Harku Vallavolikogu — Harku valla põhimäärus — KO, 23, 319

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 8, 22 lg 1 punkti 9, § 42 lõike 1 punkti 4 ja § 44 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Harku valla elanik ja haldusterritoorium (1) Harku valla (edaspidi valla) elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Harku vallas. (2) Valla haldusterritoorium koosneb järgmistest asulatest: 1) alevikud - Harku alevik, Tabasalu alevik, 2) külad - Adra küla, Harkujärve küla, Humala küla, Ilmandu küla, Kumna küla, Kütke küla, Laabi küla, Liikva küla, Muraste küla, Naage küla, Rannamõisa küla, Suurupi küla, Sõrve küla, Tiskre küla, Tutermaa küla, Türisalu küla, Vahi küla, Vaila küla, Viti küla, Vääna küla ja Vääna-Jõesuu küla. § 2. Valla päev Iga aasta 21. november on valla päev. 2. peatükk VALLA VAPP, LIPP JA TEENETEMÄRK § 3. Valla sümbolid Valla sümbolid on valla vapp ja lipp. § 4. Valla vapp (1) Valla vapiks on sinine kilp, mille jaotab neljaks hõbedane rist ja mille esimesel väljal on hõbedane kaheksaharuline täht. Vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. (2) Valla vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu ja vallavalitsuse ning tema struktuuriüksuste hoonetel, pitsatitel ja dokumentidel; 2) valla teenetemärkidel, autasudel, trükistel, siltidel, viitadel ja suveniiridel. (3) Eelmises lõikes nimetamata juhtudel on valla vappi lubatud kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (4) Valla vappi ei tohi kasutada vääritul moel. § 5. Valla lipp (1) Valla lipp koosneb kahest ühelaiusest horisontaalsest valgest ja sinisest värvilaiust. Ülemine värvilaid on valge ja selle keskel on valla vapp. Lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. (2) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt Harku vallamaja ees; 2) ajutiselt valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (3) Valla lipu heiskamise otsustab vallavalitsus. Lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. (4) Kui valla lipp heisatakse koos riigi, maakonna, teise omavalitsuse või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna teistest lippudest vasakul. (5) Igaühel on õigus kasutada valla lippu, järgides käesoleva määruse sätteid ja head tava. (6) Valla lippu võib valmistada üksnes vallavalitsuse loal. § 6. Valla teenetemärk (1) Valla teenetemärk (edaspidi teenetemärk) on valla autasu, mis antakse füüsilistele isikutele vallale osutatud eriliste teenete eest. (2) Teenetemärk on oma kujult valla vapi kujuga. Teenetemärk on valmistatud hõbedast. (3) Teenetemärk võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele. Välismaalaste all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid. (4) Teenetemärgi kandmise õigust tõendab vastav diplom, mis kirjutatakse alla vallavanema poolt ja antakse kätte koos teenetemärgiga. (5) Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud. Teenetemärki kantakse vasakul kuuerevääril või sellele vastaval kohal. (6) Teenetemärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega juhindutakse Teenetemärkide seadusest, Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Au- ja teenetemärkide kandmise korrast ja muudest riigi õigusaktidest. § 7. Teenetemärgi andmine (1) Taotlusi teenetemärgi andmiseks on õigus esitada vallavolikogu (edaspidi volikogu) komisjonidel, fraktsioonidel, volikogu liikmetel ning vallavalitsuse liikmetel. Iga taotluse esitaja võib aasta jooksul esitada kuni kaks kandidaati. (2) Taotlused esitatakse kirjalikult vallavalitsusele iga aasta 15. jaanuariks. Taotluses tuuakse ära teenetemärgi kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö- või teenistuskoht, kodakondsus ning teenete kirjeldus. Taotluse vormi kinnitab vallavalitsus. (3) Vallavalitsus esitab tähtajaks saabunud taotlused koos oma seisukohaga volikogule. (4) Teenetemärgi andmise otsustab volikogu. (5) Teenetemärgiga autasustatute nimed koos teenete kirjeldusega kantakse volikogu otsuse alusel teenetemärkide kavaleride raamatusse. Teenetemärgi saajate nimed avalikustatakse valla veebilehel. 3. peatükk VOLIKOGU LIIGE § 8. Volikogu liikme tegutsemise alused (1) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest volikogus ja volikogu tegevusest tervikuna. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. (3) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 2) esitada täiendus- ja muudatusettepanekuid volikogu menetluses oleva määruse või otsuse eelnõu kohta; 3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele kohtadele või esitada oma kandidatuur nimetatud kohtadele; 4) esineda põhimääruses sätestatud korras volikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga ja repliigiga, samuti esitada küsimusi ja taotleda hääletamist ning vaheaega; 5) saada teavet «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» §-s 26 sätestatud korras; 6) esitada vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavalitsusele nende pädevusse kuuluvates küsimustes arupärimisi; 7) kasutada vallale kuuluvaid ruume elanike vastuvõtuks, saada tehnilist abi selle korraldamiseks ja informeerida volikogu kantselei kaudu valla elanikke vastuvõtuajast ja kohast; 8) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad seaduses sätestatud juhtudel ja korras. 