Lasva Vallavolikogu — Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 15, 214

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 7 ja lõike 8 punkti, Lasva Vallavolikogu 18. novembri 2008. a määruse nr 19 «Lasva valla arengukava 2006 –2016 muutmine» alusel. § 1. Kinnitada Lasva Valla arengukava 2006-2016 uus redaktsioon.(lisa 1) § 2. Määrus kehtib alates 01.12.2008. Volikogu esimees Heino OJAPERV Lasva Vallavolikogu 18. novembri 2008. a määruse nr 22 lisa LASVA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2006–2016 I SISSEJUHATUS Arengukava eesmärk ALasva valla arengukava on Lasva valla tegevuse aluseks. Arengukavas määratakse ära valla lühi- ja pikaajalised eesmärgid ja esitatakse tegevusplaan nende eesmärkide saavutamiseks. Arengukava koostamine on demokraatlik, avalik protsess. Arengukava on kokkulepe, mille koostamisel osalevad võimalikult paljud kogukonna liikmed kas isiklikult või nende esindajate kaudu. Lasva valla arengukava aastateks 2006-2016 ning visioon on kohalikku elu suunav töövahend, mis väljendab valla elanike, huvigruppide ja organisatsioonide soovi, tahet ja võimalusi kujundada oma tulevikku meie vallas. Lepitakse kokku, milline peab olema kodukant tulevikus, milliseid võimalusi saab kasutada eesmärgi saavutamiseks, kuidas on kõige tulemuslikum kasutada piiratud ressursse. Lasva valla arengukava eesmärk on valla kui omavalitsusüksuse ja tema varade säilitamine ja funktsioonide edasiarendamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja tema parandustest tulenevatest põhimõtetest, mis reguleerivad riigi ja omavalitsuse kohustusi vallaelanike ees. Need põhimõtted Lasva vallas on järgmised: • kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; • igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; • seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; • vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises ja seda just osalusdemokraatia ja kolmanda sektori kaasamise kaudu; • vastutus oma ülesannete täitmise eest; • tegevuse avalikkus; • avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. Lasva valla arendustegevuse ülesanne on soodsa elukeskkonna loomine kultuuri ja hariduse kättesaadavuse kaudu, tehnilise infrastruktuuri korrastamise kaudu eelduste loomine majanduse arenguks, samas silmas pidades säästlikku loodusressursside kasutamise Arengukava on aluseks: • Valla eelarve koostamisele. • Investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast. • Laenude võtmisele • Planeeringute koostamisel ja läbiviimisel Arengukavas on põhitähelepanu pööratud kohaliku identiteedi tugevdamisele, tugevate külgede ja võimaluste ärakasutamisele, et aidata kaasa parema tuleviku ühisele realiseerimisele. Arengukava on ka vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks koostööpartneritega väljaspool omavalitsust. Ajalooline taust Praegune Lasva valla territoorium on põhiliselt välja kujunenud Eesti Vabariigi vanemal perioodil eksisteerinud Lasva valla ja Pindi valla liitumisel. 1934. a andmetel kuulus Lasva vald, mille pindala oli 36 km2, 975 elanikku, 181 talundit 3695 ha maaga Vastseliina kihelkonda. Pindi vald, mille pindala oli 61 km2 1169 elanikku, 192 talundit 4285 ha maaga kuulus Rõuge kihelkonda, mis asus keset Vastseliina kihelkonda. Peale nimetatud valdade on praeguse Lasva valla territooriumil veel endiste Timo valla, Erastvere valla, Võru valla, Aleksandri valla ja Leevi valla maad. Seoses Lepassaare sovhoosi tükeldamise ja reorganiseerimisega 1976. a eraldati Lasva külanõukogu piiridest Loosi ja Tabina küla ja arvati Vastseliina külanõukogu piiridesse ja on praegu Vastseliina valla koosseisus. Praegune Lasva valla piir peaks jääma samaks ka planeeritava haldusreformi käigus, samas oleme avatud koostöö- ja ühinemisküsimustes läbirääkimisteks naabervaldadega. Visioon - Lasva vald aastal 2016 Koduvallas on arenemisvõimeline ja sõbralik elukeskkond. Põhieesmärgid: • Elamumajanduse arengu intensiivistamine • Avalike teenuste kättesaadavuse parandamine (s.h. hajaasustusega piirkondades) • Ettevõtluse arengu soodustamine ja toetamine • Külakogukondade tugevdamine (külavanemate aktiviseerimine, ühise «meie tunde» tekitamine) • Noorsootöö eesmärgipärane korraldamine (noortejuhi leidmine, mitmekesisema huvihariduse pakkumine (s.h. hajaasustusega piirkondades) • Valla loodusressursi otstarbekas kasutamine (miljööväärtuslike alade kaitsmine, olemasoleva keskkonna parem propageerimine) II ASUKOHT Asend ja territoorium Lasva vald paikneb Võru maakonna kirdeosas suhteliselt lähedal Võru linnale. Valda läbivad Võru–Obinitsa, Pindi - Verijärve ja Võru–Räpina maantee ning Valga–Piusa raudtee. Valla piirinaabriteks on Võru vald, Vastseliina vald ja Põlvamaa Laheda, Orava ning Veriora vald. Loodus on valla piires vahelduv ning seega on piirkond sobiv nii põllumajanduse kui turismiga tegelemiseks. Sooküla – Kütioru piirkonnale on iseloomulik tugevasti liigestatud reljeef ning kogu valla ulatuses on levinud vahelduv pinnakate. Arvesse võttes reljeefsuse omapära, võib valda vaadelda Eesti maketina. See annab suurepärase võimaluse õpperadade rajamiseks ning selle turunišši väljakujundamiseks on alustatud juba eeltöid. III DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON Tabel 1 Elanike arvud on esitatud 31. detsembri seisuga jooksva aasta suhtes Aasta Elanike arv Aasta Elanike arv 1992 1936 1993 1924 1994 1934 1995 1935 1996 1925 1997 1966 1998 1925 1999 1912 2000 1899 2001 1866 2002 1853 2003 1857 2004 1829 2005 1829 2006 1807 2007 1810 seisuga 01.09.2007 2008 1805 seisuga 01.09.2008 Lasva valla 37-st külast suuremad on Kääpa küla 317 elanikuga, Lasva küla 310 elanikuga, Otsa 151 elanikuga. Valla pindala on 172 km2. Rahvastiku tihedus 10,5 in/km2 Valla rahvastiku püsimajäämiseks tuleb säilitada ja juurde meelitada eelkõige aktiivseid tööealisi elanikke ning noori peresid, pakkudes neile töö- ja elamisvõimalusi ning vaba aja veetmise ja enesearendamise võimalusi. Külad Elanikke külades seisuga 01.09.2007 01.09.2008 Pindala km2 in/km2 KOV täpsusega 1 1 Andsumäe 7 7 3.2 2.2 Hellekunnu 17 16 4,3 4,0 Husari 15 17 2,3 6,5 Kaku 6 6 3,7 1,6 Kannu 33 33 4,4 7,5 Kõrgessaare 28 28 7,6 3,7 Kääpa 309 317 11,2 27,6 Kühmamäe 52 52 3,3 15,8 Lasva 321 310 8,7 36,9 Lauga 9 10 1,1 8,2 Lehemetsa 25 25 5,8 4,3 Listaku 29 28 6,3 4,6 Madala 39 37 9,2 4,2 Mõrgi 21 17 7,1 2,9 Mäessaare 7 7 1,7 4,1 Noodasküla 25 25 5,3 4,7 Nõnova 31 32 4,1 7,6 Oleski 19 18 4,3 4,4 Otsa 150 152 8,8 17,0 Paidra 43 42 6,0 7,2 Peraküla 27 28 1,7 15,9 Pikakannu 15 18 3,8 3,9 Pikasilla 20 18 1,9 10,5 Pille 68 66 4,8 14,2 Pindi 64 60 15,2 4,2 Puusepa 85 89 5,5 15,4 Pässä 81 79 2,4 33,8 Rusima 10 10 1,3 7,7 Saaremaa 6 5 1,4 4,3 Sooküla 51 55 2,2 23,2 Tammsaare 26 26 1,2 21,7 Tiri 12 12 4,8 2,5 Tohkri 12 13 3,1 3,9 Tsolgo 88 89 6,2 14,2 Tüütsmäe 17 18 1,4 12,1 Villa 18 18 1,2 15,0 Voki-Tamme 23 21 5,4 4,3 vald 1810 1805 171,9 10,53 Lasva valla üldpindala on 17 218 ha, sh haritavat maad 7006 ha, looduslikku rohumaad 1382 ha ja metsamaad 6535 ha, vee all 230 ha, hoonete all 24 ha. IV LOODUSLIKUD RESSURSID Maareform 31.12.2005 seisuga oli riigi maakatastrisse registreeritud 1673 katastriüksust pindalaga 14302.4 ha ( 83,1% ). 31.09.2007 seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1733 katastriüksust pindalaga 14826,83 ha ( 86,1% ) Tabel 3 Registreeritud maa jaotub

