Riigikogu — Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vaheline assotsieerumisleping (Euroopa leping) — RT II, 1995, 22, 120

Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Euroopa leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Eesti Vabariigi vahel. Belgia Kuningriik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Hollandi Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Euroopa Liidu Lepingu, Euroopa Ühenduse Asutamislepingu, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse Asutamislepingu osapooled, edaspidi nimetatud «liikmesriigid» ning Euroopa Ühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Söe- ja Teraseühendus, edaspidi nimetatud «Ühendus», tegutsedes Euroopa Liidu raamistikus, ühelt poolt ning Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud «Eesti», teiselt poolt, pidades meeles pooltevahelisi ajaloolisi sidemeid ja ühiseid väärtushinnanguid; nõustudes, et Ühendus ja Eesti soovivad neid sidemeid tugevdada, loomaks tihedaid ja kestvaid vastastikkusel põhinevaid suhteid, võimaldamaks Eestil osaleda Euroopa integreerumise protsessis, tugevdades ja arendades edasi eelnevalt, eelkõige Kaubavahetuse ja äri- ning majanduskoostöö lepingu ning Vabakaubandust ja kaubandust puudutavaid küsimusi käsitleva lepingu raames loodud suhteid; kohustudes intensiivistama poliitilisi ja majanduslikke vabadusi, mis moodustavad käesoleva Lepingu aluse, ning arendama edasi Eesti uut majanduslikku ja poliitilist süsteemi, mis austab – vastavalt inter alia Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi (CSCE) ning Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) raames võetud kohustustele – seaduslikkust ja inimõigusi, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate inimeste õigusi, vabade ja demokraatlike valimistega mitmepartei süsteemi ning turumajanduse ülesehitamisele suunatud liberaliseerimist; jagades seisukohta, et Eesti on teinud märkimisväärseid ja edukaid jõupingutusi poliitika ning majanduse reformimise vallas, ning et neid jõupingutusi jätkatakse; kohustudes ellu viima CSCE raames võetud kohustusi, eelkõige neid, mis tulenevad Helsingi Lõppaktist, Madriidi, Viini ja Kopenhaageni kohtumiste lõppdokumentidest, Pariisi Uue Euroopa Hartast, CSCE Bonni konverentsi tulemustest, CSCE 1992. aasta Helsingi dokumendist, Euroopa Inimõiguste Konventsioonist, Euroopa Energiahartast ning ka Ministrite Deklaratsioonist Luzerni konverentsil 30. aprillist 1993. a.; soovides edendada paremaid kontakte oma kodanike vahel, samuti informatsiooni ja arvamuste vaba liikumist, vastavalt Poolte vahel CSCE ja OSCE raames kokkulepitule; olles teadlik käesoleva Lepingu tähtsusest koostööl põhineva stabiilsuse süsteemi loomisel ja täiustamisel Euroopas, mille üheks alustoeks on Euroopa Liit; tunnistades vajadust jätkata Ühenduse kaasabil Eesti poliitilist ja majanduslikku reformimist; arvestades Ühenduse soove kaasa aidata reformide rakendamisele, ning abistada Eestit struktuursete ümberkorralduste majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kohanemisel; nõustudes, et käesoleva Lepingu täielik rakendamine on seotud Eesti poolt järjekindla majandusliku ja poliitilise reformiprogrammi elluviimisega; tunnistades Balti riikide jätkuva regionaalse koostöö vajadust, arvestades, et tihedam integratsioon Balti riikide ja Euroopa Liidu vahel ning Balti riikide endi vahel peaks toimuma paralleelselt; arvestades kohustust liberaliseerida kaubavahetust Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe (GATT) ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) põhimõtete alusel; eeldades, et käesolev Leping loob uue õhkkonna nendevahelistes majandussuhetes ning eelkõige kaubavahetuse ja investeeringute arendamisel, mis on eluliselt tähtsad majanduse ümberstruktureerimiseks ning tehnoloogia uuendamiseks; pidades meeles, et poliitiline dialoog vastastikust huvi pakkuvates küsimustes loodi 1992. aasta mai ühisdeklaratsiooniga; soovides arendada ja intensiivistada regulaarset poliitilist dialoogi multilateraalses raamistikus, mis loodi Kopenhaageni Euroopa Nõukogu poolt 1993. aasta juunis ja mida rõhutati Euroopa Liidu Nõukogu 1994. aasta 7. märtsi otsuses ning 1994. aasta detsembri Euroopa Nõukogu Esseni lõppdokumendis; tuletades meelde, et Eesti on olnud Lääne-Euroopa Liidu (WEU) assotsieerunud liige 1994. aasta maist ning osaleb Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) programmis Partnerlus Rahu Nimel; tunnustades panust, mida Euroopa Stabiilsuse Pakt võib anda stabiilsuse ja heanaaberlike suhete edendamisele Balti regioonis ning kinnitades oma kindlat otsust teha koostööd selle initsiatiivi edu nimel; arvestades Ühenduse tahet kasutada koostöövahendeid ning majanduslikku, tehnilist ja rahalist abi globaalselt ja pikaajaliselt; pidades meeles majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi Ühenduse ja Eesti vahel ning seega tunnustades, et assotsiatsiooni eesmärgid tuleb saavutada juhindudes Lepingu vastavatest sätetest; soovides sisse seada kultuurialast koostööd ja arendada informatsioonivahetust; soovides rajada vajalikku raamistikku koostööks ebaseadusliku tegevuse tõkestamisel; rõhutades asjaolu, et Eesti lõppeesmärgiks on saada Euroopa Liidu liikmeks ning et käesoleva Lepingu kaudu loodav assotsiatsioon aitab Poolte arvates Eestil seda eesmärki saavutada; arvestades Esseni Euroopa Nõukogu poolt 1994. aasta detsembris vastuvõetud ühinemiseks ettevalmistumise strateegiat, mida poliitiliselt viiakse ellu assotsieerunud riikide ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel struktuursete suhete loomisega, mis õhutavad vastastikust usaldust ja loovad raamistiku vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks, leppisid kokku järgnevas: Artikkel 1 1. Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Ühenduse ning tema liikmesriikide ja teiselt poolt Eesti vahel. 2. Käesoleva assotsiatsiooni eesmärkideks on: – luua sobiv raamistik pooltevaheliseks poliitiliseks dialoogiks, mis võimaldaks tihedate poliitiliste suhete arengut, – arendada edasi Ühenduse ja Eesti vahelist vabakaubanduspiirkonda, mis katab kogu nendevahelise kaubavahetuse, – laiendada pooltevahelist kaubavahetust ja harmoonilisi majandussidemeid ning seeläbi edendada dünaamilist majandusarengut ja jõukust Ühenduses ja Eestis, – panna alus majanduslikule, rahalisele, kultuurilisele ja sotsiaalsele koostööle ning koostööle ebaseadusliku tegevuse tõkestamise alal, samuti ka Ühenduse poolt Eestile osutatavale abile, – toetada Eesti püüdlusi oma majanduse arendamisel, – luua sobiv raamistik Eesti järk-järguliseks integreerumiseks Euroopa Liitu. Eesti teeb tööd selleks vajalike tingimuste täitmiseks, – luua assotsiatsiooni tõhusamaks muutmiseks vajalikke institutsioone. I osa. ÜLDPÕHIMÕTTED Artikkel 2 1. Poolte sise- ja välispoliitika ning käesoleva Lepingu peamised elemendid põhinevad Helsingi Lõppakti ja Pariisi Uue Euroopa Hartaga sätestatud demokraatlike põhimõtete ning inimõiguste, samuti turumajanduse põhimõtete austamisel. 