Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium — Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus Tallinna Halduskohtu taotluse, tunnistada välismaalaste seaduse §-s 21 lg. 1 sätestatud tingimus kehtetuks, läbivaatamine — RT I, 1995, 74, 1320

RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI OTSUS 18. septembrist 1995. Tallinna Halduskohtu taotluse, tunnistada välismaalaste seaduse §-s 21 lg. 1 sätestatud tingimus kehtetuks, läbivaatamine Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosseisus eesistuja Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton, Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld vaatas 13. septembri 1995. a. kohtuistungil Riigikogu esindaja, alatise põhiseaduskomisjoni esimehe asetäitja Jaan Pööri, õiguskantsleri asetäitja – nõuniku Aare Reenumäe osavõtul ja kolleegiumi sekretäri Kerdi Raua juuresolekul läbi Tallinna Halduskohtu 15. mai 1995. a. otsusest tuleneva taotluse tunnistada välismaalaste seaduse §-s 21 lg. 1 sätestatud tingimus kehtetuks. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile esitatud materjalidest nähtub: Tallinna Halduskohus lahendas Fljura Urazmetova kaebust Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Linnavolikogu tööhõive ja rändekomisjoni tegevuse peale. Komisjon keeldus F. Urazmetova sissekirjutamisest abikaasa juurde ühiselamusse. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ei võtnud temalt vastu avaldust elamisloa taotlemiseks Eestis. Sissekirjutamisest keeldumist põhjendati Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 1990. a. ja 14. märtsi 1990. a. otsusega, millega peatati sissekirjutamine ühiselamutesse, ja immigratsiooniseadusega, millega anti kohalikule omavalitsusele pädevus otsustada sissekirjutamist sisserände kvootide alusel. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ei võtnud elamisloa saamise taotlust vastu põhjendusel, et F. Urazmetoval puudus enne 1. juulit 1990. a. alaline sissekirjutus Eesti NSV-s ja seetõttu peaks ta elamisloa saamiseks pöörduma Eesti mõne välisesinduse poole. F. Urazmetova taotles Tallinna Halduskohtult linnavalitsuse ja linnavolikogu vastava komisjoni ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti toimingute tunnistamist vastuolus olevaks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitega 12, 17 ja 23, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artiklitega 10 ja 11 ning põhiseaduse §-dega 9, 10, 11, 27, 29 ja 34. Tallinna Halduskohtu 15, mai 1995. a. otsusega tunnistati Tallinna Linnavalitsuse ja Linnavolikogu toimingud (F. Urazmetovale sissekirjutuse andmisest keeldumine ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt taotluse vastuvõtmisest keeldumine) seadusevastaseks. Samas leidis kohus, et F. Urazmetova suhtes tuleb jätta kohaldamata välismaalaste seaduse §-s 21 lg. 1 sätestatud tingimus Eesti NSV alalise sissekirjutuse kohta. Halduskohus otsustas, et välismaalaste seaduse §-s 21 lg. 1 sätestatud tingimus alalise sissekirjutuse olemasolu kohta Eesti NSV-s enne 1. juulit 1990. a. on vastuolus põhiseaduse §-ga 11. Selle paragrahvi kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikudega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Halduskohtu arvates ei ole F. Uraz­metoval võimalik käesoleval ajal taotleda enda registreerimist abikaasa elamispinnale, kuna puudub elanike registreerimist sätestav seadus. Samas on aga tema põhiseaduslikud õigused – õigus elukohale, tööle ja perekonnale – tagatud ainult sissekirjutuse olemasolul. Riigikogu esindaja oli seisukohal, et välismaalaste seaduse § 21 lg. 1 ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 11. Õiguskantsleri esindaja arvates ei ole välismaalaste seaduse § 21 lg. 1 põhiseaduse §-ga 11 vastuolus ja samuti puudub seos välismaalaste seaduse § 21 lg. 1 ja põhiseaduse § 11 vahel. Justiitsministri kirjalikust arvamusest nähtub, et välismaalaste seaduse § 21 lg. 1 ei kuulunud F. Urazmetova haldusasja lahendamisel kohaldamisele, on seega asjasse mittepuutuv ja seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka halduskohtu otsuses sisalduv taotlus. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud Riigikogu esindaja ja õiguskantsleri esindaja sõnavõtu, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis: Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (RT W 1993, 25, 435) § 4 lg. 3 alusel lahendab Riigikohus põhiseadusele vastavust üksnes taotluses soovitud ulatuses. Halduskohtu otsusest tuleneb taotlus, et Riigikohus tunnistaks kehtetuks välismaalaste seaduse §-s 21 lg. 1 sätestatud tingimuse seoses selle vastuolu tõttu põhiseaduse §-ga 11. Välismaalaste seaduse § 21 reguleerib enne 1990. aasta 1. juulit Eestisse asunud välismaalase elamis- ja tööloa taotlemist. Osundatud seaduse § 21 lg. 1 sätestab: «Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit asunud ja jätkuvalt Eestis viibiv välismaalane, kellel on küll endise Eesti NSV alaline sissekirjutus, kuid kellel puudub seaduslikult Eestis viibimiseks elamis- ja tööluba, on kohustatud nende saamiseks esitama taotluse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kahe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.» Vastav kord kehtestati Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määrusega nr. 288 (RT I 1993, 64, 897). Välismaalastele elamis- ja töölubade andmise ja pikendamise korra p. 6 (7. juuni 1994. a. redaktsioonis) alusel taotleb välismaalane elamis- ja tööluba Eesti välisesinduse kaudu. Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibiv välismaalane võib taotleda elamis- ja tööluba Kodakondsus- ja Migratsiooniametist. Tallinna Halduskohtu otsusega tunnistati põhiseadusevastaseks välismaalaste seaduse §-s 21 lg. 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt Eesti NSV alalist sissekirjutust omav välismaalane, kellel puudub seaduslikul Eestis viibimiseks elamis- ja tööluba, võib nende saamiseks esitada taotluse Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse. Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Alusetu on Tallinna Halduskohtu järeldus, et tingimus, mille kohaselt Eesti NSV alalist sissekirjutust omav välismaalane võib elamis- ja tööluba taotleda Kodakondsus- ja Migratsiooniametist, on põhiseadusevastane õiguste ja vabaduste piiramine, mis pole demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja moonutab piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Välismaalaste seaduse §-s 21 lg. 1 sätestatu ei välista, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kord võib võimaldada Eesti NSV alalist sissekirjutust omavatele välismaalastele taotleda elamis- ja tööluba Kodakondsus- ja Migratsiooniametist. See säte ei piira õigusi ega vabadusi ja seetõttu puudub sisuline seos välismaalaste seaduse § 21 lg. 1 ja põhiseaduse § 11 vahel. Välismaalaste seaduse §-ga 21 lg. 1 Vabariigi Valitsusele antud õigus kehtestada elamis- ja tööloa taotlemise korda ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 11, sest põhiseaduse selle paragrahvi reguleerimisobjekt on teine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg. 1 p. 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustab: Jätta Tallinna Halduskohtu 15. mai 1995. a. otsuses sisalduv taotlus, tunnistada välismaalaste seaduse §-s 21 lg. 1 sätestatud tingimus kehtetuks, rahuldamata. Otsus jõustub kuulutamisel, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees Rait MARUSTE