Munitsipaalmaad (hektarites): Pikakannu Põhikool 3,5 Vallamaja 0,212 Biotiigi Pille küla 0,8 Tiikide Kääpa 3,6 Biotiigi Pässä 1,57 Kuivati Sooküla 0,51 Lumise garaaž 0,0996 Uue Kimalase korteriomand 3432/1368 mo 1,3688 Kuusiku lasteaia majandusharu 1352/5416 mo 1,2352 Kastani Otsa korteriomand 430/3429 mo 0,4754 Maade tagastamine- erastamine oli planeeritud lõpetada 2006 aastal, kuid jätkub veel tänase päevani. On jäänud veel mõned maade tagastamised- erastamised ja kasutusvaldusesse andmised. Täiendavalt on juurde tulnud ribade ja kiilude liitmine kinnistutele. Paremad põllumaad asuvad Kääpa ja Lasva piirkonnas, kus põllud on tasased ja moodustavad suuremaid massiive. Võrreldes varasemaga on nüüdseks kasutusele võetud ka väiksemad maatükid. Maavarad Maavaradest leidub valla territooriumil liiva, kruusa, savi ja turvast. Olulist tähtsust on seni omandanud turba, liiva ja kruusa kaevandamine. Vaieldamatuks ressursiks on põhjavesi. Valla territooriumil on 27 puurkaevu. Valla territooriumil asuvad järgmised maardlad: KARJAMÄE maardla asub Lasva valla lõunaosas, Haanja Looduspargis asuval eramaal. Maardla materjal koosneb keskmiselt 69,7% ulatuses liivafraktsioonist, 20,4% ulatuses kruusast ning 9,9% ulatuses savi- ja tolmuosakestest. Maardla 5,3 hektari suurusel alal on pealpool põhjavee taset aktiivne tarbevaru 366 tuh. m3 ja selle all aktiivne reservvaru 114 tuh. m3. Käesoleval ajal puudub kaevandamise luba KAKU maardla asub Lasva valla kaguosas, Võrust 9 km ida pool. Maardla liivakivi koosneb 82–95% ulatuses kvartsiteradest. Päevakivi on 1–4%, raske fraktsiooni mineraale 0,08–0,9%. Kaku liivamaardla tehnoloogiline liiv on kõlbulik värvilise klaasi valmistamiseks ja kasutamiseks vormiliivana. Liivamaardla tarbevaru 8,7 hektari suurusel alal 584 tuhat m3, reservvaru 996 tuhat m3. Täiendavalt on taotletud Kaku karjääri kõrvale uue liivakarjääri avamist. Taotletud on karjääri laiendamist karjääri kõrval asuvale eramaale. TILSIPALO maardla asub Lasva valla lääneosas, Kääpa asulast 2,5 km põhja poole. Liiv ei sisalda orgaanilisi lisandeid. Peensusmooduli põhjal tuleb liiv lugeda peenteraliseks, mida sobib kasutada ehitusliivana, betoonisegudes ja teekatete rajamiseks. Liiva aktiivne reservvaru 43,9 ha suurusel alal on 9131 tuhat m3, sealhulgas allpool veetaset 4214 tuhat m3. Turbavarusid leidub väikestes kogustes ka mitmetel eramaadel PINDI turbaraba asub Lasva valla kirdeosas, mille suurus on 176,9 ha turbavaruga 190 tuhat tonni. V KULTUUR Lasva vallas on keskne rahvamaja asukohaga Lasval. Tsolgo rahvamaja on antud 2013 aastani rendile MTÜ Tsolgo Arendusühingule. Viimane on kultuuritöö eestvedajaks Tsolgo kandis. Suveperioodi üritused toimuvad Kütioru Tsõõriplatsil, Kääpa laululaval, Lasva kõlakojas ja Palo mäel, Tsolgo vabaõhulaval. Kontsertpaigana on kasutust leidnud ka Pindi kirik. Toimuvad pikaajalise traditsiooniga üritused. Neid viivad läbi valla toetusel seltsid, seltsingud ja Lasva rahvamaja. Alates 1999.a. toimuvad valla laulu -ja tantsupidu Kääpa laululaval, Rahvapidu Kütiorus, Lasva Järvepidu Lasva järve ääres, Palo Turniir Lasva parkmetsas. Hilisema üritusena on liitunud Lasva järve Tulemuusika , Tsolgo Külateatrite päev ja Tsolgo Pikkjärve veepidu. Üritustest korraldatakse rahvamajas perepäevi, näitusi, kodukandipäevi, eakate ühisüritusi kevadel ja jõulude ajal, noortediskosid ja rahvakalendri tähtpäevadega seonduvaid üritusi. Vallas tegutseb 3 raamatukogu ja üks raamatukogu laenutuspunkt. Nii Kääpa kui ka Pikakannu koolides on oma raamatukogu. Kõikides raamatukogudes on loodud interneti püsiühendused. Kokku on lugejaid 903 ja teavikuid ca 35 500. Lasva Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 475. Raamatukogus on avatud Avalik Internetipunkt nelja arvutiga Kääpa Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 244. Raamatukogu asub Kääpa Sotsiaalkeskuses, maja esimesel korrusel. Samas on ka avatud Avalik Internetipunkt kahe arvutiga Tsolgo Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 184. Raamatukogu asub Tsolgo külas algkooli ruumides. Samas on ka avatud Avalik Internetipunkt kahe arvutiga Tabel 4 Kultuur Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Lasva raamatukogu ruum soojustamata, mööbel vana ja lagunenud Maja välisfassaad soojustatud mööbel vahetatud Vähene huvi kultuuriürituste ning ühise tegevuse vastu, omaalgatuste puudumine Lasva vallas on aktiivsed kultuuri-, noorsoo- ja sporditöö eestvedajad Lasva valla noortele on valminud oma Huvikeskus Puudub valla infovoldik Valla kohta on koostatud infovoldik(ud) Regulaarselt on täiendatud ja välja antud valla esitusmaterjale Lasva rahvamaja hoone välisfassaadi halb väljanägemine, puudub nõuetekohane tuleohutusesüsteem, osaliselt on vananenud elektrisüsteem, rahvamaja teise korruse ruumid vajavad sanitarremonti, alumisel korrusel on vaja välja vahetada radiaatorid, vajadus peegliga treeningruumi järele, probleemiks on dušširuumide puudumine Tuletõrjesüsteemi nõuetekohane väljaehitamine, Teise korruse ruumide sanitarremont, peegelseina ehitamine saali, dušširuumide ehitamine Välisfassaadi soojustamine ja katmine elektrisüsteemi ehitamine vastavalt tellitud elektri projektile. Esimese korruse radiaatorite väljavahetus. Lasva vabaõhuväljak kaasajastamata Vabaõhuväljak ja parkmets kaasajastatud, laiendatud ning heakorrastatud Lasva Käsitööseltsi ja Lasva tervisespordi Seltsi ruumid kütteperioodil külmad Käsitööseltsimaja ja kelder on ühendatud rahvamaja küttesüsteemiga Lasva Käsitööseltsimaja katus on vahetatud Vallas on välja arendamata piirkondade turismiobjektide infrastruktuur ja puhkeotstarbelised rajatised Lasva järve rannas ujumissillad ehitatud ning rannapiirkond laiendatud; pumbamaja kunstihooneks ümber ehitatud, välikäimlad ehitatud; matka ja suusarajad riigimetsa rajatud; infomajakene ehitatud; infopunkt loodud. Kurepallo rajatud suusarada on valgustatud, valla erinevatesse piirkondadesse on täiendavalt rajatud turismi arengut soodustav infrastruktuur ning puhkeotstarbelised rajatised Tsolgo rahvamaja ja koolimaja osaliselt renoveerimata Tsolgo rahvamaja ja koolimaja on renoveeritud Tsolgo muuseumi ruumid on renoveerimata Muuseumivara eksponeerimiseks vajalikud ruumid leitud ja renoveeritud Muuseumi sisuline tegevus on käivitatud Lasva valla muuseumi asutamine Ruumide leidmine ja ekspositsiooni kogumise korraldamine Ruumid on renoveeritud ja muuseumitegevus korraldatud Lasva raamatukogu Otsa laenutuspunkti väike pind ja amortiseerunud inventar. Lasva raamatukogu Otsa laenutuspunkti pinda on laiendatud kõrvalasuva korteri baasil ja inventar on uuendatud Kütioru Tsõõriplatsi taastamine ja parkimise korraldamine Tsõõriplatsile on valla toetusega rajatud parkla Tsõõriplatsi taastamine lõpetatud Kääpa parkmets osaliselt korrastamata Parkmets on korrastatud Sooküla piirkonnas on elanike ühistegevus vähene Läbiviidud koosolek ühistegevuse takistuste leidmiseks Ühistegevust takistavad probleemid on võimalusel lahendatud või nende mõju vähendatud. Välised spordiplatsid (-väljakud) puuduvad või on halvas olukorras Olemasolevad välised spordiplatsid on renoveeritud Külakeskustesse on rajatud täiendavad sportimise ja vabaajaveetmise platsid Turismiobjektid on viidastamata, puudub terviklik ülevaade Kõik turismiobjektid on varustatud infotahvlitega, loodud on ülevaatlik infomaterjal Suuremate turismiobjektide juures on tutvustavad infotahvlid, sama info on kättesaadav ka veebilehe kaudu. Pindi kiriku korrastamine on lõpule viimata Kirikuhoonel puudub küttesüsteem, tuletõrje- ning vargaalarmid surnuaed koos uue osaga väljakujundamata Teostatud uus surnuaia planeering ja heakorrastustööd, jätkatud Pindi kiriku renoveerimist Pindi kirik on remonditud ja kujundatud sealhulgas riikliku piirkondliku tähtsusega kontsertpaigaks Liiklus ja terviseedendamise seisukohalt puudulikud võimalused jalgrattaga sõitmiseks I etapp Võru – Kääpa jalgrattatee valminud Jalgrattarada kulgeb Otsa- Lasva- Kääpa- Võru: kokku 18 kilomeetrit Korruselamiste väljanägemine halb, suured küttekaod Vald nõustab korterelamute elanikke ühistute loomisel Valla korrusmajades toimunud (korteriühistud) renoveerimistööd välisfassaadide ja katuste osas. Külavanemate vähene aktiivsus, vähene omaalgatus Toimuvad koolitused (rahastamisvõimalused