4. peatükk VOLIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEES § 9. Volikogu esimehe valimise kord (1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (2) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on üks hääl. (3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (4) Volikogu esimeheks osutub valitud kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse hiljemalt kahe nädala pärast toimuval volikogu järgmisel istungil läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 10. Volikogu esimehe õigused ja ülesanded: (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2) esindab valda ja volikogu oma pädevuse piirides; 3) omab õigust nõuda kõigilt Harku valla asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist volikogu kantselei teenistujad; 5) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 6) peab volikogu nimel kirjavahetust; 7) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 8) annab käskkirju volikogu kantselei töö korraldamiseks ja volikogu rahaliste vahendite kasutamiseks; 9) määrab eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 10) jälgib algatatud eelnõude vastavust sätestatud nõuetele; 11) pikendab eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 12) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 13) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendavaid vaheaegu; 14) lahendab volikogu istungi ettevalmistamisel ja läbiviimisel tekkivad küsimused 15) täidab muid talle seaduse alusel või põhimäärusega pandud ülesandeid. § 11. Volikogu aseesimees (aseesimehed) (1) Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub peale volikogu esimehe valimist. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Valituks osutub kõige enam hääli saanud kandidaat. Kui kaks või enam volikogu liiget saavad võrdse arvu hääli, siis korraldatakse samal istungil kordusvalimine, kui see samuti tulemust ei anna, langetatakse otsus liisu heitmise teel. (2) Volikogu aseesimees (aseesimehed): 1) täidab volikogu esimehe ülesandeid tema äraolekul; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetele. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) äraolekul asendab volikogu esimeest kõige vanem kohalviibiv volikogu liige. 5. peatükk VOLIKOGU KOMISJONID § 12. Komisjonide liigid Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. § 13. Alatine komisjon (1) Alatise komisjoni moodustab volikogu oma volituste ajaks. Volikogu otsuses alatise komisjoni moodustamise kohta sätestatakse komisjoni tegevusvaldkonnad ja koosseis. (2) Alatise komisjoni ülesanded: 1) lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine komisjoni tegevusvaldkonnas ja ettepanekute tegemine nende lahendamiseks; 2) volikogu õigusaktide eelnõude algatamine ja koostamine ning arvamuse andmine volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 3) volikogu õigusaktide täitmise kontrollimine komisjoni tegevusvaldkonnas; 4) muude volikogu või volikogu esimehe poolt antud ülesannete täitmine. (3) Volikogul on õigus komisjoni tegevus oma otsusega lõpetada. § 14. Ajutine komisjon (1) Volikogu võib moodustada ühekordsete ülesannete täitmiseks ajutisi komisjone. (2) Volikogu otsuses ajutise komisjoni moodustamise kohta sätestatakse komisjoni koosseis, volitused ja ülesanded. Kui ajutise komisjoni moodustamise otsuses ei ole märgitud komisjoni volituste lõppemise aega, lõpetatakse komisjoni tegevus pärast ülesande täitmist volikogu otsusega. § 15. Juhtivkomisjon Volikogu esimees või tema asendaja võib määrata ühe komisjoni volikogu menetluses oleva eelnõu juhtivkomisjoniks. § 16. Komisjoni õigused ja kohustused (1) Komisjonil on õigus: 1) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 2) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise; 3) eelnõud toetada; 4) esitada eelnõu kohta vastuväiteid ja eelnõud mitte toetada; 5) teha ettepanekuid eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks; 6) teha ettepane eelnõu menetlusest väljaarvamiseks; 7) teha eelnõu esitajale ettepanek eelnõu tagasivõtmiseks; 8) esitada eelnõu algataja nõusolekul volikogu istungile eelnõu parandatud redaktsioon. Käesoleva lõike punktides 4-8 nimetatud vastuväiteid, ettepanekud ja parandused peavad olema põhjendatud. (2) Komisjon on kohustatud temale suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt 20 päeva jooksul. Volikogu esimehel on õigus pikendada tähtaega 30 päeva võrra, kui selleks on mõjuv põhjus. (3) Komisjoni otsused ei ole volikogule ja vallavalitsusele õigusaktide vastuvõtmisel siduvad. § 17. Komisjoni esimees (1) Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel. Valituks osutub kõige enam hääli saanud kandidaat. Kui kaks või enam volikogu liiget saavad võrdsel arvul hääli, siis korraldatakse samal istungil kordusvalimine, kui see tulemust ei anna, langetatakse otsus liisu heitmise teel. (2) Komisjoni esimees: 1) kutsub kokku komisjoni koosoleku ja koostab päevakorra projekti; 2) juhatab komisjoni koosolekut; 3) esitab igal aastal hiljemalt 1. veebruariks volikogu esimehele kirjaliku aruande komisjoni eelmise aasta tööst. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab komisjoni esimees aruande hiljemalt 15. oktoobriks. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet komisjonis arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise käigust. § 18. Komisjoni aseesimees (1) Komisjoni aseesimees valitakse samas korras, mis on kehtestatud komisjoni esimehe valimiseks. (2) Komisjoni aseesimees: 1) täidab komisjoni esimehe ülesandeid tema äraolekul; 2) täidab muid komisjoni töö korraldamisega seostud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu esimehe ja komisjoni esimehe poolt antud ülesannetele. (3) Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab komisjoni esimeest kõige vanem kohalviibiv vallavolikogu liikmetest komisjoni liige. § 19. Komisjoni liige (1) Komisjoni (välja arvatud revisjonikomisjon) liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildise alusel avalikul hääletamisel. Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed ja vähemalt ühe komisjoni liikme esitab vallavalitsus. (2) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad avalduses märgitud kuupäeval või avalduse esitamise päeval, kui avalduses ei ole kuupäeva märgitud. (3) Komisjoni liikmetele makstakse tasu komisjoni töös osalemise eest kehtestatud korras. § 20. Komisjoni koosolek (1) Komisjoni koosolek toimub enne volikogu eestseisuse koosolekut, kui komisjoni esimees ei ole määranud teisiti. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja volikogu või volikogu esimehe ülesandel, omal algatusel või juhul, kui seda taotleb vähemalt pool komisjoni liikmetest, sealhulgas vähemalt kolmandik komisjoni koosseisus olevatest volikogu liikmetest. Kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekt, edastatakse komisjoni liikmetele üldjuhul kolm tööpäeva enne komisjoni toimumist elektronposti teel. (3) Komisjonile esitavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees, volikogu liige või vallavalitsus. Komisjon arutab koosoleku päevakorraprojektis märgitud küsimusi. Koosoleku juhataja ettepanekul võib võtta täiendavalt päevakorraprojekti küsimuse, mille materjalid olid hiljemalt koosoleku alguseks komisjoni liikmetele kättesaadavad. Täiendava küsimuse võtmise päevakorda otsustab komisjon hääletamise teel. (4) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas vähemalt kolmandik komisjoni koosseisus olevatest volikogu liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. (5) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees või tema asendaja. Protokollid on kättesaadavad valla veebilehel ja volikogu kantseleis. § 21. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise volikogu revisjonikomisjoni. Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni valitakse. Valitavate revisjonikomisjoni liikmete arv fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja komisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel. Valituks osutub kõige enam hääli saanud kandidaat. Kui kaks või enam volikogu liiget saavad võrdsel arvul hääli, langetatakse otsus liisu heitmise teel. (3) Revisjonikomisjoni pädevus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lõikes 3. Revisjonikomisjonil on õigus kaasata kontrollimisse: 1) kooskõlastatult volikogu esimehega eksperte ja asjatundjaid; 2) kooskõlastatult vallavanemaga vallavalitsuse ametnikke. (4) Kontrollimise tulemused vormistatakse otsuse ja aktiga, mis sisaldab kontrollimisel tuvastatud olulisi asjaolusid, komisjoni hinnanguid ja ettepanekuid. Akt esitatakse vallavalitsusele, kes võtab kümne tööpäeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ja esitab selle koos aktiga revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab hiljemalt ühe kuu jooksul vallavolikogule volikogu otsuse eelnõu. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu otsuse eelnõu esitamist. (5) Revisjonikomisjon peab enne valla majandusaasta aruande kinnitamist andma volikogule oma arvamuse ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 6. peatükk VOLIKOGU EESTSEISUS § 22. Volikogu eestseisus Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehele volikogu istungi päevakorra projekti koostamisel ja ettepanekute läbivaatamisel töökorralduse muutmiseks. Eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed, viimaste äraolekul aseesimehed. § 23. Eestseisuse koosolek (1) Eestseisuse töö vorm on koosolek. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige ja vallasekretär või tema asendaja. Volikogu esimees võib konkreetse küsimuse arutamiseks kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid. (2) Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogus istungi päevakorra projekti. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (3) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud toimuvad üks nädal enne volikogu istungit neljapäeval algusega kell 17.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Volikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda või lubada eestseisuse koosolekule teisi isikuid. (4) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekti koostab volikogu kantselei hiljemalt eestseisuse koosolekule eelneval päeval kella 15.00 ning esitab selle volikogu esimehele. Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt peab eestseisusele liikmetele kättesaadav olema koosoleku alguseks. Eestseisuse koosolekul esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse koheselt laiali eestseisuse liikmetele. (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Protokollid on kättesaadavad valla veebilehel ja volikogu kantseleis. (6) Volikogu kantselei edastab volikogu esimehe või tema asendaja poolt eestseisuse koosolekul antud ülesanded täitjatele kirjalikult hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. 7. peatükk VOLIKOGU FRAKTSIOON § 24. Fraktsiooni moodustamine (1) Fraktsiooni võivad moodustada kolm või enam vallavolikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad vallavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Vallavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. (2) Kõigi liikmete allkirjadega vallavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. § 25. Volikogu fraktsioon Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 2) anda volikogu menetluses olevate eelnõude kohta arvamusi; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) esineda volikogu istungil oma liikme kaudu sõnavõtuga; 5) esitada vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavalitsusele nende pädevusse kuuluvates küsimustes arupärimisi. § 26. Fraktsioonist lahkumine ja väljaarvamine (1) Fraktsiooni liikmel on õigus lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb otsuse teatavaks järgmisel volikogu istungil. (2) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks vallavolikogu istungil. (3) Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda volikogu mõne teise olemasoleva fraktsiooni liikmeks. § 27. Fraktsiooni tegevuse lõpetamine (1) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Fraktsiooni tegevus loetakse lõppenuks, kui istungi juhataja on otsuse teatavaks teinud. (2) Fraktsiooni tegevus lõpetatakse volikogu otsusega, kui fraktsiooni on jäänud vähem kui kolm volikogu liiget. 8. peatükk VOLIKOGU ÕIGUSAKTID § 28. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel. (2) Volikogu määruse eelnõu peab vastama Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilistele nõuetele ja otsuse eelnõu haldusdokumendi vorminõuetele. Eelnõus esitatud andmete ja juriidilise ning keelelise õigsuse, samuti vorminõuetele vastavuse tagab eelnõu esitaja. § 29. Volikogu õigusakti eelnõu esitamine ja menetlusse võtmine (1) Volikogu määruse või otsuse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seda põhistavad dokumendid esitatakse volikogu kantseleile digitaalselt või paberkandjal. Dokumentidele peab olema lisatud nimekiri isikutest ja organisatsioonidest, kelle arvamus eelnõu kohta tuleb ära kuulata või kellele tuleb vastuvõetud määrus või otsus teatavaks teha. Kantselei registreerib ja esitab eelnõu hiljemalt järgmisel tööpäeval volikogu esimehele. (2) Volikogu esimees teeb kolme tööpäeva jooksul eelnõu registreerimise päevast otsuse eelnõu menetlusse võtmise kohta või tagastab eelnõu esitajale koos puuduste äranäitamisega, kui eelnõu ei vasta põhimääruse § 28 nõuetele. (3) Eelnõu menetlusse võtmisel määrab volikogu esimees vajaduse korral eelnõule juhtivkomisjoni ja teeb kindlaks isikud ja organisatsioonid, kelle arvamus eelnõu kohta tuleb ära kuulata. Eelnõud, mis ei ole esitatud vallavalitsuse poolt ja ei käsitle organisatsioonilisi küsimusi, tuleb saata seisukoha saamiseks vallavalitsusse. Vallavalitsus annab seisukoha 20 päeva jooksul eelnõu saamise päevast. Volikogu esimehel on mõjuvatel põhjustel õigus tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 30 päeva võrra. § 30. Eelnõu tagasivõtmine ja menetlusest väljalangemine (1) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud volikogu istungil lõpphääletusele. (2) Umbusalduse avaldamise eelnõud menetlusest tagasi võtta ei saa. (3) Volikogu liikme poolt algatatud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja, kui eelnõu esitaja volitused liikmena on lõppenud või peatunud. § 31. Õigusaktide avalikustamine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad valla kantseleis ja valla veebilehel, välja arvatud õigusakt või selle osa, millele juurdepääs on seaduse alusel piiratud. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avaldatakse Riigi Teataja elektroonses andmebaasis ja infolehes «Harku Valla Teataja». Nimetatud määrused esitatakse avaldamiseks 7 päeva jooksul arvates allakirjutamisest. § 32. Volikogu õigusaktide jõustumine (1) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. § 33. Volikogu õigusaktide täitmise kontroll Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostavad volikogu esimees, revisjonikomisjon ja volikogu alaline komisjon oma tegevusvaldkonnas. 