2. Pooled peavad regiooni tulevast õitsengut ning stabiilsust silmas pidades oluliseks Balti riikide omavahelise koostöö säilitamist ja arendamist ning teevad omalt poolt kõik võimaliku selle protsessi edendamiseks. Artikkel 3 Assotsiatsiooninõukogu, mille asutamine on sätestatud artiklis 109 (edaspidi nimetatud «Assotsiatsiooninõukogu»), pidades silmas, et turumajanduse printsiibid on käesoleva assotsiatsiooni jaoks hädavajalikud, asub regulaarselt jälgima Lepingu täitmist ning majandusreformide rakendamist Eestis vastavalt preambulas viidatud printsiipidele. II osa. POLIITILINE DIALOOG Artikkel 4 Poliitilist dialoogi Euroopa Liidu ja Eesti vahel arendatakse ja intensiivistatakse. See saadab ning kindlustab Euroopa Liidu ja Eesti vahelist lähenemist, toetab Eestis käimasolevaid või vajalikke poliitilisi ja majanduslikke ümberkorraldusi ning aitab kaasa tihedate solidaarsussidemete ja uute koostöövormide rajamisele Poolte vahel. Poliitiline dialoog on kavandatud edendama eelkõige: – Eesti jätkuvat lähenemist Euroopa Liidule; – järjest kasvavat pooltevahelist seisukohtade lähenemist rahvusvahelistes küsimustes, eelkõige nende teemade osas, millel on ühele või teisele Poolele oluline mõju; – paremat koostööd Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga kaetud aladel; – julgeolekut ja stabiilsust Euroopas. Artikkel 5 Poliitiline dialoog leiab aset multilateraalses raamistikus ning vastavalt Kesk-Euroopa assotsieerunud riikidega sisseseatud vormidele ja tavadele. Artikkel 6 1. Kahepoolne poliitiline dialoog ministeeriumide tasandil toimub Assotsiatsiooninõukogu raames, millel lasub üldine vastutus mistahes küsimuses, mida Pooled võivad talle esitada. 2. Poolte kokkuleppel luuakse teisi protseduure poliitiliseks dialoogiks, eelkõige: – vajaduse korral kohtumisi ühelt poolt Eestit ning teiselt poolt Euroopa Liidu Nõukogu Presidentuuri ja Komisjoni esindavate vanemate ametnike (poliitiliste direktorite tasandil) vahel; – kasutades täielikult ära kõiki pooltevahelisi diplomaatilisi kanaleid, kaasa arvatud vastavad kontaktid kolmandates riikides ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, OSCE ning teiste rahvusvaheliste foorumite raames; – arvates Eesti riikide hulka, kes saavad regulaarselt teavet ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames toimuvatest ettevõtmistest, samuti vahetades informatsiooni artiklis 4 defineeritud eesmärkide saavutamiseks; – mistahes muid vahendeid, mis aitaksid tulemuslikult kaasa selle dialoogi kindlustamisele, arengule ja hoogustamisele. Artikkel 7 Parlamentaarsel tasandil leiab poliitiline dialoog aset Euroopa Ühenduste ning nende liikmesriikide ja Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooni Parlamentaarse Komitee raamistikus (edaspidi nimetatud «Parlamentaarne Komitee»). III osa. KAUPADE VABA LIIKUMINE Artikkel 8 1. Ühendus ja Eesti loovad vabakaubanduspiirkonna alates Vabakaubandust ja kaubandust puudutavaid küsimusi käsitleva lepingu jõustumisest 1. jaanuaril 1995. aastal, vastavalt käesoleva Lepingu sätetele ning vastavuses GATTi ja WTO sätetega. 2. Kaupade klassifitseerimine pooltevahelises kaubavahetuses toimub kaupade Kombineeritud Nomeklatuuri alusel. 3. Iga käesoleva Lepingu alla kuuluva toote tollimaksu baasmääraks loetakse 1. jaanuaril 1994. a. tegelikult erga omnes rakendatud määra. Käesolevas Lepingus ettenähtud edaspidistel tollimaksude alandamistel tuleb lähtuda nendest baasmääradest. 