jms.) ja toetussüsteem külavanematele, seltsitegevust toetatakse projektipõhiselt Külaliikumine hoogustunud Kohalik info ei ole kõigis piirkondades ühtlaselt kättesaadav, vähene võimalus saada süstematiseeritud infot Töötab I-punkt Kääpal ja Lasval, Otsal. Lasval ja Tsolgos raamatukogude baasil. Ajalehes avaldatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse otsuseid ja määrusi. Sõlmida Eesti Postiga leping valla infolehe jaotamiseks kõigisse valla postkastidesse Koostatud infovoldikud, pidevalt arendatakse edasi teabejagamise süsteemi Kääpa laululava vähese kasutuse ja populaarsusega Kääpa laululaval toimuvad üle-Eestilised kultuurisündmused Kääpa laululaval toimuvad regulaarselt üle-Eestiliselt populaarsed kultuurisündmused Kääpa vana koolimaja väikese kasutusega, ehituslikult halvas olukorras ja ümbruskond välja arendamata Koolimaja kasutusvaldkond laienenud, teostatud hädavajalikud remondid Koolimaja kapitaalselt remonditud ja pidevas kasutuses ning välja arendatud Seltsitegevus: Lasva vallas on 12 mittetulundusühingut ja 11 seltsingut Tabel 5 Mittetulundusühingud ja seltsingud Nimetus Alates aastast Põhitegevus Tehtust MTÜ Kääpa Meeste klubi 1997 Kääpa piirkonna külaelu edendamine ja ühisürituste korraldamine Külapäev, jaanitulu, Kääpa kõlakoja ja tantsupõranda remont MTÜ Lasva Käsitööselts 1997 Täiskasvanu koolitus kodukultuuri ja ilumeele arendamine Portselanimaal, Jõulumaa, lastelaagrid MTÜ Lasva Tervisespordi Selts 1999 Lasva valla elanikele tervisespordiürituste korraldamine Sõpruskohtumised sõprusvalla Vaala vallaga Soomest. Spordiüritused vallasiseselt, osavõtud maakonna ja vabariigi tasandil. Uute spordirajatiste ehitamine. 2005 tervisespordirada metsas MTÜ Betenhofi Selts 2000 Pindi küla ajaloo uurimine, kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu kiirendamine MTÜ Ühing Pikakannu kooli areng 2000 Pikakannu Kooli säilitamine, maakoolide olukorra teadvustamine, läbi koolivälise ja huvitegevuse (loodusharidus, pärimuskultuuri õpe jms) piirkonna kultuuri-ja seltsielu keskuse kujundamine Ühised üritused, Infotuba MTÜ Tsolgo Arendusühing 2003 Piirkonnas soodsa elu- ja töökeskkonna loomine Arengukava; Ühisüritused, huvitegevus Tsolgo rahvamaja ja Tsolgo koolimaja renoveerimine Pässä Külaselts 2003 Kohaliku (küla) elu korraldamine ja edendamine Arengukava 2003-2008, iga- aastased külapäevad, uue pargi rajamine, bussipaviljoni ehitamine Kütioru Puhkepiirkonna Selts 28.09. 2005 Lasva valda Kütiorgu puhke ja spordipiirkonna kujundamine Piirkonna heakorra talgud, elektriliini ehitus Tsõõriplatsini MTÜ Nõnova Perelastekodu 1999 Vanemlike hoolitsuseta lastele kodu rajamine Maja nullkorruse ja I korruse osaline ehitus MTÜ Kütioru Avatud Ateljee 1997 Maakunsti ja maaturismi arendamine Kütiorus Maakunstirajale kunstiobjektide rajamine, kunstifestivali korraldamine MTÜ KATING NOORED 2008 Lasva valla elu edendamine MTÜ Mäeveski 2006 Kütioru vesiveskite piirkonna kujundamine puhkepiirkonnaks ja seonduvate tegevuste läbiviimine SELTSINGUD Lasva külaseltsing 2002 Lasva küla kui vallakeskuse kauniks muutmine, turismi edendamine, kodukandipäevade korraldamine Arengukava Kodukandipäevade korraldamine, Lasva jõuluvalguse ürituse korraldamine Kütioru Tsõõriplatsi seltsing 2002 Kütioru Tsõõriplatsi ajaloolise väärtuse säilitamine ja taastamine Tantsupõrand, kaitsetara, WC, pinkide ehitus, rahvalikud üritused Pindi Külaseltsing 2003 Küla arendamine, vaba aja veetmine 2004. laulupeo tule vastuvõtt Lasva naisrühma seltsing 2003 Tutvustada ja arendada rahvakultuuri vallas ja maakonnas Talvised tantsulaagrid ja uued rahvuslikus stiilis rahvariided Kannu külaseltsing 2003 Ühiste ürituste korraldamine ja kõigist külaelanikest hoolimine Jaanipeod Seltsing «Paidra ja Pindi loodushoid» 2004 Pindi Kärnjärve, Paidra järve ja Võhandu keskjooksu ning selle ümbruse loodushoid ja kaitse Ühised iga-aastased heakorratalgud, „Teeme ära“ üleriigilistel talgutel osalemine Paidra külaseltsing 2004 Ühiste ürituste korraldamine ja kõigist külaelanikest hoolimine 2004 aasta Üldlaulupeo tule vastuvõtt 29.06.2004.a. , ühised jaani- ja vastlapeod, sügispidu Tsolgo Järve seltsing 2004 Säilitada ja eesti rahva traditsioone ja ühiselt kogu küla liikmetega korraldada üritusi : Tsolgo Pikkjärve tünniralli, talvine jääralli, vastlapäevad Lasva näiteringi seltsing 2007 Lõbusate näitemängude ühine õppimine, näitekunstialased koolitused ja ühisreisid mööda näitekirjanike kodukohti kogu Eestimaal. Esinemised Võrumaal ja mujal Eestis Mäessaare seltsing 2007 Arendada külaelu, korraldada koosviibimisi, tõsta külaelanike aktiivsust, tekitada ühtsustunnet Külapäev Pillejärve seltsing 2007 Pille küla elu korraldamine ja edendamine, infrastruktuuride väljatöötamine ja arendamine VI HARIDUS Lasva vallas toimub laste kasvatamine ja hariduse andmine ühes lasteaias ja kahes põhikoolis. Lisaks ostab vald sisse lasteaiateenust, haridus- ja huviharidusteenust Võru linnalt ja teistelt omavalitsustelt. Lasva lasteaaia kolm rühma töötavad kolmes, eri külades asuvates, hoones - Lasva kortermajas, Kääpa sotsiaalkeskuse majas ja Kääpa koolimajas. Lasteaiarühmad töötavad liitrühmadena Uue lasteaia ehituseks planeeritud maal, asukohaga Lasva küla Pargi maaüksus, on teostatud detailplaneering 2,8840 ha suurusel alal ning on koostatud ehitusprojekt. Lasva vallas on kaks põhikooli - Kääpa ja Pikakannu. Pikakannul on haridust antud alates 1870, praeguses hoones alates 1939 aastast. Samas majas on õpilaste toitlustamiseks söökla. Maja üldine seisukord hea. ( 1999 vahetatud katus, 2004 vahetatud aknad). Koolis õpib 01.09.2007. a. seisuga 47 last, nendest Lasva valla elanike registris 36 last. Kääpa Põhikool töötab 2002 aastal valminud uues koolihoones ja renoveeritud (1939.a koolimajaks ehitatud maja) kompleksis. Koolihoones asub ka spordisaal. Kääpa Põhikoolis õpib 01.09.2007.a. seisuga 136 last, nendest Lasva valla elanike registris 117 last. Tabel 6 Haridusasutuste probleemid ja eesmärgid Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Pikakannu kooli pedagoogilise kaadri riigieelarvest eraldatav palgafond ei rahulda vajadusi Vallaeelarvest täiendavate vahendite suunamine palgafondi täiendamiseks. Valmib hariduse arengukava. Vahendite leidmine Pikakannu koolis kvaliteetse hariduse andmiseks. Vahendite puudumisel Pikakannu kooli sulgemise ettevalmistamine Hariduselu juhtimise aluseks on hariduse arengukava. Lasva lasteaia ruumid ei rahulda valla vajadusi Lasva küla Pargi lasteaed ehitatud Kääpa külas on kaasaegne ja lastesõbralik lasteaed, Laste õpetamine liitklassides Hariduskorralduslikud muudatused läbi viidud ning tagatud on hea õpetamise kvaliteet Tagatud on kvaliteetse hariduse andmine kõigile lastele, rakendatud on vajalikud tugisüsteemid laste õpetamisel ja kasvatamisel Kääpa kooli spordisaali ei saa kasutada täies mahus Kääpa kooli spordisaali suuremate ürituste läbiviimiseks on ostetud vahetatav põrandakate Kääpa kooli spordisaali on võimalik kasutada täismahus Koolide materiaalne baas vana ja vajab täiendamist Koolide materiaalne baas täiendatud ja uuendatud Infotehnoloogiavahendid on osaliselt vananenud ja mittetäielikud Koolide infotehnoloogiline park uuendatud ja kaasajastatud VII TERVISHOID Tervishoiualast tööd vallas koordineerib sotsiaalosakond koos perearstiga. Esimese etapi arstiabi korraldab Lasva perearst. Erialase teise etapi arstiabi saamiseks suunab perearst haige erialaarstide konsultatsioonidele. Ravikindlustusega hõlmamata inimeste esmast arstiabi korraldab vastavalt lepingule perearst. Erialaarstide juurde suunab perearst kooskõlastades otsuse sotsiaalosakonnaga, kes väljastab garantiikirja. Tabel 7 Tervishoiuga seotud probleemid ja eesmärgid Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Elanikkonna vähene haigusteadlikkus ja ebapiisav huvi