Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Ukraina sõpruse ja koostöö leping — RT II, 15, 17

(õ) 29.01.2009 17:30 Lepingu ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariik ja Ukraina (edaspidi nimetatud kõrgeteks lepingupoolteks), püüdes arendada oma riikide vahelisi suhteid, mille juured ulatuvad Eesti Demokraatliku Vabariigi ja Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi vahel 1921. aasta 25.novembril sõlmitud lepinguni ning selle juurde kuuluvate protokollideni, olles veendunud, et heanaaberlikkus, vastastikune lugupidamine ja koostöö kahe riigi vahel vastavad Eesti ja Ukraina rahvaste huvidele ning teenivad kvalitatiivselt uute, võrdsusel rajanevate suhete loomist ning julgeolekusüsteemi tugevdamist Euroopas, tervitades nii Euroopas kui mõlemas riigis praegu toimuvaid ajaloolisi muudatusi, mis tegid võimalikuks konfrontatsioonist ja lõhestatusest jagusaamise Euroopas, juhindudes ÜRO põhikirja eesmärkidest ja põhimõtetest ning lähtudes rahvusvahelise õiguse ülimuslikkusest ja üldinimlikest väärtustest, kinnitades mõlema kõrge lepingupoole püüdlusi täita täies ulatuse kohustusi, mis sisalduvad Helsingi lõppaktis, uue Euroopa Pariisi hartas, samuti Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise muudes dokumentides, ning anda seega oma panus demokraatliku, rahumeelse ja ühtse Euroopa ülesehitamisse, kinnitades, et inimõiguste ja põhivabaduste järgimine on rahu ja julgeoleku tugevdamise vältimatu tingimus, omades eesmärki anda kahepoolsetele suhetele uus kvaliteet, arvestades poliitilise, majandusliku, teaduslik-tehnilise, ökoloogia-, informatsiooni-, humanitaar- ja kultuurialase ning muu koostöö arendamise kogemusi, ja tugevdada vastastikuse kasu alusel nende lepingulist baasi, leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1 Kõrged lepingupooled arendavad omavahelisi suhteid sõbralike riikidena. Nad juhinduvad järjekindlalt iseseisvuse ja võrdsuse, jõu rakendamisest ja jõuga ähvardamisest keeldumise, piiride puutumatuse, territoriaalse terviklikkuse, vaidluste rahumeelse lahendamise, siseasjadesse mittevahelesegamise, inimõiguste ja põhivabaduste austamise, rahvaste võrdõiguslikkuse ja oma saatuse määramise õiguse, vastastikku kasuliku koostöö ning rahvusvaheliste kohustuste kohusetruu täitmise põhimõtetest. Artikkel 2 Vastavalt ÜRO põhikirjas ning Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise dokumentides kindlaks määratud kohustustele lahendavad kõrged lepingupooled vaidlusi, mis nende vahel võivad tekkida, üksnes rahulikul teel. Nad ei kasuta kunagi ega mis tahes asjaoludel esimesena oma relvajõude teineteise vastu, ei avalda teineteisele survet seoses oma relvajõudude paiknemisega teise lepingupoole territooriumil. Artikkel 3 Kinnitades, et julgeolek on jagamatu ja et see on lahutamatult seotud kõigi Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamises osalevate riikide julgeolekuga, arendavad kõrged lepingupooled järjekindlalt koostööd julgeoleku vallas ning rajavad oma suhted teineteise suveräänsuse austamisele, võrdsusele ja koostööle. Artikkel 4 Kõrged lepingupooled kohustuvad mitte sõlmima teise riigi või teiste riikidega lepinguid, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni, Helsingi lõppakti ja uue Euroopa Pariisi hartaga. Lepingupooled kohustuvad mitte kasutama ega mitte lubama oma territooriumi kasutada agressiooni teostamiseks või vaenutegevuseks teise lepingupoole vastu. Kui üks lepingupool saab relvastatud kallaletungi objektiks, ei osuta teine lepingupool agressorile toetust ning