Riigikogu — Plastiliste lõhkeainete avastamiseks nende märkimise konventsioon — RT II, 1995, 41, 172

Plastiliste lõhkeainete avastamiseks nende märkimise konventsiooniga ühinemise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta Mitteametlik tõlge Käesoleva konventsiooniga ühinenud riigid, teadvustades terroriaktide mõju rahvusvahelisele turvalisusele; väljendades sügavat muret lennukite, teiste transpordivahendite ja muude objektide hävitamisele suunatud terroriaktide pärast; tundes muret, et sellisteks terroriaktideks on kasutatud plastilisi lõhkeaineid; leides, et selliste lõhkeainete märkimine nende avastamise eesmärgil aitaks märkimisväärselt kaasa selliste ebaseaduslike tegude ärahoidmisele; tunnistades, et selliste ebaseaduslike tegude ärahoidmiseks on terav vajadus rahvusvahelise õigusakti järele, mis kohustaks riike võtma vajalikke meetmeid, kindlustamaks plastiliste lõhkeainete vastavat märkimist; võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsiooni 635 14. juunist 1989. a ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee resolutsiooni 44/29 4. detsembrist 1989. a, mis tungivalt soovitavad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioonil kiirendada oma tööd plastiliste või lehtlõhkeainete avastamiseks mõeldud rahvusvahelise märkimissüsteemi loomisel; arvestades Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni Assamblee 27. istungjärgu poolt ühehäälselt vastuvõetud resolutsiooni A 27-8, mis kiitis heaks kõrgeima ja peamise prioriteedi — plastiliste või lehtlõhkeainete märkimise kohta käiva uue rahvusvahelise dokumendi ettevalmistamise; märkides rahuloluga Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni Nõukogu tööd konventsiooni ettevalmistamisel, samuti tema valmisolekut võtta endale selle rakendamisega seotud funktsioonid; leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel I Käesolevas konventsioonis: 1. «Lõhkeained» tähendab plahvatavaid tooteid, mis on üldiselt tuntud nimetuse all «plastilised lõhkeained», sealhulgas voolitavad või elastsed lehekujulised lõhkeained, nagu on kirjeldatud käesoleva konventsiooni tehnilises lisas. 2. «Indikaatoraine» tähendab käesoleva konventsiooni tehnilises lisas kirjeldatud ainet, mis on manustatud lõhkeainesse selle avastamise võimaldamiseks. 3. «Märkimine» tähendab indikaatoraine manustamist lõhkeainesse vastavalt käesoleva konventsiooni tehnilisele lisale. 4. «Valmistamine» tähendab igasugust protsessi, kaasa arvatud ümbertöötlemine, mille tulemusena valmivad lõhkeained. 5. «Nõuetekohaselt sanktsioneeritud sõjalised vahendid» hõlmab padruneid, pomme, mürske, miine, reaktiivmürske, rakette, kompaktlaenguid, granaate ja perforaatoreid, mis on toodetud eranditult ainult sõjaväe või politsei vajadusteks vastavalt osaleva riigi seadustele ja õigusaktidele, kuid ei piirdu nendega. 6. «Tootjariik» tähendab mis tahes riiki, kelle territooriumil valmistatakse lõhkeaineid. Artikkel II Iga osalev riik peab võtma vajalikud ja efektiivsed meetmed, et keelustada ja ära hoida oma territooriumil märkimata lõhkeainete valmistamist. Artikkel III 1. Iga osalev riik peab võtma vajalikud ja efektiivsed meetmed, et keelustada ja ära hoida märkimata lõhkeainete sissetoomist oma territooriumile või väljaviimist oma territooriumilt. 2. Eelmist lõiget ei rakendata märkimata lõhkeainete sisse- ja väljaveo suhtes, mille eesmärgid ei ole vastuolus käesoleva konventsiooniga ja mida teostavad osaleva riigi sõjaväe või politsei funktsioone täitvad ametkonnad sellesama riigi kontrolli all vastavalt IV artikli lõikele 1. Artikkel IV 1. Iga osalev riik peab võtma vajalikud meetmed, et teostada ranget ja efektiivset kontrolli nende märkimata lõhkeainete omamise või omandusse andmise üle, mis on toodetud tema territooriumil või sinna toodud enne käesoleva konventsiooni jõustumist selle riigi suhtes, et ära hoida nende levikut või kasutamist vastuolus käesoleva konventsiooni eesmärkidega. 2. Iga osalev riik peab võtma vajalikud meetmed, kindlustamaks, et kõik selliste lõhkeainete varud, millele on viidatud käesoleva artikli lõikes 1 ja mis ei ole sõjalisi või politsei funktsioone täitvate ametkondade halduses, hävitatakse või kasutatakse eesmärkidel, mis ei ole vastuolus käesoleva konventsiooniga, märgitakse või tehakse lõplikult kahjutuks kolme aasta jooksul, alates käesoleva konventsiooni jõustumisest selle riigi suhtes. 