Logistika erialade riiklik õppekava

(1) Logistika erialade riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 õppekavade liigituse alusel transporditeenuste õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded.

(2) Riiklik õppekava kehtestab järgmiste erialade kohustusliku kutseõppe sisu

1) kaubakäsitleja (inglise keeles Handler);

2) laohoidja (inglise keeles Warehouse keeper);

3) veokorraldaja (inglise keeles Freight Forwarder);

4) logistika klienditeenindaja (inglise keeles Customer Service Assistant for Logistics’ Companies) spetsialiseerumistega posti- ja laoklienditeenindusele;

5) logistik (inglise keeles Logistician).

(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks transporditeenuste ettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes

1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;

3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides;

4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades;

6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes;

7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

8) omab suhtlemis-, teabe hankimise ning analüüsioskust, valmisolekut meeskonnatööks.

(1) Kaubakäsitleja, laohoidja, logistika klienditeenindaja ja veokorraldaja õppekavade alusel võib õppima asuda isik, kes omab põhiharidust.

(2) Logistiku õppekava alusel võib õppima asuda isik, kes omab keskharidust.

(3) Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Erialade lõpueksamite kirjeldused on esitatud lisas 3.

(1) Kutseõppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega

1) kaubakäsitleja I;

2) laopidaja III;

3) veokorraldaja III;

4) logistik III.

(2) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1.

(3) Kaubakäsitleja, laohoidja, logistika klienditeenindaja ja veokorraldaja erialade õppekavade kohustuslikud ühiste õpingute moodulite numbrid on 1–9, 14.

(4) Kaubakäsitleja eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 15 –18.

(5) Laohoidja eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 12, 13, 15–21.

(6) Logistika klienditeenindaja kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 10–13, 19, 21; spetsialiseerumisel postiklienditeenindusele lisanduvad moodulid numbritega 22–25; spetsialiseerumisel laoklienditeenindusele lisanduvad moodulid numbritega 15–17, 26.

(7) Veokorraldaja eriala kohustuslikud põhiõpingute moodulite numbrid on 12, 13, 27–30.

(8) Logistiku eriala kohustuslikud üld- ja põhiõpingute moodulite numbrid on 2, 3, 4, 7, 14, 20, 21, 28, 29, 31–38.

(1) Kaubakäsitleja ja veokorraldaja erialade õppekavade kutseõppe maht on 40 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 10 õppenädalat.

(2) Laohoidja ja logistiku erialade õppekavade kutseõppe maht on 60 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 15 õppenädalat.

(3) Logistika klienditeenindaja eriala õppekava kutseõppe maht on 80 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 20 õppenädalat.

(4) Erialade õppekavade praktikate lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 2.

(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.

(2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu.

(3) Erivajadustega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuvalt individuaalne õppekava.

Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse järgnevast õppeaastast sisseastunutele.

Minister Tõnis LUKAS

Kantsler Janar HOLM

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 27.01.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-00548.