9. peatükk VOLIKOGU ISTUNG § 34. Volikogu istungi päevakorra koostamine (1) Volikogu esimees koostab istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest volikogu istungi (edaspidi istungi) päevakorra projekti ja määrab eelnõule ettekandja ja kaasettekandja(d). (2) Volikogu kantselei väljastab päevakorra projekti, päevakorda võetud eelnõud ja muud materjalid hiljemalt neli päeva enne istungi toimumist volikogu liikmetele, vallavalitsuse liikmetele, vallasekretärile ja teistele asjaosalistele elektrooniliselt, kui ei ole teisiti kokku lepitud. (3) Volikogu liige teatab istungilt puudumisest volikogu kantseleile esimesel võimalusel. § 35. Istungi toimumise aeg (1) Volikogu korraline istung toimub iga kuu viimasel neljapäeval algusega kell 16.00, kui volikogu esimees ei ole määranud teisiti. (2) Istungi juhataja kuulutab iga 1,5- tunnise töötamise järel vaheaja 15 minutit. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. § 36. Volikogu otsustusvõimelisus (1) Volikogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole volikogu koosseisust. (2) Volikogu otsustusvõimelisus tehakse kindlaks istungi algul volikogu liikmete registreerimisega osavõtulehel. (3) Istungi juhataja kontrollib volikogu liikmete kohalolekut enne sellise määruse või otsuse eelnõu hääletamist, mille vastuvõtmiseks on nõutav volikogu koosseisu häälteenamus. § 37. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine (1) Istungi avab juhataja, kes teeb teatavaks volikogu istungi päevakorra projekti. (2) Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid (edaspidi ettepanekud) päevakorra kohta. Suulised ettepanekud protokollitakse, kirjalikud ettepanekud loeb juhataja ette. Ettepanekud lahendab juhataja. (3) Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine päevakorrast otsustatakse poolthäälteenamusega. (4) Pärast päevakorra kinnitamist 1) võivad volikogu fraktsioonid ja liikmed anda üle arupärimisi; 2) kuulatakse ära istungile kutsutud isiku avaldused, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ja see lisatakse istungi protokollile. § 38. Eelnõu arutamine (1) Eelnõu arutamine koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ja lõppsõnast. Soovist esitada küsimus, esineda sõnavõtuga või repliigiga teatatakse käe tõstmisega. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Sõna antakse taotlemise järjekorras. (2) Eelnõu arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Vallavalitsuse esitatud eelnõu kannab ette vallavanem või tema poolt määratud ettekandja. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Ettekandeks antakse aega 15 minutit ja kaasettekandeks 10 minutit. (3) Ühel ajal volikogu menetluses olevaid sama küsimust käsitlevaid eelnõusid arutatakse istungil ühe päevakorrapunktina. Kui samas päevakorrapunktis arutatakse mitut eelnõud, kuulatakse ära ettekanne ja kaasettekanne iga eelnõu kohta. (4) Volikogu liikmel on õigus esitada eelnõu kohta kaks küsimust. Küsimus sõnastatakse lühidalt ja konkreetselt ning esitatakse ettekandjale või kaasettekandjale, kes võib delegeerida vastamise. (5) Volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel, vallasekretäril ja istungile kutsutud isikul on õigus esineda eelnõu kohta mitte kauem kui 5 minutit kestva sõnavõtuga, et toetada eelnõud, esitada eelnõu kohta vastuväiteid, esitada eelnõusse muudatusettepanekuid või esitada eelnõu kohta selgitus. Muudatusettepanekud eelnõu kohta esitab sõnavõtja suuliselt või kirjalikult istungi juhatajale. (6) Märkuse, ettepaneku või õienduse tegemiseks päevakorrapunktis oleva küsimuse kohta on volikogu liikmel õigus esitada kaks repliiki. Repliik ei või kesta kauem kui 2 minutit. (7) Sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab volikogu pärast vastava ettepaneku saamist poolthäälte enamusega. Pärast sõnavõttude ja repliikide ärakuulamist on eelnõu esitajal õigus esineda kuni 3 minutit kestva lõppsõnaga. (8) Istungi juhatajal on õigus: 1) anda ettekandjale 10, kaasettekandjale 5 ja sõnavõtjale 1 minut lisaaega; 2) katkestada ettekanne, kaasettekanne, küsimus, sõnavõtt ja repliik teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral. § 39. Muudatusettepanekute läbivaatamine (1) Muudatusettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Muudatusettepanek loetakse vastuvõetuks, kui seda toetab eelnõu esitaja ja ükski volikogu liige, komisjon või fraktsioon ei nõua küsimuses hääletamist. (2) Kui eelnõu esitaja ei toeta muudatusettepanekut või mõni volikogu liige, komisjon või fraktsioon nõuab hääletamist, paneb istungi juhataja muudatusettepaneku hääletamisele. Muudatusettepanek loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas rohkem volikogu liikmeid, kui vastu. (3) Kui hääletamisel võeti vastu muudatusettepanek, mida eelnõu esitaja ei toetanud, on tal õigus eelnõu tagasi võtta. (4) Volikogu katkestab eelnõu lugemise ja teeb juhtivkomisjonile või eelnõu esitajale ülesandeks koostada järgmiseks istungiks eelnõu parandatud redaktsioon, kui vastuvõetud muudatusettepanekud on eelnõuga või omavahel vastuolus. § 40. Eelnõu lugemise katkestamine (1) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Enne nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist. (2) Eelnõu ei saa esimesel lugemisel vastu võtta, kui eelnõu käsitleb valla põhimääruse, arengukava või eelarve vastuvõtmist, samuti kohaliku maksu kehtestamist. (3) Istungi juhataja võib määrata kuupäeva ettepanekute tegemiseks eelnõu kohta, mille lugemine katkestati ja tähtaja määramisel küsitakse juhtivkomisjoni seisukohta. § 41. Eelnõu lõpphääletus (1) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja õigusakti eelnõu hääletamisele. Hääletamisest võtavad osa üksnes istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Hääletamine on avalik, kui seadusest või põhimäärusest ei tulene teisiti. Volikogu liige hääletab isiklikult, andes oma poolt- või vastuhääle või jäädes erapooletuks. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. (3) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (4) Ühel ajal volikogu menetluses olevad sama küsimust käsitlevad eelnõud pannakse pärast läbirääkimiste lõppemist eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu arvatakse volikogu menetlusest välja. Poolthäälte võrdsuse korral paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui eelnõud saavad kordushääletamisel võrdselt poolhääli, arvatakse menetlusest välja mõlemad eelnõud. (5) Pärast hääletamise lõppu teeb istungi juhataja teatavaks hääletamise tulemuse ja kinnitab volikogu otsustuse haamrilöögiga. (6) Volikogu liikmel on õigus vaidlustada hääletamise tulemust koheselt pärast selle teatavaks tegemist. Hilisemaid proteste arvesse ei võeta. (7) Kordushääletuse läbiviimise otsustab istungi juhataja. § 42. Informatsiooni ärakuulamine (1) Volikogu päevakorras oleva informatsiooni ärakuulamisel koosneb arutelu ettekandest, küsimuste esitamisest ja küsimustele vastamisest. Informatsiooni esitamiseks antakse ettekandjale aega mitte rohkem kui 30 minutit. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale 5 minutit lisaaega ja katkestada ettekanne teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral. (2) Informatsiooni ärakuulamise tulemus protokollitakse. Protokolli kantava otsustuse eelnõu tehakse volikogu liikmele teatavaks samas korras kui õigusakti eelnõu. § 43. Arupärimine (1) Volikogu fraktsioonil ja volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle volikogu kantseleile. Kantselei edastab arupärimise volikogu istungile järgneva tööpäeva jooksul arupärimise adressaadile. Kui vallavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale vallavalitsuse liikmele ja informeerib sellest arupärijat. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise kantseleisse saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja arupärijat vastamise ajast. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võtab volikogu esimees pärast arupärimisele kirjalikku vastamist suulise vastamise volikogu istungi päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile. § 44. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Umbusalduse avaldamine algatatakse kirjaliku avaldusega, millele on alla kirjutanud kõik algatajad. Avaldus ja vastav eelnõu esitatakse volikogu istungi alguses enne päevakorra kinnitamist istungi juhatajale. Umbusalduse avalduses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (2) Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise istungi päevakorda. Üks umbusalduse algatajatest teeb volikogu istungil umbusalduse avaldamise asjaolude kohta ettekande, mis ei või kesta kauem kui 10 minutit. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. (3) Isikul, kellele umbusaldust tahetakse avaldada, on õigus esineda kuni 10 minutit kestva sõnavõtuga nimetatud küsimuses. (4) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikult hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamust. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusaldusavaldust. (5) Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. § 45. Istungi lõpetamine Istungi lõpetab juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. § 46. Istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse ja salvestatakse. Protokollid vormistatakse eesti keeles kolme tööpäeva jooksul. Salvestisi säilitatakse volikogu kantseleis 30 päeva. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (3) Protokollile kirjutab alla istungi juhataja. (4) Protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajast hääletamist korraldava komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. (5) Protokoll on avalik ja peab olema kättesaadav igaühele. (6) Volikogu istungi salvestisi võivad volikogu ja vallavalitsuse liikmed kuulata vallavolikogu kantseleis. Salvestisest koopia saamiseks tuleb esitada volikogu kantseleile põhjendatud kirjaliku taotlus. Koopia väljastatakse volikogu esimehe nõusolekul. 10. peatükk VOLIKOGU KANTSELEI § 47. Volikogu kantselei (1) Volikogu kantselei korraldab volikogu asjaajamist ja volikogu kasutuses oleva vara valitsemist. (2) Volikogu kantselei struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. Volikogu kantselei juht allub volikogu esimehele. (3) Volikogu otsusel võib kantselei olla iseseisev valla ametiasutus. 11. peatükk VALLAVANEM JA VALLAVALITSUS § 48. Vallavanem Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. § 49. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanem valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Vallavanema valimised korraldab põhimääruse § 11 lõikes 1 sätestatud korras moodustatud hääletamiskomisjon. (2) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (3) Vallavanemaks osutub valitud kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse hiljemalt kahe nädala pärast toimuval volikogu järgmisel istungil läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 50. Vallavanema asendamine Vallavanemat asendab tema poolt määratud abivallavanem. Kui vallavanema poolt määratud asendaja ei saa vallavanema ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu, täidab vallavanema ülesandeid teine abivallavanem või kõige vanem vallavalitsuse liige. § 51. Vallavalitsuse moodustamise kord (1) Volikogu määrab vallavanema ettepanekul vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri. (2) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri määramist esitab vallavanem volikogule ettepaneku vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseks ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseks. (3) Vallavalitsuse koosseisu kinnitamine ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel, mille korraldab põhimääruse § 11 lõikes 1 sätestatud korras moodustatud hääletamiskomisjon. (4) Vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse ühele hääletussedelile. Igal volikogu liikmel on üks hääl, märkides hääletussedelile vallavalitsuse kogu koosseisu kohta «poolt» või «vastu». (5) Vallavalitsus kinnitatakse ametisse volikogu otsusega. Vallavalitsus saab volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (6) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise ja uue vallavalitsuse liikme määramise otsustab volikogu vallavanema ettepanekul avalikul hääletamisel. § 52. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsuse pädevuses on seadusega või seaduse alusel tema pädevusse antud küsimuste kollegiaalne lahendamine õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (2) Vallavalitsus täidab kohaliku omavalitsuse täitvaid ja korraldavaid funktsioone oma struktuuriüksuste kaudu. Struktuuriüksuse haldusala on sätestatud tema põhimääruses, mille kehtestab vallavalitsus. (3) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse funktsioone, välja arvatud funktsioonid, mis on seadusega pandud vallavalitsusele, lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise ülesande kontrollijaks ja täitmise eest vastutajaks. § 53. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku ja istungit juhatab vallavanem. (2) Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jaotuse korral otsustab istungi juhataja hääl. (3) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokolliga saab tutvuda valla kantseleis. (4) Nõuded vallavalitsuse asjaajamise korraldamisele sätestab asjaajamiskord. Vallavalitsuse asjaajamiskorra kehtestab vallavanem käskkirjaga. § 54. Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamine (1) Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad valla kantseleis ja valla veebilehel, välja arvatud õigusakt või selle osa, millele juurdepääs on seaduse alusel piiratud. (2) Üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teataja elektroonses andmebaasis ja infolehes «Harku Valla Teataja». Nimetatud määrused esitatakse avaldamiseks 7 päeva jooksul arvates allakirjutamisest. § 55. Vallavalitsuse õigusaktide jõustumine ja täitmise kontroll (1) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. (3) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle korraldab vallavanem. 12.peatükk VALLA ASUTUSED § 56. Valla asutused Valla asutused on 1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) valla ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu ning osutavad avalikke teenuseid kultuuri-, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. § 57. Valla asutuse moodustamine (1) Valla asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (2) Valla ametiasutuse põhimääruse kinnitab volikogu, valla ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse vallavalitsus. (3) Valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. § 58. Valla asutuse struktuur ja teenistujate koosseis (1) Valla asutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem. 13.peatükk VALLA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE JA TÄITMISE KORD § 59. Valla eelarve sisu (1) Valla eelarve (edaspidi eelarve) koosneb eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Eelarves võib kajastada ka muid finantsjuhtimiseks vajalikke andmeid. Valla eelarve koostamise aluseks on volikogu poolt kehtestatud valla arengukava. (2) Eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. § 60. Eelarve koostamine (1) Vallavalitsus teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi alusel igale eelarveliste vahendite kasutajale temale planeeritavate kulude summa, millele eelarveliste vahendite kasutajal on õigus 10 päeva jooksul esitada motiveeritud vastulause. (2) Volikogu komisjonid, valla asutused, hallatavad asutused, volikogu kantselei ja vallavalitsuse struktuuriüksused esitavad eelarveaastale eelneva aasta 1. septembriks vallavalitsusele ettepanekud eelarveliste vahendite saamiseks ja kasutamiseks. Ettepanek peab lähtuma valla arengukavast ja muudest volikogu otsustest ning olema põhjendatud. (3) Vallavalitsus koostab ja esitab volikogule 1. detsembriks eelarve eelnõu, mis lähtub valla eelarvestrateegias toodud eelarvepoliitilistest eesmärkidest ja tegevustest nende