Legislator Case Law & Legislation
13135579 EE

Nissi Vallavolikogu — Nissi Põhikooli põhimääruse muutmine — KO, 24, 356

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Nissi Vallavolikogu — Nissi Põhikooli põhimääruse muutmine — KO, 24, 356

Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 12 lõike 4 ja Nissi Vallavolikogu 17.01.2002. a määrusega nr 2 kinnitatud Nissi valla põhimääruse punkti 28.3. alusel. § 1. Nissi Vallavolikogu 13.11.2003.a määrusega nr 18 kinnitatud «Nissi Põhikool põhimäärust» (edaspidi põhimäärus) täiendatakse punktidega 12.7, 12.8, 12.9 ja 12.10 järgmises sõnastuses: «12.7 teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja korra; 12.8 täiendava õppetöö rakendamise põhimõtted ning täiendavale õppetööle jätmise tingimused ja korra; 12.9 järgmisse klassi üleviimise täpsustatud tingimused ja korra; 12.10 hindamisest teavitamise korra.» § 2. Põhimääruse punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «18. Klassi täituvuse ülemiseks piirnormiks on 24 õpilast. Vallavalitsus võib kehtestada nimetatud piirnormist väiksema klassi täituvuse ülemise piirnormi, kooli direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul ka nimetatud piirnormist suurema klassi täituvuse ülemise piirnormi.» § 3. Põhimääruse punkti 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:: «20. Õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest. Hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea» (õpitulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav), hinne «4» on «hea» (õpitulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi), hinne «3» on «rahuldav» (õpitulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu), hinne «2» on «puudulik» (õpitulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu) ja hinne «1» on «nõrk» (õpitulemus ei vasta õppekava nõuetele). 1. ja 2. klassis võib õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutada mõnes või kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi, kui sõnaliste hinnangute kasutamise põhimõtted ning hinnangute andmise tingimused ja kord on sätestatud kooli õppekavas.» § 4. Põhimäärust täiendatakse punktidega 201 ja 202 järgmises sõnastuses: «201. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav». 202 . Õpilasele väljastatakse klassitunnistus .Klassitunnistus on dokument, mille kaudu kool teavitab õpilast ja vanemat veerandi- ja aastahinnetest. Klassitunnistus kinnitatakse kooli direktori ja klassijuhataja allkirjade ning kooli pitseriga. Klassitunnistus on üheks õppeaastaks. Klassitunnistuse vormi kinnitab kooli õppenõukogu.» § 5. Põhimäärust täiendatakse punktidega 271, 272, 273, 274 ja 275 järgmises sõnastuses: «271. Kooli vastuvõtmiseks esitab õpilase seaduslik esindaja (lapsevanem, eestkostja; edaspidi esindaja) koolile kirjaliku taotluse (taotluse vormi kinnitab vallavalitsus), millele lisab: 271.1 õpilase isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse) ametlikult kinnitatud ärakirja; .271.2 esindaja isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja; 271.3 õpilase tervisekaardi. 272. Õpilase ühest koolist teise üleminekul ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust, direktori (juhataja) allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse, kui üleminek toimub pärast õppeperioodi lõppu ning neile lisaks hinnetelehe jooksva õppeveerandi hinnetega, kui üleminek toimub õppeperioodi kestel. Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase puhul tulebnimetatud dokumentide asemel esitada välisriigi õppeasutuses omandatud haridust tõendav dokument või selle ametlikult kinnitatud ärakiri. 273 . 1. klassi õpilase vastuvõtmistaotlus koos punktis 271 loetletud dokumentidega esitatakse kooli direktorile koolimineku aasta 20. juuniks. Kui õpilane on asunud kooli teeninduspiirkonda elama pärast nimetatud kuupäeva, võetakse vastuvõtmistaotlus vastu kuni 31. augustini. Vastuvõtmistaotlus kooli 2.- 9. klassi esitatakse kooli direktorile hiljemalt 31. augustiks. 274 . Kooli direktor kinnitab 1. klassi õpilaste nimekirja 10. septembriks. Kooli õpilaste nimekiri avalikustatakse kooli kodulehel hiljemalt 10.septembril. 275. Kooli vastuvõtmisest või sellest keeldumisest teavitatakse õpilase vanemat või tema seaduslikku esindajat viie tööpäeva jooksul vastuvõtmistaotluses näidatud viisil.» § 6. Põhimääruse punkti 28 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamid ning kooli direktori kinnitatud materjalidega eksamid.» § 7. Põhimäärust täiendatakse punktidega 32.41, 32.42 ja 32.43 järgmises sõnastuses: «32.41 tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti; 32.42 saada teavet hindamise korraldusest koolis ning vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet talle pandud hinnete ja antud hinnangute kohta; 32.43 vaidlustada hindeid ja sõnalisi hinnanguid (selleks tuleb kooli direktorile esitada kirjalikult vastav taotlus koos põhjendustega kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist);» § 8. Põhimääruse punkt 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «36. Õpilane on kohustatud: 36.1. täitma õppenõukogu kehtestatud kooli kodukorda; 36.2. osalema õppetöös vastavalt tema jaoks kooli poolt ettenähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele; 36.3. omandama kõik õppeained vähemalt rahuldaval tasemel.» § 9. Põhimäärust täiendatakse punktidega 361 ja 362 järgmises sõnastuses: «361. Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust kooli põhimääruses ja kooli kodukorras ettenähtud korras. 362. Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine. Õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest võtab osa vanem ja õpilase klassijuhataja, kaasatakse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning vajadusel õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse esindajaid või ametiisikuid. Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab kooli direktor käskkirjaga.» 10. Põhimääruse punktis 39 asendatakse sõna «miinimumkoosseisudele» sõnaga «miinimumkoosseisule». § 11. Põhimääruse punkt 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «48. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja õpetajate osas ka pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega ja käesoleva põhimäärusega.» § 12. Põhimääruse punkti 50 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus.» § 13. Põhimääruse punkt 64 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest.» § 14. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2009.a. Volikogu esimees Juhan SÄRGAVA

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →