Saue Vallavolikogu — Saue valla arengukava 2009–2013 (2026) vastuvõtmine — KO, 24, 358

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 p 7 alusel. § 1. Võtta vastu Saue valla arengukava 2009- 2013 (2026) (lisatud). § 2. Tunnistada kehtetuks Saue vallavolikogu 10. oktoobri 2005 määrus nr 008 «Saue valla arengukava aastani 2015 (2024)». § 3. Määrus avaldatakse Saue valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis. § 4. Määrus jõustub 01. veebruaril 2009 Volikogu esimees Indrek TIIDEMANN LISA Saue vallavolikogu 22. jaanuari 2009 määrusele nr 01 Saue vald– rõõmu kodu

SAUE VALLA ARENGUKAVA 2009-2013 (2026) EESSÕNA Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 1 kohaselt peab vallal olema arengukava. Arengukava seaduse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Valla arengukava tuleb koostada perioodiks, mil vallal on rahalisi kohustusi, Saue valla konsolideeritud laenukoormus on aastani 2026.Tänapäeva kiirelt muutuvas globaliseeruvas maailmas pole reaalselt võimalik teha väga pikaajalisi prognoose, sellegipoolest on arengukavasse lisatud mitmed perspektiivsed tegevused, mida ei ole võimalik rakendada lähimatel aastatel, aga idee tasandil näiteks 10 aasta pärast. Valla arengukaval tervikuna on kolm olulist rolli: Esiteks konkretiseerib arengukava Saue valla tulevikuvisiooni, toob välja Saue valla eripära võrreldes teiste linnade ja valdadega ja esitab meetmed selle eripära säilitamiseks ning eripära olemusega kooskõlas olevaks arenguliseks tegevuseks. Valla arengukava ei ole ruumilise planeerimise dokument, kuid sätestab need väärtused, mille tuginevad valla poolt tellitavad ruumilise planeerimise dokumendid- valla üldplaneering ja selle korrektuurid, teemaplaneeringud ja detailplaneeringud. Teiseks on arengukava roll aidata kaasa kodanikuühiskonna ja kogukondliku tegevuse arendamisele Saue vallas. Kolmandaks on valla arengukava ülesandeks olla aluseks Saue valla eelarve koostamisele ja investeeringute planeerimisele. Käesoleva arengukava lähtematerjaliks on Saue vallavolikogu 10.10.2005 määrusega nr 8 kinnitatud Saue valla arengukava aastani 2015 (2021)[1], 2008.a kevadel läbi viidud elanike küsitlusel põhinev „Elanike arvamuse analüüs“ ja OÜ Europolis poolt koostatud Saue valla rahvastikuprognoos ning finantseerimis- ja laenuvõime analüüs aastani 2020 Arengukava I osas esitatakse olulised makroprognoosid (rahvastikuanalüüs, majandusprognoos, muud riskid) ning nendest makroprognoosidest lähtuvad võimalikud valla arengueelised või riskikriteeriumid. II osas püstitatakse Saue valla arenguvisioon aastani 2026, samuti defineeritakse arengukava väärtused, valdkondlikud peaeesmärgid ning esitatakse arengukava tulemuslikkuse mõõdikud. Arengukava III osas esitatakse valla ja arengukava seisukohalt oluliste valdkondade lähteolukord, tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud ning püstitatakse edasise arengu eesmärgid ning eesmärkide püstitamiseks vajalike tegevuste loetelu. 1. Valla identiteet, rahvastik ja säästev areng 2. Haridus ja noorsootöö 3. Kultuur, sport ja vaba aeg 4. Vallamajandus 5. Keskkond 6. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus 7. Ettevõtlus ja turism 8. Elanikulähedane vallajuhtimine Arengukava IV osaks on valla finants- ja investeerimisvõime analüüs (eelarvestrateegia), mis on aluseks iga-aastasele eelarveliste tegevuste planeerimisele. Arengukava koostamise aegset (st sügis 2008) kohaliku omavalitsuse toimimiskeskkonda iseloomustab äärmiselt suur ebastabiilsus. Globaalne ja Eesti majandusolukord ei anna optimismiks põhjust ja nii Rahandusministeerium kui Eesti Pank on viimase poolteise aasta jooksul prognoosinud majandusolukorda tegelikust tunduvalt optimistlikumaks. Seetõttu on arengukava võtmesõnaks konservatiivsus ja ettevaatlikkus. Majandusolukorra paranemisel saab tegevuskava üle vaadata ja vastavad korrektiivid sisse viia. Pikaajaliste prognooside tegemine praeguses majandussituatsioonis on perspektiivitu ettevõtmine. Arvestades makromajanduse olukorra prognoosimatust, tuleb nimetatud numbrid 2009.a II poolel arengukava seadusekohase uuendamise käigus kindlasti üle vaadata ja täpsustada. Seadustega nõutavad kohustuslikud täiendavad arengukavad või küsimused, mida tuleb arengukavas käsitleda: 1. Vastavalt jäätmeseadusele koostab kohalik omavalitsus valla või linna jäätmekava oma arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. Saue vallal on kehtiv ja ajakohastatud jäätmekava aastateks 2008-2014 (kinnitatud Saue Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 013. 2. Vastavalt sotsiaalhoolekandeseadusele on kohaliku omavalitsusüksuse üheks ülesandeks sotsiaalhoolekande korraldamisel kohaliku sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamine valla või linna arengukava osana(§ 8 p 1). Sotsiaalhoolekande arengukava on käesoleva valla arengukava osa. 3. Vastavalt noorsootöö seadusele on kohaliku omavalitsuse volikogu (§ 6) ülesandeks määrata noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ja sätestada nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas. Noorsootöö prioriteedid on käesoleva arengukava osa. 4. Vastavalt teeseadusele koostab riikliku teehoiukava Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maanteeameti ja kohalike omavalitsuste koostatud teehoiukavasid arvestades. Valla arengukavas on sätestatud lähiaastate teehoiu põhialused. 5. Ühistranspordiseaduse kohaselt suunavad ja koordineerivad kohaliku omavalitsuse organid (lisaks riiklikele) ühistranspordi arengut ning töötavad välja vastavalt oma pädevusele ja viivad ellu asjaomaseid arengukavasid. Ühistranspordi küsimus on käesolevas arengukavas käsitletud. 6. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel (§ 4), mis koostatakse vähemalt 12 aastase perioodi kohta. Saue vallas on kinnitatud Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2020 (kinnitatud Saue Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 14), hetkel (oktoober 2008) on koostamise lõppjärgus valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava korrektuur. 7. Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele koostab lasteasutus järjepideva arengu tagamiseks koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava. Arengukava kinnitatakse valla- või linnavolikogus sätestatud korras. 8. Vastavalt Põhikooli ja gümnaasiumiseadusele koostab kool kooli järjepideva arengu tagamiseks koostöös hoolekogu (nõukogu) ja õppenõukoguga kooli arengukava. Kooli arengukava kinnitatakse valla- või linnavolikogus sätestatud korras. Külade arengukavad Küla arengukava on külaelanike koostööna valminud kokkulepe, mis sisaldab küla lähteolukorra analüüsi, küla arengueeldused, kavandatavad eesmärgid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Külade arengukavad ei ole valla arengukava osad, kuid külade arengukavad võivad olla aluseks valla arengukavas olevate eesmärkide ja tegevuste planeerimisel. Külade arengukavad avalikustatakse valla veebileheküljel. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkus Valla arengukava näol on tegemist tulevikku vaatava strateegilise dokumendiga, mis esitab lahendused valla terviklikuks, tasakaalustatud ja säästlikuks arenguks. Arengukava aluseks on valla arengut mõjutatavad rahvastiku, majanduse ja sotsiaalse arengu trendid, millest tulenevalt on püstitatud erinevad valdkondlikud eesmärgid. Arengukavas eesmärkide elluviimiseks esitatud alameesmärkide ja tegevuste näol on tegemist valla üldist arengut positiivses suunas mõjutavate meetmetega. Valla arengukava osas ei peeta oluliseks algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist alljärgnevatel põhjustel: 1. Arengukavas esitatud tegevuste elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mis põhjustaks keskkonnas selliseid muutusi, mille järel halveneks oluliselt inimeste tervis ja heaolu. 2. Valla arendustegevus aastateks 2009-2013 näeb ette vajalikud tegevused ja meetmed püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Tegevuskavas ei ole esitatud konkreetseid tegevusi sellisel kujul, mille puhul oleks võimalik täpsemalt hinnata nende mõjude olulisuse ulatust, sh näiteks olulise negatiivse keskkonnamõjuga tootmis- või ehitustegevust ja millega kaasneks keskkonna, sh vee, pinnase, õhu saastamist; 3. Arengukavas esitatud tegevuste elluviimisega ei halvendata keskkonnaseisundit, vaid eesmärgiks on väärtuslike alade säilitamine ning säästva arengu põhimõtetest lähtumine. 4. Arengukava tegevused ei avalda negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuriväärtustele; 5. Arengukavas esitatud eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuste puhul viiakse vajadusel läbi keskkonnamõju strateegilised hindamised ja keskkonnamõju hindamised vastavate üld-, teema- ja detailplaneeringute või tegevuslubade menetlemise käigus. Sellisteks tegevusteks võivad olla teedevõrgu arendamine, jäätmekäitluse arendamise jms meetmed; Arengukava algversiooni koostasid abivallavanem- arendusnõunik Mikk Lõhmus ja keskkonnaspetsialist Kati Oolo. Arengukava läbis kaks 3-nädalast avalikustamise tsüklit, tutvustavad artiklid valla ajalehes „Koduvald“ ning seda arutati mõlema avalikustamise järgselt kõikides vallavolikogu komisjonides. Saue valla asukohast tingitud ohud ja arengueelised, valla rahvastiku ja majandusprognoos Saue vald paikneb Saue vald asub Harjumaal Tallinnast edelas ning piirneb lisaks Tallinnale Harku, Keila, Kernu ja Saku vallaga ning Raplamaa Kohila vallaga. Valda läbivad kaks Tallinnast väljuvat riikliku tähtsusega maanteed: Pärnu maantee (tee nr. 4) ja Paldiski maantee (tee nr. 8) ning Paldiski linna ja Riisipere alevikku suunduvad raudteeliinid. Saue vallas elas 01.01.2008.a. seisuga 8459 inimest. (01.01.2009 seisuga 8815 inimest) Elanike arv vallas suureneb: viimase kaheksa aasta jooksul on Saue valda asunud 1758 uut elanikku, s.t keskmiselt lisandub ühe aasta jooksul enam kui 3% elanikke. Elanike arvu muutused asulate lõikes on ebaühtlaselt jaotunud. Arvuliselt enim on aastatel 2000-2008 elanikke lisandunud Laagri alevikku (708), Alliku külla (611) ning Vatsla külla (110). Pärinurme, Vanamõisa ning Ääsmäe külade elanike arv on rahvastikuregistri andmetel pisut vähenenud (vastavalt 3%, 6% ja 3%). Asustus on koondunud põhiliselt valla põhjaossa Tallinna linnaga piirnevale ja Tallinn-Keila-Paldiski maantee äärsetele aladele. Hõredalt on asustatud valla lõunaosa. Valla asend Eestis ja asukohast tingitud ohud ja arengueelised Saue valla olulisimaks arengut mõjutavaks teguriks on tema asend Tallinna lähistagamaal ning vahetu piirnemine Tallinna linnaga. Kõiki Tallinna linna ümbritsevaid omavalitsusüksusi ühendavad järgmised ühised tunnused: 1. Asumine Tallinna valglinnastunud tagamaal, ulatuslik planeerimis- ja ehitustegevus, uusasumite teke ja sellest tingitud elanike arvu kiire kasv taustsüsteemiks oleva Eesti elanike arvu jätkuva languse taustal. ; Tabel 1 Eesti elanike arvu muutus 2004-2008 1.01.2004 1.01.2008 Muutus % 1 TALLINN 389642 401345 11703 3,0 2 Harjumaa 126182 141594 15412 12,2 3 Hiiumaa 11082 10495 -587 -5,3 4 Ida-Virumaa 178286 170063 -8223 -4,6 5 Jõgevamaa 38469 36208 -2261 -5,9 6 Järvamaa 39458 35799 -3659 -9,3 7 Läänemaa 29290 27952 -1338 -4,6 8 Lääne-Virumaa 69015 67417 -1598 -2,3 9 Põlvamaa 33266 31613 -1653 -5,0 10 Pärnumaa 91654 91057 -597 -0,7 11 Raplamaa 37961 37381 -580 -1,5 12 Saaremaa 37518 36329 -1189 -3,2 13 Tartumaa 148659 147793 -866 -0,6 14 Valgamaa 36204 34575 -1629 -4,5 15 Viljandimaa 58201 55004 -3197 -5,5 16 Võrumaa 40378 38585 -1793 -4,4 Allikas: rahvastikuregister Tabel 2 Tallinna „kuldse ringi“ omavalitsuste elanike arvu muutus 2003-2008 Omavalitsus 01.01.2003 01.01.2008 muutus TALLINNA linn 377 984 401 345 23 361 Keila linn 9 540 9 487 -53 Saue linn 5 353 5 917 564 Harku vald 6 885 10 358 3 473 Jõelähtme vald 5 291 5 607 316 Keila vald 4 019 4 539 520 Kernu vald 1 735 2 063 328 Kiili vald 2 331 3 944 1 613 Kohila vald 6 132 6 775 643 Rae vald 7 722 10 063 2 341 Saku vald 7 254 8 423 1 169 Saue vald 7 305 8 458 1 153 Viimsi vald 9 571 14 717 5 146 Allikas: rahvastikuregister Märkus: tabelis ka Saue vallaga külgnevad Kernu ja Kohila vallad, mida ei loeta „kuldse ringi“ valdadeks, kuid naabritena on nemadki kaasatud. 2. Uute elanike identiteet ei seostu esialgu uue omavalitsusega, sellest tuleneb valla ühtse kogukonna loomise küsimus, vastuolu „uue“ ja „vana“ elanikkonna vahel; 3. Valdade elanike arv on tulenevalt rändest keskmisest noorem ja elanikud keskmisest jõukamad. Kuna kohaliku omavalitsuse üksuse põhiline tuluallikas on üksikisiku tulumaks, siis tööealiste elanike arv ning piirkonna tööhõive/sissetulekute suurus on olulisimaks omavalitsuse tulubaasi indikaatoriteks;

Joonis 1. Tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta 2007. aastal kroonides (allikas: Rahandusministeerium, tulumaks 2002-2007 (03.01.08); rahvastikuregister)

Joonis 2 Tulumaksu laekumise kasv ühe elaniku kohta 2004-2007 absoluutarvudes (allikas: Rahandusministeerium, tulumaks 2002-2007 (03.01.08); rahvastikuregister)

Joonis 3 Tallinna „kuldse ringi“ kohaliku omavalitsuse üksuste tulumaksulaekumised elaniku kohta 2004 ja 2007 ning laekumiste absoluutne ja suhteline kasv (allikas: Rahandusministeerium, tulumaks 2002-2007; rahvastikuregister) Keskmisest nooremate ja jõukamate elanike väidet toetab Tartu Ülikooli poolt 2006.a aastal läbi viidud uuring Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilise käitumise analüüs. Vastavalt nimetatud uuringule on uusasumite elanike seas on ülekaalus noored. Kõige enam on alla 19 aastaseid (32%), st lapsi ja noori, kes elavad koos oma vanematega. Lisaks alaealistele on uusasumites muude piirkondadega võrreldes ka enam 30-39 aastaseid. Muudest piirkondadest vähem on uusasumites aga üle 50 aastaseid (13%). Seega on tegemist nooremas keskeas olevate inimestega, kellel on suhteliselt väikesed lapsed. Alla 6 aastaste laste osatähtsus kuni 19 aastaste hulgas on suhteliselt suur. Üheks uusasumi elanikke kõige enam teistest piirkondadest eristavaks ja neid iseloomustavaks tunnuseks võib pidada oluliselt kõrgemat haridustaset. 53% vastanutest ja nende abikaasadest on kõrgharidusega. Täiskasvanud uusasumite elanikest 62% on palgatöölised, suhteliselt palju on ka ettevõtjaid, kes on ka iseendale tööandjad (17%). Lisaks eelnevalt mainitutele, on uusasumites suhteliselt rohkem koduseid või lapsehoolduspuhkusel olevaid emasid (9%). Samas on aga üliõpilaste, töötute ning pensionäride osatähtsus teiste piirkondadega võrreldes tunduvalt väiksem 4. Valglinnastumise ja elanike arvuga kaasnev sotsiaalse (lasteaia- ja koolikohad jms) ning tehnilise infrastruktuuri (teed, ühisveevärk- ja kanalisatsioon) mahajäämus tegelikust vajadusest. 5. Valglinnastumisega kaasnevast pendelrändest tingitud liiklus- ja transpordiprobleemid, ühistransport ei arvesta muutunud olukorraga. Veelkord refereeritakse Tartu Ülikooli Geograafia instituudi uuringut “Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilise käitumise analüüs“, mille kohaselt uusasumite elanikud on väga tihedalt seotud Tallinna linnaga, 57% küsitletute töökohad, laste koolid või lasteaiad paiknevad Tallinna linnas, 22% tagamaal ning 1% mujal Eestis. 2% küsitletutest töötab välismaal ning 18% on kodused. Samal ajal on töökoht (mitte kool või lasteaed) välismaal 2% uusasumite elanikest. Töökoha asukoht on määratlemata 18% vastanutest, nendest 38% on kodus olevad lapsed, 34% kodused või lapsehoolduspuhkusel olevad emad ning 21% pensionärid. Vaid 3% uusasumite elanikest on töötud või tööotsijad ning 5% puudub töökoht mingil muul põhjusel. 6. Valdade arengukeskuste muster muutub, üha rohkem elanikke koondub valglinnastumise tagamaale (Saue vallas Tallinnaga piirnevatele, aga ka Saue linnaga piirnevatele aladele), samas Tallinnast kaugemal asuvate külade elanikkonna dünaamika peegeldab ülejäänud Eestit- see kas ei muutu või väheneb. Vaieldamatult avaldab Tallinna linn Saue vallale kõige suuremat mõju. Tallinna ülisuur domineerimine oma tagamaa üle on ilmekalt näha siis kui võrrelda tagamaa elanike arvu suhet tuumiklinna elanike arvu: Tabel 3 Maakonnakeskuse osatähtsus maakonna rahvaarvus 2007. aastal Harjumaa 74,4 Valgamaa 41,4 Järvamaa 25,4 Tartumaa 66,2 Võrumaa 37,2 Lääne-Virumaa 25,2 Pärnumaa 49,1 Hiiumaa 37,1 Põlvamaa 20,2 Saaremaa 43,5 Viljandimaa 35,2 Jõgevamaa 16,0 Läänemaa 42,6 Raplamaa 26,3 Ida-Virumaa 7,8 Allikas: rahvastikuregister Valla rahvastikuprognoos Tabel 4 Saue valla elanike arv asulate lõikes aastatel 1970-2008. jrk nr Asula 1970.a. 1989.a. 2000.a. 2003.a. 01.01.2008.a. Elanike arvu muutus aastatel 2000-2008 1. Aila küla 122 56 99 124 137 +38% 2. Alliku küla 223 192 225 486 836 +3,72 korda 3. Hüüru küla 339 237 292 313 355 +21% 4. Jõgisoo küla 222 179 216 230 243 +12,5% 5. Kiia küla 135 145 174 187 197 +13% 6. Koppelmaa küla 91 48 36 48 71 +2 korda 7. Laagri alevik 1193 3963 3822 4102 4530 +19% 8. Maidla küla 150 103 112 109 137 +22% 9. Pällu küla 62 45 57 62 65 +14% 10. Pärinurme küla 41 29 35 33 34 -3% 11. Püha küla 74 55 62 78 91 +46% 12. Tagametsa küla 151 77 116 110 125 +8% 13. Tuula küla 197 175 196 200 217 +11% 14. Valingu küla 150 182 198 194 200 +1% 15. Vanamõisa küla 366 224 327 312 307 -6% 16. Vatsla küla 97 51 81 131 191 +2,36 korda 17. Ääsmäe küla 199 671 653 657 633 -3% Kokku 3812 6432 6701 7376 8459* +26% Allikas: rahvastikuregister Saue valla rahvastikku mõjutavad tegurid Rahvastikuprotsesse mõjutavad tegurid moodustavad väga keerulisi mõjumustreid, mistõttu järgnevalt on esitatud üksnes valik olulisematest muutujatest, mil on selge mõju Saue valla rahvaarvu dünaamikale tulevikus. Eesti rahvastikuprotsesside mõju Teatud muutujaid võib pidada strukturaalseteks teguriteks, mis kujundavad Saue valla rahvastikuprotsessidele raamistiku. Üks olulisematest teguritest on kindlasti Eesti rahvastikudünaamika tervikuna. Eesti rahvastikumuutuste osas on kõige olulisem rõhutada asjaolu, et endiselt pole sündivuse kasv suutnud pöörata iivet positiivseks. Samas on võimalused selleks ammendumas, kuna viljakasse ikka hakkavad jõudma aastakäigud, kelle sünd langes “musta augu” ajajärku 1990.-ndate aastate algusaastatel, mistõttu on reaalsus sündivuse kahanemine lähiaastatel ning jätkuv rahvaarvu langus. Riigi tasandil mängib olulist rolli ka välismaalaste poliitika, mis siiani on Eestis jäänud konservatiivseks tulenevalt ajalookogemusest ja sotsiaal-demograafilisest situatsioonist. Samas ei pruugi see muutumatuks jääda, tulenevalt ettevõtjate survest võõrtööjõu kasutuselevõtuks ning väheneva rahvastiku kõrgetest sotsiaalsetest kuludest. Samas on Saue vald nn. kuldse ringi omavalitsus, mille atraktiivsus tuleneb rahvastiku jätkuvast migratsioonist Tallinnasse ning Saue valla soodsast asukohast Tallinna suhtes. Samuti otsivad linnaelanikud majandusliku jõukuse kasvades elamiseks paremat elukeskkonda linnast väljas, eelistades siiski linnalähipiirkondi. See kõik soodustab asustuse kontsentreerumist ja jätkuvat kasvu Tallinna lähipiirkondades, mida on hakatud kutsuma valglinnastumiseks. Valglinnastumise varjukülgedest on samuti viimasel ajal üha enam juttu tehtud. Olulisemateks miinusteks on surve kasv linnaliiklusele, kuna lõviosa uuselamurajoonide elanikest töötavad siiski Tallinnas, mis tingib vajaduse pendelrändeks. Samuti võib iroonilisel kombel kannatajaks olla seesama elukeskkond, mida linnast väljasoole nautima on mindud. Näitena võib tuua kõrghaljastuse säilitamise pärast peetud võitlused Veskimöldres. Vähetähtsaks ei saa pidada ka survet avaliku infrastruktuuri rajamiseks, mis kaasneb uute elanike tulekuga. Majandus ja tööhõive Saue vallas on ettevõtluse ja majandusliku aktiivsuse eeldatav mõju rahvastikule väike, kuna Saue vald on eeskätt Tallinna tagamaa. Pigem võib elukeskkonna atraktiivsust vähendada uute tööstusettevõtete valda lisandumine, kuna nende tulek võib kaasa aidata usalduse vähenemisele elukeskkonna kvaliteedi ja turvalisuse suhtes. Heaks näiteks on siinkohal AS Steri steriliseerimistehase juhtum, millega kaasnevad hirmud võivad avalikkuse tähelepanu jätkumise korral hakata juba mõjutama eluasemeostjate suhtumist Alliku külasse. Infrastruktuuri olukord Kinnisvaraarenduse ning elukeskkonna atraktiivsuse seisukohalt on väga oluline infrastruktuuri olukord ning peamiste avalike teenuste kättesaadavus. Seetõttu on rahvastiku juurdekasvu prognoosimisel oluline mõista infrastruktuuri projektide poolt mõjutatavaid arenguid vallas. Saue valla kontekstis omavad suurimat mõju kinnisvaraarendusele mitmed transpordiinfrastruktuuriprojektid (eeskätt uue Tallinna ringtee väljaehitamine ning Keila-Paldiski maantee rekonstrueerimine, samuti Tabasalu-Jälgimäe teelõigu väljaehitamine) ning planeeritavad keskkonnainvesteeringud veemajandusse (Laagri ja Hüüru asulate ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine). Keskkonnaprojektide eeldatav mõju on rahvastiku kasvule eeldatavalt positiivne. Näitena võib siin tuua kavandatava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaarendamise projekti Hüürus ja Laagris, mis kindlasti kasvatab nende asulate atraktiivsust uute elanike jaoks. Samas omab see projekt eeldavalt positiivset mõju ka kinnisvaraarendusele, kuna avaneb võimalus ka Paldiski maantee äärsete maatükkide väljaarendamiseks tulenevalt Hüüru asula reovee kanaliseerimisest piki Paldiski maanteed Tallinnasse. Kaudset positiivset mõju omavad ka eluskeskkonna parandamiseks tehtavad investeeringud üldisemalt – näidetena võib siin tuua Pääsküla jõe puhastamise kava ning Veskitammi tänava rekonstrueerimise Laagris. Kokkuvõtvalt võib öelda, et avaliku sektori investeeringud elukeskkonda ja kommunikatsioonide kättesaadavuse parandamiseks tõstavad piirkonna atraktiivsust võimalike uute elanike jaoks, luues eeldused valla rahvastiku kasvuks. Maakasutuse mõju rahvastikudünaamikale Rahvatikuprognooside koostamisel on oluline hinnata maakasutuses toimuvaid arenguid, kuna maa on olemuslikult liikumatu tootmistegur, olles ka piiratud ressurss. Saue valla üldplaneeringuga on ette nähtud suurte maamassiivide võimalik muutumine elamumaaks. Selles tulenevalt on Saue vallas võimalik uute elamurajoonide väljaarendamine ja edasine rahvaarvu kasv. Samas tuleb detailplaneeringute hindamisel arvestada asjaoluga, et nende realiseerumine sõltub eeskätt turu konjunktuurist ning arendaja valmisolekust kanda arendusega kaasnevaid riske. Samuti võib detailplaneering olla ka maahinna tõstmise instrument, võimaldades maaomandit väärindada ilma reaalse kavatsuseta seda ise arendama hakata. Siiski võib detailplaneeringus näha arendaja selget soovi teostada sobiva turukonjunktuuri korral arendusprojekt, mistõttu on see oluliseks indikatsiooniks maaomaniku kavatsuste kohta. Käesoleva töö raames viidi konsultandi poolt läbi Saue vallas kehtestatud ja suuremate kehtestamisel olevate detailplaneeringute kaardistamine, võimaldamaks täpsemat tulevase rahvaarvu hindamist. Detailplaneeringute analüüsi tulemusena joonistusid välja piirkonnad, mis on kiirema rahvastiku juurdekasvuga ning kus võib eeldada rahvaarvu kasvu jätkumist või isegi kiirenemist.. Kinnisvaraarendust piiravad tegurid Käesoleval ajal võib juba täheldada ka trendi, mis hakkab piirama kinnisvaraarenduseks planeeritava maa lisandumist. Nimelt on viimase paari-kolme aasta puhul selgelt täheldatav põllumajandusmaa hinnatõus, mis võib mõjutada maaomanike otsustama põllumajandusmaa säilitamise kasuks, selmet otsustada maa sihtotstarvet muuta elamumaaks. On selge, et nimetatud faktor võib mõjutada maaomanike otsustusi eeskätt olemasoleva infrastruktuuri (teedevõrk, ühisveevõrk- ja kanalisatsioon) suhtes kehvemas positsioonis olevate, hea boniteediga ning Tallinna linnapiirist enam kui 10 kilomeetri kaugusel asuvate maatükkide edasise funktsiooni suhtes. Tulusa alternatiivi esilekerkimine võib seega pidurdada maareformi järgselt hoogustunud maakasutust elamumaana. Arvestades Saue valla strateegilist asukohta Tallinna linna suhtes ning logistilisi eeliseid põllumajandussaaduste transportimisel võib oletada, et tulevikus kujuneb ka Saue vallas välja maaomanike ring, kelle põhisissetulek tuleneb nt. põllumajandusmaa massiivide renditulust. Samuti on sisuliselt lõppenud maareform (v.a. reformimata riigimaa osas), mis on toonud lõviosa kinnisvaraarenduseks sobivast Eesti maismaast tsiviilkäibesse. See omakorda on kujundamas loomulikke piiranguid maa jätkuvale lisandumisele kinnisvaraarendusse, kuna tagastamisjärgsete omanike seas on maaomandi kiirest müümisest huvitatud isikute ring pigem vähenemas, tulenevalt teiste maaomandi kasutusvõimaluste tulususe kasvust. Kinnisvara rahandus on väga oluliselt seotud krediidipoliitikaga, eriti pankadevahelise laenuturu intressimäärade ja krediidi kättesaadavusega. Nelja aasta eest hüppeliselt kiirenenud kodulaenude mahu kasv sai eeskätt võimalikuks tänu madalale Euriborile, mis tõi laenuturule paljud leibkonnad, kellele eluasemetingimuste parandamine laenu abil oli varem vaid unistus olnud. Samas on praegusel ajal pankade poolt eluasemelaenude andmine pidurdunud, tuues selgelt välja krediiditsükli olulise mõju kinnisvaraarendusele. Arengukava koostamise perioodi iseloomustav majandussurutis on selgelt valla rahvastiku juurdekasvu pärssivaks teguriks. Majandussurutis mõjutab negatiivselt nii pakutava kinnisvara hulka ja kvaliteeti (uued investeerimisprojektid on peatatud) kui ka võimalike kinnisvara soetajate võimekust uut eluaseme omandamiseks. Lähiaastate rahvastikukasv toimub peamiselt juba varem kinnisvara omandanute registreerimisel vallaelanikuks ning veel valmivate majade elanike asumisega vallaelanikuks. Rahvastikuprognoos aastani 2020 Saue valla rahvastikuprognoosi koostamisel on arvestatud eeldustena, et vaatlusalusel perioodil jätkub sündimus 2007.a. tasemel (keskmiselt 1,5 last naise kohta) ning eluea näitajad jäävad samaks (meeste keskmine eluiga 67 aastat, naistel 78 aastat). Seega, eriti meeste oodatava eluea puhul, on arvestatud pigem oodatavast negatiivsemate rahvastiku juurdekasvu taustmuutujatega. Arvestades seda, et Saue valla elanike vanuseline struktuur on 2008.a. seisuga tänu pidevale sisserändele suhteliselt suure noorte ja keskealiste vanuserühmade osakaaluga, ei ole ette näha rahvastiku arvu langust tulenevalt püsivalt negatiivsest loomulikust iibest. Saue valla elanike vanuseline struktuur oli 2008.a. rahvastikuregistri andmete põhjal järgnev: Tabel 5 Saue valla elanike vanuseline struktuur 2008 Vanuserühm Arv Osakaal (%) 0-6 692 8,2 7-16 979 11,6 17-65 6113 68,7 65 + 975 11,5 Vastavalt Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoosile 2006-2020 (Geomedia OÜ) toimuks Saue vallas juhul, kui ei arvestataks kinnisvaraarenduse ja sellest tuleneva rände mõjuga (nn. „baasstsenaarium“), aastaks 2020 oluline rahvastiku struktuuri muutumise protsess vanuse suurenemise suunas. Rahvastikuprognoosi baasstsenaariumi korral püsiks Saue valla elanike arv aastani 2020 praegusel tasemel, kuid vanuseline struktuur muutuks – pensionäride ja tööealiste osakaal kasvaks ning noorte vanuserühmade osakaal langeks.