rakendab kõik abinõud, mis on vajalikud konflikti rahumeelseks lahendamiseks. Artikkel 5 Kui tekib olukord, mis ühe lepingupoole meelest võib ohustada rahu või põhjustada rahvusvahelist pinevust, korraldavad lepingupooled konsultatsioone võimalike lahenduste leidmiseks. Artikkel 6 Kõrged lepingupooled aitavad aktiivselt kaasa desarmeerimisprotsessile - nii tuuma- kui ka tavarelvastuse piiramisele -, relvajõudude ja relvastuse edasisele vähendamisele Euroopas, nii kahe- kui ka mitmepoolsel alusel rahu, usalduse ja julgeoleku tugevdamisele ning Euroopa julgeoleku kindlate struktuuride loomisele. Artikkel 7 Kõrged lepingupooled laiendavad sidemeid ja koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides. Artikkel 8 Kõrged lepingupooled aitavad igakülgselt arendada püsisidemeid riigiorganite ja kõigi astmete omavalitsusorganite ja nende juhtide vahel. Artikkel 9 Taotledes oma rahvaste lähenemiseks vajalike tingimuste loomist, aitavad kõrged lepingupooled igakülgselt laiendada sidemeid oma kodanike vahel - nii üksikisikute kui ka riiklike, ühiskondlike ja muude organisatsioonide tasemel. Artikkel 10 Kõrged lepingupooled loovad soodsad tingimused kahepoolse kasuliku majanduskoostöö arendamiseks. Nad rakendavad abinõusid, et arendada oma majandussidemeid ning lähendada neid maailmaturu normidele ja praktikale, kaasa arvatud teineteisele enamsoodustusreþiimi võimaldamine kaubanduses. Juhindudes siseriiklikest seadustest, lähtudes rahvusvahelistest kohustustest ning saavutamaks käesoleva lepingu eesmärke, tagavad lepingupooled ettevõtluseks ja muuks majandustegevuseks soodsad majanduslikud, finants- ja juriidilised tingimused, kaasa arvatud vastastikuste kapitaalmahutuste stimuleerimine ja kaitse. Nad peavad vajalikuks sõlmida valitsustevahelisi kokkuleppeid kaubanduse, teeninduse, väärtpaberite liikumise, vastastikuste arvelduste ja maksete, turismi vallas ning teistes vastastikku huvi pakkuvates küsimustes. Artikkel 11 Kõrged lepingupooled aitavad luua tingimusi tõhusaks koostööks fundamentaal- ja rakendusteaduste alal, eesrindliku tehnika ja tehnoloogia arendamiseks ja juurutamiseks, samuti teadlaste, teaduslike uurimisinstituutide ja üksikuurijate ning teaduslike tootmiskoondiste otsesidemete ja ühisalgatuste toetamiseks. Artikkel 12 Vastastikustest huvidest lähtudes ja oma võimalusi arvestades arendavad kõrged lepingupooled koostööd keskkonnakaitse ja keskkonna seisukorra parandamise, loodus- või muude õnnetuste, sealhulgas Tðernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimise, säästliku looduskasutuse, ökoloogiliselt puhta tootmise laiendamise ning kõrgefektiivsete looduskaitse- ja ennistusabinõude elluviimise vallas. Lähtuvalt oma võimalustest arendavad pooled koostööd globaal- ja eriti Euroopa ökoloogiliste probleemide lahendamisel. Artikkel 13 Kõrged lepingupooled laiendavad koostööd veonduse alal, kaasa arvatud inimeste ja veoste oma riigi territooriumilt takistamatu läbisõidu tagamine vastavalt rahvusvahelistele normidele ja praktikale, siseriiklikele seadustele ja Euroopa standarditele. Artikkel 14 Kõrged lepingupooled õpivad tundma võimalusi ja võtavad tarvitusele abinõud, arendamaks koostööd energeetika alal, rakendades ressursse säästvaid tehnoloogiaid, ning andmete arvutitöötluse alal, samuti lepingupoolte vaheliste sidevahendite, -süsteemide ja -liinide täiustamise alal. Artikkel 15 Kõrged lepingupooled leiavad, et vastastikuste kultuurisidemete laiendamine ja süvendamine pole mitte ainult nende rahvaste vajadus, vaid ka Euroopa kultuuripärandi