4. Kui pärast 1. jaanuari 1995. a. toimub erga omnes põhimõttel mistahes tollimaksu alandamine, eelkõige johtuvalt GATTi Uruguay vooru tulemusena sõlmitud tariifikokkuleppest, tuleb lõikes 3 märgitud baasmäärad asendada nende alandatud määradega alates uute maksude kehtestamise kuupäevast. 5. Ühendus ja Eesti teatavad üksteisele oma vastavad tollimaksu baasmäärad. I peatükk. TÖÖSTUSTOOTED Artikkel 9 1. Käesoleva peatüki sätted kehtivad Ühenduse ja Eesti päritoluga toodete kohta, mis on loetletud Kombineeritud Nomenklatuuri peatükkides 25 kuni 97, välja arvatud Lisas I loetletud tooted. 2. Pooltevaheline kaubavahetus artiklite osas, mida käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse Asutamisleping, toimub vastavalt viimase sätetele. Artikkel 10 Eesti päritoluga kaupade impordil Ühendusse on tollimaksud, koguselised piirangud ning teised samaväärse toimega meetmed tühistatud alates 1. jaanuarist 1995. a. Artikkel 11 Ühenduse päritoluga kaupade impordil Eestisse on tollimaksud, koguselised piirangud ning teised samaväärse toimega meetmed tühistatud alates 1. jaanuarist 1995. a. Artikkel 12 Impordile kehtestatud tollimaksude tühistamist puudutavad sätted kehtivad ka fiskaalse iseloomuga tollimaksude suhtes. Artikkel 13 Kõik impordile kehtestatud tollimaksuga samaväärse toimega maksud Ühenduse ja Eesti vahelises kaubavahetuses on tühistatud alates 1. jaanuarist 1995. a. Artikkel 14 1. Kõik ekspordile kehtestatud tollimaksud ning teised samaväärse toimega maksud Ühenduse ja Eesti vahel on tühistatud alates 1. jaanuarist 1995. a. 2. Ekspordile kehtestatud koguselised piirangud ning mistahes samaväärse toimega meetmed Ühenduse ja Eesti vahel on tühistatud alates 1. jaanuarist 1995. a. Artikkel 15 Eesti päritoluga tekstiili- ja rõivatoodete kaubandusele rakendatavad erimeetmed on ära toodud Protokollis nr. 1. Artikkel 16 Käesoleva peatüki sätted ei välista Lisas II loetletud toodetele rakendatavate tollimaksude põllumajanduskomponenti. II peatükk. PÕLLUMAJANDUS Artikkel 17 1. Käesoleva peatüki sätted kehtivad Ühenduse ja Eesti päritoluga põllumajandustoodete kohta. 2. Mõiste «põllumajandustooted» hõlmab Kombineeritud Nomenklatuuri peatükkides 1 kuni 24 ning Lisas I loetletud tooteid, kuid ei hõlma EMÜ määruses nr. 3759/92 nimetatud kalandustooteid. Artikkel 18 Protokoll nr. 2 määrab kindlaks kaubavahetuse korra töödeldud põllumajandustoodetele, mis on loetletud sealsamas. Artikkel 19 1. Alates 1. jaanuarist 1995. a. ei kehti ei koguselised piirangud Eesti päritoluga põllumajandustoodete impordile Ühendusse ega ka Ühenduse päritoluga põllumajandustoodete impordile Eestisse. 2. Käesoleva Lepinguga antud soodustustele on viidatud Lisades III, IV ja V. 3. Lõikes 2 viidatud soodustused võib pooltevahelisel kokkuleppel uuesti läbi vaadata ajavahemikus kuni 31. detsembrini 1997. a., ning lõikes 4 toodud põhimõtete ja protseduuride alusel. 4. Võttes arvesse omavahelise kaubavahetuse mahtu põllumajandustoodete osas, nende toodete erilist tundlikkust, Ühenduse ühise põllumajanduspoliitika reegleid, Eesti põllumajanduspoliitika põhimõtteid, põllumajanduse tähtsust Eesti majanduses, kohustuvad Ühendus ja Eesti Assotsiatsiooninõukogus toode-toote kaupa ning korrapäraselt ja vastastikkuse põhimõttel läbi vaatama võimalused teineteisele edasiste soodustuste andmiseks. Artikkel 20 Hoolimata käesoleva Lepingu teistest sätetest ning eelkõige artiklist 29, kui, võttes arvesse põllumajandustoodete turu erilist tundlikkust, ühe Poole importtooted, millele laienevad artiklis 19 ette nähtud soodustused, põhjustavad teise Poole