Joonis 4. Saue valla rahvastikupüramiid 2006, allikas: „Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoos 2006-2020” (OÜ Geomedia, Tallinn 2006). Siiski tuleb arvestada asjaoluga, et Tallinna lähipiirkonnana on Saue vallal eeldused oluliseks sisserändest põhjustatud elanike arvu kasvuks. Arvestades detailplaneeringute alusel tehtud rahvastikumuutuste prognoose, kasvaks Saue valla elanike arv sõltuvalt menetluses olevate detailplaneeringute realiseerimise osakaalust 3600 kuni 6500 elaniku võrra. Lisaks tuleb arvestada, et suvilate aastaringne kasutussevõtt Vatsla, Maidla ja Koppelmaa asulates suurendaks potentsiaalset valla elanike arvu veel 150 kuni 370 elaniku võrra. Kui võtta eelduseks, et rakenduvad keskmised stsenaariumid (rahvastiku arv kasvaks poolte detailplaneeringute realiseerimise kaudu 5030 elaniku võrra ja suvilate aastaringse kasutussevõtu kaudu 250 elaniku võrra), oleks summaarne suurenemine 5280 inimese võrra, mis suurendaks 2008.a. alguse valla elanike arvu 62 % võrra . Eeldame, et eelkirjeldatud kinnisvaraarendusega seotud protsessid jõuavad lõplikult lõpule aastaks 2020, kuid aastaks 2010 oleks need 1/3 ulatuses ja aastaks 2015 suuremas osas (4/5 ulatuses) realiseerunud. Eeltoodud dünaamikat arvestades oleks rändestsenaariumi korral Saue valla elanike arvu prognoos 2010.aastaks 10 220 inimest, 2015.aastaks 12 680 inimest ning 2020.aastaks 13 739 inimest. Vastavalt Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoosile muutuks rändestsenaariumi korral vanuserühmade struktuur järgnevalt: Tabel 6 Vanuserühmade struktuuri muutus 2010-2020 Vanuserühm Osakaal 2010 Osakaal 2015 Osakaal 2020 0-6 9 10 9 7-18 15 15 16 19-64 64 63 63 65 + 12 12 13 Eelkooliealiste vanuserühma osas toimuks osakaalu kasv 1-2 % võrra, võrreldes 2008.a. alguse seisuga. 2010.a. oleks prognoositav eelkooliealiste arv Saue vallas 920 last, 2015.a. 1268 last ja 2020.a. 1237 last. Põhikoolikohustuslike (7-16 aastaste) noorte vanuserühma prognoosi komplitseerib asjaolu, et Harjumaa rahvastikuprognoosis keskendutakse koolikohustusega noorte vanuserühmale, mis on 2 aastakäigu võrra laiem rühm. 2008.a. alguses oli vanuserühma 7-16 osakaal 12% valla rahvastikust. Geomedia OÜ uuringus oli vanuserühma 7-18 osakaal 2006.a. 16%. Eeldades et dünaamika on sama, moodustaks rändestsenaariumi korral 7-16 vanuserühm 2010.a. 11%, 2015.a. 11% ja 2020.a. 12% valla rahvastikust. Arvuliselt oleks prognoos põhikoolikohustuslike noorte vanuserühma osas järgnev: 2010.a. 1124 last, 2015.a. 1395 last, 2020.a. 1649 last. Gümnaasiumi- ja tööealiste (17-64 aastaste) vanuserühma prognoos. Selles vanuserühmas toimuks rändestsenaariumi korral osakaalu vähenemine. Kuna Saue valla rahvaarv rändestsenaariumi korral oluliselt suureneks, oleks ka selle vanuserühma osas eeldatav periooditi vallaelanike absoluutarvu kasv. Pensionäride vanuserühma arv on ajas kindlalt tõusev. Prognoosiperioodi jooksul võib toimuda rühma osakaalu kasv 2% võrra. 2010.a. oleks prognoositav pensioniealiste arv Saue vallas 1226, 2015.a. 1522 ja 2020.a. juba 1786 inimest. Tabel 7 Vanuserühmade dünaamikat kirjeldav koondtabel (absoluutarvud) Rühm / Aasta 2008 2010 2015 2020 0-6 692 920 1 268 1 237 7-16 979 1 124 1 395 1 649 17-64 6 113 6 950 8 496 9 068 65 + 975 1 226 1 522 1 786 Kokku 8 459 10 220 12 680 13 749 Tabel 8 Vanuserühmade dünaamikat kirjeldav koondtabel (suhtarvud, %-na) Rühm / Aasta 2008 2010 2015 2020 0-6 8 9 10 9 7-16 12 11 11 12 17-64 69 68 67 66 65 + 11 12 12 13 Kokku 100 100 100 100 Saue valla asulate lõikes mõjutaks valda asuvate uuselanike lisandumine kõige enam Hüüru, Jõgisoo ja Vanamõisa asulate elanike arvu, kus oodatava stsenaariumi kohaselt tõuseks elanike arv prognoosiperioodil enam kui kaks korda. Valla suurimas asulas, Laagri alevikus, oleks küll suurim valda rajatavatesse elamutesse elamaasunute absoluutarv (oodatava stsenaariumi kohaselt enam kui 2 000 inimest, kuid protsentuaalselt kasvaks Laagri elanike arv detailplaneeringute realiseerumisel oodatava stsenaariumi kohaselt 46 % võrra. Lisaks uute elamurajoonide rajamisele tuleb arvestada asjaoluga, et jätkuvalt on Tallinna lähivaldades levinud suvilatena kasutuses olnud hoonete ümberehitamine aastaringseks kasutamiseks. Saue valla üldplaneeringu kohaselt on vallas ligikaudu 700 suvilakrunti Saue vallas on suvilapiirkondadeks valla lõunaosa (suvilakrunte Vatsla külas 273) ning Tallinn-Paldiski maantee piirkond (suvilaalad peamiselt Maidla ja Koppelmaa külas, suvilakruntide arv Maidlas 339, Koppelmaa külas 66). 2008.a. seisuga on hinnanguliselt aastaringses kasutuses Vatslas pool ja Maidlas ning Koppelmaa külas 1/3 suvilatest. Kui eeldada, et aastaks 2020 tõuseb Vatslas aastaringsetes kasutuses olevate suvilate osakaal 70 %-ni ning Maidlas ja Koppelmaal 50 %-ni, oleks lisanduvaks vallaelanike arvuks 372. Lisaeeldusteks toodud arvestusele on aastaringsesse kasutusse võetavates suvilates keskmine leibkonnaliikmete arv (3) ning et kõik aastaringselt ümberehitatud suvilas elama asuvad elanikud registreerivad ennast Saue valla elanikena. Arvestades senist suvilapiirkondade aastaringsete elanike vähest motiveeritust enda arvessevõtmisel valla elanikeregistris, on eeltoodud eeldus pigem optimistlik. Kui eeldada, et vallaelanikuna registreerib ennast 70% ümberehitatavate suvilate elanikest, lisanduks suvilate aastaringse kasutuselevõtu kaudu 260 valla uuselanikku. Rahvastikuprognoos on lahutamatult seotud makromajanduse prognoosiga. Kestev majandussurutis mõjub rahvastiku kasvule negatiivselt ning seega ei ole majanduse edasiste arengute ebamäärasuse valguses ka lähiaastate rahvastikuprognoos usaldusväärne- pigem võib eeldada kavandatust tunduvalt väiksemat elanike arvu kasvu. Pikas perspektiivis (10 aastat ja rohkem) on prognoositud tendents siiski tõenäoline. Makromajanduse prognoos Kuni 2006.a toimus Eesti majanduses, koos samaaegse globaalse majanduskasvuga kiire majanduskasvu periood. Eesti majanduskasv kerkis 2006. aastal rekordilise 11,4%-ni (s.h. jäi inflatsioon stabiilselt 4,4%-ni), põhinedes eelkõige eratarbimise ja investeeringute kasvust tingitud sisenõudluse kasvul, mille aastane kasvutempo suurenes 2005.a baasilt 15,1%-ni. 2006.a. aeglustus ekspordi kasv, mis alanes 9,1%-ni. 2007.a oktoobris Eesti Panga oktoobris koostatud majandusprognoosi järgi ennustati 2007.a majanduskasvuks 7,3 protsenti, 2008.a aastaks 4,3 protsenti ja 2009 aastaks 5,7 protsenti. Oluline on märkida, et Eesti Panga aprillis 2007 avaldatud majandusprognoosi kohaselt prognoositi 2009 aasta majanduskasvuks 5,6 protsenti ning 2007. aastal majanduskasvuks 8,4 protsenti ja 2008 aastaks 6,5 protsenti. 2007.a märtsis avaldatud Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt prognoositi Eesti majanduskasvuks 2007.a 9,2 ja 2008 aastal 8,3 protsenti. Nagu näitab tegelik olukord, on majandusolukorda järjekindlalt prognoositud tegelikust olukorrast optimistlikumana. Rahandusministeeriumi 25. augustil 2008 avaldatud 2008.a suvise majandusprognoosi kohaselt võib välja tuua järgmised olulised makronäitajad: • Eesti majanduses toimub liigkiire majanduskasvu kohandumine jätkusuutlikumale tasemele. Majanduskasvu aeglustumine on kujunenud oodatust suuremaks, kinnisvarasektori ja laenude mõju majandusele oli alahinnatud .2008.a kokkuvõttes on majanduskasv negatiivne. • 2008.a on oodata 1% majanduslangust, 2009 a majanduskasvu prognoos on 2,6% • Sisenõudlus väheneb 2008 a 3,2 % võrra, tingitud on see eratarbimiskulutuste ja investeeringute langusest. • Kinnisvaraturu jätkuvast madalseisust ning üldise majanduskonjunktuuri jahenemisest tingitud tarbijate langev kindlustunne kahandab tarbimisvalmidust jooksvast sissetulekust ning piirab laenamise abil tarbimise tulevikust olevikku nihutamist. • 2008.a ja 2009.a on oodata hõivatute arvu vähenemist. Muutunud majandusolukord vähendab nõudlust tööjõu järele, mistõttu tööpuudus suureneb 2008.a kuni 5%- ni ja 2009.a kuni 6,3 % -ni. • Inflatsioon kiireneb 2008.a 10, 7%- ni , aeglustub 2009.a aastal 6,0%- ni ja 2010 a 3,5 %-ni. Eesti Panga 22. oktoober 2008 majandusprognoosist võib välja tuua järgmised olulised andmed: • Põhistsenaariumi kohaselt väheneb Eesti sisemajanduse kogutoodang käesoleval aastal 1,8 protsenti ning järgmisel aastal 2,1 protsenti. Majanduse oodatust järsema korrektsiooni põhjuseks on seni olnud eeskätt sisenõudluse kahanemine. Lisaks kinnisvaraturu kiire kasvu lõppemisele vähenes kevadel prognoositust rohkem ka eratarbimine. Seda on mõjutanud suurenenud ebakindlus, kallinenud intressimäärad ning vähenenud laenamine. Samas on välised arengutegurid muutunud viimase poolteise aasta jooksul Eesti tuleviku jaoks järjest ebasoodsamaks. See on tingitud peamiste eksporditurgude nõrgenenud nõudlusest, kallinenud toormest ja finantskriisi mõjul maailma rahaturul tõusnud intressimääradest. • Eesti Panga hinnangul on majanduse uut tõusulainet oodata kas 2009. aasta lõpus või ülejärgmise aasta alguses. 2010. aasta keskmiseks kasvuks kujuneb 3 protsenti.Eratarbimise kasvu taastumist on oodata 2010. aastal, kui paraneb ka leibkondade kindlustunne, kuivõrd 2009. aastal tuleb arvestada aeglustuva palgakasvu ja suureneva töötusega. • Majanduslangusele omaselt kujuneb valitsussektori kulude kasv käesoleval ja järgmisel aastal kiiremaks kui erasektoris ning edestab oodatavat tulude kasvu. Eesti Panga hinnangul on riigi koondeelarve 2008. ja 2009. aastal puudujäägis, kuid tänu eelmistel aastatel kogutud reservidele jääb avaliku sektori võla kasv minimaalseks. Praeguses majandusolukorras on eelarve puudujääk põhimõtteliselt aktsepteeritav, kui see on ajutine ja mõõdukas Rahandusministeeriumi 27. novembril 2008 avaldatud sügisprognoosist võib tuua järgmised olulised tulevikuvisioonid: • 2009. aastal langus süveneb ning ulatub -3,5%ni • 2010. aastal majanduskasv 2,6%. • Inflatsioon kiireneb 2008. aastal 10,6%ni, seejärel alaneb 2009. aastal 4,2%ni ning 2010. aastal 2,8%ni Harju maakond on Eesti majanduse „lipulaev.“ Statistikaameti andmetel moodustas Harju maakonnas loodud lisandväärtus 2006. aastal Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) 61,1%. Selles mängis peamist rolli aktiivse majandustegevuse koondumine Tallinnasse, kus loodud lisandväärtus andis 50,8% Eesti SKP-st. Harju maakonna lisandväärtuse osatähtsus Eesti SKP-s on järk-järgult suurenenud, näiteks kümme aastat tagasi, 1996. aastal moodustas Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s 53%. 2006. aastal järgnesid Harju maakonnale pika vahega Tartu maakond ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 9,8% ja 7,2%. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda olid juba mitmendat aastat järjest Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,5%, 1,1% ja 1,2%). Seetõttu võib eeldada, et hoolimata majandussurutisest jääb Harju maakond ja Tallinna linn endiselt Eesti majandusmootoriks ning kriisist väljatulek algab siin varem. Valla asendist, rahvastiku ja majandusprognoosist tingitud arengukava riskid ja võimalused Lähtudes rahvastiku ja majandusprognoosist võib siinkohal välja tuua järgmised valla arengukava riskid ja võimalused: 1. Majandusprognooside seisukohalt tuleb kriitiliseks lugeda aastaid 2009- 2011, kus on ette näha hõivatute arvu vähenemist, majanduslangust/madalat majanduskasvu, riigi majanduspoliitilisi otsuseid/kohaliku omavalitsuse tulubaasi määramatust ning sellest tulenevat ohtu vallaeelarve jätkusuutlikkusele. Makromajanduse ebaselged ja hajuvad prognoosid teevad sisuliselt võimatuks ka kohaliku eelarve ja tegevuskava pikaajalise planeerimise. 2. Saue valla eeliseks on asukoht Eesti suurima majanduskeskuse- Tallinna linna- tagamaal. Tallinn Eesti majandusmootorina on eeldatavasti piirkond, kus madala majandussurutise mõju on väiksem ning kus peaks eeldatavasti alguse saama majanduse elavnemine. 3. Saue valla eeliseks on suhteliselt noor ja keskmisest jõukam elanikkond. Elanike arvu kasv lähiaastatel jätkub, kuigi see kasv ei ole tingitud mitte niivõrd tulevikus toimuvast elamuehitusest, kuivõrd inertsist/olemasolevate elamute kasutuselevõtust. Väga keerukas on prognoosida valla elanike arvu kasvu 3-4 aasta perspektiivis kui ei ole teada majandusarengud selleks perioodiks. Siiski tuleb igal juhul lähtuda pessimistlikust stsenaariumist. Vallas elavate, kuid valda ennast mitte registreerinud tööealiste elanike motiveerimine ennast valla elanikuks registreerima, on üks väheseid reaalseid võimalusi vähendada majanduskasvu aeglustumisest tingitud riske. 4. Võimalik on vastuolu valla „vana elanikkonna“ ja „uue elanikkonna“ vahel, kuna nii sotsiaal- kui infrastruktuuri investeeringute tegelik vajadus on suurim kiire rahvastikukasvuga piirkondades. Samas on nn „vanad asustuspiirkonnad“ oodanud oma sotsiaalse keskkonna ja infrastruktuuri parandamist aastaid. Tasakaalu leidmine selles osas on üks lähiaastate võtmeküsimusi. 5. Kõige negatiivsema stsenaariumi kohaselt võib valla elanike arvu kasv pidurduda, kuna kasvavad kommunaalkulud, laenukohustused jms tingivad selle, et ei suudeta kohustusi täita ja toimub remigratsioon Tallinnasse/odavama eluasemehinnaga piirkondadesse ning sellest tulenev täiendav surve vallaeelarvele. Teiseks riskiteguriks selles valdkonnas on sotsiaal- ja infrastruktuuri mahajäämus ning majandussurutisega kaasnev vähene investeerimisvalmidus. Kas see võib uusasumite elanikke mõjutada vallast lahkuma. 6. Eesti majandusolukord, inimeste sissetulekute vähenemine, kommunaalteenuste hinnatõus ja laenukohustuste täitmata jätmine tingib selle, et vallal võib tekkida senisest suurem vajadus munitsipaal- ja sotsiaalkorterite, samuti hooldekodu kohtade järele. 7. Eesti majanduse olukord tingib riigieelarve kulutuste koomaletõmbamise ja koos sellega toimub varjatud kujul riigi poolt seni täidetud kohustuse sujuv siire kohalikule omavalitsusele (nt ühistransport, pensionite kojukanne, koolitoit jne). See tingib suurenevate sotsiaalkulutuste tõttu täiendava surve vallaeelarvele. 8. Mitte vähetähtsaks riskiteguriks tuleb lugeda kohaliku omavalitsuse tulubaasi haavatavuse poliitilistest hetkeotsustustest. 2008.a riigieelarve koostamise käigus oli teadaolevalt arutluse all linnadele ja valdadele laekuv tulumaksuosa vähendamine. Sellised prognoosimatud sammud seavad ohtu igasuguse arengu kavandamise mõttekuse. Lähtudes eeltoodust tuleb lähiaastatel eesmärkide ja tegevuste kavandamisel ning vallaeelarve ja investeeringute planeerimisel lähtuda järgmisest põhimõtetest: 1. Aastate 2009-2011 vallaeelarve tuleb planeerida lähtudes pessimistlikust majandusprognoosist, tegevuskulude suurenemist võimalusel vältida; 2. Esimeses järjekorras tuleb tagada nn kohaliku omavalitsuse tuumfunktsioonide, st seadusega reglementeeritud kohaliku elu ülesannete täitmine ja vastavate avalike teenuste tagamine. 3. Tuleb motiveerida vallas elavaid, kuid valda mitte registreeritud elanikke ennast valla elanikuks registreerima; 4. Investeeringute kavandamisel tuleb lähtuda sellest, et need võimaldaksid võimalikult suurel määral tõsta valla atraktiivsust elukoha ning ettevõtluskeskkonnana ning motiveerida elanikke jääma Saue valla elanikuks. 5. Võimalikult suurel määral tuleb ära kasutada tõukefondidest ja muudest rahastamisallikatest (KIK jms) saadavad projektipõhised toetused, lähtudes seejuures punktis 4 toodud põhimõtetest. Saue valla tugevuste, nõrkuste, eeliste ja ohtude koondanalüüs Tugevused Võimalused • Asend Tallinna lähitagamaal, Tallinna lähimõjupiirkonnas • Hea teedevõrk, raudtee olemasolu • Keskmisest noorem ja jõukam elanikkond • Ettevõtluse areng tulenevalt Tallinna lähimõjust • Säilinud põllumajanduslik tootmine ja maaharimine • Asend Eesti majanduse mootori– Tallinna- tagamaal, sellest tingitud arengueelised • Soodsa rahvastikupositsiooni säilitamine • Kohaliku omavalitsuse arengut soodustavad riiklikud poliitikad • Looduslähedane keskkonna ja linliku eluviisi ühendamine põhimõttel– Linna mõnud, maakoha võlud! Nõrkused Ohud Uusasumite elanike ja laiemalt kogu valla nõrk identiteet Valglinnastumisega kaasnev sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri mahajäämus Valla regionaalne tasakaalustamatus põhi-lõuna teljel Traditsiooniliste tegevusalade (põllumajandus, maa-elu) hääbumine Vallas vähe töökohti, pendelränne Tallinna ning sellest tingitud liiklus- ja ühistranspordiprobleemid • Majanduslik surutis vähendab elanike sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimis- võimekus • Vallal ei kujune ühtset identiteeti ja muutub/jääb pelgalt Tallinna magalaks • Läbimõtlematu haldusreform, ebajärjekindlad riiklikud poliitikad ja hetkeolukorrast ja -huvist ajendatud poliitilised otsused • Elanike kasvu pidurdumine või vähenemine sotsiaalse- ja tehnilise infrastruktuuri mittevastavuse tõttu, vastuolu „vana“ ja „uue“ vahel SAUE VALLA ARENGUVISIOON AASTANI 2026 Saue vald on ühtse ja tervikliku kogukonnaga, tasakaalustatud elu-, loodus- ning majanduskeskkonnaga kohalik omavalitsus, mille arendamisel on lähtutud kodanikuläheduse, säästva arengu ja hea avaliku halduse põhimõtetest Valla tunnuslause on: Saue vald- Rõõmu kodu Valla visiooni sõnastamisel tugineti käesoleva arengukava rahvastiku- ja majandusprognoosis ning asukoha eeliste ja riskide analüüsis esitatule ning valla elanike seas läbiviidud uuringu tulemustele. • Ühtne ja terviklik kogukond- ühtne ja terviklik kogukond seostub eeskätt identiteediga Saue valla kogukonna ühtekuuluvustundega ning valla elukeskkonna väärtustamisega. Samas tähendab ühtne ja terviklik kogukond ka uute vallaelanike sulandumist vallakogukonda, „Meie“ ja „Teie“ mentaliteedi hääbumist. • Tasakaalustatud elu-, loodus-, ning majanduskeskkond- Vallas hoolitakse tasakaalust loodus- ja tehiskeskkonna vahel, kõikide projektide juures rakendatakse säästva arengu põhimõtteid; elutingimused äärealadel ei halvene; toimib optimaalne kaubandus-ja teenindusvõrk, esmane teenindus on elanikke rahuldav ning igal pool vallas kättesaadav; on välja kujunenud toimiv sotsiaalhoolekandevõrgustik, võimalused konkurentsivõimelise hea hariduse saamiseks ning kultuurielus kaasalöömiseks. Ehitustegevus vallas toimub kehtestatud üldplaneeringu, teemaplaneeringute ja detailplaneeringute ning projekteerimistingimuste alusel, mis omakorda on koostatud tuginedes säästva arengu põhimõtteid arvestavale arengukavale; vald on heakorrastatud ning on ihaldusväärne koht elamiseks, atraktiivne turistidele ja perspektiivne investeerijatele. Inimeste suhtumine on inimest ja loodust hoidev; toimib valla infosüsteem ning vallaelu käsitlev tõepärane teave on kõigile kättesaadav; toimib veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem ning ratsionaalne prügimajandus; teedevõrk on optimaalne ja korrastatud. • Kodanikulähedus- efektiivne avalik haldus on see, mis toimib võimalikult elaniku ja probleemi ligidal. Lähimusprintsiibi tagamise eelduseks on piisavate õiguste, kohustuste ja vastutusega haldussuutlikud vallavolikogu ja vallavalitsus; kodulähedane haridus- ja sotsiaalhoolekandesüsteem ning elanike arvamusega arvestav vallavõim. Kõigile elanikele võimaluste tagamine valla elus aktiivselt osalemiseks, juhtimisotsuste vastuvõtmine võimalikult laial ning kooskõlastatud alusel ning kodanikuühiskonna toetamine ja arendamine. • Säästev areng- Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. • Hea avalik haldus- eetilis- kultuuriline-, moraalne kontseptsioon, mille osaks on halduse eesmärgipärasus, läbipaistvus, isikute kaasamine ja ärakuulamine, otsustuste põhjendamine, viisakus ja abivalmidus, menetluse toimumine mõistliku aja jooksul jms. Lisaks eeltoodule on arengukava seisukohalt olulised veel järgmised väärtused: • Koostöö- avaliku sektori, ettevõtluse ja kolmanda sektori vastastikku täiendav koostöö arengukava põhimõtete elluviimiseks, kodanikualgatuse ja kohapealse initsiatiivi tunnustamine ning igakülgne toetamine. Ükski kohaliku omavalitsuse üksus ei saa tulemuslikult toimida ilma igakülgse koostööta naaberomavalitsustega; • Innovaatilisus- uute ideede ja lahenduste väljatöötamine ning kasutuselevõtmine valla juhtimisel ja arendamisel. Saue valla arengut toetavaks ja elanike arvu kasvu mõjutavaks teguriks on soodne geograafiline asend. Pealinna lähedus võimaldab elanikel Tallinnas tööl käia, kasutada linna pakutavat tehnilist ja sotsiaalset infrastruktuuri ning saada osa pealinna kultuurielust. Valla visioon ja peaeesmärgid viiakse ellu: 1. Vahetult, arengukava alusel toimuva ja vallaeelarve ning muudest allikatest finantseeritava tegevusega; 2. Kaudselt, arengukaval põhinevatel väärtustel toimiva planeerimissüsteemi, vallajuhtimise ja kodanikuühiskonna arendamisega. Valla valdkondlikud eesmärgid aastaks 2013 on alljärgnevad: • Saue valla poolt pakutav alus-, põhi ja huviharidus on kaasaja nõuetele vastav ja konkurentsivõimeline ja sellega on rahul õpilased, lapsevanemad, haridus- ja noorsootöötajad. • Kultuuri- ja spordi- ja vaba aja tegevus on kättesaadav ja populaarne, vald väärtustab rahvuslikke traditsioone, ajaloo- ning kultuuripärandit. • Saue vald tagab elanike sotsiaalse turvalisuse, kättesaadavad on kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused. • Saue vallas toimib kohaliku loodus- ja elukeskkonnaga kokkusobiva ettevõtluse arendamiseks vajalik infrastruktuur, loodud on tingimused ettevõtluse ruumiliseks arenguks. • Saue vald on säästva arengu põhimõtetest kavandatud ja ehitatud riigimaanteedega, heas seisukorras kohalike teedega, väljaarendatud kergliiklusteede võrgustikuga, kasutajasõbraliku ühistranspordi ja turvalise liiklusega omavalitsus • Saue vallas on tagatud puhas ja keskkonnasõbralik elukeskkond ning võimalused roheluse ja looduse nautimiseks ning vabas õhus viibimiseks • Saue valla asjaajamine on aus ja avalik ning lähtub hea avaliku halduse põhimõtetest Saue valla arengukava tulemuslikkuse mõõdikud aastaks 2013 1. Saue vallas elab vähemalt 10 000 elanikku, elanikud identifitseerivad ennast Saue valla elanikena; 2. Saue vallas hakkab välja kujunema terviklik identiteet, välja on antud Saue valla ajaloo uurimusel põhinev raamat, lasteaedades ja koolides tutvustatakse valla ajalugu ning geograafiat; 3. Lasteaiakohtade vajadus on vähenenud 2/3 võrra; 4. Kõik valla lapsed saavad soovi korral õppida võimalikult kodu ligidal asuvas põhikoolis; 5. Laagri alevikus on välja arendatud noortekeskus, Vanamõisa seltsimajas noortetuba; 6. Töötab Saue valla uus sotsiaalkeskus, pakutakse kaitstud töö teenust puuetega inimestele, toimub töötute avalikele töödele rakendamine ja rehabilitatsioon; 7. Perearstide kohad nii Laagris kui Ääsmäel on täidetud; 8. Hüüru mõis on renoveeritud, Hüüru mõis on välja arendatud kohaliku kultuuri-noorsootöö ja seltsielu keskuseks ja „mõisateatriks“; 9. Igas vähemalt 150 elanikuga külas on külaselts, küla arengukava ja külavanem; Tuula külal on oma seltsimaja; 10. Laagri Raamatukogu on uutes ruumides, korraldatakse regulaarselt kõrgkultuuri üritusi; 11. Vallas on projektijärgselt valmis ehitatud Laagri aleviku Urva 7B mänguväljak, Avamaa mänguväljak ja Vanamõisa vabaõhuürituste platsi mänguväljak; 12. Valla traditsioonilised suurüritused toimuvad regulaarselt; Laagri Sügisjooksul ja valla rattaretkel on kummalgi vähemalt 300 osavõtjat; 13. Arendatakse välja naaberomavalitsustega sidustatud kergliiklusteede võrgustikku, valminud on Laagri-Saue kergliiklustee; 14. 4 aastaga on kruusateedele ehitatud 7 km kõvakatet, välja on ehitatud Kotka tee Alliku külas ning toimub kanaliseerimistööde järgne teede katmine mustakattega. 15. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt on ellu viidud, Laagri aleviku, Hüüru küla ja Vanamõisa küla ühisveevärk ja -kanalisatsioon on välja ehitatud. Valdkondade lähteolukorra analüüs ning edasise arengu eesmärgid ja eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Lisaks korraldab kohalik omavalitsus koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Lisaks eelpoolnimetatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsuse üksus ka neid kohaliku elu küsimusi, mis on pandud talle lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele teiste seadustega või mis ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja kontrollida. Lisaks täidab omavalitsus riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. Seaduste alusel vallale pandud riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 1. Saue valla identiteet, rahvastik ja säästev areng 1.1 Rahvastik ja arengukeskused Kogukonnatunde arendamine ja rahvastiku kasv on üks olulisemaid arengukava eesmärke. Arengukava üheks strateegiliseks mõõdetavaks eesmärgiks on see, et aastaks 2013 elab vallas 10 000 elanikku. Rahvastiku kasvu ja elanike identiteedi suurendamiseks suunatud eesmärgid ja tegevused hõlmavad kõiki arengukavas sätestatud valdkondi. Vallas elavate, kuid valda ennast mitte registreerinud tööealiste elanike motiveerimine ennast valla elanikuks registreerima on üks väheseid reaalseid võimalusi vähendada majanduskasvu aeglustumisest tingitud riske. Arengukava seisukohalt on oluline määratleda valla arengukeskused. Arengukeskused on samaaegselt vastava paikkonna keskuseks. Peamised arengukeskused: Laagri-Alliku arengukeskus hõlmab Laagri aleviku ja Alliku küla põhjapoolse osa. Tegemist on kõige suurema elanike arvuga ja jõukama piirkonnaga vallas, siin paiknevad olulised sotsiaalse infrastruktuuri rajatised, mis teenindavad kogu valda (nt Laagri Kool). Piirkond on Tallinnaga piirnevana põhiliseks valglinnastumise sihtalaks, mistõttu on probleemid sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga kõige suuremad. Ääsmäe arengukeskus hõlmab lisaks Ääsmäe külale ka Tagametsa küla, Ääsmäe mõjuraadiuses asuvad ka Maidla ja Pärinurme küla, kes aga oma eraldatuse tõttu moodustavad omaette arengupiirkonna. Ääsmäel on olemas põhikool, noortekeskus, lasteaed ja rahvaraamatukogu. Sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur vajab olulisi investeeringuid (Ääsmäe kool ja lasteaed, ühisveevärk ja kanalisatsioon sh reoveepuhasti, kergliiklusteed, perspektiivis rahvamaja) Hüüruarengukeskus hõlmab Hüüru küla ja Paldiski maanteega seotud valla külad sh Kiia, Vatsla ja Püha. Piirkondlikuks kultuuri, noorsootöö- ja seltsielu keskuseks on Hüüru küla (Hüüru mõis), sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur on nõrgalt arenenud ja vajab olulisi investeeringuid (Hüüru mõis, mängu- ja spordiväljakud, kergliiklusteed, ühisveevärk- ja kanalisatsioon, teedevõrk; arendustegevuse jätkumisel perspektiivis lasteaed). Külas puudub kauplus. Vanamõisa-Alliku arengukeskus haarab Vanamõisa küla, samuti Alliku küla lõunapoolsed alad. Piirkond on vastavalt valla üldplaneeringule oluliseks kinnisvaraarenduse sihtalaks. Piirkondlikuks kultuuri, noorsootöö- ja seltsielu keskuseks on Vanamõisa seltsimaja, ülejäänud sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur on nõrgalt arenenud ja vajab olulisi investeeringuid. (mängu- ja spordiväljakud, ühisveevärk- ja kanalisatsioon, arendustegevuse elavnemise korral perspektiivis lasteaed-algkool) Piirkond asub Saue linna mõjusfääris. Väiksemad arengukeskused: Maidla arengukeskus haarab Maidla ja Pärinurme küla. Asub Ääsmäe arengukeskuse mõjupiirkonnas, kuid on eraldi välja toodud oma eraldatuse tõttu. Eraldatud kogukond nõuab erilist tähelepanu ääremaastumise seisukohalt. Piirkondlikuks kultuuri- ja seltsielu keskuseks on Maidla seltsimaja. Tuulaarengukeskus haarab Tuula ja Pällu küla. Piirkonda iseloomustab elav külaliikumine, kuid puudub ja vajab ehitamist/rekonstrueerimist rahvamaja/seltsimaja. Oluliseks tõmbekeskuseks on Keila linn. Valingu arengukeskus hõlmab Valingu ja Aila külasid. Sotsiaalne infrastruktuur sisuliselt puudub (sh seltsimaja), tehniline infrastruktuur (ühisveevärk ja kanalisatsioon) vajab olulisi investeeringuid. Jõgisoo arengukeskus hõlmab ka Koppelmaa küla. Jõgisoo piirkonda iseloomustab kindla keskuse puudumine, kuna küla asub väljavenitatult Tallinn-Pärnu mnt ääres. Osa Jõgisoo külast on Saue linna mõjusfääris. Kultuuri- ja seltsielu keskuseks on Saue-Jõgisoo Haridusseltsile kuuluv seltsimaja. Jõgisoo küla Saue linnaga piirnev ala on üldplaneeringu kohaselt oluliseks arendustegevuse piirkonnaks. Peamistes arengukeskustes tuleb arengukava perspektiivis välja arendada sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur (kultuuri, noorsoo- ja sporditööks vajalik seltsimaja/rahvamaja, noortekeskus, lasteaed, võimalused sotsiaalteenuste osutamiseks, mängu- ja spordiväljakud, ÜVK arengukavas ettenähtud ulatuses ühisveevärk ja kanalisatsioon). Laagri ja Ääsmäe on arengukeskused, kus valla avaliku huvi seisukohalt on oluline tagada perearstide olemasolu ja selleks vajalikud ruumid. Väiksemates arengukeskustestuleb arengukava perspektiivis tagada võimalused kultuuri- ja seltsitegevusega tegelemiseks (seltsimaja), samuti mänguväljak/spordiväljak. Arengukeskuste määratlemine ei välista sotsiaalse infrastruktuuri objektide (nt mänguväljakute vms) rajamist ka teistesse küladesse. Arengukeskustega kajastuvad konkreetsed tegevused kirjeldatakse valdkondade eesmärkide ja tegevuste all. E 1.1 Aastaks 2013 elab vallas 10 000 elanikku Tegevused Allikas Vastutaja Selgitatakse elanikele vallaelanikuks registreerimise vajalikkust (ajaleht Koduvald, infomaterjalid jne) vallaeelarve vallavalitsus Korraldatakse elanikuks registreerimise kampaaniaid vallaeelarve vallavalitsus Arengukavas sätestatud tegevuste elluviimisega muudetakse Saue vald atraktiivseks elupaigaks, mille elanikud identifitseerivad ennast vallaga, soovivad ennast registreerida valla elanikuks ja osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus. .... vallavalitsus 1.2 Säästva planeerimise ja maakasutuse põhimõtted Saue valla territooriumi ruumilise, ehitusliku ja maakasutusliku arengu põhimõtted määratletakse Saue valla üldplaneeringuga, teemaplaneeringutega ja detailplaneeringutega. Arengukavas käsitletakse planeerimist niivõrd, kui see haakub arengukava ülesandepüstitusega. Arengukava eesmärgiks on määrata eelkõige valla arengu üldised strateegilised eesmärgid. Valla ruumilise arengu põhisuundade ja tingimuste määratlemine ja aluste ettevalmistamine detailplaneeringute koostamiseks toimub Saue valla üld- ja teemaplaneeringute alusel. Maakasutus- ja ehitustingimuste määramine toimub detailplaneeringute alusel. Seega ei lahendata arengukavaga otseselt planeerimise, ehituse ja maakasutusega seotud küsimusi. Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu määrusega nr. 006, 25. august 2005. Arengukavas sätestatakse üldised väärtused, millest planeerimistegevuses tuleb lähtuda. Siinkohal on olulisemad väärtused välja toodud: • Arendustegevuse suunamine tervikliku elukeskkonna loomisele (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, teenindus, tööstus jne). Igasugune arendustegevus peab arvestama paikkondlikku väärtust ja eripära, planeeringualadel tuleb arvestada tervikliku elukeskkonna loomise vajadust, maa-alad mänguväljakute, spordiväljakute, puhkealade, sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri (nt võimalused jäätmete sorteeritud kogumiseks) rajamiseks, kergliiklusteede võrgustik jne. • Üldplaneeringus sätestatud rohevõrgustik tuleb maksimaalselt säilitada, tiheasustusaladel tuleb nõuda kõrghaljastuse maksimaalset säilitamist ja vajadusel ette näha asendusistutused. E 1.2: Saue valla planeeringute poliitika tagab valla sihipärase ja säästva arengu põhimõttele toetuva loodus-, elu- ja ettevõtluskeskkonna arengu Tegevused Allikas Vastutaja Üldplaneeringu edasiarendamine arengukavas sätestatud väärtuste põhiselt, vajadusel teemaplaneeringute koostamine vallaeelarve vallavalitsus Arendustegevuse juhtimine vallas keskkonnamõjude hindamise ja tasakaalustatud arengu põhimõtete alusel … vallavalitsus Arendustegevuse suunamine tervikliku ja tervisliku elukeskkonna loomisele (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, jäätmekäitlus, teenindus, tööstus, teedevõrk jne) … vallavalitsus Rohevõrgustiku maksimaalne säilitamine hajaasustusaladel, tiheasustusaladel kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine … vallavalitsus Kaitsealuste liikide elupaikadega arvestamine planeeringute menetluses … vallavalitsus Valla teede ja kergliikluse teemaplaneeringu koostamine vallaeelarve vallavalitsus Traditsiooniliste maakasutuse vajaduste arvestamine planeerimistegevuses … vallavalitsus Põhimaanteede kavandamiseks ja ehitamiseks vajalike planeeringute/ehitusprojektide menetlemisel tervikliku elukeskkonna ja keskkonnatervise põhimõtete järgimine ja vastavate nõuete esitamine Maanteeametile ja teistele asjakohastele institutsioonidele … vallavalitsus Tiheasustusaladel jõgede äärsete maade munitsipaalomandisse saamine ja nendele aladele haljasalade ja parkide planeerimine/rajamine (sh Pääsküla jõeäärne park) … vallavalitsus Puhkealade ja spordiväljakute rajamiseks vajaliku maa saamine valla omandisse (Maidla paisjärve puhkeala, Redise tn park, Veskitammi park, Kiia, Hüüru ja Ääsmäe mänguväljakute maa-ala jt) … vallavalitsus Ühtse aadressisüsteemi rakendamine, kohanimede korrastamine … vallavalitsus Kohalike teenuste soodustamine ja toetamine (post, side, internet, transport, toitlustus, meelelahutus, puhkemajandus) … vallavalitsus SOTSIAALNE KESKKOND 2. Haridus ja noorsootöö Hariduse ja noorsootöö korraldamise tagamise vastutus kuulub kohaliku omavalitsuse põhifunktsioonide hulka, mis arvestaks laste ja noorte õigust haridusele ja mis toimib ühtlasi ka preventiivse ja sotsialiseeriva tegurina ühiskonna korralduses. 2.1 Saue valla koolieelsed lasteasutused ja nende arenguvajadused 1. jaanuari 2009 seisuga on Saue vallas kokku kolm lasteaeda, mis jagunevad omandivormi põhiselt kaheks Saue Vallavalitsuse poolt hallatavaks munitsipaallasteaiaks ning üheks erakapitalil põhinevaks eralasteaiaks. Saue valla munitsipaallasteaedade võrk teenindab 15 rühma raames 296 last. Allolev tabel iseloomustab munitsipaallasteaedade rühmade ja laste arvu struktuuri lasteaedade lõikes. Tabel 9 Valla munitsipaallasteaedade rühmade ja laste arvu struktuur. Rühmade arv lasteaedades Rühmade arv lasteaedades kokku Laste arv rühmades Laste arv kõikides rühmades kokku Lasteaia nimi Kuni 3 a. 3-4 a. 4-5 a. 5-7 a. Kuni 3 a. 3-4 a. 4-5 a. 5-7 a. Laagri Lasteaed - 3 2 1 6 - 60 39 21 120 Laagri Lasteaia Ääsmäe filiaal 1 1 1 3 15 21 20 - 56 Veskitammi lasteaed - 2 2 2 6 - 40 39 41 120 Allikas: Saue Vallavalitsus Lisaks munitsipaallasteaedadele tegutseb Saue vallas ka üks eralasteaed- RaM Veskimöldre Lasteaed. Koos eralasteaiaga on võrgustiku teenindusmahuks kokku 19 rühma koos 374 lapsega. Kuna Saue vald osales Saue linnas ühe lasteaia ehitamise finantseerimisel, siis on 25 valla lapsele garanteeritud koht Saue linnas. Tallinna munitsipaal- ja eralasteaedades käib 1.10.2008 seisuga kokku 142 vallas elavat last. Munitsipaallasteaedades käivate laste eest tasutakse vastavalt Tallinna linna lasteaia kohatasudele 2008.a aastal on Saue valla lasteaiakohtade maksumus järgmine Tabel 10 Munitsipaallasteaedade kohamaksumus 2008 Lasteaed Aastamaksumus Kuumaksumus 1 Veskitammi lasteaed 70 590 5 912 2 Laagri lasteaed (koos Ääsmäe filiaaliga) 53 286 4 440 Allikas: Saue Vallavalitsuse 8.01.2008 korraldus nr 24 Võrdluseks on toodud Tallinna linna lasteaia kohamaksumus, mis 2008. aastal on aastas 30 420 krooni ja kuus 2535 krooni. Valla seisukohalt on oluliseks probleemiks Saue valla lasteaiakohtade ebapiisavus ja pikk ootejärjekord lasteaiakoha saamisel. Nagu ka ülalolevast tabelist ilmneb, on suurim puudus sõimekohtadest. Antud olukorda lasteaiakohtade järjekordadest erinevate vanusegruppide struktuuri ja lasteaedade lõikes iseloomustab allolev tabel. Tabel 11 Lasteaiakohtade järjekorra struktuur vanuse lõikes. Vanus 0-1 a. 1-2 a 2-3 a. 3-4 a 4-5 a. 5-6 a. 6-7 a. Kokku: Järjekorras ootavad lapse 128 144 145 53 48 5 2 525 Allikas: Saue Vallavalitsus Tabelis toodud järjekordade numbrid iseloomustavad vaid kindlasse lasteaeda kohataotlejate arvu ja mitte lasteaiakohtade tegelikku vajadust. Lasteaiajärjekordadega kaasnev paradoksaalne probleem on see, et lasteaiad on tegelikult jooksvalt täidetud ca 2/3 ulatuses, st lapsi, kelle on lasteaiakoht küll olemas, siiski lasteaeda ei tooda. Kehtiv õigusruum aga ei võimalda üle sätestatud piirnormi lasteaiarühmi moodustada (de iure on kohad täis, de facto mitte). Vajadus on vähemalt ühe 80-120 kohalise lasteaia järele Laagri aleviku piirkonnas, seejuures tuleb esmajärjekorras lahendada puuduvate sõimekohtade küsimus. Antud probleem tuli selgesti välja elanike küsitlusest, seejuures toodi lasteaiakohtade nappus välja ühe põhjusena, miks uuselanikud ennast rahvastikuregistris valla elanikuks ei registreeri. Seetõttu on lasteaiakohtade puuduse leevendamine arengukava seisukohalt võtmetähtsusega küsimus. Lähiaastate majandusprognoos ning valla finantserimis ja laenuvõime analüüs näitab, et täiendava lasteaia ehitamiseks (sh laenu võtmiseks) vallal võimalused puuduvad, arvestades veel seda, et tuleb täita EL nõuded ja välja ehitada ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem. Vähemalt lähiaasta-poolteist on laenu võtmiseks samuti ebasobivad, kuna laenuraha hind on kõrge. Alternatiivvariandina vajab analüüsimist see, kas vallal on mõttekas lasteaed (lasteaiakohad) rentida, vastavat moodullasteaedade ehitamist turul pakutakse. Lasteaia ehitamiseks sobiv maa on vallal olemas. Ääsmäe filiaalis on probleemiks ruumipuudus, sest osa lasteaia ruume kasutab Salu Kool. Lasteaia vanem rühm käib Ääsmäe koolis eelkoolirühmana. See tingib aruandluse ja finantseerimise keerukuse. Perspektiivis tuleks ette näha nimetatud rühma viimine Ääsmäe filiaali ruumidesse, selle eelduseks on Salu Kooli uue hoone valmimine/Salu Kooli väljakolimine. Arvestades valla elanike lähiaastate prognoosi ja arengukeskuste paiknemist, on arengukava kaugema tuleviku perspektiivis vajalik lasteaia ehitamine Vanamõisa külas, Jõgisoo külas, Hüüru ning Alliku külas (Koru detailplaneeringuala) Vajadus nimetatud lasteaedade järele sõltub uute üldplaneeringukohaste elamupiirkondade väljaehitamisest ning arengukava lähiperspektiivis pole praeguse majandusprognoosi tingimustes (2009-2012) nende rajamist lähitulevikus ette näha. Nimetatud lasteaedade ehitamise kulud peavad vähemalt osaliselt katma piirkondade arendajad. Lasteaiakohtade puuduse probleemi leevendamiseks on Saue vallas korraldatud lapsehoiuteenuse kulude kompenseerimine lapsevanematele, kes pole oma lastele lasteaeda kohta saanud. Saue vald maksab munitsipaallasteaedadele ja eralasteaedadele toetust nende laste eest, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Saue vald. Lasteaedadel on olemas nõuetekohased arengukavad. Laagri Lasteaia Laagri hoone ja Veskitammi lasteaia hooned on heas korras, Laagri Lasteaia Ääsmäe filiaali hoonete olukord on rahuldav ja lähiaastatel tuleb jätkata järk-järgulist hoonete ja inventari renoveerimist-väljavahetamist. Osaliselt vajavad täiendamist Laagri lasteaia mänguväljakud ning väljaehitamist Laagri lasteaia Ääsmäe filiaali lastemänguväljak. 2.2 Saue valla üldhariduskoolid ja nende arenguvajadused Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel on kohalik omavalitsus kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. Kool pole pelgalt haridusasutus, kool on ka piirkonna identiteedi kujunemiseks väga oluline element. Antud funktsiooni täitmiseks tegutseb 2008/09 õppeaastal Saue vallas munitsipaal- üldhariduskoolina Ääsmäe Põhikool ja 100% vallale omandis oleva OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskuse Laagri Kool. Viimane tegutseb formaalselt erakooli seaduse alusel. 2008. aasta septembris on Saue valla koolides kokku 565 õpilast. Saue valla koolide 1.-4. klassides õpib kokku 338 õpilast, 5.–9 klassides õpib 227 õpilast. Saue valla üldhariduskoolides õpib 2008/2009 õppeaastal 565 õpilast, järgnevas tabelis on toodud õpilaste arvuline jagunemine koolide ja klassikomplektide lõikes. Tabel 12 Õpilaste arvud Saue valla koolides 2008/2009 KOOLID* Õpilaste arvud klasside kaupa K1 K2 K3 K4 K5 K6 K7 K8 K9 KOKKU PÕHIKOOLID Laagri kool 71 72 69 71 46 49 23 25 19 445 Ääsmäe Põhikool 15 15 12 13 13 11 13 15 13 120 KOKKU 86 87 81 84 59 60 36 40 32 565 Allikas: Saue Vallavalitsus Nii lisaks siis eelnevale käib Saue valla lapsi Tallinnas üldhariduskoolides 522, nendest ca 300 keskkoolitasemel. Tallinna linnas on kooli kohamaksumus 8760 kooni aastas ja 730 krooni kuus. Valla munitsipaalkoolides ja -lasteaedades (Ääsmäe Põhikool, Veskitammi ja Laagri lasteaed) käib teistest omavalitsustest kokku 29 last. Kõige rohkem on neid Tallinnast - 13 last ja Kernu vallast- 7 last. Laagri Koolis käib väljastpoolt Saue valda kokku 79 õpilast. Hetkel ei ole koolikohtade puudust, kuid selles osas muutub olukord aastal 2013/2014 kui vastavalt rahvastikuprognoosile hakkab suurenema I klassi minejate arv ja tekib vajadus täiendava klassikomplekti moodustamiseks. Kindlasti on vaja investeerida kooli sööklaosa ruumide laiendamisse aastal 2013-2014. Tabel 13 Üldhariduskoolide kohamaksumus 2008 Kool Aastamaksumus Kuumaksumus 1 Ääsmäe Põhikool 50 448 4 204 2 Laagri kool 18 617 1 551 Allikas: Saue Vallavalitsuse 8.01.2008 korraldus nr 24 Nii Laagri Koolil kui Ääsmäe Põhikoolil on olemas haridusasutuse arengukava. Laagri kool on seni tegutsenud formaalselt erakoolina, kooli ehitamist finantseeriti läbi 100% vallale kuuluva OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskus. Perspektiivis tuleb analüüsida (õiguslikud, majanduslikud, juhtimisalased, haridusalased aspektid), kas otstarbekas on Laagri kool säilitada formaalselt erakoolina (küll vallale kuuluva äriühingu omandis) või muuta ta ka ametlikult munitsipaalkooliks. Laagri Kool asub käesoleva sajandil ehitatud uutes hoonetes, Ääsmäe Põhikool 1980- ehitatud hoonetes, mistõttu Ääsmäe kooli remondivajadused on oluliselt suuremad kui Laagri Koolil. Saue vallas puudub keskharidust pakkuv üldharidusasutus (gümnaasium) Laagri kooli juures on olemas maa perspektiivse gümnaasiumihoone ehitamiseks. Gümnaasiumihoone ehitamine ja vastava haridustaseme loomine ei ole lähiaastate küsimus, kuid sellegipoolest tuleb analüüsida gümnaasiumi rajamise õiguslikke, majanduslikke ja haridusalaseid perspektiive tulevikus (aastatel 2015 ja edasi) Eelpool toodi välja, et kool on oluline paikkonna identiteedi kujundaja. Lähtudes eeltoodust tuleb koolides käsitleda ja tutvustada valla ajalugu, looduskeskkonda jms. Vastavalt haridusseadusele peab kohalik omavalitsus tagama pedagoogidele eluruumi. Tegemist pole pelgalt seaduses toodud formaalse nõudega, vaid võimaldab leida valla haridusasutustesse pädevaid õpetajaid, kellel puudub võimalus eluruumi ostmiseks, eriti arvestades majandusolukorda. Pedagoogidele ei ole otstarbekas eraldada eluruumi valla sotsiaalmajja, kuna sotsiaaleluasemete vajadus lähiajal lähtudes majandusprognoosist tõuseb. Samas võiks vajadusel kaaluda pedagoogide jaoks vajalike eluruumide ostmist Laagri alevikus ja Ääsmäe külas, kuna kinnisvaraturg on selleks hetkel suhteliselt soodne. Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada õpilaste jõudmine kooli ja koolist koju. Vallal on koolibussiliinide teenindamiseks vastavalt läbiviidud riigihanke sõlmitud hankeleping AS MTG-ga Ääsmäe piirkonna koolibussiliinide teenindamiseks ja AS Harjumaa Liinid Laagri ja Saue piirkonna koolibussiliinide teenindamiseks perioodil 1.10.2008 kuni 30.06.2011. Koolitranspordi liinikilomeetri hind tõusis 2008.a läbiviidud riigihanke tulemusel eelmise lepinguga võrreldes ligi kaks korda, iseloomustades Eestis tervikuna toimuvaid hinnatõuse. Vallavalitsus peab koostama lastele võimalikult mugava ja samas valla seisukohalt soodsaima liinivõrgu, kontrollima teenuse kvaliteeti ja reageerima operatiivselt muutmisvajadustele. 2.3 Noorsootöö Saue vallas ja selle arenguvajadused Vastavalt noorsootöö seadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on omavalitsusüksuse ülesanne oma haldusterritooriumil noorsootööd korraldada, noorsootöö kontseptsiooni põhjal võib kohalik omavalitsus delegeerida noorsootöö ülesandeid mittetulundussektorile. Vastavalt noorsootöö strateegiale 2006-2013 on Noorsootööl on kaheksa valdkonda: erinoorsootöö (töö riskirühmadega, käsitletakse sotsiaalvaldkonnas), huviharidus (õppekavajärgne vaba aja tegevus, sh noorsootöö koolis), info noorte kohta ja noortele ning nõustamine ja uuringud, noorsootööalane koolitus- täiendus- ja ümberõpe, noorte tervistav ja arendav puhkus (noortelaagrite tegevus), noorte töökasvatus (töömalevad), ja rahvusvaheline noorsootöö. Huviharidus on üleriigilise või institutsioonisisese õppekava alusel toimuv tegevus noorega tema isiksuse mitmekülgse arengu võimaldamiseks.Huvitegevust korraldatakse koolide, avatud noortekeskuste, huvikeskuste, noorteühingute ja mittetulundusühingute kaudu. Huvikoolide tegevust reguleerib huvikooli seadus. Saue vallas puudub spetsialiseerunud huvikool. (kunstikool, muusikakool vms) Tallinna huvikoolides käib 2008.a sügisperioodil kokku 140 last, Saue linna huvikoolides 12 last. Saue linnaga on vallal sõlmitud koostööleping, mille alusel vald hüvitab linnale õpilaskoha maksumuse, Tallinna linn huvikoolides käivate laste eest hetkel raha ei nõua. Riskikriteeriumiks on siinkohal Tallinna linna edasine käitumine, huvikoolides käivate laste eest raha nõudmine tähendaks olulist koormust vallaeelarvele. Saue valla laste ja noorte huvialategevuse toetamiseks teistes omavalitsustes on kavandatud 2008 aasta eelarvesse 600 000 krooni. Saue valla noorsootöö probleemid ja arenguvajadused on alljärgnevad: • Valda tuleks moodustada noorte nõukoda (noortevolikogu). • Vallas puudub huvikool(id) huvihariduse andmiseks. Huviringe ja noorte tervistavat ja arendavat puhkust korraldavad Laagri Kool, Ääsmäe Põhikool, Ääsmäe Kultuuri ja Spordi SA, Veskitammi Kultuurikeskus, MTÜ Vanamõisa Küla ning MTÜ Jõgisoo Vabaajakeskus. • Perspektiivis võiks kaaluda Saue valla huvikooli moodustamist (analüüsides enne selle õiguslikke, majanduslikke, haridusalaseid aspekte) ja töölerakendamist kas täiesti omaette asutusena või Laagri Kooli juurde. • Laagri alevikus puudub avatud noortekeskus, vajadus noortekeskuse järele on kindlasti olemas. Nõlvaku vana katlamaja Laagri alevikus kasutavad Nõlvaku piirkonna noored, kuid ruumid vajavad remonti. • Noortekeskuse väljaarendamine on võimalik ka Vanamõisa seltsimaja baasil. • Vallas puudub noorsootöötaja; • Valla noorsootöö arendamisel on oluline tegeleda noote töökasvatusega. Töökasvatuse eesmärk on noorsootöö meetodite kaudu parandada noorte olukorda tööturul, suurendades noorte tööhõivevalmidust. Vajalik on võimalikult mitmekesiste töökasvatuslike meetodite rakendamine olenevalt sihtrühmast ja kohalikest tingimustest. Levinum meede on noorte õpilasmalevad. Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud Tugevused Võimalused • Ääsmäe ja Laagri kooli edasine arendamine, sh Laagri kool gümnaasiumiks. • Edukalt toimivad ja hea õpikeskkonnaga Laagri kool ja Ääsmäe Põhikool • Edukalt toimivad ja hea keskkonnaga lasteaiad • Toimiva noorsootöö süsteemi väljaarendamine • Koostöö naaberomavalitsustega keskhariduse andmine Saue valla lastele. • Uute lasteaedade ehitamine välisinvestorite kaasabil • Võimalus kasutada Tallinna linna hariduse ja noorsootöö ressursse Nõrkused Ohud • Lasteaiakohtade vähesus ja pikad ootejärjekorrad. Sõimekohtade puudumine Laagris asuvates lasteaedades Lasteaiakohtade puuduse tõttu ei registreerita valla elanikuks •Vallas puudub võimalus huvihariduse andmiseks, vald on sõltuv teistest KOV-idest • Laagri alevikus puudub toimiv noortekeskus. Puudub noorsootöötaja • Majanduslik surutis vähendab elanike sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimisvõimekus • Võimekate koolijuhtide, õpetajate, lasteaiatöötajate lahkumine • Tugev palgasurve haridus- ja noorsootöö valdkonnas Valdkonna peaeesmärk, alameesmärgid ja tegevused Saue valla poolt pakutav alus-, põhi- ja huviharidus on kaasaja nõuetele vastav ja konkurentsivõimeline ja sellega on rahul õpilased, lapsevanemad, haridus- ja noorsootöötajad. E: 2.1 Valla lasteaedade poolt pakutav alusharidus vastab kaasaja nõuetele ja on konkurentsivõimeline, lasteaedade õpikeskkonnaga on rahul nii lapsed, lapsevanemad kui lasteaiatöötajad, võimaluste piires on lahendatud lasteaiakohtade puudus Tegevused Allikas Vastutaja Lasteaedade arengukavade täitmine, tähtaegne ülevaatamine ja uuendamine vallaeelarve Vallavalitsus, lasteaed Lasteaedade hoonete jooksev remont sh tuleohtusüsteemide tagamine vallaeelarve vallavalitsus Koostöö naaberomavalitsustega lasteaiakohtade vajaku leevendamiseks vallaeelarve vallavalitsus Ääsmäe lasteaia rekonstrueerimine 2008-2010 vallaeelarve, siseriiklikud toetusmeetmed vallavalitsus Lasteaedade lastemänguväljakute uuendamine ja täiendamine vallaeelarve, HRIP vallavalitsus Uuritakse Laagrisse uue lasteaia ehitamise või lasteaia kohtade (lasteaiahoone rentimise) majanduslikku põhjendatust ja otstarbekohasust ning lähtudes sellest kavandatakse vajalikud tegevused lasteaia (ja sõime) kohtade puuduse vähendamiseks vallaeelarve, PPP, erainvestor, EL tõukefondid vallavalitsus Vanamõisa küla lasteaed- algkooli ehitus erainvestor arendajad, vallavalitsus Hüüru külas lasteaia ehitus erainvestor arendajad, vallavalitsus Jõgisoo külas lasteaia ehitus erainvestor arendajad, vallavalitsus Eralasteaedade ja lastehoiu toetamine vallaeelarve vallavalitsus E: 2.2 Valla koolide poolt pakutav põhiharidus vastab kaasaja nõuetele, ja on konkurentsivõimeline, koolide õpikeskkonnaga on rahul nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad Tegevused Allikas Vastutaja Koolide arengukavade täitmine, tähtaegne ülevaatamine ja uuendamine vallaeelarve vallavalitsus, kool Analüüsitakse Laagri Kooli munitsipaalkooliks muutmise õiguslikke, juhtimisalaseid, haridusalaseid ja majanduslikke aspekte ning lähtudes eksperthinnangu tulemusest langetatakse otsused vallaeelarve vallavalitsus Analüüsitakse Laagri Kooli gümnaasiumiosa rajamise õiguslikke, haridusalaseid ja majanduslikke aspekte ning tehakse otsus gümnaasiumi vajalikkuse/mittevajalikkuse kohta vallaeelarve vallavalitsus Laagri kooli sööklaosa ruumide laiendamine vallavalitsus vallavalitsus Koolide õpikeskkonna monitooring, koolivägivalla juhtumite ennetamine .. vallavalitsus, kool Koostöö naaberomavalitsustega valla õpilastele hea hariduse võimaldamiseks … vallavalitsus Koolide tuleohutuseks vajalike süsteemide korrasoleku tagamine ja kontroll vallaeelarve vallavalitsus Tagatakse laste tasuta toitlustamine valla koolides riigieelarve vallaeelarve haridus- ja teadus- ministeerium; vallavalitsus Pedagoogidele korterite ostmine vallaeelarve vallavalitsus Koolibussiliinide käigushoidmine vallaeelarve vallavalitsus Kutsenõustamise süsteemi väljaarendamine vallaeelarve vallavalitsus E:2.3 Erivajadustega lastele ja noortele on tagatud kaasaegne õpi- ja elukeskkond Tegevused Allikas Vastutaja Puuetega laste kooli ehitus Ääsmäe külla (Salu kooli uus hoone) riigieelarve, EL tõukefondid erainvestor arendajad Puuetega inimeste elu- ja õpikeskuse rajamine Maidla külla (Haraka Kodu) riigieelarve, EL tõukefondid, erainvestor arendajad E:2.4 Vallas on kättesaadavad mitmekesised noorte huviharidusvõimalused, pakutava huviharidusega on rahul nii lapsed, haridustöötajad kui lapsevanemad Tegevused Allikas Vastutaja Koostöö naaberomavalitsustega Saue valla lastele hea huvihariduse võimaldamiseks … vallavalitsus Huvihariduse toetamine Laagri ja Ääsmäe kooli baasil vallaeelarve vallavalitsus Laagri Huvikooli moodustamise õiguslike, haridusalaste ja majanduslike aspektide analüüs ja põhjendaud otsuse alusel huvikooli rajamine vallaeelarve riigieelarve vallavalitsus E:2.5 Vald arvestab oma noorte huvide ja vajadustega, toimib eesmärgipärane ja sotsiaalseid probleeme ennetav noorsootöö Tegevused Allikas Vastutaja Noorsootöö arengukava koostamine … vallavalitsus Noorte nõukoja moodustamine … vallavalitsus Koostöö naaberomavalitsustega noorsootöö korraldamisel ja lastele erinevate võimaluste pakkumisel … vallavalitsus Töötatakse välja meetmed koolivägivalla juhtumite ennetamiseks ja ära hoidmiseks … vallavalitsus, koolid Kaasatakse lapsi ja noori koolivaheaegadel eakohaste tööde tegemisele, õpilasmaleva käivitamine vallaeelarve vallavalitsus, valla ettevõtted, koolid, MTÜ-d Ennetustöö sõltuvusainete kasutamise takistamiseks laste ja noorte poolt. … vallavalitsus, koolid, MTÜ-d Valla noortekeskuse väljaarendamine Laagri alevikus Nõlvaku või Kuuse endiste katlamajade hoonete baasil, perspektiivis Vanamõisa Seltsimajas ja Hüüru Mõisas, Ääsmäe noortekeskuse jätkuv tegutsemine. vallaeelarve vallavalitsus Valla noorsootöötaja ametikoha moodustamine ja noorsootöötaja ametisse võtmine vallaeelarve vallavalitsus Kriminaalpreventiivne töö noorte kuritegevuse vähendamiseks, Noortele vaba aja sisustamise võimaluste leidmine, vähendamaks sellega noorte huvi alkoholi ja narkootikumide vastu vallaeelarve Vallavalitsus, koolid, politsei, alaealiste komisjon 3. Kultuur, sport ja vaba aeg Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on rahvuskultuuri säilitamine, kaitsmine ja edendamine ning vastavate tingimuste loomine. Saue valla oluliseks ülesandeks toetada kodanikuühiskonna edendamist, kolmanda sektori organisatsioone ja ülevallaliste ürituste läbiviimist. 3.1. Valla rahvaraamatukogud ja nende arenguvajadused Saue valla kultuurielu oluliseks osaks on rahvaraamatukogud. Saue vallas on kaks rahvaraamatukogu (sh Saue Vallaraamatukogu filiaal Hüürus). Saue Vallaraamatukogu - Saue Vallaraamatukogu teenindab nii lapsi kui täiskasvanuid. Kirjandust on võimalik kohapeal lugeda ja koju laenutada. Kogudesse kuulub 35 000 eksemplari ilu-, laste- ja teadmiskirjandust, perioodikaväljaandeid on tellitud 53 nimetust. Kohapeal kasutamiseks on komplekteeritud teatmefond (entsüklopeediad, sõnastikud, leksikonid). Interneti püsiühendusega lugejaarvuteid on 3. Registreeritud lugejaid on 1500. Hüüru raamatukogu (Saue Vallaraamatukogu filiaal) - Valida ja koju laenutada on võimalik rohkem kui 14 000 trükise hulgast. Raamatukogu väljaannete hulka kuulub ilu-, laste- ja teabekirjandus. Raamatukogus on 3 püsiühendusega arvutit. Registreeritud lugejate arv on 200. Ääsmäe raamatukogu - Raamatukogu lugejaks on registreeritud üle 600 inimese. Külastusi on aastas üle 13 tuhande. Võimalik on valida ja koju laenutada kirjandust umbes 14 000 trükise hulgast. Saab kasutada lugemissaali, teabetoa internetiteenuseid, vaadata videoid, kuulata muusikat. Arvestades riigi üldist majanduslikku olukorda, trükiste hinnatõusu (alates 01.01.2009 kaob raamatute käibemaksusoodustus) võib prognoosida rahvaraamatukogude kasutamise elavnemist. Lähtudes eeltoodust tuleb analüüsida, kas raamatukogude õhtune lahtiolekuaeg võiks teatud päevadel olla senisest pikem. (praegu Hüürus T,K,N,R 18.00, Laagris K kuni 19.00, Ääsmäel K kuni 20.00.) Rahvaraamatukogude arenguvajadused on alljärgnevad: • Saue Vallaraamatukogu (asukohaga Laagris) ruumipuuduse üheks perspektiivseks lahenduseks on endise „Scotland Yardi“ hoone kasutuselevõtt ja kohandamine raamatukogu vajadusteks. • Saue Vallaraamatukogust võiks välja arendada valla kõrgkultuuri keskuse, korraldades seal luuleõhtuid, muusikaüritusi, kohtumisi kirjanike ja luuletajatega jne. • Hüüru raamatukogu ruumid Hüüru mõisas vajavad renoveerimist. • Rahvaraamatukoguteenuse kättesaadavuse parandamise võimaluste analüüs sh kaaluda raamatukogude lahtiolekuaja pikendamist. 