Pärnu Linnavolikogu — Pärnu Lasteabikeskuse põhimäärus — KO, 18, 250

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 ja Pärnu Linnavolikogu 18. septembri 2008 määruse nr 21 «Pärnu linna põhimäärus» § 56 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse reguleerimisala Käesoleva põhimäärusega sätestatakse Pärnu Lasteabikeskuse tegevuse eesmärgid, ülesanded ja tegevusvormid, struktuur, töötajate õigused ja kohustused, aruandlus ja järelevalve, asjaajamise ja finantseerimise alused ning ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine. § 2. Nimi ja asukoht (1) Asutuse täielik nimi on Pärnu Lasteabikeskus (edaspidi keskus). (2) Keskus asub Pärnu linnas. (3) Keskuse postiaadress on Oja 97, 80040 Pärnu. § 3. Õiguslik alus ja seisund (1) Keskus on Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav hoolekandeasutus. (2) Keskus juhindub oma tegevuses sotsiaalhoolekande seadusest, perekonnaseadusest, lastekaitse seadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest. (3) Keskuse tegevust koordineerib linnavalitsuse sotsiaalosakond (edaspidi sotsiaalosakond). (4) Keskuse ajalooliseks asutajaks on ühing «Armverein» 16. oktoobril 1838. § 4. Sümboolika, dokumendiplank ja pitsat (1) Keskuse sümboolikas kasutatakse Pärnu linna sümboleid ja keskuse logo. (2) Keskusel on oma nimega dokumendiplank ja oma nimega pitsat. 2. peatükk EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Tegevuse eesmärk (1) Keskuse tegevuse eesmärgiks on orbudele ja vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele nende põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, neile turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning laste ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. (2) Lapsi õpetatakse ja kasvatatakse vastavalt nende eale, tervislikule seisundile, võimetele ja iseloomule, valmistades neid ette iseseisvaks eluks, arendades laste võimeid ja häid iseloomuomadusi ning neutraliseerides halbu kalduvusi. § 6. Ülesanded (1) Oma eesmärgi saavutamiseks keskus: 1) osutab asenduskoduteenust (edaspidi teenus) vanemliku hoolitsuseta lastele; 2) osutab vanema kirjaliku avalduse alusel ajutist päevast või ööpäevast hooldusteenust puuetega lastele; 3) aitab kaasa Pärnu linna arengukavas lastekaitset ja -hoolekannet puudutava osa väljatöötamisele ja elluviimisele; 4) kogub, töötleb ja edastab sotsiaalregistrile informatsiooni keskuses teenusel viibivate laste probleemide ja nende lahenduste kohta. (2) Sõltuvalt vajadustest ja võimalustest võib keskus vastavalt seadusele osutada muid hoolekandeteenuseid lastele ja lastega perekondadele. 3. peatükk TEGEVUSE ALUSED § 7. Suunamine keskusesse (1) Lapse keskusesse suunamise otsuse teeb lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus (edaspidi omavalitsus). Lapse keskusesse paigutamisel tuleb arvestada vähemalt 10-aastase lapse enda soovi. Samuti tuleb arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. (2) Kui lapse pikemaajalisel viibimisel keskuses ei saa teda tagasi viia oma perekonda, ei leita talle eestkostjat või lapsendajat ega saa teda anda hooldamisele perekonda, jääb laps iseseisvumiseni samasse keskusesse. § 8. Asenduskoduteenuse haldusleping (1) Asenduskoduteenuse osutamiseks sõlmitakse haldusleping (edaspidi leping), mille osapoolteks on omavalitsus, lapse elukohajärgne maavanem ja keskuse juhataja. (2) Lepingud vaadatakse igal aastal üle ja tehakse neis lapse huvidele vastavad muudatused. § 9. Keskuses teenusel viibiva lapse dokumendid (1) Lapse paigutamisel keskusesse annab omavalitsus keskusele üle järgmised dokumendid: 1) isikutunnistus (alla 15-aastasel lapsel selle