Haridus- ja teadusminister — Meetme „Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine“ tingimused — RTL, 17, 200

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 10 lõike 2 punkti 3 ning § 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohandamisala Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt 25. septembril 2007. a kinnitatud «Inimressursi arendamise rakenduskava» nr CC12007EE051PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine» meetmes «Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni arendamine» (edaspidi meede) avatud taotlusvoorude alusel toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord. § 2. Meetme üldeesmärk ja alameetmed (1) Meetme üldeesmärk on teadmistepõhise ühiskonna arengu tugevdamine, soodustades kõrgkoolide konkurentsivõime kasvu uute teadmiste ja ideede rakendamise ning siseriikliku ja piiriülese koostöö tõhustamise kaudu. (2) Meetme raames toetatakse tegevusi, mis: 1) aitavad kõrgkoolidel tõsta doktoriõppe efektiivsust ja parandavad doktorantide juhendamise kvaliteeti; 2) toetavad siseriiklike ja piiriüleste koostöövõrgustike loomist kõrgkoolide, ettevõtete ning erinevate teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste või innovatsioonikeskuste vahel; 3) seovad kõrgkoolis toimuva õppe- ning teadus-, arendus- või uurimistöö avaliku ja erasektori ees seisvate probleemide lahendamisega; 4) toetavad ühisõppekavade või -moodulite arendamist, olles suunatud õppe kvaliteedi edendamise, ressursi koondamise, suurema spetsialiseerumise ja koostöö saavutamisele; 5) suunavad kõrgkoole uute teadmiste ja ideede rakendamisele kõrghariduse taseme õppe ning täiskasvanute tööalase koolituse läbiviimisel ja õppetegevuse üldisel korraldamisel. (3) Meede jaguneb kolmeks osaks (edaspidi alameede): 1) alameede «Doktorikoolid»; 2) alameede «Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö»; 3) alameede «Kõrgkooli innovatsioon». § 3. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) kõrgkooli innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete ja konkurentsivõimeliste lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab funktsionaalsuse, kasutusmugavuse või mõne muu tunnuse osas parendatud kõrghariduse pakkumisega seotud tehnoloogilise lahenduse või teenuse väljatöötamist ning uuendamist, loovuse ja ettevõtlikkuse arengut soodustavate õppemeetodite juurutamist ning uuendusi õppeprotsessi juhtimises ja kõrgkooli üldises töökorralduses; 2) teadus- ja arendusasutus on vastavalt «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» §-le 3 asutus ja juriidiline isik, mille põhitegevus on teadus- ja arendustegevus ning mis on registreeritud Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) teadus- ja arendusasutuste alamregistris; 3) doktorikool on kolmest või enamast poolest koosnev ühendus. Vähemalt üks pooltest peab olema Eesti ülikool, teine mõni muu Eesti teadus- ja arendusasutus, ülikool, avaliku sektori asutus või Eestis registreeritud äriühing ning kolmas välisriigi ülikool, teadus- ja arendusasutus või äriühing. Doktorikool koondab poolte vahendid ja tegevused doktorikooli tegevuste läbiviimiseks vajalikuks ressursiks, mida neil eraldiseisvatena ei ole võimalik saavutada; 4) kõrgkoolid on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid sõltumata nende omandivormist; 5) riiklik koolitustellimus on Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kõrgkooli vahelise halduslepinguga määratud lõpetajate arv kõrgharidusastmeti õppevaldkonnas, vajadusel õppesuunal või õppekaval, mille kõrgkool on kohustatud õppe nominaalkestuse lõpuks tagama ja mida Haridus- ja Teadusministeerium on kohustatud õppe nominaalkestuse jooksul riigieelarvest oma eelarve kaudu finantseerima; 6) õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused. Õppekava võib näha ette spetsialiseerumise ühele erialale (peaerialale) või mitmele erialale; 7) ühisõppekava on õppe alusdokument, mille järgi toimub õpe kahes või enamas kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses, kes on ühisõppekava ühiselt välja töötanud ja heaks kiitnud; 8) ühisõppekava koostööleping on ühisõppekava läbiviimises osalevate õppeasutuste vaheline leping, kus on kokku lepitud ühisõppekava alusel toimuva õppe korraldamise üksikasjades; 9) õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel diferentseerib hindamine. Kui õppekava näeb ette spetsialiseerumise ühele või mitmele erialale, kirjeldavad õpiväljundid peaerialal saavutatavaid õpiväljundeid; 10) moodul on õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud õppeainete kogumiks või koosneb ühest õppeainest. Mooduli mahu ainepunktides määrab õppeasutus, arvestades mooduli mahu määramisel eesmärki luua eeldused üliõpilaste mobiilsuse toetamiseks ning varasemate õpingute ja erialase töökogemuse arvestamiseks; 11) täiendusõpe on vastavalt «Ülikooliseaduse» §-le 32 tööalane koolitus «Täiskasvanute koolituse seaduse» tähenduses, mis võimaldab kutse-, ameti- ning erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet; 12) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse; 13) eeltaotlus on rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil taotleja poolt rakendusüksusele esitatud ettepanek projekti rahastamiseks; 14) taotlus on rakendusüksusele pärast eeltaotluse rahuldamist esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 15) säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus; 16) interdistsiplinaarne koostöö on erinevates õppe- või teadusvaldkondades hõivatud õppejõude, teadustöötajate ning üliõpilaste koostöö valdkonnaüleste kokkupuutepunktide leidmiseks, mis avavad võimalusi uute teadmiste tekkeks ja erialade vaheliste barjääride vähendamiseks; 17) praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel; 18) välisüliõpilane on üliõpilane, kelle kodakondsus- või elukohamaa enne õpingute alustamist ei ole Eesti; 19) välisõppejõud on õppejõud, kellel puudub tööleping Eesti kõrgkooliga ning kelle elukohamaa enne projekti heaks töötamist ei ole Eesti; 20) õppesuund on Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruses nr 258 «Kõrgharidusstandard» kehtestatud hariduse liigituse osa, mis hõlmab sisult lähedasi õppekavu; 21) doktorikooli doktorant on alameetmes «Doktorikoolid» toetuse saajaks ja partneriteks olevate ülikoolide doktoriõppe õppekaval õppiv doktorant või doktorikooli kaasamata õppekavadel õppiv doktorant, kelle õppetöö haakub doktorikooli valdkonnaga. Doktorikooli doktorandiks loetakse isikut üksnes tema nõusolekul ja doktorantide doktorikooli vastuvõtmise korra määravad doktorikoolid eeltaotluses. Doktorant võib korraga kuuluda ühte alameetmest «Doktorikoolid» rahastatavasse doktorikooli; 22) elamistoetus on välisriigis õppimisega või praktikal olemisega seotud kulutuste katmiseks kindla summana kuus makstav toetus; 23) päevaraha on töötaja lähetuses või üliõpilase välisriigis õppimisega või praktikal olemisega seotud kulutuste katmiseks kindla summana päevas makstav toetus. § 4. Meetme rakendusasutus ja -üksus (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus). § 5. Alameetme hindamiskomisjon (1) Rakendusasutuse ettepanekul moodustab rakendusüksus iga alameetme osas hindamiskomisjoni, mille ülesanneteks on: 1) alameetme taotlusvoorus esitatud eeltaotluste hindamine; 2) rakendusüksusele eeltaotluste pingerea ja hindamisraportite ning motiveeritud ettepaneku, rahuldada eeltaotlus täielikult, osaliselt või jätta rahuldamata, esitamine. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule on alameetme «Doktorikoolid» hindamiskomisjoni ülesandeks: 1) projektide vahehindamise aruannete heakskiitmine ning rakendusüksusele esitamine; 2) rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuse muutmise ettepaneku tegemine. § 6. Üldised abikõlblikkuse alused (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele: 1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 12–18); 2) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord»; 3) kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud; 4) kulud on kooskõlas käesoleva määruse §-des 12, 16 ja 20 ning muudes õigusaktides sätestatuga. (2) Toetust ei saa taotleda projektidele või nende osadele, mida on finantseeritud või finantseeritakse riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi allikatest. § 7. Abikõlblikkuse periood (1) Meetme rakendamine toimub vahemikus 1. juuni 2008 – 31. august 2015. (2) Taotlusvoorust toetatavate projektide abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks taotlusvooru väljakuulutamisel. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Abikõlblikkuse alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäev. (4) Abikõlblikkuse alguskuupäevaks võib määrata taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast varasema abikõlblikkuse alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. juuni 2008. Enne taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud. (5) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 90 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil. § 8. Toetuse taotlemine Toetuse taotlemine toimub kahes etapis: 1) eeltaotluse esitamine ja selle hindamine ning selle osas otsuse tegemine; 2) taotluse esitamine ning selle osas otsuse tegemine. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 1. jagu Alameede «Doktorikoolid» § 9. Alameetme «Doktorikoolid» eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Alameetme eesmärgiks on Eesti teaduse konkurentsivõime tõstmine interdistsiplinaarsete doktorikoolide toel, mis keskenduvad doktoriõppe efektiivsuse suurendamisele, sealhulgas doktorantide juhendamise kvaliteedi tõstmisele, rahvusvahelise ja siseriikliku koostöö kaudu. (2) Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) talve- ja suvekoolide, intensiivkursuste ja -praktikumide ning teiste doktorantidele suunatud ürituste ettevalmistamise, läbiviimise või osalemisega seotud tegevused. Eestis läbiviidavatele üritustele on kohustus kaasata välisõppejõude, -teadlasi, -(kaas)juhendajaid või -doktorante. Lisaks toetatakse Eesti õppejõudude, teadlaste, (kaas)juhendajate või doktorantide osalemist samalaadsetel üritustel välismaal; 2) doktorantide interdistsiplinaarsete uurimisprojektide ettevalmistamise, läbiviimise või osalemisega seotud tegevused; 3) doktorikoolis osalevate doktorantide õppetöö ja juhendamisega seotud tegevused, sh doktorantide stipendiumid, (kaas)juhendajate kaasamisega seotud tegevused, (kaas)juhendaja lühiajalised visiidid Eestisse ja doktorantide lühiajalised visiidid (kaas)juhendaja juurde ning doktorantide konverentsidest osavõtt. Lühiajalise visiidina käsitletakse ajaperioodi kuni kolm kuud; 4) doktorantide ja doktorantide õpetamisega seotud õppejõudude ning (kaas)juhendajate õpetamis- ja juhendamisalast pädevust tõstvate koolituste korraldamise ja koolitustel osalemisega seotud tegevused; 5) doktoriõppe õppekavade raames uute kursuste väljatöötamise või olemasolevate kursuste arendamisega ning nende rakendamisega seotud tegevused, mida viiakse läbi doktorikooli poolte vahelises koostöös, toetuse saajal on kohustus kaasata vähemalt üks doktorikooli pooltest. Välisõppejõudude kaasamise tingimuseks on projekti raames õppetöö läbiviimine vähemalt 1 ainepunkti mahus; 6) teaduse ja doktorikoolide populariseerimisega seotud tegevused, sh avalikkuse teavitamine teadustegevustest ja -tulemustest ning doktorikooli ja doktoriõppe eesmärkidest ja võimalustest; 7) erialadevahelise Eesti teaduskeele ja -terminoloogia arendamisega seotud tegevused; 8) ülikoolide ning era- ja avaliku sektori koostööd arendavate ürituste ettevalmistamise, läbiviimise või neil osalemisega seotud tegevused; 9) doktorikoolide juhtimisega seotud tegevused (sh doktorikooli veebikeskkonna loomine). (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustest on kõigile alameetmest toetuse saajatele kohustuslik vähemalt seitsme tegevuse läbiviimine ühe doktorikooli projekti raames. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustele toetatakse muid doktorikooli eesmärgi täitmisega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatuid vajalikke tegevusi, mis vastavad §-des 6 ja 12 sätestatud abikõlblikkuse reeglitele. (5) Doktorikoolide tegevused on avatud doktorikooli doktorantide hulka mittekuuluvatele kraadiõppuritele, kui see ei too endaga kaasa rahalisi lisakohustusi doktorikooli projektile ning ei ole vastuolus §-des 6 ja 12 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega. § 10. Toetuse maksimaalne määr (1) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 95% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. (2) Toetuse saaja või projekti partneri omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. (3) Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla maksimaalselt 19 000 000 krooni. (4) Toetuse maksimaalne määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. § 11. Taotlejad ja partnerid (1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda Eesti ülikoolil. (2) Taotleja peab kaasama vähemalt kaks partnerit, kellest: 1) üks on Eesti ülikool, teadus- ja arendusasutus, avaliku sektori asutus või Eestis registreeritud äriühing; 2) teine on välisriigis registreeritud ülikool, teadus- ja arendusasutus või äriühing. (3) Alameetmest «Doktorikoolid» toetust taotlev doktorikooli projekt peab vastama järgmistele nõuetele: 1) õppekavad, millega Eesti ülikoolid osalevad doktorikooli projektis, peavad hõlmama valdava osa vastava õppekavade rühma õppekavadel õppivatest doktorantidest Eestis või peab doktorikool tagama vähemalt 40 riigieelarvelisel õppekohal õppiva doktorandi osalemise doktorikoolis jooksval aastal; 2) õppekavadel, millega Eesti ülikoolid osalevad doktorikooli projektis, peab olema tagatud õppekava täies mahus täitnud ja lõputöö kaitsnud doktorantidele riiklike lõpudokumentide väljastamine ja valdav osa doktorikooli kaasatud doktorantidest peab õppima positiivselt akrediteeritud õppekaval või õppekavadel; 3) õppekavadel, millega Eesti ülikoolid osalevad doktorikooli projektis, peab eeltaotluse esitamise hetkel kokku olema viimase 3 aasta jooksul kaitstud vähemalt 10 doktorikraadi; 4) kui doktorikooli projektis osalevad erinevate õppesuundade alla liigituvatel õppekavadel õppivad Eesti ülikoolide doktorandid, peab olema kirjeldatud reaalne ja sisuline koostöö vastavate valdkondade vahel. (4) Ülikoolid seavad doktorikooli projektide eeltaotluste esitamisel eesmärgiks omavahelise koostöö, sealhulgas ühe doktorikooli projekti raames kõikide Eesti ülikoolide vastavatel õppekavadel õppivate doktorantide võimaluse osaleda doktorikoolides, ülikoolide vahelise vastutuse jagamise ning doktorikoolide tasakaalustatud jaotumise õppesuundade lõikes. (5) Enne eeltaotluse esitamist allkirjastavad projekti partnerid kinnituskirjad projektis osalemise kohta. Taotleja lisab kinnituskirjad eeltaotlusele. (6) Enne taotluse esitamist sõlmivad taotleja ja projekti partnerid partnerluslepingud, milles sätestatakse vähemalt: 1) projektis osalejate õigused ja kohustused, sealhulgas partneri kohustus järgida «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 5 ja § 22 punktides 1–5 ning 8–14 sätestatut; 2) partnerluslepinguga seotud vaidluste lahendamise kord; 3) vastutuse alased kokkulepped, sealhulgas partneri kohustus hüvitada taotlejale rakendusüksuse poolt tagasi nõutud toetus, kui tagasinõude põhjustas partneri tegevus või tegevusetus. (7) Taotleja lisab partnerluslepingud taotlusele. § 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tingimustele vastavad kulud: 1) töötaja töötasu, kui ta töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel (sh sotsiaal- ja tulumaks, kohustusliku kogumispensioni maksed ja töötuskindlustusmaksed) ning töötaja puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Puhkuseseaduses» sätestatud korrale; 2) töötaja transpordikulud, kui need on otseselt seotud projekti elluviimisega ning on vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks, vastavalt ühissõiduki piletile, taksoarvele või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja korrale, aga mitte rohkem kui Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 «Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad» kehtestatud lubatud kulu kilomeetri kohta. Parkimiskulud vastavalt kuludokumendile; 3) lähetuskulud (sh päevaraha, majutuskulu, reisikindlustus) vastavalt asutusesisesele korrale ja õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses; 4) muud projekti elluviimiseks vajalikud personalikulud, sh töötervishoiuga seotud kulu; 5) koolituskulu, sh projekti personali koolitus; 6) projekti haldamiseks