3.2 Valla kultuuritöö ja selle arenguvajadused Kultuuriteenuseid vallas pakuvad Veskitammi Kultuurikeskus (põhimääruse järgne nimetus Saue Valla Noorte-, Sotsiaaltöö- ja Kultuurikeskus) ning külades paiknevad mittetulundusühingud (külaseltsid). Veskitammi Kultuurikeskus on Saue valla asutus, mille tegevuse põhieesmärgiks on rahvuskultuuri traditsioonide säilitamine, edasiarendamine ja võimaluste loomine inimeste vabaks eneseväljendamiseks ning loominguliseks tegevuseks. Tulevikus tuleb panustada Kultuurikeskuse tegevuse mitmekesistamisele. Kultuurikeskuses tuleb välja ehitada puuduv turvavalgustuse süsteem. Teiseks oluliseks kultuuriteenuste pakkujaks on valla mittetulundusühingud ja eeskätt külaseltsid. Arvestades, et lisaks vallapoolsele finantseerimisele teevad külaseltsid väga palju ka vabatahtliku koostöö vormis, on see omavalitsuse ja kogukonna jaoks üks kõige efektiivsemaid kultuurielu korraldamise viise. Kultuuriteenuseid osutavad järgmised organisatsioonid: • Ääsmäe Kultuuri- ja Spordi SAtegutseb Ääsmäe Põhikooli ruumides. Kultuuritöö tegemistesse on kaasatud ka Tagametsa küla. • MTÜ Vanamõisa Küla: tegutseb Vanamõisa seltsimajas ja teenindab peaasjalikult Vanamõisa küla ja Alliku küla elanikke. Vanamõisa seltsimaja on valla omandis. Vald tasub seltsimaja ülalpidamiskulud. MTÜ Vanamõisa Küla haldab Vanamõisas Reinu kinnistul paiknevat vabaõhuürituste platsi. Heakorrastustööde tegemine toimub vallavalitsuse poolt haljastuse eelarve alusel. Vanamõisa seltsimajas korraldatakse huviringide tegevust, viiakse läbi kursuseid, tegeletakse noorsootööga, tegutseb eakate klubi, toimuvad väljakujunenud traditsioonilised üritused. Seltsimajas on tööl 1 palgaline töötaja. MTÜ Vanamõisa küla on eestvedajaks mitmetele ülevallalistele üritustele. • Hüüru Kultuuriklubi (seltsing) tegutseb Hüüru mõisas. Hüüru Kultuuriklubi teenindab sisuliselt ka Kiia, Püha ja Vatsla külasid, kus kultuuri- ja seltsitegevuseks vajalikud ruumid puuduvad. • MTÜ Maidla Külaselts tegutseb vallale kuuluvas Maidla seltsimajas, seltsi tegemistesse on kaasatud ka Pärinurme küla elanikud. • MTÜ Saue-Jõgisoo Haridusselts tegutseb seltsile kuuluvas hoones Jõgisool. • MTÜ Tuula TutulustegutsebTuula külas. Seltsi tegevustest võtavad osa ka Pällu küla elanikud. • MTÜ Kultuuri- ja Haridusselts Teemantasutati 2007.a ülevallalise organisatsioonina, mille tegevus on suunatud Jaan Teemanti mälestuse väärtustamisele ja laiemalt ülevallaliste kultuuri-, hariduse- ja ajalooalaste ürituste korraldamisele. Selts on korraldanud vallas filmiõhtuid. Arenguvajadused kultuuritöö korralduses: 1. Kultuuriteenuste valiku laiendamine. 2. Valla identiteedi ja kokkukuuluvustunde seisukohalt on oluline valla ajaloo ja kultuuripärandi süstematiseeritud uurimine, sh valla ajalugu käsitleva raamatu väljaandmine ja valla ajaloo käsitlemine valla haridusasutustes. 3. Ääsmäe küla soovib Ääsmäe rahvamaja ehitamist, kuid arvestades majandusprognoosi pole see enne aastat 2013 reaalne; küla aktiiv ja elanikud saavad kasutada Ääsmäe Põhikooli ruume. 4. Saue vallale kuuluv Hüüru mõis vajab perspektiivselt kapitaalremonti. 2007/2008a on valminud Hüüru mõisa rekonstrueerimisprojekt. Hüüru mõisas tuleb teha hädavajalikke remonttöid, et tagada hoone põhikonstruktsioonide säilimine ja elementaarsed mugavused, sest praeguse majandusliku surutise perioodil ei ole selle täismahus rekonstrueerimine 2009-2013 reaalne. 5. Hüüru mõisa kujundamine piirkondlikuks kultuuri- ja seltsielu keskuseks ning teatrikeskuseks. „Mõisateatriks.“ 6. Maidla seltsimaja kõrvalhoonete renoveerimine ja kõlakoja ehitus. 7. Jõgisoo seltsimaja juurde vabaõhu üritusteks sobiva laululava ja ürituste platsi ehitamine. 8. Tuulas puudub kultuuri- ja seltsiürituste läbiviimiseks sobiv hoone.. Vajadustele vastav hoone on olemas, hoone vajab renoveerimist. 3.3 Ülevallalised kultuuri- ja spordiüritused Ülevallalised kultuuri- ja spordiüritused tugevdavad vallaelanike kokkukuuluvustunnet ja identiteeti. Saue vald jätkab nimetatud ülevallaliste ürituste edasist toetamist ning eesmärgiks on ürituste korraldamise senisest parem kvaliteet.Saue vallas on välja kujunenud järgmised üritused: 1. Saue valla rattaretk (korraldaja MTÜ Vanamõisa Küla) 2. Suvelõpupidu koos Vanamõisa käsitöölaadaga (korraldaja MTÜ Vanamõisa Küla,) 3. Saue valla sügisjooks (korraldaja Rahvaspordiklubi Kuuse) 4. Jüriöö jooks – Saue vallas tuntud rahvaspordiüritus, mis toimub 23. aprillil. (korraldavad külaseltsid) 5. Vabariigi aastapäev (korraldab Saue Vallavalitsus) 6. Vokaalansamblite Vabariiklik konkurss „Veskitammi lauluratas“ Arenguvajadused: 1. Seniste ülevallaliste ürituste jätkamine ja vallapoolne toetamine. 2. Ettepanek on hakata korraldama Jaan Teemanti mälestuspäeva ning valida üks üritus, mida tähistada koos küladega ülevallalise üritusena isamaalisuse ja eesti rahvuse teadlikkuse tõstmiseks valla kodanike seas. 3.4. Külaliikumine Koduküla elukeskkonna paremaks korraldamiseks on kodanikualgatusena mitmeid võimalusi: moodustada mittetulundusühing, või valida külavanem ja külakogu. Külaseltse on mainitud kultuuriteenuseid käsitlevas peatükis. Valla ja küla identiteedi kujundajana, külades ühistegevuse korraldajana ja küla survegrupina on külaseltsid kodanikuühiskonna arengu seisukohalt võtmetähtsusega. Saue vallas eksisteerivad või tegutsevad järgmised külaseltsid: 1. MTÜ Vanamõisa Küla (Vanamõisa küla, Alliku küla) 2. MTÜ Maidla Külaselts (Maidla ja Pärinurme küla) 3. MTÜ Tuula Tutulus (Tuula ja Pällu küla) 4. MTÜ Hüüru Külaselts (Hüüru küla) 5. MTÜ Jõgisoo Küla (Jõgisoo, Koppelmaa külad) 6. MTÜ Ääsmäe Külakogu (Ääsmäe ja Tagametsa külad) Külaseltsid puuduvad Kiia, Valingu, Aila ja Vatsla külas. Valla uusasumitesse on tekkinud uued seltsid. Peamiselt on need tekkinud survegrupina arendajatega tekkinud konfliktikohtade lahendamise taustal (nt MTÜ Välja Selts Vanamõisas, MTÜ Karutiigi ja MTÜ Alliku Küla Alliku külas). Internetis on mitmed piirkondlikud foorumid. Valla ja külade identiteedi väljakujunemise huvides on seltside teke kompaktsetes uusasumites igati tervitatav ning vallale on need kindlaks partneriks. Kokkuvõttes võib välja tuua järgmised arenguvajadused: 1. Külavanemate ja -seltside regulaarsed kohtumised vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetega külades valla- ja külaelu arendamise eesmärgil. 2. Külaelu arendamise toetamine nendes külades kus külaselts, külakogu või külavanem puudub. Uusasumites piirkondlike seltside moodustamisele kaasaaitamine. 3. Külade arengukavade koostamise nõustamine. 4. Külaseltside ja teiste organisatsioonide ühtsete rahastamispõhimõtete väljatöötamise jätkamine ning jätkusuutlik rahastamine. Seejuures tuleb rahastamismudeli ülesehitusel eristada kinnisvara korrashoiuga seotud tegevused (külaseltsi hoone ülevalpidamine), seltsi poolt avalikkusele osutatavad avalikud teenused (nt kultuuriteenused) ja küla arendamiseks ning ühistööks ettenähtud raha. 5. Hüüru mõisa renoveerimine ja Tuula külaseltsi hoone väljaehitamine. 3.5 Eakate tegevus valla kultuurimaastikul Vallas tegutsevad kas mittetulundusühingutena või seltsingutena mitmed eakate klubid. • Laagri Pihlamari - Seltsing Pihlamari tegutseb Kuuse tn 27 ruumides, koos käiakse ringides ja ühisüritustel. Ringideks on jooga võimlemine, käsitööring, kokandusring ja lauluansambel. Ühiselt käiakse ekskursioonidel, tähistatakse tähtpäevasid ja peetakse Pihlamari sünnipäevapidu. • Hüüru Sügiskuld - Sügiskuld on pensionäride ühendus. Seltsingu eesmärk on tuua kodust välja ja tõmmata kaasa ka teiste külade eakaid, sisendada tegevuslusti ja säilitada aktiivne eluhoiak. Tegutsetakse laulu-, käsitöö- ja võimlemisringis. Ühiselt tähistatakse emadepäeva, sügispidu ja jõulupidu. • Ääsmäel Sügis – Ääsmäel tegutsev seltsing Sügis on eelkõige pensionäride ühendus. Ühiselt käiakse tantsu-, keraamika- ja käsitööringis ning vesteldakse jututoas. Kolmekuningapäev, küünlapäev, naistepäev, Sügise sünnipäev, jõulupidu ja juubelisünnipäevad – kõik need on ühenduse olulised kuupäevad, mida tähistatakse ühiselt. • Vanamõisas “Memme-Taadi” klubi – eakate ühendus, kuhu kuulub 20 liiget. Eesmärgiks on aktiviseerida piirkonna eakate tegevust. Regulaarselt käiakse koos kaks korda kuus seltsimajas, kus tegevused vastavalt vajadustele ja soovidele - külas käivad huvipakkuvad külalised ning organiseeritakse erinevaid tegevusi. Ühiselt tähistatakse jõulupidu ja kevadpidusid, võetakse osa erinevatest väljasõitudest ja teiste seltside korraldatud üritustest. Piirkonna eakad on aktiivsed külaürituste korraldamisele kaasaaitamises. 3.6 Sporditegevus ja selle arenguvajadused Vallas tegelevad sporditeenuste osutamisega MTÜ Laagri Haridus ja Spordikeskus (võimla ja ujula), Ääsmäe Kultuuri-ja Spordi SA ja Rahvaspordiklubi „Kuuse“, nimetatud asutuste baasil ka mitmed spordiklubid. Vald toetab spordiklubide tegevust. Kuuse amortiseerunud spordihoone vajab kapitaalremonti. Erainitsiatiivil toimunud suuremaks spordiürituseks oli MTÜ Vanamõisa Suusaklubi poolt 2008.a korraldatud „Kõva Mehe Jooks“, samuti soovib MTÜ Vanamõisa külla, Vääna jõe äärde rajada suusaradasid. 3.7 Avalikud vaba aja ning spordirajatised ja nende arenguvajadused Avalike lastemänguväljakute vähesus/puudumine on probleemiks nii Laagri alevikus, külades kui uusasumites. Paljud enne 1990 aastaid ehitatud mänguväljakud ja spordiväljakud on amortiseerunud ja seetõttu ka ohtlikud, kõige hullemas seisus elemendid on demonteeritud. Avalikud vaba aja rajatised on olulised rahva tervise tagamise seisukohalt, samuti võimaldavad vallaelanikel meeldivalt aega veeta. Laagri-Alliku piirkonnas asuvad avalike mänguväljakute väljaarendamiseks sobivad krundid Urva 7B ning Avamaa ja Redise tn nurgal. Urva 7B väljakul hetkel elemendid puuduvad, Avamaa mänguväljak on osaliselt välja ehitatud. Mõlema väljaku väljaarendamine on üks arengukava prioriteetidest. Vajalik on avaliku mänguväljaku rajamine Nõlvaku tn piirkonda. Perspektiivis on vajalik avalike lastemänguväljakute rajamine uusasumite piirkondades. Avalikud spordiväljakud Laagris puuduvad, tasu eest on võimalik kasutada Laagri Kooli juures asuvaid väljakuid. Valminud ehitusprojektide alusel on avalikud spordiväljakud kavas rajada Urva 7B kinnistule ja Avamaa-Redise mänguväljaku alale. Perspektiivne on suhteliselt väikse investeeringuga taastada Kuuse tn ja raudtee vahel, garaa˛ide juures asuv korvpalliväljak. Urva 7b mänguväljaku projekt näeb ette ekstreemspordiväljaku rajamise Urva 7B mänguväljaku alale. Täna ekstreemspordiväljak vallas puudub. Tervisespordirajatistena on võimalik kasutada Harku metsas asuvaid liikumisradasid, tervisespordirajatisi on võimalik rajada Pääsküla jõe ääre pargis. Hüüru külas avalikudmängu ja spordiväljakud puuduvad. Lastemänguväljaku rajamiseks on perspektiivne koht Kiviaia tn ääres, samas tuleb analüüsida ja leida võimalusi ka teisi võimalusi mänguväljaku ja spordiväljaku(te) ehitamiseks sobiva maa-ala leidmiseks. Vanamõisa külas on perspektiivseks mänguväljaku väljaarendamise kohaks Vanamõisa lõkkeplats. Mänguväljaku (mõeldud Vanamõisa ja Alliku küla ühise mänguväljakuna) arendamisega tegeleb MTÜ Vanamõisa Küla, raha selleks taotletakse PRIA toetusskeemist. Ääsmäe mänguväljak paikneb Kase tn ääres. 2008.a paigaldati väljakule uued elemendid (liivakast, „Tarzani rada“, kiiged, karusell), mänguväljaku väljaarendamist jätkatakse. Perspektiivis on vajalik mänguväljaku ehitamine Kasemäe elurajooni. Jõgisoo mänguväljak paikneb Lõokese tn ääres, väljakule tehti 2008.a kapitaalremont, väljaku väljaarendamist jätkatakse. Jõgisoo külakogu soovib spordiväljakute väljaarendamist Jõgisoo seltsimaja juurde. Kiia külas asub mänguväljaku- ja spordiväljaku väljaarendamiseks sobiv maaüksus praeguse korvpalliväljaku piirkonnas. Tuula külas asuvad mänguväljaku elemendid Kaldamäe tee ääres, probleemiks on see, et elamud asuvad lastemänguväljakutest kaugemal. Maidla külas on perspektiivne spordiväljaku (rannavõrkpalliplatsi) rajamine Maidla veehoidla äärde. Uusasumites on probleemiks asjaolu, et arendajad on detailplaneeringu järgsed lastemänguväljakud jätnud välja ehitamata. Uute planeeringute menetlemisel tuleb ette näha sobivad maa-alad lastemänguväljakute rajamiseks ning nõuda arendajatel nende väljaehitamist. Vald toetab seltside projektipõhiseid rahataotlusi laste mänguväljakute väljaarendamiseks. Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud Tugevused Võimalused • Arenenud kultuurielu • Kolm rahvaraamatukogu ja koolide raamatukogud • Väljakujunenud traditsioonilised ülevallalised üritused • Tegusad külaseltsid ja aktiivne külaelu Laagri raamatukogu väljaarendamine kõrgkultuurikeskuseks • Külaseltside aktiivse kaasamise ja tööga kodanikuühiskonna arendamine vallas • Hüüru mõisa baasil „mõisateatri“ väljaarendamine • Uute lastemänguväljakute, liikumisradade, spordiväljakute võrgustiku väljaarendamine • Traditsiooniliste valla suurürituste edasiarendamine Nõrkused Ohud • Osades külades puuduvad aktiivsed eestvedajad, seltsielu ebaühtlus (Vatslas, Kiial, Valingul seltsid puuduvad) • Väljaarendamata ühistöö uusasumites • Laagri raamatukogu ruumipuudus, Hüüru haruraamatukogu amortiseerunud infrastruktuur (Hüüru mõis) • Välja arendamata liikumisradade võrgustik ja vähe lastemänguväljakuid. • Noored ei huvitu pakutavatest vaba aja veetmise võimalustest ning toimub jõugustumine. • Majanduslik surutis vähendab elanike sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimis- võimekus; • Külaelu eestvedajate loobumine, üldise aktiivsuse vähenemine majandusliku surutise taustal Valdkonna peaeesmärk, alameesmärgid ja tegevused Kultuuri- ja spordi- ja vaba aja tegevus on kättesaadav ja populaarne, vald väärtustab rahvuslikke traditsioone, ajaloo- ning kultuuripärandit E: 3.1 Valla rahvaraamatukogude võrgustik vastab valla elanike ootustele, raamatukogud on valla kõrgkultuuri keskuseks Tegevused Allikas Vastutaja Saue valla rahvaraamatukogude arengukava koostamine … vallavalitsus, raamatukogu Laagri raamatukogu laiendus ja perspektiivne asumine Veskitammi 8 asuvasse hoonesse, raamatukogus kultuuriürituste valiku oluline laiendamine vallaeelarve, erainvestor vallavalitsus Kultuuri-, spordiseltside ja valla kultuuriasutuste omavahelist koostöö toetamine … vallavalitsus, asutused, MTÜ-d Analüüsitakse rahvaraamatukoguteenuse kättesaadavuse parandamise võimalusi sh raamatukogude lahtiolekuaja pikendamist vallaeelarve vallavalitsus Rahvaraamatukogude vahelise koostöö soodustamine … vallavalitsus E: 3.2 Saue valla kultuuri infrastruktuur ja teenused vastavad vallaelanike ja külaliste ootustele, kultuuri- ja seltsielu vajadustele Tegevused Allikas Vastutaja Valla ühtse kultuurikalendri koostamine ja avalikustamine veebilehel koostöös MTÜ-ga … vallavalitsus, MTÜd Veskitammi Kultuurikeskuses pakutavate kultuuriteenuste mitmekesistamine ja laiendamine vallaeelarve vallavalitsus, MTÜd Koostöö korraldamine piirkondlike kultuuriürituste korraldamisel (Hageri kihelkonna päevad) ja teiste ühiskultuuriürituste korraldamisel … vallavalitsus, MTÜd, naabervallad Vabaõhuürituste toimumiskoha väljaarendamine Vanamõisa külla Reinu kinnistule, mängu ja spordiväljakute rajamine, laululava rajamine koos tantsuplatsi ja pinkidega, parkla ja puhekoha ehitamine vallaeelarve, PRIA, MTÜ, HRIP, LEADER meede MTÜd, vallavalitsus Hüüru mõisa renoveerimine kohalikus kultuuri, noorsootöö ja seltsielu keskuseks ja „Mõisateatriks“, mõisa teenindamise jaoks vajaliku parkla ehitamine ning mõisa ümbritseva pargi ja jõeääre korrastamine Vallaeelarve, EL tõukefondid, HRIP, PRIA, MTÜd, erainvestor MTÜd, vallavalitsus Maidla seltsimaja kõrvalhoone rekonstrueerimine, laululava ehitamine vallaeelarve, HRIP, MTÜ, EAS MTÜd, vallavalitsus Jõgisoo seltsimaja juurde vabaõhu üritusteks vajaliku laululava ja üritusteplatsi ehitamine, puhkekoha rajamine vallaeelarve, PRIA, MTÜ, HRIP, LEADER meede MTÜd, vallavalitsus Tuula seltsimaja/rahvamaja rajamine ning töölerakendamine, Keila jõe kergliiklustee ja õppe-puhkeraja rajamine koos külastustoa, infostendide ja puhkekohtadega. (koos Keila linnaga ja Keila vallaga) Vallaeelarve, EL tõukefondid, PRIA, MTÜd, HRIP, LEADER meede MTÜd, vallavalitsus Valla isetegevuskollektiivide ja rahvakultuuriga tegelevate isikute toetamine vallaeelarve vallavalitsus Vallavalitsuse ja MTÜ-de rolli täpsustamine kultuuriteenuste pakkujana ning MTÜ-de ühtsete rahastamispõhimõtete väljatöötamine … vallavalitsus Välissuhtluse toetamine ja arendamine (kultuurialane koostöö Soome sõprusvallaga) vallaeelarve vallavalitsus Teatrite külastusetenduste jätkuv toomine valda … vallavalitsus, MTÜd Saue valla segakoori toetamine vallaeelarve vallavalitsus Valla ajaloo uurimine ja valla ajalugu käsitleva raamatu väljaandmine vallaeelarve vallavalitsus, MTÜd E: 3.3 Saue vallas toetatakse noorte- ja rahvasporti ja spordiklubisid, elanikele on tagatud mitmekesised avalikud sportimisvõimalused Tegevused Allikas Vastutaja Spordiga tegelevate MTÜ-de toetamine vallaeelarve vallavalitsus Valla noorsportlaste toetamine vallaeelarve vallavalitsus Kuuse spordihoone renoveerimine vallaeelarve, PRIA, HRIP vallavalitsus, MTÜ Kuuse Valla nimel esinevate spordivõistkondade toetamine vallaeelarve vallavalitsus E: 3.4 Valla traditsioonilised ühisüritused on atraktiivsed ning valla identiteeti toetavad ning on populaarsed nii vallaelanike kui külaliste hulgas Tegevused Allikas Vastutaja Valla kevadise rattaretke iga-aastane korraldamine vallaeelarve, erainvestorid Vallavalitsus, MTÜd Jüriöö jooksu iga-aastane korraldamine vallaeelarve, erainvestorid Vallavalitsus, MTÜd Saue valla suvelõpupeo/külade päeva/käsitöölaada iga-aastane korraldamine Vanamõisa vabaõhuürituste platsil vallaeelarve, erainvestorid Vallavalitsus, MTÜd Laagri Sügisjooksu iga-aastane korraldamine, Sügisjooksul on vähemalt 300 osavõtjat vallaeelarve, erainvestorid MTÜ Kuuse Veskitammi Lauluratta iga-aastane korraldamine vallaeelarve Veskitammi Kultuurikeskus Iga-aastane Vabariigi aastapäeva kohane tähistamine vallaeelarve Vallavalitsus, MTÜd Kevadiste heakorratalgute iga-aastane korraldamine vallaeelarve, KIK, erainvestorid Vallavalitsus, MTÜd Jaan Teemanti mälestuspäeva iga-aastane korraldamine ülevallalise isamaalisuse ja eesti rahvuse teadlikkuse tõstmise üritusena vallaeelarve, erainvestorid Vallavalitsus, MTÜd E: 3.5 Saue valla külaseltsid ja piirkondlikud mittetulundusühingud toetavad kodanikuühiskonna ja kohaliku elu arengut ja on vallale igakülgseks partneriks Tegevused Allikas Vastutaja Külaseltside ja MTÜ-de ühtsete rahastamispõhimõtete väljatöötamine, külaseltside õiguste, kohustuste ja vastutuse ülevaatamine ja sätestamine. … vallavalitsus Korrapärase külavanemate ja külaseltside nõukoja korraldamine … vallavalitsus, MTÜd Küla arengukava põhimõtete sätestamine ja külavanemate nõustamine ning toetamine küla/asumi arengukava koostamisel. Arengukava igale külale! … vallavalitsus, MTÜd, külavanemad Valingu, Kiia, Vatsla küladesse külaseltsi moodustamise toetamine Vallaeelarve, MTÜd Vallavalitsus, elanikud, külavanemad Tegusad külavanemad igasse külasse, külavanemate õiguste, kohustuste ja vastutuse ülevaatamine ja sätestamine … Vallavalitsus, elanikud, külavanemad Uusasumitesse piirkondlike seltside moodustamise toetamine vallaeelarve vallavalitsus Tuula seltsimaja valmimine ja töölerakendamine, Keila jõe kergliiklustee ja õppe-puhkeraja rajamine koos külastustoa, infostendide ja puhkekohtadega. (koos Keila linna ja vallaga) Vallaeelarve, EL tõukefondid, PRIA, MTÜd, HRIP Vallavalitsus, MTÜ Tuula Tutulus Eakate seltside igakülgne toetamine vallaeelarve, erainvestor vallavalitsus Külaseltside omavahelise ja üleriigilise koostöö väärtustamine … vallavalitsus, MTÜd E: 3.6 Erinevas vanuses ja erinevate huvidega elanikele on head võimalused vaba aja sisustamiseks vabas õhus Tegevused Allikas Vastutaja Külade keskustesse mängu- ja palliplatside rajamise toetamine vallaeelarve, PRIA, HRIP Vallavalitsus, MTÜd Ekstreemspordiväljaku rajamine Laagri alevikku vallaeelarve, HRIP vallavalitsus Mänguväljakute hoolduse tagamine ja regulaarne tehniline kontroll vallaeelarve vallavalitsus Uute mänguväljakute ehitamine: igal aasta investeeritakse avalike mänguväljakute ehitamiseks vähemalt 200 000 krooni vallaeelarve, HRIP, PRIA Vallavalitsus, MTÜd Avalike spordirajatiste (korv- ja võrkpalliväljakud) taastamine ja uute ehitamine, igal aastal investeeritakse spordiväljakute ehitamiseks vähemalt 100 000 krooni. vallaeelarve, HRIP, PRIA vallavalitsus Tervisespordirajatiste ehitamine- igal aastal ehitatakse vähemalt üks tervisespordirajatis vallaeelarve, HRIP, PRIA vallavalitsus Urva 7B mängu- ja spordiväljaku ja Avamaa/Redise mängu- ja spordiväljaku väljaehitamine Laagri alevikus vallaeelarve, HRIP vallavalitsus Vanamõisa vabaõhuürituste platsi lastemänguväljaku ja spordiväljaku väljaehitamine Vallaeelarve, erainvestor, PRIA, HRIP MTÜ Vanamõisa Küla, vallavalitsus Lastemänguväljaku ehitamine Ääsmäe põhikooli juurde ja Kase tn mängu- ja spordiväljaku edasiarendamine vallaeelarve, HRIP, PRIA vallavalitsus Hüüru küla mängu- ja spordiväljakute asukohavariantide läbitöötamine ning mängu ja spordiväljakute ehitus vallaeelarve, HRIP, PRIA vallavalitsus Jõgisoo seltsimaja juurde spordiväljakute rajamine vallaeelarve, HRIP, PRIA vallavalitsus Tuula külasse invaspordiväljaku ja liikumisraja ehitamine erainvestor, siseriiklikud toetused arendaja Harku metsa terviseradade projektis osalemine; osalemine Harku metsa liikumisradade võrgustiku arendamisel, uuritakse võimalusi Harku parkmetsa suunduva Tammetalu tee valla omandisse saamiseks ning parkla rajamiseks Tammetalu tee äärde vallaeelarve, EL tõukefondid, RMK, huvitatud osapooled vallavalitsus Sportimiseks vajalike kergliiklusteede ehitamine, osalemine Harku metsa liikumisradade võrgustiku arendamisel, uuritakse võimalusi Harku parkmetsa suunduva Tammetalu tee valla omandisse saamiseks ning parkla rajamiseks Tammetalu tee äärde vallaeelarve, ,RMK, vallavalitsus Suusaradade ehitamine Vanamõisa külla erainvestor, siseriiklikud toetused MTÜ Vanamõisa Suusaklubi Jalgpalliväljaku ehitamine Vanamõisa külla erainvestor arendaja 4. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus Kohaliku hoolekande tasandil korraldab vald laste-, vanurite ja puuetega inimeste ja teiste vähekindlustatud inimeste sotsiaalhoolekannet, keda käsitletakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel sotsiaalhoolekande subjektidena. Sotsiaalhoolekande peamised vormid on: 1. sotsiaalteenused (avahooldus, sotsiaalkorterid, nõustamine ja eeskoste); 2. hoolekandeasutused (päevakeskus, turvakodu, hooldekodu jm); 3. sotsiaaltoetused jm aineline abistamine. Saue valla sotsiaalvaldkonna riskianalüüs näitab, et vaatamata tervikuna positiivsele sotsiaalvaldkonna arengule Saue vallas jätkub viimastel aastatel esile tõusnud neli põhilist sotsiaalriski, mis paratamatult mõjutavad nii üldisi kui sotsiaaltöö suundasid vallas. • Rahvastiku noorenemine lühikeses perspektiivis ja pikas perspektiivis üldine demograafiline probleem- rahvastiku vananemine ja eakate vanusegrupi osatähtsuse pidev suurenemine (vt rahvastikuprognoos) • Rahvaarvu kiire kasv, rahvaarvu suurenemisega suureneb paratamatult ka abivajajate arv. • Majandussurutisega kaasnevad sotsiaalriskid sh võimetus tasuda kommunaalmakseid, probleemid eluasemelaenude tagasimaksmisel ja üha teravamalt esile kerkiv kiirlaenude temaatika. ja nende arenguvajadused Saue valla elanike hulgas oli 01.01.2008 seisuga 1442 vanadus- ja 152 töövõimetuspensionäri, kes moodustasid 18,8% elanike üldarvust. Toitjakaotuspensionäre oli 53. Arstliku Ekspertiisi Komisjoni otsusega oli keskmine puue määratud 101, raske puue 177 ja sügav puue 42 vallaelanikule. Kõikide puudeastmete osas võrreldes 2006. aastaga on märgata kasvutendentsi. 2007. aasta jooksul on sõlmitud 16 koduhoolduse ja muude teenuste osutamise lepingut. Valla sotsiaalteenuste osutamiseks ostetud invabussiga sõidutatakse Maidla, Ääsmäe ja Hüüru külade abivajajaid regulaarselt üks kord nädalas kauplusesse, turule, apteeki. Teiste külade elanikke teenindatakse vastavalt vajadusele ja tellimustele. Levinumad sihtkohad on OÜ Invar ja teised abivahendeid müüvad firmad, taastusravikeskused, haiglad, Sotsiaalkindlustusamet, pangad jne. Vallaelanike kodudes osutatakse koristusteenust, tuuakse koju toidukaupu ja ravimeid ning sotsiaalmajas pestakse/triigitakse pesu, koristatakse ja osutatakse hügieeniteenust. Täiskasvanud teovõimelisi puuetega inimesi toetatakse läbi hooldajatoetuste süsteemi. Alates 1. aprillist 2005 lõpetati raske ja sügava puudega inimese hooldajale hooldajatoetuse maksmine. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel ning hooldajatoetust hakkasid maksma kohalikud omavalitsused. Hooldaja määratakse täisealisele teovõimelisele isikule, kes puude tõttu vajab abi oma õiguste ja kohustuste täitmisel ning hooldaja määrab hooldatava elukohajärgne kohalik omavalitsus. Saue vallas on hooldajatoetus vallaeelarvest hooldajale igakuiselt makstav toetus hooldatava toimetuleku soodustamiseks. Hooldatav on kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet vajav 18-aastane ja vanem raske või sügava puudega isik. Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Sotsiaalteenuste valdkonna olulisemad sõlmprobleemid ja kitsaskohad on alljärgnevad: • Vallas puudub sotsiaalkeskus, kus oleks teenustena välja arendatud puuetega inimeste toetatud töökohad, eakate inimeste toetatud töökohad, töötute nõustamine ja rehabilitatsioon, supiköögi ja varjupaiga võimalus. • Sotsiaalnõustamise ja võlanõustamise süsteemi väljaarendamine; • Hädaabitööliste (töötute) tööle rakendamise (avalike tööde) programmi väljatöötamine ja kohase töö leidmine; • Üldkasulikule tööle suunatute tööle rakendamine; • Lastekaitse ja perenõustamise edasiarendamine • Koduteenuste ringi laiendamine ja mitmekesistamine 4.2 Sotsiaaltoetused Alljärgnev tabel iseloomustab Saue valla sotsiaaltoetuste suurust võrreldes naaberomavalitsustega Tabel 14 Sotsiaaltoetuste võrdlev tabel Saue vald Kernu vald Keila linn Keila vald Saue linn Harku vald Tallinn Saku vald 1. Sünnitoetus 2006 a 5000 kr 5000 kr 5000 kr 5000 kr 5000 kr 2007 a 5000 kr 5000 kr 5000 kr 5000 kr 2008 a 5000 kr 5000 kr 5000 kr 7000 kr 7000 kr 6000 kr 5000 kr 5000 kr 2. Matusetoetus 2006 a 1500 kr 1000 kr 1500 kr 2007 a 1500 kr 1000 kr 2600 kr 2000 kr 2008 a 2000 kr 1000 kr 3000 kr 3000 kr 3000 kr 1500 kr 3. Kasuperetoetus 2006 a 1500 kr/kuus - 300 kr/kuus 2007 a 1500 kr/kuus - 300 kr/kuus 1500 kr 2008 a 1500 kr /kuus - 500 kr/kuus 3000 kr 500 kr/ kuus 4. Ravimitoetus 2006 a 500 kr/aastas 1000 kr/a 1 k/6k 75% 2007 a 500 kr/aastas 1500 kr/a 500 kr/kv 2008 a 500 kr/aastas 2000 kr/a 500 kr /kvartalis 300 kr/ kuus 1000 kr/aastas 2500 kr (sh vakts) 5. Hooldustoetus 2006 a 400 kr/kuus Hooldek 1500 kr/k 2007 a 400 kr/kuus Hooldek 1500 kr/k 2008 a 400 kr/kuus Hooldek 1500 kr/kuus RP 400 kr/k ja SP 600 kr/k 6. Esmakordselt kooli mineva lapse toetus 2006 a 500 kr 2000 kr 1000 kr 500 kr 2007 a 500 kr 2000 kr 1000 kr 1000 kr 2008 a 5000 kr 2000 kr 1000 kr 2000 kr 1500 kr 5000 kr 7. Koolilõputoetus 2006 a 500 kr - - 500 kr 2007 a 500 kr - - 1000 kr 2008 a 500 kr - - 1500 kr 1000 kr 1000 kr 8. Jõulutoetus 2006 a 200 kr - - 200 kr - 2007 a 200 kr - - Dif, kuni 500 2008 a 200 kr - - 500 kr - 9. Lapsehoiutoetus 2006 a 2000 kr/kuus - 2007 a 2000 kr/kuus - 2500 kr/kuus 2008 a 2000 kr/k - 2300 kr/k 2500 kr/k 3300 kr/k Vt[2] 1875 kr/k 3300 kr/k[3] 10 . Puuetega inimeste toetus 2006 a 1500 kr/a 2007 a 1500 kr/a 2008 a 1500 kr/a 11. Vaktsineerimise toetus 2006 a - - - 2007 a 2000 kr - - 2008 a 2000 kr - - Allikas: kohaliku omavalitsuse üksuste veebilehed Tabelist ilmneb, et Saue vallas pakutavad toetused on võrreldavad naaberomavalitsuste poolt pakutavate toetustega, seejuures tuleb nimetada esmakordselt kooli mineva lapse toetust, mis Saue vallas on oluliselt kõrgem kui naabervaldades ja võrdne Tallinnas kasutatava määraga. Lastehoiutoetus on samas naabervaldade samaliigilisest toetusest veidi madalam. Järgmises tabelis on esitatud valla toetuste saajate arv viimasel kolmel aastal ning toetussummad. Tabel 15 Saue vallas makstavad sotsiaaltoetused (arvuliselt) Toetused Toetuse saajate/taotluste arv 2006 2007 2008 30.09.08 seisuga Sünnitoetus 94 129 110 Matusetoetus 56 61 52 Kasuperetoetus 12 12 10 Ravimitoetus 890 901 425 Abi-, hooldus-ja rehabilitatsioonivahendite ning taastusravitoetus 190 221 169 Esmakordselt kooli mineva lapse toetus 79 101 98 Koolilõputoetus 87 75 73 Jõulutoetus 2750 2852 ca 2950 Hooldajatoetus 95 88 83 Vaktsineerimise toetus - 49 26 Lapsehoiutoetus 43 134 (1. okt) Allikas: Saue Vallavalitsus Tabel 16 Saue vallas makstavad sotsiaaltoetused (kroonides) Toetused Kulutatud raha/ kr 2006 2007 2008 (prognoos) Sünnitoetus 470 000 645 000 650 000 Matusetoetus 78 500 91 500 120 000 Kasuperetoetus 270 000 219 200 270 000 Ravimitoetus 437 400 448 624 500 000 Hooldustoetus 311 775 383813 350 000 Esmakordselt kooli mineva lapse toetus 83 000 50 500 545 000 Koolilõputoetus 37 500 34 000 Jõulutoetus 535 900 571 600 650 000 Hooldajatoetus 351 571 268 220 300 000 Vaktsineerimise toetus - 56 963 70 000 Lapsehoiutoetus 638000 2 505 805 Allikas: Saue Vallavalitsus Lähiaastatel tuleb arvestada sotsiaaltoetuste summade suurenemisega, seda tulenevalt elanikkonna kasvust (sünnitoetus, koolimineva lapse toetus, lapsehoiutoetus), kindlasti suureneb vajadus riikliku toimetulekutoetuse ning ühekordsete sotsiaaltoetuste järele (tulenevalt majandusprognoosist). 