Lasva Vallavolikogu — Lasva valla jäätmekava kinnitamine — KO, 15, 212

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» § 39, § 42 ja § 59 lg 1 ning «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 364 alusel. § 1. Võtta vastu Lasva valla jäätmekava (lisatud). § 2. Jäätmekava terviktekst avaldatakse Lasva valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis § 3. Määrus jõustub 01. detsembril 2008. a. Volikogu esimees Heino OJAPERV Lasva Vallavolikogu 18. novembri 2008. a määruse nr 20 lisa LASVA VALLA JÄÄTMEKAVA SISSEJUHATUS Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse § 42, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava koostatud kohaliku omavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumalt puudutav osa. Lasva valla jäätmekava koostamise eesmärgiks on analüüsida piirkonna jäätmehoolduse hetkeolukorda, määratleda seadusandlusest tulenevad jäätmehoolduse nõuded ning välja töötada piirkonna jäätmehooldusalased eesmärgid ja tegevuskava. Antud jäätmekava koostamisel on aluseks võetud eelkõige Jäätmeseadus, Üleriigiline jäätmekava ja Riigi jäätmekava 2008-2013. Piirkonna jäätmehooldusalasteks eesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate arvu suurendamine, taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine ja sorteerimine jäätmete tekkekohal, sh pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaehitamine, ning piirkonna jäätmetekitajate jäätmehooldusalase keskkonnateadlikkuse tõstmine läbi põhjaliku teavitus- ja koolitustöö. Olulisemaks muudatuseks Lasva valla jäätmehoolduses on korraldatud olmejäätmeveo ümberkorraldamine ning hajaasustusega piirkondade liitmine jäätmekogumissüsteemiga. Seni on olmejäätmeveoga liitunud peamiselt piirkonna suuremad külad, väljaspool neid külasid on aga kogumissüsteemiga liitunud üksikud jäätmetekitajad. Ees seisab põhjalik teavitus-ja koolitustöö, et mõjutada elanike tarbimisharjumusi ja suunata neid prügi sorteerima juba kodus. Korraldatud olmejäätmeveo eesmärgiks on garanteerida kõikidele jäätmevaldajatele kvaliteetne, ühtsetel põhimõtetel välja töötatud ja võrdse hinnaga jäätmete kogumise teenus. Lasva vallas korraldatakse korraldatud olmejäätmeveo raames segaolmejäätmete kogumist ja vedu. Lisaks segaolmejäätmete käitlemisele arendatakse jäätmete liigitikogumist ja sorteerimist nende tekkekohal. Selleks paigaldatakse pakendi müügipunktide ja suuremate elamugruppide juurde pakendikogumiskonteinerid. Käesolev jäätmekava uuendatakse ja ajakohastatakse iga viie aasta järel ning igal aastal pärast suuremaid muudatusi Lasva valla jäätmehoolduses, riiklikus jäätmekavas ning jäätmehooldust reguleerivas seadusandluses. Jäätmekava ulatus ja üldnõuded sisu osas on toodud jäätmeseaduse § 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale § 42. Jäätmekavas on käsitletud nii kodumajapidamistes kui ettevõtluses tekkivaid ja käideldavaid jäätmeid. Ettevõtete jäätmekäitluse arendamiseks on käesoleva jäätmekavaga pandud ettevõtetele täiendavad kohustused oma jäätmehoolduse planeerimiseks. Jäätmekavas ei ole käsitletud jäätmeliike, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 järgi jäätmeseaduse reguleerimisalasse: • välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; • reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed (reoveesete); • radioaktiivsed jäätmed; • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; • loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- ja või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; • maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud teiste seadustega. Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustatakse ning võetakse vastu Lasva Vallavolikogu poolt Jäätmeseaduse §-des 55-59 sätestatud korras. Koostaja: Elle Horn Lasva valla keskkonnaspetsialist 1.LASVA VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS 1.1.Valla asend, looduslikud tingimused Lasva vald asub Võru maakonna kirdeosas, piirnedes Võru ja Vastseliina vallaga Võrumaal ning Laheda, Orava ja Veriora vallaga Põlvamaal. Valda läbivad Kääpa-Obinitsa, Võru-Räpina ja Pindi-Verijärve maanteed ning Võru-Piusa raudtee.

Lasva valla üldpindala on 17218ha, sh haritavat maad 6991ha, looduslikku rohumaad 1374ha ja metsamaad 7260ha, vee all 230ha, hoonete all 24ha. Valla keskus asub Lasva külas, mille kaugus maakonna keskusest, Võru linnast, on 13km. Valda läbib tihe riigimaanteede võrk. Riigi – ja valla teede pikkus ( tabel 4, 5) on kokku ca 277km, millest ca 35% on tolmuvaba kattega. Maavaradest leidub valla territooriumil liiva, kruusa, savi ja turvast. Olulist tähtsust on seni omandanud liiva kaevandamine. Lasva vallas asub avalikult kasutatavatest veekogudest 13 looduslikku järve, 3 paisjärve ja valla territooriumi läbib 2 oja ja 2 jõge. Pindalalt suurim järv, Noodasjärv 26,5ha, asub Kütioru põhjaosas, 11km Võru linnast ida suunas. Keset Tsolgo küla paikneb 6,0ha suurune Tsolgo Mustjärv, mis oma 29,7- meetrise sügavusega on Eesti järvede seas neljandal kohal. Natura 2000 võrgustiku aladele jäävad Karsna järv 16,3ha ja Pindi Kärnjärv 8,3ha, kui väärtuslikud magevee-elupaigad. Lasva valla territooriumil olevate järvede üldpind on 136,1ha, mis moodustab 0,79% Lasva valla territooriumist. Võru-Räpina ja Tsolgo-Paidra maanteede ristumiskohast mõnesaja meetri kaugusel asub Lasva valla kauneim metsajärv, Paidra järv, mille idakalda on puhkealaks kohandatud RMK. Lasva vallavalitsuse eestvedamisel on puhkamiseks kohandatud Lasva järve põhjapoolne kallas ja Noodasjärve idakallas. Riikliku tähtsusega väärtuslike maastike registrisse on kantud Lasva valla territooriumi osaliselt hõlmav Rõuge-Haanja-Kütiorg maastikuala. Maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike registrisse on kantud Pindi ja Paidra külade maa-aladest Pindi mõisa ajalooline keskus koos Võhandu jõel asetseva Paidra vesiveskiga ja Paidra järve ümbrus kogupindalaga 4,37 km2 . Kohaliku tähtsusega väärtuslike maastike registrisse kuulub ala Kääpa külas kahel pool Võhandu jõesängi ajalooliste kääbastike paiknemiskoht üldpindalaga 0,87 km2, Tsolgo külas tugeva ajaloolise identideediväärtusega Tsolgo järvistu ümbrus 6,04 km2 ulatuses. Lasva valda läbib Eesti pikim jõgi, Saverna külast 0,5km edela pool algav ja Lämmijärve suubuv Võhandu jõgi. Võhandu jõe pikkus on 156km, Võhandu omab arvukalt lisajõgesid (valgala 1420 km2). 1.2. Lasva valla rahvastik ja elamumajandus Lasva valla elanike arv 2007.aasta 31.detsembri seisuga oli 1803, neist tööealisi 1140 ja pensioniealisi 307. Elanike arvult on Lasva vald maakonna omavalitsuste seas 7. kohal. Valla elanike arv moodustab 4,67% kogu Võru maakonna rahvastikust. Tabel 1. Lasva valla elanike arv aastate lõikes( elanike arvud on esitatud 31. detsembri seisuga jooksva aasta suhtes). Aasta Elanike arv 1992 1936 1993 1924 1994 1934 1995 1935 1996 1970 1997 1966 1998 1925 1999 1912 2000 1899 2001 1866 2002 1853 2003 1857 2004 1829 2005 1829 2006 1807 2007 1803 Praegu kehtiva Eesti Vabariigi haldusjaotuse järgi asub valla territooriumil 37 küla, milledest elanike arvu poolest on suuremad Lasva, Kääpa, Otsa ja Tsolgo külad. Nendes külades elab enam kui pool valla elanikkonnast. Tabel 2. Lasva valla elanike jaotus külade kaupa seisuga 31.12.2007. Lasva 314 Paidra 42 Mõrgi 21 Tohkri 12 Kääpa 313 Madala 38 Voki-Tamme 21 Rusima 10 Otsa 152 Nõnova 32 Pikasilla 20 Lauga 9 Tsolgo 88 Kannu 30 Oleski 19 Mäessaare 7 Puusepa 85 Kõrgessaare 29 Villa 19 Andsumäe 7 Pässa 80 Listaku 29 Tüütsmäe 18 Saaremaa 6 Pille 66 Tammsaare 28 Pikakannu 17 Kaku 6 Pindi 61 Peraküla 27 Hellekunnu 16 Kühmamäe 53 Noodasküla 27 Husari 14 Sooküla 52 Lehemetsa 23 Tiri 12 Kui valla elanikkonna asustustihedus on 10,5 elanikku km2 kohta, siis külade lõikes on asustustihedus väga ebaühtlane, kõikudes 1,6 kuni 36,9 elanikuni ühe km2 kohta (näit. Lasva 36,9 Pässa 33,3 Kääpa 27,9 Kaku 1,6 Andsumäe 2,2 Mõrgi 2,9). Võrumaa keskmine asustustihedus on 18 in/km2 ,Eesti 30 in/km2. Lähtuvalt tabel 2 andmetest on näha, et Lasva valda iseloomustab hajaasustus. Valdavalt on vallas üksikelamud, korterelamud on Lasva, Kääpa, Otsa, Pille, Pindi, Sooküla ja Pässa külades. Tabel 3. Lasva valla majapidamiste loend külade kaupa. Küla Majapidamised Kaugus vallakeskusest (km) Eramajad sh talud Kortermajad Lasva 62 5 tk 68krt - Kääpa 64 7 tk 60krt 5 Otsa 28 7 tk 50krt 5 Tsolgo 34 11 Puusepa 38 8 Pässa 13 1 tk 6krt 1 Pille 19 4 tk 20krt 12 Pindi 21 1 tk 8krt 4 Kühmamäe 14 2 Sooküla 10 2 tk 16krt 11 Paidra 27 6 Madala 17 10 Nõnova 15 5 Kannu 18 11 Kõrgessaare 14 8 Listaku 18 5 Tammsaare 6 2 Peraküla 11 13 Noodasküla 23 9 Lehemetsa 14 7 Mõrgi 8 12 Voki-Tamme 14 3 Pikasilla 8 13 Oleski 24 13 Villa 11 13 Tüütsmäe 11 11 Pikakannu 6 4 Hellekunnu 10 9 Husari 5 3 Tiri 7 7 Tohkri 5 12 Rusima 4 6 Lauga 6 12 Mäessaare 5 8 Andsumäe 12 12 Saaremaa 6 10 Kaku 7 7 Kokku 615 27 tk Korraldatud jäätmeveo rakendamine on probleemne, sest külades asuvad majapidamised üksteisest kaugel ning teeolud on kevadel ja sügisel väga halvad. Seega tuleks arvestada mõistlikkuse printsiipi ning liita korraldatud jäätmeveoga need külad ja majapidamised kuhu jäätmeautol on võimalik ligi pääseda ja sinna sõit ei tuleks ülemäära kulukas. 1.3.Lasva valla tehniline infrastruktuur Teed Tehnilise infrastruktuuri kvaliteet on oluline vallas kvaliteetse elu tagamiseks. Valda läbib tihe teede võrgustik - kokku on teid 273, millest: Riigiteede registris on 14 KOV teede registris 75 erateid on 181 metskonnateid 3. Tabel 4. Lasva valla territooriumil olevate riigimaanteede tulem seisuga 01.01.2007. Jrk. nr. Tee tiitel ja nimi asf. must. kruus. kokku Tugimaanteed 1. Võru - Räpina 8,934 3,748 12,682 Kõrvalmaanteed 1. Leevi - Jantra 5,213 5,213 2. Tilsi - Tsolgo 0,072 3,527 3,599 3. Lepassaare - Otsa 0,656 1,380 2,036 4. Holopi - Hellekunnu 4,219 4,219 5. Hinsa 0,055 7,845 7,900 6. Kääpa – Obinitsa – Võmmorski - Petseri 12,978 12,978 7. Väimela - Kääpa 1,764 1,692 3,456 8. Kääpa - Tsolgo 4,600 4,600 9. Otsa - Pindi 0,138 7,048 7,186 10. Lasva - Pikakannu 0,335 3,686 4,021 11. Pindi - Verijärve 1,055 8,210 9,265 12. Paidra – Tsolgo - Joosu 1,042 0,353 5,606 7,001 13. Pikakannu - Madala 5,437 5,437 Kõrvalmaanteed kokku 15,213 16,045 45,653 76,911 Lasva valla territooriumil olevad riigimaanteed kokku 24,147 19,793 45,653 89,593 Riigimaanteede katete osatähtsus (km): kattega teed 43,940km – 49,04%, kruuskattega teed 45,653 – 50,96%. Tabel 5. Lasva valla teede pikkus katete kaupa (km). Pikkus katete kaupa KOV teed Erateed Metskonna teed Kokku asfaltbetoon 1,366 0,368 - 1,734 killustikmastiksasfalt 0,564 - - 0,564 pinnatud kruusatee - 0,072 - 0,072 kruusatee 107,100 68,892 3,132 179,123 pinnastee 0,673 4,761 - 5,435 määramata kattetüüp - 0,124 - 0,124 Kokku 109,703 74,217 3,132 187,052 Valla peamiseks probleemiks on kruusateede amortiseeritus. Jäätmekäitluse seisukohalt on teeolud olulised jäätmete kogumisel hajakülades. Veemajandus, ühisveevärk ja kanalisatsioon Kokku on Lasva valla territooriumil 27 puurkaevu, neist veekasutusloaga puurkaeve, kus tarbimine üle 5m³ ööpäevas on 8. Väikeelamutes ja väiketaludes kasutatakse valdavalt salvkaeve. Lasva vallas kasutatakse Kesk-Devoni (D2) veekogumi põhjavett, kus vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega, ülejäänud põhjavee kogumid lasuvad sügavamal. Lasva vallas tarbitav põhjavesi vastab üldiselt kehtivatele normidele. Olemasolev ühisveevärk ja kanalisatsioon arendati valla territooriumil välja peamiselt aastatel 1960 -1990, seega enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Taasiseseisvumise järgsel perioodil ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni laiendatud ei ole, tehtud on olemasolevate võrkude, pumplate ja puhastite hädavajalikud rekonstrueerimised. Lasva valla 37-st külast on ühisveevärgi kaudu elanikkonnale veetarbimine tagatud 6 külas (Tsolgo, Kääpa, Lasva, Otsa, Sooküla, Pässä ). Lisaks eelnevatele asub valla omandis olev puurkaev Pikakannu koolis. Vallavalitsuse hooldada on 8 puurkaevu, ca 4km nii vee- kui ka kanalisatsioonitrasse, 6 biopuhastit (üks “Plastepur” tüüpi, üks “Nayadic” M-1050A tüüpi ja neli biotiikide baasil). Vee erikasutusluba on peale valla veel ühel ettevõtjal. Vallavalitsus on temale pandud kohustuste täitmisega keskkonnakaitse valdkonnas hästi toime tulnud, kuid perspektiivis on näha suuri raskusi, kuna suur osa trassidest on amortiseerumise viimases veerandis. Ühiskanalisatsioon on Lasva, Kääpa, Otsa, Tsolgo, Sooküla ja Pässa külades ja Pikakannu koolil. Klientide poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee hulk loetakse võrdseks nende poolt tarbitud veega. Enamusel Lasva valla ühisveevärgi klientidel on olemas ühiskanalisatsioon. Rekonstrueerimiseks laekuvatest vee- ja heitveemaksetest ei piisa, ka ei ole viimaseid võimalik tõsta, sest niigi on saavutatud tarbijate maksevõime lagi. Vallavalitsuse eelarve ei võimalda vajalikus mahus investeeringuid teha. 1.4.Haridus, kultuur ja tervishoid Haridus Lasva vallas toimub laste kasvatamine ja hariduse andmine ühes lasteaias ja kahes põhikoolis. Lisaks ostab vald sisse lasteaiateenust, haridus ja- huviharidusteenust Võru linnalt ja teistelt OV-delt. Lasva lasteaaia kolm rühma töötavad kahes eri külades asuvates hoonetes – Lasva kortermajas, Kääpa sotsiaalkeskuse majas ja Kääpa koolimajas. Lasteaiarühmad töötavad liitrühmadena. Uue lasteaia ehituseks planeeritud maal, asukohaga Lasva küla Pargi maaüksus, on teostatud detailplaneering 2,8840ha suurusel alal. Lasva vallas on kaks põhikooli - Kääpa ja Pikakannu. Pikakannul on haridust antud alates 1870, praeguses hoones alates 1939. aastast. Samas majas on õpilaste toitlustamiseks söökla. Maja üldine seisukord on hea. (1999 vahetatud katus, 2004 vahetatud aknad). Koolis õpib 01.09.2007. a. seisuga 47 last, nendest Lasva valla elanike registris 36 last. Kääpa Põhikool töötab 2002. aastal valminud uues koolihoones ja renoveeritud (1939.a koolimajaks ehitatud maja) kompleksis. Koolihoones asub ka spordisaal. Kääpa Põhikoolis õpib 01.09.2007.a. seisuga 136 last, nendest Lasva valla elanike registris 117 last. Kultuur Lasva vallas on keskne rahvamaja asukohaga Lasval. Tsolgo rahvamaja on antud 2013. aastani rendile MTÜ Tsolgo Arendusühingule. Viimane on kultuuritöö eestvedajaks Tsolgo kandis. Suveperioodi üritused toimuvad Kütioru Tsõõriplatsil, Kääpa laululaval, Lasva järve rannas Lasva kõlakojas, Palo mäel ja Tsolgo vabaõhulaval. Kontsertpaigana on kasutust leidnud ka Pindi kirik. Toimuvad pikaajalise traditsiooniga üritused. Neid viivad läbi valla toetusel seltsid, seltsingud ja Lasva rahvamaja. Alates 1999.a. toimuvad valla laulu -ja tantsupidu Kääpa laululaval, Rahvapidu Kütiorus, Lasva Järve Jämm Lasva järve ääres, Palo Turniir Lasva parkmetsas. Hilisema üritusena on liitunud Lasva järve Tulemuusika , Tsolgo Külateatrite päev ja Tsolgo Pikkjärve veepidu. Üritustest korraldatakse rahvamajas perepäevi, näitusi, kodukandipäevi, eakate ühisüritusi kevadel ja jõulude ajal, noortediskosid ja rahvakalendri tähtpäevadega seonduvaid üritusi. Vallas tegutseb 3 raamatukogu ja üks raamatukogu laenutuspunkt. Nii Kääpa kui ka Pikakannu koolides on oma raamatukogu. Kõikides raamatukogudes on loodud interneti püsiühendused. Kokku on lugejaid 689 ja teavikuid ca 35 000. Lasva Raamatukogu– 01. jaanuar 2007 seisuga lugejaid 322, mis moodustab 17,6% valla elanikkonnast. 