tervislike eluviiside vastu Inimesi on informeeritud ja teadvustatud terviseriskidest ja tervist mõjuvatest teguritest raamatukogudes avatakse tervisenurgad; perearst koostöös terviseõpetuse õpetajate ning maakonna tervisetoaga koostavad soovitusliku loengute nimekirja; korraldada ettevõtjate infopäev, mille raames viiakse läbi töötajate tervisekontroll Inimeste tervisenäitajad on paranenud Terviseedenduslik liikumine on vähe arenenud Koostöös perearsti ja seltsidega on arendatud terviseliikumist Eelarves ette näha toetussummad piirkondlike rahvaspordiga tegelemist võimaldavate rajatiste ja vahendite loomiseks ja muretsemiseks Puudub koordineeritud ja süsteemne spordi- ja terviseedenduse valdkonna asjaajamine Spordijuhi tööle rakendamine, kelle ülesandeks on valda esindavate võistkondade väljaviimine erinevate tasandite võistlustele, vallasiseste võistluste ja tervisespordiürituste korraldamine Toimib süsteemne terviseedenduse- ja sporditöö juhtimine, mille kaudu on tagatud inimeste elukvaliteedi tõus Puuduvad sobilikud ruumid perearstikeskusel, ning -võimalused füsioteraapia protseduuride teostamiseks Rajatud perearstikeskus füsioteraapiaprotseduuride teostamise võimalustega Toimib kõigi võimalustega süsteemne inimeste tervise eest hoolitsemise programm Piirkondades puuduvad ühiskasutuseks ettenähtud saunad Piirkondlike üldkasutatavate olmetingimuste viimine sanitaarnõuetele vastavaks Vähene terviseliikumine Valla eelarves ette näha toetussummad konkreetsete spordi- ja terviseürituste korraldamiseks Võimaluste laienemine ja Inimeste aktiivsuse suurenemine on suurendanud terviseliikumist Kääpa külas puudub ohutu terviseliikumise võimalus Rajatud valgustatud terviserajad Rajatud Kääpa terviseliikumise kompleks koos valgustatud parkide ja radadega Ümbritsevas keskkonnas on inimeste tervisele ja elule ohtlikke kohti Ohtlike kohtade kaardistamine, nendele tähelepanu juhtimine ja ohtlike kohtade likvideerimine Ohtlikud kohad on likvideeritud, mille tulemusena on inimeste turvatunne suurenenud VIII SOTSIAALHOOLEKANNE Lasva valla sotsiaalosakonnas töötab osakonna juhataja, sotsiaaltööspetsialist ja täiskasvanute hoolekande spetsialist. Koduhooldusteenuseid osutavad avahooldustöötajad ja lepingulised töötajad. Osakonnale allub Kääpa Sotsiaalkeskus iseseisva hoolekandeasutusena. Lastega seotud probleemide lahendamiseks on moodustatud laste hoolekande komisjon, on hea side koolidega, toimib maakonnasisene sotsiaalvõrgustik. Puuetega inimeste tarbeks on loodud võimalused (ka ratastooliga liikumiseks) Kääpa Sotsiaalkeskuses 01.09.2007 on vallas 1810 elanikku, 01.09.2008 on vallas 1805 elanikku Tabel: Vallaelanike ealine koosseis Vanuserühm Arv Osatähtsuse % 0 - 14 291 16 15-18 106 6 19-64 1108 61 65+ 300 17 1805 Pakutavad sotsiaalteenused: • Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. • Koduteenused – teenused, mis aitavad abivajajal toime tulla tema kodustes tingimustes. Selleks on võetud tööle avahooldustöötajad. • Eluasemeteenus – vallal on 12 sotsiaaleluruumi, mida üüritakse välja või antakse ajutiseks kasutamiseks isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised endale või perekonnale eluaset tagama (tuleb tagada elamispind ka vanglast ja lastekodust naasvatele isikutele). • Hooldamine perekonnas – isiku hooldamine kirjaliku lepingu alusel sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. • Hooldamine hoolekandeasutuses – seal viibivatele isikutele tagatakse ööpäevringselt nende eale ja seisundile vastav hooldus. Lasva vallas on olemas Kääpa Sotsiaalkeskus, mis on eakatele ja puuetega isikutele elamiseks ning hooldamiseks loodud asutus. • Transporditeenus – kõigil abivajajatel on võimalik soodsatel tingimustel kasutada invabussi või muud valla transporti. • Toetatud elamise teenus – tööealistele psüühilise erivajadusega isikutele pakutav majutusteenus koos igapäeva elu toetamisega • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – pikaajaliste töötute aktiviseerimine ja abistamine nende isikliku vastutuse tõstmiseks enda ja oma pereliikmete toimetuleku eest. • Lastehoiuteenus - lapsevanema, eestkostja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. Eraldatavad sotsiaaltoetused: • Toimetulekutoetus – vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale; • Riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused – makstakse toimetulekutoetuste vahendite piisavuse korral ja on põhiliselt ette nähtud paljulapselistele peredele, puuetega inimestele, üksielavatele eakatele jt riskigruppidele ; • Hooldajatoetus- vahendid on ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kulude katmiseks. Hooldajatoetuseks eraldatud vahendid on Lasva vallas korraldatud koduhooldusteenus st. avahooldus ja makstakse tasu individuaalhoolduse puhul. • Kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused – makstakse isiku avalduse alusel tervise ja eluasemega seotud kulude kompenseerimiseks, laste koolitoiduraha, töövihikute ja teiste õppimisega seotud kulude katmiseks ja muudel erakorralistel juhtudel. Samuti antakse toetust sünni ja surma puhul, seoses kooli lõpetamisega, kooliaasta algusega nn aabitsatoetus esimesse klassi astujatele. Tabel 8 Sotsiaalprobleemid Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid pikaajalistest töötutest abivajajate suur hulk Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse abil on suurendatud hõivatust Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse abil on suurendatud hõivatust abivajajate vähesed toimetulekuoskused ning abivajaja isiku ja pere vähene vastutus oma toimetuleku eest Preventiivne töö isiku enda vastutuse suurendamisele nii enda kui ka oma perekonnaliikmete toimetuleku ees. Soodustatakse tugi- ja eneseabigruppide teket. Preventiivne töö isiku enda vastutuse suurendamisele nii enda kui ka oma perekonnaliikmete toimetuleku ees. Tuleb soodustada tugi- ja eneseabigruppide teket ebapiisav informatsiooni avalikustamine sotsiaalteenuste ja –toetuste kohta Sotsiaalteenuste alane info avalikustatakse valla ajalehes, valla kodulehel, eraldi infolehtedes ja voldikutena. Vallakodanikud on teadlikud vallas pakutavatest sotsiaalteenustest ja -toetustest ning oma õigustest ja kohustustest Kääpa Sotsiaalkeskuses on vaja lisakohti voodihaigetele ja dementsetele klientidele Sotsiaalkeskuses on tagatud kohad voodihaigetele ja dementsetele klientidele Sotsiaalkeskus pakub üldhooldekodu teenuse kõrval ka ajutise päevahoolduse, turvakodu ja pansionaadi teenust Kääpa Sotsiaalkeskus pakub vähe teenuseid majast ja vallast välja On koostatud Kääpa Sotsiaalkeskuse arengukava ja infovoldik teenuste kohta Kääpa Sotsiaalkeskuses pakutakse mitmekülgset sotsiaalvaldkonna teenust kõigile soovijatele Kääpa Sotsiaalkeskuses elavate eakate teotahe on vähenenud Tööle on võetud tegevusjuhendaja, eakad on positiivsema ellu-suhtumisega, aktiivsemad ning toimetulevamad Tegevusjuhendaja pakub igapäevaelu toetamise teenust kodudes elavatele psüühikahäiretega inimestele. Kääpa Sotsiaalkeskuses on lõpetamata energiasäästu programm, välisseinte soojustamine Kääpa Sotsiaalkeskuse välisseinad soojustatud. Tualettruumid ja vesivarustus renoveeritud Kääpa sotsiaalkeskuse energiakulud on viidud miinimumini Eakate vajadused ei ole kaetud avahoolduse ja sotsiaalkeskuse võimalustega. Kääpa Sotsiaalkeskuse tegevus on avalik. Käivitunud on eakate peres hooldamise e. perevanadekodu teenus. Traditsioonilise perekonna mudeli väärtustamine Peredele korraldatakse ühisüritusi nii kultuuri, spordi kui ka tervise valdkonnas. Lasva valla perekond on tugev, elu põhiväärtusi hindav Puudulikult väljaarendatud ratastooliga liikumise võimalused Lasva vallamajja, rahvamajadesse ja raamatukogudesse on võimalik pääseda ratastooliga Kõigisse Lasva valla avalikesse hoonetesse ja kohtadesse on tagatud juurdepääs