4.3 Hoolekandeasutused ja nende arenguvajadused Üldhooldekodu teenuse eesmärk on kindlustada eakate, kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega, ööpäevaringne hooldamine üldhooldekodus.Hoolekandeasutusena tegutseb Saue valla hallatav asutus – Harku Hooldekodu. Hooldekodus on kokku 27 kohta. Väljaspool Saue valla piire asuvates hooldekodudes elab 9 vallaelanikku. Omavalitsusorganid on kohustatud andma eluaseme isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajadusel võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks või varjupaiga, öömaja kasutamiseks. Teenust osutatakse: puudega isikutele; lastekodust elluastujatele, kriisiperedele, muudele isikutele, kellel puudub eluase või kes teenust saamata jääksid eluasemest ilma. Nõlvaku 9A paikneb valla sotsiaalmaja, mis aga ei ole eraldiseisev asutus, vaid sotsiaalhoolekande osakonna struktuuriüksus. Sotsiaalmajas on kokku 9 korterit. Maidlas asuvas sotsiaalmajas on kokku 4 korterit. Hoolekandeasustuste sõlmprobleemid ja kitsaskohad on alljärgnevad: • Lähiaastatel on lähtuvalt valla rahvastikuprognoosist ja Eesti üldisest rahvastikutrendist ette näha hooldekodu kohtade vajaduse järk-järgulist suurenemist. Seega on vajalikud täiendavad hooldekodu kohad. Arengukava perspektiivis on kolm põhimõttelist lahendust: a) Harku Hooldekodu laiendamine (juurdeehitus), b) koostöös naaberomavalitsustega ühise hooldekodu rajamine ja uue hoone ehitamine (nt Harku Hooldekodu baasil), c) hooldekoduteenuse ostmine erasektori käest. • Majanduslik olukord tingib sotsiaaleluasemete vajaduse suurenemise lähiaastatel. 4.4 Lastekaitse Peamisteks alaealistega tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerijaks on alaealise mõjutusvahendite seaduse alusel moodustatud maakondade ja kohalike omavalitsuste (vallavalitsuste) alaealiste komisjonid. Lastekaitse alase töö maht on tulenevalt elanikkonna noorenemisest ja kiirest elanike arvust viimastel aastatel tunduvalt tõusnud. Sellepärast tuleb lähiaastatel arvestada täiendava lastekaitse spetsialisti tööle võtmisega. Laagri alevikku tuleb rajada laste- ja noorte sotsiaalkeskus (rajatava valla sotsiaalkeskuse osana) 4.5 Tervishoid ja rahva tervise edendamine Tervishoiuteenuse korraldamine on riiklik ülesanne, kohaliku omavalitsuse funktsioon tervishoiu korraldamisel piirdub peaasjalikult tervise-edenduse ja tervislike eluviiside arendamise/propageerimisega ning esmatasandi arstiabi valdkonnas võimalikult soodsa toimimiskeskkonna tagamisega. Saue vallas osutab tervishoiuteenust Laagri Tervisekeskus ja Ääsmäe arstipunkt (alates maist 2008 Ääsmäe perearst puudub). Mõlemad perearstikeskused asuvad vallale kuuluvates ruumides. Vallavalitsus tasub perearstikeskuste kommunaalkulu. Teeninduspiirkonnad ja perearsti nimistute arv on määratud maakonna poolt ning on otseses seoses arstiabi kättesaadavusega. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on inimesel võimalik endale vabalt valida perearst, mis tähendab, et osal Saue valla elanikest on perearst mujal. Vastavalt sotsiaalministri 29.11.2001.a. määrusele on perearsti maksimaalne nimistu suurus 2000 ja minimaalne 1200 patsienti. Nendest võib maha arvata 10% kindlustamata ja 10% nn. „liikuvaid” elanikke. Tervishoiu valdkonna lahendamist vajavad sõlmprobleemid ja kitsaskohad on järgmised: • Perearstide puudus. 1.10.2008 on lootus, et Laagri Tervisekeskusesse asub alates 01.01.2009 tööle uus perearst; Ääsmäe arstipunktis perearst puudub ning Harju Maavalitsuse jõupingutused uue perearsti leidmiseks ei ole vilja kandnud. Arvestades valla rahvastikuprognoosi, siis aastaks 2011 oleks vallal vaja 5 perearsti. • Perearstide ruumide seisukord ja laienemisvõimalused. Laagri Tervisekeskus asub Saue vallamajas ning suhteliselt kitsastes oludes. Lahendamist vajab perearstikeskuse uute ruumide küsimus. Kui tervishoiuteenuse korraldamine on riiklik ülesanne, siis kohalikul omavalitsusel on oluline osa rahva tervise arendamisel. Tervise-edenduse baasdokumendiks Eestis on „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020. Arengukava üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Rahva tervise tagamiseks olulised tegevused on läbivalt põimitud arengukava erinevatesse valdkondlikesse peatükkidesse, olulisemad rahva tervise tagamisele suunatud abinõud on järgmised: • Valla juures toimiva ja partnerlusel põhineva tervisenõukogu moodustamine ja töölerakendamine; • Pädevad sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad valla sotsiaal- ja haridusasutustes; • Tervisega seonduva teabe kättesaadavuse tagamine sotsiaalselt tundlikele gruppidele nende õiguste, neile suunatud hüvitiste ja teenuste kohta, kasutades selleks arusaadavaid suhtlusvorme; • Keskkonnatervise põhimõtete järgimine, vastava teabe levitamine, planeerimis- ja ehitustegevusega ning transpordiga kaasnevate ohtude ja terviseriskide hindamine, nende avalikustamine, mõjude minimeerimine ning inimeste tervist kahjustavate projektide vältimine; • Kvaliteetse joogivee tagamine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamisele suunatud projektide elluviimisel; • Liikumis- ja vaba aja võimaluste pakkumine (kergliiklusteed, avalikud mängu- ja spordiväljakud, tervisespordirajatised jms) • Avalike puhkekohtade ja haljasalade rajamine. • Riskikäitumisega noorte koolist väljalangemise ennetamiseks ajalik võrgustikutöö (info liikumine) kooli, lapsevanemate ja sotsiaalpedagoogide/sotsiaaltöötajate vahel. • Noorte teadlikkuse tõusule suunatud ürituste propageerimine sh avalikes noortekeskustes. • Karskete ja tervislike eluviiside propageerimine. 4.6 Valla turvalisus Saue valda teenindab Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakond. Vallas on kaks politseikonstaablit, konstaablipunkt asub Laagri alevikus, Vae tn 2. Vallavalitsus hüvitab nimetatud ruumide ülevalpidamise kulud. Valla poolt osteti 2008.a konstaablitele alkomeeter. Arengukava prioriteediks on politsei igakülgne vallapoolne toetamine ning politsei kohaloleku jätkumine. Kuni 2008.a lõpuni kehtib valla poolt sõlmitud leping patrullteenuse osutamiseks vallas. Arengukava koostamise käigus toimub diskussioon nimetatud patrullteenuse jätkamise mõttekuses, kuna muutunud ja täpsustunud õiguskord on esitanud eraturvafirmadele olulised piirangud avalikus kohas korra pidamise osas. Vallavara on kaitstud turvafirma poolt, kellega on sõlmitud objektide tehnilise valve kompleksleping. Vallavalitsuse eestvõttel valmis 2008.a valla kriisireguleerimise voldik, mis on Eesti omavalitsuste hulgas üks esimesi sellelaadseid infovoldikuid. Saue Vallavalitsus sõlmis 2008.a MTÜ-ga Eesti Naabrivalve lepingu naabrivalve tegevuse arendamiseks ja uute naabrivalve sektorite loomiseks ja nende tegevuse nõustamiseks. Koostööd naabrivalvega on kavas jätkata. Analüüsimist vajaks valla munitsipaalpolitsei moodustamise otstarbekohasus ning sellega kaasnevad kulutused. Munitsipaalpolitsei ülesandeks oleks erinevate eeskirjade (jäätmehoolduseeskiri, heakorraeeskiri, kaevetööde eeskiri, koerte ja kasside pidamise eeskiri, puu raie kord, avaliku korra eeskiri) kontrollimine, ehitusjärelevalve ning teatud ulatuses ka patrullteenuse osutamine vallas. Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud Tugevused Võimalused Väljakujunenud sotsiaalhoolekande süsteem, elanikele osutatakse sotsiaalteenuseid ja makstakse sotsiaaltoetusi Nõlvaku 9 asub valla sotsiaalmaja Vallal on oma hooldekodu- Harku Hooldekodu Toimiv perearstikeskus Hea koostöö politseiga ja päästeteenistustega Luuakse uus kaasaegne perearstikeskus Sotsiaalteenuste valiku oluline laiendamine, valla sotsiaalkeskuse käivitamine Elanike tervishoiualase teadlikkuse tõstmiseks edendatakse tervishoiualast teavitustööd Luuakse juurde sotsiaaleluasemeid s.h. puuetega inimestele kohandatud pindu Turvalisuse tõstmiseks arendatakse koostööd turvafirmade, ettevõtete ja politseiga Nõrkused Ohud Mitmekesiseid sotsiaalteenuseid ei ole piisavalt • Puudub valla sotsiaalkeskus • Hooldekodu kohtade arv piiratud • Sotsiaaleluruumide arv on piiratud ja ei vasta muutunud olude vajadustele • Perearstide puudus • Naabrivalve välja arendamata, kaitseliidu kohalik piirkond ei toimi • Majanduslik surutis vähendab elanike sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimis- võimekus; • Majandussurutisega kaasnev töötus, heidikute arvu kasv ning süvenevad sotsiaalprobleemid, kuritegevuse kasv • Elanikkonna vananemisega suureneb eakate sihtgrupp ja nõudlus eakatele suunatud teenuste järgi • Uusi teenuseid ei suudeta muutunud majandusoludega piisavalt kiiresti rakendada Valdkonna peaeesmärk, alameesmärgid ja tegevused Saue vald tagab elanike sotsiaalse turvalisuse, kättesaadavad on kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused E: 4.1 Saue vallas on välja arendatud abivajajate vajadustele vastav sotsiaalhoolekande infrastruktuur ja kvaliteetsed sotsiaalteenused Tegevused Allikas Vastutaja Valla sotsiaalkeskuse ja sotsiaalkeskuses pakutavate teenuste väljaarendamine, selleks vajalike ruumide leidmine vallaeelarve, HRIP, EL tõukefondid vallavalitsus Avahoolduse väljaarendamine, koduteenuste valiku suurendamine ja mitmekesistamine vallaeelarve vallavalitsus, MTÜd Sotsiaalnõustamise ja võlanõustamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine vallaeelarve vallavalitsus Kolmanda sektori aktiviseerimine sotsiaaltöö valdkonnas, eakate ja puuetega inimeste nõukoja moodustamine vallaeelarve vallavalitsus Avalike tööde korraldamine, töötute nõustamine ja rehabilitatsioon vallaeelarve vallavalitsus Toetatud töökohtade loomine valla sotsiaalkeskuse juures vallaeelarve vallavalitsus Valla supiköögi rajamine vallaeelarve vallavalitsus Laste- ja noorte sotsiaalkeskuse rajamine valla sotsiaalkeskuse raames vallaeelarve vallavalitsus Täiendava lastekaitse spetsialisti tööle võtmine vallaeelarve vallavalitsus Erivajadustega inimeste vajaduste arvestamine avalike hoonete projekteerimisel ja ekspluatatsioonis (kaldteed, uste avamine, äärekivid jne) Vallaeelarve, erainvestorid vallavalitsus E:4.2 Saue vald pakub kvaliteetset hooldekodu ja sotsiaaleluruumi teenust Tegevused Allikas Vastutaja Analüüsitakse hooldekodu kohtade vajadust ning lähtudes sellest laiendatakse olemasolevat hooldekodu või rajatakse uus hooldekodu vallaeelarve, erainvestor, EL tõukefondid, HRIP, naaber KOV-id vallavalitsus Sotsiaalkorterite vajaduse analüüs ning ostmine/ehitamine/rentimine vallaeelarve vallavalitsus E: 4.3 Arstiabi on efektiivne ja kättesaadav, vald väärtustab terveid eluviise Tegevused Allikas Vastutaja Perearstide ja eriarstide tegevuse toetamine vallaeelarve vallavalitsus Arstiabi alase teabelevi toetamine vallaeelarve vallavalitsus, perearstid Perearstide ruumide laiendamine, uue perearstikeskuse rajamine Haigekassa, vallaeelarve vallavalitsus perearstid Tervise-edenduse põhimõtetega arvestamine arendustegevuses, tervise-edenduse läbiviimine ja vastavate tegevustega arvestamine arengudokumentides ja vallaeelarves, karskete ja tervislike eluviiside propageerimine, valla tervisenõukogu moodustamine vallaeelarve, MTÜd vallavalitsus, perearstid, MTÜd, haridus- ja sotsiaalasutused E: 4.4 Saue vald toetab ühiskonna turvalisuse eest seisvate organisatsioonide tegevust Tegevused Allikas Vastutaja Koostöö ja infovahetus politsei ja päästeteenistusega valla turvalisuse tagamisele kaasaitamiseks … vallavalitsus Saue valla konstaablite toetamine, sh ruumide ja tehnika (kiirusemõõtja, alkomeeter jms) soetamise osas vallaeelarve vallavalitsus, Politseiamet Videovalvesüsteemi arendamine valla haridusasutustes ja Laagri aleviku turvalisuse suurendamiseks vallaeelarve vallavalitsus Naabrivalve tegevuse toetamine ja uute naabrivalve sektorite moodustamise toetamine vallaeelarve vallavalitsus, MTÜ Eesti Naabrivalve Vallas kaitseliidu ja abipolitseinike tegevusele kaasaaitamine vallaeelarve vallavalitsus, Kaitseliit, Politseiamet Valla kriisireguleerimise kava täitmine, informeerimine võimalikest ohtudest ning vajadusel õppuste läbiviimine … vallavalitsus, Päästeamet Vähekindlustatud isikutele ja teistesse riskigruppidesse kuuluvate isikutele suitsuandurite soodustingimusel pakkumine ning tuleohutuse alase nõustamise korraldamine koostöös Päästeametiga vallaeelarve Vallavalitsus, Päästeamet Munitsipaalpolitsei moodustamise otstarbekuse hindamine ja vajadusel munitsipaalpolitsei moodustamine, valla korrakaitsespetsialisti töölevõtmine vallaeelarve vallavalitsus Vallale kuuluvatesse ruumidesse sh sotsiaal- ja munitsipaaleluruumid- suitsuandurite paigaldamine ja nende korrasoleku kontrollimine vallaeelarve vallavalitsus MAJANDUSKESKKOND 5. Ettevõtlus ja turism Saue valla ettevõtluse arengut toetavaks teguriks on tema soodne geograafiline asend: pealinna, Keila ja Saue linna lähedus ning Harku ja Saku valla naabrus. Pealinna lähedus võimaldab valla elanikel Tallinnas tööl käia ja kasutada sealset tehnilist ning sotsiaalset infrastruktuuri. Turu lähedalolu soodustab ettevõtluse arengut, eriti teenindussfääri laiendamist ja Via-Baltica trassi teenindust. Piirkonniti takistab arendustegevust tehnilise infrastruktuuri puudumine või amortiseerumine (eeskätt- vee ja kanalisatsioonitrassid) Valla (kohaliku omavalitsuse) võimalused ettevõtluse toetamiseks on piiratud, tegemist on kohaliku omavalitsuse vabatahtliku ülesandega. Vald saab ettevõtluse arengut toetada läbi planeerimisprotsessi, koostöö ja nõukoja moodustamisega ning võimaluste piires infrastruktuuride rajamisega (teedevõrk, ühisveevärk- ja kanalisatsioon). Vald peab igati toetama (planeerimisprotsess jms) elanikele suunatud kaubandus- ja teenindusasutuste teket valda. Tuula külas on tekkinud idee põllumajandussaaduste turu rajamiseks lammutatava laudahoone asemele. Põllumajandussaaduste turu rajamist võiks kaaluda ka Laagri alevikus. Nimetatud turu võimalikud tarbijad oleksid Laagri aleviku ja Nõmme linnaosa elanikud. Saue vallas on palju põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid, neist suurimad on: • AS Alliku OS Alliku külas (piimakarjakasvatus); • Tuula Suurtalu Tuula külas (piimakarjakasvatus) • AS Sagro Laagri alevikus (köögiviljakasvatus); • AS Valingu mõis Valingu külas (taime- ja loomakasvatus). • Hildero OÜ (lillekasvatus) • OÜ Kadarbiku talu Ääsmäel (köögiviljakasvatus). Valla seisukohast on oluline põllumajandusliku tootmise jätkumine vallas. Valla üldplaneering näeb ette mitmed kompaktsed tööstuspargid/tootmisalad. Olulisemad nendest on järgmised: Tabel 17 Saue valla olemasolevad/perspektiivsed tootmisalad/tootmispargid Nimetus Asukoht Suurus ha. Arendaja Olulisemad sõlmprobleemid ja kitsaskohad 1 Vatsla tootmisala Vatsla küla (Tammi tee) 2,4 Kapitali Grupp OÜ Puudub ühiskanalisatsioon 2 Laagri tootmisala Laagri alevik 2 Magnum Medical Juurdepääsuteed osaliselt välja ehitamata 3 Harku Tootmispark Vatsla küla 21,9 Harju KEK AS detailplaneering algatatud, Angerja kinnistu detailplaneering vastu võetud 4 Alliku Tootmispark Alliku küla 75 AS Alliku OS detailplaneering vastuvõetud Puudub ühiskanalisatsioon 5 Tallinn-Pärnu mnt ja Tallinn Paldiski rdt vahelise ala tootmisala Vanamõisa küla ca 80 OÜ Chester Universal detailplaneering koostamisel Liikluslahendus Pärnu maanteel 6 Koppelmaa tööstuspark Koppelmaa küla 78 detailplaneering kehtestatud Puudub ühiskanalisatsioon 7 Ääsmäe tootmisala Ääsmäe küla 10 AS BaltSnack; Kadarbiku talu üldplaneeringu kohane detailplaneering koostamisel, 8 Kiia tootmisala Kiia küla AS Kindlus detailplaneering koostamisel Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni trassid, biopuhasti amortiseerunud 9 Jõgisoo tootmispark Jõgisoo küla ca 60 ha üldplaneeringu kohane, arendaja puudub Puudub ühiskanalisatsioon 10 Tuula tootmisala Tuula küla Puudub ühiskanalisatsioon Allikas: Saue Vallavalitsus Turismi arendamise võimalused vallas on piiratud, sest turismi seisukohalt olulisi vaatamisväärsusi on vähe. Selles osas võiks olla perspektiivne Peeter Suure Merekindluse kindlustussüsteemi eksponeerimine ja sellealane koostöö teiste valdadega. Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud Tugevused Võimalused Valla hea logistiline asukoht Tallinna tagamaal, raudtee, teedevõrk, elektriliinid Väljakujunenud ja üldjuhul elupiirkondadest eemal asuvad tööstuspiirkonnad Arenenud põllumajandus ja hästi toimivad põllumajandusettevõtted, soodne turustamise seisukohalt Kohaliku elukeskkonnaga sobiva teadusmahuka ja innovaatilise ettevõtluse areng Töökohtade teke valda Uued elanikud seoses ettevõtluse arenguga, identiteedi kasv kui saavad oma vallas tööd Põllumajandusliku tootmise säilimine ja areng Nõrkused Ohud Kohati puuduvad või amortiseerunud infrastruktuurid (ühisveevärk- ja kanalisatsioon), juurdepääsuteed Nõrgalt arenenud kaubandus ja teenindus, toitlustuskohtade vähesus. Sisuliselt puuduvad turismi arendamiseks vajalikud vaatamisväärsused Valla vähesed võimalused toetada ettevõtluse arengut Elanikkonna vastuseis tootmisele Majandusliku surutisega kaasnev ettevõtlusaktiivsuse langus • Tootmisega kaasnev müra, reostus; ressursimahuka tootmise kolimine valda, veeressursi vähesus • Pendelränne (rajatavate ettevõtete tööjõud väljastpoolt valda) ja sellega kaasnevad transpordi-, liiklus jne probleemid. • Põllumajandusliku tootmise hääbumine, maade söötijäämine Valdkonna peaeesmärk ja tegevused E: 5.1 Saue vallas toimib kohaliku loodus- ja elukeskkonnaga kokkusobiva ettevõtluse arendamiseks vajalik infrastruktuur, loodud on tingimused ettevõtluse ruumiliseks arenguks Tegevused Allikas Vastutaja Arendustegevuse ja ettevõtluse soodustamine ja suunamine üldplaneeringu ja detailplaneeringute abil … vallavalitsus Ettevõtluse toetamine ja nõustamine infrastruktuuride (vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, teed jne) väljaehitamisel EL tõukefondid, erainvestor vallavalitsus, ettevõtjad Toetatakse elanike teenindamisele suunatud kaubanduse ja teeninduse arendamist ... vallavalitsus, ettevõtjad Põllumajandussaaduste turu rajamine Tuula külla ning kaalutakse põllumajandussaaduste turu rajamist Laagri alevikku erainvestor ettevõtjad Osalemine Peeter Suure Merekindluse kindlusrajatiste turismiobjektiks kujundamise alases koostöös vallaeelarve, EL tõukefondid, siseriiklikud toetusmeetmed, erainvestor vallavalitsus Koostöö korraldamine, valla ettevõtjate nõukoja moodustamine ja regulaarne kooskäimine … vallavalitsus, ettevõtjad 6. Vallamajandus 6.1 Riigimaanteed ja nende arenguvajadused Saue vald asub olulisel logistilisel positsioonil, valda läbivad Tallinnast lõunasse ja edelasse suunduvad suured magistraalteed. Riigiteede hoidu korraldab Põhja Regionaalne Maanteeamet. Saue valda läbivad järgmised Eesti põhimaanteed: • nr. 4 Tallinn - Pärnu - Ikla; • nr. 8 Tallinn - Paldiski; • nr. 9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla; nr. 11 Tallinna ringtee Maanteed on praegusel kujul valminud enne 1990. aastaid, seega ei vasta need enam oluliselt kasvanud liiklustihedusega kaasnevatele nõuetele. Maanteeameti poolt on ettevalmistamisel Tallinn-Paldiski maantee ja Tallinna ringtee rekonstrueerimisprojektid. Kuna Pärnu mnt lõikab Laagri aleviku sisuliselt pooleks ja alevikku läbib raskeliiklusega Harku-Laagri maantee , siis on valla seisukohalt on oluline Tallinn- Pärnu maantee Tallinna ja Kanama vahelise lõigu rekonstrueerimine ning Laagri ümbersõidu (Juuliku-Tabasalu) väljaehitamine vähemalt lõigus (Juuliku – Laagri-Harku mnt kolmanda kilomeetrini) Instituudi teest kuni Pärnu maanteeni. Pärnu maanteele on valla seisukohalt oluline välja ehitada Kirsi ristmiku liiklussõlm koos Vanamõisa küla Pärnu mnt juurdepääsu tagamisega (sh raudteetunneli ehitus). Arengukavaga ei lahendata teede asukohavaliku, liikluskorraldusega ja projekteerimisega seotud küsimusi, kuid riigimaanteede planeeringute ja projektide läbivaatamisel peab jälgima, et oleksid tagatud optimaalseim liikluskorraldus, lahendus arvestab kohalike teede võrku, ühistranspordi, kergliikluse ja jalakäijate vajadusi ning kohalike elanike ning ettevõtjate heaolu. Siinkohal tuleb esile tõsta jalakäijate turvalisusega seotud küsimused. Pärnu maanteel Viljaku autobussipeatuse ja Maksimarketi vahel puuduvad jalakäijatele teeületuse võimalused. Nimetatud piirkonnas asuvad mitmed ettevõtted, juba on toimunud inimohvritega liiklusõnnetused. Analoogiline olukord on mitmetel tiheda liiklusega riigimaanteel (nt Paldiski mnt Hüüru küla läbiv teelõik, maanteel asuvad ühistranspordipeatused sh, Pärnu mnt Uku autobussipeatus Jõgisool , Kotka tee piirkond Instituudi teel jm) Jalakäijate turvalisuse huvides on nimetatud kohtades abinõude tarvitusele võtmine väga vajalik. 2007-2008 rekonstrueeris Maanteeamet Laargi alevikku läbiva Veskitammi tänava (Harku-Laagri maantee 0-1.4 km lõigu), kusjuures vald finantseeris kergliiklusteede väljaehitamist ja tehnovõrkude väljavahetamist. Kokku investeeris vald Veskitammi tn väljaehitamisse 8,5 miljonit krooni. Lisaks põhimaanteedele on Saue vallas suhteliselt tihe riigi kõrvalmaanteede võrgustik: Tabel 18 Saue valda läbivad kõrvalmaanteed Maantee Katte liik Kanama - Jõgisoo Kõvakattega Valingu - Jõgisoo Osaliselt kõvakattega Alliku - Laagri - Hüüru Osaliselt kõvakattega Hüüru – Alliku Kruuskattega Tutermaa - Vanamõisa Kruuskattega Harku - Rannamõisa Kõvakattega Hüüru - Saue Osaliselt kõvakattega Kiisa - Maidla Kruuskattega Ääsmäe - Hageri Osaliselt kõvakattega Keila - Ääsmäe Kõvakattega Laagri - Harku Kõvakattega Ääsmäe tee Kõvakattega Ääsmäe Mõisa tee Kõvakattega Ääsmäe - Kernu Kõvakattega Kiia - Vääna - Viti Kõvakattega Kõrvalmaanteede puhul on oluline kruuskattega teede katmine mustkattega. 6.2 Kohalikud teed ja nende arenguvajadused Kohalike valla teede ja avaliku kasutusega teede hoidu korraldab Saue Vallavalitsus. Vastavalt läbiviidud riigihanke tulemustele on kattega teede remonttööde tegija aastatel 2008- 2011 OÜ MKV. Kruuskattega teid hooldab samal ajaperioodil OÜ Kalsep ning teede talihoolet korraldab samal ajaperioodil samuti OÜ Kalsep. Saue valla kohalike teede olem on alljärgnev: kohalikud teed ja tänavad kruuskattega 39,1 km, sh maanteed 27,.3 km ja tänavad 11,8 km asfaltbetoon/mustkattega kokku 26,1 km sh maanteed 7 km ja tänavad 15,8 km Lisaks eeltoodule on vallas avaliku teena kasutatavaid erateid ca 90,8 km. Valla kõvakattega teede seisundist tingitud põhilised sõlmprobleemid ja kitsaskohad on järgmised: • Teede ehituskonstruktsioon ei arvesta kasvanud liiklustihedusega. Laagri aleviku tänavad on laiuselt liialt kitsad, mis tingib vajaduse ehitada suurema liikluskoormusega tänavaid laiemaks, et tagada ohutu liiklus. Elanike küsitluse käigus toodi välja Laagri aleviku Nõlvaku tn laiendamise küsimus. • Ebapiisavast hooldusest ja ehitusajal kasutatud ebakvaliteetsest (aluskonstruktsiooni ehituse ja kattekonstruktsiooni) materjalist tingitud teekatete lagunemine, mistõttu kulub proportsionaalselt palju raha hädaremonditöödeks (aukude lappimiseks). • Sadeveekanalisatsiooni puudumine, sellest tingitud loigud teedel ja teede kiirem lagunemine (eriti talveperioodil). Kõvakattega teede hoolduse parandamiseks (kattekonstruktsiooni lagunemise vältimiseks) tuleb senisest rohkem kasutada teekatete kaitsvat pindamist. Kruuskattega teede seisundist tingitud sõlmprobleemid ja kitsaskohad on alljärgnevad: • Teeäärte võsastumine, sadeveekraavide puudumine, hooldustöödest tekkinud vallid teeservades. • Ilmastikuoludest (soojad ja lumevaesed talved) tingitud kruuskattega teede intensiivsem lagunemine. • Sõidustiilist tingitud kruuskattega teede lagunemine, massipiirangute rikkumisest tingitud kahjustused. • Teede aluskonstruktsiooni ehitusel on kasutatud teede ehituseks sobimatut materjali, mis põhjustab suuri konstruktsiooni vajumisi talveperioodil • Teede alt läbiminevad sadeveetruubid on ebapiisava suurusega ja suures osas amortiseerunud. Vallal tuleb jätkata kruuskattega teede järk-järgulist viimist kõvakatte alla, seejuures lähtutakse järgmisest põhimõtetest: 1. Tee liiklustihedus ja olulisus ühendusteena; 2. Vahetult tee ääres asuvad elurajoonid Vallal tuleb puhastada valla teede äärseid sadeveekraave ja vahetada amortiseerunud truupe, et vältida suurvee üleujutuse ohtusid. Arengukavas sätestatakse aastane mustkatte väljaehitamise maht, konkreetselt väljaehitatavad teed otsustatakse iga-aastaselt. Teedega seondub veel kaks olulist juriidilist nüanssi: • Paljud sisuliselt avalikus kasutuses olevad teed on mõõdetud erakinnistute koosseisu. Selles osas tuleb alustada eraomanikega läbirääkimisi nimetatud teede väljamõõdistamiseks ja saamiseks valla omandisse või sõlmida teede avalikuks kasutamiseks teeseaduses sätestatud korras vajalikud lepingud. • Uusarenduste piirkonnas on arendajad tingituna majandusolukorra halvenemisest või teatud juhtudel pahatahtlikult jätnud välja ehitamata planeeringujärgsed kõvakattega teed. (nt Tootsi elurajoon, Välja elurajoon). 6.3 Kergliiklusteede võrgustik ja selle arenguvajadused Saue vallas on tähistatud kergliiklusteed rajatud rekonstrueeritud Veskitammi tn äärde, Sae tn äärde, Instituudi teele Metsavahi elurajooni ulatuses, Vanasilla teele, Nõlvaku tn äärde (osaliselt), Sillaku tn äärde, Kuuse tn äärde, Hoiu tn, Laagri-Alliku riigitee äärde Koidu elurajooni ulatuses. Valla seisukohalt on oluline kergliiklusteede arendamine ühtse võrguna sidudes need Tallinna linna, Saue linna ja teiste naaberomavalitsuste kergliiklusteedega ühtsesse võrku. Olulisteks kergliiklusteede võrgustiku osadeks tuleb lugeda järgmised teelõigud: • Laagri-Saue-Keila kergliiklustee. Esmases järjekorras on oluline koostöös Saue linnaga Laagri-Saue kergliiklustee asukohavalik ja kergliiklustee väljaehitamine. Kergliiklustee lahendaks Koidu elurajooni ühenduse Laagri alevikuga ja Padula raudteepeatuse ühenduse Laagri ja Alliku külaga. Nimetatud tee rajamiseks soovitakse kasutada Euroopa Liidu raha. • Harku-Hüüru-Kiia-Keila kergliiklustee (koos ühendusega Püha ja Kiia külla) • Nõlvaku-Instituudi tee-Harku kergliiklustee (osa Saku-Tabasalu kergliiklusteest). Vallas on esimeses järjekorras vajalik välja ehitada Instituudi tee äärne kergliiklustee Laagri ja Metsvahi elurajooni vahel. • Ääsmäe kergliiklusteede võrgustik, sh Kasesalu tn äärne kergliiklustee. • Tuula-Keila kergliiklustee Kergliiklusteede arendamisel lähtutakse järgmisest põhimõtetest: 1. Kõigi kaubandus ja teenindusettevõtete, tööstusparkide ja suurema töötajate arvuga ettevõtete juurde tuleb juba planeeringutega tagada ligipääs kergliiklusvahenditega. 2. Planeeringutega tagada suuremate suletud territooriumiga aladest, suurtest infrastruktuuri objektidest jne. läbisõidukoridorid (tunnelid, sillad, ülekäigud) niimoodi, et ei peaks tegema kergliiklusvahenditega suuri ringe. 3. Osa marsruute peavad olema piisavalt ohutud ja täielikult eraldatud autoteedest, et ka pere väiksemate liikmetega koos saaks ohtu kartmata sõita ja jalutada. 4. Jalgrattaparklate rajamine 6.4 Liikluskorraldus Saue valla kohalike teede liikluskeem lahendatakse Saue valla üldplaneeringuga, teemaplaneeringutega ja detailplaneeringutega, samuti konkreetsete teeprojektidega. Põhilisteks sõlmprobleemideks ja kitsaskohtadeks Laagri aleviku ja külade tänavatel ja teedel on kergliiklusteede puudumine ja inimeste liikumine sõiduteel. Samuti on teede (sh riigiteede) kiirusepiirangute märgistus ja ristmike tähistus kohati puudulik. Valla teede märgistuse parandamist tuleb jätkata. Mitmed ristmikud on liiklusohtlikud ja vajaksid koos ohutussaartega ja märgistusega ümberehitamist (näiteks Vae/Hoiu/Kuuse põik ristmik, Vanasilla tee, Nõlvaku tn ristmik). Laagri kooli juurde tuleb koostöös Maanteeametiga paigaldada foor. Väiketänavatel tuleb kasutada erinevaid liikluse rahustamise võtteid- ristmike ülestõstmine, künnised, liikluspeeglid. 6.5 Tänavavalgustus ja selle arenguvajadused Saue valla tänavavalgustuse hooldamise eest vastutab vallale kuuluv AS KOVEK. Tänavavalgustuse põhiliseks probleemiks on amortiseerunud liinid (paljasjuhe liinid), lülituskilbid, kaitsmed, samuti kasutatakse ebaökonoomseid valgusallikaid. Olemasolevas majandusolukorras tuleb kaaluda erinevaid kokkuhoiuvõimalusi sh tänavavalgustuse osaline või täielik väljalülitamine suveperioodil või südaöisel ajal (12.00-03.00) Arengukava täitmise raames tuleb jätkata tänavavalgustuse inventari järk-järgulist uuendamist, elektripaigaldiste nõuetekohaseks muutmistning tänavavalgustuse väljaehitamist kohtadesse, kus see täna veel puudub. 