turgudel olulisi häireid, alustavad Pooled otsekohe konsultatsioone sobiva lahenduse leidmiseks. Kuni lahenduse leidmiseni võib kõnealune Pool rakendada meetmeid, mida ta vajalikuks peab. III peatükk. KALANDUS Artikkel 21 Käesoleva peatüki sätted kehtivad Ühenduse ja Eesti päritoluga kalandustoodete kohta, millele laieneb EMÜ määrus nr. 3759/92. Artikkel 22 1. Käesoleva Lepinguga antud soodustused on toodud Lisas VI. 2. Artiklite 19(4), 20 ja 24(2) ning (3) sätted kehtivad mutatis mutandis kalandustoodete kohta. IV peatükk. ÜLDSÄTTED Artikkel 23 Käesoleva osa sätted kehtivad kogu pooltevahelise kaubavahetuse kohta, välja arvatud, kui allpool või Protokollides nr. 1 ja nr. 2 on ette nähtud teisiti. Artikkel 24 1. Alates 1. jaanuarist 1995. a. ei võeta Ühenduse ja Eesti vahelises kaubavahetuses tarvitusele: – uusi tollimakse ega teisi nendega samaväärse toimega makse impordile või ekspordile, samuti ei suurendata senikehtivaid; – uusi koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid impordile või ekspordile, samuti ei muudeta kitsendavamaks senikehtivaid. 2. Kahjustamata artiklis 19 antud soodustusi, ei piira käesoleva artikli lõike 1 sätted mingil viisil Eesti ja Ühenduse poolt elluviidavat põllumajanduspoliitikat või nende poliitikate raames mistahes meetmete rakendamist. 3. Võttes arvesse 1. jaanuaril 1995. a. Eestis kehtivat tollitariifide struktuuri, mis ei näe ette tollimakse põllumajandustoodetele, on Eestil õigus uue tollitariifide režiimi kehtestamise korral põllumajandustoodete impordile, kaldudes kõrvale lõikes 1 sätestatust ning seoses oma põllumajanduspoliitika elluviimisega kodumaise toodangu osas, võtta tarvitusele tollimakse piiratud arvule Ühendusest pärinevatele põllumajandustoodetele. Selliseid tollimakse võib tarvitusele võtta üksnes kuni 31. detsembrini 1996. a., ning pärast konsultatsioone Assotsiatsiooninõukogus. Kõikidel nendel juhtudel kindlustab Eesti tunduva suurusega eelise Ühendusest pärinevatele toodetele. Vajaduse korral võib Assotsiatsiooninõukogu otsusega seda perioodi pikendada ühe aasta võrra. Artikkel 25 1. Mõlemad Pooled hoiduvad igasugustest sisemise fiskaalse iseloomuga meetmetest ja tegevusest, mis otseselt või kaudselt diskrimineerib ühe Poole tooteid teise Poole territooriumilt pärinevate sarnaste toodete suhtes. 2. Ükskõik kumma Poole territooriumile eksporditud tooted ei või siseriiklike kaudsete maksude tagasisaamisest saada suuremat kasu, kui on neile otsese või kaudse maksustamise teel pealepandud maksekohustused. Artikkel 26 1. Käesolev Leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduslike meetmete säilitamist või kehtestamist seni, kuni see ei lähe vastuollu käesolevas Lepingus sätestatud kaubanduskorraldusega. 2. Pooltevahelised konsultatsioonid, mis puudutavad selliste tolliliitude või vabakaubanduspiirkondade loomise kokkuleppeid, ning vastava taotluse esitamisel ka teisi olulisemaid küsimusi nende kaubanduspoliitika osas kolmandate riikide suhtes, toimuvad Assotsiatsiooninõukogu raames. Konsultatsioonid toimuvad eelkõige kolmanda maa liitumise korral Ühendusega, tagamaks Ühenduse ja Eesti mõlemapoolsete, käesoleva Lepinguga kindlaksmääratud huvide arvestamist. Artikkel 27 Vastupidiselt artikli 11 ja artikli 24(1) esimese alalõigu sätetele, on Eestil õigus piiratud tähtajaks rakendada erakorralisi meetmeid tollimaksude suurendamise näol. Need meetmed võivad puudutada ainult uusi tööstusharusid või teatud ümberstruktureerimise protsessis või tõsistes raskustes olevaid