Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi sõpruse ja koostöö aluste leping — RT II, 12, 15

(õ) 29.01.2009 16:40 Lepingu ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariik ja Ungari Vabariik (edaspidi lepingupooled) püüdes täielikult taastada omavahelised suhted, tuginedes nende rahvaste vastastikusele lugupidamisele ning lingvistilis-etnilisele sugulusele, mis põhineb ajaloolisel minevikul, kinnitades, et omavaheliste sõprus- ja koostöösidemete edasiarendamine on kooskõlas nende rahvaste põhiliste huvidega, väljendades soovi arendada omavahelisi suhteid teineteisemõistmise ja usalduse vaimus ning tuginedes vabaduse, demokraatia, õigluse ja ühiskondliku solidaarsuse üldinimlikele väärtustele, tervitades põhjalikke ajaloolisi muutusi Euroopas, mis on teinud lõpu vastasseisule ning lõhestatusele sellel mandril, kinnitades oma ustavust ÜRO põhikirja printsiipidele, samuti Helsingi 1975. ja 1992. aasta lõppdokumentides, Pariisi uue Euroopa hartas ning teistes Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise dokumentides esiletoodud eesmärkidele ja printsiipidele, juhindudes soovist saavutada omavahelistes suhetes uus kvaliteet, on kokku leppinud järgmises: Artikkel 1 Suhted lepingupoolte vahel põhinevad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidel, suveräänsuse ja territoriaalse puutumatuse, võrdsuse, teineteise siseasjadesse mittesekkumise, heanaaberlikkuse, vastastikuse usalduse ning kasuliku koostöö printsiipidel. Artikkel 2 Lepingupooled hoiduvad omavahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest. Nad lahendavad kõik vaidlused ainult rahumeelsete vahenditega. Eesmärgiga ära hoida ning rahumeelselt lahendada vaidlusi, toetavad lepingupooled üleeuroopaliste julgeoleku- ja usaldusstruktuuride ning -abinõude väljatöötamist, arendamist ja nende efektiivse toimimise tagamist. Artikkel 3 Lepingupooled kinnitavad, et nende julgeolek on lahutamatult seotud kõigi Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamises osalevate riikide julgeolekuga. Selles lähtudes arendavad lepingupooled koostööd julgeoleku alal, järgides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, Helsingi 1975. ja 1992. aasta lõppdokumentide, Pariisi uue Euroopa harta ja teiste Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise dokumentide vaimu. Artikkel 4 Lepingupooled kohustuvad mitte kasutama ega lubama kolmandatel riikidel kasutada oma territooriumi relvastatud kallaletungiks teisele lepingupoolele. Kui üks lepingupooltest on langenud relvastatud kallaletungi ohvriks, ei toeta teine lepingupool agressorit ning astub vajalikke samme konflikti rahumeelseks lahendamiseks kooskõlas ÜRO põhikirjaga, samuti Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise dokumentidega ning oma teiste rahvusvaheliste kohustustega. Vajaduse korral peavad lepingupooled julgeoleku- ja kaitseküsimustes konsultatsioone. Lepingupoolte omavaheline sõjaline koostöö reguleeritakse eraldi lepinguga. Artikkel 5 Lepingupooled on valmis tegema efektiivset koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides. Artikkel 6 Lepingupooled peavad eriti tähtsaks kontaktide säilitamist ja koostöö arendamist oma seadusandlike ja täidesaatvate organite vahel. Nad toetavad mõlema riigi territoriaalsete haldusüksuste ja kohalike võimuorganite sidemete arengut. Artikkel 7 Lepingupooled peavad mitmel tasandil regulaarseid konsultatsioone kahepoolsete sidemete edasiarendamise ja vastastikust huvi pakkuvate rahvusvaheliste