vajamineva kontoritehnika ja mööbli soetamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 8 sätestatule, maksimaalselt 200 000 Eesti krooni ulatuses doktorikooli kohta; 7) projektiga otseselt seotud üldkulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» sätestatule; 8) projekti elluviimiseks vajalikud rendi- ja üürikulud; 9) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses; 10) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 6 sätestatule; 11) projekti tegevuste elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud (sh uuringud ja analüüsid, tõlketööd, trüki- ja kujundustööd, IT-lahendused jm); 12) teavitamiskulud; 13) doktorikooli kuuluvate doktorantide õppetööga seotud transpordikulu vastavalt Sihtasutus Archimedes Kõrghariduse Arenduskeskuse poolt Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmis «DoRa» kasutatavale piirmäärale vastava sihtriigi kohta, viisa- ja kindlustuskulu, üritustest osavõtutasu sihtriigis, kuludokumentide alusel; 14) doktorikooli kuuluvate doktorantide õppetööga, mille kestvus on kuni 21 päeva, seotud majutuskulu kuludokumentide alusel ja päevaraha välisriigis viibimise ajal vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruse nr 108 «Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord» § 14 punktis 1 kehtestatud välislähetuse päevaraha piirmäärale; 15) doktorikooli kuuluvate doktorantide õppetööga, mille kestvus on üle 21 päeva, seotud elamistoetus välisriigis viibimise ajal, mitte enam kui Sihtasutuse Archimedes Kõrghariduse Arenduskeskuse poolt Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmis «DoRa» kasutatav piirmäär vastava sihtriigi kohta; 16) doktorikooli kuuluvate doktorantide stipendium samadel alustel ja mahus kui «Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse» § 12 alusel kehtestatud doktoranditoetus. Ühe doktorikooli kohta tohib jooksval aastal maksta kuni 10 doktorandi stipendiumi; 17) doktorikooli kuuluvate doktorantide (kaas)juhendajate ja õppejõudude reisikulu (sh majutus- ja transpordikulu, viisa- ja kindlustuskulu, üritustest osavõtutasu); 18) seminaride ja muude projekti elluviimiseks vajalike ürituste läbiviimisega seonduvad kulud, sh konverentsiteenuse ost, ruumide rendi ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud, esinejate transpordi- ja majutuskulu; 19) õppematerjalide hankimise ja tõlkimisega seotud kulud, v.a autoriõiguste ja litsentside ostmine; 20) projekti raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud. (2) Abikõlblike kulude osas on järgmised piirangud: 1) doktorantide õppetööga seotud reisikulud ei tohi ületada 20% projekti abikõlblikest kuludest; 2) doktorandi stipendiumit ei saa määrata doktorikooli doktorandile kes saab «Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse» § 12 alusel kehtestatud doktoranditoetust; 3) Eesti (kaas)juhendajale tohib tasu maksta doktorikooli Eesti doktorandi juhendamise eest juhul, kui doktorandi (kaas)juhendamine ei toimu sama teadus- ja arendusasutuse sees. Ülikooli loetakse üheks teadus- ja arendusasutuseks. (3) Alameetme raames ei ole lisaks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatule abikõlblikud veel järgmised kulud: 1) amortisatsioonikulud; 2) liiklusvahendite ostmine ja liisimine; 3) kinnisasja ostmine; 4) töötaja esinduskulud ja kingitused, v.a seadusega ette nähtud hüvitised; 5) doktorantide doktorikoolis osalemise eest makstav tasu; 6) asjade ja teenuste ostmine, mille maksumus jääb vahemikku 30 000 krooni käibemaksuta kuni «Riigihangete seaduses» sätestatud piirmäär, kui pakkujate paljususe olemasolul ei ole võetud vähemalt kolme võrreldavat pakkumist. Kui toetuse saaja organisatsioonisisene kord sätestab antud juhtumil madalama piirmäära, kohaldatakse seda; 7) asjade ja teenuste ostmine, mille maksumus ületab «Riigihangete seaduses» sätestatud piirmäära, kui ei ole järgitud «Riigihangete seaduses» sätestatud nõudeid; 8) organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud; 9) välisriigis asuva partneri kulud, v.a projektis osalemisega seotud transpordi- ja majutuskulud; 10) aparatuuri ja instrumentide soetamise kulud, samuti laborite sisseseadete ja väliuuringute teostamiseks vajaliku infrastruktuuri soetamise või täiendamise kulud, sealhulgas nende paigaldamisega seotud kulud; 11) mitterahalised sissemaksed; 12) akadeemilisel puhkusel viibivate doktorantidega seotud kulud. (4) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 5% ulatuses teha kulusid, mis kuuluvad Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisalasse. 2. jagu Alameede «Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö» § 13. Alameetme «Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö» eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Alameetme eesmärgiks on kõrgkoolide suutlikkuse tugevdamine tööturuarengutega arvestamisel õppe-, uurimis- ja arendustegevuse seostamise, ressursi koondamise ning koostöö arendamise kaudu. Alameede on suunatud kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamisele, kelle teadmised ning oskused võimaldavad ettevõtetel orienteeruda kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumisele. (2) Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) õppekavade, sh ühisõppekavade või moodulite loomist või uuendamist sügavama spetsialistihariduse omandamiseks, tööturu vajadustega paremaks seostamiseks ja interdistsiplinaarsuse tugevdamiseks. Arendustegevustena käsitletakse õppekava eesmärkide ja struktuuri analüüsi, väljundipõhiselt eesmärgistatud õppekava ja sellega seotud täiendusõppemoodulite koostamist ning praktika seostamist õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamisega; 2) koostöösidemete arendamine ettevõtluse esindajatega, sealhulgas vajaduste kaardistamine koostöös partneritega, aruteluseminaride korraldamine haruliitude ja ettevõtjate esindajatega, ettevõtluskogemusega inimeste (praktikute) kaasamine õppetöösse, õppejõudude kogemuste omandamine ettevõtetes või ühiste õppereiside läbiviimine; 3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud, kaasajastatud või uutel õppekavadel õppe pakkumine üliõpilastele, kes ei ole immatrikuleeritud riikliku koolitustellimuse õppekohtadele; 4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kaasajastatud või uute õppekavadega seotud täiendusõppe pakkumine tööealisele elanikkonnale; 5) välisõppejõu kaasamine õppetöösse, tingimusel, et välisõppejõud viib projekti raames läbi õppetööd vähemalt 1 ainepunkti mahus; 6) Eesti kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilase õpingud välisriigis, kui üliõpilane õpib käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kaasajastatud või uuel ühisõppekaval ning ühisõppekavas osalevaks õppeasutuseks on välisriigi õppeasutus; 7) rahvusvahelise mõõtme tugevdamine õppetöös läbi välisüliõpilaste kaasamise käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kaasajastatud või uute õppekavadele ja nendega seotud täiendusõppe õppekavadele; 8) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kaasajastatud või uute õppekavade rakendamisega seotud üliõpilaste praktika läbiviimine projekti partnerite juures; 9) õppe- ja teaduskirjanduse hankimine ja tõlkimine, õppematerjalide loomine ja hankimine; 10) projekti rakendamisega seotud õppejõudude ja teadustöötajate koolitus; 11) «Ülikooliseaduses» või «Rakenduskõrgkooli seaduses» sätestatud tingimustele vastava ühisõppekava koostöölepingu ettevalmistamine; 12) ühisõppekava või ühisõppemooduli õpikeskkondade arendus e-õppe vormis õppe läbiviimiseks. (3) Õppekavade arendamiseks koostöös partneritega saab toetust taotleda ainult magistri- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele. (4) Ühisõppekavade ja ühisõppemoodulite arendamiseks saab toetust taotleda ainult bakalaureuse-, magistri- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele. Rakenduskõrgkoolis magistriõppe ühisõppekava või ühisõppemooduli arendamiseks on nõutav vastava valdkonna juhtimise eest vastutava ministeeriumi soovitus. (5) Kõrgkool võib antud alameetmes toetust taotleda õppesuunas, milles Haridus- ja Teadusministeerium on kõrgkoolile esitanud riikliku koolitustellimuse ning kus kõrgkoolil on positiivselt akrediteeritud õppekavad. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevuse raames täiendusõppe pakkumine projekti partneriks oleva eraõigusliku juriidilise isiku töötajatele, on vähese tähtsusega abi sellel eraõiguslikule juriidilisele isikule komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10) või komisjoni määruse (EÜ) nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris (ELT L 337, 21.12.2007, lk 35–41) või komisjoni määruse (EÜ) nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004 (ELT L 193, 25.07.2007, lk 6–12) mõistes. § 14. Toetuse maksimaalne määr (1) Käesoleva määruse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 3–20 nimetatud kulude puhul on toetuse maksimaalne määr projekti kohta 95% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest ja toetuse saaja või projekti partneri omafinantseeringu minimaalne määr on 5% tegevuste abikõlblike kulude kogumaksumusest. (2) Paragrahvi 16 lõike 1 punktis 2 nimetatud kulude puhul on toetuse maksimaalne määr projekti kohta 75% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest ja toetuse saaja või projekti partneri omafinantseeringu minimaalne määr on 25% tegevuse abikõlblike kulude kogumaksumusest. (3) Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla minimaalselt 500 000 ja maksimaalselt 5 000 000 krooni. (4) Toetuse maksimaalne määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. § 15. Taotlejad ja partnerid (1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda Eesti kõrgkoolidel. (2) Taotleja peab projekti elluviimisele kaasama vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud partneri, välja arvatud ühisõppekava kaasajastamisele või loomisele suunatud projekti korral. Sellisel juhul on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud partnerile kohustuslik kaasata projekti partnerina kõrgkool või kõrgkoolid, millega koostöös planeeritakse vastava õppekava käivitamist. (3) Projekti partneriks võib olla: 1) Eestis registreeritud äriühing; 2) Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus, mis on asutatud ettevõtlus-, majandussektori või kutseala valdkonna edendamiseks; 3) Eesti riigiasutus, kohalik omavalitsus või nende hallatav asutus; 4) välisriigis registreeritud, ettevõtluse valdkonnas tegutsev juriidiline isik. (4) Projekti partner osaleb aktiivselt projekti elluviimises rahalise panusega või projektile vajaliku tegevusega. (5) Piiriülese ühisõppekava projekti puhul peab partneriks olev välisriigi õppeasutus olema tunnustatud vastava riigi kompetentse asutuse poolt ning tal peab olema õigus läbi viia vastava kõrgharidustaseme astme õpet. (6) Enne eeltaotluse esitamist allkirjastavad projekti partnerid kinnituskirjad projektis osalemise kohta. Taotleja lisab kinnituskirjad eeltaotlusele. (7) Enne taotluse esitamist sõlmivad taotleja ja projekti partnerid partnerluslepingu, milles sätestatakse vähemalt: 1) projektis osalejate õigused ja kohustused, sealhulgas partneri kohustus järgida «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 5 ja § 22 punktides 1–5 ning 8–14 sätestatut; 2) partnerluslepinguga seotud vaidluste lahendamise kord; 3) vastutuse alased kokkulepped, sealhulgas partneri kohustus hüvitada taotlejale rakendusüksuse poolt tagasi nõutud toetus, kui tagasinõude põhjustas partneri tegevus või tegevusetus. (8) Taotleja lisab partnerluslepingud taotlusele. § 16. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tingimustele vastavad kulud: 1) töötaja (välja arvatud õppejõud, sh välisõppejõud) töötasu, kui ta töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel (sh sotsiaal- ja tulumaks, kohustusliku kogumispensioni maksed ja töötuskindlustusmaksed) ning töötaja puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Puhkuseseaduses» sätestatud korrale; 2) õppejõu, sh välisõppejõu töötasu, kui ta töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel (sh sotsiaal- ja tulumaks, kohustusliku kogumispensioni maksed ja töötuskindlustusmaksed) ning puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Puhkuseseaduses» sätestatud korrale; 3) töötaja transpordikulud, kui need on otseselt seotud projekti elluviimisega ning on vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks, vastavalt ühissõiduki piletile või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja korrale, aga mitte rohkem kui Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 «Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad» kehtestatud lubatud kulu kilomeetri kohta. Parkimiskulud vastavalt kuludokumendile; 4) lähetuskulu (sh päevaraha, majutuskulu, reisikindlustus, osavõtutasu) vastavalt asutusesisesele korrale ja õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses; 5) muud projekti elluviimiseks vajalikud personalikulud, sh töötervishoiuga seotud kulu; 6) koolituskulu, sh projekti personali koolitus; 7) Eesti kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilaste piiriülesel ühisõppekaval osalemisega seotud elamistoetus välisriigis viibimise ajal ja transpordikulud Eesti ja sihtriigi vahel vastavalt Sihtasutuse Archimedes Kõrghariduse Arenduskeskuse poolt Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmis «DoRa» kasutatavale piirmäärale vastava sihtriigi kohta, viisa- ja kindlustuskulu, kuludokumentide alusel; 8) üliõpilaste Eestis toimuva praktikaga seotud transpordi- ja majutuskulud, kuludokumentide alusel; 9) üliõpilaste välisriigis toimuva praktikaga, mille kestvus on kuni 21 päeva, seotud reisikulud (sh majutus- ja transpordikulu, viisa- ja kindlustuskulu) Eesti ja sihtriigi vahel, kuludokumentide alusel ning päevaraha vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruse nr 108 «Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord» § 14 punktis 1 kehtestatud välislähetuse päevaraha piirmäärale; 10) üliõpilaste välisriigis toimuva praktikaga, mille kestvus on üle 21 päeva, seotud elamistoetus välisriigis viibimise ajal ja transpordikulud Eesti ja sihtriigi vahel vastavalt Sihtasutuse Archimedes Kõrghariduse Arenduskeskuse poolt Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmis «DoRa» kasutatavale piirmäärale vastava sihtriigi kohta, viisa- ja kindlustuskulu, kuludokumentide alusel; 11) välisüliõpilaste Eesti kõrgkoolis toimuva tasemeõppega seotud transpordikulud Eesti ja päritoluriigi vahel vastavalt Sihtasutuse Archimedes Kõrghariduse Arenduskeskuse poolt Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmis «DoRa» kasutatavale piirmäärale vastava sihtriigi kohta, viisa- ja kindlustuskulu, kuludokumentide alusel ja välisüliõpilase elamistoetus samas mahus kui «Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse» § 12 alusel kehtestatud üliõpilase põhitoetus, tingimusel, et need ei moodusta rohkem kui 10% kogu projekti abikõlblikest kuludest; 12) praktika käigus kasutatavate materjalide kulud; 13) õppematerjalide hankimise ja tõlkimisega seotud kulud, v.a autoriõiguste ja litsentside ostmine; 14) projekti elluviimiseks vajalike ürituste läbiviimisega seonduvad kulud, sh ruumide rendi, konverentsiteenuse ostmise ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud ning üritusel osalejate majutus- ja toitlustuskulud; 15) projekti haldamiseks vajamineva kontoritehnika ja mööbli soetamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 8 sätestatule; 16) projektiga otseselt seotud üldkulud vastavalt abikõlblikkuse määruses sätestatule; 17) projekti elluviimiseks vajalikud rendi- ja üürikulud; 18) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses; 19) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 6 sätestatule; 20) projekti tegevuste elluviimiseks vajalike sisseostetavad teenuste kulud (sh uuringud ja analüüsid, tõlketööd, trüki- ja kujundustööd, IT-lahendused jm); 21) teavitamiskulud; 22) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud. (2) Abikõlblike kulude osas on järgmised piirangud: 1) ei toetata täiendusõppe õppekavade või moodulite arendust iseseisvana, seoste puudumisel kõrghariduse taseme õppe õppekavaga; 2) ei toetata üldjuhul hariduse õppevaldkonna alla liigituvate kõrghariduse taseme õppe õppekavade ja täiendusõppe õppekavade arendust või kaasajastamist, v.a. ühisõppekavade loomine. (3) Alameetme raames ei ole lisaks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatule abikõlblikud veel järgmised kulud: 1) seadmete soetamise ning amortisatsiooni kulud; 2) keelekoolitustel osalemine; 3) töötaja esinduskulud ja kingitused, v.a seadusega ette nähtud hüvitised; 4) asjade ja teenuste ostmine, mille maksumus jääb vahemikku 30 000 krooni käibemaksuta kuni «Riigihangete seaduses» sätestatud piirmäär, kui pakkujate paljususe olemasolul ei ole võetud vähemalt kolme võrreldavat pakkumist. Kui toetuse saaja organisatsioonisisene kord sätestab antud juhtumil madalama piirmäära, kohaldatakse seda; 5) asjade ja teenuste ostmine, mille maksumus ületab «Riigihangete seaduses» sätestatud piirmäära, kui ei ole järgitud «Riigihangete seaduses» sätestatud nõudeid; 6) organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud; 7) liiklusvahendite ostmine ja liisimine; 8) kinnisasja ostmine; 9) mitterahalised sissemaksed; 10) välisriigis registreeritud partneri kulud, v.a projektis osalemisega seotud transpordi- ja majutuskulud. (4) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 5% ulatuses teha kulusid, mis kuuluvad Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisalasse. 