Riigikogu — Töötajate esindajatele ettevõttes võimaldatava kaitse ja soodustuste konventsioon — RT II, 1995, 45, 201

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) mõnede konventsioonide ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Mitteametlik tõlge Konventsioon nr.135 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents, olles kokku kutsutud Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu poolt Genfis, ja tul­nud kokku oma viiekümne kuuendale istungjärgule 2. juunil 1971; ja märkides ära organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimis­õiguse kaitse 1949. aasta konventsiooni nõudeid, mis kannavad hoolt töötajate kaitse eest nende tööga seotud ametiühinguvastaste diskrimineerimistoimingute puhul; võttes arvesse, et on soovitav täiendada neid nõudeid töötajate esindajate suhtes; olles otsustanud vastu võtta mitmed ettepanekud töötajate esindajaile võimaldatava kaitse ja soodustuste kohta ettevõttes (see on istungjärgu päeva­korra viies punkt) ning otsustanud vormistada need ettepanekud rahvus­vahelise konventsioonina, võtab sel juunikuu kahekümne kolmandal päeval tuhande üheksasaja seitsmekümne esimesel aastal vastu alljärgneva konvent­sioo­ni, mida võib nime­tada töötajate esindajate 1971. aasta konventsiooniks. Artikkel 1 Töötajate esindajaid ettevõttes kaitstakse tõhusalt mistahes kahjustavate toimingute eest, kaasa arvatud vallandamine, mis põhineb nende staatusel või tegevusel töötajate esindajana või ametiühingukuuluvusel või osalemisel ameti­ühingutegevuses, tingimusel, et nad tegutsevad vastavuses olemasolevate seaduste, kollektiivlepingute või muude ühiskokkulepetega. Artikkel 2 1. Töötajate esindajaile antakse ettevõttes soodustusi, mis võimaldavad neil täita oma funktsioone kiiresti ja tõhusalt. 2. Seoses sellega võetakse arvesse riigi tootmissuhete süsteemi iseloomu ning vastava ettevõtte vajadusi, suurust ja võimalusi. 3. Niisuguste soodustuste andmine ei tohi kahjustada vastava ettevõtte tööjõudlust. Artikkel 3 Käesolevas konventsioonis tähendab mõiste «töötajate esinda­jad» isikuid, keda riigi seaduste või praktika põhjal tunnustatakse nendena, ja nad on kas: (a) ametiühinguesindajad, nimelt ametiühingute poolt või selle­taoliste ühingute liikmete poolt määratud või valitud esindajad, või (b) valitud esindajad, nimelt esindajad, kes vastavuses riigi seaduste, eeskirjade ja kollektiiv­lepingu tingimustega on ettevõtte töötajate poolt vabalt valitud ja kelle funkt­sioo­nid ei sisalda toiminguid, mida nimetatud riigis tunnusta­takse ametiühingute ainueesõigusena. Artikkel 4 Riigi seadusandlus, kollektiivlepingud, arbit­raaži või kohtuotsused võivad piiritleda töötajate esindajate kategooria või kategooriad, kellel on õigus käes­olevas konvent­sioonis ettenähtud kaitsele ja soodustustele. Artikkel 5 Kui samas ettevõttes on nii ametiühingu esindaja kui ka valitud esindajad, võetakse, kus iganes vajalik, sobivaid meetmeid tagamaks, et valitud esindajate olemasolu ei kasutataks vastavate ameti­ühingute või nende esindajate seisundi õõnestamiseks, ja ergutamaks koostööd valitud esindajate ja ametiühingute ning nende esindajate vahel kõigis asjakohastes küsimustes. Artikkel 6 Käesoleva konventsiooni elluviimine võib toimuda riigi seaduste, eeskirjade või kollektiiv­lepingute kaudu või kooskõlas riikliku praktikaga mistahes muul moel. Artikkel 7 Käesoleva konventsiooni ametlikud ratifitseerimiskirjad saadetakse Rahvus­vahelise Tööbüroo peadirektorile registreerimi­seks. Artikkel 8 1. Käesolev konventsioon seob üksnes neid Rahvusvahelise Tööorganisat­siooni liikmeid, kelle ratifitseerimiskirjad on peadirektori juures registreeritud. 2. Konventsioon jõustub kaheteist kuu möödudes päevast, mil kahe liikme ratifitseerimiskirjad on peadirektori juures regist­reeri­tud. 3. Konventsioon jõustub iga liikme suhtes kaheteist kuu möödudes päevast, mil tema ratifit­seerimiskiri registreeriti. Artikkel 9 1. Käesoleva konventsiooni ratifitseerinud liige võib selle denonsseerida Rahvus­vahelise Tööbüroo peadirektorile registreeri­miseks saadetud aktiga kümne aasta möödumisel päevast, millal konventsioon esmakordselt jõustus. Selline denonsseerimine ei jõustu enne aasta möödumist päevast, mil see registreeriti. 2. Iga liige, kes käesoleva konventsiooni on ratifitseerinud ja kes ei kasuta eelmises lõikes mainitud kümneaastase perioodi möödumisel järgnenud aastal denonsseerimisõigust, mis on ette nähtud selles artiklis, seotakse veel üheks kümneaastaseks perioodiks, mille järel ta võib käesoleva konventsiooni denons­see­rida selles artiklis ettenähtud tingimuste alusel pärast iga kümneaastase perioodi möödumist. Artikkel 10 1. