Kadrina Vallavolikogu — Kadrina valla põhimäärus — KO, 28, 398

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel . 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse eesmärk Kadrina valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse: 1) Kadrina valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 2) Kadrina valla tunnustusavaldused ja tunnustamise kord; 3) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 4) vallavolikogu töökord 5) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord ja vallavalitsuse pädevus; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 7) vallaeelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 8) ametiasutuste moodustamise kord; 9) valla esindamise ja välissuhtlemise alused. § 2. Kadrina valla sümbolid ja nende kasutamine (1) Kadrina valla sümboliteks on lipp ja vapp. (2) Valla vapil on kujutatud hõbedase kaldtalaga vasakult poolitatud rohelise-musta kilbi ülemisel rohelisel väljal kuue kodaraga ratas, millest osa on murdunud ja mustal väljal kolm kreeka risti – kõik hõbedased. (3) Valla vapi kujutist kasutatakse värvilisena või mustvalgena vallavolikogu, vallavalitsuse plankidel ja pitseritel, trükistel, meenetel, samuti kuulutustel. Loa vapi kasutamiseks valla hallatavatele asutustele pitsatitel ja dokumendiplankidel annab vallavalitsus. (4) Valla lipp koosneb kolmest horisontaalselt asetsevast värvilaiust. Ülemine laid on valge, keskmine must ja alumine roheline, laiuste suhtega vastavalt 3:2:3. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 98 x 154 cm. (5) Valla lipp heisatakse alaliselt vallavalitsuse hoone ees lipumasti. Valla lippu võib heisata või kasutada ameti- ja eluruumide hoonete peasissekäigu juures või mujal selleks sobivas kohas kas lipuvarda hoidjas või lipumastis. (6) Valla lipu heiskamisel koos Eesti lipu ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja teise riigi lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lipurivi tagant vaadatuna vasakul. Vertikaalselt heisatud lippude puhul asub valla lipp allpool Eesti riigilipust või teiste riikide lippudest. § 3. Kadrina valla tunnustusavaldused (1) Kadrina vald avaldab tunnustust vallavolikogu poolt antava Aasta Tegija auhinna ja sellega kaasneva tunnistuse, rahalise preemia ja mälestuseseme andmisega. (2) Aasta Tegija auhind määratakse tunnustusena isikule või ühendusele, kes oma töö ja tegevusega on silma paistnud valla arendamisel, tõstnud valla mainet ja toonud paikkonnale tuntust. § 4. Kadrina valla tunnustusavalduste kandidaatide esitamine (1) Aasta Tegija auhinna kandidaate võivad esitada kõik Kadrina vallas elavad füüsilised isikud ning vallas tegutsevad äriühingud, mittetulundusühingud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja ühendused. (2) Põhjendatud ettepanek Aasta Tegija auhinna saamiseks esitatakse kirjalikult valla kantseleisse vallavolikogu esimehe nimele märksõnaga „Aasta Tegija“. Ettepanek peab sisaldama andmeid tunnustusavalduse kandidaadi kohta ning ettepaneku tegija põhjendust tunnustamiseks. Tunnustusavalduse väljaandmise täpsem kord kehtestatakse vallavolikogu määrusega. 2. peatükk VALLAVOLIKOGU § 5. Vallavolikogu esimees ja aseesimees (1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimees 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) koostab volikogu istungi päevakorra eelnõu; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 7) täidab muid temale seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid temale volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Volikogu esimehe või ühe aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline. Palgalisel ametikohal töötav volikogu esimees või aseesimees ei tohi samaaegselt töötada veel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik ja (või) pedagoogiline töö. § 6. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek. (3) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (4) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (5) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt moodustatav kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. (6) Kadrina valla pitseriga varustatud hääletussedel väljastatakse volikogu liikmele allkirja vastu. (7) Volikogu esimehe valimise korraldamisel valimiskomisjoni poolt tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Muudel juhtudel koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ning protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel. (9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib üles seada ka valituks mitteosutunud isiku kandidatuuri. (10) Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt moodustatav kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon käesolevas paragrahvis sätestatud korras eraldi valimisprotseduuri käigus. § 7. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses. (2) Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. (3) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. Igal valimistulemuste alusel volikogu liikme mandaadi saanud erakonnal või valimisliidul on õigus esindatusele igas alatises komisjonis. (4) Komisjoni koosseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel. (5) Komisjoni liige arvatakse komisjoni koosseisust välja isikliku avalduse alusel või kui ta on puudunud komisjoni koosolekutelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal komisjoni koosolekuid ei toimunud. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel. § 8. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Vajadusel võib komisjoni koosoleku läbi viia elektrooniliselt. Elektroonilise koosoleku läbiviimise otsustab komisjoni esimees ning sellisel juhul edastavad komisjoni liikmed neile saadetud päevakorras sõnastatud küsimustes oma seisukohad kokku lepitud ajaks koosoleku kutses näidatud meiliaadressile e-posti teel. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või volikogu esimees. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise või lubamise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (4) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Lubatud on ka komisjoni üksiku liikme osalemine koosolekul elektrooniliselt, kuid mitte hääletamine. Sellisel juhul peab ta oma seisukohad edastama koosoleku kokkukutsujale e-posti teel enne koosoleku algust. (5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Koosoleku protokoll esitatakse valla kantseleile viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Koosoleku protokoll avalikustatakse Kadrina valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal tööpäeval koosoleku toimumisest arvates. Koosoleku protokollimist, protokolli registreerimist dokumendiregistris ning avalikustamist korraldab volikogu esimees. § 9. Volikogu komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni arutamiseks volikogu õigusaktide eelnõud, vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informeerimiseks esitatud materjalid ning valla kantseleisse laekunud isikute avaldused. (2) Volikogu komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) teha ettepanekuid volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude ning volikogu istungi päevakorra kohta; 3) saada vallavalitsuselt ja vallavalitsuse hallatavalt asutuselt oma tööks vajalikke dokumente ja teavet s.h. kutsuda koosolekule vallavalitsuse liikmeid, vallavalitsuse ametnikke ning teisi komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud isikuid; 5) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida eksperte, kooskõlastades selle eeln eva lt volikogu esimehega. § 10. Revisjonikomisjon (1) Revisjonikomisjoni moodustab volikogu oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelisena. Revisjonikomisjoni esimees ja esimehe ettepanekul revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. (2) Revisjonikomisjon teostab kontrolli seaduses sätestatud ulatuses. Kontrolli teostamise aluseks on revisjonikomisjoni otsusega kinnitatud tööplaan, v.a. juhul, kui kontrolli teostatakse volikogu ülesandel. (3) Kontrolli teostavad isikud nimetab revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni otsuse alusel võib kontrolli teostamisse kaasata vastava ala spetsialiste. (4) Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva teabe esitamist; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (5) Kontrolli teostamisel ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd ning peab järgima kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. Kontrollitav asutus peab võimaldama kontrolli teostamiseks vajalikud tingimused. (6) Revisjonikomisjon ja kontrolli teostav isik võivad kontrolli teostamise tulemusena neile teatavaks saanud avalikustamisele mittekuuluvaid andmeid kasutada ainult revisjonikomisjoni ülesannete täitmise huvides. (7) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. § 11. Volikogu fraktsioon (1) Volikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget, kes on ühes erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideerides saanud volikogu liikme mandaadi. (2) Fraktsiooni registreerib volikogu esimees. Registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud kirjalik avaldus, kus on märgitud fraktsiooni nimi, fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete nimed ning fraktsiooni esimees ja soovi korral muud andmed. (3) Fraktsiooni liikmeks astumine ning fraktsioonist välja astumine toimub kirjaliku avalduse alusel. Muudatused volikogu fraktsiooni liikmete koosseisus registreerib volikogu esimees § 12. Volikogu istung ja selle kokkukutsumine (1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu korraline istung toimub üks kord kuus, välja arvatud juuli ja august, kui volikogu või volikogu esimees ei otsusta teisiti. (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees. (3) Volikogu kokkukutsumise kutses näidatakse ära istungi aeg, koht, arutamisele tulevad küsimused ja ettekandjad. Kutsele peavad olema lisatud arutamisele