ratastooliga, sotsiaalkeskusesse on paigaldatud lift Vähesed võimalused teenuse pakkumise osas erivajadustega inimestele ja lastega peredele On võimalik pakkuda tugiisiku ja isikliku abistaja teenust ning võlanõustamisteenust Erivajadustega inimestel on võimalik kasutada kõiki vallas pakutavaid sotsiaalteenuseid Puudub võimalus kriisiolukorda sattunud laste ja perede paigutamiseks Pakutakse varjupaiga teenust kriisiolukorda sattunud lastele ja peredele Valla asuvas pereabikeskuses osutatakse komplektset teenust kriisiolukorda sattunud lastele ja peredele Hooldusperede puudus On olemas motiveeritud ja koolituse läbinud hoolduspered Kõigil lastel on võimalik elada turvalises kodus Puudub alternatiivse lapsehoiuteenuse pakkuja Teenust pakutakse vastava koolitusega lapsehoidja poolt Kõigil lastel on võimalik vanemate hõivatuse korral viibida turvalises ja arendavas keskkonnas IX INFOTEHNOLOOGIA Internetiühendusega on tänaseks päevaks kaetud kogu Lasva valla territoorium, erinevused on teenuste valikus ja omadustes. Hetkel on internetiühendusega kindlustatud kõik Lasva valla allasutused – raamatukogud, koolid, lasteaiad ja rahvamajad. Kõige halvemas seisus on Lasva Raamatukogu Otsa laenutuspunkt, kus muude tehniliste võimaluste puudumise tõttu tuleb kasutada RDSL ühendust kiirusega 256 kbps. Teistes asutustes jääb internetiühenduse kiirus 1-2Mbps vahemikku. Otsa laenutuspunkt on hetkel ka kõige kehvemini varustatud arvutustehnikaga, mistõttu hetkel seal raamatuid elektrooniliselt ei laenutata. Arvutipark asutustes on viimase viie aasta jooksul peaaegu täielikult välja vahetatud, ent siiski pole me jõudnud välja tasemeni, kus kõikide arvutid oleks enam-vähem võrdsel tasemel. Tabel 9 Probleemid infotehnoloogias ja perspektiivsed lahendused Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid interneti leviala kaardil on veel küllaltki olulistes kohtades valgeid laike Maakondlike projektidega liitumine on võimaldanud interneti leviala suurendamist Areneva WIMAX tehnoloogia kasutuselevõtt on taganud juurdepääsu kõigile klientidele Vallaasutuste arvutipark on vananemas ja nõuab peagi väljavahetamist Arvutipark on osaliselt välja vahetatud On kasutusele võetud arvutite rendisüsteem Vallaasutuste arvutipargi arvutite toide on koos tarbimissüsteemis eraldada teistest tarbijatest Järk- järguliselt on teostatud arvutite toite viimine eraldi tarbimissüsteemidesse Vallaasutuste arvutipargi arvutite toide on eraldatud muust tarbimissüsteemist Puudub süsteemsus ja otstarbekus arvutivõrkude lahendustes Kasutusele võetud arvutiterminalid Kõigile soovijatele pole tagatud interneti kasutuse võimalus kodus Laienenud on interneti püsiühenduse kättesaamise võimalused kodudes Kaardistatud olemasolev olukord ja vajadused Interneti püsiühenduse kasutamise võimalus on tagatud kõigile soovijatele X KESKKONNAHOID JA HEAKORD Jäätmemajandus Valla territooriumil jäätmeid ei ladustata. Lähim prügila asub Räpol. Olmejäätmete kogumise ja transportimisega tegelevad firmad. Ohtlike jäätmete kogumiseks asub Lasval ohtlike jäätmete kogumise konteiner. Alates 16. juulist 2009, kui suletakse Räpo prügila, hakatakse maakonna jäätmeid ladustama, kuni Kagu-Eesti Jäätmekeskuse prügila valmimiseni, majanduslikult soodsaimas prügilas. Heakord Heakorrastus on oluline nii meeldiva elukeskkonna tagamiseks, kui üheks eelduseks valla külastatavuse suurendamiseks ja turisminduse arendamiseks. Korraldatavad heakorrakonkursid on innustanud paljusid inimesi korrastama oma kodu ja selle ümbrust. Vallas on mitmeid kauneid kodusid, mis on pälvinud tunnustamist nii maakonna kui ka riigi tasemel. Kahjuks leidub kodusid, mille ümbrused on korratud ja mõne kohta võib öelda isegi räpased. Heakorrastatud suplus- ja suvituskohaks kohandatud Lasva järve kallas on meeldiv ajaviitekoht paljudele inimestele. Lasva küla keskele rajatavast pargist on üle poole korrastatud ja pargipuud istutatud. Pargi serva on suur kiik. Parkmetsa all on väike lõkkeplats koos kõlakojaga. Rajatud on kaks võrkpalliväljakut ja püstkoda lõkkeasemega ja «kiviloomapark». Lasva külas on ohtlike jäätmete vastuvõtu punkt. Toimuvad ohtlike jäätmete kogumise ringid. Lasva, vallas on sõlmitud prügiveo lepingud vallavalitsuse poolt valitud soodsaima teenuse pakkujaga. Tabel 10 Heakord Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Kodude, tootmishoonete ja muude avalike kohtade paigad heakorrastamata Lasva vallas on saavutatud oluline paremus heakorrastamise alal Lasva vald on igati heakorrastatud piirkond Veekogud ja nende ümbrused on räämas, võsastunud veekogud on puhtad ja liigirikkad, rajatud ja korras on avalikud supluskohad Veekogud ja nende ümbrused on võsast puhtaks raiutud, puhastatud ja hooldatud Väärtuslike maastike avalikustamise, kasutamise, ja eksponeerimise süsteem puudulik Väärtuslike maastike kasutuses ja hoolduses on saavutatud teadlikkuse tõus, tegevuses on rakendatud süsteemset lähenemist. Väärtuslike maastike kasutus on reguleeritud, vaated on avatud, matkarajad on korras, võrgustatud Teeäärte ja metsade risustatus, prügi mahapanek juhuslikes kohtades. Inimeste teadlikkus suurenenud, avalikesse kohtadesse paigaldatud prügikastid Elanike vähene keskkonnateadlikkus Korraldatud on koolitusi, seminare jms inimeste teadlikkuse tõstmiseks Inimeste keskkonnateadlikkus on kasvanud Paljudel majapidamistel puuduvad prügiveo lepingud Elanike teadlikkus jäätmemajandusest on kasvanud Koostatud on jäätmevaldajate register, Inimeste teadlikkus on kasvanud ja prügiveoks on sõlmitud lepingud Kääpa küla keskel asuv endine katlamaja rikub visuaalset külapilti Omanikega on saavutatud kokkulepe hoone korrastamiseks või likvideerimiseks Kääpa küla keskuse visuaalne väljanägemine paranenud Lasva valla jäätmeveo teenuse osutaja leidmine Jäätmemajandus korraldatud, teenuse pakkuja leitud Muinsuskaitse Kogu muinsuskaitselise tegevuse üldine eesmärk on säilitada ja parandada Lasva valla ajalooliselt tähtsaid paiku. See on oluline nüanss, et Lasva vald oleks veelgi ligitõmbavam turismiobjekt, puhkekeskus ja samal ajal ka meeldiv elukeskkond. Lasva vallas asuvatest riigi kaitse all olevatest objektidest moodustavad enamuse kääpad (105), mis asuvad Kääpa, Lasva, Madala, Mõrgi ja Paidra külas. Villa ja Kääpa külas asuvad ühed vanimad kiviaja asulakohad. Tähelepanu väärib Mõrgi külas asuv linnus «Kuningamägi». Tohkri külas asuvad ohverdamiskohad «Tammetsõõr» ja «Tammelump» ning ohvriallikas «Ilmamäe allikas». Kaitse all on veel Pindi kirik ja kalmistu, II maailmasõjas hukkunute ühishaud, Tsolgos asuv kalmistu «Kuupomägi» Tabel 18 Muinsuskaitse Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Rahva teadlikkuse puudumine muinsuskaitsealasest tegevusest Tõhustunud on muinsuskaitseliste protsesside süsteemipärane juhtimine ja korraldamine Vana ja ajaloolise minetamine, nn euroga kaasaminemine On muutunud elanikkonna ja äriringkondade suhtumine vanade hoonete jms hooldamisse ja remonti Lasva valla muinsuskaitselist või ajaloolist väärtust omavad objektid on jäänud tähelepanuta ja hoolduseta Lasva valla muinsuskaitseobjektide restaureerimiseks otsitakse abi rahvusvahelistest programmidest (märksõnadeks on ressursisäästlik, keskkonnasõbralik, regionaalpoliitiline) XI TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Teed Tehnilise infrastruktuuri kvaliteet on oluline vallas kvaliteetse elu tagamiseks. Valla territooriumil on riigimaanteid ca 100 km, sellest 30 km mustkattega ja 70 km kruuskattega. Vallasiseseid teid on määratud 113 km, mis on põhiliselt katteta teed ning vajaksid kõik kapitaalremonti. Tabel 11 Teed Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Suure kasutatavusega Lasva Kuustemäe ja Kääpa koolitee ei kannata transpordikoormust välja ja on tolmutekitaja külarahvale Viiakse läbi projekteerimine, Kääpa koolimaja ja