3. Iga osalev riik peab võtma vajalikud meetmed, kindlustamaks, et kõik selliste lõhkeainete varud, millele on viidatud IV artikli lõikes 1, mis on sõjalisi või politsei funktsioone täitvate ametkondade halduses ja mis ei ole liidetud nõuetekohaselt sanktsioneeritud sõjaliste vahendite lahutamatuks koostisosaks, on hävitatud või neid kasutatakse eesmärkidel, mis ei ole vastuolus käesoleva konventsiooniga, on märgitud või tehtud lõplikult kahjutuks viieteistkümne aasta jooksul, alates käesoleva konventsiooni jõustumisest selle riigi suhtes. 4. Iga osalev riik peab võtma vajalikud meetmed, kindlustamaks, et tema territooriumil hävitatakse nii ruttu kui võimalik märkimata lõhkeained, mis seal võidakse avastada ja millele pole viidatud käesoleva artikli eelmistes lõigetes ning mis ei ole märkimata lõhkeainete varud, mida haldavad sõjalisi või politsei funktsioone täitvad ametkonnad ja mis on liidetud nõuetekohaselt sanktsioneeritud sõjaliste vahendite lahutamatuks koostisosaks, alates käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast selle riigi suhtes. 5. Iga osalev riik peab võtma vajalikud meetmed, et teostada ranget ja efektiivset kontrolli käesoleva konventsiooni tehnilise lisa 1. osa II lõikes viidatud märkimata lõhkeainete omamise või omandusse andmise üle, et ära hoida nende levimist või kasutamist, mis on vastuolus käesoleva konventsiooni eesmärkidega. 6. Iga osalev riik peab võtma vajalikud meetmed, kindlustamaks, et tema territooriumil hävitatakse nii ruttu kui võimalik märkimata lõhkeained, mis on toodetud pärast käesoleva konventsiooni jõustumist selle riigi suhtes, mis ei ole liidetud vastavalt käesoleva konventsiooni tehnilise lisa 1. osa II lõike punkti d sätetele ja märkimata lõhkeained, mis enam ei mahu ühegi teise nimetatud II lõike punkti alla. Artikkel V 1. Vastavalt käesolevale konventsioonile luuakse Rahvusvaheline Lõhkeainete Tehniline Komisjon (edaspidi Komisjon), mis koosneb mitte vähem kui viieteistkümnest ja mitte enam kui üheksateistkümnest liikmest, kelle määrab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsooni Nõukogu (edaspidi Nõukogu) käesolevas konventsioonis osalevate riikide poolt esitatud isikute hulgast. 2. Komisjoni liikmed peavad olema eksperdid, kellel on asjakohane ja piisav kvalifikatsioon lõhkeainete tootmise, avastamise või teadusliku uurimise vallas. 3. Komisjoni liikmed valitakse kolmeks aastaks ja neid võib korduvalt nimetada. 4. Komisjon kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas istungjärkudeks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni peakorterisse või Nõukogu poolt ette nähtud või kinnitatud aegadel ja kohas. 5. Komisjon võtab vastu omad, Nõukogus kinnitamisele kuuluvad protseduurireeglid. Artikkel VI 1. Komisjon hindab lõhkeainete tootmise, märkimise ja avastamisega seotud tehnilist arengut. 2. Komisjon kannab Nõukogu kaudu oma töö tulemustest ette osalevatele riikidele ja asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele. 3. Kui vaja, esitab Komisjon Nõukogule soovitused paranduste tegemiseks käesoleva konventsiooni tehnilises lisas. Komisjon püüab teha oma otsused selliste soovituste kohta üksmeelselt. Üksmeele puudumisel teeb Komisjon otsuse oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. 4. Nõukogu võib vastavalt Komisjoni soovitusele esitada osalevatele riikidele parandusi käesoleva konventsiooni tehnilises lisas. Artikkel VII 1. Iga osalev riik võib üheksakümne päeva jooksul pärast käesoleva konventsiooni tehnilise lisa parandusettepaneku kättesaamist edastada Nõukogule oma märkused. Nõukogu annab need märkused niipea kui võimalik Komisjonile läbiarutamiseks. Nõukogu kutsub iga osaleva riigi, kes tegi parandusettepaneku kohta märkusi või oli selle ettepaneku vastu, Komisjoniga konsulteerima. 2. Komisjon arutab läbi riikide seisukohad, mis on esitatud eelmises lõikes kehtestatud korras ja esitab Nõukogule ettekande. Pärast Komisjoni ettekande läbiarutamist ning paranduse sisu ja osalevate riikide, kaasa arvatud tootjariigi, märkuste arvesse võtmist, võib Komisjon esitada tehtud parandusettepaneku vastuvõtmiseks kõigile osalevatele riikidele. 3. Kui viis või rohkem riiki ei teata kirjalikult oma vastuseisust Nõukogule üheksakümne päeva jooksul pärast Nõukogu parandusettepanekut, loetakse parandus vastuvõetuks ja see jõustub saja kaheksakümne päeva pärast või pärast esitatud parandusettepanekus määratletud ajavahemikku nendes osalevates riikides, kes ei ole selleks ajaks selgesõnaliselt väljendanud oma vastuseisu. 