eesmärkide saavutamiseks. Volikogu võib eelnõu esitamise tähtaega pikendada kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aastal või muudel mõjuvatel põhjustel. (4) Eelarve koostatakse rahandusministri määrusega kinnitatud klassifikaatorite lõikes. (5) Eelnõule lisatakse seletuskiri. Seletuskirja koostab ja selle ülesehituse otsustab vallavalitsus. Seletuskiri peab sisaldama andmeid eelmise eelarveaasta tegelike ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta ning andmeid ületulevate ja üleminevate tegevuste kohta. (6) Eelarve peab olema tasakaalus. Vallavalitsus võib eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks teha volikogule ettepanekuid laenu võtmiseks, valla vara müügiks või valla võlakirjade emiteerimiseks. § 61. Eelarve vastuvõtmine (1) Eelarve eelnõu ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg avalikustatakse valla veebilehel. (2) Eelarve eelnõu muudatusettepanekud esitatakse volikogu poolt määratud tähtajaks vallavalitsusele. Ettepanekule, mis tingib eelarve eelnõus tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb lisada rahaline arvestus, mis näitab kulude katteks vajalikud tuluallikad. (3) Vallavalitsus edastab muudatusettepanekud koos oma seisukohaga juhtivkomisjonile. Juhtivkomisjoni toetuse saanud muudatusettepanekud võetakse eelarve eelnõusse, mis esitatakse volikogule teiseks lugemiseks. (4) Eelarve vastuvõtmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Volikogu võtab eelarve vastu määrusena. Vastuvõetud eelarve avalikustatakse valla veebilehel. (5) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastuvõetud, võib kuni eelarve vastuvõtmiseni teha kulutusi, mille suurus ühes kuus ei ületa 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud summast. § 62. Eelarve muutmine (1) Eelarve muutmise ettepanek esitatakse vallavalitsusele. Ettepanekule, mis tingib eelarve eelnõus tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb lisada rahaline arvestus, mis näitab kulude katteks vajalikud tuluallikad. (2) Eelarve muudetakse volikogu määrusega, mille võib vastu võtta esimesel lugemisel. § 63. Lisaeelarve (1) Volikogu võib võtta eelarve kestel vastu lisaeelarve kulude tegemiseks, milleks ei olnud eelarves vahendeid määratud või mille tegemiseks eelarve vahenditest ei jätkunud. (2) Lisaeelarve eelnõu koostab ja esitab volikogule vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. Eelnõule lisatakse põhjendus täiendavate kulutuste vajaduse kohta ning andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (3) Lisaeelarve võetakse vastu volikogu määrusega. Lisaeelarve võib võtta vastu esimesel lugemisel. § 64. Eelarve täitmine (1) Vallaeelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Eelarveaasta jooksul riigieelarvest sihtotstarbeliselt laekunud summad võetakse eelarvesse vallavalitsuse korraldusega. Vallavalitsus informeerib sellest volikogu järgmisel istungil ja esitab volikogule koos eelarve täitmise aruandega ka nimetatud sihtotstarbeliste summade kasutamise aruande. (3) Riigieelarvest vallale antud eraldiste, lepingute alusel vallale antud sihtotstarbeliste eraldiste ja valla asutustele antud toetuste ning annetuste jaotuse kinnitab vallavalitsus korraldusega. (4) Eelarvesummade kasutajate eelarvete (alaeelarvete) kulutuste muudatused artiklite lõikes, mis ei vasta volikogu määratud kulude liigendusele, kooskõlastatakse vallavalitsusega hiljemalt eelarveaasta 5. detsembril. Vallavalitsus viib kooskõlastatud muudatused alaeelarvetesse sisse korraldusega. (5) Vallavalitsuse reservfondi kasutamise otsustab vallavalitsus volikogu kehtestatud korras. § 65. Eelarve täitmise kontroll (1) Eelarve täitmise aruanne on valla majandusaasta aruande (edaspidi aruanne) koostisosa. Aruande koostab vallavalitsus ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Aruandele lisatakse volikogu poolt määratud audiitori arvamus. (2) Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele ning esitab volikogule arvamuse koos märkuste ja ettepanekutega puuduste kõrvaldamiseks. (3) Volikogu kinnitab aruande hiljemalt järgmise aasta 30.juunil. (4) Aruanne avalikustatakse valla veebilehel. 13. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 66. Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks: 1) Harku Vallavolikogu 25.mai 2006 määrus nr 6 «Harku valla põhimäärus» 2) Harku Vallavolikogu 30.jaanuari 2003 määruse nr 2 «Vallavolikogu töökorra kinnitamine» punkt 1 3) Harku Vallavolikogu 23.augusti 2001 määrus nr 21 «Harku Valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, kasutamise, muutmise ja täitmise korra kinnitamine». § 67. Põhimääruse jõustumine Põhimäärus jõustub 1. märtsil 2009. aastal. Volikogu esimees Helikar ÕEPA Lisa 1 Harku valla põhimäärusele HARKU VALLA VAPP

Vapi kirjeldus Vapi sinise kilbi jaotab neljaks hõbedane rist. Esimesel väljal on hõbedane kaheksaharuline täht. Vapi soovitav sinine toon on PANTONE 300 C Lisa 2 Harku valla põhimäärusele HARKU VALLA LIPP

Lipu kirjeldus Horisontaalselt poolitatud valge-sinise kanga ülemise, valge laiu keskel on Harku valla vapp. Lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut Lipu soovitatav sinine toon on PANTONE 300 C