küsimuste üle. Lepingupoolte välisministrid peavad konsultatsioone vähemalt üks kord aastas, et vahetada arvamusi ka käesoleva lepingu täitmise üle. Artikkel 8 Lepingupooled hõlbustavad kodanike ning poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide vahelist suhtlemist eesmärgiga laiendada ja tugevdada oma rahvaste vahelist sõprust ja koostööd. Nad loovad vajalikud tingimused poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide, ametiühingute, kirikute, sihtasutuste, haridus- ja kultuuriasutuste, teaduslike uurimisinstituutide ja massiteabevahendite sidemete ning koostöö laiendamiseks, noorsoovahetuse ja spordikontaktide intensiivistamiseks. Artikkel 9 Lepingupooled nõustuvad vajadusega lõpetada meie kontinendi jagatus ka majanduse alal. Nad koordineerivad oma jõupingutusi vastastikku kasuliku regionaalse majandusliku koostöö valdkonnas. Artikkel 10 Lepingupooled pööravad erilist tähelepanu vastastikku kasuliku kahepoolse majanduskoostöö arendamisele. Nad võtavad vajalikke meetmeid majandussuhete mehhanismi parandamiseks ja lähendamiseks maailmaturu normidele ja praktikale. Mõlema riigi tegelikke vajadusi ja võimalusi silmas pidades taotlevad lepingupooled omavaheliste traditsiooniliste majandus- ja kaubandussuhete säilitamist. Nad soodustavad ärikontaktide sisseseadmist regionaalsel ja kohalikul tasandil ning erinevate koostöövormide kasutuselevõttu kahe riigi juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt. Lepingupooled loovad soodsad tingimused vastastikku kasulike tänapäevaste kaubavahetusvormide arendamiseks ning majanduslikuks ja teaduslik-tehniliseks koostööks. Nad toetavad otsesidemete sisseseadmist ettevõtete, firmade ja organisatsioonide vahel. Artikkel 11 Lepingupooled laiendavad ning süvendavad koostööd transpordi alal, kaasa arvatud isikute ja kaupade takistamatu transiitvedu läbi teineteise territooriumi. Selleks lihtsustavad lepingupooled teineteise kaupade ja reisijate vedamise eeskirju. Nad teevad koostööd reisijate- ja kaubaveo, sealhulgas raudtee-, maantee-, õhu-, jõe- ja meretranspordi alal, passi- ja tollikontrolli lihtsustamiseks ning kiirendamiseks. Lepingupooled otsivad võimalusi ning arendavad koostööd Euroopas kehtivate normide alusel energiat ja materjale säästva tehnoloogia kasutamise, andmetöötluse, sidevahendite, -süsteemide ja -liinide täiustamise valdkonnas. Artikkel 12 Lepingupooled toetavad vastastikku kasulikku koostööd teaduse ja tehnika alal. Nad kindlustavad vajalikud tingimused efektiivseks koostööks fundamentaal- ja rakendusuuringute valdkonnas, pannes erilist rõhku moodsale tehnikale ja tehnoloogiale. Nad soodustavad mõlema riigi teadustöötajate otsekontakte ja ühisalgatusi, samuti tehnilise ja teadusliku informatsiooni ja dokumentatsiooni vahetust. Artikkel 13 Lepingupooled püüavad vastastikusele huvile toetudes arendada laiaulatuslikku koostööd keskkonnakaitse alal. Artikkel 14 Lepingupooled peavad oma traditsioonilisi kultuurisidemeid Euroopa kultuuripärandi lahutamatuks osaks. Nende laiendamine ja tugevdamine vastab mõlema riigi rahvaste huvidele. Seetõttu arendavad lepingupooled koostööd kultuuri, kunsti, teaduse, hariduse, informatsiooni, tervishoiu, turismi ja spordi alal. Lepingupooled kindlustavad oma kodanikele ulatusliku juurdepääsu teise lepingupoole kultuuri-, kunsti- ja kirjandusloomingule ning massiteabevahenditele ja toetavad sellekohaseid riiklikke, ühiskondlikke ja eraalgatusi. Nad aitavad kaasa teineteise loominguliste liitude, kunstnike