1999.a 10. detsembrist on avatud Avalik Internetipunkt kolme arvutiga, mille kasutusvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega. Kääpa Raamatukogu– 01. jaanuar 2007 seisuga lugejaid 225, mis moodustab 12,3% valla elanikkonnast. Raamatukogu asub Kääpa Sotsiaalkeskuses, maja esimesel korrusel. Samas on ka avatud Avalik Internetipunkt kahe arvutiga, mille kasutamisvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega. Tsolgo Raamatukogu– 01. jaanuar 2007 seisuga lugejaid 142, mis moodustab 7,7% valla elanikkonnast. Raamatukogu asub Tsolgo külas algkooli ruumides. On avatud Avalik Internetipunkt kahe arvutiga, mille kasutamisvõimalus ühtib raamatukogu lahtiolekuaegadega. Lasva vallas on registreeritud 19 mittetulundusühingut ja seltsingut. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne Tervishoiualast tööd vallas koordineerib sotsiaalosakond koos perearstiga. Esimese etapi arstiabi korraldab Lasva perearst. Erialase teise etapi arstiabi saamiseks suunab perearst haige erialaarstide konsultatsioonidele. Ravikindlustusega hõlmamata inimeste esmast arstiabi korraldab vastavalt lepingule perearst. Erialaarstide juurde suunab perearst kooskõlastades otsuse sotsiaalosakonnaga, kes väljastab garantiikirja. Lasva valla sotsiaalosakonnas töötab osakonna juhataja, sotsiaaltööspetsialist ja täiskasvanute hoolekande spetsialist. Koduhooldusteenuseid osutavad avahooldustöötajad ja lepingulised töötajad. Osakonnale allub Kääpa Sotsiaalkeskus iseseisva hoolekandeasutusena, kus ka puuetega inimeste tarbeks on loodud mitmesugused võimalused (nt ratastooliga liikumiseks). Lastega seotud probleemide lahendamiseks on moodustatud laste hoolekande komisjon, on hea side koolidega, toimib maakonnasisene sotsiaalvõrgustik. 1.5.Ettevõtlus ja tööhõive Ettevõtlus Suhteliselt linnalähedane piirkond on soodustanud ettevõtluse arengut Lasva vallas. 31. detsembri 2007.aasta seisuga on äriregistri andmetel Lasva vallas registreeritud 3 aktsiaseltsi, 32 osaühingut ja 60 füüsilisest isikust ettevõtjat. Rakendust on leidnud enamus tootmishooneid. Samuti areneb tõusvas joones elamuehitus. Tabel 6.Suuremad tööandjad Lasva vallas. Kapa Puit OÜ puidu töötlemine, mööbli valmistamine Lasva Liimpuidu AS puidu töötlemine, mööblidetailide valmistamine Taivi OÜ puidu töötlemine Jumek AS mööbli valmistamine Kuustemäe OÜ loomakasvatus, piimatootmine Stellarpuu OÜ palkhoonete ehitamine PW Detail OÜ pehmemööbli tootmine Jaaniraotu OÜ palkmajade ehitus Lasva vallas tegutseb 4 kauplust, neist 2 Lasval, 1 Tsolgos ja 1 Sookülas. Muud ettevõtted: Eesti Post, Lasva Perearstikeskus. Vallaasutused: Kääpa ja Pikakannu kool, Lasva lasteaed, Kääpa-, Tsolgo- ja Lasva Rahvaraamatukogu, Kääpa Sotsiaalkeskus, Lasva Rahvamaja. Põllumajandus Arvesse võttes Lasva valla reljeefi on piirkonniti sobivad põllumajanduse tegevusvaldkonnad erinevad. Parimad maad põllukultuuride kasvatamiseks asuvad Kääpa, Lasva, Tsolgo ning Otsa piirkonnas, kus põllud on tasased ja moodustavad suuri massiive. Kasutusele on võetud enamus haritavast maast, talunike ja maaomanike vahel on sõlmitud rohkelt kokkuleppeid maade kasutamiseks. Looduslike tingimuste poolest on meil võimalik tegelda taimekasvatuse (teravili, raps, kartul, kultuurheinamaa), veise-, sea- ja lambakasvatusega. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata alternatiivpõllumajanduse (marja-, seene-, kala- jne kasvatuse) arendamisele, mahepõllumajandusele ning põllumajandussaaduste töötlemisele. Tööhõive Tööealisi inimesi elab Lasva vallas 1140, töötuid oli registreeritud 2007. aastalõpu seisuga 30. See arv ei kajasta tegelikku olukorda, kuna kõik tööta inimesed ei registreeri ennast töötuks. Tööhõive ja sissetulekud on näitajad, mis mõjutavad jäätmehoolduse arengut, sest madala sissetulekuga piirkondades ei suuda elanikud kanda kaasaaegse jäätmehoolduse kulusid. 2. JÄÄTMEKAVA SEADUSANDLIK TAUST 2.1.Lasva valla õigusaktid Kõige olulisem kogu Lasva valla territooriumi ja kõiki elualasid hõlmav arengudokument kohalikul tasandil on Lasva valla arengukava 2006-2016. Omavalitsuse õigusaktidest on jäätmekäitluse korraldamisel olulisemad Lasva valla jäätmehoolduseeskiri (22.01.2008) ja Heakorra eeskiri (11.06.2004). Lasva valla jäätmehoolduseeskiri sätestab jäätmehoolduse üldnõuded, jäätmekäitluskohad, jäätmete kogumise ja sorteerimise, jäätmeteveo, jäätmete ladestamise, kõrvaldamise, põletamise, arvestuse pidamise, järelvalve ja vastutuse ning ohtlikele jäätmetele kehtestatud nõuded. Jäätmekava koostamisel on eelnimetatud materjale arvestatud niivõrd, kuivõrd nende täpsusaste seda võimaldab. 2. Jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus Eesti Vabariik rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästva arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonna-alases seadusloomes Euroopa Liidu direktiivide soovitustega. 28. jaanuaril 2004. aastal võttis Riigikogu vastu Jäätmeseaduse , mis lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist – Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/12/EÜ jäätmete kohtaja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. Jäätmemajanduse planeerimisel on oluline koht : Pakendiseadusel mis esitab pakendile ja pakendi kasutamisele üldised nõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Keskkonnatasude seadus sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra. Keskkonnajärelevalve seadus kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Loomatauditõrje seadus reguleerib loomsete kõrvalsaaduste käitlemist. Välisõhu kaitse seadus kehtestab nõuded jäätmete põletamisel. Jäätmeseaduse ja Pakendiseaduse alusel on välja antud rida määrusi ja korraldusi, mis täpsustavad nii jäätmekäitlust korraldavate ja kontrollivate instantside tööd kui ka jäätmeliikide käitluse tingimusi. Üheks olulisemaks on keskkonnaministri määrus Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded , mis käsitleb prügilate kaudu kogu jäätmekäituse süsteemi tervikuna, alates jäätmete tekkest kuni lõppkäitluseni. 2.2.1. Euroopa Liidu direktiivid Euroopa Liidu keskkonnapoliitika koosneb mitmesajast seadusandlikust aktist. Jäätmehoolduse seisukohalt on olulisemad järgmised direktiivid: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/12/EÜ, 5. aprill 2006, jäätmete kohta • Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12. detsembrist 1991 ohtlike jäätmete kohta. Täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994. • Eespool toodud baasdirektiividel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid, millistest tähtsamad on: • Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16. juunist 1975 vanaõli kõrvaldamise kohta. Täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986. • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66 EÜ, 6. september 2006, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid. • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta . Direktiivi on hiljem täiendatud (2004/12/EÜ ja 2005/20/EÜ). • Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16. septembrist 1996 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kohta. • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000 kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta. • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 teatud ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (EÜT L 037, 13.02.2003) • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta. Jäätmekäitluse protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta, mis peavad tagama jäätmekäitlusprotsessi ohutuse, on välja töötatud järgmised olulisemad direktiivid: • Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12. juunist 1986 keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses. • Nõukogu direktiiv 99/31/EÜ 26. aprillist 1999 prügilate kohta. • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta. Oluline eri keskkonnavaldkondi, sealhulgas ka jäätmekäitlust, reguleeriv raamdirektiiv on Saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv (96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist. Jäätmeseaduse alusel välja antud jäätmehooldust korraldavad valitsuse ja keskkonnaministri määrused toetuvad kas vastavale Euroopa Nõukogu direktiivile või Euroopa komisjoni otsusele. 2. Lasva valla jäätmekava seos üleriigilise jäätmekavaga Jäätmeseaduse muutmise seadus () sätestab, et jäätmekavad koostatakse riigi ja omavalitsuse üksuse kohta, seejuures riigi jäätmekava sisaldab maakondade jäätmehooldust sisaldavaid alljaotisi. Riigi jäätmekava 2008 - 2013 (edaspidi jäätmekava) põhieesmärk on jäätmehoolduse korrastamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmehoolduse korrastamise eesmärk oli püstitatud ka 2002.a riigikogu poolt heakskiidetud Üleriigilises jäätmekavas.Jäätmeseadus näeb ette jäätmekava ajakohastamist iga viie aasta järel ning sisuliselt on Riigi jäätmekava (2008-2013) Üleriigilise jäätmekava ajakohastatud järg. Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduskasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Oluline on seose katkestamine keskkonnakoormuse ja majanduskasvu vahel. Jäätmekava kontekstis väljendub see seose katkestamist ressursikasutuse, tavajäätmete ja ohtlike jäätmete tekke ning majanduskasvu vahel. Negatiivse keskkonnamõju vähendamine on seotud nii ressursikasutuse kui ka ohtlike jäätmete tekke vähendamisega. Jäätmemajanduse planeerimisel on oluline arvestada järgmisi põhimõtteid: • jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine; • omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelvalve suhtes; • jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine; • ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine; • optimaalse jäätmekogumispunktide võrgu rajamine ja kõige lähema keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha kasutamine; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi edasiarendamine; • võimalikult suure arvu jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi; • kontroll meditsiinijäätmete tekke ja käitlemise üle; Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduse korraldamiseks on kehtestatud volikogu määrusega jäätmehoolduseeskiri, mis käsitleb valla territooriumil tekkivate olmejäätmete, kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete käitlemise korraldust, samuti ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korda. Kohalik omavalitsuse üksuse volikogu kehtestab oma määrusega korraldatud jäätmeveo reeglid. Tavaliselt korraldatakse olmejäätmete kogumist ja vedu, kuid reguleerida võib ka muude jäätmete käitlemist. Vajalik on ka jäätmevaldajate registri asutamine ja selle pidamine. Kohalik omavalitsuse üksus võib jäätmevedu korraldada nii iseseisvalt kui ka koostöös teiste kohalike omavalitsustega. Valla üldplaneering määrab territooriumi arengu põhisuunad ja tingimused jäätmekäitluse seisukohast. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on kohalik omavalitsusorgan või -asutus keskkonnajärelevalve teostaja valla territooriumil. 2. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel. Eesti jäätmekäitlust reguleerib Jäätmeseadus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu jäätmealase seadusandlusega ning jõustus 1. mail 2004. Vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Järgnevalt on välja toodud Jäätmeseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ning teistest õigusaktidest tulenevad kohaliku omavalitsuse jäätmehooldusalased õigused ja kohustused: • jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lg 2). Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset (§12 lg1); • jäätmete liigitikogumise ja sortimise edendamine, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§31); • kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamine ja vajaliku teabe andmine maakonna ja üleriigilise kava koostamiseks (§39 lg1); • kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla jäätmehoolduse arendamist (§42 lg1, lg2); • kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt (äriseadustiku tähenduses), mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist omal kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks (§44 lg4); • jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe säilitamine seaduses sätestatud korras (§44 lg5); • kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ning maavanemale (§55); • kohaliku omavalitsuse organ korraldab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi (§56 lg1); • kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust kohalikus ajalehes. Kohaliku omavalituse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat. (§56 lg2); • kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit kohalikus ajalehes (§56 lg3); • avalikku istungit ei pea korraldama, kui avaliku väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet (§56 lg4); • igaühel on õigus esitada kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid (§57 lg1); • jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldataval istungil on igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõu kohta arvamust (§57 lg2); • valla- või linnavalitsus vaatab läbi avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekud ja vastuväited ning otsustab vajadusel jäätmekava eelnõu muutmise vastavalt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele (§57 lg3); • valla- või linnavalitsus teeb jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemused teatavaks kohalikus ajalehes (§58); • kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu (§59 lg1); • kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine, v.a probleemtoodete puhul tootja vastutuse rakendumisel (§65 lg2); • korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine oma haldusterritooriumil, mis hõlmab olmejäätmete veo ja kogumise korraldamist. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi (§66 lg2); • korraldatud jäätmeveo tingimuste kehtestamine (korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide määramine, korraldatud olmejäätmeveo piirkondade määramine, vedamise sageduse ja aja määramine, jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine) (§66 lg1 - 4); • korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamine iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsustega konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras (§67 lg1 – 8); • jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise korra kehtestamine (§69 lg3); • korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamine (§70); • kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§71); • arvamuse avaldamine jäätmeloa taotlustele (§79); • Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- ja linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta (§117 lg3); • jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§127 lg2); • jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimine, kui saastatud kinnisasja omanik ei täida seadusejärgset kohustust, saastatud kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras (§128 lg5); • kui KOV organ ei ole organiseerinud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastatus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole KOV organ (§128 lg6). • korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 2005. aasta 1. jaanuarist (§135). Eesti Vabariigis kehtiva Keskkonnajärelevalve seaduse järgi teostavad keskkonnajärelevalvet Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus (§3 lg1). Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus (§6 lg1 - 4 ). Eesti Vabariigis kehtiva Keskkonnatasude seadusejärgi on kehtestatud olmejäätmete- tavajäätmetele saastetasu määrad keskkonda viimise eest. Jäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse (§7 lg2). Eesti Vabariigis kehtiva Pakendiseaduse järgi määrab kohaliku omavalitsuse organ kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid (§15 lg1, 2). 3.LASVA VALLA JÄÄTMEMAJANDUSE OLUKORD 3.1.Jäätmete teke, kogused ja käitlemine Kuni puudub jäätmete arvestus kohalikul tasandil, on jäätmete teke, koguste ja käitlemise alane informatsioon hinnanguline. Hinnangute aluseks on Lasva valla territooriumil tegutsevate jäätmekäitlusfirmade, Võrumaa Keskkonnateenistusele esitatud 2005-2007. aasta jäätmearuanded ning erinevad Eestis läbiviidud jäätmeuuringud. Ulatuslikum jäätmete koostise uuring Eesti erinevates piirkondades AS Vaania poolt viidi läbi 2000. aastal Tallinna eri linnaosades, Pärnus, Raplas, Aravetel, Kuusalus ja Loo asulas. Need uuringud näitasid, et uuritud jäätmete massist moodustasid orgaanilised jäätmed keskmiselt 42,1%, paber, papp ja kartong 25,3%, klaas 2,7%, metall 3,8%, plast 11,6%, puit 3,3%, püsijäätmed 6,7%, kompostmaterjalid (k.a. kartongil põhinevad joogipakendid) 3,7%, tekstiil 0,9% ja ohtlikud jäätmed 0,2%. Pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassis on kuni 30%, mahult isegi kuni 60%. 3.1.1.Segaolmejäätmed Segaolmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Segaolmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Segaolmejäätmete koostis sõltub tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest kohapeal jäätmeid sorteerida ja käidelda. Peamise osa segaolmejäätmetest moodustavad biolagunevad jäätmed (haljastus-, köögi- ja aiajäätmed, vanapaber, puit), plastik-, metall-, klaas-, tekstiil-, ohtlikud jäätmed ning erinevad pakendimaterjali jäätmed. Võrumaal 2001.a. segaolmejäätmete teke elaniku kohta oli ligikaudu 110kg / aastas ja see on Eesti keskmisega võrreldes tunduvalt väiksem (Eestis ca 280kg). 2003. aastal olid need näitajad vastavalt 103 ja 328kg. Segaolmejäätmete kogus Võrumaal 2000.a. oli üle 7.5 tuhande tonni, 2003.a. 4,287 tuhat tonni, seega segaolmejäätmete kogus 2003.a. vähenes võrreldes 2000. aastaga peaaegu poole võrra. Segaolmejäätmete koguse vähenemist võib seletada aruandluse muutumise ja täpsustumisega, mis võimaldas suures osas vältida jäätmete topelt kajastamist. Tabel 7. Räpo prügilasse ladestatud prügi aastate lõikes (andmed Võrumaa Keskkonnateenistus). Räpo prügilasse t/a Segaolmejäätmed Tavajäätmed Ohtlikud jäätmed 2005 8642 1255 2006 8984 968 21,58 2007 7547,8 2216 118 Tabel 8. Lasva valla jäätmeteke jäätmekoodide järgi 2005.a. ja 2006.a Jäätmete koodid Jäätmete nimetus Koguteke (t/a) Taaskasutatud (t/a) 2005 2006 2005 2006 20 01 27 Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja lakid 0,160 2,096 16 01 06 Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi 19,030 19,330 42,840 08 01 11 Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 4,767 4,888 02 01 10 01 Raua- ja terasejäätmed 120,000 15 01 02 Plastpakend 1,106 2,799 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02, 17 09 03 8,540 2,080 20 01 40 03 Alumiinium ja alumiiniumsulamid 1,200 15 01 04 Metallpakendid 0,060 0,193 05 01 07 Klaaspakendid 3,155 0,124 20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed 1,160 1,288 15 01 10 Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 0,062 0,151 16 06 01 Pliiakud 0,630 1,172 20 01 98 Sortimata ravimikogumid 0,002 0,017 16 01 17 Mustmetallid 101,265 106,980 20,314 16 01 18 Värvilised metallid 3,185 10,954 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 164,400 145,511 17 04 05 Raud ja teras 19,366 26,487 15 02 02 Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid 0,007 0,212 20 01 21 Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0,003 0,030 20 01 33 Koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02, 16 06 03 nimetatud patareid ja akud 0,003 0,013 20 01 01 Paber ja kartong 3,102 0,225 20 01 26 Õli ja rasv, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 25 0,010 0,060 20 01 19 Pestitsiidid 0,002 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed 5,398 03 01 05 Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer 2250,5 900,000 20 01 17 Fotokemikaalid 0,012 13 02 08 Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 3,700 15 01 06 Segapakendid 1,722 16 07 08 Õli sisaldavad jäätmed 3,000 Kokku 451,213 2569,614 19,330 963,154 sh ohtlikke jäätmeid 15,353 sh ladestatud prügilasse 451,213 2554,261 Tabel 9. Liigiti kogutud olmejäätmed Võru maakonnas (andmed Võrumaa Keskkonnateenistus) t/a. Aasta Paber ja papp Paber ja kartongpakend Klaas Segapakend Plastpakend 2005 194,5 39,3 0,8 25,5 42,9 2006 149,5 63,3 4 102,8 123,2 2007 1,24 1,997 Omavalitsusüksustes tekkivate olmejäätmete kogus sõltub elanike arvust, elulaadist ja olulisel määral mitmesuguste asutuste ja institutsioonide olemasolust. Üldjuhul kajastuvad olmejäätmete kogused peamiselt läbi jäätmekäitlusfirmade. Jäätmete koguste arvestamisel võib kergesti tekkida ka topeltarvestus kui üht ja sama jäätmekogust näitavad nii jäätmeveofirma kui ka prügila ja need summeeritakse või jäätmekäitlusfirmad koguvad ja ladestavad jäätmeid üle maakondlike piiride. Probleemid tekivad kui: • ühes piirkonnas kogutud jäätmed ladestatakse sellest väljapoole; • jäätmevedu toimub üle maakonna ja valdade piiride ja jäätmevedajad ei pea eraldi arvestust erinevatest omavalitsusüksustest kogutud jäätmete kohta; • elanikud viivad ise jäätmed prügilatesse; • jäätmete koguseid enamasti ei kaaluta, ladestatud kogused on hinnangulised. Lasva vallast kogutud: 2006.a. olmejäätmeid 145,51 tonni 2007.a. olmejäätmeid 136,115 tonni (andmed Võrumaa Keskkonnateenistus) 3.1.2.Taaskasutatavad jäätmed 3.1.2.1.Pakendijäätmed Pakendijäätmete ligikaudne kaaluline osa olmejäätmete üldmassist oli 2000.a. uuringu kohaselt 25-30%. Mahuliselt oli pakendijäätmete osa isegi ligi 60%. Nende andmete põhjal võib öelda, et Eestis tekib aastas 120 000-130 000 tonni pakendijäätmeid, mis on ühe inimese kohta aastas kuni 85kg . Seda toetab ka 2002.a. läbi viidud statistiliste andmete alusel tehtud pakendikoguste uuringu ja pakendiregistri andmete analüüs. Eelnevast lähtudes tekib Lasva vallas ca 150 t pakendijäätmeid aastas. Pakendi tekke ja olmejäätmete koostise uuringud on näidanud, et olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest moodustab üle 50 % papp- ja paberpakend, klaasijäätmetest ligi 100 % on klaaspakend, metalli- ja plastikjäätmetest ligikaudu 80 % moodustavad vastavad pakendijäätmed. Kaudselt võib eespool toodud andmete põhjal hinnata ka erinevate pakendimaterjalide osa pakendijäätmetes: paber ja papp 43 %, klaas 24 %, plast 17 %, metall 8 %, puit 8 % ja muu 1%. Alates 2004.a. 1.maist toimib Eestis tootjavastutusel põhinev pakendikogumissüsteem(-id). Tootjavastutuse rakendamiseks on Eestis loodud kolm pakendijäätmete kogumisega tegelevat pakendiorganisatsiooni: MTÜ Pakendiringlus ja MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon tegelevad segapakendi (metall, plast, klaas, paber-papp jne) ning MTÜ Eesti Pandipakend tegeleb pandiga koormatud joogipakendi kogumise ning taaskasutamisega. Süsteemi toimimiseks on pakendeid tootvad ettevõtted (n. toiduainete tööstusettevõtted, hulgilaod) ja pakendeid importivad ettevõtted delegeerinud oma kohustused taaskasutusorganisatsioonidele, kes omakorda ostavad pakendijäätmete kogumisteenust kas kaubandusettevõtetelt (kes müüvad pandipakendit) või jäätmekäitlusettevõtetelt (kes koguvad ja taaskasutavad segapakendit). MTÜ Pakendiringlus andmetel on nende organisatsioon paigaldanud üle Eesti ca 1900 konteinerit, põhiliselt segapakendi kogumiseks e 1,4 konteinerit 1000 inimese kohta. MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon omakorda tekitanud üle 2000 kogumiskoha üle Eesti nii suuremate kaupluste juurde ning kui ka elamute lähedusse. Võrumaal oli 2006.a. aastalõpuseisuga segapakendi kogumispunkte 165. Tabel 10 . Segapakendi ja paber-papi kogumiskonteinerid Lasva vallas. Küla Sega- pakend Konteineri maht m3 Paber- ja papp Konteineri maht m3 Jäätmeveo firma Lasva + 2,5m3 + 2,5m3 Utileek OÜ + 0,6m3 Cleanaway AS Kääpa + 2,5m 3 + 2,5m3 Utileek OÜ + 0,6m3 Cleanaway AS Otsa + 0,6m3 + 2,5m3 Cleanaway AS Tsolgo + 2,5m3 Utileek OÜ + 0,6m3 Cleanaway AS Sooküla + 0,6m3 Cleanaway AS 3.1.2.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed Igasugune ehitus- ja lammutustegevus toob kaasa jäätmete tekke. Ehitusjäätmeteks on näiteks lõhutud ja vigastatud materjalid, ehitusmaterjalide ülejäägid, mis jäävad järgi pärast tööde lõppu. Suur osa ehitus- ja lammutusjäätmetest on pärast sorteerimist taaskasutatavad, mida saab suunata materjaliringlusesse ning kasutada ehitusmaterjalidena. Siiani on olnud lihtsam ja odavam suunata ehitusjäätmed ladestamisele. Lasva valla jäätmehoolduseeskirjas on kehtestatud ehitusjäätmete käitlemise nõuded, milles sätestatakse ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete sh. saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnase käitlemise nõuded. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa ning üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Suuremate lammutusobjektide puhul on optimaalne korraldada käitlus (purustamine, sortimine) kohapeal, kasutades selleks mobiilseid seadmeid. Ehitusmääruses tuleb sätestada ehitise lammutamise korral ehitise omaniku kohustus näidata lammutusprojektis ehitusjäätmete käitlemise ja platsi lammutusjärgse heakorrastuse lahendamine. 3.1.2.3. Biolagunevad jäätmed Jäätmeseaduse mõistes on biolagunevateks jäätmeteks aeroobselt ja anaeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber, haljastusjäätmed ning kalmistujäätmed. Uus jäätmeseadus seab biolagunevate jäätmete hulga vähendamiseks prügilasse ladestatavates olmejäätmetes järgmised piirangud: – mitte üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist; – mitte üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; – mitte üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist Käesoleval ajal ei ole eraldi rakendatud olmes tekkivate bioloogiliste jäätmete biokäitlust. Riikliku jäätmekava alusel moodustavad olmejäätmetest kompostitavad orgaanilised jäätmed 60–70%. Individuaalelamu piirkondades kompostivad elanikud biolagunevaid jäätmeid kohapeal. Olemasoleva jäätmestatistika järgi ei ole aga võimalik täpselt hinnata vallas kompostitavate jäätmete koguseid. Lisaks kompostimisele põletatakse puulehti lahtistes hunnikutes. Tiheasustusega piirkondades (korruselamute juures) ei koguta biolagunevaid jäätmeid eraldi ning võib oletada, et enamus orgaanilisi olmejäätmeid ladestatakse prügilas. Lasva vallas kogutakse haljastusjäätmeid peamiselt üldkasutatavatelt aladelt. Praegu kasutatakse haljastusjäätmeid pinnasetäiteks. Vallal puudub kompostimisväljak. 3.1.2.4. Reoveesete Reovett ja koos reoveega käitlemisele kuuluvaid või keskkonda heidetavaid jäätmeid käsitletakse üksikasjalikumalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas. Reoveesette käitlust Lasva valla territooriumil asuvates puhastites ei toimu. Kasutusel olevatesse biotiikidesse kogunenud sete tõstetakse vajadusel välja ja ladestatakse biotiikide ümbrusesse. Sette koguse ja kvaliteedi kohta andmed puuduvad. 2007.a. kiideti heaks Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt projekti „Kääpa küla reoveepuhasti" rajamine. Projekti esitas Lasva Vallavalitsus. 