei olnud Kodumajagrupi AS jaoks vajalik, kuivõrd see ühtis Kodumajagrupi AS poolt käesolevas haldusasjas väljendatud seisukohaga, mille kohaselt juba 2000. aastal oli esitatud kinnistute omandamise taotlus. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et Tallinna linnal oli kohustus vaadata Kodumajagrupi AS 2000. ja 2001. a taotlused läbi ning otsustada, kas kohaldamisele kuulub PES § 30 lg 5. 18. Tallinna Linnavalitsus on asunud seisukohale, et kaebaja 2000. ja 2001. a taotlused lahendati 22. detsembri 2004. a kirjaga, milles keelduti Kodumajagrupi AS taotluste lahendamisest ning kinnistute omandamisest mis tahes alusel. Nimetatud kirjas on linnavalitsus märkinud järgmist: «Esitasite oma kirjas ettepaneku sõlmida kohtuväline kokkulepe […] tänavate väljaehitamise kulude hüvitamiseks. Käsitleme Teie avaldust kui halduskohtu menetluses oleva vaidluse, milles taotlete tuvastada linna käitumise õiguspärasust (õigusvastasust), lahendamise ettepanekut kohtuvälise kokkuleppe sõlmimise teel. […] Kirja sisust, toonist ja vastuse saamiseks pakutud tähtajast saame järeldada, et kirja ei tule käsitleda taotlusena haldusmenetluse algatamiseks teid soodustava haldusakti väljaandmiseks või soodustuse andmisest põhjendatud keeldumiseks, vaid ettepanekuna konkreetse kohtuvaidluse lõpetamiseks kokkuleppel. […] Tulenevalt ülalnimetatud asjaoludest ei jaga Tallinna Linnavalitsus Teie õiguslikku nägemust ja ei saa ka nõustuda esitatud ettepanekuga sõlmida kohtuväline kokkulepe […]. Juhul kui Teie taotlus on siiski suunatud Teid soodustava haldusakti väljaandmiseks haldusmenetluse algatamisele, mitte aga kohtuvälise kokkuleppe saavutamisele, siis palume sellest linnavalitsust täiendavalt informeerida taotluse vormikohase menetluse läbiviimiseks.» Kolleegium nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt nimetatud kiri ei ole käsitatav keelduva haldusaktina, millega oleks lahendatud Kodumajagrupi AS 2000. ja 2001. a taotlused. Tegemist on keeldumisega lõpetada haldusasjas nr 3-04-429 toimuv vaidlus poolte kokkuleppega. Seega on Tallinna Linnavalitsus jätnud täitmata kohustuse vaadata kaebaja 2000. ja 2001. a taotlused läbi, viies läbi vastava haldusmenetluse. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ning jätab jõusse halduskohtu otsuse osas, millega kohustati Tallinna Linnavalitsust haldusmenetluse läbiviimiseks ning taotluste lahendamiseks ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 19. HKMS § 93 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus menetluskulude jaotust, kui ta teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Halduskohus mõistis Tallinna Linnavalitsuselt Kodumajagrupi AS kasuks välja menetluskulud 16 579 krooni ja 30 senti. Apellatsioonkaebuses vaidlustas Tallinna Linnavalitsus menetluskulude väljamõistmise, leides, et menetluskulude väljamõistmisel arvete ning nende tasumise kinnituste alusel rikkus halduskohus HKMS § 93 lg-t 1. Kodumajagrupi AS on halduskohtule esitanud advokaadibüroo Raidla ja Partnerid raamatupidaja poolt allkirjastatud õiendi, mille kohaselt Kodumajagrupi AS-le esitatud arved on tasutud büroo arvelduskontole 17. jaanuarist 2005 kuni 27. novembrini 2007 (toimiku I kd leht 154). Tallinna Linnavalitsus on õigesti märkinud, et kolleegiumi praktika kohaselt ei ole advokaadibüroo kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust (vt nt 20. detsembri 2000. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-00 p 3, 25. märtsi 2008. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-08 p 18). Menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud. Kodumajagrupi AS esitas ringkonnakohtule AS Hansapank tõendi, milles pank tõendab, et Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole on büroo raamatupidaja poolt nimetatud kuupäevadel laekunud õigusabiarvetega nõutud summad Kodumajagrupi AS-lt. Kolleegium on seisukohal, et nimetatud tõend tuleb jätta tähelepanuta, kuna HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb kuludokumendid esitada kohtule enne kohtuvaidlusi. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Seega tuleb halduskohtu otsus osas, millega mõisteti Tallinna Linnavalitsuselt Kodumajagrupi AS kasuks välja menetluskulud, tühistada ning jätta halduskohtus kantud kulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluses taotles Kodumajagrupi AS menetluskulude väljamõistmist 12 758 krooni ja 20 sendi ulatuses. Esitatud on nimetatud summa tasumist tõendavad kontoväljavõtted (toimiku II köites). Nimetatud summa tuleb Kodumajagrupi AS kasuks Tallinna Linnavalitsuselt välja mõista. Kassatsiooniastmes Kodumajagrupi AS tähtaegset menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud. Seega jäävad kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb Kodumajagrupi AS-le HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Jüri PÕLD