tulevad eelnõud ja lisamaterjalid. Kutse koos lisamaterjalidega edastab valla kantselei volikogu liikmetele e-posti teel ja volikogu liikme nõudmisel posti teel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Ettepaneku volikogu kokkukutsumiseks võib teha vallavalitsus või vähemalt neljandik volikogu koosseisust nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks tuleb esitada kirjalikult volikogu esimehele. (5) Volikogu liige teatab võimalusel istungilt puudumisest või istungile hilinemisest valla kantseleisse enne istungi algust. § 13. Päevakord (1) Volikogu istungi päevakorra eelnõu valmistab ette volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees või valla kantselei tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Päevakord sisaldab arutusele tulevaid küsimusi, nende järjekorda ja küsimuste ettekandjate nimesid. (2) Ettepanekuid päevakorra kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha volikogu liige, vallavalitsus, volikogu komisjon ja volikogu fraktsioon. (3) Päevakorra kinnitab volikogu avalikul hääletamisel. § 14. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istung on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks seaduses sätestatud korras ja alustel. (2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Nende mõlema puudumisel juhatab volikogu istungit volikogu vanim kohalolev liige. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Istungi avab ja kuulutab lõppenuks istungi juhataja. Istungi juhataja võib välja kuulutada vaheaja, kuid mitte varem kui 90 minuti möödumisel istungi algusest. Vaheaja kestus on 10- 20 minutit. (4) Istung algab päevakorra eelnõu arutamise ning selle kinnitamisega. (5) Päevakorraküsimuse arutamine istungil koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest ja repliikidest ning ettekandja lõppsõnast. (6) Päevakorraküsimuse arutamisel on aega: 1) ettekandeks kuni 10 minutit; 2) kaasettekandeks kuni 5 minutit; 3) küsimuseks kuni 1 minut küsimuse kohta; 4) sõnavõtuks kuni 5 minutit; 5) repliigiks kuni 2 minutit; 6) ettekandja lõppsõnaks kuni 3 minutit. (7) Volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale ja kaasettekandjale kuni 3 küsimust. Küsimus esitatakse suuliselt pärast ettekande ja kaasettekande lõppemist. Küsimuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega või elektrooniliselt, kui selline võimalus on olemas. Küsimuse esitamise õiguse annab istungi juhataja arvestades soovijate järjekorda. (8) Sõnavõtusoovist teatatakse käe tõstmisega või elektrooniliselt, kui selline võimalus on olemas. Sõnaõiguse andmise otsustab istungi juhataja arvestades soovijate järjekorda. Volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel ja teistel istungile kutsutud isikutel on õigus ühele sõnavõtule ja kuni kahele repliigile iga päevakorrapunkti arutamisel. Istungi juhatajal on õigus ettekanne, kaasettekanne, sõnavõtt või repliik katkestada, kui esineja kordab ennast, kaldub ilmselt teemast kõrvale või ületab lõikes 6 sätestatud aega ning istungi juhataja on eelnevalt teinud esinejale sellekohase suulise märkuse. Sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (9) Muudatusettepanekud arutusel oleva volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult. (10) Enne päevakorraküsimuse hääletusele panemist teavitab istungi juhataja volikogu esitatud ettepanekutest nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist on volikogu liikmel õigus nõuda kuni 10-minutilist vaheaega, mida aktsepteeritakse hääletamisele panemata. (11) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja. Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll, mis avalikustatakse Kadrina valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast istungi toimumist. Protokolli kantakse seaduses sätestatud andmed. § 15. Hääletamine volikogus (1) Volikogu otsustab ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige või see on sätestatud volikogu õigusaktis. (2) Volikogu otsustab küsimusi poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Hääletamine on avalik, väljaarvatud isikuvalimised. (4) Volikogu liige hääletab käe tõstmisega. Isikuvalimistel/salajasel hääletamisel hääletatakse hääletussedeliga. (5) Enne hääletamist istungi juhataja sõnastab selgelt hääletatava küsimuse. Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja, teatavakstegemine toimub haamrilöögiga. § 16. Volikogu õigusaktide eelnõude menetlemine (1) Volikogu õigusakti algatamise ja eelnõu esitamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu fraktsioonil ja komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) valla valimiskomisjonil ja muudel isikutel seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (2) Õigusakti eelnõu esitatakse valla kantseleisse paberkandjal või/ja elektrooniliselt hiljemalt seitse päeva enne istungi algust. Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (3) Volikogu esimees määrab volikogu komisjonid, mis arutavad esitatud eelnõud. Komisjon peab andma esitatud eelnõu suhtes seisukoha hiljemalt 45 pä eva jooksul. Nimetatud tähtajal seisukoha andmata jätmisel on eelnõu esitajal õigus nõuda eelnõu panemist volikogu istungi pä evakorda. Teistel komisjonidel on õigus esitada omapoolseid ettepanekuid volikogu esimehe määratud komisjonile. (4) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta kuni lõpphääletusele panemiseni. (5) Volikogu määruse eelnõud arutatakse kahel lugemisel, kui volikogu ei otsusta teisiti. Esimesel lugemisel toimub eelnõu tutvustamine. Pärast esimest lugemist võivad vallavalitsus, volikogu liikmed, fraktsioonid ja alatised komisjonid esitada eelnõu muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekute esitamise tähtaja teeb istungi juhataja teatavaks esimese lugemise lõpetamisel. (6) Muudatusettepanekud esitatakse valla kantseleisse elektrooniliselt või paberkandjal. Tähtaegselt esitatud muudatusettepanekud vaatab läbi volikogu esimees ja esitab need seisukoha andmiseks vastava valdkonna komisjonile. Valla kantselei esitab muudatusettepanekud ka eelnõu algatajale. (7) Komisjon peab andma seisukoha kirjalikult volikogu esimehe poolt määratud tähtajal, mis ei tohi olla lühem kui üks nädal. Komisjoni poolt tähtajaks seisukoha andmata jätmisel menetletakse eelnõud koos muudatusettepanekutega ilma komisjoni seisukohata. (8) Teisele lugemisele esitatakse eelnõu terviktekst, mis sisaldab muudatusettepanekuid ning on keeleliselt ja normitehniliselt täpsustatud. Eelnõu tervikteksti koostab valla kantselei, vastava valdkonna komisjon või volikogu esimees. (9) Eelnõu teisel lugemisel toimub lõpphääletus. § 17. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid ja istungite protokollid avalikustatakse Kadrina valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast istungit. (2) Volikogu õigusaktid ja protokollid on igaühele kättesaadavad Kadrina valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal valla kantseleis. Täiendavalt on volikogu õigusaktid paberkandjal kättesaadavad Kadrina Valla Raamatukogus ja selle filiaalides. (3) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadab Riigi Teatajas avaldamiseks valla kantselei. (4) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. § 18. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. Arupärimine esitatakse kirjalikult istungil või valla kantseleisse. Arupärimisele vastamist võib nõuda kirjalikult ja/või suuliselt volikogu istungil. Arupärimises tuleb märkida vastamise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 14 tööpä eva. § 19. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud ning valla ametnike sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale ja vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kuni viis aastat. Üle viie aasta töötamise korral makstakse hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. Hüvitust makstakse, kui vabastamine toimub : 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma ametikohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega; 4) seoses volituste ennetähtaegse lõppemisega ametiasutuse likvideerimise, reorganiseerimise s.o. ühendamise, liitmise, jagamise, eraldamise ja ümberkujundamise korral. (2) Hüvitust ei maksta: 1) kui volikogu poolt ametisse valitud isik vabastatakse tema enda algatusel, v.a. enda algatusel seoses tervisliku seisundiga. 2) kui valitakse või nimetatakse ametisse uueks tähtajaks. (3) Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise, reorganiseerimise s.o. ühendamise, liitmise, jagamise, eraldamise ja ümberkujundamise korral või teenistusest vabastamisel koondamise tõttu makstakse valla ametnikule hüvitust lisaks Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud hüvitusele, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži antud ametiasutuses : 1) kuni viis aastat - kolme kuu ametipalk; 2) viis kuni kümme aastat -kuue kuu ametipalk; 3) üle kümne aasta - kaheteistkümne kuu ametipalk (4) Teenistusest vabastamisel tervisliku seisundi tõttu, pikaajalise töövõimetuse korral või atesteerimistulemuste põhjal makstakse hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses. 3. peatükk VALLAVALITSUS § 20. Vallavalitsus ja vallavanem (1) Vallavalitsus täidab seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste volikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud ülesandeid. (2) Vallavalitsuse moodustab volikogu vallavanema ettepanekul. (3) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. (4) Vallavanem esindab vallavalitsust ning juhib selle tegevust. Vallavanem täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud käesoleva põhimäärusega või volikogu- või valitsuse õigusaktidega. (5) Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. § 21. Vallavanema valimine (1) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandideerimiseks peab olema kandidaadi nõusolek. Vallavanema valimist korraldab volikogu liikmetest moodustatav vähemalt 3-liikmeline hääletamiskomisjon. (2) Volikogu liikmel on vallavanema valimisel üks hääl. Hääletamine on salajane. Hääletatakse hääletussedelitega. (3) Kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse volikogu istungi juhatajale suuline ettepanek. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (4) Hääletussedelid valmistab ette hääletamiskomisjon. Hääletussedelite ettevalmistamiseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja. Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed ülesseadmise järjekorras ja iga nime taha lahtrid “poolt” ja “vastu”. Hääletussedel märgistatakse Kadrina valla pitseriga. (5) Enne hääletamise algust kontrollib hääletamiskomisjon hääletamiskasti ja pitseerib selle. Hääletamise alguse kuulutab välja istungi juhataja ja teatab hääletamise aja, mis ei või olla pikem kui 20 minutit. (6) Hääletussedeli annab volikogu liikmele hääletamiskomisjon. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. (7) Volikogu liige märgistab üheselt arusaadavalt vastusevariandi, mida ta toetab. Pärast hääletussedeli täitmist paneb volikogu liige selle hääletamiskasti. Hääletamise kuulutab lõppenuks istungi juhataja. (8) Hääled loeb hääletamiskomisjon ning koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja ja need kantakse istungi protokolli. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletus kahe kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel. (10) Kui kordushääletusel ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust või kui esitati üks kandidaat, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine. § 22. Vallavalitsuse moodustamine (1) Vallavalitsuse koosseisu esitab volikogule kinnitamiseks vallavanem. (2) Vallavalitsuse koosseis esitatakse nimekirjana. Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub salajasel hääletamisel volikogu liikmete poolthäälteenamusega. (3) Hääletamist korraldab volikogu liikmetest moodustatud vähemalt 3-liikmeline hääletamiskomisjon, kes valmistab ette hääletussedelid. Hääletussedelile kantakse kõikide kandidaatide nimed (nimekiri). Nimekirja kõrval on lahtrid “poolt” ja “vastu” s.t. hääletatakse nimekirja kui terviku poolt või vastu. (4) Enne hääletamise algust kontrollib hääletamiskomisjon hääletamiskasti ja pitseerib selle. Hääletamise alguse kuulutab välja volikogu istungi juhataja ja teatab hääletamise aja, mis ei või olla pikem kui 20 minutit. (5) Hääletussedeli annab volikogu liikmele hääletamiskomisjon. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. Hääletussedel märgistatakse Kadrina valla pitseriga. (6) Volikogu liige märgistab üheselt arusaadavalt vastusevariandi, mida ta toetab. Pärast hääletussedeli täitmist paneb volikogu liige selle hääletamiskasti. Hääletamise kuulutab lõppenuks istungi juhataja. (7) Hääled loeb hääletamiskomisjon ning koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja ja need kantakse istungi protokolli. § 23. Vallavalitsuse istung ja õigusaktid (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem. (3) Vallavalitsuse istung on kinnine, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Teiste isikute kutsumise istungile otsustab vallavanem või tema asendaja. (4) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra, sealhulgas vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, sätestab vallavalitsus eraldi õigusaktis. (5) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Istungi protokoll avalikustatakse Kadrina valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungit. (6) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on igaühele kättesaadavad Kadrina valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal valla kantseleis. (7) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest või korralduses märgitud ajal. (8) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. § 24. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib moodustada vallavalitsuse pädevuses olevate küsimuste lahendamise ettevalmistamiseks komisjone. Komisjoni töövormiks on koosolek. (2) Komisjoni moodustamise korralduses peab olema komisjoni nimi, komisjoni koosseis ja ülesanded. (3) Komisjoni esimehe määrab vallavalitsus. Komisjoni esimees korraldab komisjoni tööd ja koosolekute ettevalmistamist. Komisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni aseesimehe, kes täidab esimehe ülesandeid tema äraolekul. (4) Komisjoni koosolek on kinnine. Komisjon otsustab küsimusi poolthäälte enamusega. (5) Komisjoni koosolek protokollitakse. Koosoleku protokoll on igaühele kättesaadav paberkandjal valla kantseleis hiljemalt seitsmendal päeval arvates koosoleku toimumisest. 