Vabariigi President — Vabariigi Presidendi otsus nr 644 — RT I, 1995, 89, 1573

Jätan välja kuulutamata Riigikogus 13. novembril 1995 vastu võetud «Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 muutmise seaduse». Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise teel on valla- ja linna­valitsusele pandud toimetulekutoetuse maksmise kohustus, mis vastavalt põhiseaduse 28. paragrahvile on riigi ülesanne ja mida seadu­sega ei saa delegeerida kohalikule omavalitsusele. Põhiseaduse 154. paragrahvi 2. lõike alusel võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokku­leppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsu­sele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieel­arvest. Sotsiaalhoolekande seaduse 22. paragrahv muutmata kujul nägi ette toimetulekutoetuse maksmiseks sihtotstarbelised vahendid riigi­eelarves, mis on vastavuses põhiseadusega. Samas sätestab sotsiaal­hoolekande seaduse muudetud 22. paragrahv, et toimetulekutoetust makstakse valla- või linnaeelarvest selleks ettenähtud vahenditest. Kuna vastavalt põhiseaduse 157. paragrahvile on kohalikul oma­valitsusel iseseisev eelarve ning seadus muudetud kujul ja teised kehtivad seadused ei näe ette toimetulekutoetuse maksmiseks valla-ja linnavalitsuse eelarvesse sihtotstarbeliste vahendite eraldamist, siis ei ole kodanikele garanteeritud põhiseaduse 28. paragrahvis ettenähtud õigus riigi abile puuduse korral. Eeltoodu põhjal pean vajalikuks «Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 muutmise seadust» Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107 LENNART MERI