olemasolul); 2) sünnitunnistus; 3) pass (olemasolul); 4) ärakiri tervisekaardist (olemasolul); 5) «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 22 ning selle alusel antud õigusakti kohaselt tehtud Sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme tuvastamise kohta (olemasolul); 6) ärakiri «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 21 alusel lapsele koostatud isiklikust rehabilitatsiooniplaanist (olemasolul); 7) kohtuotsuse ärakiri vanemalt elatise väljanõudmise kohta (olemasolul); 8) lapse foto; 9) lapse haridusdokument (olemasolul); 10) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et lapse vanemad on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud, või dokumendist, mis tõendab lapse vanemate viibimist eelvangistuses või vangistuses, või kohtulahendi ärakiri lapse vanemale eestkostja määramise kohta või vanema õiguste ära võtmise või lapse ära võtmise kohta ilma vanema õiguste äravõtmiseta; 11) omavalitsuse poolt lapsele koostatud juhtumiplaan; 12) koopiad dokumentidest lapse vanemate (surmatunnistus, kohtuotsus, elukohatõend, tõend kodakondsuse kohta, elamisluba jne), lapse õdede ja vendade ning teiste lähedaste inimeste kohta; 14) lapse iseloomustus lasteaiast või koolist (olemasolul); 15) perekonna üldiseloomustus, mis kajastab keskuses teenusel viibiva lapse suhteid oma vanemate, õdede ja vendade ning teiste lähedaste isikutega, perekonna materiaalset seisu ja muud sellele perekonnale iseloomulikku; 16) dokumendid, mis sisaldavad andmeid lapse vara ja selle hooldaja kohta (olemasolul). (2) Vanema avalduse alusel keskusest hoolekandeteenust saavate puuetega laste vanemad esitavad keskusele koopia «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 21 alusel lapsele koostatud isiklikust rehabilitatsiooniplaanist ja koopia «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 22 ning selle alusel antud õigusakti kohaselt tehtud Sotsiaalkindlustusameti otsusest puude raskusastme tuvastamise kohta. (3) Keskus on kohustatud lapse kohta saabunud dokumendid säilitama toimikus. Toimikusse lisatakse lapse keskuses viibimise ajal kõik need dokumendid, mis on lapsele edaspidises elus olulised (klassitunnistused, tõendid põetud haiguste kohta, fotod jne). § 10. Keskuses teenusel viibiva lapse suhtlemine vanematega (1) Lapse keskusesse paigutanud omavalitsus koostöös keskusega on kohustatud leidma ja säilitama kontakti keskuses viibiva lapse vanemate, sugulaste või lapsele oluliste isikutega, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. (2) Kodust ja perekonnast eraldatud lapsel on õigus saada teavet oma päritolu, perekonnast eraldamise põhjuste (kui see ei ole vastuolus lapse huvidega) ja tema tulevikku puudutavate küsimuste kohta, samuti osaleda teda puudutavate otsuste tegemisel, kui ta on selleks võimeline. (3) Keskus toetab omavalitsust lapse tagasipöördumisel oma bioloogilisse perekonda, lapse lapsendamisel või lapse andmisel eestkostele või hooldusperesse. § 11. Elamine asenduskodu peres (1) Keskuses teenusel viibivad lapsed elavad asenduskodu peredena (edaspidi pere). Õed-vennad elavad ühes peres, välja arvatud juhud, kui see on vastuolus laste huvidega. (2) Pere tööd juhib vanemkasvataja. Pere igapäevased toimingud põhinevad laste ja kasvatajate ühistegevusel ja pere tegevusi planeeritakse koos peres elavate lastega. (3) Peresse elama asunud lapse ja tema dokumentidega tutvuvad ühe nädala jooksul juhataja asetäitja, vanemkasvataja ja lapsele kinnitatud usalduskasvataja. Tulemuste põhjal koostatakse lapse seisundit hindav arvamus ja tegevuskava lapse peres hooldamiseks, arendamiseks ning kasvatamiseks. Tegevuskava