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teeb kõigile Rahvus­vahelise Tööorganisat­siooni liikmetele teatavaks kõigi talle organisatsiooni liikmete poolt saadetud ratifitseerimis­kirjade ja denonsseeringute registreerimise. 2. Teatades organisatsiooni liikmetele talle saadetud teisest ratifitseerimis­kirjast, juhib pea­direktor organisatsiooni liikmete tähelepanu kuupäevale, millal konventsioon jõustub. Artikkel 11 Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor saadab kooskõlas Ühine­nud Rahvas­te Organisatsiooni harta artikliga 102 Ühinenud Rahvas­te Organisat­siooni peasekretärile registreerimiseks täielikud andmed kõigi, kooskõlas eelnevate artiklite sätetega registreeritud ratifitseerimiskirjade ja denons­seerimisaktide kohta. Artikkel 12 Vajaduse korral esitab Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu peakonve­rentsile aruande käesoleva konventsiooni toimimise kohta ja kaalub kas on otstarbekas konverentsi päevakorda võtta kon­vent­siooni täielik või osaline muutmine. Artikkel 13 1. Kui konverents võtab vastu uue konventsiooni, mis täieli­kult või osaliselt muudab käesolevat konventsiooni, ja kui uus konventsioon ei näe ette teisiti, siis (a) uue, muudetud konventsiooni ratifitseerimine liikme poolt toob sõltumata ülal­nimetatud artikkel 9 sätetest ipso jure kaasa käesoleva kon­ventsiooni kohese denonsseerimise, juhul kui uus, muudetud konvent­sioon on jõustunud; (b) päevast, millal uus muudetud konventsioon jõustub, ei ole käesolev konvent­sioon enam liikmetele ratifitseerimiseks avatud. 2. Käesolev konventsioon säilitab igal juhul jõu oma praegu­sel kujul ja praeguse sisuga nende liikmete suhtes, kes on selle ratifit­seerinud, kuid kes ei ole ratifitseerinud muudetud konvent­siooni. Artikkel 14 Käesoleva konventsiooni inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdse jõuga. Convention 135 Convention Concerning Protection and Facilities to be Afforded to Workers' Representatives in the Undertaking2 The General Conference of the International Labour Organisation, Having been convened at Geneva by the Governing Body of the Interna­tional Labour Office, and having met in its Fifty-sixth Session on 2 June 1971, and Noting the terms of the Right to Organise and Collective Bargaining Convention, 1949, which provides for protection of workers against acts of anti-union discrimination in respect of their employment, and Considering that it is desirable to supplement these terms with respect to workers' representatives, and Having decided upon the adoption of certain proposals with regard to pro­tection and facilities afforded to workers' represen­tatives in the undertaking, which is the fifth item on the agenda of the session, and Having determined that these proposals shall take the form of an inter­national Convention, adopts this twenty-third day of June of the year one thousand nine hun­dred and seventy-one the following Convention, which may be cited as the Workers' Repre­sentatives Convention, 1971: Article 1 Workers' representatives in the undertaking shall enjoy effective protec­tion against any act prejudicial to them, including dismissal, based on their status or activities as a workers' representative or on union membership or parti­cipation in union activities, in so far as they act in conformity with exist­ing laws or collective agreements or other jointly agreed arrangements. Article 2 1. Such facilities in the undertaking shall be afforded to workers' represen­tatives as may be appropriate in order to enable them to carry out their func­tions promptly and efficiently. 2. In this connection account shall be taken of the character­istics of the industrial relations system of the country and the needs, size and capabilities of the undertaking concerned. 3. The granting of such facilities shall not impair the efficient operation of the undertaking concerned. Article 3 For the purpose of this Convention the term “workers' representatives” means persons who are recognised as such under national law or practice, whether they are – (a) trade union representatives, namely, representatives designated or elected by trade unions or by the members of such unions; or (b) elected representatives, namely, representatives who are freely elec­ted by the workers of the undertaking in accordance with provisions of national laws or regulations or of collective agreements and whose funct­ions do not include activities which are recognised as the exclusive pre­rogative of trade unions in the country concerned. Article 4 National laws or regulations, collective