Saue Linnavolikogu — Saue linna jäätmehoolduseeskiri — KO, 33, 475

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 365, «Jäätmeseaduse» § 66 lõike 4 ja § 71 lõigete 1 ja 2 ning «Pakendiseaduse» § 15 lõike 1 alusel. 1 peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Saue linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele. (2) Saue linna jäätmehoolduseeskiri kehtestatakse eesmärgiga rakendada Saue linnas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende rakendusaktide nõuded, vähendada jäätmete koguseid ja soodustada nende taaskasutamist ning tagada tervislik ja puhas elukeskkond. (3) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra, ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded, tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra Saue linna haldusterritooriumil. (4) Jäätmehooldust Saue linnas korraldab ning kontrollib Saue linnavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ja Saue linna põhimäärusele. § 2. Mõisted (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed; 3) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 4) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp; 6) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; 7) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, autovrakke või nende osi, sh vanarehve, ning elektri- ja elektroonikaseadmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm, või nende jäätmeid. 8) taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena , kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed). 9) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimeses tervisele. 10) Segaolmejäätmed on vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a. määrusele nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ jäätmekoodiga 20 03 01 tähistatud olmejäätmed, mis kuuluvad kõrvaldamisele. 11) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed; 12) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekkivad jäätmed või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 13) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 14) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 15) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 16) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 17) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 18) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. 19) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 20) pakendijäätmete all mõistetakse mis tahes pakendit või pakendimaterjali, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 21) äraviskamise all mõistetakse vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. 22) jäätmepunkti all mõistetakse taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) ja ohtlike jäätmete esmaseks kogumiseks mõeldud kohta, kuhu on paigutatud vastavad mahutid, vajadusel piiratud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust. 23) probleemtoode on toode, mis keskkonda sattumisel võib põhjustada tervise- või keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (patareid, akud, elektri ja elektroonikaseadmed ja nende osad, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad s h ka rehvid, jne); 24) taaskasutusorganisatsioon on keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. 25) kogumisringi all mõistetakse linnavalitsuse eestvedamisel korraldatud suurjäätmete, elektri- ja elektroonikajäätmete, vanarehvide, aia- ja haljastusjäätmete jne kogumist kindlaks määratud ajal ja kohas. 26) kompostimise all mõistetakse orgaaniliste jäätmete segamist ja ladestamist ning käitlemist maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil. 27) kompostri all mõistetakse orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatavat anumat. 2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine § 3. Jäätmehoolduse arendaja (1) Jäätmehoolduse arendamist korraldab Saue linnas Saue Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). (2) Linnavalitsus nõustab Saue linna juriidilisi ja füüsilisi isikuid ja levitab jäätmealast teavet ning teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle. § 4. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. § 5. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete kogumist ja vedu kinnistu omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. § 6. Jäätmevaldaja kohustused (1) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele, andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma ja andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras. Liigiti kogumise tähtajad on määratud vastavalt «Jäätmeseadusele» ja keskkonnaministri 16. jaanuari 2007.a määrusele nr 4 «Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused». Segaolmejäätmetes peab aastaks 2010 olema biolagunevate jäätmete massiprotsent mitte rohkem kui 45, aastaks 2013 mitte rohkem kui 30 ja aastaks 2020 mitte rohkem kui 20. (3) Jäätmetekitaja ja kinnistu omanik (valdaja) on kohustatud: 1) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumismahuteid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele; 2) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja valdaja on erinevad isikud, registreeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga; 4) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumismahutisse asetamist kokkupressimise teel. (5) Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed. (6) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. (7) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud: 1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 2) korraldama jäätmekäitlust, ladustamist või üleandmist jäätmeluba omavale ettevõttele; 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta; 4) käitlema tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid ja ehitus- ja lammutusjäätmeid vastavalt eeskirja peatükkides 6 ja 7 toodud korrale. § 7. Jäätmete põletamine (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. (2) Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. (3) Okste ja leheprahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini tuulevaikse ilmaga ja selleks kohandatud mittepõleval alusel ning naabreid mittehäirival viisil. Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. (4) välikaminas võib kuivi oksi ja leheprahti põletada aastaringselt. (5) tuleohtlikul ajal on kulu põletamine keelatud. Tuleohtlik aeg metsa ja muu taimestikuga kaetud alal algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. 3. peatükk Korraldatud jäätmevedu § 8. Korraldatud jäätmeveole üleminek (1) Korraldatud jäätmevedu on segaolmejäätmete kogumine ja vedu linna haldusterritooriumil konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõtte poolt. (2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikuks piirkonnaks on Saue linn. Jäätmekäitluskohad, kuhu jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoga. (3) Korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja teostus, samuti Saue linnas asuvate või asutatavate jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded kehtestatakse eraldi linnavalitsuse õigusaktiga. § 9. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Saue Linnavolikogu poolt määratud korraldatud olmejäätmete veoga hõlmatud piirkonnas. (2) Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja, millel asub suvila, elu- või äriruum, omanik. (3) Liitumine korraldatud olmejäätmete veoga on kohustuslik kogu Saue linna territooriumil. (4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ning avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused. § 10. Jäätmevaldaja liitunuks lugemine (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. (2) Linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks jäätmevaldaja poolt linnavalitsusele esitatud kirjaliku põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetakse jäätmevaldaja esitab üks kord aastas linnavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või keskkonnakompleksluba. § 11. Veoettevõtja eri- või ainuõiguse tähtaeg Saue linnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. § 12. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliik (1) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segunenud olmejäätmeid, vanapaberit ja – pappi, alates 01. oktoober 2009 ka kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, välja arvatud aia- ja haljastusjäätmed, ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. (2) Jäätmeveo teenustasu piirmäärad kehtestatakse eraldi linnavolikogu õigusaktiga. 4 peatükk Jäätmete kogumine § 13. Jäätmete kogumise üldnõuded (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud jäätmeveo puhul. (2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul või krundil asuvasse või jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. (3) Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse: 1) paberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit ja alates 01.10. 2009.a. paberit ja pappi kui kinnistul on vähemalt 5 korterit; 2) kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit; 3) kompostitavate biolagunevate jäätmete liigiti kogumise kohustust elanikele ei rakendata vähemalt 10 korteriga elamu puhul juhul, kui sellel kinnistul tekkivad kompostitavad biolagunevad jäätmed kompostitakse nõuetekohaselt samal kinnistul. (4) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb koguda eraldi paberit ja pappi, immutamata puitu ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas ja alates 01.10.2009.a. kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 25 kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele. § 14. Jäätmemahutid (1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid, millised võimaldavad jäätmeid koguda ohutult nii keskkonnale kui tervisele ning jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. (2) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Mahutil peab olema nähtavas kohas märge kogutavale jäätmeliigile. (3) Jäätmemahutid tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud. (4) Jäätmemahutid peavad asetsema tasasel, kõva kattega alusel. (5) Jäätmemahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Jäätmemahuti tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja. (6) Jäätmemahutitena võib kasutada: 1) 80, 140, 240, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveokisse; 2) kaanega varustatud 2,5 m3 ja 4,5 m3 metallist mahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse või toimetada käitluskohta; 3) presskonteinereid; 4) üksikelamutes võib kasutada jäätmemahutitena niiskuskindlast või plastikust valmistatud jäätmekotte. Jäätmekotid tuleb paigutada maapinnast kõrgemale, kaitstult märgumise ja loomade ligipääsu eest. (7) Jäätmemahutid ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. (8) Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada kõva kattega alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 4 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. (9) Suuremad kui 800 liitrised väikekonteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. (10) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. (11) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (12) Eraldikogutavad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb jäätmemahutisse paigutada paberi- või kilekottidesse pakitult nii, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (13) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, v. a juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja linnavalitsusega. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult linnavalitsuse tingimustel. (14) Suurjäätmeid võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse ning suurjäätmete valdaja korraldab nende äraveo hiljemalt 5 päeva jooksul. (15) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab kogumismahutid linnavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmemahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. (16) Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. (17) Korterelamute piirkonnas tuleb mahutid paigutada selleks otstarbeks rajatud jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele. Kui jäätmemaja, katusealune või aedik tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Rajatavad jäätmemajad, katusealused või piirded tuleb ehitada linnavalitsuse poolt antud tingimustel ja linnavalitsuse poolt kooskõlastatud eskiisi alusel. (18) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. § 15. Jäätmemahutisse paigutamise keeld (1) Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) radioaktiivseid jäätmeid; 4) üle 40º C kuuma tuhka; 5) käimlajäätmeid; 6) kogumiskaevude setteid; 7) nakkusttekitavaid bioloogilisi jäätmeid; 8) erikäitlust vajavaid jäätmeid, sh veterinaar- ja tervishoiujäätmeid; 9) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 10) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on eraldi korraldatud; 11) ehitus- ja lammutusjäätmeid. (2) Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab jäätmetekitaja või kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta: ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid, muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (jäätmejaam) või andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. (3) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. 5. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded § 16. Ohtlike jäätmete käitlemine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. (2) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. Kantavad patareid ja akud ning mootorsõidukite patareide ja akude jäätmeid saab üle anda ka turustaja müügikohtades. Patareide kogumiseks on linna territooriumile paigutatud spetsiaalsed patareide kogumiskastid. Patareide kogumiskastide asukohad leiad Saue linna kodulehelt lingi „Keskkond“ alt. (3) Ohtlike jäätmete kogumispunktis võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid; (4) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (5) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlemislitsentsi omavale ettevõttele. (6) Ohtlikke jäätmete valdaja tagab jäätmete valve ja abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. (7) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, v. a kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. (8) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. (9) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. § 17. Vanametall ja metallijäätmed 1. Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat jäätmeluba luba omavale ettevõttele või toimetada vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta. 2. Info selliste jäätmekäitluskohtade kohta avaldatakse Saue linna kodulehel. § 18. Probleemtooted (1) Probleemtoode on toode, mis keskkonda sattumisel võib põhjustada tervise- või keskkonnahäiringuid. Probleemtoodete nimetused on toodud jäätmeseaduse paragrahvis 25. (2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal. Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja, sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist. (3) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmete, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad, telerid või neist tekkinud jäätmed, kogumist korraldavad tootjavastutusorganisatsioonid (MTÜ Eesti Elektroonikaromu ja MTÜ EES-Ringlus). Vanu kodumasinaid saab ära anda tasuta tootjavastutusorganisatsiooni kogumispunktidesse või tootjavastutusorganisatsiooni ja linnavalitsuse koostöös organiseeritud kogumisringide ajal. Uue toote ostmisel saab vana sama liiki seadme jätta kauplusesse. Info: www.elektoonikaromu.ee; www.eesringlus.ee; www.saue.ee (4) Vanad autorehvid tuleb üle anda uue ostmisel kauplusse või rehviettevõtete juurde loodavatesse kogumispunktidesse või linnavalitsuse ja rehviettevõtte poolt korraldatud kogumisringide ajal. Rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. § 19. Pakendid ja pakendijäätmete käitlemine (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele – need peavad olema puhtad. (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. (3) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed pakendiseaduses ettenähtud korras. (4) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (5) Pakend, millele on määratud tagatisraha tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taarapunkti, taaraautomaati), kus tagastatakse tagatisraha. (6) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. (7) Pakendiettevõtjad või taaskasutusorganisatsioonid on kohustatud paigaldama pakendite ja pakendijäätmete, v a tagatisrahaga koormatud pakendid, kogumiseks kogumismahutid. Kogumismahutite kohad tuleb kooskõlastada Saue linnavalitsusega. Pakendijäätmete kogumismahutite asukohad on ära toodud Saue linna kodulehel lingi „Keskkond“ all. (8) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on 200 m², peab tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldama müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal. (9) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb linna korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust. (10) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama, et kogumiskohtade tihedus oleks: 1) vähemalt üks punkt keskmiselt 200 korteri kohta korrus- ja ridaelamutega piirkonnas; 2) üks punkt keskmise kandekaugusega kuni 500 m tiheasustusega väikeelamute piirkonnas. (11) Tagatisrahata pakendijäätmete kogumiskohtade asukoht ja nende tühjendussagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel. § 20. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine (1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja haljastu biolagunevad jäätmed) tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades või kompostris. (2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Kompostitavat materjali peab ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (3) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostrites. (4) Kompostinõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, juhul kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (5) Linna haljasaladel ja kodumajapidamises tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida jäätmeluba omavates jäätmekäitlusettevõtetes või järgides § 20 punkt 1 või põletada vastavalt käesoleva eeskirja § 7 lg 3 ja 4 järgides. (6) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. (7) Kogumiskaevude sette ja reovee väljavedu tuleb tellida vastava teenuse luba omavalt ettevõttelt , kes transpordib selle veeettevõtte poolt määratud reovee vastuvõtu kohta. 6. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord § 21. Üldsätted (1) Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra. (2) Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Saue linnas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sh ohtlike jäätmete nimistus määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. § 22. Jäätmete käitlemise üldnõuded (1) Tervishoiuteenuse osutajad Saue linnas on: 1) perearstid; 2) hambaarstid. (2) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda: 1) teravad-torkivad jäätmed; 2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed; 3) patoloogilised jäätmed; 4) laboratooriumide jäätmed; 5) ravimijäätmed; 6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 7) olmejäätmed; 8) taaskasutatavad jäätmed. (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast, säilitada sügavkülmikus või selleks kohandatud ruumis kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7. peatükk Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded § 23. Vastutus ehitusjäätmete käitlemise eest Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. § 24. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded (1) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikidekaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. Ohtlikud ehitusjäätmed määratletakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel; (2) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetail; 6) kiled; 7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa; 8) muud segajäätmed. (3) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. (4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegelevale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ning ehitusluba lammutamiseks. (6) Kui ehitus- või lammutusprojekti prognoositav jäätmekogus ületab 10 m³, tuleb projekti lisana esitada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. (8) Eraldi kogutud ehitusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustele, jäätmete kõrvaldamine toimub reeglina prügilates. (9) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorditud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid, ehituskivide ja telliste ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. (10) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. (11) Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. (12) Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. (13) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada linnavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. (14) Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks. § 25. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. (2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (3) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (4) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. (5) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. 8. peatükk Jäätmete vedu ja kõrvaldamine § 26. Jäätmete vedu jäätmekäitluskohta (1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud jäätmekäitlusettevõte. (2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või - hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirjaga sätestatud nõuetele. (3) Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. § 27. Jäätmeveo aeg (1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikul 23.00 - 7.00. (2) Päevasel ajal peab mahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides. § 28. Jäätmemahutite tühjendussagedus (1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud. (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendamise sagedus kehtestatud jäätmeveo piirkonnas on: 1) korterelamutes - vähemalt 2 korda kuus; 2) eramutes - vähemalt 1 kord kuus; 3) ettevõtjatel, juriidilistel isikutel ja asutustel - vähemalt 1 kord kuus; 4) biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada sagedusega vähemalt 1 kord nädalas. (3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest. (4) Juhul kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini. § 29. Jäätmekäitlusettevõtte kohustused (1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud: 1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta; 2) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 3) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil; 4) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; (2) jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nii, et jäätmed, sh nendest imbuvad vedelikud ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. § 30. Jäätmete kõrvaldamine (1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud. (2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, sh neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja / või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (3) Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt sorteeritud. (4) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevad aia - ja toidujäätmed. (5) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb kõrvaldada Tallinna või Väätsa prügilas või jälgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse - ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. 9. peatükk Järelevalve ja vastutus § 31. Järelevalve Järelevalvet käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmise üle Saue linnas peab linnavalitsus. § 32. Jäätmehoolduseeskirja rikkumine Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120-126 ja pakendiseaduse § 27-32 alusel. § 33. Keskkonnareostuse likvideerimine (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul. (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise omal kulul. (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida paragrahvi 33 lõikes 3 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus «Asendustäitmise ja sunniraha seaduses» sätestatud korras. 10. peatükk Rakendussätted § 34. Õigusakti kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks Saue Linnavolikogu 20.01.2005. aasta määrus nr 43 «Saue linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» § 35. Eeskirja rakendamine (1) Biolagunevate jäätmete eraldikogumise kohustus rakendub 01. oktoober 2009.a. (2) 01. oktoober 2009.a. rakendub: - paberi ja papi kogumise kohustus elamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kui seal on vähemalt 5 korterit; - paberi, papi, immutamata puidu ja biolagunevate jäätmete kogumise kohustus mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kui neid jäätmeid tekib eraldivõetuna üle 25 kg nädalas. § 36. Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast tema avalikustamist. Volikogu esimees Valdis TOOMAST