kooskõlastatakse omavalitsusega. (4) Pärast keskusesse saabunud lapse sobivasse peresse paigutamist kinnitatakse talle usalduskasvataja. Usalduskasvatajal on otsustav osa lapse tegevuskava koostamisel ja selle elluviimisel ning täiendamisel. Kõik teised kasvatajad toetavad usalduskasvatajat tema tegevuses. (5) Igas peres on perepäevik, millesse tehakse iga päev märkmeid. (6) Üks kord nädalas toimuvad peres arutelud igapäevase elu korraldamisest ja üleskerkinud probleemide lahendamisest. Arutelust võtavad osa kõik peres elavad lapsed, neil on õigus oma arvamust avaldada ning kasvatajad peavad laste arvamusi võimalusel arvestama. (7) Võimalusel kutsutakse pere üritustele laste vanemad ja/või eestkostjad või teisi lastele olulisi isikuid. (8) Keskuse juhataja või juhataja asetäitja nõustavad ja kontrollivad perede tegevust, kasutades vajadusel töönõustajate abi. (9) Keskuses on perede kasutuses 6 peremaja, mis koosnevad 2-kohalistest magamistubadest, söögitoast koos kööginurgaga, elutoast, õppetoast, pesemisruumidest koos WC-dega, personaliruumist, abiruumidest ja garaažist. § 12. Lahkumine keskusest (1) Lapsed võivad olla keskuses täisealiseks saamiseni. Kui täisealiseks saanud keskuse kliendid jätkavad õpinguid ja neil puuduvad vanemad või muud isikud, kelle juurde elama asuda, jäävad nad keskusesse kooli lõpetamiseni. (2) Otsuse keskusest lahkumise kohta teeb omavalitsus. (3) Vanema kirjaliku avalduse alusel ajutisel päevasel või ööpäevasel hooldusteenusel viibivate puuetega laste puhul teeb otsuse keskusest lahkumise kohta vanem. (4) Keskus koos omavalitsusega korraldab lapse iseseisva elu alustamise. Aasta enne lapse täisealiseks saamist võimaldab keskus tal harjutada iseseisvat elamist. (5) Lepingu lõppemisel annab keskus tema valduses olevad teenusel viibinud lapse dokumendid üle omavalitsusele. 4. peatükk STRUKTUUR § 13. Juhataja (1) Keskuse tegevust juhib juhataja. (2) Juhataja ülesanne on tagada keskuses tulemuslik töö, vastutada keskuse üldseisundi, arengu ja rahaliste vahendite sihipärase ning otstarbeka kasutamise eest. (3) Juhataja nimetab linnapea ettepanekul ametisse linnavalitsus. (4) Juhatajaga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu linnapea või tema poolt selleks volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Keskuse juhataja: 1) korraldab keskuse tegevust; 2) võtab tööle ja vabastab töölt keskuse töötajad ning sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab nendega töölepingud ning määrab nende töötasu suuruse; 3) juhib ja suunab personali tööd, korraldab töötajate täiendõpet; 4) kinnitab keskuse töösisekorraeeskirja, töötervishoiu ja tööohutuse juhendid, töötajate ametijuhendid ning keskuse sisekorraeeskirja; 5) annab keskuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 6) koostab keskuse eelarvekavandi; 7) vastutab eelarvest kinnipidamise eest; 8) koostab keskuse aruanded ja esitab need sotsiaalosakonna juhatajale; 9) esindab talle antud volituste ulatuses keskust kõigis õigustoimingutes; 10) tagab keskuse valdusse antud linnavara säilimise, korrashoiu ja sihtotstarbelise kasutamise; 11) kannab vastutust keskuse kogu tegevuse ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest; 12) täidab muid õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. § 14. Hoolekogu (1) Keskuse kõrgeimaks organiks on linnavalitsuse moodustatud hoolekogu. (2) Hoolekogu koosseisu kinnitab kolmeks aastaks linnavalitsus, määrates hoolekogu esimehe ja aseesimehe. (3) Hoolekogu: 1) arutab keskuse arengukava ja annab sellele hinnangu; 2) analüüsib keskuse aastaeelarve kavandit ja teeb selle kohta oma otsuse, mis esitatakse koos