4. Osalevad riigid, kes on selgesõnaliselt väljendanud vastuseisu esitatud parandustele, võivad hiljem kinnitamis- või vastuvõtmiskirja deponeerimise teel väljendada oma nõusolekut lugeda antud paranduse sätteid neile kohustuslikeks. 5. Kui rohkem kui viis osalevat riiki on väljendanud vastuseisu esitatud paranduse suhtes, esitab Nõukogu selle Komisjonile uuesti läbivaatamiseks. 6. Kui esitatud parandus ei ole vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 vastu võetud, võib Nõukogu kokku kutsuda ka kõikide osalevate riikide konverentsi. Artikkel VIII 1. Osalevad riigid edastavad, kui võimalik, Nõukogule informatsiooni, mis aitab Komisjonil täita tema funktsioone vastavalt VI artikli lõikele 1. 2. Osalevad riigid informeerivad Nõukogu käesoleva konventsiooni sätete rakendamiseks võetud meetmetest. Nõukogu edastab selle informatsiooni kõigile osalevatele riikidele ja asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Artikkel IX Koostöös osalevate riikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega võtab Nõukogu kasutusele vastavad meetmed, kaasa arvatud tehniline abi ja meetmed lõhkeainete märkimise ja avastamise tehnilise arengu kohta käiva informatsiooni vahetamiseks, et hõlbustada käesoleva konventsiooni rakendamist. Artikkel X Käesoleva konventsiooni tehniline lisa moodustab käesoleva konventsiooni lahutamatu osa. Artikkel XI 1. Iga kahe või enama osaleva riigi vaheline vaidlus käesoleva konventsiooni tõlgendamise või rakendamise üle, mida ei suudeta lahendada läbirääkimiste teel, esitatakse nendest ühe nõudel arbitraažile. Kui kuue kuu jooksul, alates arbitraaži nõude esitamise kuupäevast, ei ole osapooled võimelised arbitraaži korraldamises kokku leppima, võib ükskõik milline osapool anda vaidluse üle Rahvusvahelisele Kohtule vastavalt kohtu statuudile. 2. Iga osalev riik võib sellele konventsioonile allakirjutamise, selle ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise ajal või sellega ühinemisel deklareerida, et ta ei loe eelnevat lõiget endale kohustuslikuks. Teistele osalevatele riikidele ei ole eelnev lõige kohustuslik ühegi riigi suhtes, kes on teinud sellise reservatsiooni. 3. Iga osalev riik, kes on teinud reservatsiooni vastavalt eelmisele lõikele, võib selle igal ajal tagasi võtta teate edastamisega depositaarile. Artikkel XII Käesolevasse konventsiooni ei või teha mingeid reservatsioone, välja arvatud XI artiklis sätestatud viisil. Artikkel XIII 1. Käesolev konventsioon avatakse allakirjutamiseks 1. märtsil 1991. a Montrealis riikidele, kes osalesid sealsamas 12. veebruarist kuni 1. märtsini 1991. a toimunud rahvusvahelisel lennundusõiguse konverentsil. Pärast 1. märtsi 1991. a avatakse konventsioon allakirjutamiseks kõikidele riikidele Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni peakorteris Montrealis kuni jõustumiseni vastavalt käesoleva artikli lõikele 3. Iga riik, kes käesolevale konventsioonile alla ei kirjuta, võib sellega igal ajal ühineda. 2. Käesoleva konventsiooni peavad riigid ratifitseerima, kinnitama, vastu võtma või sellega ühinema. Ratifitseerimis-, kinnitamis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirjad deponeeritakse Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis, keda edaspidi nimetatakse depositaariks. Ratifitseerimis-, kinnitamis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja deponeerimisel deklareerib iga riik, kas ta on tootjariik või ei ole. 3. Käesolev konventsioon jõustub kuuekümnendal päeval pärast kolmekümne viienda ratifitseerimis-, kinnitamis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja deponeerimiskuupäeva tingimusel, et vähemalt viis riiki on depositaarile vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 teatanud, et nad on tootjariigid. Kui kolmkümmend viis sellist kirja deponeeritakse enne, kui viis tootjariiki on deponeerinud oma kirjad, jõustub käesolev konventsioon kuuekümnendal päeval pärast viienda tootjariigi ratifitseerimis-, kinnitamis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja deponeerimiskuupäeva. 4. Teiste riikide suhtes jõustub käesolev konventsioon kuuekümne päeva möödudes peale nende ratifitseerimis-, kinnitamis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirjade deponeerimiskuupäeva. 