ja spetsialistide ning ka kultuuri- ja haridusasutuste vahelise vahetuse laiendamisele nii riiklikul kui kohalikul tasandil ja ergutavad õppima teineteise keelt. Nad toetavad vastastikku kultuurikeskuste rajamist ning loovad selleks vajalikud organisatsioonilised ja õiguslikud tingimused. Lepingupooled püüavad võimalikult kiiresti sõlmida kahepoolsed kokkulepped koolitunnistuste, kõrg- ja ülikoolide diplomite, teaduslike kraadide võrdväärsusest ja vastastikusest tunnustamisest kooskõlas rahvusvahelise praktikaga. Nad kohustuvad kaitsma teise lepingupoole kultuuriväärtusi ja ajaloolisi mälestusmärke oma territooriumil. Lepingupooled hõlbustavad juurdepääsu avalikele materjalidele, mida hoitakse arhiivides, raamatukogudes ja teistes taolistes asutustes. Artikkel 15 Lepingupooled, tegutsedes täielikus kooskõlas Pariisi uue Euroopa harta ja teiste Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise dokumentidega, väljendavad oma veendumust, et sõbralikud suhted nende rahvaste vahel ning rahu, õiglus, stabiilsus ja demokraatia ühiskonnas nõuavad rahvusvähemuste etnilise, kultuurilise, keelelise ja usulise identiteedi kaitset. Lepingupooled võtavad nii ühepoolseid kui ka ühiseid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks. Artikkel 16 Lepingupooled avaldavad oma valmisolekut kooskõlastatud tegevuseks organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, ebaseadusliku narkootikumiveo, tsiviillennunduse ja -laevanduse julgeolekut ähvardavate aktsioonide ning salakaubanduse vastu. Nad tagavad õigusabi tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjade korral, rakendades nii rahvusvahelise õiguse kui oma õigusnorme. Artikkel 17 Lepingupooled teevad koostööd oma kodanike kontaktide ja turismi arendamise huvides. Sel eesmärgil edendavad nad koostööd konsulaarsuhete, õiguse ja turismi alal, püüdes lihtsustada reisimisega seotud formaalsusi. Artikkel 18 Käesolev leping ei mõjuta lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad juba eksisteerivatest kolmandate riikidega sõlmitud kahe- ja mitmepoolsetest lepingutest. Artikkel 19 Lepingupooled lahendavad kõik käesoleva lepingu tõlgendamisel või rakendamisel tekkivad vaidlused konsultatsioonide, otseläbirääkimiste ning juurdlus-, arbitraaþi- ja lepitusprotseduuride abil. Kui lepingupooled ei suuda mõlemat riiki rahuldaval viisil vaidlust lahendada, kohustavad nad vastastikuse kokkuleppe alusel leidma abinõud vaidluse lahendamise teistsuguse protseduuri jaoks, nagu on ette nähtud rahvusvahelise õiguse, ÜRO põhikirja ja Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise dokumentidega. Artikkel 20 Käesolev leping sõlmitakse 10 aastaks. Tema kehtivus pikeneb automaatselt järgnevaks viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui üks lepingupooltest teatab hiljemalt 12 kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu lepingu tühistamisest. Artikkel 21 Käesolev leping ratifitseeritakse kummagi lepingupoole põhiseaduslike protseduuride kohaselt ning ta astub jõusse ratifitseerimiskirjade vahetamise päeval. Artikkel 22 Käesolev leping kuulub registreerimisele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis vastavalt ÜRO põhikirja 102. artiklile. Koostatud Tallinnas 8. augustil 1992. aastal kahes eksemplaris eesti ja ungari keeles, kusjuures mõlemal tekstil on võrdne jõud. Eesti Vabariigi välisminister J. MANITSKI Ungari Vabariigi välisminister G. JESZENSZKY Õiend Akti avaldamisandmed täiendatud, akt tehniliselt korrastatud.