3.1.2.5. Põllumajandusjäätmed Põllumajanduslikule tootmisele iseloomulikud jäätmed on sõnnik (läga), loomasööda jäägid, loomsed jäätmed sh. lõpnud loomad; samuti tekib põllumajanduslikus tootmises olmejäätmeid, vanarehve ning nn. tavapäraseid ohtlikke jäätmeid (vanaõlid, pliiakud). Kõige suuremal hulgal tekib sõnnikut. Jäätmeseaduse reguleerimisalasse ei kuulu mullaviljakuse parandamiseks taaskasutatud sõnnik. Veeseaduse kohaselt loetakse sõnnikut ja silomahla väetiseks, kui selle kasutamise eesmärk on kasvatavate taimede varustamine toitainetega. Seega ei ole sõnnik üheselt käsitletav ja on raske otsustada, millal pidada sõnnikut jäätmeks ja millal mitte. Lasva valla põllumajandusettevõtetes tekkinud loomsed jäätmed tuleb viia vastavat luba omavatesse ettevõtetesse, kus töödeldakse jäätmed ümber lihakondijahuks, mis omakorda hävitatakse põletamise teel. Põllumajanduses kasutatavate väetiste, pestitsiidide ja tõrjevahendite koguste ja käitlemise kohta andmed puuduvad, aga tõenäoliselt on neid vähe. 3.1.3.Ohtlikud jäätmed Jäätmeseadusest tulenevalt on kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete (v.a probleemtooted) kogumise ja üleandmise süsteemi korraldamine vallavalitsuse ülesanne. Selleks on Lasva vallas kogumiskonteiner, mis asub endise Mahta tankla territooriumil. Ohtlikke jäätmeid tekib nii olmes kui tootmises. Ohtlike jäätmete viimine prügilasse, põletamine ning kanalisatsiooni või veekogusse juhtimine on keelatud. Ohtlikud jäätmed vajavad erikäitlemist ja nendega võivad tegeleda vaid vastavat litsentsi omavad ettevõtted. Üle Eesti omavad ohtlike jäätmete käitluslitsentsi 2008.a. alguse seisuga 101 ettevõtet, neist Epler & Lorenz AS on Lasva vallas kogunud 2006-2007. aastal vastavalt 5,3581 ja 1,045 tonni ohtlikke aineid sisaldavaid jäätmeid. Peamisteks tekkivateks ohtlikeks jäätmeteks on õlid, rasvad, akud, värvid, liimid, kemikaalid, patareid, elavhõbedalambid, pestitsiidid, õli sisaldavad jäätmed ja kasutuselt kõrvaldatud ravimid. Tabel 11. AS Epler & Lorenz poolt Lasva valla elanikelt aastatel 2006 ja 2007 vastu võetud jäätmed. Jäätmeliik Jäätmekood 2006.a. kogus, t 2007.a. kogus, t Saastunud pakend 150110 0,031 0,017 Õlifiltrid ja pühkematerjal 150202 0,047 - Õlifiltrid 160107 0,002 Pliiakud 160601 0,732 - Õli sisaldavad jäätmed 160708 3,000 - Kemikaalid 200117 0,012 0,020 Pestitsiidid 200119 0,002 0,002 Luminestsentslambid 200121 0,0301 0,019 Õli ja rasv 200126 0,060 - Värvi-, laki- ja liimijäätmed 200127 0,126 0,168 Patareid 200133 0,013 0,003 Sortimata ravimikogumid 200198 0,017 0,002 Elektroonikaseadmed 200136 1,288 0,812 Kokku 5,3581 1,045 3.1.3.1. Probleemtooted Probleemtooted on akud ja patareid, polüklooritud bifenüüle (PCB) sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Probleemtoodete kogumise ja käitlemise peavad korraldama tootjad ning jäätmeseaduse mõistes ka maaletoojad ja müüjad. Probleemtoodete kogumiseks tehtavad kulutused katavad tootjad. 3.1.3.2. Tervishoiujäätmed Reaalselt tekkivat tervishoiuasutuste jäätmehulka on raske hinnata, sest enamasti töödeldakse tekkinud jäätmed juba kohapeal ning hiljem antakse jäätmekäitlejale üle kui olmejäätmed. Tervishoiul tekkivaid riskijäätmeid võib defineerida kui jäätmeid, mille vahetu kontakti puhul on käitlemisel teatud risk – teravad, torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed ning üldjuhul ka bioloogilised jäätmed (Riiklik juhendmaterjal. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus. DANCEE, 2001). Lasva vallas on tervishoiuasutusjäätmeid tekitavaks asutuseks perearsti praksis. Põllumajanduses loomakasvatusega tegelevatel ettevõtetel tekib samuti kasutuselt kõrvaldatud ravimeid ja muid veterinaarpreparaate. Tervishoiuasutustes ja veterinaarpraksises tekkivad jäätmed on järgmised: • bioloogilised jäätmed –vereülekandesüsteemid jne; • teravad ja torkivad jäätmed – ühekordsed süstlad, skalpellid, ampullid jm; • nakkusohtlikud jäätmed; • ravimijäägid; • kemikaalide jäätmed. Vastavalt Euroopa Nõukogu direktiivile 1999/31/EÜ prügilate kohta on nakkusohtlike jäätmete ladestamine tavajäätmete prügilatesse keelatud. 3.1.4. Suuremõõtmelised jäätmed Suuremõõtmeliste jäätmete hulka kuulub enamasti kasutuselt kõrvaldatud mööbel. Vallas on elanikud hajaasustuspiirkonnas harjunud põletama vana mööblit lahtisel lõkkel ning tiheasutus piirkonnas pannakse vana mööblit olmeprügi konteinerite kõrvale. Valla jäätmehoolduseeskirjaga on keelatud jäätmete põletamine, välja arvatud ohtlikke aineid mittesisaldavaid paberi-, kartongi- ja keemiliselt töötlemata puidujäätmed. Suuremõõtmeliste jäätmete üleandmiseks on Lasva vald sõlminud koostöölepingu Võru linnaga, valla elanikel on võimalus viia suurmõõtmelised jäätmed Võru Keskkonnajaama aadressil Lühike tn. 1. 3.1.5.Tööstusjäätmed Lasva vallas on ettevõtete põhiliseks tegevusalaks puidu töötlemine, millest tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb suuremat tähelepanu pöörata tekkivate jäätmete (saepuru ja teised puidujäätmed) taaskasutamisele. Tabel 12. Lasva vallas tegutsevate ettevõtete jäätmed. Ettevõtte nimi Olmejäätmed Tööstusjäätmed Jumek AS Leping AS Ragn-Sells Tekkinud puidujäätmed suunatud taaskasutusse PW Detail OÜ Leping AS Ragn-Sells Presskonteiner tööstuslike jäätmete jaoks (nahk, kangas). Metallijäätmed kogutakse ja müüakse edasi Taivi AS Tekkinud puidujäätmed (sh saepuru) müüdud küttematerjali tootvatele ettevõtetele Kapa Puit OÜ Veab ise otse prügilasse Tekkinud puidujäätmed suunatud taaskasutusse (kütteks) Lasva Liimpuidu AS Veab ise otse prügilasse Tekkinud puidujäätmeid kasutatakse oma katlamajas kütteks 3.2. Prügila Lähtuvalt Jäätmeseaduse § 32 sätestatud läheduse põhimõttest tuleb jäätmekäitluses jäätmed taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Vallas ametlikult tegutsevaid prügilaid ei ole. Võru maakonnas on avatud Võru valla territooriumil asuv Räpo prügila, mis suletakse uue Kagu-Eesti regionaalprügila valmimise järel või hiljemalt 16. juuli 2009.a. Kui selleks ajaks ei ole valmis Kagu-Eesti regionaalprügila, tuleb hakata jäätmeid vedama nõuetele vastavatesse prügilatesse (lähimad on Torma ja Paikuse prügilad). Räpo prügila käitaja on jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells AS, prügila teenindab kogu maakonda, prügilat kasutatakse alates 1972.a.. Jäätmekoguste hindamiseks kasutatakse prügilatesse paigutatud kaalumisseadmeid jäätmete massi arvestamiseks. Prügila asub valla keskusest ca 10km kaugusel. Nõuetele mittevastavate väikeprügilate sulgemine oli paratamatu, kuid problemaatiliseks on kujunenud uue Kagu -Eestit teenindava regionaalprügila asukoht. 3.3. Lasva vallas tegutsevad jäätmekäitlejad Praegusel hetkel Lasva valla ettevõtted ja majapidamised on sõlminud lepingu ja tellinud olmejäätmeveo jäätmeveofirmalt AS Ragn-Sells. Avalikes kohtades (valla koolid, hooldekodu, rahvamajad jne.) on vallavalitsuse poolt paigaldatud üldkasutatavad prügikonteinerid. Peale segaolmejäätmete kogumise on Lasva külas ohtlike jäätmete kogumise statsionaarne konteiner (endise Mahta tankla territooriumil). Kogutud ohtlikud jäätmed on antud üle vastavat litsentsi omavale ettevõttele AS Epler & Lorenz. Segapakendikonteinereid on Lasva valla territooriumil hetkel kokku 8 (5x0,6m3, mida tühjendab AS Cleanaway ja 3x2,5m3, mida tühjendab OÜ Utileek). Kuna konteinerid täituvad kiiresti, ja tühjendamissageduse tõstmise osas pole kokkuleppele jõutud, on tekkinud vajadus rohkemate konteinerite järgi siis sellest tulenevalt on käinud läbirääkimised MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooniga uute konteinerite paigaldamiseks sügisperioodil 2008. Paber-papi jaoks on konteinereid kokku 3 ja need asuvad suuremates külades. 4. LASVA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE PROBLEEMID Jäätmehoolduse probleemid tulenevad osaliselt üldistest Eesti probleemidest. Järgnevalt on ära toodud peamised Lasva vallas toimuva jäätmekäitlusega seonduvad kitsaskohad: • Ülevaade jäätmetekitajatest puudulik Jäätmestatistikast jäävad välja jäätmeveoga haaramata jäätmetekitajad, illegaalselt ladestatavad jäätmed, tekkekohas kompostitavad ja põletatavad jäätmed Seega puudub ülevaade vallas reaalselt tekkivatest jäätmekogustest. • Mittetäielik jäätmearuandlus Jäätmearuandluse probleem väljendub jäätmete ja jäätmekoodide erinevas tõlgendamises. Jäätmekoodidega ei teki probleemi ohtlike jäätmete korral, sest need liiguvad tekitajalt lõppkäitlejani koos saatelehtedega. Mitteohtlike jäätmete puhul saatelehed puuduvad ja iga aruande esitaja võib näidata jäätmekoodi oma arusaama järgi. • Jäätmete kohapealne taaskasutamine ja põletamine Toimub ulatuslik jäätmete kohapealne taaskasutamine, mille kohta puudub täielik info. Levinud on kõigi materjalide põletamine, mis tuld võtavad. Sealhulgas põletatakse näiteks ehitus- ja lammutusprahti, plastik-, kilepakendeid ja plastpudeleid, samuti ohtlikke aineid sisaldavaid jäätmeid. • Korraldamata jäätmevedu Korraldamata jäätmevedu on omakorda põhjuseks, miks prügi satub metsaalustesse, teeäärtesse ja võõrastesse prügikastidesse. Metsaaluste ja teeäärte puhastamine ning isetekkeliste prügilate likvideerimine nõuab vallalt iga-aastaseid lisakulutusi. • Halvad teeolud, eriti kevadel ja sügisel, mis raskendab ja piirab korraldatud jäätmeveo rakendumisel sellega haaratavate majapidamiste arvu. • Puudub biolagunevate jäätmete (aia- ja pargijäätmed ning korterelamutes tekkivad biojäätmed) ja reoveesetete käitlemisvõimalus – kompostimisväljak vallas. • Koostöö jäätmehoolduse alal naaberomavalitsuste vahel puudub. • Madal keskkonnateadlikkus ning informatsiooni vähesus Madal keskkonnateadlikkus väljendub selles, et elanikud ei teadvusta endale jäätmeid puudutavate probleemide tähtsust ning ei toimi säästva keskkonnakasutuse põhimõtte kohaselt. Elanikepoolne väärate jäätmekäitlusmeetodite kasutamine on tihti tingitud lihtsalt teadmatusest. Inimestel puudub arusaam selle kohta, milliseid keskkonna- ja terviseriske toob endaga kaasa jäätmete põletamine ja matmine. Tihti ei olda teadlikud olemasolevate eraldi kogutavate jäätmete kogumispunktide asukohtadest. • Järelvalve puudulikkus Keskkonnajärelvalve seadusega on kohalikul omavalitsusel kohustus teostada keskkonnajärelvalvet. 5. LASVA VALLA JÄÄTMETEKKE PROGNOOS 5.1.Olmejäätmed Olmejäätmete tekke vähenemist ei ole ette näha, sest suurenev tarbimine ja elanike ostujõu tõus soodustavad tekkivate jäätmekoguste suurenemist. Lõppladestamisele suunatavad jäätmekogused saavad hakata vähenema vaid siis, kui järjest rohkem jäätmeid suunatakse taaskasutusse. Selleks annab võimalusi pakendijäätmete kogumissüsteemi rakendumine ja teiste jäätmeliikide kohtsortimise arendamine. Ladestatavate olmejäätmete kogust vähendab ka paranev järelvalve jäätmekäitluse üle (Keskkonnaministri 29. 04. 2004.a. määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ kehtestab prügilatele kohustuse rakendada ranget kontrolli ladestatavate jäätmete üle), mille tulemusel peaks paranema jäätmestatistika kvaliteet ning olema välistatud olukord, kus olmejäätmetena ladestatakse muid jäätmeliike. Kirjeldatud olmejäätmete koguse vähenemine on võimalik üksnes muude jäätmeliikide koguste suurenemise arvelt. Võib oletada, et olmejäätmete teke suureneb peamiselt tarbimise kasvu arvelt umbes 3 kuni 5 protsenti aastas. Kõrvaldamist vajavate olmejäätmete koguse muutused tulenevad eelkõige muutustest tarbimisstruktuuris, vähemal määral ka teistest asjaoludest. Valla jäätmekäitluse arendamise seisukohalt võib lugeda olulisemaks olmejäätmete käitlussüsteemist väljas olevate kodumajapidamiste liitumist süsteemiga ja sellest tulenevalt käideldavate jäätmete koguste kasvu. Eestis tekib aastas 200-300kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta. Võrumaa jäätmekava kohaselt tekib Võrumaal ühe elaniku kohta 103kg segaolmejäätmeid aastas, mis on Eesti keskmisest tunduvalt väiksem. Tekkivate olmejäätmete kogus sõltub suuresti elanike tarbimisharjumustest ning kaubandus ja teiste teenindusettevõtete lähedusest või paremast ühendusest suuremate tõmbekeskustega. Võrumaa Keskkonnateenistuse andmetel tekkis Lasva vallas 2006.a. ühe inimese kohta prügi 115kg ja 2007.a. 88,6kg. Eeltoodust tulenevalt on arvestatud Lasva valla jäätmete tekkeks ca 89kg/a elaniku kohta (vt. tabel 13). Tabel 13. Lasva valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate jäätmete kogus. Küla Elanike arv Hinnanguliselt tekkiv jäätmekogus t/a. Lasva 314 27,943 Kääpa 313 27,857 Otsa 152 13,528 Tsolgo 88 7,832 Puusepa 85 7,565 Pässa 80 7,120 Pille 66 5,874 Pindi 61 5,429 Kühmamäe 53 4,717 Sooküla 52 4,628 Paidra 42 3,738 Madala 38 3,382 Nõnova 32 2,848 Kannu 30 2,670 Kõrgessaare 29 2,581 Listaku 29 2,581 Tammsaare 28 2,492 Peraküla 27 2,403 Noodasküla 27 2,403 Lehemetsa 23 2,047 Mõrgi 21 1,869 Voki-Tamme 21 1,869 Pikasilla 20 1,780 Oleski 19 1,691 Villa 19 1,691 Tüütsmäe 18 1,602 Pikakannu 17 1,513 Hellekunnu 16 1,424 Husari 14 1,246 Tiri 12 1,068 Tohkri 12 1,068 Rusima 10 0,890 Lauga 9 0,801 Mäessaare 7 0,623 Andsumäe 7 0,623 Saaremaa 6 0,534 Kaku 6 0,534 Kokku 1803 160,467 5.2. Pakendijäätmed Eestis on prognoositud seoses tarbimise kasvuga olmejäätmetes sisalduvate pakendijäätmete keskmise koguse kasvu praeguselt 85 kg-lt elaniku kohta aastas 125 kg-ni 2009.a. elaniku kohta aastas. Seega tuleb valla jäätmehoolduses rõhku panna pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldamisele ja täiustamisele, mis tuleneb Pakendiseadusest. Lisaks joogitaarale kehtestatavale tagatisrahale kohustatakse tootjaid ka muud müügipakendit tagasi koguma, mis peaks samuti suurendama eraldi kogutud pakendijäätmete koguseid. Seega peaks pakendijäätmete osakaal olmejäätmetes aja jooksul mõnevõrra vähenema. 5.3. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete kogus sõltub suuresti investeeringutest ja ehitusmahtudest. Lähtudes eeldatavatest ehitusmahtude kasvust ning ehitus- ja lammutusjäätmete enamkorraldatud käitlemisest on oodata tekkivate ning vastavalt käideldud (sh. statistikas kajastuvate) ehitus- ja lammutusjäätmete koguse suurenemist. Teisalt, ehitus- ja lammutusjäätmete korrektse käitlemise tulemusena ladestavate jäätmete kogus võib väheneda. Ehitusjäätmete tekke vähendamise ja taaskasutusse suunamise edukus sõltub suuresti tööde organiseerimisest – ehitusprahi ja purunenud materjalide koguse vähendamine, materjalide ladustamise tingimuste parandamine, jäätmete kohtsorteerimine, ohtlike jäätmete eraldamine jne. Lammutusjäätmete taaskasutuse eelduseks on tööde hea organiseerimine, pidades silmas saadud materjalide taaskasutamise võimalusi. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise suunamisel on oluline roll kohalikul omavalitsusel. Kohalik omavalitsus saab antud jäätmete käitlust suunata näiteks ehitus-lammutustööde projekteerimistingimustes vastavate nõuete esitamisega ning suuremates projektides ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse kajastamise nõudmisega. 5.4. Tööstusjäätmed Kuivõrd Lasva vallas on peamisteks tööstusjäätmeteks puidujäätmed, mis on väärtustatud toorainena ja millele leidub turgu. Kõrvaldamisele suunatavad jäätmekogused on stabiliseerumas ja enamus tekkivatest jäätmetest suunatakse taaskasutusse. 