rohkendamise tingimus. Sellest lähtudes arendavad nad kultuuri-, teadus-, haridus- ja informatsioonialast koostööd. Mõlemad lepingupooled kindlustavad oma kodanikele laialdase juurdepääsu teise lepingupoole kultuurile ja massiteabele ning toetavad sellealast riiklikku, ühiskondlikku ja eraalgatust. Nad aitavad laiendada loomekollektiivide, loometegelaste ning kultuuri- ja haridusasutuste vahetust nii riiklikul kui ka omavalitsuste tasemel. Lepingupooled aitavad säilitada ja tundma õppida teise poole kultuuri- ja loomepärandit, kaas arvatud ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse. Artikkel 16 Kõrged lepingupooled loovad kõik tingimused koostööks tervisekaitse, turismi, sealhulgas noorte vahetuseks, spordi ja kaadri väljaõppe alal. Artikkel 17 Täielikus vastavuses uue Euroopa Pariisi harta ning Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise muude dokumentidega deklareerivad kõrged lepingupooled järgmist: nad on veendunud, et sõbralikud suhted nende rahvaste vahel, samuti rahu, õiglus, stabiilsus ja demokraatia nõuavad vähemusrahvuste etnilise, kultuurilise, keelelise ja usulise omapära kaitsmist lepinguosaliste poolt ning selle säilitamiseks kõigi vajalike tingimuste loomist. Artikkel 18 Kõrged lepingupooled garanteerivad oma kodanikele, sõltumata nende rahvusest ja muudest erinevustest, võrdsed õigused ja vabadused. Kodakondsuse küsimusi, samuti teise lepingupoole territooriumil elavate oma kodanike õiguste kaitse küsimusi, mis pakuvad huvi mõlemale poolele, reguleeritakse eraldi kokkuleppega, lähtudes lepingupoolte siseriiklikest seadustest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest. Artikkel 19 Kõrged lepingupooled teevad koostööd võitluses õigusrikkumiste vastu, sealhulgas ka organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, narkootiliste ja psühhotroopsete vahendite, relvastuse, lõhkeainete ebaseadusliku käibe, merepiraatluse ning salakaubaveo vastu, kaasa arvatud kultuuriväärtuste ebaseaduslik väljavedu. Nad vahetavad kogemusi ja kiirinformatsiooni antud valdkonnas, korraldavad rahvusvahelise koostöö raames sellealaseid ühisüritusi. Lepingupooled teevad koostööd õigusabi küsimustes tsiviil-, kriminaal- ja perekonnaasjades. Artikkel 20 Käesoleva lepingu sätted ei riiva kõrgete lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis tulenevad kolmandate riikidega sõlmitud kahe- ja mitmepoolsetest lepingutest. Artikkel 21 Kõrged lepingupooled lahendavad vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega, rahumeelsete vaidluste lahendamise protseduuride abil lähtuvalt ÜRO põhikirja 33. peatükist. Artikkel 22 Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks. Selle kehtivus pikeneb automaatselt järgmiseks viieks aastaks, kui kumbki kõrge lepingupool vähemalt üks aasta enne lepingu kehtivuse lõppemist ei teata teisele lepingupoolele kirjalikult oma kavatsusest leping denonsseerida. Artikkel 23 Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele vastavalt kummagi kõrge lepingupoole põhiseaduslikule protseduurile ning jõustub ratifitseerimiskirjade vahetamise päeval. Artikkel 24 Käesolev leping kuulub registreerimisele ÜRO Sekretariaadis vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja paragrahvile 102. Leping on sõlmitud Tallinnas 1992. aasta 26. mail kahes eksemplaris, kumbki eesti ja ukraina keeles, kusjuures mõlemal tekstil on ühesugune jõud. Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Ukraina nimel Ukraina president L. KRAVTŠUK Õiend Akti avaldamisandmed täiendatud, akt tehniliselt korrastatud..