Lasva – Kuustemäe teed on viidud mustkatte alla Vallateed vajavad pidevat hooldust ja remonti Vallateede äärde on tehtud kraavid, võsad on raiutud, käib teede pindamine Vallateede korrashoiuks on välja töötatud süsteemne tegevuskava ja teed on korras Kõvakattega teed on auklikud Tsolgo korruselamuteni ja Kapa tee asfalt on parandatud Juurde on rajatud kõvakattega teid Vallal puudub oma karjäär teetäite võtmiseks Vallas on avatud karjäär täitematerjali võtmiseks Metsa väljaveod lõhuvad valla teid On välja töötatud süsteem , tagamaks teede korrashoiu ja metsa väljaveojärgse remondi Suure liiklustihedusega maanteed, mis läbivad külasid on ohtlikud Maanteede külasid läbivatele lõikudele on üles pandud kiiruspiirangut tähistavad märgid Puudub kergliikluse infrastruktuur (kõnni ja jalgrattateed) koos valgustusega Üldplaneeringuga on planeeritud kergliiklus-infrastruktuur. Maanteeametile on esitatud ettepanekud tööde teostamiseks Kergliikluse infrastruktuur välja ehitatud Veemajandus Kokku on Lasva valla territooriumil 27 puurkaevu. Neist veekasutusloaga puurkaeve, kus tarbimine on üle 5 m3 ööpäevas on 8. Väikeelamutes ja väiketaludes kasutatakse valdavalt salvkaeve. Lasva vallas kasutatakse Kesk-Devoni (D2) veekogumi põhjavett, ülejäänud põhjavee kogumid lasuvad sügavamal ja vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Lasva vallas tarbitav põhjavesi, millest enamuse moodustab Kesk-Devoni põhjaveekogumi vesi, vastab üldiselt kehtivatele normidele. Vee käitleja peab tagama nõuetele vastava vee kvaliteedi ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Tabel 12 Veemajandus Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Põhjavees kõrge raua- ja väävlivesiniku sisaldus. Joogivee kõrge rauasisaldus on peamiseks elanikke häirivaks teguriks põhjustades vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti sadestumist torustikesse Paigaldatud veepuhastusseadmed olulistesse puurkaevudesse veekvaliteedi tagamiseks Kõik puurkaevud, kus vesi ei vasta kõigile veekvaliteedi normidele, on varustatud veepuhastusseadmetega ja tagatud on nende häireteta töö Olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid normaalse süsteemi toimimiseks rekonstrueeritud Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid on lõplikult rekonstrueeritud Puhastamata või ebapiisavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse Loodusesse juhitav puhastatud heitvesi vastab üldistele normidele Loodusesse juhitav puhastatud heitvesi vastab kõikidele normidele Inimeste keskkonnateadlikkus on puudulik Nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad ja tegutsevad keskkonnsõbralikult ning kehtivate seaduste järgi Nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad ja tegutsevad keskkonnsõbralikult ning kehtivate seaduste järgi Erinevatest põhjustest tingituna puudub paljudel elanikel kvaliteetne joogivesi ja tarbevesi Lasva vald osaleb Võru maakonna hajaasustuse veeprogrammis. Elanikele on tagatud joogivee kättesaadavus Elanikele on tagatud kvaliteetse joogivee kättesaadavus Side Elioni AS-l puudub konkreetne ajaline plaan Lasva vallas asuvate ( Otsa, Kääpa, Tsolgo ja Lasva ATJ tehniliste lahendite väljatöötamiseks. Olemasolevat telefonsidet võib hinnata rahuldavaks. Teenuste valiku ja kvaliteedi parandamiseks peaksid telefoniside ümberjaotamisjaamad olema digitaliseeritud. Vallavalitsus koondab vallaelanike soovid sidekvaliteedi parandamiseks ühtseks ettepanekuks sideettevõtjale. Tabel 13 Side Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Osadel sidepakkujatel, (näiteks TELE2-el ei ole Lasva valda täielikult katvat leviala) Vald on kaetud täies mahus mobiilsidevõrguga Kohalikud kaabelvõrgul sidekeskused on kaasajastatud Interneti levik valla territooriumil ei kata kõigi vajadusi Täiendavate süsteemide ehitusega on kaetud kõigi vajadused Tagatud on kvaliteetse ja kiire internetiside levik Elekter Praegust elektrienergiaga varustamist võib lugeda rahuldavaks. Valla territooriumil on mõned talud, kus puudub elekter Tabel 14 Elekter Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Osal tarbijatel pinge madal või ei ole tagatud soovitud pinge Koostöös Eesti Energiaga välja selgitatud elektrikvaliteedi puuduse all kannatavad tarbijad Likvideeritud puudused elektrikvaliteedi osas Likvideeritud puudused elektrikvaliteedi osas Vallas asuvad elektrita majapidamised Elekter on tagatud igasse majapidamisse Trasside all kasvavad puud, mis ilmastikuolude tõttu tekitavad elektrikatkestusi Trasside alused on puudest puhastatud XII ETTEVÕTTLUS JA INFRASTRUKTUUR Suhteliselt linnalähedane piirkond on soodustanud ettevõtluse arengut Lasva vallas. Rakendust on leidnud enamus tootmishooneid. Samuti areneb tõusvas joones elamuehitus. Tabel 15 Suuremad tööandjad Lasva vallas AS Kapa Puit puidu töötlemine, mööbli valmistamine Lasva Liimpuidu AS puidu töötlemine, mööblidetailide valmistamine OÜ Taivi puidu töötlemine AS Jumek mööbli valmistamine OÜ Kuustemäe loomakasvatus, piimatootmine OÜ Stemoberg palkhoonete ehitamine PW Detail OÜ pehmemööbli tootmine Jaaniraotu talu palkmajade ehitus Tabel 16 Tegutsevad kauplused Lasva vallas Lasval 2 Kääpa 1 Tsolgos 1 Sookülas 1 Muud ettevõtted Eesti Post, Lasva Perearstikeskus. Vallaasutused: Kääpa ja Pikakannu kool, Lasva lasteaed, Kääpa-, Tsolgo- ja Lasva Rahvaraamatukogu koos Otsa laenutuspunktiga, Kääpa Sotsiaalkeskus, Lasva Rahvamaja. Majandus Arvesse võttes Lasva valla reljeefi on piirkonniti sobivad põllumajanduse tegevusvaldkonnad erinevad. Parimad maad põllukultuuride kasvatamiseks asuvad Kääpa, Lasva, Tsolgo ning Otsa piirkonnas kus põllud on tasased ja moodustavad suuri massiive. Kasutusele on võetud enamus haritavast maast, talunike ja maaomanike vahel on sõlmitud rohkelt kokkuleppeid maade kasutamiseks. Looduslike tingimuste poolest on meil võimalik tegelda taimekasvatuse (teravili, raps, kartul, kultuurheinamaa), veise-, sea- ja lambakasvatusega. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata alternatiivpõllumajanduse (marja-, puuvilja-, seene-, kala- jne kasvatuse) arendamisele, mahepõllumajandusele ning põllumajandussaaduste töötlemisele. Tabel 16 Probleemid majanduses Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Omavalitsuse, ettevõtjate ja MTÜ- de vaheline koostöö on nõrk Töösse on rakendunud süsteem koostöö tegemise osas Toimib süsteemne koostöö Kvaliteetse tööjõu puudus ja tööjõupuudus üldse Käivitunud on töötute taas tööletoomise koolitused, ümber ja täiendõppesüsteem Hoogustunud elamuehitus on toonud valda rahvast juurde ja süsteemselt töötab ümber- ja täiendkoolituse süsteem Puudulik infosüsteem ettevõtlusest valla koduleheküljel Internetis olemas info kõigi Lasva vallas tegutsevate ettevõtet, nende tegevusvaldkondade ja vabade töökohtade kohta Koostöös ettevõtjatega toimib süsteemne info avaldamine koduleheküljel Põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamine Toimub alternatiivse maaettevõtluse ning (mahe) põllumajandusliku tootmise ja töötlemise toetamine (koolitused, info rahastamisvõimalustest) Põllumajandus on tugev majandusharu Valla poolt ei ole rakendatud ettevõtluse arendamise ja toetamise süsteemi Välja on töötatud ettevõtluse arendamise ja toetamise süsteem Juurde on tekkinud uusi ettevõtteid Puuduvad naistele sobivad töökohad Ettevõtluses laiendatud naistele sobivate töökohtade arvu. Vallas on naistööjõu kasutamisele spetsialiseerunud ettevõtteid Turism Omavalitsuse tegevus vallaplaneerimises, kultuuri valdkonnas ning turvalisuse tagamisel mõjutavad ettevõtluses kõige enam turismi. Samas on turism üks kiiremini arenevaid majandusharusid maailmas. Turismi seisukohalt omavad olulist tähtsust alljärgnevad Lasva valla paigad: • Tsolgo järvestik • Karsna järve ääres 13,5 m kõrgune hiidkadakas, millel ümbermõõtu 1,3 meetrit. Lindude rände ajal