eelarvekavandiga linnavalitsusele; 3) osaleb keskuse finantsmajanduslike ja töökorraldust puudutavate probleemide otsustamisel; 4) jälgib keskuse eelarveliste ja muude rahaliste ning materiaalsete vahendite sihtotstarbelist ja säästlikku kasutamist; 5) teeb sotsiaalosakonnale ettepanekuid keskuse tegevusega seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. (4) Hoolekogul on õigus saada keskuse juhatajalt ja linnavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni. (5) Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kaks korda aastas hoolekogu esimehe või aseesimehe ettepanekul. (6) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab peale esimehe või aseesimehe osa vähemalt pool hoolekogu koosseisust. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, st poolt hääletab enam koosolekul osalejatest kui vastu. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab koosoleku juhataja (esimees või aseesimees) hääl. § 15. Personal (1) Keskuse töötajate struktuuri ja koosseisu kinnitab linnavalitsus. (2) Keskuses töötamine toimub töölepingu alusel ja seda reguleeritakse tööseadustega. (3) Keskuse töötajatega sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud juhataja. § 16. Keskuse töötajate õigused ja kohustused (1) Töötajate töökorralduslikud õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse keskuse töösisekorraeeskirjaga. (2) Töösisekorraeeskirja kinnitab juhataja, kooskõlastades selle eelnevalt tööinspektsiooniga. (3) Töötaja konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja ametijuhendi ja töölepinguga. 5. peatükk ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE § 17. Aruandlus ja järelevalve (1) Keskuse juhataja esitab sotsiaalosakonnale sisulise tegevuse ja arengukava täitmise aruande üks kord aastas. (2) Teenistuslikku järelevalvet keskuse üle teostab linnavalitsus. 6. peatükk ASJAAJAMISE JA FINANTSEERIMISE ALUSED § 18. Asjaajamise alused (1) Keskuse asjaajamine toimub juhataja käskkirjaga kinnitatud asjaajamiskorra kohaselt. (2) Asjaajamiskorraga tagatakse dokumentidele esitatud vorminõuete täitmine, dokumentide säilivus ja informatsiooni ning dokumentide kiire ringlus. (3) Asjaajamiskord koostatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetel alustel. § 19. Finantseerimise alused (1) Asenduskoduteenusel viibivatele lastele osutatud teenust rahastatakse täielikult riigieelarvest. (2) Vanema kirjaliku avalduse alusel ajutisel päevasel või ööpäevasel hooldusteenusel viibivatele puuetega lastele osutatud teenust rahastatakse osaliselt riigieelarvest ja osaliselt omavalitsuse või vanema poolt. (3) Keskus võib saada vahendeid ka füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ja annetustena. (4) Keskuse põhitegevusega seotud tasuliste teenuste hinnakirja kinnitab linnavalitsus. (5) Keskuse raamatupidamist korraldab linnavalitsuse rahandusosakond. 7. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 20. Ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine (1) Keskuse ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. (2) Keskuse ümberkorraldamist ja tegevuse lõpetamist korraldab sotsiaalosakond. (3) Keskuse ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks Sotsiaalministeeriumile ja Pärnu Maavalitsusele vähemalt neli kuud enne tegevuse lõpetamist. 8. peatükk LÕPPSÄTTED § 21. Põhimääruse muutmise kord (1) Põhimääruse muutmise aluseks on sotsiaalosakonna vastav ettepanek linnavalitsusele. (2) Põhimääruse muutmise korraldab sotsiaalosakond. (3) Põhimääruse muutmise kinnitab linnavolikogu. § 22. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01. jaanuaril 2009. Volikogu esimees Ahti KÕO