tööstusharusid, eriti kui need raskused põhjustavad tõsiseid sotsiaalseid probleeme. Selliste meetmete tulemusena Ühenduse päritoluga kaupadele Eestisse importimisel kehtestatavad tollimaksud ei tohi ületada 25% ad valorem ning peavad säilitama Ühendusest pärinevatele kaupadele kehtestatud eelisseisundi. Sellistele meetmetele allutatud imporditavate kaupade koguväärtus ei tohi ületada 15% peatükis I määratletud Ühenduse tööstustoodangu kogu impordist viimase aasta jooksul, mille kohta statistika on kättesaadav. Neid meetmeid ei tohi rakendada kauem kui kaheaastase perioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui pikem kestus on lubatud Assotsiatsiooninõukogu poolt. Meetmete rakendamise õigus lõpeb hiljemalt 31. detsembril 1997. a. Taolisi meetmeid ei saa toote suhtes tarvitusele võtta, kui kõikide tollimaksude, koguseliste piirangute ja muude samaväärse toimega meetmete tühistamisest antud tootele on möödunud rohkem kui kolm aastat. Eesti informeerib Assotsiatsiooninõukogu mistahes erakorralistest meetmetest, mida ta kavatseb rakendada, ning Ühenduse taotlusel korraldatakse Assotsiatsiooninõukogus enne nende rakendamist konsultatsioonid selliste meetmete ning viimastega seotud sektorite küsimuses. Selliste meetmete rakendamisel annab Eesti Assotsiatsiooninõukogule üle käesoleva artikli alusel rakendatud tollimaksude kaotamise graafiku. Assotsiatsiooninõukogul on õigus otsustada teistsuguse graafiku kasuks. Artikkel 28 Kui üks Pooltest leiab, et teise Poolega kauplemisel esineb dumpingut GATTi artikli VI tähenduses, võib ta tarvitusele võtta vajalikud meetmed sellise tegevuse vastu kooskõlas GATTi artikli VI rakendamisalase lepinguga, vastavasisulise siseriikliku seadusandlusega ning artiklis 32 toodud tingimuste ja protseduuridega. Artikkel 29 Kui mistahes toodet imporditakse sellistes suurendatud kogustes või niisugustel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada: – tõsist kahju samalaadse või otseselt konkureeriva toote kodumaisele tootjale, ükskõik kumma Poole territooriumil, või – tõsiseid häireid ükskõik millises majandussektoris või raskusi, mis võivad kaasa tuua piirkonna majandusolukorra tõsist halvenemist, siis on Eestil või Ühendusel, ükskõik kumba neist see puudutab, õigus rakendada vajalikke meetmeid artiklis 32 toodud tingimustel ja protseduure järgides. Artikkel 30 Kui artiklite 14 ja 24 sätete järgimine viib: (i) reekspordini kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv Pool on kõnealuse toote osas säilitanud koguselised ekspordipiirangud, ekspordimaksud või muud nendega samaväärset mõju omavad meetmed; või (ii) eksportiva Poole jaoks olulise toote tõsise nappuseni või selle tekkimise ohule, ning kus ülaltoodud olukorrad toovad või võivad tõenäoliselt endaga kaasa tuua tõsiseid raskusi eksportivale Poolele, võib see Pool kooskõlas artikli 32 protseduuridega võtta tarvitusele antud tingimustes vajalikud meetmed. Need meetmed ei tohi olla diskrimineeriva iseloomuga ning nende rakendamine tuleb lõpetada, kui olukord nende säilitamist enam ei õigusta. Artikkel 31 Euroopa Liidu liikmesriigid ja Eesti kohustuvad jätkuvalt reguleerima mistahes kommertsiseloomuga riiklikke monopole, tagamaks, et 1999. aasta lõpuks ei toimuks liikmesriikide ja Eesti kodanike vahel mingit diskrimineerimist kaupade hankimise ja turustamise tingimuste osas. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks vastuvõetud meetmetest informeeritakse Assotsiatsiooninõukogu. Artikkel 32 1. Juhul, kui Ühendus või Eesti allutavad kaupade impordi, mis võib tekitada artiklis 29 nimetatud probleeme, administratiivsetele protseduuridele, mille eesmärgiks on kiire informatsiooni andmine kaubavoogude suundade kohta, informeerib ta sellest teist Poolt. 2. Artiklites 28, 29 ja 30 mainitud juhtudel, enne sealtoodud meetmete rakendamist, või lõige 3(d) rakendamise juhtudel, kohustub Ühendus või Eesti mõlemale Poolele sobiva lahenduse leidmise eesmärgil varustama Assotsiatsiooninõukogu, niipea kui võimalik, kogu vajaliku informatsiooniga. Meetmete valikul tuleb eelistada selliseid, mis kõige vähem takistavad käesoleva Lepingu toimimist. Kaitsemeetmetest teatatakse koheselt Assotsiatsiooninõukogule ning nende üle toimuvad seal perioodilised konsultatsioonid. Konsultatsioonide eesmärgiks on eelkõige kinnitada ajagraafik kaitsemeetmete tühistamiseks niipea, kui asjaolud seda võimaldavad. 3. Lõike 2 rakendamiseks kehtivad järgnevad sätted: (a) vastavalt artiklile 29, tuleb selles artiklis viidatud olukorra tõttu tekkinud probleemid edastada uurimiseks Assotsiatsiooninõukogule, mis võib vastu võtta mistahes niisuguste probleemide kõrvaldamiseks vajaliku otsuse. Kui Assotsiatsiooninõukogu või eksportiv Pool pole probleemide kõrvaldamiseks otsust vastu võtnud või kui 30 päeva jooksul alates probleemist teatamisest pole saavutatud muud rahuldavat lahendust, võib importiv Pool rakendada vajalikke meetmeid probleemi kõrvaldamiseks. Need meetmed ei tohi ületada tekkinud raskuste kõrvaldamiseks vajalike meetmete piire; (b) vastavalt artiklile 28 tuleb Assotsiatsiooninõukogu informeerida dumpingu juhtumist niipea, kui importiva Poole võimuorganid on alustanud juurdlust. Kui dumpingut ei lõpetata või kui 30 päeva jooksul alates Assotsiatsiooninõukogu informeerimisest ei ole jõutud muu rahuldava lahenduseni, võib importiv Pool rakendada vajalikke meetmeid; (c) vastavalt artiklile 30, tuleb seal nimetatud olukordade tõttu tekkinud probleemid esitada uurimiseks Assotsiatsiooninõukogule. Assotsiatsiooninõukogu võib vastu võtta mistahes otsuse, mis on vajalik probleemide kõrvaldamiseks. Kui ta pole sellist otsust langetanud 30 päeva jooksul alates talle asjaolust teatamisest, võib eksportiv Pool rakendada kõnealuse toote ekspordi suhtes vajalikke meetmeid; (d) kui erandlikud asjaolud, mis nõuavad kohest tegutsemist, muudavad vastavalt kas eelneva informeerimise või uurimise võimatuks, siis võib Ühendus või Eesti, ükskõik kumba neist see puudutab, artiklites 28, 29 ja 30 nimetatud situatsioonide puhul rakendada otsekohe ettevaatusabinõusid, mis on olukorra ohjeldamiseks hädavajalikud. Artikkel 33 Protokoll nr. 3 määrab kindlaks käesoleva Lepinguga ettenähtud tollisoodustuste rakendamise aluseks olevad päritolureeglid ning sellealased administratiivse koostöö meetodid. Artikkel 34 Käesolev Leping ei välista impordi-, ekspordi- või transiitkauba keelde või -piiranguid, kui need on õigustatud ühiskondliku moraali, riikliku poliitika või avaliku julgeoleku; inimeste, loomade või taimede tervise ning elu kaitse; kunsti-, ajaloolise- või arheoloogilise väärtusega riiklike aarete kaitse või intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse või kulla ja hõbedaga seotud reeglite läbi. Sellised keelud või piirangud ei tohi siiski olla omavolilise diskrimineerimise või pooltevahelise kaubanduse varjatud piiramise vahendiks. Artikkel 35 Protokoll nr. 4 määrab kindlaks ühelt poolt Eesti ning teiselt poolt Hispaania ja Portugali vahel toimuvat kaubavahetust puudutavad erisätted, mis