on Lauga järvel sageli suuremal hulgal luiki. • Lasva, Tsolgo ja Kütioru matkarajad • Võru–Räpna ja Tsolgo–Paidra maantee ristumiskohast mõnesaja meetri kaugusel asuv Paidra järv • Tõutsimäe Külatähetorn. Torn kõrgusega 18 meetrit, väike muuseumküün (õppeklass), päikesaekellad • Haanja kõrgustik Noodasküla kandis • Kütiorg ja Noodasjärv. Mööda oru põhja voolab Iskna jõgi, mis ühendab sealseid väikseid paisjärvi, andes jõudu ka seal asuvatele veskitele. Kuigi praegu kasutatakse mugavamat ja kallimat energiaallikat – elektrit, ootab sealne jõgi oma energiaga taas oma aega. • Kütioru Avatud Ateljee ja sealses piirkonnas asetsev Maakunstipark, kuhu alates 1999. aastast on rajatud maakunsti rada koos kunstiteoste vabaõhu kollektsiooniga, mida pidevalt täiendavad nii Eesti kui välismaa kunstnikud. • Tammetsõõri ohvrikivi ja seitsme 180–300-aasta vanuse tammega ning Ilmamäe ohvriallikaga. • Võhandu jõe valgala oma mitmekesisusega. Tabel 18 Turismiga seonduvad probleemid Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Puuduvad tegutsevad turismitalud On alustatud turismitalude võrgustiku loomist Lasva valda Töötavad tegutsevad turismitalud, toimib võrgustik Puuduvad majutus- ja toitlustuskohad On loodud elementaarsed majutus ja toitlustuskohad valda Toimivad turismitalude, majutus ja toitlustusettevõtjate võrgustik Puuduvad tolmuvabad teed turismiobjektideni On selgitatud valla vajadused Tolmuvabad teed on rajatud Puudulik turismiinfo esitlus (puuduvad infovoldikud, I-punkt. Koostöös maavalitsuse, OVL ja turismiettevõtjatega on paranenud Lasva kohta käiva turismiinfo kättesaadavust Eestis ja väljaspool Eestit. I-punk Lasva külas on väljaehitatud Turismiteema valdkond vähe välja arendatud Mitmekesistatud turismiatraktsioone – korraldada erinevaid (nt atraktiivseid ja ajaloolisi üritusi) Ettevõtjate poolt on laiendatud turismi propageerivaid valdkondi Külalistele orienteeritud ürituste vähesus On soodustatud aktiivsete puhkusevõimaluste ja rahvusvaheliselt kandvate kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist. Toimivad aktiivsed puhkusevõimalused ja rahvusvaheliselt kandvad kultuuri- ja spordisündmused Puuduvad võimalused turismihooaja pikendamiseks On leitud võimalusi turismihooaja pikendamiseks – laiendatud õppe-, konverentsi-, spordi-, ajaloo-, pärandi-, kooliturismi jms Võimalused turismihooaja pikendamiseks – laiendatud õppe-, konverentsi-, spordi-, loodus-, ajaloo-, pärandi-, kooliturismi jms on vallas toimimas XIII KORRAKAITSE Loodud on õigus ja -korrakaitse komisjon. Lasva valda teenindavale konstaablile on antud kasutada ametiruum Lasva Rahvamaja majja. Tegevust on alustanud Kaitseliit. Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Õiguslikult keeruliste küsimuste maht vallavalitsuse ja volikogu töös kasvab jätkuvalt Juristi ametikoha loomine vallavalitsusse XIV LASVA VALLA TEGEVUSKAVA 2006-2016: Tegevuskava hõlmab aastaid 2006 – 2016. Tegevused on rühmitatud valdkondade kaupa. Iga tegevuse järel on tabelis selle teostamise aasta juurde märgitud vajatav investeeringutesumma tuhandetes kroonides. Ristikesega (x) on märgitud summad, mis jäävad alla 100 000 krooni, summad, mis pole täpselt määratletud ja mitterahaline tegevus. Rahastamisallikate osas on riigieelarve nimetuse alla koondatud mitmesugused võimalikud investeeringutoetused. Vallaeelarve alla on arvestatud ka võimalikud laenud. Tegevus 2008 2009 2010 Allikas Planeerimine 1 Valla üldplaneeringu koostamine, KMH x x Vallaeelarve 2 Valla arengukava ja sektorarengukavade koostamine x x x Vallaeelarve 3 Valla detailplaneeringute koostamine x x x Vallaeelarve erasektor Kultuur, sport, vabaaeg 1 Lasva rahvamaja renoveerimine ( saal, elektrisüsteem, lavatehnika) 70 elektri osa x x Vallaeelarve 2 Lasva Käsitööseltsi ja Tervisespordi Seltsi maja ühendamine Lasva rahvamaja küttesüsteemi x x x Vallaeelarve, Fondid, Lasva Käsitööselts 3 Lasva Vabaõhuväljaku rekonstrueerimine x x x Vallaeelarve 4 Lasva keskasula turismi-ja puhkekeskuseks kujundamine, Infopunkti- kunstigalerii väljaehitamine (ranna laiendamine, Kuustemäe-Lasva tee mustkatte alla viimine 3500 x x Vallaeelarve riigieelarve projektid (EAS) 5 Lasva valla infovoldiku väljaandmine x x x Vallaeelarve LEADER programm 6 Valla ajaloolise materjali kogumine raamatukogudes, ja koolides X x x Vallaeelarve 7 Kõlakoja ja lauluväljaku renoveerimine ja Parkmetsa kujundamine Kääpal X x x Vallaeelarve, riigieelarve 8 Kääpa staadioni projekteerimine ja väljaehitamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 9 Tsolgo koolimaja ja rahvamaja ümbruse haljastuse korrastamine X x x Vallaeelarve, riigieelarve (MTÜ) 10 Tsolgo Rahvamaja renoveerimine x x x Vallaeelarve, riigieelarve (MTÜ) 11 Tsolgo koolimaja ahjude remont x x x Vallaeelarve 12 Tsolgo koolimaja remonttööd, sh eesmärgiga energiasäästlikkuse tõstmine (seinte soojustamine, akende vahetamine, vundamendi remont) 100 x x Vallaeelarve, Fondid (MTÜ) 13 Kääpa vana koolimaja renoveerimine X x x Vallaeelarve, riigieelarve 14 Kääpa laululava remont X x x M- klubi, vallaeelarve 15 Turismiobjektide varustamine infotahvlitega X x x Vallaeelarve, Riigieelarve LEADER programm 16 Kütioru Tsõõriplatsi taastamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 17 Lasva raamatukogu Otsa laenutuspunkti laiendamine, inventari uuendamine 60 x x Vallaeelarve, riigieelarve 18 Mängu ja spordiväljakute korrastamine ja väljaehitamine X x x Vallaeelarve, riigieelarve 19 Pindi Kiriku remont ja arendus. Kalmistu korrashoid 500 x x Riigieelarve, koguduse eelarve, vallaeelarve 20 Sooküla külakeskuse hoone rajamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 21 Jalgrattatee projekteerimine ja ehitamine Võru- Kääpa- Lasva -Otsa ( 18 km) x x x Riigieelarve 22 Noortekeskuste rajamine ja sisustamine (Lasva Otsa Kääpa) x x x Vallaeelarve, riigieelarve 23 Kohaliku algatuse ja mittetulundussektori toetamine Külavanemate institutsiooni tugevdamine x x x Vallaeelarve 24 Valla ajalehe «Lasva sõnumid» arendamine ja välja andmine 12X aastas x x x Vallaeelarve 25 Noorsootöö arengukava koostamine x x x Vallaeelarve 26 Harrastusvõimaluste laiendamine ning kaasajastamine x x x Vallaeelarve 27 Matka-, spordi- ja suusaradade korrastamine ja rajamine, X x x Vallaeelarve riigieelarve 28 Lastele ja noortele ning teistele huvigruppidele aktiivse puhkuse võimaluste loomine x x x Vallaeelarve, riigieelarve 29 Kohaliku identiteedi hoidmisele ja kujundamisele suunatud tegevuste toetamine ja laiendamine X x x Vallaeelarve, fondid 30 Rahva ja tervisespordi osakaalu suurendamine X x x Vallaeelarve, riigieelarve 31 Valla avalike supluskohtade väljaarendamine X x x Vallaeelarve, MTÜ-d Sotsiaalhoolekanne 1 Sotsiaalkeskuse ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine 65 x x Vallaeelarve x 3 Kaldteede ehitus rahvamajadele ja raamatukogudele, käsipuud perearstikeskusele X x x Vallaeelarve 4 Kääpa Sotsiaalkeskuse juurdeehituse projekti koostamine 500 x Vallaeelarve, fondid 5 Kääpa Sotsiaalkeskuse välisseinte soojustamine x 600 x Vallaeelarve riigieelarve 6 Preventiivne töö perekonna toimetuleku tagamiseks X x x Vallaeelarve, Riigieelarve 7 Töötute ümberõpe, koolitused, seminarid X x x Vallaeelarve, Riigieelarve 8 Sotsiaalkeskuses osutatavate teenuste liikide laiendamine x x x Vallaeelarve, 9 Valda hõlmava avahoolduse võrgustiku laiendamine x x x Vallaeelarve, 10 Pikaajaliste töötute operatiivne rakendamine hädaabitöödel, valla heakorrastamisel ja avahoolduses x x x Vallaeelarve, 11 Kolmanda sektori kaasamine hoolekandes ja terviseprojektide läbiviimine X x x Vallaeelarve, Riigieelarve 12 Vaimupuudega noorte tugikodu väljaehitamine Nõnovale x x x Vallaeelarve, Riigieelarve, MTÜ 13 Osalemine ennetavates projektides X x x Vallaeelarve, Riigieelarve, Fondid Lapsehoidjate ja tugiisikute koolitus Vallaeelarve 