6.6 Elamumajandus ja selle arenguvajadused Koostöö korraldamiseks korteriühistutega tuleb korraldada regulaarselt korteriühistute nõukoda. Soodustada tuleb korteriühistute tegevust oma elamute fassaadide (nt värvipasside koostamine) ja ümbruse korrastamisel (soodustingimusel aia- ja pargijäätmete äravedu jms) ning kaaluda Tallinna eeskujul ühistute siseteede, prügimajade, haljastuse uuendamiseks kampaania „Hoovid korda“ rakendamist ka Saue vallas. Väiksemate elumajade toetamiseks tuleks Saue vallas Tallinna linnaeeskujust lähtudes läbi viia erinevaid kampaaniad, näiteks kampaania “Piirdeaed korda”, kampaania “Kodud korda”, kusjuures vald sõlmib kokkulepped ehitusmaterjale müüvate kauplustega, millega elanikud saavad soodustingimustel osta piirdeaia ehituseks vajalikke materjale, värve jms. Viimati nimetatud üritused vallalt rahalisi kulusid ei nõua. Vald jätkab „Kauni Kodu“ konkursi iga-aastast korraldamist. Vallal on üks munitsipaalmaja, aadressil Hüüru küla, Hüüru 5. Nimetatud hoone on halvas tehnilises olukorras ja vajab remonti. Välja tuleb ehitada uus käimla, koristada elamu ümbert ladustatud jäätmed ning korrastada kinnistu. 6.7 Ühistransport ja selle arenguvajadused Hästitoimiv ühistranspordisüsteem on selline, mis tagab kiire ja mugava liikluse vallakeskusesse ja teistesse piirkondadesse, millistega on antud piirkonnal suhteliselt suured korrespondentsid. Ühissõidukite liiklussagedus peab olema piisav, sõidukid ei tohi olla üleliia täitunud ning peavad olema puhtad. Saue valda läbiva ühistranspordisüsteemi põhiliseks puuduseks on vähene liiklustihedus, samuti puudulik logistika. (nt Hüüru, Kiia, Jõgisoo külad) Ebapiisav on valla erinevate osade omavaheline ühendus, samuti kaugemate külade ühendus valla keskusega. Mõnes külas puudub ühistransport täielikult (Maidla, Pärinurme) Saue valla territooriumile (Laagri alevikku) sõidavad autobussiliinid nr. 20A, 27 ja 18. Vald tasub nimetatud liinide käigushoidmise eest. Probleemne on Instituudi tee äärsete uuselamurajoonide (Kotka tee elurajoon, Metsavahi elurajoon) ühistranspordiühendus, säästva arengu ja liikluskoormuse seisukohalt on nimetaud alal hädavajalik ühistranspordiliini käimapanek. Valda läbiv Tallinn-Keila raudtee omab olulist tähtsust Saue valla ja Tallinna ning Keila vahelises korrespondentsis. Reisijaid teenindab sellel raudteelõigul AS Elektriraudtee. Valla piires asuvad Valingu (peamised kasutajad Valingu külast) ja 2008.a avatud Urda (peamised kasutajad Laagri alevikust) ning Padula (perspektiivsed kasutajad Koidu elurajooni elanikud ja Pärnu mnt ääres asuvate kavandatavate arengualade töötajad) peatused. Peatuste asukohast lähtudes kasutavad valla elanikud ka Tallinnas asuvat Laagri peatuskohta (Laagri alevikust) ja Sauel asuvat Saue peatuskohta. (Vanamõisa, Alliku külad) AS Elektriraudtee põhiprobleemiks on amortiseerunud ja reisijate jaoks ebamugav veerem. Kuigi veeremit on vastavalt võimalustele renoveeritud, ei too see kaasa kvalitatiivset arengut. Hiljemalt aastaks 2013 plaanib Elektriraudtee AS EL Ühtekuuluvusfondi toel vagunipargi täies mahus välja vahetada ning soetada 12 täiesti uut euroopaliku tasemega elektrirongi. Probleemne on Valingu peatuskoha olukord- juurdepääsutee halb olukord, valgustamata juurdepääsutee, lagunenud platvorm. Valla seisukohalt on vajalik tagada juurdepääs Urda ja Padula peatuskohtadele. Urda peatuse juurdepääsutee ehituse projekteerimine on kavas 2008.a aastal ja väljaehitus 2009.a, Padula peatuste juurdepääs on kavas lahendada Laagri-Saue kergliiklustee projekti raames. Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud Tugevused Võimalused • Valda läbivad Tallinn-Pärnu, Tallinn-Paldiski ja Tallinna ringtee • Hästi väljakujunenud infrastruktuur, riigi- ja kohalike maanteede võrgustik; valda läbib Tallinn-Keila raudtee • Kapitaalremondi läbinud Veskitammi tn • Valdav osa tiheasustusalade teedest on valgustatud • Võimalus kasutada Tallinna ühistranspordivõrku, elektriraudtee olemasolu • Arenenud infrastruktuur ja ühistransport toob valda uusi elanikke ja mõjub soodsalt ettevõtluse arengule • Laagri ümbersõit parandab Laagri aleviku elukvaliteeti • Välja ehitatud kergliiklusteede võrgustik soodustab tervislike elusviiside levikut • Toimiv tänavavalgustus suurendab valla turvalisust • Riigi põhimaanteede rekonstrueerimine suurendab ohutust, loob võimalused kergliikluse ja kohaliku liikluse arenemiseks • Eraomandis olevate teede saamine valla oamandisse Nõrkused Ohud • Mitmed olulised riigiteed ilma kõvakatteta, riigiteede hooldus jätab soovida • Vald ei suuda piisavalt investeerida kruusa- ja kõvakattega teede remonti • Paljud avalikult kasutatavad teed eraomandis • Vähe kergliiklusteid, puuduvad kõnniteed • Amortiseerunud tänavavalgustus • Transiitliiklus läbi Laagri aleviku • Müra ja õhusaaste suurte magistraalide ümbruses • Arendajate poolt välja ehitamata infrastruktuurid uusasumites • Uuele asustusmustrile mitte vastav ühistranspordivõrk • Majanduslik surutis vähendab elanike sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimis- võimekus; • Infrastruktuuri (teede) halb seisukord, kergliiklusteede puudumine vähendab valda elama asujate soovijaid ja tingib elanike vallast lahkumise • Eraomanikud teevad takistusi avalikult kasutatavate teede remondile • Ühistranspordi taandareng, sellest tingitud elanike lahkumine vallast • Liiklustiheduse edasine kasv, müra ja õhusaaste suurenemine • Magistraaltänavate ehitus lõhub kohaliku elukorralduse Valdkonna peaeesmärk, alameesmärgid ja tegevused Saue vald on säästva arengu põhimõtetest kavandatud ja ehitatud riigimaanteedega, heas seisukorras kohalike teedega, väljaarendatud kergliiklusteede võrgustikuga, kasutajasõbraliku ühistranspordi ja turvalise liiklusega omavalitsus E: 6.1 Vallas asuvad riigimaanteed rekonstrueeritakse arvestades tervikliku ja tervisliku elukeskkonna vajadusi Tegevused Allikas Vastutaja Pärnu maantee, Paldiski maantee ja Tallinna ringtee rekonstrueerimine, Laagri ümbersõidu väljaehitamine, Kirsi liiklussõlme ja Vanamõisa küla juurdepääsu tagamine riigieelarve Maanteeamet Koostöö Maanteeametiga riigi põhimaanteede ja Laagri ümbersõidu rekonstrueerimise/väljaehitamise soodsa lahenduse koostamiseks, arvestades optimaalsemat liikluskorraldust, kohalike teede võrku, ühistranspordi, kergliikluse ja jalakäijate vajadusi ning elanike ning ettevõtjate heaolu … Vallavalitsus Koostöös Maanteeametiga töötatakse välja jalakäijate turvalise teeületuse lahendused Pärnu maanteel Laagri alevikus, Hüüru külas, riigimaanteedel asuvate autobussipeatuste piirkonnas (kiirusepiirangud, ülekäigukohtade valgustamine, mitmetasandiline teeületus jne) riigieelarve Vallavalitsus Maanteeamet Kruuskattega riigiteede järk-järguline viimine mustkatte alla riigieelarve Maanteeamet E:6.2 Saue vallas on nõuetekohaselt hooldatud, turvalise liikluse nõudeid arvestav ja valla asustusele vastav teedevõrk ning liikluskorraldus Tegevused Allikas Vastutaja Kõva- ja kruuskattega teede hoidmine majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Tee seisundinõuded“ sätestatud seisunditasemel vallaeelarve vallavalitsus Hooldustööde raames suurendatakse tee tegelikku eluiga tõstvate ja edasiste hooldustööde kulu vähendavate tööde osatähtsust (asfaltkattega teede kaitsev pindamine, teeäärte- ja kraavide korrastamine kruuskattega teedel) vallaeelarve vallavalitsus Saue valla põhiteede ja tänavate mustkatte alla viimine, igal aastal ehitatakse vähemalt 1 km mustkatet, alates 2011vähemalt 2 km mustkatet aastas vallaeelarve vallavalitsus Laagri aleviku ja selle lähiümbruse teede projekteerimine ja ehitus sh Nõlvaku tn koos kergliiklusteega, Urda peatuse ligipääs, Seljaku tn vallaeelarve vallavalitsus Hüüru jalakäijate silla seisukorra uuring ja vajalike remonttööde läbiviimine vallaeelarve vallavalitsus Ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrasside ehitamisele järgselt kõvakattega teede ehitus Laagri alevikus ja Hüüru ning Vanamõisa külas vallaeelarve vallavalitsus Eraomandis olevate, kuid avalikult kasutatavate teede avalikuks kasutamiseks lepingute sõlmimine ja nende tunnistamine avalikuks teeks; nimetatud teede järk-järguline saamine valla omandisse; arendusalade väljaehitamata tee infrastruktuuride kaardistamine, võimaluste otsimine nimetatud infrastruktuuride väljaehitamiseks koostöös valla, arendaja, kohalike elanike ning ettevõtjatega vallaeelarve, erainvestor vallavalitsus, arendaja, elanikud, ettevõtjad Foori paigaldamine Laagri kooli juurde koostöös Maanteeametiga vallaeelarve riigieelarve vallavalitsus maanteeamet Liikluse rahustamiseks ja turvalisuse tõstmiseks vajalike rajatiste ehitamine elurajoonidesse (ristmike ülestõstmine, künnised, liikluspeeglid), liiklusohutusse investeeritakse vähemalt 100 000 krooni aastas. vallaeelarve vallavalitsus E: 6.3 Saue vallas on tagatud kvaliteetne ja elukeskkonda turvalisemaks muutev tänavavalgustus Tegevused Allikas Vastutaja Tiheasustusalade tänavavalgustuse uuendamine- paljasjuhekaablite asendamine AMKA tüüpi kaablitega, lülituskilpide, ja kaitsmete vahetus, ökonoomsemate lampide kasutuselevõtt vallaeelarve vallavalitsus, AS KOVEK Tänavavalgustuse väljaehitamine tiheasustusalade tänavatele ja teedele, kus see puudub vallaeelarve vallavalitsus, AS KOVEK Lastemänguväljakute ja haljasalade kõnniteede valgustamine Vallaeelarve, vallavalitsus, AS KOVEK Tänavavalgustuse rajamine kergliiklusteede äärde vallaeelarve, EL tõukefondid vallavalitsus E: 6.4 Valla kergliiklusteed tagavad jalakäijate ja ratturite ohutu liikluse ning kõigile võimaluse nautida tervislikke liikumisvõimalusi Tegevused Allikas Vastutaja Planeerimisprotsessis kergliikluse vajadusega arvestamine … vallavalitsus Koostöö korraldamine naaberomavalitsustega ühtse kergliiklusteede võrgu väljaarendamiseks. (Tallinn-Laagri-Saue-Keila, Harku-Hüüru-Keila jt) Vallaeelarve, riigieelarve, EL tõukefondid, LEADER meede vallavalitsus, MTÜ Nelja Valla kogu Tuula-Keila kergliiklustee projekteerimine ja ehitus koostöös Keila linna ja Keila vallaga. (vt ka külaseltsid ja keskkond). Kergliiklustee äärde puhkekohtade rajamine. vallaeelarve, Keila linn, EL tõukefondid, LEADER meede vallavalitsus, Keila linn, MTÜd Laagri aleviku ja Saue linna vahelise kergliiklustee projekteerimine ja ehitus; perspektiivselt kergliiklustee pikendamine kuni Keila linnani. Kergliiklustee äärde puhkekohtade rajamine vallaeelarve, Saue linn, EL tõukefondid, LEADER meede vallavalitsus, Saue linn, MTÜd Instituudi tee kergliiklustee ehitus kuni Metsavahi elurajoonini ning perspektiivselt kergliiklustee pikendamine Harku valla piirini (Harku alevikuni), Harku metsa suunduva Tammetalu tee säilitamine avalikult kasutatava teena ning parkla rajamine Vallaeelarve, EL tõukefondid, LEADER meede Vallavalitsus, MTÜd Kergliiklustee Nõlvaku asumist Saku vallani sh Nõlvaku tn kergliiklustee projekteerimine ja ehitus vallaeelarve Vallavalitsus, Paldiski mnt äärse kergliiklustee ehitus Harku valla piirist kuni Keila linnani, ühendusteed Püha külla ja Kiia külla. Kergliiklustee äärde puhkekohtade rajamine Vallaeelarve, riigieelarve, EL tõukefondid, LEADER meede Vallavalitsus, MTÜd Ääsmäe kergliiklusteede võrgu planeerimine, Kasesalu tn kergliiklustee projekteerimine ja ehitus koostöös Maanteeametiga. Kergliiklustee äärde puhkekohtade rajamine vallaeelarve riigieelarve vallavalitsus, maanteeamet Jalgrattaparklate rajamine logistiliselt sobivatesse paikadesse Vallaeelarve, EL tõukefondid, LEADER meede vallavalitsus, MTÜ Nelja Valla kogu, MTÜd E: 6.5 Valla liiklusmärgid ja viidamajandus on korrastatud, tagades vallaelanikele ja külalistele igakülgse informatsiooni ning tagades päästeteenistuste kiire jõudmise abivajajateni; Tegevused Allikas Vastutaja Liiklusmärkide regulaarne hooldus vallaeelarve vallavalitsus Valla tähistuste süsteemi korrastamine- valla piiritähiste, külasiltide ning talude juurde suunavate siltide ülespanek ning hooldus vallaeelarve Vallavalitsus, MTÜd Valla infokaartide ning infostendide paigaldamine küladesse ja uusasumitesse vallaeelarve vallavalitsus E: 6.6 Ühistranspordivõrk tagab inimestele vajalikud liikumisvõimalused Tegevused Allikas Vastutaja Valla ühistranspordi arengukava koostamine vallaeelarve vallavalitsus Koostöö arendamine teiste omavalitsustega Harjumaa Ühistranspordikeskuse arendamisel ja ühistransporditeenuse kättesaadavuse tagamiseks vallaeelarve vallavalitsus Leida võimalused ühistransporditeenuse tagamiseks Instituudi tee äärsete uuselurajoonide elanikele vallaeelarve Vallavalitsus, HÜTK Bussiootepaviljonide ja nende inventari hooldus, bussipeatuste valgustamine, Valingu raudteepeatuse juurdepääsu ja valgustamise küsimusele lahenduse leidmine Vallaeelarve erainvestor Vallavalitsus AS Eesti Raudtee Kontroll ja järelvalve transporditeenuste pakkujate üle ... Vallavalitsus, HÜTK E: 6.7 Saue valla kortermajad, eramud ja talud näevad ilusad välja ja kaunistavad omavalitsuse üldilmet, vald nõustab korteriühistuid säästva energiamajanduse korraldamisel Tegevused Allikas Vastutaja Korteriühistute nõukoja korraldamine … vallavalitsus Korteriühistute ümbruste ja fassaadide korrastamise soodustamiseks vastavate meetmete väljatöötamine ja rakendamine vallaeelarve, erainvestor vallavalitsus Valla energiamajanduse arengukava koostamine vallaeelarve vallavalitsus Kauni Kodu konkursi iga-aastane korraldamine vallaeelarve vallavalitsus Valla eramu-, talu-, ja korteriomanike toetuseks ja valla heakorrastamiseks sooduskampaaniate korraldamine vallaeelarve, erainvestor vallavalitsus 7. Keskkond 7.1 Keskkonnakaitse, keskkonnateadlikkus ja keskkonnatervis Keskkonnatervis on oluline osa rahva tervisest ning põhineb väliskeskkonnast lähtuvate terviseriskide minimiseerimises ning tervisliku väliskeskkonna tagamises. Väliskeskkonnast lähtuvad olulisemad keskkonnatervise riskivaldkonnad on: 1. Tööstuse ja transpordiga kaasnev müra-, õhu-, ja veesaaste. Lokaalselt on probleemiks suurtest liiklusmagistraalidest tingitud müra ja õhusaaste, raudtee poolt tingitud õhusaaste ja müra on tulenevalt kaubaveoliikluse hõrenemisest vähenenud; 2. Inimtekkeline müra- ja valgussaaste elurajoonides, põhjavee saaste (põllumajanduslik või tööstusest pärinev reostus, olmereovee juhtimine pinnasesse jm) 3. Haljastuse (eeskätt kõrghaljastuse) vähesus kõrghaljastuse raie ilma asendusistutuse kohustuseta, rohevõrgustiku täisehitamine; 4. Joogivee kvaliteedist tulenevad terviseriskid. Saue vallas puuduvad suuremad punktreostusallikad. Ohtlikumaks reostusallikaks tuleb pidada Ääsmäe vana katlamaja masuudimahuteid, mis tuleb tühjendada ja likvideerida. Reoveest tingitud põhjavee reostuse riski käsitleti eespool. Pisteliselt tuleb monitoorida AS Steri osooniemissiooni Alliku ja Vanamõisa külades. Keskkonnatervise- ja keskkonnateadlikkusega seonduvad tegevused on lõimitud valdkondlike tegevuste hulka. 7.2 Saue valla rohealad, haljastus ja puhkealad ning nende arenguvajadused Looduslikus või looduslähedases seisus on ca 50% valla territooriumist, metsamaad on ca 30%. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla lõunaosas. Kogu valla maakasutusest on põllumajandusmaad ca 50%. Paremad põllumaad levivad valla keskosas. (Kiia, Vanamõisa, Jõgisoo, Tuula, Ääsmäe külad). Arengukava seisukohalt on oluline üldplaneeringukohase rohevõrgustiku võimalikult maksimaalne säilitamine, tiheasustusaladel tuleb planeerimisprotsessis tagada kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine ning vajadusel nõuda asendusistutust likvideeritava kõrghaljastuse väärtusega samas mahus. Valdkonna probleemid ja arenguvajadused on järgmised: • Vallas sisuliselt puuduvad välja ehitatud ja vastava inventariga (pingid jms) pargid ning puhkealad. Laagri alevikus on perspektiivseks pargiks Pääsküla jõe äärne maa-ala mõlemal pool Instituudi teed. Pääsküla jõe äärse ala detailplaneering ja haljastusprojekt on koostamisel. Koostöös Nõmme linnaosaga on kavas Pääsküla jõe puhastamine ja jõe kallaste korrastamine, 2008.a eraldas SA KIK vastavad vahendid. Nimetatud vahendite eest korrastatakse 2009.a jõe äär Rahnu tn ja Veskitammi tn vahelisel lõigul. Halvas olukorras on jõgi ja jõeäärsed alad Pärnu maanteest Nõlvaku elamukvartali poole (jõgi setetest ummistunud, kaldad võsastunud ja prahistatud). Järgmises etapis tuleb alustada nimetatud jõeosa puhastamise projekteerimist ning taotleda vastavaid vahendeid KIK-ilt. Perspektiivsed pargialad Laagri alevikus on veel Veskitammi Kultuurikeskuse taga asuv pargiala ja Redise tn park. Samaaegselt tuleb ka külades asuvatele avalikele haljasaladele paigaldada pinke ja prügikaste. • Valda läbivad Vääna jõgi (koos lisajõgedega) ja Keila jõgi (koos lisajõgedega) sängid on kohati setetest ummistunud, risustatud jäätmete ja jõkke kukkunud puudega jms. • Avaliku ujumiskohana kasutatakse Maidla paisjärve. Järve äärne ala kavandatakse puhkekohaks koos vastava inventari (WC, lõkkekohad jms) paigaldamise/väljaehitamisega ning spordiväljaku (te) väljaehitamisega. • Vallas puuduvad avalikud lillepeenrad, esimeses järjekorras tagada lillealade planeerimine Laagri alevikus, teises järjekorras paikkondade keskustes (Ääsmäe, Hüüru) • Haljasribad ja muruplatsid on kõikjal valdavalt isetekkelised, konarlikud, vajavad tasandamist ning muru remonti. Positiivne on uue haljastuse rajamine Veskitammi tn väljaehitamisel. • Puuduvad väljaehitatud looduse õpperajad, perspektiivselt võib välja arendada õpperajad Ääsmäe rabas ja Vaheru järve piirkonnas, Samuti Pääsküla jõe ääres. Jõgisoo külakogu on avaldanud soovi ehitada liikumisrada Jõgisoo seltsimaja ümbrusesse. Valla haljasalasid hooldab läbiviidud riigihanke tulemusena 2008-2011 OÜ Wireless Trade. Vallas puuduvad kalmistud ja kalmistute rajamiseks sobilikud maa-alad. 7.3 Ühisveevärk ja kanalisatsioon ning selle arenguvajadused Saue valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arenguküsimused lahendatakse Saue valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga 2008-2020. Valla olulisim vee-ettevõtja on AS KOVEK, ühtekuuluvusfondi toel väljaehitatavad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid jäävad AS Kovek omandisse. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seisukohalt olulised sõlmprobleemid ja kitsaskohad on alljärgnevad: • Vee- ja kanalisatsioonitrasside amortiseerumine ja sellest tingituna Laagri alevikus pinnasvee filtratsioon kanalisatsioonitorustikesse. • Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni eelvoolude puudumine ulatuslikes arenduspiirkondades- Vanamõisa, Jõgisoo, Alliku külades, samuti Hüüru ja Vatsla piirkonnas • Väiksemates asumites (Kiia, Jõgisoo Lõokese tn piirkond, Valingu, Tuula) ehitatud reoveetrasside ja reoveepuhastussüsteemide amortiseerumine ja omandiküsimused. • Suvilapiirkondades on rajatud massiliselt omavolilisi puurkaevusid, samas on alust arvata, et enamus reovee kogumiskaevusid ei vasta nõuetele. Keskkonnakaitse seisukohalt on veekaitse küsimus üks olulisemaid, kuna põhjavee looduslik kaitstus paemaadel ja õhukese pinnakattega aladel (Hüüru, Vatsla, Kiia, Jõgisoo ja Valingu külad) praktiliselt puudub. Õhuke pinnakatte kiht ei kindlusta reostuse puhastamist, mistõttu reoveed koos sadevetega filtreeruvad vettkandvatesse lubjakividesse. • Ääsmäe reoveepuhasti on lõpuni valmis ehitamata, vajab renoveerimist. • Joogivee kvaliteet (raua ja mangaanisisaldus, uue probleemina üles tõstetud Cm-V puurkaevude radionukliidide sisaldus, Valingu külas fluoriidide sisaldus) Valla arengukava seisukohast olulised valdkonna arenguvajadused on alljärgnevad: • Laagri, Hüüru ja Alliku/Vanamõisa ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamine Ühtekuuluvusfondi veeprojekti raames; • Vee-ettevõtjate tegevuspiirkondade määratlemine ja vee-ettevõtjate nimetamine ja järelevalve; • Ääsmäe puhastusseadmete rekonstrueerimine; • Koostöös Saue linnaga Saue linna ümbritsevate alade (Vanamõisa, Jõgisoo) reovete ärajuhtimise lahendamine Sauel asuvasse AS Tallinna Vesi võrku; • Suvilapiirkondades (Vatsla, Koppelmaa, Maidla) rajatud omavoliliste puurkaevude likvideerimine ning ühispuurkaevude ehitamise nõudmine; • Vallas asuvate kogumiskaevude ja biopuhastite korrasoleku kontrollimine.; • Kiia ja Valingu külade ühisveevärgi- ja reoveekogumise (ja puhastamise) jätkusuutlikkuse tagamine; • AS Kovek tegevuspiirkonnas asuvate klientide joogivee kvaliteedi parandamiseks suunatud investeeringute toetamine (nt Valingu küla, Ääsmäe küla jms). 7.4 Sademetevete kanalisatsioon ja liigniiskete alade kuivendamine Saue vallas on sadevete kanalisatsioon osaliselt lahendatud Laagri alevikus. Mujal sadeveed immutatakse. Osa Laagri aleviku kanalisatsioonist on välja ehitatud ühisvoolsena, st sinna juhitakse ka sademeveed. Probleemiks on see, et 2008.a aasta suvel paigaldas AS Tallinna Vesi Laagri ülepumplasse reoveemõõtja. Seega tuleb AS KOVEK tasuda Laagri ühiskanalisatsioonivõrku sattuva sademe- ja drenaa˛ivee eest. Vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusele peab need kulud hüvitama Saue vald. Lähtudes eeltoodust tuleb pädevalt firmalt tellida Laagri sademevee ärajuhtimise uuring ning järgmises etapis vastavad konkreetsed projektlahendused ning näha ette raha nende projektlahenduste elluviimiseks. Liigniisketes piirkondades (Hüüru, Kotka tee piirkond jt) tuleb tellida sademe- ja drenaa˛i seisukorra uuringud ning vajalikud põhimõttelised projektlahendused ning tegevused liigniiskete alade kuivendamiseks. Planeeringute menetlemisel ning hilisemas projekteerimis- ja ehitusstaadiumis tuleb jälgida sademevee nõuetekohast ärajuhtimise ja drenaa˛ide ehitamist. 7.5 Jäätmehooldus ja selle arenguvajadused Saue valla jäätmehooldusega seotud küsimused lahendatakse Saue valla jäätmekavas 2008-2012. Jäätmekavas sätestatud tegevused tuleb vastavalt tegevuskavale ellu viia ning jäätmekava tuleb regulaarselt uuendada. Üldised jäätmevaldkonna probleemid tulenevad kehtivast õigusruumist. Jäätmekavas käsitleti toiminguid kehtiva õigusruumi raames. Peamised globaalsed probleemid on alljärgnevad: 1. Jäätmete äravedu tiheasustusaladel on jäigalt fikseeritud ja on vähemalt kord kuus. Teatud tingimustel (üksikud inimesed, toimub kompostimine ja seda on kontrollitud) võiks ka tiheasustusaladel lubada jäätmete vedu nt kord kahe kuu jooksul. See eeldab aga seaduse muudatust. 2. Jäätmevedu monopoliseerub, väidetavalt sagenevad nn kartellikokkulepped, vedajate huvi on osutada teenust eeskätt tiheasustuspiirkondades, eesmärgiks kasumi teenimine, suhtlus elanikega kui klientidega on alla igasugust arvestust, tehnika ei vasta hajaasustusala nõuetele jms. Vallal seisab aastal 2009.a ees uus jäätmeveo firma valik. Idee lahendusel võiks analüüsida ja kaaluda võimalust, et Saue vald, nt vallale kuuluva äriühingu AS KOVEK baasil, või koostöös teiste Harjumaa omavalitsustega hakkab jäätmevedu ise korraldama. Sellega tagatakse kohalikele oludele vastav jäätmeveoteenus, jäätmeveo teenustasud kuluvad jäätmehoolduse arendamiseks. Hetkel on ainuõiguse andmiseks igal juhul vajalik korraldada konkurss, tuleks algatada seadusemuudatus, mille kohaselt kohalikule omavalitsusele või omavalitsustele ühiselt kuuluvalt äriühingult jäätmeveo teenuse tellimisel ei pea konkurssi korraldama. 7.6 Lemmikloomad Saue vallas on kohustuslik koerte registreerimine valla lemmikloomade keskregistris ning koerte kiibistamine. Kiibistamise soodustamiseks korraldatakse vähemalt kord aastas kiibistamise sooduskampaaniaid. Hulkuvate loomade püüdmiseks on vallal sõlmitud leping MTÜ-ga Loomade Hoiupaik. Valla tiheasustusega aladel (eeskätt Laagri alevik) on vajalik koerte jalutusplatside ehitamine. Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud Tugevused Võimalused • Üldplaneering sätestab rohevõrgustiku ning haljastuse kaitse nõuded • Suhteliselt palju haljasust ning looduslikud võimalused puhkealade kujundamiseks (Pääsküla jõgi, Maidla paisjärv) • Kehtiv ja ajakohastatud jäätmekava ja ÜVK arengukava • Läbimõeldud planeerimissüsteemiga rohevõrgustiku ja haljastuse säilitamine ja sellega elukvaliteedi tõstmine • Uute puhkealade ja parkide väljaarendamine ja elanike rahulolu tõstmine • Euroopa Liidu fondide toel ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine ja sellega elukvaliteedi tõstmine • Jäätmehooldusharjumuse muutused teevad valla välisilmet paremaks ning kaovad omavolilised jäätmete ladestuskohad Nõrkused Ohud • Ulatuslikel aladel puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon või on olemasolevad trassid amortiseerunud • Palju omavolilisi puurkaevusid, ebaselge kvaliteediga kogumiskaevud. • Sademevee ärajuhtimise süsteem välja ehitamata, olemasolev süsteem paiguti rikutud • Elanike jäätmekäitlusharjumused välja kujunemata, õigusruum ei motiveeri jäätmeteket vähendama ja sortima • Vähe väljaehitatud parke ja puhealasid • Majanduslik surutis vähendab elanike sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimis- võimekus; • Puhkealade vähesusest tingitud elanike rahulolematus, lahkumine vallast • Läbimõtlematu planeerimistegevus, rohevõrgustiku lõhkumine ja tiheasustusalal kõrghaljastuse vähenemine • Põhjavee ulatuslik reostumine, mis on tingitud puuduvast kanalisatsioonisüsteemist ning mittekorras kogumiskaevudest. Valdkonna peaeesmärk, alameesmärgid ja tegevused Saue vallas on tagatud puhas ja keskkonnasõbralik elukeskkond ning võimalused roheluse ja looduse nautimiseks ning vabas õhus viibimiseks E: 7.1 Saue valla elanikud on keskkonnateadlikud ning kaasatud keskkonda mõjutavate otsustuste langetamisse Tegevused Allikas Vastutaja Planeerimistegevuses rohevõrgustiku maksimaalne säilitamine, tiheasustusaladel maksimaalne kõrghaljastuse säilitamine ja asendusistutuse nõudmine, planeerimistegevuses arvestatakse kaitsealuste liikide elupaikadega … Vallavalitsus Keskkonnateadlikkuse tõstmise programm väljatöötamine, keskkonnaalaste nõuete selgitamine elanikkonnale, arendajatele ning ettevõtjatele ning vajadusel koolituste korraldamine keskkonnanõuete täitmise soodustamiseks vallaeelarve, KIK vallavalitsus Elanikkonna kaasamine keskkonnaalaste otsuste tegemisel, era- ja kolmanda sektori kaasamine keskkonna- ja looduskaitse objektide hooldusesse ja kasutamisse … vallavalitsus Keskkonnateadlikkust ja valla keskkonnaprobleeme puudutava info lülitamine valla koolide õppeprogrammidesse vallaeelarve, KIK vallavalitsus Mitte toetada ohtlike, müra tekitavate, reostavate ettevõtete ja ehitiste rajamist valda, vajadusel nõuda KMH läbiviimist … vallavalitsus E: 7.2 Vallale kuuluvad rohealad ja pargid on hooldatud ning vallarahva poolt omaksvõetud puhkekohad Tegevused Allikas Vastutaja Rohevõrgustiku ja kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine planeerimisprotsessis …. vallavalitsus Avalike haljasalade vajaduse arvestamine planeerimisprotsessis … vallavalitsus Avalike haljasalade regulaarse hoolduse korraldamine, avalike lillepeenarde rajamine ning hooldamine vallaeelarve vallavalitsus Pääsküla jõe sängi ja kallaste korrastamine koostöös Tallinna linnaga, kallasraja avamine ja puhastamine Laagri aleviku ulatuses vallaeelarve, KIK, Tallinn Vallavalitsus, Nõmme LOV Pääsküla jõe äärse pargi väljaarendamine Laagri alevikus vallaeelarve vallavalitsus Veskitammi 8 ja Redise pargi ümbruse haljastusprojekt ja selle realiseerimine vallaeelarve vallavalitsus Koerte jalutusväljaku rajamine Laagri alevikku vallaeelarve vallavalitsus Vääna ja Keila jõe sängide puhastustööde vajaduse hindamine, vajadusel vastavate projektide koostamine ja tegevuste kavandamine ning elluviimine Vallaeelarve, eraomanikud, EL tõukefondid, KIK vallavalitsus Maidla veehoidla kujundamine suplus- ja puhkekohaks vallaeelarve, PRIA; Vallavalitsus, MTÜd Puhkekohtade rajamine looduslikult ilusatesse kohtadesse vallaeelarve, LEADER meede, PRIA Vallavalitsus, MTÜd Keila jõe kergliiklustee ja õppe-puhkeraja rajamine koos külastustoa, infostendide ja puhkekohtadega. (koos Keila linnaga) (Tuula külas) vallaeelarve, EL tõukefondid, PRIA, MTÜd, LEADER meede Vallavalitsus, MTÜd Loodusradade rajamine sh Jõgisoo seltsimaja juurde vallaeelarve, KIK Vallavalitsus, MTÜd E: 7.3 Vallas on tagatud kvaliteetsete põhjaveevarude säilimine, veevarude ja veestiku säästlik kasutamine ning võimalused reovee nõuetekohaseks käitlemiseks Tegevused Allikas Vastutaja ÜVK arengukavas loetletud tegevuste elluviimine ja ÜVK tähtaegne uuendamine vallaeelarve, EL tõukefondid, KIK, AS KOVEK vallavalitsus, AS KOVEK Koostöö naaberomavalitsustega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava rakendamisel … vallavalitsus Laagri ja Hüüru ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekteerimine ja väljaehitamine ÜF veemajandusprojekti raames vallaeelarve, EL tõukefondid, AS KOVEK vallavalitsus, AS KOVEK Vanamõisa ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekteerimine ja väljaehitamine ÜF veemajandusprojekti raames vallaeelarve, EL tõukefondid, AS KOVEK vallavalitsus, AS KOVEK Ääsmäe puhastusseadmete väljaehituse lõpetamine 2005-2010 vallaeelarve, KIK, AS KOVEK vallavalitsus, AS KOVEK AS KOVEK toetamine joogivee kvaliteedi tõstmiseks tehtavate investeeringute tegemisel vallaeelarve, KIK, AS KOVEK vallavalitsus, AS KOVEK Omavoliliste puurkaevude ja kogumiskaevude korrasoleku kontrollimine vallaeelarve, KIK, AS KOVEK vallavalitsus, AS KOVEK Väiksemate asumite (Kiia, Valingu, Lõokese) reoveepuhastussüsteemide korrasoleku monitooring ja nende edasise hoolduse küsimuse lahendamine vallaeelarve, KIK, AS KOVEK vallavalitsus, AS KOVEK Vee-ettevõtjate määramine tegevuspiirkondadesse … vallavalitsus Valla tiheasustusalade liigniiskete alade kaardistamine vallaeelarve vallavalitsus Laagri sademetekanalisatsiooni uuring, projekteerimine ja väljaehitamine vallaeelarve vallavalitsus Hüüru sademeveelahenduse väljaehitamine vallaeelarve vallavalitsus Kotka tee äärse piirkonna uuring, sademeveelahenduse projekteerimine ja väljaehitamine vallaeelarve vallavalitsus E: 7.4 Saue vallas on rakendunudprügi teket piirav, sorteerimist soodustav ning keskkonnasõbralikku ja mugavat jäätmete käitlust tagav jäätmekäitlussüsteem Tegevused Allikas Vastutaja Valla jäätmekavas loetletud tegevuste elluviimine vallaeelarve, EL tõukefondid, KIK vallavalitsus Koostöö naaberomavalitsustega jäätmekavas sätestatud tegevuste elluviimisel … vallavalitsus Kevadise heakorrastuspäeva korraldamine ülevallalise üritusena, kaasates selle läbiviimisele külaseltsid, mittetulundusühingud, vallas tegutsevad ettevõtted vallaeelarve, erainvestor, KIK Vallavalitsus, MTÜd, ettevõtjad Valla jäätmekava uuendamine vallaeelarve vallavalitsus Analüüsitakse võimalusi jäätmeveo korraldamiseks vallale kuuluva AS KOVEK poolt või koostöös Harjumaa omavalitsustega ühiselt asutatud äriühingu baasil vallaeelarve Vallaeelarve, AS KOVEK E: 7.5 Saue vald on hoolitseb lemmikloomade heaolu eest Tegevused Allikas Vastutaja Koerte soodustingimustel registreerimise ja kiibistamise ürituste korraldamine vähemalt 1x aastas vallaeelarve vallavalitsus Koerte jalutusväljakute rajamine Laagri alevikus vallaeelarve vallavalitsus 8. Elanikulähedane vallajuhtimine Kohaliku omavalitsuse ülesanne on demokraatliku ja elanike kaasamisele suunatud otsustusprotsessi kasutades kujundada kohalikku elukeskkonda, pakkuda elanike ootustele vastavat avalikku teenust, tagada teenuse kvaliteedi kontroll ning reageerida paindlikult ja kiirelt elanike vajadustele. 