agreements, arbitra­tion awards or court decisions may determine the type or types of workers' representatives which shall be entitled to the protection and facilities provided for in this Convention. Article 5 Where there exist in the same undertaking both trade union represen­tatives and elected representatives, appropriate measures shall be taken, wher­ever necessary, to ensure that the existence of elected representatives is not used to undermine the position of the trade unions concerned or their repre­sentatives and to encourage co-operation on all relevant matters between the elected representatives and the trade unions concerned and their represen­tatives. Article 6 Effect may be given to this Convention through national laws or regula­tions or collective agreements, or in any other manner consistent with national practice. Article 7 The formal ratifications of this Convention shall be communi­cated to the Director-General of the International Labour Office for registration. Article 8 1. This Convention shall be binding only upon those Members of the Inter­national Labour Organisation whose ratifications have been registered with the Director-General. 2. It shall come into force twelve months after the date on which the ratifications of two Members have been registered with the Director-General. 3. Thereafter, this Convention shall come into force for any Member twelve months after the date on which its ratification has been registered. Article 9 1. A Member which has ratified this Convention may denounce it after the expiration of ten years from the date on which the Convention first comes into force, by an act communicated to the Director-General of the International Labour Office for registra­tion. Such denunciation shall not take effect until one year after the date on which it is registered. 2. Each Member which has ratified this Convention and which does not, within the year following the expiration of the period of ten years mentioned in the preceding paragraph, exercise the right of denunciation provided for in this Article, will be bound for another period of ten years and, thereafter, may denounce this Convention at the expiration of each period of ten years under the terms provided for in this Article. Article 10 1. The Director-General of the International Labour Office shall notify all Members of the International Labour Organisation of the registration of all ratifications and denunciations communicated to him by the Members of the Organisation. 2. When notifying the Members of the Organisation of the registration of the second ratification communicated to him, the Director-General shall draw the attention of the Members of the Organisation to the date upon which the Convention will come into force. Article 11 The Director-General of the International Labour Office shall commu­ni­cate to the Secretary-General of the United Nations for registration in accord­ance with Article 102 of the Charter of the United Nations full particulars of all ratifications and acts of denunciation registered by him in accordance with the provisions of the preceding Articles. Article 12 At such times as it may consider necessary the Governing Body of the Inter­national Labour Office shall present to the General Conference a report on the working of this Convention and shall examine the desirability of placing on the agenda of the Conference the question of its revision in whole or in part. Article 13 1. Should the Conference adopt a new Convention revising this Convention in whole or in part, then, unless the new Convention otherwise provides – (a) the ratification by a Member of the new revising Convention shall ipso jure involve the immediate denunciation of this Convention, notwith­standing the provisions of Article 9 above, if and when the new revising Convention shall have come into force; (b) as from the date when the new revising Convention comes into force this Convention shall cease to be open to ratification by the Members. 2. This Convention shall in any case remain in force in its actual form and content for those Members which have ratified it but have not ratified the revising Convention. Article 14 The English and French versions of the text of this Convention are equally authoritative. The foregoing is the authentic text of the Convention duly adopted by the General Conference of the International Labour Organisation during its Fifty-sixth Session which was held at Geneva and declared closed the twenty-third day of June 1971. 1Jõustunud 30. juunil 1973. a. 2The Convention first came into force on 30 June 1973.