14 Sotsiaalkeskusesse trepitõstuki muretsemine x x x Vallaeelarve, Riigieelarve, Fondid 15 Sotsiaalkeskusesse tegevusjuhendaja töölerakendamine x x x Vallaeelarve 17 Sotsiaalkeskuse hügieeniruumide remont ja ventilatsioonisüsteemi ehitamine x X x Vallaeelarve fondid Otsa Sotsiaalmaja 959 x x Vallaeelarve, riigieelarve Otsa raamatukogumaja külakeskuseks kujundamine 394 x x Vallaeelarve Kommunaalmajandus 1 Riigi maade munitsipaalmaadeks taotlemine. Eramute ehituseks vajalike detailplaneeringute tellimine, kruntidele kommunikatsioonide väljaehitamine x x x Vallaeelarve, riigieelarve, omanikud 2 Lasva valla jäätmekava ja jäätmeregistri koostamine x x x Vallaeelarve 3 Olmeprügi kogumise korrastamine x x x Vallaeelarve 4 Tarbijateadlikkuse tõstmine (infopäevad voldikud) X x x Vallaeelarve riigieelarve 5 Külade haljastuse korrastamine ja heakorra arendamine (heakorra programm) X x x Vallaeelarve erakapital 6 Alternatiivenergia kasutuselevõtmine vallas x x x riigieelarve erakapital 7 Võhandu jõe valgala veemajandusprojektides osalemine x x x Ühtekuuluvusfond vallaeelarve, riigieelarve 8 Jäätmemajandusalane koostöö, olme ja ohtlike jäätmete regulaarne kogumine ning heakorrapäevade korraldamine X x x Vallaeelarve, 9 Uute ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste ehitamine, ÜVK elluviimine 4000 Kääpa x x Fondid, vallaeelarve, riigieelarve 10 Teede, tänavate ja platside ehitus ning rekonstrueerimine 1400 Pässä, Kääpa x x Vallaeelarve, Riigieelarve 11 Tänavavalgustusvõrgu ehitamine ja rekonstrueerimine X x x Vallaeelarve, 12 Teehoiukava koostamine ja rakendamine, teede ja tänavate ning teerajatiste inventariseerimine, munitsipaliseerimine ja kinnistusse kandmine x x x Vallaeelarve 13 Lasva küla elektri ümberpaigutus 160 Vallaeelarve 14 Kääpa küla reoveepuhasti 2647 Vallaeelarve, riigieelarve Infotehnoloogia 1 Kodulehekülje arendamine X x x Vallaeelarve, fondid 2 Avalike teenuste kättesaadavuse parandamine: informatsiooni koondamine ja avalikustamine X x x Vallaeelarve, 3 Kõigile soovijatele koduse internetipüsiühenduse võimaluste leidmine Olemasoleva olukorra kaardistamine X x x Omanikud, fondid, vallaeelarve 4 Infotehnoloogiliste õppe- ja töövahendite soetamine x x x Vallaeelarve 5 Avalike internetipunktide arendamine x x x Vallaeelarve Ettevõtlus ja turism 1 Puhkealade väljaehitamine ja arendamine X x x Vallaeelarve. Riik, fondid 2 Turismi arengustrateegia koostamine x x x Vallaeelarve, Fondid 3 Investeerimisvõimaluste reklaamimine x x x Vallaeelarve 4 Elukondlikku teenindust pakkuva ettevõtluse soodustamine X x x Vallaeelarve 5 Soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamine ja tutvustamine x x x Vallaeelarve 6 Valla puhkemajanduse teemaplaneeringu koostamine koostöös naaberomavalitsustega x x x Vallaeelarve 7 Valla vaatamisväärsuste korrastamine, puhkevõimaluste tutvustamine ja reklaamimine x x x Vallaeelarve 8 Pindi kiriku , kirikupargi ning kalmistu turismiobjektidena korrastamine ning tutvustamine x x x Koguduse eelarve, Vallaeelarve Haridus 1 Lasva lasteaia projekteerimine x Vallaeelarve 2 Lasva lasteaia ehitamine x X x Vallaeelarve, riigieelarve 3 Kooli ja kogukonna koostöö tugevdamine x x x Vallaeelarve 4 Haridusalastes vahetusprojektides osalemine X x x Vallaeelarve fondid 5 Õpivõimaluste laiendamine ning tugisüsteemide arendamine X x x Vallaeelarve, riigieelarve 6 Kääpa kooli renoveeritud aula sisustamine 120 valgustus Vallaeelarve, riigieelarve 7 Koostöö arendamine valla ettevõtjate ja haridusasutuste vahel x x x Vallaeelarve erakapital 8 Pikakannu kooli kohandamine uutele vajadustele x x x Vallaeelarve, riigieelarve Valla juhtimine 1 Volikogu liikmete, ametnike ja spetsialistide täiendkoolitus x x x Vallaeelarve 2 Piiriülestes koostööprojektides osalemine x x x Vallaeelarve 3 Valla teabevahendite ja sümboolika arendamine X x x Vallaeelarve 4 Valla autasude väljaandmise korra arendamine x x x Vallaeelarve 5 Vallamaja remont, inventari uuendamine, uue vallamaja projekteerimine ja ehitamine x x x Vallaeelarve, fondid 6 Juristi ametikoha loomine vallavalitsuse koosseisus Vallaeelarve XIV. VALLA EELARVE TULUD tuhandetes kroonides 2007 Eelarve 2008 3 TULUD 25 814 24 791 30 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 8 377 9 050 3000 Füüsilise isiku tulumaks 7 686 8 450 3030 Maamaks 691 600 32 Kaupade ja teenuste müük 2 426 2 636 320 Riigilõivud 43 34 3200 Majandustegevuse registri toimingud 2 0 3201 Ehitusloa väljastamise riigilõiv 36 30 3203 Kasutusloa väljastamise riigilõiv 4 3 3207 Vallasekretäri toimingutelt riigilõiv 1 1 322 Kaupade ja teenuste müük 2 294 2 507 3220 Laekumised haridusasutuste maj. tegevusest 905 860 Spordisaalikasutus 59 35 Lasteaia õppemaks 23 27 Lasteaia kohamaks 22 23 Koolitusteenused OMV 569 550 Töövihikud Ei ole enam 0 Toitlustamine 185 225 Muud laekumised 47 0 3221 Laekumised kultuuri- ja ürituste maj. tegevusest 37 48 3224 Laekumised sotsiaalasutuste maj. tegevusest 1 120 1 375 Sotsiaalkeskus 1 117 1 370 Muud tulud vanurid 3 5 3225 Laekumised elamu-ja komm. maj. tegevusest 228 219 Üür ja rent 15 15 Vesi, kanalisatsioon 168 160 Soojus, küte 25 25 Prügi, elekter 20 19 3227 Laekumised korrakaitseasutuste maj. teg. 4 5 3230 Laekumised transpordi- ja sideasutuste maj. tegevusest 29 30 3233 Üüri- ja renditulud 47 45 Üür ja rent 21 20 Vesi, kanalisatsioon 2 1 Soojus, küte 11 11 Prügi, elekter 13 13 3238 Muu kaupade ja teenuste müük 13 20 35 Toetused ( peale punkti tehingupartneri koondkood 14 980 13 072 38 Muud tulud 31 33 38208 Intressitulud hoiustelt 5 5 382500 Üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamine 2 3 382510 Kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamine 0 0 382540 Laekumine vee erikasutusest 10 10 3882 Saastetasud 14 15 FINANTSINVESTEERINGUD 10018 Muutus kassas ja kodumaistes hoiustes -1 592 3 223 2081 Laenude tagasimaksmine -453 -461 KOKKU -2 045 2 762 KULUD tuhandetes kroonides 2007 Eelarve 2008 01111 Valla- ja linnavolikogu 182 231 01112 Valla- ja linnavalitsus 1 474 1 701 01114 Reservfond 0 1 627 01330 Muud üldised teenused 151 200 01700 Valitsussektori võla teenindamine 139 123 03600 Muu avalik kord ja julgeolek 0 20 04210 Maakorraldus 273 416 04510 Maanteetransport 1 796 1 899 04710 Kaubandus ja laondus 0 13 04730 Turism 6 20 04740 Üldmajanduslikud arendusprojektid 428 250 04900 Muu majandus sh. haldus 202 228 05100 Jäätmekäitlus sh. prügivedu 21 54 05200 Heitveekäitlus 96 391 05400 Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 52 71 06300 Veevarustus 72 550 06400 Tänavavalgustus 45 40 06601 Elamu-ja kommunaalmajanduse haldamine 326 374 06602 Kalmistud 25 41 06603 Hulkuvate loomadega seotud tegevus 1 5 07210 Üldmeditsiiniteenused 9 73 07600 Muu tervishoid, ravikindlustusteenused 5 15 08101 Spordikoolid 85 90 08102 Sporditegevus (va. spordikoolid) 60 60 08105 Laste muusika- ja kunstikoolid 165 180 08106 Laste huvialamajad ja keskused 34 65 08201 Lasva raamatukogu 327 571 08201 Kääpa raamatukogu 136 177 08201 Tsolgo raamatukogu 117 148 08202 Lasva rahvamaja 1 228 1 109 08202 Tsolgo rahvamaja 392 112 08208 Kultuuriüritused 196 215 08209 Seltsitegevus 6 179 08300 Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 6 11 08600 Muu vaba aeg, kultuur sh. haldamine 148 186 09110 Eelharidus - lasteaed 2 749 2 355 09212 Kääpa põhikool 5 019 5 967 09212 Pikakannu põhikool 2 516 2 390 09212 Teistele valdadele hariduskulud 777 780 09600 Õpilasveo eriliinid 332 369 09601 Muud hariduse abiteenused 20 26 09800 Muu haridus, sh. hariduse haldus 161 264 10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 616 783 10200 Eakate sotsiaalhoolekandeasutused 2 250 1 872 10402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 312 372 10701 Riiklik toimetulekutoetus 432 454 10900 Muu sotsiaalne kaitse, sh. haldus 382 476 KOKKU 23 769 27 553