8.1 Valla juhtimismudelja selle arenguvajadused Saue Vallavolikogu on 17-liikmeline. Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 7 lõikele 2 peab rohkem kui 5000 elanikuga vallas olema vähemalt 17 liikmeline volikogu ja üle 10 000 elanikuga vallas vähemalt 21 liikmeline volikogu. Seega pole põhjust enne 2013 aasta kohalikke valimisi volikogu suurust muuta. Volikogu töö korraldamiseks on moodustatud alalised komisjonid: • majandus- ja arengukomisjon • maa- ja planeeringute komisjon • sotsiaalkomisjon • heakorra- ja keskkonna komisjon • kultuuri-, hariduse- ja spordikomisjon • revisjonikomisjon. Vallavalitsus organina on 7-liikmeline. 2007.a võeti vastu 4 määrust ja 914 korraldust. Saue Vallavalitsuses (ametiasutusena) ja hallatavates asutustes töötas 2007.a kokku keskmiselt 168,2 inimest. Tabel 19 Saue Vallavalitsuse teenistujad Allüksuse nimetus 2007 Töötajate keskmine arv Töötasu Saue Vald kokku 1. Vallavalitsus (majandus, haridus ja sotsiaaltegevuse haldus) 29,7 5 750,1 2. Saue vallaraamatukogu 3,5 453,6 3. Ääsmäe raamatukogu 3,5 306,4 4. Saue Vallaraamatukogu Hüüru haru raamatukogu 1,5 128,2 5. Veskitammi Kultuurikeskus 4,4 794,8 6. Hüüru kultuuriklubi 1,0 42,4 7. Laagri Lasteaed koos Ääsmäe filiaaliga 50,4 4 405,0 8. Veskitammi Lasteaed 29,2 1 020,6 9. Ääsmäe Põhikool 30,0 3 135,3 10. Harku Hooldekodu 15,0 1 297,0 KOKKU 168,2 17 333,4 Saue valla teenistujate tabeli juurde tuleb kindlasti tuua ka vallale kuuluvate äriühingute ja sihtasustuste töötajate arv. Oluline on see eeskätt laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ osas, sest tegemist on sisuliselt Laagri kooli personaliga. Saue valla omandisse kuulub üks sihtasutus ja 2 äriühingut: Tabel 20 Vallale kuuluvate SA-te ja AÜ-te töötajate arv Asutuse nimetus 2007 Töötajate keskmine arv Töötasud 1. Kovek AS 13 2 418 2. Laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ 60 6 580 3. Ääsmäe Kultuuri ja Spordi SA 2 244 KOKKU 75 9 242 Vallavalitsuse kehtiv struktuurijoonis on alljärgnev: Tabel 21 Vallavalitsuse struktuurijoonis Vallavanem ® Eelarve ja raamatupidamise osakond Pearaamatupidaja Finantsist Raamatupidaja Raamatupidaja ® Abivallavanem ® Ehitus- ja planeerimisosakond Ehitusnõunik Arhitekt Planeerimisspetsialist Ehitusdokumentide spetsialist Ehitusjärelevalve spetsialist ® Abivallavanem ® Sotsiaalosakond Haridus- ja kultuurinõunik Sotsiaalnõunik Lastekaitsespetsialist Hoolekandespetsialist Hooldustöötaja (2) Maaosakond Maanõunik Maakorraldaja Statistik ® Abivallavanem-arendusnõunik ® Arendus- ja majandusosakond Arendusspetsialist Kommunaalspetsialist Keskkonnaspetsialist Võrkude- ja järelevalve spetsialist ® Vallasekretär ® Kantselei Jurist Infojuht Vallasekretäri abi Registripidaja Arhivaar Sekretär-asjaajaja Arvestades majandusprognoosist tulenevaid riske ja lähiaastate konservatiivset eelarvepoliitikat, siis vallavalitsuse koosseisu suurendamine aastatel 2009-2010 ei ole võimalik ning vajadusel tuleb teha ümberkorraldusi olemasoleva koosseisu piires. Hetkel on täiendav personalivajadus sotsiaalhoolekande (koduhooldus, lastekaitse, tervise-edendus), noorsootöö ja keskkonna/kommunaalmajanduse valdkonnas. Vallavalitsus annab välja ajalehte „Koduvald“. Ajaleht ilmub kuus ja jõuab tasuta kõikidesse valla postkastidesse. Ajaleht on kättesaadav ka internetis. Vallaelanike parema informeerimise huvides tuleb lehe väljaandmist edaspidi kindlasti jätkata. Olulist tähelepanu tuleb pöörata hea avaliku halduse tava juurutamisele Saue Vallavalitsuses. Hea halduse tava on kontseptsioon, mida on nimetatud nii õigusnormidega reguleerimata tavaõiguseks kui ka haldusmenetluse seaduse normide laiendatud tõlgenduseks. Tegu on kultuurilise-eetilise-moraalse kategooriaga. Hea halduse tava üldtunnustatud põhimõtted on muuhulgas eesmärgipärasus, läbipaistvus, isikute kaasamine ja ärakuulamine, otsustuste põhjendamine, viisakus ja abivalmidus, menetluse toimumine mõistliku aja jooksul. Hea avaliku halduse tavast peavad lähtuma nii vallavolikogu kui vallavalitsus. Hea avaliku halduse tava järgmiseks ja samuti selleks, et kohalik omavalitsuse tegevus oleks läbipaistvam ja elanikele mõistetavam, rakendatakse järgmiseid samme: • volikogu ja volikogu komisjonide väljasõiduistungid külades (vähemalt kord aastas); • vallavalitsuse ametnike osalemine külakoosolekutel, regulaarne kohtumine külade elanikega; • olulisemate üldaktide (määruste) eelnõude avalikustamine valla veebilehel; • valla ettevõtjate nõukoja ja korteriühistute nõukoja käivitamine; • kodulehekülje arendamine, selle atraktiivsuse tõstmine; • valla foorumi rakendamine; • volikogu istungite otseülekanne ja videoarhiivi võimalus; • elanike küsitluste korraldamine; • tähtaegne ja argumenteeritud vastamine märgukirjadele ja ettepanekutele. Valla omandisse kuulub kommunaalteenuseid osutav äriühing AS KOVEK. Äriühingu põhitegevusvaldkond on veevarutuse ja kanalisatsiooni ärajuhtimise teenuse osutamine, lisaks on AS-i omandis valla tänavavalguse infrastruktuur. Tulevikuperspektiivis jätkab AS KOVEK ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega, Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti realiseerumisele on näha tegevusmahu olulist kasvu, samuti on eelistatav vallale kuuluva ettevõtte nimetamine vee-ettevõtjaks ka muudes piirkondades. Tänavavalgustusteenuse ostmist AS KOVEK on plaanis jätkata. Perspektiivis tuleks kaaluda jäätmekäitlusteenuse juurutamist AS KOVEK- baasil (pikemalt vt keskkonna peatükk) Firma müüki arengukavas ei kavandata. 8.2 Saue vald haldusreformi perspektiivis Saue vald on elujõuline ja jätkusuutlik kohaliku omavalitsuse üksus. Sellegipoolest vajab analüüsimist Saue valla areng võimaliku haldusreformi perspektiivist lähtudes. Terviklikku haldusreformi kava ei ole Eesti riigi tasandil esitatud ja seetõttu saab lähtuda üksnes 2004.a Vabariigi Valitsuse määrusest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusele nr 313 „Kohaliku omavalitsuse üksuste loetelu ühinemispiirkondade kaupa“ kuulub Saue vald ühte ühinemispiirkonda Harku valla, Saku valla ja Saue linnaga. Saue valla võimalikud alternatiivid haldusreformi kontekstis oleksid järgmised: 1. Jätkamine iseseisva kohaliku omavalitsuse üksusena. Haldusterritoriaalselt loogiline oleks Laagri aleviku Nõlvaku piirkonnaga piirneva Saku valla Tännassilma küla liitmine Saue vallaga. 2. Liitumine Saue linnaga. Kuigi Saue vald pole klassikaline rõngasvald (valla keskus ei asu Saue linnas) on see siiski võimalikest haldusreformi lahendustest kõige loogilisem, kuna linn asub valla territooriumi sees ning koostöös tuleb lahendada veevarustuse- ja kanalisatsiooni, kergliiklusteede, sotsiaalmajanduslikud küsimused, Saue linnal puudub arenguks vajalik maa jne. 3. Laagri aleviku ja ümbritsevate uusasumite liitumine Tallinna linnaga, ülejäänud vald liituks vastavalt küladele Saku valla, Harku valla või Keila linnaga (ja võimalik et ka Saue linnaga). Variant tähendaks Saue valla kadumist ning olemasoleva struktuuri lõhkumist. Tallinnaga liitumist ei saa õigeks pidada sellepärast, et Laagri piirkond muutuks paratamatult Tallinna ääremaaks, linna asjaajamine on juba praegu bürokraatlik ja aeganõudev ning elanike huvid ei oleks kaitstud. Mõeldav on ka Saue valla liitumine Lääne-Harjumaa suurvallaga, mille keskus oleks Keila linnas. 4. Haldusreformi ideetasandil läbi käinud variant terve Harjumaa liitmiseks üheks omavalitsusüksuseks ei ole teaduslikult põhjendatav. Seetõttu on haldusreformi kontekstis õiged järgmised lähiaastate tegevused: • Koostöö tegemine Tallinna linna ja Tallinna ümbritsevate omavalitsustega territoriaalplaneerimise ja piirkonda hõlmavate avalike teenuste (nt ühistransport, ühisveevärk ja kanalisatsioon, puhkealad, teedevõrk, kergliiklusteede võrgustik, sotsiaalne infrastruktuur) tagamise küsimustes. • Läbirääkimised Saue linnaga, et selgitada välja poolte võimalikud ühishuvid ja alles konsensusliku kokkuleppe saavutamisel alustada kahe omavalitsuse ühinemisläbirääkimisi. Elanike arvamuse küsitlus näitas seda, et väga põhjalikult vajab selgitamist haldusreformi loogika ja ühinemisega kaasnevad muudatused. Erinevaid hirme on palju ja see tingib ka vastuseisu võimalikule liitumisele. Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud Tugevused Võimalused • Võim on vallaelanike lähedal, probleemidele reageeritakse elanike vajadustele vastavalt. • Ilmub valla ajaleht „Koduvald“ • Tehakse koostööd ümbritsevate valdade ja linnadega Poliitikute ja huvigruppide konsensuslik kokkulepe valla arengu põhiküsimustes Valla arendamine elanikele avatud, kogukonna huvidele vastavaks ja kodanikuühiskonna väärtustele tuginevaks avalikuks asutuseks „Koduvalla“ sisu mitmekesistamine E-teenuste ja uute infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja uute infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine Nõrkused Ohud Elanikud ei ole huvitatud või ei oska pöörduda valla poole abi saamiseks. Valla keskus asub valla ühes servas Palgatase ei võimalda tööle võtta kvalifitseeritud spetsialiste (eeskätt ehitusvaldkonnas) • Majanduslik surutis vähendab elanike sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimis- võimekus; • Võimekate spetsialistide lahkumine või vähene huvitatus vallas töötamisest Poliitilisest konjunktuurist lähtuvad populistlikud otsused Läbimõtlemata haldusreform või valla tulubaasi puudutavad otsused riigi tasandil Valdkonna peaeesmärk, alameesmärgid ja tegevused E 8.1 Valla asjaajamine on aus ja avalik ning lähtub hea avaliku halduse põhimõtetest Tegevused Allikas Vastutaja Valla arendamise tervikliku süsteemi käivitamine, valla arengukava tähtaegne ülevaatamine ning arengukava täitmise aruande avalikustamine valla ajalehes … vallavalitsus Konservatiivse personalipoliitika jätkamine, personali koolitamine … vallavalitsus Valla kodulehekülje süsteemne arendamine ja haldamine vallaeelarve vallavalitsus Vallavalitsuse juurde noorte nõukoja, eakate nõukoja, korteriühistute nõukoja, ettevõtjate nõukoja, puuetega inimeste nõukoja, MTÜ-de nõukoja moodustamine vallaeelarve vallavalitsus Regulaarsete kohtumise korraldamine vallaelanikega, vallaametnike osalemine külakoosolekutel … vallavalitsus Elanike arvamuse väljaselgitamiseks vajalike küsitluste korraldamine vallaeelarve vallavalitsus Registreeritud kasutajatega Saue valla interneti foorumi ja külade foorumite kasutuselevõtt vallaeelarve vallavalitsus Volikogu ja volikogu komisjonide väljasõiduistungite korraldamine külades vallaeelarve volikogu Uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt, eesmärk paberivabale dokumendihaldusele (sh paberivaba asjaajamine volikogus ja selle komisjonides, volikogu istungid reaalajas internetis jälgitavaks, volikogu istungite video- ja heliarhiivi moodustamine, digiarhiiv jne) vallaeelarve, EL tõukefondid volikogu Koostöö korraldamine naaberomavalitsustega ning Tallinna regiooni kohalike omavalitsuse üksuste koostöö arendamine … vallavalitsus Läbirääkimiste pidamine Saue linnaga poolte ühishuvide väljaselgitamiseks ning võimalike liitumiskõneluste alustamiseks … vallavalitsus Osalemine maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu töös vallaeelarve vallavalitsus Saue valla finants- ja investeerimisvõime analüüs Kui arengukava rahvastiku- ja majandusprognoosi peatükis analüüsiti makromajanduse tegureid, siis käesolevas peatükis hinnatakse valla finants- ja investeerimisvõimet erinevate makromajanduse stsenaariumite alusel. Olemasolev olukord Saue valla majandusliku olukorda on analüüsinud Rahandusministeerium, kes 2008. aastal koostas vastava finantsraporti. (kättesaadav https://extranet.riigiteataja.ee/ert-x/ert-x.jsp?id=12553) Vastavalt raportile kuulub Saue vald tulukate valdade hulka ja valla finantsolukorda iseloomustavad järgmised näitajad: 1. Elanike arv on suurenenud perioodil 2003-2008 kokku 15,8%. Elanike arvu stabiilsus on alus tagamaks omavalitsusüksuse tegevuse jätkusuutlikkust. 2. Maksumaksjate arv on perioodil 2002-2007 suurenenud kokku 34,7%. Maksumaksjate arvu sedavõrd suur kasv iseloomustab tugeva potentsiaaliga omavalitsusüksust. 3. Eelarve puhastulude keskmine kasv perioodil 2002-2007 oli 21%. Sellega on omavalitsusüksus kiireima puhastulude kasvuga omavalitsusüksuste hulgas. 4. Arvestuslike tulud (tulumaks, maamaks, ressursimaks) elaniku kohta perioodil 2003-2007 moodustasid 152% Eesti keskmisest. Põhiliste omavabatulude suurus elaniku kohta näitab omavalitsusüksuse võimekust ilma toetusteta hakkama saada. 5. Kuludest 7,2% on suunatud perioodil 2003-2007 omavahendites investeeringuteks. Investeeringute osakaal kuludest on keskmine. 6. Omafinantseerimisvõimekus on perioodil 2003-2007 olnud 1,21. Kõrge omafinantseerimisvõimekus näitab, et omavalitsusüksus on võimeline jooksvate kulude kõrvalt panustama ka arengusse ning tagama oma varade säilimise. 7. Omavalitsusüksuse eelarve on perioodil 2003-2007 olnud ülejäägis (9,9% puhastatud eelarvest). Ülejäägiga eelarve iseloomustab hea finantsdistsipliiniga omavalitsusüksust. 8. Omavalitsusüksuse likviidsed vahendid on moodustanud perioodil 2003-2007 keskmiselt 18% puhastatud eelarvest. Kõrge likviidsus näitab, et omavalitsusüksusel on kogunenud mõningasi ressursse ka investeeringute teostamiseks või hoiustamiseks. Tabel 22 Saue valla eelarve täitmine 2004-2007 (tuhandetes kroonides) Omavalitsuse eelarve 2004 2005 2006 2007 Tulud KOKKU 59 115 70 761 90 035 115 019 Põhivabatulud 50 508 59 526 73 429 92 167 Tulud varade müügist 40 254 5 0 Sihtotst. toetused investeeringuteks 1 252 465 2 032 2 004 Sihtotst. toetus jooksvateks kuludeks 266 366 164 918 Intressitulud 203 235 494 1 202 Muud tulud 6 848 9 915 13 912 18 727 Kulud KOKKU 57 053 60 254 74 889 99 980 Puhastatud kulud 49 316 56 817 70 661 92 149 Olemasol. kohustuste intressimaksed 598 293 249 200 Uute kohustuste intressimaksed - - - - Jooksvad kulud sihtots. eraldistest 266 366 164 918 Investeeringud sihtots. eraldistest 1 252 465 2 032 2 004 sh teehoiuinvesteeringud toetustest 246 465 1 032 1 694 Investeeringud omavahenditest 5 621 2 314 1 784 4 708 Eelarve ülejääk/puudujääk 2 063 10 507 15 146 15 039 Finantseerimistehingud -2 063 -10 507 -15 146 -15 039 Finantskohustuste vähenemine (-) -2 520 -2 581 -2 586 -2 590 Finantskohustuste suurenemine (+) 0 0 0 1 499 Muutus kassas ("-" suurenemine) 457 -7 907 -10 440 -11 691 Rahavoo ülejääk 0 0 0 0 Kassa saldo aasta lõpu seisuga 4 551 12 457 22 897 34 588 Võlakohustused 2004 2005 2006 2007 Kohustused kokku 10 653 8 072 5 489 4 399 Olemasolevad võlakohustused 10 653 8 072 5 489 4 399 Võetavad võlakohustused - - - - Võlakoormuse % 18,5% 11,5% 6,2% 3,9% Eelarve ülejäägi/puudujäägi % 3,6% 15,0% 17,2% 13,4% 5 aasta ülejääk/defitsiit - - - 37,7% Võimekus 2004 2005 2006 2007 Omafinantseerimisvõimekus 8 039 12 624 16 680 18 745 Võimekuse suurenemine - - - - Varade müük 40 254 5 0 KOKKU jooksev võimekus 8 079 12 878 16 685 18 745 sh vaba jooksev võimekus - - - - Vaba võlakoormus 23 906 33 886 47 214 62 859 Kassa 5 008 4 551 12 457 22 897 KOKKU lisaraha võimekus 28 914 38 437 59 671 85 756 Eeldused 2004 2005 2006 2007 KOV puhast. e/a kasv varade müügita 12,5% 21,1% 26,1% 27,6% Omavalitsuse jooksvate kulude kasv 9,0% 15,2% 24,4% 30,4% Investeeringud omavahenditest 5 621 2 314 1 784 4 708 Varade müük 40 254 5 0 Uute kohustuste maksegraafik (10 a.) - - - - Omafinantseerimisvõimekus 1,16 1,22 1,24 1,20 Allikas: rahandusministeerium Märkus: võlakoormuses ei kajastu konsolideerimata võlakoormus Prognoos Prognoosi lähtematerjaliks on valla poolt OÜ Europolis 2008.a kevadel tellitud valla rahvastiku ja majandusprognoos. Targu sai prognoosi lähteülesandes sõnastatud kolme erineva stsenaariumi vajadus- arvutused koostati nii optimistliku, konservatiivse kui pessimistliku stsenaariumi alusel. Valik oli õige, sest kui aluseks oleks võetud üksnes rahandusministeeriumi 2008.a kevade prognoos (analüüsis optimistlik ja konservatiivne stsenaarium), siis oleks see 2008.a sügisprognoosi valguses olnud juba tegelikele oludele mittevastav. Sellegipoolest tuleb olla valmis ka pessimistlikust stsenaariumis esitatud tulemuste korrigeerimiseks, põhjuseks järjest halvemuse poole suunduv majandusprognoos (Eesti Panga 2008.a sügisprognoos, rahandusministeeriumi 2008.a sügisprognoos) Saue valla maksimaalsest seadusandlusega lubatud laenuvõimest on 2007.aasta tegeliku eelarvetäitmise seisuga kasutatud 6,5%. See näitaja on väga madal ja lubab vallal võtta täiendavalt laenu kuni 63 mln. krooni. Samas ei kajasta eelarve valla tegelikku laenuvõimet ja konsolideeritud laenukoormist. Saue valla tegelikku laenuvõimet mõjutavad valla omandis olevad ettevõtted. Saue vallale kuuluvad 100% osalusega Laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ (LHSK) ning AS Kovek. • LHSK põhitegevuseks on Saue valla elanike vabaaja sportlik sisustamine ja põhihariduse omandamise võimaldamine. LHSK haldab Laagri spordikompleksi ja kooli. Ettevõtte tulud tulevad peamiselt Saue valla eelarvest ning lisaks sihtfinantseerib vald ettevõtte tegevuskulusid. LHSK on spordikompleksi, kooli ja lasteaia investeeringute finantseerimiseks võtnud 2007.a. lõpu seisuga laenu 116,6 mln. krooni, mis ületab 4% valla puhastatud eelarvet. • AS Kovek on Saue valla teenindusettevõte, mis tegeleb peamiselt elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisega. Lisaks pakub haldus-hooldus teenuseid, teede ja tänavate hooldust, haljastusteenuseid ning valla tänavavalgustuse haldamist. Ettevõtte 2007.aasta tuludest 36% moodustavad teenused Saue vallale. Laenukohustused ettevõttel 2007.aasta lõpu seisuga puuduvad. Valla tegeliku laenuvõime hindamiseks analüüsitakse Saue valla konsolideeritud eelarve tuludel, kuludel, laenude jäägil ja laenuteenindusel põhinevat maksimaalset seadusega lubatud laenuvõimet ning tegevuskuludest investeeringuteks ja laenude teenindamiseks järelejääva tuluga korrigeeritud laenuvõimet kuni aastani 2020. Tulu- ja kuluprognooside koostamisel on aluseks võetud makromajanduslikud prognoosid vastavalt Rahandusministeeriumi prognoosidele ja valla elanike arvu dünaamika vastavalt rahvastikuprognoosile. Optimistlik stsenaarium: • SKP prognoos aastani 2012 on võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2013. on SKP reaalkasvuks eeldatud 6% aastas; • Nominaalpalga kasv aastani 2012 on võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2013. aastast on nominaalpalga kasvuks eeldatud 10%; • Tarbijahinna kasvu prognoos aastani 2012 on võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2013. aastast on tarbijahindade kasvuks eeldatud 3%; • Rahvastiku muutus prognoosiperioodi lõpuks on 90% uute detailplaneeringupiirkondade rahvastikust. Optimistliku stsenaariumi võib makromajanduse prognoosi 1. detsember 2008 seisu põhjal seisuga lugeda ebareaalseks ning sellega ei ole käesolevas analüüsis enam edaspidi arvestatud. Konservatiivne stsenaarium: • SKP prognoosil on eeldatud 2008. ja 2009. aastal reaalkasvu puudumist ehk nominaalkasv võetud võrdseks tarbijahinna kasvuga, aastaks 2013 on eeldatud reaalkasvu tõusu 4%-ni, mida on korrigeeritud vastavalt tarbijahindade kasvuga; • Nominaalpalga prognoos aastatel 2008 ja 2009 on võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2010 on eeldatud reaalpalga kasvu 5%, mida on korrigeeritud tarbijahindade kasvuga; • Tarbijahinna kasvu prognoos on võrdsustatud optimistliku stsenaariumiga; • Rahvastiku muutus prognoosiperioodi lõpuks on 70% uute detailplaneeringupiirkondade rahvastikust. Konservatiivse stsenaariumi võib makromajanduse prognoosi 1. detsember 2008 seisu põhjal seisuga lugeda ebareaalseks ning sellega ei ole käesolevas analüüsis enam edaspidi arvestatud. Pessimistlik stsenaarium: • SKP prognoosil on eeldatud 2008 negatiivset reaalkasvu 5% ning reaalkasvu tõusu 2%-ni aastaks 2013, mida on korrigeeritud vastavalt tarbijahindade kasvuga; • Nominaalpalga prognoos aastatel 2008 ja 2009 on võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2010 on eeldatud reaalpalga kasvu 3%, mida on korrigeeritud tarbijahindade kasvuga; • Tarbijahinna kasvu prognoos on võrdsustatud optimistliku stsenaariumiga; • Rahvastiku muutus prognoosiperioodi lõpuks on 50% uute detailplaneeringupiirkondade rahvastikust. Kuigi ka pessimistlik stsenaarium on rahandusministeeriumi 2008.a sügisprognoosi valguses muutunud liiga „optimistlikuks“, tabelis 24 nimetatud prognoos välja toodud. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu võimalik mõju Saue valla laenuvõimele Vastavalt menetluses olevale kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele (KOFS) on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini tagamise üheks meetmeks kinni pidamine kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi netovõlakoormuse ülemmääradest. KOFS §36 kohaselt on netovõlakoormuseks võlakohustuste ja likviidsete vahendite vahe. Netovõlakoormuse ülemmäär tohib olla kuni kuuekordne põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe, kuid mitte suurem põhitegevuse tuludest. Juhul kui kuuekordne põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on alla 60% põhitegevuse tuludest on netovõlakoormuse ülemmääraks 60% põhitegevuse tuludest. KOFS eelnõu kohaselt peab kohalik omavalitsus koostama finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava, juhul kui finantsdistsipliini tagamise meetmeid ei täideta kahel järjestikusel aruandeaastal. Valla eelarvestrateegia kavand Tabel 23 2008 2009 2010 2011 2012 prognoos prognoos prognoos prognoos PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 144 748 141 722 154 405 173 594 195 187 Maksutulud 104 945 104 940 115 978 132 786 151 717 Tulud kaupade ja teenuste müügist 14 120 14 226 14 780 15 534 16 374 sh Vallavalitsus 5 132 5 550 5 861 6 347 6 893 Kovek AS 6 363 6 624 6 809 7 014 7 238 Laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ 3 883 3 362 3 456 3 560 3 674 Ääsmäe Kultuuri ja Spordi SA Konsolideerimisgrupisisesed tehingud * -1 258 -1 310 -1 346 -1 387 -1 431 Saadavad toetused 22 938 19 206 20 109 21 443 22 935 sh Vallavalitsus 17 323 13 050 13 781 14 925 16 208 Kovek AS Laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ 25 258 29 745 30 578 31 495 32 503 Ääsmäe Kultuuri ja Spordi SA 585 760 781 805 830 Konsolideerimisgrupisisesed tehingud ** -20 228 -24 349 -25 031 -25 782 -26 607 Muud tegevustulud 2 745 3 350 3 538 3 831 4 161 PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 149 408 139 071 144 673 152 085 160 504 Muud tegevuskulud kokku 113 412 96 096 99 291 102 936 107 129 sh. Vallavalitsus 99 974 82 519 85 334 88 561 92 293 Kovek AS 6 161 6 414 6 593 6 791 7 008 Laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ 28 178 32 062 32 960 33 949 35 035 Ääsmäe Kultuuri ja Spordi SA 585 760 781 805 830 Konsolideerimisgrupisisesed tehingud -21 486 -25 659 -26 377 -27 168 -28 038 Antavad toetused 35 996 42 975 45 382 49 148 53 375 INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -13 183 -8 752 -8 205 -8 205 550 Saadav sihtfinantseering põhivara soetuseks 3 061 6 902 44 283 44 283 1 500 MKM 1 500 1 500 1 500 1 500 Laagri-Hüüru ÜF 4 352 42 783 42 783 PRIA (Vanamõisa mängu- ja spordiväljak) 600 Hasartmängu toetus (Urva 7b mänguv) 450 Põhivara müük Osaluste, muude aktsiate ja osade müük Põhivara soetus -16 019 -15 654 -52 488 -52 488 -950 Antav sihtfinantseering põhivara soetuseks Osaluste, muude aktsiate ja osade soetus Kavandatav muutus antud laenudes Kavandatav finantstulu ja finantskulunetomuutus -225 ÜLEJÄÄK/PUUDUJÄÄK -17 843 -6 100 1 527 13 305 35 233 FINANTSEERIMISTEGEVUS KOKKU -6 913 -7 732 -1 527 -5 118 -5 348 Kohustuste võtmine (+) 0 34 3 242 0 0 Kohustuste tasumine (-) -6 913 -7 766 -4 769 -5 118 -5 348 LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -24 756 -13 832 0 8 187 29 885 Likviidsete varade jääk 13 832 0 0 8 187 38 072 KULUD JA INVESTEERIMISTEGEVUS TEGEVUSALADE JÄRGI*** 01 Üldised valitsussektori teenused 15 471 12 110 12 806 13 848 15 052 sh investeeringuprojektid 4 112 8 02-03 Riigikaitse, avalik kord ning julgeolek 541 357 368 382 397 sh investeeringuprojektid 0 04 Majandus 21 404 10 843 8 604 9 133 9 740 sh investeeringuprojektid 8 412 3 460 05 Keskkonnakaitse 4 127 10 023 53 933 54 005 2 546 sh investeeringuprojektid 7 693 51 538 51 538 0 06 Elamu ja kommunaalmajandus 3 805 2 786 1 483 1 528 1 577 sh investeeringuprojektid 1 343 07 Tervishoid 100 112 115 119 122 sh investeeringuprojektid 0 08101-08109 Vabaaja ja sporditegevus 6 229 5 892 5 540 5 703 5 883 sh investeeringuprojektid 600 08201-08600 Kultuuritegevus 6 047 5 511 5 648 6 046 6 504 sh investeeringuprojektid 140 09110 Eelkooliharidus 29 104 27 725 27 674 29 475 31 542 sh investeeringuprojektid 1 330 09210-09221 Kooliharidus 43 340 43 224 43 704 45 551 47 628 sh investeeringuprojektid 1 000 09222-09800 Muu haridus 6 144 6 760 6 881 7 112 7 367 sh investeeringuprojektid 80 10 Sotsiaalne kaitse 15 677 15 805 16 446 17 295 18 261 sh investeeringuprojektid 0 FINANTSDISTSIPLIINI MEETMED Kavandatav puudujäägi määr vastavalt KOFS-ile -17 843 -23 943 -22 416 -9 111 0 Kavandatav netovõlakoormus vastavalt KOFS-ile 118 561 110 829 109 302 104 184 98 837 Kuuekordne põhitegevuse tulude ja kulude vahe -27 960 15 908 58 394 129 058 208 096 Põhitegevuse tulude kogusumma 144 748 141 722 154 405 173 594 195 187 60% põhitegevuse tulude kogusummast 86 849 85 033 92 643 104 157 117 112 Netovõlakoormuse ülemmäär 86 849 85 033 92 643 129 058 195 187 MÄRKUSED: * Tänavavalgustus ja teehooldetööd ** LHSK ja Ääsmäe SA vallalt saadud toetused *** Eraldatud on jooksev remont jm. parendused, mis on eelarvestrateegias näidatud investeeringute all Eelarve strateegia on koostatud vastavalt menetluses olevale kohalike omavalitsuste finantseerimise seadusele (KOFS). KOFS-i kohaselt jagatakse omavalitsuse eelarve tegevuseelarveks ja investeeringute eelarveks. Tegevuseelarve kajastab valla igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste finantseerimist. Igapäevaseks toimimiseks vajalikud tegevused on personali- ja majanduskulud ning eraldised (toetused). KOFS valguses on tähtis, et majanduskuludes ei kajastataks investeeringutena käsitletavaid kulusid (jooksev remont, parendamised, põhivara osaline uuendamine). Küll aga tuleks siin näidata vältimatud iga-aastased soetused ja parendused (väikevahendite soetamine, koolimööbli uuendamine ja/või remont jm.). Majandamiskuludena on tihti näidatud ka suuremate investeerimisprojektide ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ostetud teenused (eeluuringud, analüüsid jt.). Kuna tegemist on konkreetse investeeringuga seotud teenustega, siis on soovituslik ka need võimaluse korral investeeringute alla viia. See on lubatud ka riigi raamatupidamise eeskirjadega, mis lubab investeeringu maksumusse arvata ka investeeringu tegemisega seotud otsesed kulud. Investeeringute eelarve rahaline kate kujuneb tegevuseelarve ülejäägist, reservidest ja välisest finantseerimisest (laenud, võlakirjad jm. kohustused). Välise finantseerimise võime võib sõltuvalt tegevuseelarve ülejäägist olla võrdne omavalitsuse tuludega. Sellest tulenebki vajadus võtta tegevuseelarvest välja kõik investeeringu iseloomuga kulud. Eelarvestrateegia mudeli koostamisel on aluseks võetud Saue valla 2009. aasta eelarveprojekt. Eelarve projekti majanduskuludest on välja võetud kõik investeeringud ja koostatud puhas tegevuskulude eelarve. Järgnevate aastate tegevuskulude prognoos on koostatud vastavalt Rahandusministeeriumi pikaajalistele prognoosidele ehk tööjõukulusid on korrigeeritud palgakasvu eeldatava määraga ning tegevuskulusid üldise inflatsiooniga. Investeeringute eelarvesse on koondatud 2009.aasta eelarveprojektis sätestatud investeeringud ning eelarvestrateegia koostamise ajal teadaolevad kindlad investeeringud (Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt, iga-aastane teede pindamine jt.). Aastate 2009-2012 investeeringute eelarved on olulises osas jäetud sisuga täitmata, võimaldamaks hinnata Saue valla reaalset investeerimisvõimet. Investeeringute eelarve esimesel real on arvutatud kumulatiivne investeeringute finantseerimisvõime vastavalt KOFS-ile ehk kui eelarve summaarne ülejääk (reservid) liidetakse järgmise aasta tegevuseelarve ülejäägile ning finantseerimisallikatest võetakse maha kasutatud laenuvõimaluse osa. Kuna hetkel on tulevaste perioodide suurematest investeeringutest kindlalt teada vaid Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektiga seotud investeering, siis tuleb arvestada, et finantseerimisvõimes kajastuvad ka jooksvateks investeeringuteks kuluvad allikad. Makromajanduse ebaselged ja hajuvad prognoosid teevad sisuliselt võimatuks ka kohaliku eelarve ja tegevuskava pikaajalise planeerimise. Lähtudes eeltoodust tuleb eelarvestrateegia-tegevuskava kavand 2009.a suvel-sügisel üle vaadata ja teha vajalikud korrektiivid. ARENGUKAVAS kajastatud jooksvad investeeringuplaanid Nimetatud tabelis kajastuvad arengukavas kirjeldatud jooksvad investeerimisplaanid. Ühekordsed suuremad investeeringud (nt Vääna veeprojekt, Laagri-saue kergliiklustee, mingi konkreetse objekti rajamine jms) nimetatud kavas ei kajastu ning nende realiseerimise võimalikkust ja ajakava hinnatakse majandusprognooside täpsustudes 2009.a jooksul. 