4. peatükk EELARVE § 25. Eelarve koostamine ja vastuvõtmine (1) Eelarve projekti koostab vallavalitsus arvestades Kadrina valla arengukava ja volikogu poolt vastuvõetud eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korda. (2) Vallavalitsus määrab tähtaja eelarve kasutajatele alaeelarve projektide esitamiseks. (3) Vallavalitsus koostab eelarve projekti ja seletuskirja, mis peab sisaldama seaduses ja volikogu poolt nõutud andmeid. (4) Vallavalitsus esitab eelarve projekti koos lisadega volikogule hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks. (5) Eelarve projekti vaatavad 20-ne päeva jooksul läbi volikogu alatised komisjonid ja esitavad vallavalitsusele omapoolsed ettepanekud. (6) Eelarve projekti lõpliku redaktsiooni valmistab ette vallavalitsus koos majanduskomisjoniga, mille vallavalitsus vormistab ja esitab volikogule lugemiseks. (7) Eelarve projekt koos seletuskirjaga avalikustatakse Kadrina valla veebilehel ja paberkandjal vallamaja teadete tahvlil. (8) Eelarve projekti muutmise ettepanekuid võib esitada kuni volikogu poolt määratud tähtajani, mis ei saa olla pikem, kui 10 päeva enne eelarve teist lugemist. (9) Eelarve võtab volikogu vastu seaduses ja käesoleva s põhimääruses sätestatud ning vastavalt volikogu poolt vastuvõetud eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korrale. (10) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse Kadrina valla veebilehel, paberkandjal Kadrina Valla Raamatukogus ja selle filiaalides ning lühendatud kujul valla ajalehes Kodukant. § 26. Eelarve muutmine (1) Vallavalitsus teavitab vastuvõetud eelarvest hallatavaid asutusi hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul arvates eelarve vastuvõtmisest. (2) Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine. § 27. Majandusaasta sh eelarve täitmise aruande kinnitamine (1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ja esitab selle volikogule kinnitamiseks tulenevalt seadusest ning volikogu poolt vastuvõetud korrast. (2) Volikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud volikogu määratud audiitori arvamus aruande kohta. (3) Eelnenud majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt jooksva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse. (4) Kinnitatud majandusaasta aruanne avalikustatakse Kadrina valla veebilehel ja paberkandjal Kadrina Valla Raamatukogus ja selle filiaalides. 5. peatükk AMETIASUTUSED § 28. Ametiasutused ja nende moodustamine (1) Ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Ametiasutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (3) Ametiasutuse moodustamisel kinnitab volikogu ametiasutuse põhimääruse, milles peab olema ametiasutuse nimi, ülesanded, juhtimise korraldus ja muud ametiasutuse tegevust korraldavad sätted. (4) Ametiasutuse registreerimise riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris korraldab vallavalitsus. 6. peatükk RAHVUSVAHELISED SUHTED § 29. Rahvusvaheline koostöö (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piirides volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused. (2) Volikogu otsustab: 1) valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides; 2) välisriigi kohaliku omavalitsusüksuse tunnistamise Kadrina valla sõprusomavalitsuseks; 3) rahvusvahelises organisatsioonis liikmeõiguste teostamiseks või koostöö tegemisel valla esindaja määramise. (3) Vallavalitsus: 1) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 2) korraldab sõpruslepingute sõlmimise ettevalmistamist ja täitmist; 3) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 4) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse. (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus sõprussuhete arendamise eesmärgil sõlmida rahvusvahelise koostöö lepinguid, kui sõlmitava lepinguga ei kaasne rahalisi kulutusi ning ei võeta muid varalisi kohustusi. Sõlmitud rahvusvahelise lepingu koopia esitatakse valla kantseleisse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates selle sõlmimisest. 7. peatükk ESINDAMINE § 30. Valla esindamine (1) Valda esindavad seaduses või õigusaktides sätestatud juhtudeloma pädevuse piiresvolikogu, volikogu esimees, vallavalitsus või vallavanem. Volikogu ja vallavalitsus määravad oma liikmete hulgast isikud, kellel on õigus tegutseda volikogu või vallavalitsuse nimel. Kui seaduses või muus õigusaktis ei ole esindamist sätestatud, korraldab valla esindamise vallavalitsus. (2) Volikogu esimehe äraolekul esindab valda volikogu aseesimees. Vallavanema äraolekul esindab valda abivallavanem. (3) Volikogu ja vallavalitsus võivad valla esindamiseks anda volitusi teistele isikutele. Volikogu volitus antakse volikogu otsusega. Vallavalitsuse volitus antakse vallavalitsuse korraldusega. (4) Vallavalitsust (ametiasutusena) esindab vallavanem, kellel on õigus anda volitusi vallavalitsuse esindamiseks. (5) Valla majandustegevuses toimub esindamine vastavalt vallavara valitsemist reguleerivatele õigusaktidele. 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 31. Määruste kehtetuks tunnistamine Kadrina Vallavolikogu 1994. aasta 23. veebruari määrus «Valla põhimääruse kinnitamine» ja 1997. aasta 28. mai määrus nr 14 «Kadrina valla põhimääruse muutmine» tunnistatakse kehtetuks § 32. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2009. Volikogu esimees Ain SUURKAEV