6. JÄÄTMEKÄITLUSE KAVANDAMINE. EESMÄRGID. Jäätmehooldusalaste eesmärkide määratlemisel võetakse aluseks Lasva valla arengukavas toodud eesmärke ja tegevusi ning Jäätmeseadusesja Pakendiseadusesning nende alusel kehtestatud määrustega sätestatud jäätmehoolduse üldisi tingimusi. Valla tasandil lähtutakse eelkõige Riigi jäätmekava eesmärkidest, milles on juba tehtud maakonna jaoks asjakohane valik. Jäätmehoolduse korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: «saastaja maksab» põhimõte – jäätmetekitaja kohustub kandma kõik kulutused jäätmete käitlemisele ning nendest põhjustatud keskkonnakahjustuste likvideerimisele; «tootja vastutuse» põhimõte – kui tooted on muutunud jäätmeteks, peab tootja korraldama nende kogumise ja käitlemise ning taaskasutamise võimalikult suures ulatuses; läheduse põhimõte – jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal keskkonnanõuetele vastavas ning parimat tehnoloogiat kasutavas jäätmekäitluskohas; Lisaks eeltoodud põhimõtetele on eeldatud, et lähiaastatel piirkonna elanike arv oluliselt ei kasva. Samas aga suureneb kindlasti olmejäätmete kasv, seda tingituna elanike elatustaseme kasvust ja tarbimisharjumuste muutumisest. Jäätmete kogumissüsteemi planeerimisel on eeldatud, et elanike keskkonnateadlikkus suureneb ning korraldatud olmejäätmete kogumissüsteemiga liituvad enamus piirkonna jäätmetekitajaid. Seetõttu suureneb vajadus taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsema korraldamise järele. Arvestades, et taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine on peamine võimalus jäätmetekitajatel igapäevase jäätmehooldusega seotud kulutusi kokku hoida, peaks kõigil jäätmetekitajatel olema võimalikult võrdsed võimalused jäätmetest vabanemiseks. Seepärast on piirkonna jäätmehoolduse planeerimisel suuremat tähelepanu pööratud hajaasustusega piirkondade kaasamisele korraldatud jäätmekogumissüsteemiga. Lasva vallas rakendatakse kolmetasandilist jäätmekäitlussüsteemi: Esmatasandiks on kohtsorteerimine ehk jäätmevaldajate poolne jäätmete sorteerimine nende tekkekohas. Teisel tasandil toimub elanikkonnalt kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmete kogumispunktides ja üksikkonteinerites (näit. pakendikonteinerid). Teine tasand on omavalitsuse tasand. Kolmas tasand on jäätmekäitluskoht, kus toimub jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine. Sellesse tasandisse kuuluvad suured prügilad ja suured jäätmete taaskasutussõlmed. Kolmandat tasandit korraldab riik ja kohalikud omavalitsused. Omavalitsusel on võimalik teha koostööd planeeritava Kagu-Eesti ja teiste käigusolevate regionaalprügilate (jäätmekeskuste) töö koordineerimisel. Tabel 14. Jäätmekäitluse üldised eesmärgid ja korraldus. Eesmärk Vajalikud korraldused Jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine • Lasva valla jäätmekava koostamine ja pidev täiendamine (2008.a.) • vallavalitsuse kontroll jäätmete tekke ja nende edasise käitlemise osas kooskõlas Keskkonnajärelevalve seadusega. • informatsiooni kogumine st. jäätmeteket ja edasist käitlemist kirjeldava andmebaasi loomine (2008.a.) • selgitustöö ja koolituste läbiviimine (aastaringselt) Taaskasutatavate jäätmete koguse suurendamine • taaskasutatavate jäätmete sortimine nende tekkekohas (pakendi- ja papi-paberikonteinerite paigaldamine 2008.a.) • eraldi sortimise motiveerimine taaskasutatavate jäätmete tasuta äravedamisega • turu olemasolu tagamine sorditud materjalidele Ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine • biolagunevate jäätmete eraldamine ja kompostimine tekkekohas Jäätmete ohtlikkuse vähendamine • ohtlike ainete kasutamise piiramine nii ettevõtetes kui ka elanike poolt (seda on reguleeritud riiklikul tasandil) • ohtlike jäätmete optimaalse kogumissüsteemi tagamine (konteiner Mahta tankla territooriumil) Kõigi jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja veo süsteemi • korraldatud olmejäätmeveo rakendamine, kogu valla jäätmetekitajate hõlmamine sellega (2008 - 2009.a.) • selgitustöö tegemine (aastaringselt) Illegaalsete prügiladestute likvideerimine • korraldatud olmejäätmeveo rakendamine • prügistuskohtade heakorrastamine Keskkonnariski põhjustava jääkreostuse ja mürgiladude likvideerimine • jääkreostuse kaardistamine • keskkonnariski hindamiste läbiviimine • rahastamisallikate leidmine 6.1Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. 6.1.1 .Segaolmejäätmed Olmejäätmete, kui kõige heterogeensema koostisega jäätmegrupi, puhul on vajalik eesmärkide püstitamiseks ning lahendusteede leidmiseks jäätmevaldajate registri olemasolu. Lasva vallal on jäätmevaldajate register olemas. Olmejäätmete tekke vähendamine on keeruline probleem, mis ei ole õnnestunud ka arenenud jäätmehooldusega riikides. Olmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamine sõltub jäätmete sorteerimise, lahuskogumise ja taaskasutamise määrast ning inimeste tarbimisharjumustest. Lasva vallas, nagu ka kogu Eestis, on prognoositav olmejäätmete tekke kasv aastas keskmiselt 3-5%. Eesmärgiks on stabiliseerida olmejäätmete teke inimese kohta aastaks 2009. Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamise üheks suunaks on keskkonnale ja inimese tervisele ohutute materjalide (ainete) kasutamine. Tabel 15. Segaolmejäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamine. Eesmärgid Tegevused • elanikkonna teavitamine ja harimine, et saavutataks olmejäätmete sorteerimine. • tekkivate olmejäätmete taaskasutamine vähemalt 30% ulatuses • biolagunevate jäätmete kohtsortimise, kompostimise võimaluste ja vajaduste kindlaksmääramine ning olmes tekkinud biolagunevatest jäätmetest taaskasutusse suunata 50%. • Selgitustöö tegemine elanikkonna hulgas tagamaks ohtlike jäätmete sorteerimine kohapeal • olmejäätmete ladustamisel tekkivate keskkonnamõjude vähendamiseks pakendi ja pakendijäätmete kohtsortimine ja sorteeritud jäätmete nõuetekohane edasine käitlemine. Lasva Vallavalitsus on suurematesse külakeskustesse paigutanud taaskasutatavate jäätmete kogumiskonteinerid • biolagunevate jäätmete eraldamine jäätmete tekkekohas nende kompostimiseks ja taaskasutamiseks; • kodumajapidamistes ja asutustes tekkivate ohtlike jäätmete kohtsortimine ja sorteeritud ohtlike jäätmete nõuetekohane edasine käitlemine. 6.1.2.Ohtlikud jäätmed Peamiseks ohtlike jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise abinõuks on tootmises ohtlike ainete mittekasutamine ja/või nende kasutamise vähendamine. Kõikide ohtlike ainete puhul ei ole see aga võimalik, teatavatel juhtudel võib väheohtlike materjalide kasutamisel langeda ka toodangu kvaliteediomadused. Jäätmete ohtlikkuse vähendamisel ning jäätmekäitlusest tuleneva keskkonnaohu minimeerimisel on esmatähtis koguda ohtlikud jäätmed tavajäätmetest eraldi ning need kahjutustada vastavaid nõudeid järgides. Ettevõtluses ning kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumis- ning üleandmissüsteem on erinev. Vastavalt Jäätmeseadusele on kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise süsteemi korraldajaks kohalik omavalitsus. Ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal anda käitlemiseks üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Jäätmetekitaja peab tasuma üle antud jäätmete käitluskulud. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete käitluse seisukohalt on vajalik: • saavutada kontroll kõikide ohtlikke jäätmeid tekitavate ettevõtete üle, kaasa arvatud väikeettevõtlus; • tagada ohtlike jäätmete kogumisel tervise- ja keskkonnakaitseliste nõuete täitmine; • vajadusel rajada ettevõtetesisesed ohtlike jäätmete kogumispunktid; • lõpetada ohtlike jäätmete käitlemine selleks mitte õigust omavate isikute poolt; • jääkreostuskollete ohtlikkuse välja selgitamine ja vajadusel saneerimine. Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad on tulenevalt Jäätmeseadusest probleemtooted, mille tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Eesmärgiks on korraldada tekkivate elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumine kogumisaktsioonidena. 6.1.3. Pakendijäätmed Prioriteetseks suunaks on pakendi ja pakendijäätmete vähendamine. Pakendijäätmete vähendamine on võimalik läbi elanikkonna kui jäätmetekitaja vastavasuunalise harimise ja selgitustöö (säästev tarbimine, kaupade teadlik valik jne). Samuti oleks oluline keskkonnahoiualase selgitustöö läbiviimine ka tootjate - kui pakendite valmistajate hulgas. Pakendijäätmete tekke vähendamise võimalusi piirab oluliselt valitsev tarbimiskultuur, millest tulenevalt moodustab tootest väga olulise osa just pakend. Reaalseks suunaks tekkinud pakendi ja pakendijäätmetest tulenevate probleemide lahendamisel on valikkogumine ja taaskasutamise suurendamine. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteem saab toimida edukalt üksnes juhul kui toimub nende sorteerimine tekkekohas, mille tulemused sõltuvad elanikkonna kaasamise määrast. Pakendi ja pakendijäätmete valikkogumise ja taaskasutusse suunamisel on eesmärgiks ellu rakendada kogu piirkonda hõlmav pakendiettevõtetel baseeruv pakendi ja pakendijäätmete kogumisvõrgustik. Omavalitsusel on pakendijäätmete kogumissüsteemis suunav ja koordineeriv roll. Eesmärgid: • vältida ja vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustamist; • soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist muul viisil, mis tagaks pakendijäätmete taaskasutamise Pakendiseaduses ettenähtud mahus; • vähendada pakendi ja pakendijäätmete ebasobivat (kahjulikku) mõju inimesele ja keskkonnale; Eesmärgiks sihtarvude osas on, et pakendijäätmete kogumassist taaskasutataks vähemalt 50% ja võetaks ringlusse vähemalt 25% aastas ning iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. 6.1.4.Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa olmejäätmetest. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed, sõnnik jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid, nagu paber, köögijäätmed, haljastusjäätmed. Haljastusjäätmetest saab eristada valla haljastusjäätmeid ja koduaedades tekkivad haljastusjäätmeid. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivad haljastusjäätmed lähevad vajadusel pinnase täitematerjaliks. Hajaasustuspiirkondades eramajapidamistes enamasti biolagunevad jäätmed komposteeritakse kohapeal. Kortermajade puhul on võimalik rakendada kompostreid, kuid kuna on tegemist uudse lähenemisega, ei saa sellele esialgu panna suuri lootusi. Uue Riigi jäätmekavaga on antud omavalitsustele ülesanne rakendada biolagunevate jäätmete tsentraalset kogumist ning arendada välja vastav käitlussüsteem. Ehkki võib eeldada, et suurtes kogustes biolagunevate jäätmete töötlemine niipea ei rakendu, tuleb tagada, et aastaks 2010 oleks biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates jäätmetes alla 45 massiprotsenti. Järgnevalt on ära toodud kohalikul tasandil püstitatud eesmärgid: • Vähendada biolagunevate jäätmete tekkimist potentsiaalse jäätmetekitaja juures. • Vältida ohtlike ja bioloogiliselt mittelagunevate jäätmete sattumist biolagunevate jäätmete hulka. • Keskkonnaohutult kõrvaldada biolagunevad jäätmed, vähemalt koguse osas, mida ei tohi prügimäele ladestada lähtudes jäätmeseaduse piirangutest. • Taaskasutada tekkinud, eraldi kogutud või sorteeritud biolagunevad jäätmed. Biolagunevate jäätmete käitlemise positiivsed küljed: • Biolagunevate jäätmete käitlemine aitab vähendada prügilatesse ladestavate jäätmete kogust; • Prügilatest eraldub õhku vähem kasvuhoonegaase, mis on keskkonnale kahjulikud (neist ohtlikum on CH4), sellest tulenevalt väheneb prügilatest leviv hais; • Orgaanilise aine vaesed prügilad stabiliseeruvad kiiremini; • Vähem on prügilale iseloomulikke häiringuid: linde, närilisi, putukaid; • Prügilates tekib vähem mürgist nõrgvett, mis võib reostada pinnast ja põhjavett; • Prügilates on lihtsam teha järelhooldustöid; • Spetsiaalseadmetes saab biolagunevate jäätmete lagunemisel eralduvast metaanist toota soojusenergiat; • Biolagunevate jäätmete lagundamissaadust – komposti • saab kasutada mullaviljakuse parandamiseks või täitematerjalina. 6.1.5. Reoveesete Reoveesette kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel reguleerib keskkonnaministri 30.detsembri 2002.a. määrusega nr 78. Nimetatud määrus on kooskõlas Jäätmeseadusega, Veeseadusega ning arvestab ka Euroopa Nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ keskkonna, eriti mulla kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses. Määruses käsitletakse reoveesette kasutamist põllumajanduses, lubatud raskemetallide sisaldust ning seda, kui sageli võib setet põldudele laotada. Reoveesette käitlemise eesmärgid: • tagada elanikkonnale kvaliteetne joogivesi; • tagada reoveepuhastite reoveesette töötluse vastavus keskkonnanõuetele; • suunata kogumis- ja settekaevude sete reoveepuhastitesse; Eesmärkide realiseerimiseks vajalikud tegevused: • viia reoveesette käitlemine ja kasutamine kooskõlla kehtivate õigusaktidega; • tuleb osaleda projektides, mis tagavad elanikkonnale puhtama joogivee, reovee nõuetekohase puhastuse ning keskkonda lastava heitvee puhtuse. 6.1.6.Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete kogus sõltub otseselt majanduslikust olukorrast. Mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub vanade majade lammutamine ja uute ehitamine ning uute teede rajamine. Eesmärgiks on ehitus- ja lammutusjäätmete tekke vähendamine, tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine, ohtlike jäätmete püsijäätmetega segunemise vältimine, taaskasutatavate materjalide kasutuse suurendamine. Jäätmekoguste vähendamise ja taaskasutamise eeldused peituvad eelkõige uusehitiste projekteerimises ja planeerimises. Otseselt sõltub jäätmetekke minimiseerimine ehitus- ja remondiettevõtete tegevusest. Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeid vältida ja vähendada mõistliku töökorraldusega jäätmete tekkekohas. Selleks tuleb seada eesmärgiks: • suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist; • vähendada materjalide raiskamist tööde kõikidel etappidel; • vähendada ohtlike ainete kasutamist; • eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed, et tagada nende eraldi käitlemine; • lammutusjäätmete hulgast, kus on võimalik, eraldada turuväärtust omavad materjalid; • lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada probleeme ning kvaliteedi langust. Eraldi eesmärgina tuleb rõhutada kontrolli saavutamist ehitusjäätmete tekke üle, kuna osa ettevõtete tegevuses tekkivatest jäätmetest pannakse sageli olmejäätmete kogumiseks mõeldud konteineritesse. Seda eriti väikeste ehitus- ja remondiettevõtete tegevuse käigus. Lähiaastatel on prognoositav mineraalsete jäätmete koguse kasv, lähtuvalt seadusandluse tõhusamast rakendamisest (vajalikud ehitusprojektid, vedajatel jäätmeload jne.) ning karmistuvast järelvalvest. Põhiliseks käitlusskeemiks on tekkivate jäätmete kohapealne sorteerimine ja järgnev taaskasutamine. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada järgnevalt: • täitematerjalina, kus ei ole esitatud kõrgeid kvaliteedinõudeid (näit. pinnasetäiteks) • sorditud jäätmete taaskasutamine otseses ringluses; • sorditud ja ohtlike lisanditeta puidujäätmete põletamine. Puhast puitu ja puittaarat võib kasutada ehitusmaterjalitööstuses, kütteks või hakituna kompostis. Puidu taaskasutamist raskendab asjaolu, et ta on tavaliselt kas immutatud, lamineeritud või värvitud. 6.1.7.Tervishoiuasutuste jäätmed. Lasva valla jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. Eesmärk on tagada ohtlike tervishoiujäätmete kogumine ja nõuetekohane käitlemine. 6.1.8.Põllumajandusjäätmed Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad Loomatauditõrje seadus ning põllumajandusministri määrus «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord». Põllumajandusjäätmete käitlemise eesmärgid: • hea põllumajandustava rakendamine; • loomaväljaheidete käitlemisel tuleb nende hoidmine ja taaskasutamine viia kooskõlla keskkonnanõuetega; • põllumajanduses tekkivate riskijäätmete (loomsete jäätmete) keskkonnaohutu käitlemine. Eesmärkide realiseerimiseks vajalikud tegevused: • põllumajanduses tekkivad jäätmed (taimekasvatusjäätmed ja sõnnik) tuleb kasutada väetisena; • kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmed (riknenud viljad, põhk jmt) tuleb taaskasutada kompostimisel; • loomaväljaheidete hoidmine ja taaskasutamine peab toimuma veekaitsenõuetele vastavates sõnniku- ja virtsahoidlates, laotamisel peab järgima ruumilisi ja ajalisi piiranguid ning laotusnorme; • kõrge ja eririskiga loomsed jäätmed tuleb viia vastavat litsentsi omavatesse ettevõtetesse, kus töödeldakse jäätmed ümber lihakondijahuks, mis hävitatakse põletamise teel • madala riskiastmega jäätmeid võib käidelda tehastes, kus on piisava võimsusega ja vastava loaga varustatud töötlemiskeskused. 6.1.9. Suuremõõtmelised jäätmed Valla elanikke tuleb teavitada võimalusest, et suuremõõtmelisi jäätmeid on võimalik Võru keskkonnajaamas üle anda. Eesmärgid: • vältida valla territooriumi risustamist suuremõõtmeliste jäätmetega; • vältida vana mööbli põletamist; • suurema kasutusväärtusega esemete taaskasutamine. Tegevused: • elanike regulaarne teavitamine kohalikus ajalehes või internetis suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalustest; • jäätmekogumispunkti toodud suurema kasutusväärtusega suuremõõtmeliste mööbliesemete taaskasutuselevõtmine. 6.1.10. Ettevõtluses tekkivad jäätmed Ettevõtetes tuleb rakendada jäätmevaeseid tehnoloogiaid ja parimat võimalikku tehnikat, vähendamaks jäätmete ohtlikkust ja suurendamaks nende taaskasutust. Jäätmekäitlusega tuleb arvestada juba tootmise kavandamisel. Ettevõtluses tekkivate jäätmete taaskasutusse suunamisel on oluline rakendada jäätmete liigiti sorteerimist. Eesmärgiks tuleb seada kõikide eraldikogutud jäätmete taaskasutusse suunamine, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik. Eesmärgid: • uute ja rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine; • kõikide ettevõtete jäätmekäitlussüsteemi parem korraldatus. Puidujäätmed Puidujäätmete koguse vähendamine on seotud puidu kui loodusvara säästva kasutamisega. Võimalused selleks on järgmised: • kadude (jäätmehulkade) vähendamine puidu töötlemisel ja parima võimaliku tehnika rakendamine; • puidujäätmete kasutamine teisese toormena. Puidujäätmete koguseid on võimalik vähendada väga lihtsate võtete abil - tuleb vältida puidujäätmete niiskumist, laialikandumist ja saastumist muude ainetega. Nendest reeglitest kinni pidades on neid võimalik suuremas ulatuses taaskasutada ja teisese toormena turustada. Puidujäätmed võib muuta ohtlikuks puidu töötlemine mitmesuguste lisaainetega (liimid, peitsid, värvid, lakid). Tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamisel on peamiseks võimaluseks tootmises kasutatavate ohtlike ainete väljavahetamine vähemohtlike ainete vastu, samuti on oluline ka ohtlike ainetega töödeldud ja töötlemata puidujäätmete segunemise vältimine. Siiski ei ole puidutööstuses enamasti ohtlike puidujäätmete teke oluliseks probleemiks, kuivõrd lisaainetega puidu töötlemine toimub enamasti tööstusprotsessi lõppfaasis, kust enam jäätmeid oluliselt ei teki. Kõik tekkivad puidujäätmed on vaja suunata taaskasutusse, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik ning sellega ei kaasne suurenevat keskkonnamõju. Vajalik on juba ladustatud puidujäätmetele kasutusvõimaluste leidmine. Tekkivate puidujäätmete taaskasutamise võimalused on järgmised (mitte ohtlike ainetega töödeldud puidujäätmed): • puidujäätmete põletamine energia tootmiseks; • puidujäätmete kompostimine koos teiste biolagunevate jäätmetega; • puidujäätmete (nt puukoore) kasutamine haljastuses; • saepuru kasutamine loomadele allapanuks. 6.2. Jäätmete taaskasutamine , kõrvaldamine. 6.2.1. Taaskasutamine Jäätmete taaskasutamisel on omad piirid, mille ületamine tõstab tunduvalt investeeringute vajadust ja töökulu. Paratamatult on vaja mittekasutatav osa kas põletada, ladustada või kompostida. Jäätmete taaskasutamise eelduseks on jäätmete liigiti sorteerimine, jäätmete segunemise vältimine, tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega ning elanike oskuslik kaasamine jäätmehooldusesse. Majanduslikuks vahendiks on sorteeritud ja sorteerimata jäätmete erinev maksustamine. Eesmärgid ja tegevused: • Korraldatud olmejäätmesüsteemi viimine vastavusse Jäätmeseaduse nõuetele: o korraldatud olmejäätmeveo konkursi välja kuulutamine o korraldatud olmejäätmeveo rakendumine • Taaskasutatavate jäätmete kogumissüsteemi laiendamine • Elanikkonna teadlikkuse tõstmine, et saavutada olmejäätmete sorteerimine; • Tekkivate olmejäätmete (ka pakendijäätmete) taaskasutamine võimaluste piires; • Biolagunevate jäätmete kohtsorteerimise, kompostimise võimaluste ja vajaduste kindlaks määramine; • Jäätmete taaskasutamise osakaalu saavutamine 30 - 40% kogutavatest jäätmetest (5 aasta jooksul); • Ohtlike ainete kasutamise vältimine või nende kasutamise vähendamine tagamaks hilisema jäätmete taaskasutuse võimaluse. • Puidujäätmete taaskasutamine ettevõtte siseselt – teiste toodete tootmiseks (puidugraanuli või -briketi tootmine), soojusenergia tootmiseks; • Puidujäätmete kompostimine koos reoveesette, haljastusjäätmete ning kodumajapidamistes tekkinud biolagunevate jäätmetega (nt. toidujäätmed) ; • Puidujäätmete kasutamine soojusenergia tootmiseks väljaspool ettevõtte territooriumi (kaugküttevõrgustik ja eramajapidamised). 6.2.2. Kõrvaldamine Lasva vallas on jäätmekäitluse lõppfaasina reaalseks teeks taaskasutust mitteleidvate jäätmete ladestamine prügilas. Lähtuvalt läheduse põhimõttest ladestatakse Lasva vallas tekkivad jäätmed enamasti Räpo prügilasse. Kuna Räpo prügila ei vasta keskkonnanõuetele ning tema viimine neile vastavaks on äärmiselt keerukas ning kulukas, siis vastavalt seadusandluses esitatud tähtaegadest tuleb ta sulgeda hiljemalt 16.07.2009. aastaks. Edaspidi hakatakse Lasva vallas tekkivaid jäätmeid vedama nõuetele vastavatesse prügilatesse. Loomsete jäätmete käitlemise, sh. kõrvaldamisega, tegelevad ettevõtted peavad olema tunnustatud Veterinaar- ja Toiduameti poolt. Eri riskiastmega loomsed jäätmed suunatakse käitlemiseks vastavat tunnustust omavatesse ettevõtetesse. 6.2.2.1. Jäätmete põletamine Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud ohtlikke aineid mitte sisaldavate paberi-, kartongi- ja keemiliselt töötlemata puidujäätmete põletamine. 6.3. Jäätmekäitluseks vajalik loodusvara Jäätmeseaduses on jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara all mõeldud vee, turba, savi ja pinnase kasutamise mahu hinnangut. Vähesel määral võivad erinevad loodusvarad leida kasutust jääkreostuste likvideerimisel, ebaseaduslike prügi mahapanekukohtade katmisel ja planeeritava maakondliku jäätmekeskuse ning kompostimisväljaku rajamisel. Vaja minevat loodusvarade mahtu ei saa praegu täpselt hinnata ning see selgub juba konkreetsete tegevuste kavandamise ning projekteerimise käigus. 6.4. Koostöö teiste omavalitsustega Jäätmekäitlus on maakonnapiire ületav tegevus. Kagu - Eesti piirkonna jäätmekäitluse korraldamiseks asutati maakondade omavalitsuste koostöös äriühing, mis koordineerib Kagu - Eesti regionaalprügila projekti. AS Kagu - Eesti Jäätmekeskus hakkab teenindama kogu Kagu - Eesti nelja maakonda - Võru, Tartu, Valga, Põlva, ning osa Viljandi ja Jõgeva maakonnast. Käesoleva ajani ei ole jäätmekeskuse täpseid funktsioone ja ülesandeid paika pandud. Võib eeldada, et jäätmekeskusele saab suunata jäätmekäitluse konkursside läbiviimise, arendustöö, keskkonnateadlikkuse tõstmisega seonduvad projektid. Omavalitsuste jäätmealaste ülesannete delegeerimine jäätmekeskusele saab toimuda alles peale jäätmekeskuse töölerakendumist. Jäätmekäitluse paremaks ning hõlpsamaks korraldamiseks on otstarbekas teha Lasva vallavalitsuse ning naaberomavalitsuste vahel teatavates suundades koostööd. Peamised ühistegevuse valdkonnad on: • projektide, rahataotluste koostamine; • korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamine; • jäätmealase statistika, arvestuse, registrite pidamine; • selgitustöö ja ürituste korraldamine, teavitamine; • jäätmealaste uuringute korraldamine. Üheks omavalitsuste koostöö suunaks on jäätmejaamade rajamine ja haldamine. AS Entec poolt koostatud «Võrumaa jäätmejaamade asukoha valik» töös on välja pakutud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks viis jäätmejaama: • Võru – teeninduspiirkond Võru linn, Võru, Lasva ja pool Sõmerpalu valda; • Antsla – teeninduspiirkond Antsla, Urvaste ja pool Sõmerpalu valda; • Vastseliina – teeninduspiirkond Vastseliina, Misso ja Meremäe vald; • Rõuge – teeninduspiirkond Rõuge ja Haanja vald; • Varstu – teeninduspiirkond Varstu ja Mõniste vald. Eelpool nimetatud töös tehti ka jäätmete ümberlaadimisjaama tasuvusanalüüs, kuid selle vajaduse üle otsustamine on jäetud jäätmevedamisteenust osutavale ettevõttele. Laadimisjaamas toimub nii sorteeritud kui sorteerimata jäätmete vaheladustamine ja edasiseks käitluseks edasi suunamine. Seal võib toimuda ka jäätmete tihendamine ja pakkimine. Ümberlaadimisjaam võib hõlmata mitut omavalitsust. Ümberlaadimisjaama rajamist võrreldi alternatiiviga, et kõik Võru maakonnas tekkivad jäätmed viiakse otse Kagu- Eesti prügilasse väikeste prügiveoautodega. Analüüs on tehtud ainult kulude alusel, kuna tulud on võrdsed. Ettevõtte kasuminormiks on 12 protsenti. Maakond on jagatud 5 jäätmekäitluse teeninduspiirkonnaks ning määratud teeninduspiirkonna keskus. Tekkivaks olmejäätmete koguseks on arvestatud (Ragn-Sells AS andmetel) 5 822 tonni aastas. Kui elanikkond sorteeriks jäätmeid maksimaalselt, oleks tekkivaks olmejäätmete koguseks 3 444 tonni aastas. Võib tekkida küsimus ümberlaadimisjaama dimensioneerimises pikas perspektiivis. Samas ei saa unustada fakti, et ühe elaniku kohta arvestatavad jäätmekogused on aasta-aastalt suurenenud. 6.5. Elanike ja ettevõtete jäätmeteadlikkuse arendamine Kaasaegne jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolek on omakorda seotud motiiviga – vähendada jäätmekäitluse maksumust, parandada elukeskkonda tervikuna jne. Pideva selgitustöö ja teavitamise aluseks on eesmärgistatud info edastamine, info edastamise viisideks on kohalikud ajalehed, kuulutused, viidad, bukletid, internet. Kuna interneti kasutamine on maapiirkondades piiratud, siis on informatsiooni vajalik dubleerida paberkandjal. Eesmärgid keskkonnateadlikkuse edendamisel: • elanikele konkreetse jäätmekäitlusinfo jagamine; • sorteerimis- ja eraldikogumisharjumuste juurutamine elanikkonna hulgas. Eesmärkide realiseerimiseks vajalikud tegevused: • jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimisel tuleb elanikke kaasata ja vastavat selgitustööd teha regulaarselt; • elanikud ja ettevõtted peavad saama konkreetset jäätmekäitlusinfot; • elanikud ja ettevõtted peavad harjuma jäätmeid koguma, sorteerima, ja taaskasutama; • sorteerimine ja eraldikogumine peab viima jäätmete vähenemiseni, jäätmekäitluse maksumuse vähenemiseni ning elukeskkonna paranemiseni; • info edastamisviisidena kasutada kohalikku ajalehte, kuulutusi, viitasid, buklette ja internetti; • on vaja läbi viia erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele, arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, noored), asustust/elukohta (eramajad, korterelamud); • ulatuslikuma teavitustöö tegemiseks on vaja ilmselt rahalist abi otsida ka väljastpoolt valda (keskkonnafondidest), võimalik on kaasata ka kohalikke ettevõtjaid. 6.6. Jäätmekäitluse regulaarne korraldus ja järelevalve Järelvalvet jäätmekäitluse osas teostavad järgmised institutsioonid: • omavalitsused; • Veterinaar- ja Toiduameti Võrumaa Veterinaarkeskus (loomsete jäätmete osas); • Keskkonnainspektsioon (Võrumaa osakond). Keskkonnajärelevalve seadus kehtestab keskkonnajärelevalvet teostavate, samuti keskkonnajärelevalvele allutatud isikute ning asutuste õigused ja kohustused ning järelevalve toimingute korra. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja –kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või instantsid või kui neid ei ole määratud, siis vallavalitsus. Järelvalve tõhustamine on vajalik jäätmekäitlusalaste rikkumiste vähendamiseks. Selleks omakorda on oluline jäätmevaldajatest ülevaate saamine, mille juures aitab jäätmevaldajate register. Keskkonnajärelevalvega peaks omavalitsuses tegelema kindlad inimesed. Järelevalve tõhustamiseks võib koostööd teha Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnateenistuse, teiste omavalitsuste ja jäätmevedajatega. Tõhusaks võib osutuda elanike kaasamine jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisel. Järelvalve tõhustamise eesmärgid: • jäätmekäitlusalaste rikkumiste viimine miinimumini. Eesmärkide realiseerimiseks vajalikud tegevused: • tuleb määrata või volitusi anda keskkonnajärelvalvega tegelevatele isikutele või instantsidele; • regulaarselt tuleb kontrollida eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitlust, vajadusel rikkujate karistamine; • tuleb kontrollida korraldatud jäätmeveo toimimist; • tuleb kaasajastada regulaarselt jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja seadusandluse muudatustest tulenevalt; • elanikkonna teadlikuse tõstmine ja koolitus 6.7. Jäätmemajandusalase statistika korrastamine Jäätmemajanduse statistikat kogub, töötleb ja edastab ning vastavat registrit peab Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus Jäätmeandmebüroo. Jäätmeseaduse §118 kohaselt hoitakse ja töödeldakse jäätmearuandlusega kogutud andmeid keskkonnaregistris. Kohalikul omavalitsusel on võimalus teha oma territooriumil toimuva kohta järelepärimisi. Samuti saab igaüks avalikku teavet keskkonnaregistrist. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusest saadavad andmed on aluseks jäätmemajanduse planeerimisel, ja sealt saab andmeid: • koguste kohta jäätmeliikide kaupa (segaolmejäätmed, probleemtooted, ohtlikud jäätmed, biolagunevad jäätmed, pakendijäätmed, vanapaber, -papp jm); • taas- ja korduvkasutusse suunatud koguste kohta; • kõrvaldamisele suunatud koguste kohta; • jäätmeveo lepingute olemasolu ja täitmise kohta. 7. KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU Vastavalt Jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel, kus elanike arv ületab 1500, kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta(desse) kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel suureneb oluliselt omavalitsuse roll jäätmekäitluse suunamisel ja korraldamisel. Uue süsteemi eelis on jäätmete optimeeritud ning logistiliselt otstarbekas vedu ning kõikide kinnistute haaramine jäätmeveo süsteemi. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmisel on väga tähtis informeerida elanikke, et nad mõistaksid ja aktsepteeriksid uut süsteemi. Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega, kus peab olema toodud korraldatud jäätmeveo osas järgmine info: 1. korraldatud jäätmeveoga haaratavad jäätmeliigid; 2. jäätmevaldajate registri pidamise kord; 3. jäätmete veopiirkondade arv; 4. jäätmevaldaja kohustused; 5. jäätmete vedamise sagedus; 6. jäätmeveo teenustasu piirmäär; 7. jäätmekäitluskohad; 8. kasutatavate konteinerite tüübid. 7.1. Korraldatud jäätmeveoga haaratavad jäätmeliigid Jäätmeseaduse kohaselt võib korraldatud jäätmevedu hõlmata ka muid jäätmeid peale olmejäätmete, kui seda tingib oluline avalik huvi. Hetkel on mõistlik lisaks olmejäätmetele korraldatud jäätmeveo raames koguda eraldi vanapaberit ja –pappi kohtades, kus jäätmevaldajal tekib neid suuremas koguses. Teiste jäätmeliikide haaramine korraldatud jäätmeveoga eeldab vastavate kogumis- ja käitlussüsteemide eelnevat ellurakendumist. Lasva vallas hõlmatakse korraldatud jäätmeveoga: • segaolmejäätmete kogumine ja vedu; • vanapaberi kogumine ja vedu Lasva valla suurematest külakeskustest. 7.2. Jäätmevaldajate register Enne korraldatud olmejäätmeveo sisseviimist luuakse Jäätmeseaduse kohaselt jäätmevaldajate register ja kehtestatakse registri pidamise kord. Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. See võimaldab täpsustada tekkivaid jäätmekoguseid ja jäätmevaldajaid erinevates piirkondades. Korraldatud olmejäätmeveo käivitumisel võimaldab jäätmeregister jälgida jäätmeteket vallas ja saada täpsemaid andmeid jäätmekoguste kohta. Jäätmevaldajate registri koostamiseks on soovitav kasutada olemasolevat hooneregistrit/kinnisturegistrit, kombineerides andmeid rahvastikuregistri andmetega ning vallavalitsuse ja jäätmekäitlejate valduses oleva informatsiooniga. Korraldatud jäätmeveo konkursil eri- või ainuõiguse saanud jäätmevedaja peab vallast kogutud jäätmete kohta registrit. Kui on korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajaid, kes korraldavad oma jäätmekäitlust ise, on ka neil kohustus esitada andmeid jäätmevaldajate registrisse sarnaselt jäätmevedajaga. 7.3. Jäätmete veopiirkonnad Jäätmeseaduse kohaselt kehtestab omavalitsus jäätmete veopiirkonnad, millesse võib kuuluda kuni 30 000 elanikku. 2008. aasta alguse seisuga elab Lasva vallas 1803 inimest. Vald moodustab ühe jäätmeveopiirkonna või liitub lähimate naaberomavalitsustega ühiseks veopiirkonnaks. • Jäätmeveopiirkonda jäätmevedaja leidmiseks peab korraldama avaliku konkursi Konkurentsiseadusega kehtestatud korras. Konkursi võitnud ettevõttel on antud veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas eri- või ainuõigus kuni 5 aastat. Esimesel konkursil võib määrata lühema eri- või ainuõiguse kestvuse, et paremini hajutada ebamäärasusest tulenevaid riske. Samas võib lühem kestvus suurendada majanduslikku kulu. 7.4. Jäätmevaldaja kohustused Kõik olmejäätmeid tekitavad jäätmevaldajad on kohustatud korraldatud olmejäätmeveoga liituma. Jäätmeseaduse mõistes peavad korraldatud jäätmeveoga liituma ka ettevõtted ja asutused (kaubandus, teenindus, avalikud asutused). Jäätmevaldajad liituvad korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanikku. Jäätmevaldajate mitteliitumist korraldatud jäätmeveoga tuleb lubada üksnes erandkorras. Ettevõtted, kes põhjendatult korraldavad olmejäätmete vedu eraldiseisvana, tuleb välja selgitada enne korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamist. Jäätmeseaduse kohaselt võib korraldatud jäätmeveo jätta organiseerimata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitse vajadus. Jäätmeseaduse järgi loetakse iga jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga tema elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Seadus ei nõua eraldi jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel osapoolte kohustusi ja õigusi sätestava lepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimine on vajalik jäätmevaldaja vastutuse tagamiseks juhul, kui jäätmevaldaja rendib jäätmekäitlejalt konteinerit. Lepingut on vaja ka siis, kui jäätmevaldaja leiab, et talle miinimumpaketist ei piisa. Probleemiks võib kujuneda võlglaste teke, võlga on lihtsam sisse nõuda lepingu olemasolul. Seepärast on soovitav, et konkreetses piirkonnas jäätmeveo konkursi võitnud jäätmevedaja sõlmiks piirkonna jäätmevaldajatega lepingud. Kuni korraldatud olmejäätmeveo konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõttele Võrumaa Keskkonnateenistuse poolt jäätmeloa väljastamiseni, toimub segaolmejäätmete kogumine ja vedu selle hetkeni kehtivate lepingute ning samade tingimuste alusel. 7.5. Jäätmeveoettevõtte kohustused Lasva valla korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas konkursi korras välja valitud jäätmete kogumiseks ja veoks ainuõigust omav ettevõte on kohustatud: • varustama kõik piirkonna jäätmevaldajad (ka hajaasustuse jäätmevaldajad), kellel ei ole enda konteinerit, nõuetekohase kogumiskonteineriga. • sõlmima lepingud kõikide piirkonna jäätmevaldajatega; • tühjendama segaolmejäätmete konteinereid vastavalt jäätmevaldajaga sõlmitavale lepingule, kuid tiheasustusega aladel mitte harvem kui 1 kord kuus ja hajaasustusega aladel mitte harvem kui üks kord kvartalis; • annab oma tegevuskohajärgsele omavalitsusele kord kvartalis andmeid liitunud jäätmetekitajate ning kogutud jäätmeliikide kohta (täpne andmete sisu ja edastamise kord sätestatakse omavalitsusega sõlmitavas lepingus). 7.6.Jäätmeveo teenustasu piirmäär Lasva vallavolikogu peab kehtestama jäätmeveo teenustasu piirmäärad. Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Praegune hinnakiri korraldamata jäätmeveo piirkonnas (sisaldab 18% käibemaksu) AS Ragn – Sells kodulehelt on toodud tabelis 16. Tabel 16. Jäätmekäitlusteenuste hinnad Võrumaal (kehtib alates 01.07.2008.). Jäätmemahuti tüüp Teenustasu jäätmete regulaarse käitlemise eest (kr/ ühe konteineri tühjendus) Konteineri laenutus (kr/ kuu) Segaolmejäätmed kuni 0,14m3 kuni 0,24m3 kuni 0,37m3 kuni 0,66m3 kuni 0,8m3 kuni 1,5m3 kuni 2,5m3 kuni 4,5m3 kuni 6,0m3 80,30 92,80 110,25 142,30 167,85 265,70 382,70 608,70 729,50 26,45 32,00 40,10 59,50 65,00 116,80 169,40 204,10 229,80 Paber ja kartong kuni 0,6m3 kuni 0,8m3 kuni 1,5m3 kuni 2,5m3 kuni 4,5m3 63,75 70,80 147,50 155,80 318,60 59,50 65,00 116,80 169,40 204,10 7.7. Jäätmeveo läbiviimise korraldus ja tingimused Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse kohaliku omavalitsuse määrusega. Tiheasustusega piirkondades (kortermajad) segaolmejäätmete kogumine toimub sarnaselt hetkel toimiva segaolmejäätmete kogumissüsteemiga. Kõigi kortermajade ja ühepereelamute (eramajapidamiste) juurde paigaldatakse jäätmekäitlusettevõtte poolt erineva suurusega konteinerid. Hajaasustusega piirkondades lähtutakse asjaolust, et Jäätmeseaduse kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta jäätmeveo korraldatud olmejäätmeveo mõistes korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades ( kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub oluline tervise- ja keskkonnakaitsevajadus). Tihe- ja hajaasustusega piirkondades kehtestatakse erinevad korraldatud olmejäätmeveo tingimused.(näit. sagedus). Jäätmete kogumiseks hajaasustusega piirkonnas on kaks võimalust: 1. Jäätmevaldaja individuaalne kogumiskonteiner Individuaalset kogumiskonteinerit peaks kasutama jäätmevaldajad piirkondades kus teed võimaldavad pääseda prügiautol majapidamise juurde. Isikliku kogumiskonteineri kasutamine tagab jäätmevaldajale kontrolli oma jäätmekoguse, tühjendussageduse ja teenuse maksumuse üle. 2. Rajatakse ühised jäätmete kokkukandepunktid Kokkukandepunktid peaksid asuma kõikides piirkonna hajakülades, kus ei ole võimalik prügiautol pääseda iga majapidamise juurde. Kokkukandepunkti rajamiseks peavad jäätmevaldajad ise omavahel kokku leppima: konteineri suuruse, asukoha ja teenuse jagamise ning sõlmima jäätmekäitlusettevõttega vastavasisulise lepingu. Kokkukandepunktid peaks asuma maksimaalselt kuni 3km kaugusel majapidamistest, näiteks hajakülade keskustes, suuremate teede ristumiskohtades, bussipeatuste juures vms. Ühes hajakülas võib olla ka rohkem kui üks jäätmete kokkukandepunkt, sõltuvalt majapidamiste paiknemisest hajapiirkonnas. 7.8. Jäätmete vedamise sagedus Jäätmeseaduse järgselt peab tiheasustusaladel olema prügikonteinerite tühjendamissagedus vähemalt kord kuus. Hajaasustusaladel on soovitav minimaalne tühjendamissagedus vähemalt kord kvartalis. Kui olmejäätmete hulka pannakse toidujäätmeid, siis on nii jäätmevaldajale kui jäätmevedajale ebameeldiva lõhna vältimiseks mugavam tihedam konteineri tühjendamine. Jäätmeveosagedused määratakse valla jäätmehoolduseeskirjaga. Jäätmete vedu on regulaarne ja selle sagedust saab jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete piires muuta kokkuleppel jäätmevedajaga. Lasva valla tiheasustusega aladeks loetakse Lasva, Otsa, Kääpa ja Tsolgo küla korterelamute piirkonda. Lisaks on soovitatav kord kuus vedada jäätmeid suurematelt kompaktse asustusega aladelt, mille hulka kuuluvad Sooküla, Pässa, Pindi ja Pille küla. Hõredamalt asustatud aladel võib liigsete kulude ja juurdepääsuteede lõhkumise vältimiseks vedada olmejäätmeid kord kvartalis. Sellisel juhul ei tohi olmejäätmete konteinerisse panna biolagunevaid jäätmeid. 7.9. Jäätmekäitluskohad Lähtuvalt Jäätmeseaduse §32 sätestatud läheduse põhimõttest jäätmekäitluses tuleb jäätmed taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Üleriigilise jäätmekava ja Riigi jäätmekava 2008-2013 kohaselt on kuni Kagu – Eesti regionaalprügila valmimiseni Võrumaal määratud tugiprügilaks Võru vallas asuv Räpo prügila, mis aga suletakse hiljemalt 16.07.2009. Kui selleks ajaks ei ole valmis Kagu - Eesti regionaalprügila, tuleb hakata jäätmeid vedama nõuetele vastavatesse prügilatesse (lähimad on Torma ja Paikuse). 7.10. Korraldatud olmejäätmeveo konkurss Jäätmeveopiirkonda jäätmevedaja leidmiseks peab korraldama avaliku konkursi Konkurentsiseadusega kehtestatud korras. Konkursi võitnud ettevõttel on antud veopiirkonnas määratud jäätmeliikide osas eri- või ainuõigus kuni 5 aastat. Esimesel konkursil võib määrata lühema eri- või ainuõiguse kestvuse, et paremini hajutada ebamäärasusest tulenevaid riske. Samas võib lühem kestvus suurendada majanduslikku kulu. Konkursi korraldamiseks peab Lasva Vallavolikogu kehtestama järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad õigusaktid ja läbi viima järgmised tegevused: • korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord; • jäätmevaldajate registri pidamise kord; • moodustama konkursi korraldamise komisjoni; • delegeerima konkursi korraldamise moodustatud komisjonile; • koostama konkursi pakkumise kutsedokumendid. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused: • veopiirkond (vt. peatükk 7.3.) • veetavad jäätmeliigid (vt. peatükk 7.1.) • eeldatavad jäätmekogused (vt. peatükk 5.1.) • jäätmekäitluskohad (vt. peatükk 7.9) • eri- või ainuõiguse kestus (5 aastat) • veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused (vt. peatükk 7.5.,7.7. ja 7.8.) • jäätmeveo teenustasu piirmäär (vt. peatükk 7.6.) Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on vähemalt kolmkümmend päeva alates konkursi väljakuulutamisest. 7.11. Korraldatud jäätmeveost vabastamine Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas elavad segaolmejäätmete valdajad võivad taotleda tähtajalist ja erandkorras korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks lugemist, esitades selleks oma elukohajärgsele vallavalitsusele kirjaliku taotluse (vt Lisa 1). Mitteliitunuks lugemise avalduse esitamise ja läbivaatamise korra kehtestavad omavalitsuste volikogud määrusega “Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord”. Korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba vastavalt Jäätmeseaduse § 69 lg 41. 8. JÄÄTMEMAJANDUSE FINANTSEERIMINE 8.1. Praegu toimiv finantseerimise kord Jäätmekäitluse finantseerimine on toimunud Lasva vallas järgmiselt: Valla eelarvest finantseeritakse: • kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumist ja käitlemist; • avalikesse kohtadesse paigutatud prügikonteinerite hooldamist; • jäätmemajanduse arendamist; • teisi jäätmehoolduse arendamisega seotud tegevusi. • avalikesse kohtadesse paigutatud papi- ja paberikonteinerite hooldamist Ettevõtted maksavad ise kõikide ettevõttes tekkinud jäätmete käitlemise eest. Elanikud maksavad olmejäätmete käitlemise eest jäätmeveo teenustasu otse jäätmekäitlusettevõttele. 