5. Niipea kui käesolev konventsioon jõustub, registreerib selle depositaar vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta artiklile 102 ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni (Chicago 1944) artiklile 83. Artikkel XIV Depositaar teatab allakirjutanud ja osalevatele riikidele viivitamatult: 1. igast allkirjast käesolevale konventsioonile ja selle andmise kuupäevast; 2. igast ratifitseerimis-, kinnitamis-, vastuvõtmis- või ühinemiskirja deponeerimisest, andes eraldi teate, kas riik on määratlenud end tootjariigina või ei; 3. käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva; 4. igast käesolevas konventsioonis või selle tehnilises lisas tehtud paranduse jõustumise kuupäevast; 5. igast XV artikli alusel tehtud denonsseerimisest ja 6. igast vastavalt XI artikli lõikele 2 tehtud avaldusest. Artikkel XV 1. Iga osalev riik võib denonsseerida käesoleva konventsiooni, teatades sellest kirjalikult depositaarile. 2. Denonsseerimine jõustub saja kaheksakümne päeva möödudes pärast teate saamist depositaari poolt. Eeltoodu kinnituseks on oma valitsuste poolt täielikult volitatud esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud. Koostatud Montrealis märtsikuu esimesel päeval tuhande üheksasaja üheksakümne esimesel aastal, ühes originaalis, mis koosneb viiest autentsest tekstist inglise, prantsuse, vene, hispaania ja araabia keeles. Tehniline lisa 1. osa. LÕHKEAINETE KIRJELDUS I. Lõhkeained, millele viidatakse käesoleva konventsiooni I artikli lõikes 1, on need, mis: a) koosnevad ühest või enamast tugevajõulisest lõhkeainest, mille aururõhk puhtal kujul on väiksem kui 10-4 Pa temperatuuril 25 oC; b) sisaldavad sideainet; c) on seguna normaalsel toatemperatuuril voolitavad või elastsed. II. Järgnevaid lõhkeaineid, isegi kui need vastavad lõhkeaine kirjeldusele käesoleva osa I lõikes, ei vaadelda lõhkeainetena nii kaua, kui neid jätkuvalt säilitatakse või kasutatakse allpool määratud eesmärkidel või on inkorporeeritud nagu siin määratletud, nimelt neid lõhkeaineid, mis: a) on toodetud või säilitatud piiratud koguses üksnes uute või modifitseeritud lõhkeainete nõuetekohaselt sanktsioneeritud uurimiseks, arendamiseks või katsetamiseks; b) on toodetud või säilitatud piiratud koguses üksnes nõuetekohaselt sanktsioneeritud lõhkeainete avastamise väljaõppeks ja/või lõhkeainete avastamise vahendite arendamiseks või katsetamiseks; c) on toodetud või säilitatud piiratud koguses üksnes nõuetekohaselt sanktsioneeritud kriminaalteadusliku uurimise eesmärkideks; või d) on määratud olema ja on inkorporeeritud nõuetekohaselt sanktsioneeritud sõjaliste vahendite lahutamatu koostisosana tootjariigi territooriumil kolme aasta jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumist selle riigi suhtes. Sellised kolme aasta jooksul toodetud vahendid loetakse nõuetekohaselt sanktsioneeritud sõjalisteks vahenditeks vastavalt käesoleva konventsiooni IV artikli lõikele 4. III. Käesolevas osas: «nõuetekohaselt sanktsioneeritud» II lõike punktides a, b ja c tähendab lubatud vastavalt kõne all oleva osaleva riigi seadustele ja õigusaktidele; ning «tugevajõuline lõhkeaine» hõlmab tsüklotetrametüleentetranitramiini (HMX, oktogeen), pentaerütritool tetranitraadi (PETN, pentriit) ja tsüklotrimetüleentrinitramiini (RDX, heksogeen), aga ei piirdu nendega. 2. osa. INDIKAATORAINED Indikaatoraine on üks neist ainetest, mis on esitatud alljärgnevas tabelis. Antud tabelis kirjeldatud indikaatorained on mõeldud lõhkeainete avastatavuse suurendamiseks aurude avastamise vahenditega. Igal juhul tuleb indikaatoraine viia lõhkeainesse sellisel viisil, et saavutada tema ühtlane jagunemine lõpptootes. Minimaalne indikaatoraine kontsentratsioon lõpptootes selle valmimise hetkel on ära toodud nimetatud tabelis. Tabel Indikaatoraine nimetus Keemiline valem Molekulmass Minimaalne sisaldus Etüleenglükool dinitraat (EGDN) C2H4(NO3)2 152 0,2% massist 2,3 dimetüül-2,3-dinitrobutaan (DMNB) C6H12(NO2)2 176 0,1% massist para-mononitrotolueen (p-MNT) C7H7NO2 137 0,5% massist orto-mononitrotolueen (o-MNT) C7H7NO2 137 0,5% massist Igasugust lõhkeainet, mis tavapärase tootmisprotsessi tulemusena sisaldab ükskõik millist määratud indikaatorainet nõutud minimaalse kontsentratsiooni tasemel või rohkem, tuleb lugeda märgituks. Convention on the Marking of Plastic Explosives for the Purpose of Detection The States