3. jagu Alameede «Kõrgkooli innovatsioon» § 17. Alameetme «Kõrgkooli innovatsioon» eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Alameetme eesmärgiks on soodustada kõrgkoolides ideede ja teadmiste kasutamist uudsete ja konkurentsivõimeliste lahenduste rakendamiseks kõrghariduse taseme õppe ja täiskasvanute tööalase koolituse läbiviimisel ning õppe üldisel korraldamisel. (2) Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) funktsionaalsuse, kasutusmugavuse või mõne muu tunnuse osas parendatud kõrghariduse pakkumisega seotud tehnoloogilise lahenduse või teenuse väljatöötamine või olemasoleva teenuse tõhustamine; 2) õppeprotsessis loovuse arendamisele või säästvat arengut toetava mõtteviisi omandamisele suunatud õppemeetodite rakendatavuse tõestamine; 3) kõrgkooli töökorralduse ja eri tasemete juhtimisprotsesside tõhustamine, sealhulgas personali oskuste arendamine säästva arengu eesmärke silmas pidades. § 18. Toetuse maksimaalne määr (1) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 95% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. (2) Toetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. (3) Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla minimaalselt 300 000 ja maksimaalselt 3 000 000 krooni. (4) Toetuse maksimaalne määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. § 19. Taotlejad ja partnerid (1) Alameetme raames on õigus toetust taotleda Eesti kõrgkoolidel. (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Projekti partneriks võib olla: 1) Eesti kõrgkool; 2) Eestis registreeritud äriühing; 3) Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus; 4) Eesti riigiasutus, kohalik omavalitsus või nende hallatav asutus. (3) Projekti partner osaleb aktiivselt projekti elluviimises rahalise panusega või projektile vajaliku tegevusega. (4) Enne eeltaotluse esitamist allkirjastavad projekti partnerid kinnituskirjad projektis osalemise kohta. Taotleja lisab kinnituskirjad eeltaotlusele. (5) Enne taotluse esitamist sõlmivad taotleja ja projekti partnerid partnerluslepingu, milles sätestatakse vähemalt: 1) projektis osalejate õigused ja kohustused, sealhulgas partneri kohustus järgida «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 5 ja § 22 punktides 1–5 ning 8–14 sätestatut; 2) partnerluslepinguga seotud vaidluste lahendamise kord; 3) vastutuse alased kokkulepped, sealhulgas partneri kohustus hüvitada taotlejale rakendusüksuse poolt tagasi nõutud toetus, kui tagasinõude põhjustas partneri tegevus või tegevusetus. (6) Taotleja lisab partnerluslepingud taotlusele. § 20. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tingimustele vastavad kulud: 1) töötaja töötasu, kui ta töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse või võlaõigusliku lepingu alusel (sh sotsiaal- ja tulumaks, kohustusliku kogumispensioni maksed ja töötuskindlustusmaksed) ning töötaja puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt «Puhkuseseaduses» sätestatud korrale; 2) muud projekti elluviimiseks vajalikud personalikulud, sh töötervishoiuga seotud kulu; 3) koolituskulud, sh projekti personali koolitus; 4) projektiga otseselt seotud üldkulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» sätestatule; 5) projekti elluviimiseks vajalikud rendi- ja üürikulud; 6) koolituste, seminaride ja muude projekti elluviimiseks vajalike ürituste läbiviimisega seonduvad kulud, sh ruumide rent, konverentsiteenuse ost ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud, koolitajate ning esinejate majutuskulu; 7) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses; 8) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 6 sätestatule; 9) projekti tegevuste elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud (sh trüki- ja kujundustööd, IT-lahendused); 10) teavitamiskulud; 11) litsentside ostmise kulud; 12) projekti raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud. (2) Alameetme raames ei ole lisaks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 15 sätestatule abikõlblikud veel järgmised kulud: 1) amortisatsioonikulud; 2) liiklusvahendite ostmine ja liisimine; 3) kinnisasja ostmine; 4) töötaja esinduskulud ja kingitused, v.a seadusega ette nähtud hüvitised; 5) asjade ja teenuste ostmine, mille maksumus jääb vahemikku 30 000 krooni käibemaksuta kuni «Riigihangete seaduses» sätestatud piirmäär, kui pakkujate paljususe olemasolul ei ole võetud vähemalt kolme võrreldavat pakkumist. Kui toetuse saaja organisatsioonisisene kord sätestab antud juhtumil madalama piirmäära, kohaldatakse seda; 6) asjade ja teenuste ostmine, mille maksumus ületab «Riigihangete seaduses» sätestatud piirmäära, kui ei ole järgitud «Riigihangete seaduses» sätestatud nõudeid; 7) organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud; 8) uuringute ja analüüside ning tõlketööde ostmise ja läbiviimise kulud. (3) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 5% ulatuses teha kulusid, mis kuuluvad Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaldamisalasse. 3. peatükk EELTAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE § 21. Taotlusvoorude väljakuulutamine (1) Rakendusüksus kuulutab rakendusasutuse ettepanekul meetme rakendamise perioodi jooksul eeltaotluste esitamiseks välja avatud taotlusvoorud. (2) Avatud taotlusvoore võib välja kuulutada alameetme konkreetse tegevuse kohta või alameetme eelarve osa kohta või suunatuna konkreetsele sihtrühmale. (3) Avatud taotlusvoorude tähtajad avaldatakse rakendusüksuse ja rakendusasutuse koduleheküljel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt 35 tööpäeva enne eeltaotluste esitamise tähtpäeva. (4) Alameetmete ning avatud taotlusvoorude finantseerimise mahu planeerib rakendusasutus. § 22. Nõuded taotlejale ja eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerile (1) Taotleja peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele ja muudele käesoleva meetme määruses sätestatud nõuetele. (2) Taotleja on kohustatud: 1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja, partneri ja eeltaotluse kohta lisateavet rakendusüksuse sätestatud korras ja tähtajal; 2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida eeltaotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust; 3) viivitamata teavitama rakendusüksust eeltaotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada eeltaotluse kohta otsuse tegemist; 4) tõendama rakendusüksuse nõudmisel eeltaotluses nimetatud projekti teostamiseks vajaliku omafinantseeringu ja dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama; 5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. (3) Projektis osalevad eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerid peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) partneril ei tohi olla maksuvõlga riiklike ja kohalike maksude osas; 2) partneri või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule kehtivad «Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö» alameetmest toetust taotlevas projektis osalevale eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerile järgmised tingimused: 1) kui projekti raames viiakse ellu käesoleva määruse § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus, ei tohi eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerile jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos alameetmest antava abiga piiri 3 129 320 krooni (200 000 eurot); 2) kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus ning eraõiguslikust juriidilisest isikust partner tegutseb maanteetranspordi sektoris, ei tohi eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerile jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos alameetmest antava abiga piiri 1 564 660 krooni (100 000 eurot); 3) kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus ning eraõiguslikust juriidilisest isikust partner tegutseb põllumajandustoodete tootmise sektoris, ei tohi eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerile jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos alameetmest antava abiga piiri 117 349 krooni (7500 eurot); 4) kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus ning eraõiguslikust juriidilisest isikust partner tegutseb kalandussektoris, ei tohi eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerile jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos alameetmest antava abiga piiri 469 398 krooni (30 000 eurot). § 23. Nõuded eeltaotlusele (1) Eeltaotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) eeltaotlus on esitatud õigeaegselt, ettenähtud korras ja vormis; 2) eeltaotlus vastab alameetme raames toetatavatele tegevustele; 3) eeltaotluses on märgitud projekti kogumaksumus, tuues välja projekti abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ning kulude katteallikad; 4) taotletud toetuse suurus ei ületa alameetme tingimustes sätestatud toetuse määra ja summat; 5) eeltaotluses kirjeldatud projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks; 6) eeltaotluses on märgitud omafinantseeringu maht ja katmise allikad; 7) eeltaotluses taotletav toetus ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahendeid; 8) eeltaotluses kirjeldatud andmed on täielikud ja õiged; 9) eeltaotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga; 10) eeltaotlus on heakskiidetud toetust taotleva kõrgkooli nõukogu poolt. (2) Eeltaotlusele tuleb lisada eeltaotlusvormis loetletud dokumendid. (3) Eeltaotlused esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos eeltaotluse koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab paberil ning elektroonilisel andmekandjal esitatud eeltaotluse samasuse eest. § 24. Rakendusüksuse kohustused eeltaotluste menetlemisel Rakendusüksus on kohustatud: 1) tegema eeltaotlusvormid ja juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel; 2) vastu võtma ja registreerima eeltaotluse oma dokumendihaldussüsteemis; 3) tegema taotleja, partneri ja eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrolli hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates eeltaotluse registreerimisest; 4) edastama nõuetele vastavuse kontrolli läbinud eeltaotlused alameetmete hindamiskomisjonidele hindamiseks; 5) kehtestama kooskõlastatult rakendusasutusega eeltaotluste hindamisjuhise ja hindamislehe; 6) teavitama taotlejaid eeltaotluste hindamise tulemustest; 7) järgima «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses» sätestatud vähese tähtsusega abi andmise korda, kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus ning projektis osalev eraõiguslikust juriidilisest isikust partner tegutseb põllumajandustoodete tootmise sektoris; 8) andma taotlejatele juhiseid edasisteks toiminguteks. § 25. Eeltaotluste nõuetele vastavuse kontroll (1) Eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrolli teostamisel on rakendusüksusel õigus nõuda taotlejalt selgitusi eeltaotluses toodud andmete kohta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist. (2) Kui eeltaotlus ei ole esitatud taotlusvooru väljakuulutamisel nimetatud tähtpäevaks, jätab rakendusüksus eeltaotluse läbi vaatamata. (3) Eeltaotluse osas, mille andmed on puudulikud, puuduvad kohustuslikud lisadokumendid või mille puhul puudub paberil ning elektroonilisel andmekandjal esitatud eeltaotluse samasus, teeb rakendusüksus taotlejale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku täiendada eeltaotlust 5 tööpäeva jooksul. (4) Rakendusüksus teeb käesoleva määruse § 27 lõikes 6 sätestatud eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse, ilma eeltaotlust hindamiskomisjonile hindamiseks edastamata kui: 1) taotleja ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses esitatud nõudele; 2) taotleja ei esita 5 tööpäeva jooksul parandatud eeltaotlust või eeltaotlus on endiselt puudustega. (5) Rakendusüksusel on õigus eeltaotluste nõuetele vastavuse kontrolli kaasata eksperte. § 26. Eeltaotluste hindamine (1) Alameetme hindamiskomisjoni õigusteks ja kohustusteks eeltaotluste hindamisel on: 1) kohustus hinnata eeltaotluseid, võttes aluseks meetme üldeesmärgid ja alameetmete eesmärgid, käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldised valikukriteeriumid, lõikes 4 nimetatud taotlusvooru spetsiifilised hindamiskriteeriumid ning rakendusüksuse poolt kinnitatud hindamisjuhise ja eeltaotluste hindamislehe; 2) õigus nõuda taotlejalt kirjalikke või suulisi selgitusi eeltaotluses esitatud andmete kohta; 3) õigus anda taotlejale soovitusi taotluse esitamise etapiks; 4) õigus seada taotlejale täiendavaid tingimusi taotluse esitamise etapiks; 5) õigus projektide hindamisprotsessi kaasata eksperte. (2) Alameetme hindamiskomisjoni liikmed on kohustatud enne eeltaotluste hindamist allkirjastama sõltumatuse deklaratsiooni. Alameetme hindamiskomisjoni liige kohustub mitte avaldama menetluse käigus taotlejate kohta saadud informatsiooni või dokumente. (3) Prioriteetse suuna «Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine» üldised projektide valikukriteeriumid on järgmised: 1) projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele; 2) projekti teostatavus; 3) projekti mõjuulatus; 4) projekti majanduslik efektiivsus; 5) projekti jätkusuutlikkus. (4) Rakendusasutuse ettepanekul kinnitab rakendusüksus taotlusvooru spetsiifilised hindamiskriteeriumid ja avalikustab need taotlusvooru väljakuulutamisel. (5) Kui alameetmes «Doktorikoolid» või «Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö» on hindamiseks edastatud kattuva sisuga eeltaotlused, saab alameetme hindamiskomisjon käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eeltaotluse täieliku või osalise rahuldamise ettepaneku esitada vaid ühe eeltaotluse osas. See tagatakse eeltaotluste hindamisel käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlusvooru spetsiifiliste hindamiskriteeriumite rakendamise kaudu. Kattuva sisuga eeltaotlused ei pea olema esitatud ühe taotlusvooru raames. (6) Alameetme hindamiskomisjon esitab rakendusüksusele eeltaotluste pingerea ja iga eeltaotluse kohta hindamisraporti koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada eeltaotlus taotletud mahus, rahuldada eeltaotlus osaliselt või jätta eeltaotlus rahuldamata. Samuti esitab alameetme hindamiskomisjon rakendusüksusele ettepanekud taotlejale esitatavate täiendavate tingimuste osas ning taotlejale suunatud soovitused. (7) Juhul kui alameetme hindamiskomisjoni koostatud eeltaotluste pingereas on mitmel eeltaotlusel üks ja sama järjekoht, eelistab hindamiskomisjon eeltaotlust, millel on suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui ka siis on tulemus võrdne, heidetakse võrdsete näitajatega eeltaotluste vahel liisku. § 27. Otsus eeltaotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta (1) Alameetme hindamiskomisjoni töö tulemuste põhjal teeb rakendusüksus otsuse: 1) rahuldada eeltaotlus taotletud mahus; 2) rahuldada eeltaotlus osaliselt; 3) jätta eeltaotlus rahuldamata. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud otsused võivad sisaldada § 26 lõikes 6 nimetatud täiendavate tingimuste arvestamise kohustust. (3) Eeltaotluse osalise rahuldamise otsuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavate tingimuste arvestamise kohustust sisaldava otsuse võib teha vaid taotleja kirjalikul nõusolekul, kes peab oma nõustumisest rakendusüksust teavitama 10 tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest. (4) Kui taotleja ei ole eeltaotluse osalise rahuldamise või täiendavate tingimustega nõus, jäetakse eeltaotlus rahuldamata. (5) Eeltaotluse rahuldamise otsuses sätestatakse vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) otsuse tegemise põhjendus ja alus; 3) taotleja; 4) projekti nimi; 5) toetuse maksimaalse suurus summana Eesti kroonides ja määrana projekti abikõlblikest kuludest; 6) projekti abikõlblikkuse periood; 7) taotlejale esitatavad täiendavad tingimused. (6) Eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuses sätestatakse vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) otsuse tegemise põhjendus ja alus; 3) taotleja; 4) projekti nimi; 5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg. (7) Otsus tehakse kuni 95 tööpäeva jooksul alates eeltaotluste esitamise tähtpäevast. Tähtaeg pikeneb käesoleva määruse § 25 lõikes 3 nimetatud tähtaja võrra. (8) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras. 4. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE § 28. Taotlemise korraldus (1) Taotlejal, kelle eeltaotluse suhtes on tehtud rahuldamise otsus, on õigus esitada rakendusüksusele taotlus, mitte hiljem kui 6 kuu jooksul alates rahuldamise otsuse tegemisest. (2) Taotluste esitamine toimub jooksvalt. (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Rakendusüksus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel. (4) Taotlus esitatakse ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos taotluse koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab paberil ja elektroonilisel andmekandjal esitatud taotluse samasuse eest. § 29. Taotluste menetlemine (1) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras. (2) Taotluste menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. § 30. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud õigeaegselt, ettenähtud korras ja vormis; 2) toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud tegevuste tarbeks kavandatud kulud on kooskõlas abikõlblikkuse reeglitega; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse määra ja maksimaalset suurust; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks; 5) taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning mitteabikõlblike kulude esinemisel on kirjeldatud nende sisu ja mahtu; 6) taotluses olev projekt on kooskõlas esitatud eeltaotlusega ning eeltaotluse rahuldamise otsusega, sh täiendavalt kehtestatud tingimustega; 7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 8) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga. (2) Taotlusele tuleb lisada taotlusvormis loetletud dokumendid. (3) Rakendusüksus võib taotluse vastavuse hindamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud dokumente ja informatsiooni. § 31. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja vastavust käesoleva määruse § 22 lõikes 1 sätestatud nõuetele, eraõiguslikust juriidilisest isikust partneri vastavust käesoleva määruse § 22 lõikes 3 sätestatud nõuetele ja taotluse vastavust § 30 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele ning taotlusvormile. (2) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, informeerib rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat, andes maksimaalselt 20 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (3) Kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt käesoleva määruse § 32 lõikes 9 sätestatule. (4) Kui taotleja ei ole esitanud taotlust tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata. Taotluse võib jätta läbi vaatamata, kui taotlus ei vasta olulistele vorminõuetele. (5) Vajadusel võib rakendusüksus kaasata nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte. (6) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli teostab rakendusüksus 45 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra. § 32. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus (1) Taotluse võib rahuldada täielikult või jätta rahuldamata. (2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused. (3) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta. (4) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudmistest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama. (5) Toetuse kasutamisest loobumisel saadab taotleja rakendusüksusele teatise toetusest loobumise kohta. Kinnituskirja tähtpäevaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. (6) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juhatus otsuse taotluste rahuldamise kohta või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (7) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, otsuses sätestatakse vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) otsuse tegemise põhjenduse ja alus; 3) toetuse saaja; 4) toetatava projekti nimi; 5) toetuse maksimaalne suurus summana Eesti kroonides ja määrana projekti abikõlblikest kuludest; 6) omafinantseeringu minimaalne suurus summana Eesti kroonides ja määrana projekti abikõlblikest kuludest; 7) projekti abikõlblikkuse periood; 8) projekti rahastamiskava finantseerimisallikate lõikes ja eelarve; 9) väljamakse taotluste esitamise kord ja tähtajad; 10) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide alusel; 11) toetuse tagasinõudmise alused; 12) aruannete esitamise tähtajad; 13) projekti aastaeelarve esitamise kord; 14) info, et toetus on vähese tähtsusega abi, kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus. (8) Rakendusüksuse juht teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist; 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 3) taotleja ei ole käesoleva määruse § 31 lõikes 2 nimetatud puudusi kõrvaldanud tähtaegselt; 4) taotleja loobub toetusest või ei tagasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kinnituskirja tähtaegselt; 5) taotleja ei ole taotlust käesoleva määruse § 28 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul rakendusüksusele esitanud. (9) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses sätestatakse vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) otsuse tegemise põhjendus ja alus; 3) taotleja; 4) projekti nimi; 5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg. (10) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras. § 33. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ja taotleb vajadusel taotluse rahuldamise otsuse muutmist. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui: 1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed; 2) muutub käibemaksu abikõlblikkus; 3) toetuse saaja soovib muuta projekti tegevuste algus- või lõppkuupäeva või projekti abikõlblikkuse perioodi; 4) toetuse saaja soovib muuta projekti tegevus- või ajakava; 5) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarve kogumahtu; 6) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui 5% eelarveaastaks planeeritud mahust; 7) muutuvad projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused või saavutatavad tulemused. (3) Juhul kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul vähem, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud, on toetuse saaja kohustatud muudatuse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastama. (4) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat on võimalik suurendada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel. (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või kui meetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid. (6) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluses on puudusi, annab rakendusüksus toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (7) Rakendusüksus või rakendusasutus algatab taotluse rahuldamise otsuse muutmise kui projekti aruandest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik projekti edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. (8) Rakendusüksus teostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui alameetme «Doktorikoolid» projektide vahehindamise tulemusena on alameetme hindamiskomisjon teinud § 39 lõikes 3 sätestatud ettepaneku. (9) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teostab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise ettepaneku või taotluse ning muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud aja võrra. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1. § 34. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel. (2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte. 5. peatükk TOETUSE KASUTAMINE § 35. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 2) tagab omafinantseeringu ettenähtud määras; 3) kasutab toetust ettenähtud tingimustel; 4) tagab, et temal või partneril on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused; 5) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse; 6) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel; 7) kogub ja esitab kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» rakendusüksusele Euroopa Sotsiaalfondi toimingutes osalejate kohta komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1–59), lisas XXIII nimetatud andmed; 8) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti elluviimist takistavatest asjaoludest; 9) taotleb eelnevat nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks; 10) võimaldab auditi, järelevalve või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega; 11) annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul; 12) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud; 13) säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini; 14) järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid või juhul, kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, järgib «Riigihangete seaduse» §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt 3 pakkumist käesoleva paragrahvi punktis 15 toodud korras; 15) alla riigihanke piirmäära jääva hanke, mille maksumus jääb vahemikku 30 000 krooni käibemaksuta kuni «Riigihangete seaduses» sätestatud piirmäär, korraldamisel võtab pakkujate paljususe olemasolul vähemalt kolm võrreldavat pakkumist. Juhul kui toetuse saaja organisatsioonisisene kord sätestab madalama piirmäära, kohaldatakse seda. Toetuse saaja kohustub rakendusüksuse nõudmisel esitama igal ajal rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid; 16) tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise; 17) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise; 18) lähtub oma tegevuses Euroopa Ühenduste Komisjoni soovitusest (EÜ) nr 251/2005 Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta; 19) tagab projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–78) artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest; 20) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord»; 21) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28; 22) projekti abikõlblikkuse perioodil või viis aastat pärast abikõlblikkuse perioodi tulu tekkimisel, mis ületab taotluses prognoositud tulu, täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud kohustusi; 23) teavitab kirjalikult projektis osalevat eraõiguslikust juriidilisest isikust partnerit talle antava vähese tähtsusega abi summast, kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus; 24) alameetmest «Doktorikoolid» toetuse taotlemise puhul teeb koostööd rakendusasutuse poolt määratud alameetme seire ja analüüsiga tegeleva isikuga, sh esitab tema poolt nõutud informatsiooni ning tagab doktorikooli osalemise nimetatud isiku poolt organiseeritud üritustel; 25) täidab teisi «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi. § 36. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) kontrollida projekti elluviimist toetuse saaja ja partneri territooriumil ja ruumides, samuti toetuse saaja ja partneri raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada järelevalvet ja paikvaatlust; 2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi; 3) osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel; 4) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 5) teostada toetuse rahuldamise otsuse muutmine, käesoleva määruse §-s 33 sätestatud korras; 6) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 7) teostada muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksusel on kohustus: 1) sisestada taotluse, seire ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse; 2) viia läbi toetuse kasutamise seiret ja teostada järelevalvet ning kontrollida aruandlust; 3) koostada meetme aastaaruanne ja lõpparuanne, kontrollida ja kinnitada aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastada aruanne rakendusasutusele; 4) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud aastaaruanded ja lõpparuanne ja edastada aruanded rakendusasutusele teadmiseks; 5) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes; 6) esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid; 7) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid; 8) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, sh teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist; 9) teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord» sätestatule; 10) menetleda väljamakseid, sh kontrollida kulude abikõlblikkust; 11) jälgida, et vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära; 12) esitada iga aasta 30. aprilliks Rahandusministeeriumile rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 81 «Vähese tähtsusega abi aruande esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormil kirjalikult ja elektrooniliselt vähese tähtsusega abi aruanne eelneval kalendriaastal antud vähese tähtsusega abi kohta; 13) täita «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses» vähese tähtsusega abi aruandluse kohta sätestatut, kui projekti raames viiakse ellu § 13 lõikes 6 sätestatud tegevus ning projektis osalev eraõiguslikust juriidilisest isikust partner tegutseb põllumajandustoodete tootmise sektoris; 14) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini; 15) järgida muid «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid. 6. peatükk VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE ESITAMINE § 37. Toetuse väljamaksete tegemine (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» alusel ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. (2) Toetuse saaja esitab väljamaksetaotluse rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil koos rakendusüksuse poolt nõutud abikõlblikku kulu tõendavate raamatupidamise algdokumentidega või nende kinnitatud koopiatega. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid kulude tõendamiseks vajalikke dokumente. (3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule. (4) Esitatud väljamaksetaotluste kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse registreerimisest rakendusüksuses. (5) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 10 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama parandatud väljamaksetaotluse rakendusüksuse poolt määratud tähtpäevaks. (6) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus toetuse rahuldamise otsusele. (7) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides või toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi. (8) Rahuldatud taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus lõikes 4 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuste registrisse. (9) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast lõpparuande heakskiitmist, kuid mitte hiljem kui 85 tööpäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist. (10) Toetuse saaja on kohustatud esitama väljamaksetaotlusi rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras ja tähtaegadel. § 38. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Projekti aruannete vormid koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormid eelnevalt rakendusasutusega. (2) Toetuse saaja esitab vormikohase projekti aasta- ja lõpparuande rakendusüksusele haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 «Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord» ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras. § 39. Doktorikoolide täiendav aruandlus ja hindamine (1) Abikõlblikkuse perioodil korraldab rakendusasutus vahehindamisi alameetmest «Doktorikoolid» toetust saavate projektide hindamiseks. Esimene vahehindamine toimub mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. (2) Toetuse saaja on kohustatud tegema vahehindamise läbiviijaga igakülgset koostööd, sh esitama nõutud informatsiooni läbiviija poolt määratud tähtaegadeks, lubama läbi viia paikvaatlust ning tutvuda projekti elluviimisega seotud dokumentidega. (3) Vahehindamise aruande kiidab heaks alameetme hindamiskomisjon ning esitab selle rakendusüksusele. Alameetme hindamiskomisjon võib tulenevalt projektide vahehindamise tulemustest teha rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve vähendamiseks käesoleva määruse § 33 lõikes 8 sätestatud korras. (4) Rakendusüksus teostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise vastavalt käesoleva määruse § 33 lõikes 9 sätestatule. Minister Tõnis LUKAS Kantsler Janar HOLM