Metsanduserialade riiklik õppekava

(1) Metsanduserialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 liigituse alusel metsanduse õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, erialade kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded.

(2) Riiklik õppekava kehtestab kohustusliku kutseõppe sisu järgmiste erialadel

1) metsamajandus (inglise keeles Forest management);

2) metsandus (inglise keeles Forestry);

3) metsamasinate juhtimine (inglise keeles Operation of forest machinery);

4) arborist (inglise keeles Arborist).

(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks metsandusvaldkonnas ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes

1) väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi;

2) oskab planeerida, teha, hinnata ja arendada oma tööd;

3) oskab iseseisvalt rakendada kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides;

4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades;

6) töötab tervist ja keskkonda säästvalt;

7) oskab teha eetilisi ja õiguskohaseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

8) oskab suhelda, analüüsida ja hankida infot/teavet, on valmis meeskonnatööks.

(1) Metsamajanduse, metsamasinate juhtimise ja arboristi eriala õppekava alusel võib õppima asuda isik, kes on omandanud põhihariduse.

(2) Metsanduse eriala õppekava alusel võib õppima asuda isik, kes on omandanud keskhariduse.

Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Erialade lõpueksamite kirjeldused on esitatud määruse lisas 3.

(1) Kutseõppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega

1) raietööline I;

2) metsur II;

3) metsandusettevõtja III;

4) metsandustehnik III;

5) puidukaubanduse spetsialist III;

6) forwarderioperaator III;

7) harvesterioperaator III;

8) arborist II, III.

(2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1.

(3) Metsamajanduse eriala kohustuslike üld- ja põhiõpingute moodulite numbrid on 1–9, 11–13.

(4) Metsanduse eriala võimaldab spetsialiseeruda kas metsamajanduse või metsatööstuse õppesuunale.

(5) Metsanduse eriala metsamajanduse õppesuunal on kohustuslike üld- ja põhiõpingute moodulite numbrid 1–7, 10, 14–15, 21–26.

(6) Metsanduse eriala metsatööstuse õppesuunal on kohustuslike üld- ja põhiõpingute moodulite numbrid 1–7, 10,14–20.

(7) Metsamasinate juhtimise eriala kohustuslike üld- ja põhiõpingute moodulite numbrid on 1, 27–41.

(8) Arboristi eriala kohustuslike üld- ja põhiõpingute moodulite numbrid on 42–50.

(1) Metsamajanduse ja metsanduse erialadel on kutseõppe maht 100 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 25 õppenädalat.

(2) Metsamasinate juhtimise erialal on kutseõppe maht 80 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 20 õppenädalat.

(3) Arboristi erialal on kutseõppe maht 60 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 15 õppenädalat.

(4) Praktika lühikirjeldused metsamajanduse, metsanduse, metsamasinate juhtimise ja arboristi erialadele on esitatud määruse lisas 2.

(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

(2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama osaoskuse tähistamiseks. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud kutse- või erialase osaoskuse omandamiseks loodud õppekava alusel õppima asuvale isikule ei kohaldata § 3 lõikes 1 sätestatud põhihariduse nõuet.

(4) Erivajadusega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuv individuaalne õppekava.

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Määrusega vastavusse viidud kooli õppekavu rakendatakse hiljemalt määruse jõustumisele järgnevast õppeaastast sisseastunutele.

Minister Tõnis LUKAS

Kantsler Janar HOLM

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 27.01.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-00548.