Parties to this Convention, Conscious of the implications of acts of terrorism for international security; Expressing deep concern regarding terrorist acts aimed at destruction of aircraft, other means of transportation and other targets; Concerned that plastic explosives have been used for such terrorist acts; Considering that the marking of such explosives for the purpose of detection would contribute significantly to the prevention of such unlawful acts; Recognizing that for the purpose of deterring such unlawful acts there is an urgent need for an international instrument obliging States to adopt appropriate measures to ensure that plastic explosives are duly marked; Considering United Nations Security Council Resolution 635 of 14 June 1989, and United Nations General Assembly Resolution 44/29 of 4 December 1989 urging the International Civil Aviation Organization to intensify its work on devising an international regime for the marking of plastic or sheet explosives for the purpose of detection; Bearing in mind Resolution A27-8 adopted unanimously by the 27th Session of the Assembly of the International Civil Aviation Organization which endorsed with the highest and overriding priority the preparation of a new international instrument regarding the marking of plastic or sheet explosives for detection; Noting with satisfaction the role played by the Council of the International Civil Aviation Organization in the preparation of the Convention as well as its willingness to assume functions related to its implementation; Have agreed as follows: Article I For the purposes of this Convention: 1. “Explosives” mean explosive products, commonly known as “plastic explosives”, including explosives in flexible or elastic sheet form, as described in the Technical Annex to this Convention. 2. “Detection agent” means a substance as described in the Technical Annex to this Convention which is introduced into an explosive to render it detectable. 3. “Marking” means introducing into an explosive a detection agent in accordance with the Technical Annex to this Convention. 4. “Manufacture” means any process, including reprocessing, that produces explosives. 5. “Duly authorized military devices” include, but are not restricted to, shells, bombs, projectiles, mines, missiles, rockets, shaped charges, grenades and perforators manufactured exclusively for military or police purposes according to the laws and regulations of the State Party concerned. 6. “Producer State” means any State in whose territory explosives are manufactured. Article II Each State Party shall take the necessary and effective measures to prohibit and prevent the manufacture in its territory of unmarked explosives. Article III 1. Each State Party shall take the necessary and effective measures to prohibit and prevent the movement into or out of its territory of unmarked explosives. 2. The preceding paragraph shall not apply in respect of movements for purposes not inconsistent with the objectives of this Convention, by authorities of a State Party performing military or police functions, of unmarked explosives under the control of that State Party in accordance with paragraph 1 of Article IV. Article IV 1. Each State Party shall take the necessary measures to exercise strict and effective control over the possession and transfer of possession of unmarked explosives which have been manufactured in or brought into its territory prior to the entry into force of this Convention in respect of that State, so as to prevent their diversion or use for purposes inconsistent with the objectives of this Convention. 2. Each State Party shall take the necessary measures to ensure that all stocks of those explosives referred to in paragraph 1 of this Article not held by its authorities performing military or police functions are destroyed or consumed for purposes not inconsistent with the objectives of this Convention, marked or rendered permanently ineffective, within a period of three years from the entry into force of this Convention in respect of that State. 3. Each State Party shall take the necessary measures to ensure that all stocks of those explosives referred to in paragraph 1 of this Article held by its authorities performing military or police functions and that are not incorporated as an integral part of duly authorized military devices are destroyed or consumed for purposes not inconsistent with the objectives of this Convention, marked or rendered permanently ineffective, within a period of fifteen years from the entry into force of this Convention in respect of that State. 4. Each State Party shall take the necessary measures to ensure the destruction, as soon as possible, in its territory of unmarked explosives which may be discovered therein and which are not referred to in the preceding paragraphs of this Article, other than stocks of unmarked explosives held by its authorities performing military or police functions and incorporated as an integral part of duly authorized military devices at the date of the entry into force of this Convention in respect of that State. 5. Each State Party shall take the necessary measures to exercise strict and effective control over the possession and transfer of possession of the explosives referred to in paragraph II of Part 1 of the Technical Annex to this Convention so as to prevent their diversion or use for purposes inconsistent with the objectives of this Convention. 6. Each State Party shall take the necessary measures to ensure the destruction, as soon as possible, in its territory of unmarked explosives manufactured since the coming into force of this Convention in respect of that State that are not incorporated as specified in paragraph II d) of Part 1 of the Technical Annex to this Convention and of unmarked explosives which no longer fall within the scope of any other subparagraphs of the said paragraph II. Article V 1. There is established by this Convention an International Explosives Technical Commission (hereinafter referred to as “the Commission”) consisting of not less than fifteen nor more than nineteen members appointed by the Council of the International Civil Aviation Organization (hereinafter referred to as “the Council”) from among persons nominated by States Parties to this Convention. 2. The members of the Commission shall be experts having direct and substantial experience in matters relating to the manufacture or detection of, or research in, explosives. 3. Members of the Commission shall serve for a period of three years and shall be eligible for reappointment. 4. Sessions of the Commission shall be convened, at least once a year at the Headquarters of the International Civil Aviation Organization, or at such places and times as may be directed or approved by the Council. 5. The Commission shall adopt its rules of procedure, subject to the approval of the Council. Article VI 1. The Commission shall evaluate technical developments relating to the manufacture, marking and detection of explosives. 2. The Commission, through the Council, shall report its findings to the States Parties and international organizations concerned. 3. Whenever necessary, the Commission shall make recommendations to the Council for amendments to the Technical Annex to this Convention. The Commission shall endeavour to take its decisions on such recommendations by consensus. In the absence of consensus the Commission shall take such decisions by a two-thirds majority vote of its members. 4. The Council may, on the recommendation of the Commission, propose to States Parties amendments to the Technical Annex to this Convention. Article VII 1. Any State Party may, within ninety days from the date of notification of a proposed amendment to the Technical Annex to this Convention, transmit to the Council its comments. The Council shall communicate these comments to the Commission as soon as possible for its consideration. The Council shall invite any State Party which comments on or objects to the proposed amendment to consult the Commission. 2. The Commission shall consider the views of States Parties made pursuant to the preceding paragraph and report to the Council. The Council, after consideration of the Commission's report, and taking into account the nature of the amendment and the comments of States Parties, including producer States, may propose the amendment to all States Parties for adoption. 3. If a proposed amendment has not been objected to by five or more States Parties by means of written notification to the Council within ninety days from the date of notification of the amendment by the Council, it shall be deemed to have been adopted, and shall enter into force one hundred and eighty days thereafter or after such other period as specified in the proposed amendment for States Parties not having expressly objected thereto. 