8.2. Tulevikus toimiv finantseerimise kord Enne korraldatud olmejäätmeveo rakendumist kehtestatakse valla volikogu määrusega jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta kõik jäätmete käitlemisega seotud kulud (peab katma jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud). Pakendijäätmete ning probleemtoodete kogumist hakkavad Jäätmeseaduse kohaselt korraldama tootjad ning see toimub tootja finantseerimisel. Tarbijale peab pakendijäätmete, ohtlike jäätmete ja probleemtoodete üleandmine olema tasuta. Jäätmeseaduse §72 alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 133 krooni tonni kohta. Olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% ulatuses riigieelarvesse. Seega peaks Lasva vallast kogutud jäätmete ladestamisel prügilatesse laekuma iga tonni pealt ca 100 krooni valla eelarvesse jäätmehoolduse arendamiseks. Keskkonnaministeeriumi arvates aga läheb see summa KOV-des keskkonnakaitsele kaduma, seetõttu kavandatakse antud vallas muudatusi. Suuremaid investeeringuid ei jõua tarbijad siiski üksi kinni maksta ja neid tuleb rahastada riigi ja omavalitsuse vahenditest või fondide kaudu. Jäätmekäitluse finantseerimiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke allikaid: • jäätmetekitajad (nende poolt makstav jäätmeveo teenustasu), • tootja- turustaja vastutus, • kohaliku omavalitsuse eelarve, • Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, 9. JÄÄTMEKÄITLUSE KESKKONNAMÕJU Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist. Mõju keskkonnale võib hinnata nii otseseks kui kaudseks. Otseselt võib kahjulik mõju ilmneda inimeste tervise kahjustamises läbi loodusliku keskkonna reostamise (jäätmete põletamine, jäätmekäitlusest tekkiv nõrgvesi, reovesi jne). Kaudselt mõjutab (positiivne mõju) keskkonda ressursside taaskasutamine (mida rohkem jäätmeid taaskasutatakse, seda vähem raisatakse ressursse). Jäätmekäitluse erinevates etappides on keskkonnamõjud erinevad. Seetõttu tuleb vaadelda igat jäätmekäitluse etappi eraldi. • Jäätmete tekke ja jäätmete kogumise keskkonnamõju Kõige suuremat mõju keskkonnale avaldavad siin jäätmete kogused, mida viiakse otseselt keskkonda. Mida rohkem tulevikus jäätmeid sorteeritakse, seda rohkem suudetakse vähendada jäätmete negatiivset keskkonnamõju. Sorteerimise käigus eraldatakse taaskasutatav materjal ja ohtlikud jäätmed. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist. Olmejäätmete kogumine mõjutab otseselt inimeste elukeskkonda ebameeldiva haisu levitamise kaudu. Haisu tekitajaks on olmejäätmekonteineritesse pandud toidujäätmed. Lasva valla jäätmekavas püstitatud eesmärkide realiseerimiseks on vaja suurendada jäätmete sorteerimist ja eraldikogumist, luues elanikele võimalusi eraldi kogutud jäätmete üleandmiseks. • Jäätmeveo keskkonnamõju Jäätmeveo peamisteks keskkonnamõjudeks võib pidada jäätmeveomasinate tekitatavaid heitgaase, haisu, müra ja võimalikku jäätmete sattumist keskkonda jäätmeveo ajal. Üks olulisemaid jäätmeveoga seotud keskkonnamõjude vähendajaid on korraldatud olmejäätmevedu, mis võimaldab jäätmete kogumist logistiliselt paremini korraldada ja vähendada jäätmeveokite poolt läbitavaid vahemaid ning transpordist tingitud keskkonnamõju. Korraldatud jäätmeveo rakendamisel välditakse jäätmeveo keskkonnamõju ka seoses sellega, et välditakse olukorda, kus üht maja teenindab üks jäätmevedaja ja tema naabrit teine vedaja ning seeläbi väheneb jäätmete kogumisel õhku paisatavate heitgaaside hulk. • Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju Käesoleva ajani on valdavaks jäätmekäitlusviisiks jäätmete ladestamine prügilasse. Peamine viis jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõjude vähendamiseks on prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamine. Oluliseks aspektiks on siin orgaaniliste jäätmete biokäitluse arendamine. Samuti on oluline meediakanalite kaudu suurendada elanike keskkonnateadlikkust, et tekiks harjumus jäätmeid sorteerida . Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõjudeks on ka metsaalustesse prügi mahapanek ja jäätmete põletamine. Viimaseid toiminguid saab vältida tõstes inimeste teadlikkust loodusele tekitatavast kahjust, jäätmekogumispunkti rajamisega ning järelevalve tõhustamisega. 10. TEGEVUSKAVA JA INVESTEERINGUTE VAJADUS Tegevused 2008 (EEK) 2009 (EEK) 2010 (EEK) 2011 (EEK) 2012 (EEK) Rahastamis- allikad Korraldatud jäätmeveo organiseerimine 17700 600 600 600 600 VE Jäätmekava koostamine ja kinnitamine * Jäätmehoolduseeskirja koostamine ja kinnitamine * Korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine * Jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi loomine * Jäätmevaldajate registri haldamine * * * * * Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine * * Korraldatud jäätmeveo rakendamine * * * * Pakendijäätmete eraldikogumine TO Pakendijäätmete kogumissüsteemi loomine * Pakendijäätmete kogumissüsteemi haldamine * * * * * Vanapaberi ja –papi eraldikogumine 12000 13000 14000 15000 16000 TO; VE Vanapaberi kogumissüsteemi loomine * Vanapaberikonteinerite haldamine * * * * * Ohtlike jäätmete käitlus VE; TV Ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide korraldamine * * * * * Ohtlike jäätmete kogumine konteinerisse * * * * * Tervishoiuasutuste jäätmete kogumise korraldamine KOV Jäätmehoolduseeskirja tervishoiuasutuste jäätmete käitlemist puudutava lisa kehtestamine * Ehitusjäätmete käitluse korraldamine KOV Jäätmehoolduseeskirja ehitusjäätmete käitlemist puudutava lisa kehtestamine * Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimise edendamine (teavitus) * * * * * Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehitusloa taotluse koosseisus * * * * * Kagu-Eesti Jäätmekeskuse töös osalemine 4000 4000 4000 4000 4000 VE Jäätmekeskuse aktsionärimaksed * * * * * Keskkonnajärelevalve tõhustamine KOV Eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine * * * * * * - teostamise aasta märge VE – valla eelarve TV – tootjavastutusorganisatsioonid TO - taaskasutusorganisatsioon KOV – kohalik omavalitsus 11. KOKKUVÕTE Lasva valla jäätmekava 2008 – 2012 koostamisel koostati ülevaade ja analüüsiti jäätmemajanduse hetkeseisu Lasva vallas. Sellest lähtuvalt toodi välja valla jäätmemajanduses olevad probleemid, püstitati eesmärgid jäätmemajanduse arendamiseks 2012. aastani ja koostati tegevuskava püstitatud eesmärkide täitmiseks. Lisaks toodi jäätmekavas ära eesmärkide täitmiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused, mis täita 2008. aasta jooksul. Lasva valla jäätmekava 2008 - 2012 koostamisel on arvestatud kehtivatest õigusaktidest tulenevate nõuete ja kohustustega. Arvestatud on Jäätmeseadusest ja Pakendiseadusest tulenevate muudatustega jäätmemajanduse korraldamisel. Lasva vallas tekkivad olmejäätmed ladestatakse hetkel peamiselt Räpo prügilas. Samas ei kasuta suur osa elanikkonnast üldse jäätmekäitlusteenust. Vallas on võimalik üle anda ohtlikke jäätmeid ühes ohtlike jäätmete kogumispunktis. Lisaks sellele korraldatakse vajadusel kogumisaktsioone , kus võetakse vastu ka vanu kodumasinaid ja elektroonikaseadmeid. Taaskasutavate jäätmete üleandmisvõimalused on Lasva vallas olemas, kuid kogumiskonteinerite arv ei rahulda olemasolevaid vajadusi. Ettevõtluses tekivad peamiselt puidujäätmed ja põllumajandusjäätmed. Puidutööstus on valla suurim tööstusharu ja enamik seal tekkivaid jäätmeid läheb taaskasutusse. Olulisemad jäätmemajanduse probleemid Lasva vallas on järgmised: • nõuetele mittevastav olmejäätmete käitlus, sealhulgas valla prahistamine; • jäätmete liigiti kogumiseks spetsiaalkonteinerite vähesus • madal keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlusalase informatsiooni vähesus; Lasva valla jäätmemajanduse arendamisel on üldisteks eesmärkideks: • jäätmetekke stabiliseerimine; • illegaalse jäätmekäitluse minimiseerimine; • sorteerimise ja taaskasutamise suurendamine. Nende eesmärkide täitmiseks on oluline elanike keskkonnateadlikkuse kasv ja sorteerimisharjumuste juurutamine ning jäätmete kohtsorteerimise edendamine, sorteeritud jäätmete üleandmisvõimaluste loomine ning kontroll jäätmekäitluse üle. Kontrolli aitab tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate haaratus üldisesse jäätmekäitlussüsteemi. Olulisemateks tegevusteks jäätmemajanduse arendamisel Lasva vallas on: • Korraldatud jäätmeveo organiseerimine; • Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • Jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine; • Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine; • Koostöö teiste omavalitsustega; Väljatoodud tegevuste elluviimine aitab korrastada jäätmemajandust Lasva vallas. Saadakse parem ülevaade jäätmekäitlusest, laiendatakse sorteeritud jäätmete üleandmisvõimalusi ja parandatakse inimeste suhtumist ning suurendatakse nende teadmisi jäätmetega ümberkäimisest. See kõik aitab vähendada jäätmekäitlusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekava rakendamine on oluline, et säilitada Lasva vallas meeldiv elukeskkond ja tagada säästev areng. 12. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jäätmekava koostamise juhend. Tallinn: SA REC Estonia, 2003 2. Jäätmeseadus, RT I, 26.02.2004, 9, 52 3. Kriipsalu, M. Jäätmeraamat. Tallinn: „Ehitame” kirjastus, 2001 4. Üleriigiline jäätmekava. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2002 5. Võrumaa jäätmekava. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2006 6. Lasva valla arengukava 2006 – 2016 7. Lasva valla heakorra eeskiri. Lasva vallavolikogu, 11.06.2004 8. Lasva valla jäätmehoolduseeskiri. Lasva vallavolikogu, 22.01.2008 9. Konkurentsiseadus, RT I, 16.04.2004 10. Pakendiseadus, RT I, 01.06.2004, 41, 278 11. Otepää valla jäätmekava. OÜ Lignotoc, Tartu 2005 12. Rõuge valla jäätmekava, 2007 13. Keskkonnajärelvalveseadus, RT I, 07.07.2001 14. Loomatauditõrje seadus RT I, 16.06. 1999 15. Riigi jäätmekava 2008-2013 16. Jäätmekava KSH aruanne LISA 1 Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse vorm TAOTLUS Jäätmevaldaja andmed Jäätmevaldaja nimi Aadress Telefon, fax, e-post Kontaktisik Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise aeg Soovitav mitteliitunuks lugemise aeg Algus: Lõpp: Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjendus Jäätmevaldaja elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveopiirkonda Jäätmevaldaja soovib ise korraldada oma segaolmejäätmete nõuetekohase käitluse Jäätmevaldaja selgitus enda poolt korraldatud keskkonnaohutu ja nõuetekohase jäätmekäitluse korralduse kohta: Jäätmevaldaja soovib harvemat kogumiskonteineri tühjendust kui on sätestatud määruses «Korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord» Harvema tühjendussageduse põhjendus: Soovitav kogumiskonteineri tühjendussagedus: Taotleja allkiri: Kuupäev: Lasva Vallavalitsuse seisukoht jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise avalduse kohta: Nõustuda: Mitte nõustuda: Nimi, allkiri, kuupäev: LISA 2 Jäätmed – jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse paragrahvi 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Biolagunevad jäätmed – biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp Jäätmehooldus – jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus Jäätmehoolduse arendamine – jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset Jäätmekäitlus – jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine Jäätmekäitluskoht – on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi Jäätmetekitaja – jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub Jäätmetekke vältimine – jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele Jäätmevaldaja – jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed Jäätmete kahjulik toime – jäätmete kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad plahvatusohtlikud, oksüdeerivad ained, väga tuleohtlikud ning tuleohtlikud vedelad ained, ärritavad mittesööbivad ained, kahjulikud, mürgised, kantserogeensed, sööbivad, teratogeensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad, mutageensed ained ja valmistised, nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid; millest kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid; ökotoksilised või keskkonnaohtlikud ained ja valmistised Jäätmete kogumine - jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil Jäätmete korduskasutus – jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud Jäätmete kõrvaldamine – jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming Jäätmete sortimine – sortimine on tegevus, mille käigus eraldatakse segaolmejäätmetest ennekõike ohtlikud jäätmed, samuti taaskasutatavad jäätmed, kui sortimine ja väljanopitud jäätmete taaskasutamine on tehnoloogiliselt võimalik ning nende tegevustega ei kaasne ülemääraseid kulutusi Jäätmete taaskasutamine – jäätmete taaskasutamine on jäätme-käitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus Korraldatud jäätmevedu – korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt Olmejäätmed – olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmete sortimine – on tegevus, mille käigus eraldatakse segaolmejäätmetest ennekõike ohtlikud jäätmed, samuti taaskasutatavad jäätmed, kui sortimine ja väljanopitud jäätmete taaskasutamine on tehnoloogiliselt võimalik ning nende tegevustega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Ohtlikud jäätmed – ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse seaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale Paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong – kõik paberil ja kartongil põhinevad materjalid, sealhulgas mitmekihilised, mis kuuluvad Euroopa nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 rubriiki 4819 ja mille määramisel arvestatakse määruse § 1 lõiget 3 («Pakendimaterjali määramise kord»). Pakend – pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted Pakendijäätmed – pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed «Jäätmeseaduse» § 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid Probleemtoode – probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: 1) patareid ja akud; 2) PCB-sid sisaldavad seadmed; 3) mootorsõidukid ja nende osad; 4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. 5) vanarehvid Prügila – prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel Püsijäätmed– on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades Tavajäätmed – tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka Kompostimine– orgaanilise materjali kontrollitud lagundamine õhu juuresolekul huumusesarnaseks materjaliks. Kompostimine sisaldab mehhaanilist segamist ja areerimist, materjali ventileerimist vertikaalsetes aeratsioonikambrites, või materjali paigutamine aunadesse, neid regulaarselt segades ja pöörates Jäätmepunkt (kogumispunkt, kogumisplats, kokkutoomiskoht) – jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jms) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid, vajadusel ümbritsetud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine. Võimalusel paigaldatakse jäätmepunkti ka ohtlike jäätmete kogumiskonteiner.