2009 2010 2011 2012 2013 01 Üldised valitsussektori teenused 0 0 0 0 0 02-03 Riigikaitse, avalik kord ning julgeolek 0 0 0 0 0 04 Majandus Üldmajanduslikud arendusprojektid (territoriaalne planeerimine) 600 600 1000 1000 1000 Investeeringud kohalikesse teedesse ja kergliiklusteedesse (sh tolmuvabaks muutmine 1 km aastas, veemajandusprojekt järgne teede taastamine) 2 000 2 000 3 000 3 000 3 000 Liikluskorralduse investeeringud 200 200 200 200 200 05 Keskkonnakaitse KIK kaasfinantseeringud vooluveekogude seisukorra parandamiseks 200 100 100 100 100 KIK kaasfinantseeringud jäätmekäitlusprojektidele 100 100 100 100 100 lastemänguväljakud 300 300 300 300 300 spordiväljakud 200 200 200 200 200 06 Elamu ja kommunaalmajandus Tänavavalgustus (uuesehitus ja renoveerimine) 1400 1400 1400 1400 1400 Munitsipaalhoonete investeerimisprojektid 300 300 300 300 300 07 Tervishoid 0 0 0 0 0 08101-08109 Vabaaja ja sporditegevus 0 0 0 0 0 08201-08600 Kultuuritegevus Kultuuriobjektide remont 100 100 100 100 100 09110 Eelkooliharidus munitsipaallasteaiad 1000 1000 1000 1000 1000 09210-09221 Kooliharidus üldhariduskoolid 1000 1000 1000 1000 1000 09222-09800 Muu haridus 0 0 0 0 0 10 Sotsiaalne kaitse 0 0 0 0 0 Arengukava seire ja uuendamine Valla arengukava elluviimist korraldab vallavalitsus, arengukava alusel koostatud 4- aastase tegevuskava kaudu. Lisaks tegevuskavale võib valla arengukava elluviimist sätestada: • valdkondlike arengukavadega (ÜVK arengukava, valla jäätmekava); • valla allasutuste ja vallale kuuluvate eraõiguslike juriidiliste isikute arengukavadega; • üldplaneeringuga, teemaplaneeringutega valla territooriumi arengupõhimõtete kehtestamisega; • detailplaneeringutega maa sihtotstarbe määramise ja sellest tulenevate maa; • kasutustingimuste seadmisega; • muude vallavolikogu ja vallavalitsuse aktidega. Valla arengukava finantseerimise täiendavate katteallikatena arvestatakse lisaks omavahenditele ka riigieelarvest eraldatavaid toetusi ning Eesti, Euroopa Liidu, välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide abi- ja koostööprogrammidest saadavaid vahendeid, samuti erasektori kaasfinantseeringuid. Iga-aastase arengukava läbivaatamise käigus uuendatakse valla olukorda iseloomustavad andmed ning olukorrast tulenevad sõlmprobleemid ja kitsaskohad, vajadusel täpsustatakse arengustrateegia elemente – eesmärke ja ülesandeid, ning uuendatakse tegevuskava. Nagu juba sissejuhatuses mainiti, on kohaliku omavalitsuse toimimiskeskkond praeguses majanduskeskkonnas väga ebastabiilne ning pikaajaliste prognooside tegemine äärmiselt suure hajumise tõttu suhteliselt perspektiivitu. Seetõttu tuleb tegevuskava igal aastal konservatiivselt üle vaadata ja teha vastavad täiendused ja parandused sõltuvalt tegelikust olukorrast ja majandusprognoosist. Vastavalt seadusandlusele peab kohaliku omavalitsuse arengukava ajakohastamine toimuma enne 1. oktoobrit. Vallavalitsus esitab arengukava täitmise aruande ja muudatused hiljemalt augustikuu volikogu istungile. Lisad Lisa 1 Võrdlus naaberomavalitsustega- eelarved Tabel 24 Saue valla ja naaberomavalitsuste kulud valdkonniti 2005-2007 (tuh. kr) Omavalitsused Üldvalitsemine Riigikaitse, avalik kord ja julgeolek Majandus Keskkonnakaitse Vabaaeg ja kultuur Haridus Sotsiaalne kaitse ja tervishoid Kulud KOKKU Saue vald 2007 a 14464 418 10053 2858 8904 54845 8439 99981 2006 a 9827 611 4807 1435 8550 41005 8654 74889 2005 a 8012 475 5604 895 6425 31193 7650 60254 Saku vald 2007 a 24219 600 19559 2290 26297 57806 4291 135062 2006 a 20184 998 13874 1730 15618 42094 3132 97630 2005 a 17789 724 7728 2053 11536 34478 2695 77003 Kernu vald 2007 a 7368 25 3686 5065 4332 12708 6122 39306 2006 a 6208 25 2727 1277 2763 13035 5667 31702 2005 a 5632 30 2597 323 2728 10016 4467 25793 Keila linn 2007 a 16562 147 17160 1965 28785 68607 6134 139360 2006 a 14670 24 10 658 4194 24624 64035 6096 124301 2005 a 12314 30 10179 4125 27343 54617 5877 114485 Keila vald 2007 a 10625 72 8887 942 3069 31313 2457 57365 2006 a 9014 69 4723 516 1973 17993 2383 36671 2005 a 7847 31 4510 496 4467 13309 1790 32450 Harku vald 2007 a 16051 186 60321 15372 13980 77184 5989 189083 2006 a 13381 126 39929 7375 9455 56112 3921 130299 2005 a 10703 142 23706 5263 7804 43217 2805 93640 Saue linn 2007 a 13361 250 10572 1597 8714 40600 4146 79240 2006 a 11773 250 8845 1646 8452 31849 3525 66340 2005 a 10831 283 6511 1811 12331 36640 2533 70940 Tallinn 2007 a 821726 39976 1770069 420298 793711 2081139 532880 6459799 2006 a 714625 49657 1763349 538331 728988 1740257 459924 5995141 2005 a 664946 26135 1400240 369100 548581 1547717 345021 4901740 Harju Maakond 2007 a 302070 9819 416257 84695 254081 984375 99347 2150644 2006 a 259203 8963 260387 47893 190397 922168 99601 1788612 2005 a 225368 6884 179154 42571 189820 722426 77162 1443385 Eesti 2007 a 2669472 72433 3992127 866657 2824395 8497200 1493128 20415412 2006 a 2235654 80175 3431280 917521 2461087 7320039 1400067 17845823 2005 a 2046741 49857 2628451 683160 2072199 6386307 1152213 15018928 Valdkonna kogumaht omavalitsustes 2007 a 924376 41674 1900307 450387 887792 2424202 570458 7199196 2006 a 799682 51760 1848912 556504 800423 2006380 493302 6556963 2005 a 738074 27850 1461075 384066 621215 1771187 372838 5376305 Allikas: Rahandusministeerium Tabel 25 Saue valla ja naaberomavalitsuste kulud valdkonniti 2005-2007 (%) Omavalitsused Üldvalitsemine Riigikaitse, avalik kord ja julgeolek Majandus Keskkonnakaitse Vabaaeg ja kultuur Haridus Sotsiaalne kaitse ja tervishoid Saue vald 2007 a 14,40% 0,40% 10,10% 2,90% 8,90% 54,90% 8,40% 2006 a 13,10% 0,80% 6,40% 1,90% 11,40% 54,80% 11,60% 2005 a 13,20% 0,80% 9,30% 1,50% 10,70% 51,80% 12,70% Saku vald 2007 a 17,90% 0,40% 14,50% 1,70% 19,50% 42,80% 3,20% 2006 a 20,70% 1,00% 14,20% 1,80% 16,00% 43,10% 3,20% 2005 a 23,10% 0,90% 10,00% 2,70% 15,00% 44,80% 3,50% Kernu vald 2007 a 18,80% 0,10% 9,40% 12,90% 11,00% 32,30% 15,50% 2006 a 19,60% 0,10% 8,60% 4,00% 8,70% 41,10% 17,90% 2005 a 21,80% 0,10% 10,10% 1,30% 10,60% 38,80% 17,30% Keila linn 2007 a 11,90% 0,10% 12,30% 1,40% 20,70% 49,20% 4,40% 2006 a 11,80% 0,01% 9 3,40% 19,80% 51,50% 4,90% 2005 a 10,76% 0,03% 8,90% 3,60% 23,87% 47,71% 5,13% Keila vald 2007 a 18,60% 0,10% 15,50% 1,60% 5,30% 54,60% 4,30% 2006 a 24,50% 0,20% 12,90% 1,40% 5,40% 49,10% 6,50% 2005 a 24,20% 0,10% 13,90% 1,50% 13,80% 41,00% 5,50% Harku vald 2007 a 8,50% 0,10% 32% 8,10% 7,30% 41% 3,10% 2006 a 10,30% 0,10% 30,60% 5,70% 7,30% 43,10% 3,00% 2005 a 11,40% 0,20% 25,30% 5,60% 8,30% 46,20% 3,00% Saue linn 2007 a 17,00% 0,30% 13,30% 2,00% 11,00% 51,20% 5,20% 2006 a 17,70% 0,40% 13,30% 2,50% 12,80% 48,00% 5,30% 2005 a 15,27% 0,40% 9,18% 2,55% 17,38% 51,65% 3,57% Tallinn 2007 a 12,72% 0,62% 27,40% 6,51% 12,29% 32,21% 8,25% 2006 a 11,92% 0,83% 29,41% 8,98% 12,16% 29,03% 7,67% 2005 a 13,57% 0,53% 28,57% 7,53% 11,19% 31,57% 7,04% Allikas: Rahandusministeerium Tabel 26 Saue valla ja naaberomavalitsuste kulud elaniku kohta tuh kr/el 2005-2007 Omavalitsused Üldvalitsemine Riigikaitse, avalik kord ja julgeolek Majandus Keskkonnakaitse Vabaaeg ja kultuur Haridus Sotsiaalne kaitse ja tervishoid Saue vald 2007 a 1,95 0,06 1,36 0,39 1,2 7,41 1,14 2006 a 1,26 0,08 0,62 0,18 1,1 5,26 1,11 2005 a 1,06 0,06 0,74 0,12 0,85 4,14 1,02 Saku vald 2007 a 3,25 0,08 2,62 0,31 3,52 7,75 0,58 2006 a 2,5 0,12 1,72 0,21 1,94 5,22 0,39 2005 a 2,3 0,09 1 0,27 1,5 4,48 0,35 Kernu vald 2007 a 4,44 0,02 2,22 3,05 2,61 7,66 3,69 2006 a 3,19 0,01 1,4 0,66 1,42 6,7 2,91 2005 a 2,97 0,02 1,37 0,17 1,44 5,28 2,35 Keila linn 2007 a 1,76 0,02 1,82 0,21 3,06 7,29 0,65 2006 a 1,56 0,002 1 0,45 2,61 6,8 0,65 2005 a 1,3 0,003 1,08 0,44 2,9 5,79 0,62 Keila vald 2007 a 2,8 0,02 2,34 0,25 0,81 8,24 0,65 2006 a 2,14 0,02 1,12 0,12 0,47 4,27 0,57 2005 a 1,96 0,01 1,13 0,12 1,12 3,32 0,45 Harku vald 2007 a 2,34 0,03 8,8 2,24 2,04 11,27 0,87 2006 a 1,54 0,01 4,6 0,85 1,09 6,46 0,45 2005 a 1,37 0,02 3,04 0,67 1 5,54 0,36 Saue linn 2007 a 2,61 0,05 2,07 0,31 1,7 7,94 0,81 2006 a 2,11 0,04 1,59 0,3 1,52 5,71 0,63 2005 a 2,02 0,05 1,22 0,34 2,29 6,8 0,47 Tallinn 2007 a 2,06 0,1 4,43 1,05 1,99 5,21 1,34 2006 a 1,78 0,12 4,4 1,34 1,82 4,35 1,15 2005 a 1,67 0,07 3,51 0,93 1,38 3,88 0,86 Harju Maakond 2007 a 0,58 0,02 0,79 0,16 0,48 1,88 0,19 2006 a 0,5 0,02 0,5 0,09 0,36 1,75 0,19 2005 a 1,75 0,06 1,39 0,33 1,47 5,6 0,6 Eesti 2007 a 1,99 0,05 2,97 0,65 2,1 6,33 1,11 2006 a 1,67 0,06 2,56 0,68 1,83 5,46 1,04 2005 a 1,5 0,04 1,92 0,5 1,51 4,66 0,84 Allikas: Rahandusministeerium Tabelid ilmestavad valdade eelarvete prioriteete, kuid sellegipoolest tuleb nendes olevatesse andmetesse suhtuda kriitiliselt: • Arvestades omavalitsuste eelarvete suhtelist väiksust on üksikute suuremate investeeringute mõju nii eelarve proportsioonidele kui üksikute kululiikide osatähtsusele suur; • Mastaabiefekt suurema ja väiksema elanike arvuga omavalitsuste puhul, seda eeskätt kuludes ühe elaniku kohta; • Kulude hulka moonutavad asutused, mis ühes vallas on, aga teistes valdades ei pruugi olla, nt Saue vallas puudub gümnaasium, kuid on olemas hooldekodu jne • Üldvalitsemise kulude all võib olla samuti kajastatud investeeringuid. Tabel 27 Saue valla ja naaberomavalitsuste tulud 2005-2007 (%) KOV Tulumaks Maamaks Muud maksud Kaupade ja teenuste müük Muud omatulud Tasandusfond § 5 lg 1 Tasandusfond § 5 lg 2 Ministeeriumide eraldised (va invest) Muud tulud Saue vald 2007 a 76,61 2,43 2,27 3,95 2,91 0,00 9,30 0,77 1,76 2006 a 77,19 2,93 1,41 5,55 0,88 0,05 9,55 0,18 2,26 2005 a 78,73 3,43 1,94 5,01 1,25 0,00 8,45 0,51 0,68 Saku vald 2007 a 65,37 3,63 3,09 4,93 3,03 0,00 13,32 3,95 2,68 2006 a 63,23 4,41 3,06 5,89 4,64 0,03 15,41 1,37 1,95 2005 a 59,58 4,65 2,54 7,63 6,84 0,00 16,15 1,33 1,29 Kernu vald 2007 a 39,00 5,98 0,06 5,28 0,11 4,92 13,22 10,84 20,58 2006 a 37,26 7,52 0,06 5,13 2,73 4,81 15,06 12,94 14,48 2005 a 33,55 9,06 0,09 4,68 0,95 6,47 16,71 19,13 9,37 Keila linn 2007 a 58,72 1,24 0,15 8,21 1,16 0,00 23,11 4,08 3,33 2006 a 55,39 1,39 0,16 11,21 0,38 0,00 24,43 3,89 3,16 2005 a 51,58 1,61 0,17 14,28 1,68 0,00 21,76 5,77 3,16 Keila vald 2007 a 70,23 7,89 1,00 3,94 1,82 0,00 6,70 0,58 7,85 2006 a 76,52 5,62 0,39 2,79 2,23 0,36 8,79 0,61 2,69 2005 a 73,14 5,93 0,66 3,09 2,00 9,21 0,00 1,25 4,71 Harku vald 2007 a 69,18 12,10 0,74 6,09 0,86 0,00 9,07 0,37 1,60 2006 a 54,33 5,68 0,66 6,49 22,54 0,00 7,85 0,20 2,24 2005 a 66,10 8,76 0,80 8,92 1,06 0,00 11,24 1,02 2,11 Saue linn 2007 a 68,55 1,26 0,09 8,63 0,58 0,00 16,98 0,82 3,09 2006 a 67,68 1,53 0,15 9,59 0,25 0,00 17,90 0,58 2,33 2005 a 60,12 1,72 0,10 12,33 0,06 0,00 17,37 1,30 7,00 Tallinn 2007 a 59,20 2,15 2,40 12,77 5,57 0,00 13,07 2,86 1,97 2006 a 47,60 2,06 1,88 11,46 20,93 0,00 12,03 2,11 1,93 2005 a 51,55 2,67 2,22 13,68 11,25 0,00 14,62 3,05 0,97 Harju Maakond 2007 a 56,13 5,58 1,68 5,90 10,42 1,06 12,84 1,30 5,08 2006 a 54,51 5,79 1,48 6,62 8,14 1,11 14,60 1,22 6,52 2005 a 54,81 7,26 1,27 8,12 5,01 1,80 15,75 2,37 3,61 Eesti 2007 a 48,90 2,74 2,00 8,94 4,27 7,10 16,15 2,55 7,35 2006 a 43,27 2,86 1,75 9,11 9,87 6,32 17,09 2,42 7,32 2005 a 43,41 3,45 1,73 10,51 5,85 6,82 19,58 3,60 5,05 Allikas: Rahandusministeerium Lisa 2: Naaberomavalitsuste arengukavad ja Saue vald Saue valla naaberomavalitsused on Saue, Tallinna ja Keila linn ning Harku, Keila, Kernu, Kohila, ja Saku vallad. Seejuures on Kohila, Keila ja Kernu valdade side Saue vallaga tulenevalt geograafilistest tingimustest (hõreasustus piirialadel) nõrk ning ühised probleemid ja koostöökohad sisuliselt puuduvad. Antud peatükis analüüsitakse naaberomavalitsuste arengukavasid eesmärgiga leida ühised probleemid ning koostöökohad. Tallinna linn Tallinna arengukava 2009-2027 kinnitatud volikogu 19. juuni 2008 määrusega nr 129 Tallinna linna kui Eesti mõistes suurlinna mõju Saue vallale on vaieldamatult kõige suurem, Saue vald moodustab Tallinna linna lähitagamaa. Tallinna arengukavas sisalduvad järgmised viited naaberomavalitsustele: • planeerimistegevuses teadmistepõhisuse, strateegilisuse ja lahenduste süsteemsuse suurendamine, naaberomavalitsustega tehtava koostöö oluline laiendamine ning arendajate kaasamine, et tagada Tallinna linnastu tasakaalustatud areng. • Tallinna linnastupõhise linnapoliitika väljatöötamine, mis väärtustab senisest märksa enam arenguvajadustel põhinevat koostööd pealinna naaberomavalitsustega ja riigiga; • Tallinna ja tagamaa koostöös tõusevad esile vajadus investeerida Tallinna sisse- ja väljasõiduteedesse, arendada säästvat mitmeliigilist transporti ja järgida kooskõlastatud eluasemepoliitikat, optimeerida haridusvõrk, edendada vaba aja veetmise ja puhkevõimalusi rohealadel, teha koostööd sise- ja välisturismi vallas jms. Tallinna Nõmme linnaosa arengukava 2008-2012, hetkel kinnitamisel Tallinn on linna ülesannete paremaks täitmiseks moodustanud linnaosad. Linnaosadel on oma kindlaksmääratud õigused, kohustused ja vastutus. Nõmme linnaosa on ainuke Tallinna linnaosa, mis piirneb vahetult Saue vallaga. Kuigi linnaosade rahalised võimalused on piiratud, on ka nende vahendite põhjal koostöö arendamine võimalik. Nõmme linnaosa arengukava on kooskõlastatud Nõmme halduskogus ja 09.08 seisuga Tallinna Linnavolikogu menetluses. Nõmme arengukavas sisalduvad järgmised Saue valda puudutavad aspektid: • Ühistransport: Nõmme linnaosas asuva Laagri raudteepeatuse või Saue valda Laagri alevikku rajatava Urda ja Padula raudteepeatuse juurde on võimalik vajadusel kujundada Pargi ja Reisi – tüüpi terminal, kus soovijad saaksid jätta oma sõiduki ning jätkata reisi kesklinna rongiga. • Rohealad:Koostöös Saue vallaga toimub Pääsküla jõe kallaste heakorrastamine. Ühiselt on kavas Pärnade pst ja Veskitammi tn vahelise jõeosa puhastamine ja kallaste korrastamine. • Pääsküla raba keskkonnaseisundi parandamiseks on vaja uurida Pääsküla jõe ja tema lisajõgede seisundit ning vajadusel teha jõesängi puhastustööd (koostöös Saku ja Saue vallaga). Uuringu käigus tuleb välja selgitada jõe võimalikud reostusallikad ja need likvideerida. • Harku parkmets on väga oluline perspektiivne puhkemajanduslik ühenduslüli Tallinna linna piirides paikneva Nõmme-Mustamäe rohealade ning Saue ja Harku valdade vahel. • Liiklus ja magistraalid: Tallinna valglinnastumine on olulist mõju avaldanud Kiili, Saku ja Saue valdadele. Liiklustiheduse kasvuga on suurenenud kõik sellega kaasnevad negatiivsed mõjud – ummikud, müra, vibratsioon, õhu saastus. • Kergliiklus:perspektiivseks võib pidada Nõmmelt lähtuvate kergliiklusteede ühendamine ühtsesse võrku naabervaldade (Rae, Kiili, Saku, Saue Harku) rajatavate kergliiklusteedega. Olulisemaks ja Nõmme linnaosa rahaliste vahenditega kooskõlas olevaks koostöökohaks on Pääsküla jõe puhastustööde ühine läbiviimine. Saue linn Saue linna arengukava (2007-2017) on kinnitatud Saue Linnavolikogu 13.09.2007 a määrusega nr 30 Koostöö- Saue linna esmaseks vajaduseks on koostöö arendamine Saue vallaga. Linna lähiümbruses toimub aktiivne elamuehitus, mis seab surve alla ka Saue linna infrastruktuuri. Ühiste üld – ja teemaplaneeringute kaudu tuleb ohjata ja vältida planeerimatut arendustegevust. Haridus- Kvaliteetse hariduse pakkumise aluseks on linna ja lähiümbruse oludele vastava sotsiaalse infrastruktuuri rajamine ning selles osas on vajalik koostöö arendamine Saue valla ja teiste naaberomavalitsustega. Eesmärk - Saue vallaga koostöö arendamine haridusalase infrastruktuuri täiustamisel Planeeringud- Planeerimisalase koostöö jätkamine Saue vallaga. Korrakaitse- Koostöö Saue ja Saku valdadega korrakaitse tagamisel. Tõhus koostöö teiste Harjumaa kohalike omavalitsustega • Ühiste arendusprojektide algatamine ja elluviimine • Halduslepingute sõlmimine ühiste eesmärkide saavutamiseks Saue linna arengukavas analüüsitakse linna perspektiive haldusreformi kontekstis. Võimalikud väljapakutud võimalused on alljärgnevad: • jätkata olemasoleval kujul • ühineda Saue vallaga • suurem kohalike omavalitsuste ühinemine (Harku, Saue, Saku Kiili) • Saue linn kui Tallinna linnaosa. 2. Ühinemine Saue vallaga Tulubaasi hajutamine suuremale territooriumile. Saue linna nõrgem identiteet. Ühinemisprotsess ei toimu kiiresti, rohked emotsionaalsed aspektid segavad protsessi ja linna juhtimist. 1+1 ≠ 2 Avaramad võimalused linnaelanikele vajaliku infrastruktuuri rajamiseks ja haldamiseks. Üldplaneering, mis hõlmab tervikuna suuremat piirkonda. KOV arendustöö saab baseeruma selle piirkonna inimeste vajadustel. Infrastruktuuri investeeringutes osalevad ka linna piiri taga elavad inimesed (läbi tulumaksu). Tugevama omavalitsuse teke. Saku vald Saku valla arengukava 2006-2011, kinnitatud Saku vallavolikogu määrusega Infrastruktuur ja kommunaalmajandus (tegevuskava) : Kergliiklustee Sakust Laagrisse. Keila linn Keila linna arengukava kuni aastani 2020, kinnitatud Keila Linnavolikogu 28. märtsi 2000 a määrusega nr 4. Keila linna SWOT analüüsis on ohtudena välja toodud riskid tulenevalt ohtlike ainete transiidist (raudtee, Tallinn-Paldiski mnt), mis on seotud ka meie valla ohtudega. Koostöö: Kuigi Keila linnas on kavas rajada oma elanike tarbeks uusi terviseradu ja kergliiklusteid, annab lisaväärtust terviseliikumise harrastamiseks kergliiklustee rajamine Saue ja Keila valdade ning Keila linna koostöös. Kergliiklustee kulgeks peamiselt Saue valla territooriumil läbides Keila linna territooriumi idaosa. Projektile vajalike investeeringute katmiseks esitatakse koostöös eelpool nimetatud omavalitsustega taotluse toetuse saamiseks EASile. Harku vald Harku valla arengukava 2002-2012, kinnitatud Harku Vallavolikogu 23.05.2002 a määrusega nr 10. Avada tuleb Harku asulas valla infotuba koos avaliku internetipunktiga, millest aja jooksul kujundada välja uus raamatukogu sellele piirkonnale. Võimalik on ka Hüüru raamatukogu kasutamine koostöös Saue vallaga Valla piirid on käesoleval ajal ebaloogilised. Vald ei moodusta ühtset tervikut. Piirid ei lähe mööda looduslikke eraldusjooni. Harku valla keskuse vahetus läheduses asub Saue valla tagamaa. Eriti tähtsaks peetakse koostööd Tallinna ja Keila linna ning Keila ja Saue vallaga, kui naaberomavalitsustega, et üheskoos suunata vahendeid piirkonna arenguks. Kohila vald Kohila valla arengukava aastateks 2007-2018. Kinnitatud Kohila Vallavolikogu 27.11.2007 määrusega nr 72 Arenguvajaduste hulgas on loetletud Ääsmäe-Hageri riigimaantee mustkattega katmise vajadus. Kernu vald Kernu valla arengukava aastateks 2003-2015. Kinnitatud Kernu Vallavolikogu 21.11.2003 määrusega nr 17. Ei ole välja toodud otsest seost, ainult vihjatud tõsiasjale, et Harjumaal on nende naabervallaks Saue vald. Keila vald Keila valla arengukava 2004-2014. Kinnitatud Keila Vallavolikogu 25.09.2003 määrus nr 106/0903 Ei ole välja toodud otsest seost, ainult vihjatud tõsiasjale, et Harjumaal on nende naabervallaks Saue vald. Lisa 3 Harjumaa arengustrateegia 2025 eelnõu ja Saue vald 2008. toimub Harjumaa arengustrateegia ettevalmistamine. Saue valla arengukava on kooskõlas maakonna arengustrateegiaga. Harju maakonna visioon aastaks 2025: Harju maakond on rahvusvaheliselt aktiivne, koostöö- ja konkurentsivõimeline pealinnaregioon Läänemere piirkonnas, mida iseloomustavad tegus rahvas, kvaliteetne elukeskkond, dünaamiline ettevõtlus ja polütsentriline asustus. Harju maakond on elanikule armas ja külalist inspireeriv. Harju maakonnas sünnivad head arengud läbi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöö. Visiooni aluseks on kolm strateegilist komponenti: • TEGUS RAHVAS – Harju maakonnas elavad inimesed on teotahtelised ja hoolivad oma elukeskkonnast. Peale tööaega on neil soov ja võimalused tegeleda kodanikualgatuslike ettevõtmistega. Maakonna rahvastik on tasakaalustatud ja seda nii vanuselise koosseisu kui paiknemise osas. • KVALITEETNE ELUKESKKOND – Harju maakonna elukeskkond on selline, mis pakub inimestele võimalusi valida kodukohaks nii suurlinna melu kui maakoha vaikuse. Sõltumata inimese elukohast on talle tagatud kõik vajalikud teenused võrdse kvaliteediga. Harju maakonna elanik saab tarbida avalikke teenuseid, veeta vaba aega ja käia tööl oma elukoha läheduses. • TASAKAALUSTATUD RUUMIMUSTER – Harju maakonnas on logistika, teenuste ja töökoha kättesaadavuse seisukohalt läbimõeldud ja efektiivne ruumimuster, mis võimaldab elanikel ja ettevõtjatel plaanida oma toimetamist pikaajaliselt ja säästlikult. Harju maakonnas on saavutatud tasakaalustatud ja siduv ruumiplaneerimine riigi, maakonna- ja omavalitsustasandi koostöös. Kohaliku omavalitsuse ülesanded “Tegusa rahva” valdkonnas • Teha elanikele kättesaadavaks info sellest, kes ja milliseid teenuseid nende elamispiirkonnas pakuvad. • Rakendada kaitstud töökoha põhimõtteid, kus teatud töökohad luuakse ainult puuetega inimestele. • Soodustada erinevate elanikkonna gruppide, sh rahvusgruppide, vahelise sidususe tekkimist läbi vastavasisulise kodanikualgatuse toetamise. • Toetada kodanikuühenduste jätkusuutlikkust ja omavahelist koostööd • Toetada jätkusuutlikke kodanikeühendusi läbi pikaajaliste ja tagatud finantseeringute. • Arendada munitsipaalehitust ja töötada välja eluasemeprogrammid noortele peredele • Informeerida elanikke ühistegevuse võimalikkusest, vajalikkusest ja kasulikkusest Kohaliku omavalitsuse ülesanded “Kvaliteetse elukeskkonna” valdkonnas • Tagada, et igas omavalitsuses oleks vähemalt oma algkool või põhikool lastele kodu lähedal, kus hariduse omandamine oleks võimalik ka erivajadusega lastel. • Tagada Harju maakonna kompaktse hoonestusega aladel kõigile majapidamistele ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenus (ÜVK). • Viia üld- ja detailplaneeringud kooskõlla Harju alamvesikonna veemajanduskavaga ning planeerimisprotsessi käigus võtta arvesse põhja- ja pinnavee ressurssi. • Teavitada ja koolitada elanikke e-teenuste kasutamise võimalustest. • Teha Harju maakonnas interaktiivsel teel kättesaadavaks kõik need avalikud teenused, mida on võimalik osutada elektrooniliste kanalite kaudu. • Tõhustada omavalitsuste koostööd piirkonniti ühiselt sotsiaalteenuste pakkumiseks. • Soodustada ja toetada kogukonnapõhist hoolekandeteenust. • Tagada igas omavalitsuses lapsele lastehoiuteenuse kättesaadavus kodu lähedal. • Tagada kultuuri- ja spordielu korraldamise vajadusi arvestav ajakohane materiaaltehniline baas, toetada ja tunnustada kultuuri- ja spordielu edendajaid. • Sotsiaalsed objektid projekteerida polüfunktsionaalse iseloomuga. • Viia läbi pidev teavitustöö jäätmete liigiti sorteerimise kohta elanikele ja ettevõtetele ning korraldada jäätmekogumiskampaaniaid. • Kujundada elanikel energiasäästlikku mõtteviisi ja toetada energiatõhususe uuringuid. • Planeerida ja rajada eelisliiklusrajad ühistranspordile ja kergliiklusele kohtadesse, kus see on vajalik. • Viia suvilapiirkondade veevarustus ja reoveekäitlus kooskõlla õigusaktidega. • Tõsta avalikes randades parkimise, prügimajanduse ja WC-majanduse korralduse taset, sh tagada seal puhta joogivee kättesaadavus. • Ühtlustada Harju maakonna omavalitsuste kodulehtede struktuur. • Toetada perearstiteenuse kättesaadavust. • Rajada omavalitsuste ja erasektori koostöös piirkondlikke hooldekodusid. • Toetada sõltlaste rehabilitatsioonikeskuste tegevust. • Luua Harju maakonna omavalitsustele kuuluv ja nende poolt koordineeritav jäätmekeskus. • Rajada tõmbekeskustesse suuremahuliste jäätmete kogumiskohad. Kohaliku omavalitsuse ülesanded “Tasakaalustatud ruumimustri ” valdkonnas • Arendada väljakujunenud keskuseid olemasoleva infrastruktuuri maksimaalseks ärakasutamiseks. • Planeerida uued tööstus- ja tootmisalad suurte infrastruktuuride lähedusse koos detailsete liikluslahendustega. • Mitmekesistada arendustegevusi kinnisvara osas nii, et ühes piirkonnas oleks erineva hinna ja funktsiooniga pindasid. • Suurendada tolmuvabade teede ehitamise osakaalu tiheasustusaladel. [1] muudetud 28. detsembri 2006 määrusega nr 17, 25. oktoobri 2007 määrusega nr 12, 22. novembri 2007 määrusega nr 16 [2] Toetuse määr on võrdne koolieelsetele munitsipaallasteasutustele eelarve jaotamise aluseks oleva summaga ühe lapse kohta ühes kalendrikuus [3] Diferentseeritud päevade arvu järgi