4. States Parties having expressly objected to the proposed amendment may, subsequently, by means of the deposit of an instrument of acceptance or approval, express their consent to be bound by the provisions of the amendment. 5. If five or more States Parties have objected to the proposed amendment, the Council shall refer it to the Commission for further consideration. 6. If the proposed amendment has not been adopted in accordance with paragraph 3 of this Article, the Council may also convene a conference of all States Parties. Article VIII 1. States Parties shall, if possible, transmit to the Council information that would assist the Commission in the discharge of its functions under paragraph 1 of Article VI. 2. States Parties shall keep the Council informed of measures they have taken to implement the provisions of this Convention. The Council shall communicate such information to all States Parties and international organizations concerned. Article IX The Council shall, in co-operation with States Parties and international organizations concerned, take appropriate measures to facilitate the implementation of this Convention, including the provision of technical assistance and measures for the exchange of information relating to technical developments in the marking and detection of explosives. Article X The Technical Annex to this Convention shall form an integral part of this Convention. Article XI 1. Any dispute between two or more States Parties concerning the interpretation or application of this Convention which cannot be settled through negotiation shall, at the request of one of them, be submitted to arbitration. If within six months from the date of the request for arbitration the Parties are unable to agree on the organization of the arbitration, any one of those Parties may refer the dispute to the International Court of Justice by request in conformity with the Statute of the Court. 2. Each State Party may, at the time of signature, ratification, acceptance or approval of this Convention or accession thereto, declare that it does not consider itself bound by the preceding paragraph. The other States Parties shall not be bound by the preceding paragraph with respect to any State Party having made such a reservation. 3. Any State Party having made a reservation in accordance with the preceding paragraph may at any time withdraw this reservation by notification to the Depositary. Article XII Except as provided in Article XI no reservation may be made to this Convention. Article XIII 1. This Convention shall be open for signature in Montreal on 1 March 1991 by States participating in the International Conference on Air Law held at Montreal from 12 February to 1 March 1991. After 1 March 1991 the Convention shall be open to all States for signature at the Headquarters of the International Civil Aviation Organization in Montreal until it enters into force in accordance with paragraph 3 of this Article. Any State which does not sign this Convention may accede to it at any time. 2. This Convention shall be subject to ratification, acceptance, approval or accession by States. Instruments of ratification, acceptance, approval or accession shall be deposited with the International Civil Aviation Organization, which is hereby designated the Depositary. When depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, each State shall declare whether or not it is a producer State. 3. This Convention shall enter into force on the sixtieth day following the date of deposit of the thirty-fifth instrument of ratification, acceptance, approval or accession with the Depositary, provided that no fewer than five such States have declared pursuant to paragraph 2 of this Article that they are producer States. Should thirty-five such instruments be deposited prior to the deposit of their instruments by five producer States, this Convention shall enter into force on the sixtieth day following the date of deposit of the instrument of ratification, acceptance, approval or accession of the fifth producer State. 4. For other States, this Convention shall enter into force sixty days following the date of deposit of their instruments of ratification, acceptance, approval or accession. 5. As soon as this Convention comes into force, it shall be registered by the Depositary pursuant to Article 102 of the Charter of the United Nations and pursuant to Article 83 of the Convention on International Civil Aviation (Chicago, 1944). Article XIV The Depositary shall promptly notify all signatories and States Parties of: 1. each signature of this Convention and date thereof; 2. each deposit of an instrument of ratification, acceptance, approval or accession and date thereof, giving special reference to whether the State has identified itself as a producer State; 3. the date of entry into force of this Convention; 4. the date of entry into force of any amendment to this Convention or its Technical Annex; 5. any denunciation made under Article XV; and 6. any declaration made under paragraph 2 of Article XI. Article XV 1. Any State Party may denounce this Convention by written notification to the Depositary. 2. Denunciation shall take effect one hundred and eighty days following the date on which notification is received by the Depositary. In witness whereof the undersigned Plenipotentiaries, being duly authorized thereto by their Governments, have signed this Convention. Done at Montreal, this first day of March, one thousand nine hundred and ninety-one, in one original, drawn up in five authentic texts in the English, French, Russian, Spanish and Arabic languages. Technical Annex Part 1. DESCRIPTION OF EXPLOSIVES I, The explosives referred to in paragraph 1 of Article I of this Convention are those that: a) are formulated with one or more high explosives which in their pure form have a vapour pressure less than 10—4 Pa at a temperature of 25 oC; b) are formulated with a binder material; and c) are, as a mixture, malleable or flexible at normal room temperature. II, The following explosives, even though meeting the description of explosives in paragraph I of this Part, shall not be considered to be explosives as long as they continue to be held or used for the purposes specified below or remain incorporated as there specified, namely those explosives that: a) are manufactured, or held, in limited quantities solely for use in duly authorized research, development or testing of new or modified explosives; b) are manufactured, or held, in limited quantities solely for use in duly authorized training in explosives detection and/or development or testing of explosives detection equipment; c) are manufactured, or held, in limited quantities solely for duly authorized forensic science purposes; or d) are destined to be and are incorporated as an integral part of duly authorized military devices in the territory of the producer State within three years after the coming into force of this Convention in respect of that State. Such devices produced in this period of three years shall be deemed to be duly authorized military devices within paragraph 4 of Article IV of this Convention. III, In this Part: «duly authorized» in paragraph II a), b) and c) means permitted according to the laws and regulations of the State Party concerned: and «high explosives» include but are not restricted to cyclotetramenthylenetetranitramine (HMX), pentaerythritol tetranitrate (PETN) and cyclotrimethylenetrinitramine (RDX). Part 2. DETECTION AGENTS A detection agent is any one of those substances set out in the following Table. Detection agents described in this Table are intended to be used to enhance the detectability of explosives by vapour detection means. In each case, the introduction of a detection agent into an explosive shall be done in such a manner as to achieve homogeneous distribution in the finished product. The minimum concentration of a detection agent in the finished product at the time of manufacture shall be as shown in the said Table. Table Name of detection agent Molecular formula Molecular weight Minimum concentration Ethylene glycol dinitrate (EGDN) C2H4(NO3)2 152 0.2% by mass 2,3-Dimethyl-2,3-dinitrobutane (DMNB) C6H12(NO2)2 176 0.1% by mass para-Mononitrotoluene (p-MNT) C7H7NO2 137 0.5% by mass ortho-Mononitrotoluene (o-MNT) C7H7NO2 137 0.5% by mass Any explosive which, as a result of its normal formulation, contains any of the designated detection agents at or above the required minimum concentration level shall be deemed to be marked.