kehtivad kuni 31. detsembrini 1995. a. IV osa. TÖÖJÕU LIIKUMINE, ASUTAMINE, TEENUSTE OSUTAMINE I peatükk. TÖÖJÕU LIIKUMINE Artikkel 36 1. Igas liikmesriigis kehtivate tingimuste ja modaliteetide kohaselt: – Eesti kodakondsusest töötajatele, kes seaduslikult töötavad liikmesriigi territooriumil, osutatud kohtlemine peab olema vaba igasugusest kodakondsusel põhinevast diskrimineerimisest töötingimuste, palga või vallandamiste osas, võrreldes liikmesriigi enda kodanikega, – liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötava töötaja, välja arvatud hooajatöölised ning artiklis 40 nimetatud kahepoolsete lepingute alusel töötavad isikud, kui nendes lepingutes ei ole ette nähtud teisiti, abikaasa ja lapsed, kellel on seaduslik alus elamiseks liikmesriigi territooriumil, omavad selle töötaja seadusliku töötamise perioodil pääsu selle liikmesriigi tööturule. 2. Eesti kohtleb oma kehtivate tingimuste ja modaliteetide kohaselt lõikes 1 viidatud töötajaid, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ning töötavad seaduslikult tema territooriumil, samuti nende tema territoorimil elamiseks seaduslikku alust omavaid abikaasasid ja lapsi. Artikkel 37 1. Sooviga kohaldada sotsiaalkindlustussüsteemi Eesti kodakondsusest töötajatele, kes seaduslikult töötavad liikmesriigi territooriumil ning nende seal elamiseks seaduslikku alust omavatele perekonnaliikmetele, ning vastavalt igas liikmesriigis kehtivatele tingimustele ja modaliteetidele, – liidetakse kõik eri liikmesriikides lõpetatud kindlustus-, töötamise või elamisperioodid kokku, arvestamaks niisugustele töövõtjatele ja niisugustele perekonnaliikmetele vanaduspensione ja pensionifondi aastamakse ning toetusi invaliidsuse või surma või haigestumise korral; – kõik vanaduspensionid või pensionifondi aastamaksud, toetused surma, tööõnnetuse või kutsehaiguse, või sellest johtuva invaliidsuse korral, välja arvatud mitteannetuslikud tulud, on vabalt ülekantavad deebitorist liikmesriigi või liikmesriikide seadusandluses ettenähtud mahus; – kõnealused töövõtjad saavad peretoetust oma ülaltoodud viisil defineeritud perekonnaliikmetele. 2. Eesti tagab liikmesriikide kodakondsusest töötajatele, kes tema territooriumil seaduslikult töötavad ja nende seal elamiseks seaduslikku alust omavatele perekonnaliikmetele lõike 1 teises ja kolmandas alalõigus määratletuga sarnase kohtlemise. Artikkel 38 1. Assotsiatsiooninõukogu võtab oma otsusega vastu vajalikud sätted artiklis 37 toodud eesmärgi saavutamiseks. 2. Assotsiatsiooninõukogu võtab administratiivseks koostööks oma otsusega vastu üksikasjalikud juhised, mis näevad ette vajalikud juhtimise ja kontrolli garantiid lõikes 1 viidatud sätete rakendamiseks. Artikkel 39 Assotsiatsiooninõukogu poolt kooskõlas artikliga 38 vastuvõetud sätted ei mõjuta Eesti ja liikmesriikide kahepoolsetest lepingutest tulenevaid õigusi või kohustusi juhul, kui sellised lepingud annavad Eesti või liikmesriikide kodanikele soodsama kohtlemise. Artikkel 40 1. Arvestades asjassepuutuva liikmesriigi tööturu olukorda, mida reguleerib tema seadusandlus ning mis allub selles liikmesriigis kehtivatele reeglitele tööjõu liikumise alal, – liikmesriikide poolt vastavalt kahepoolsetele lepingutele Eesti töötajate hõiveks antud võimalusi tuleb säilitada ja võimaluse korral edasi arendada, – teised liikmesriigid suhtuvad soosivalt samalaadsete lepingute sõlmimise võimalusse. 2. Assotsiatsiooninõukogu uurib teisi täiendavaid võimalusi, sealhulgas osalemist erialases koolituses, vastavalt liikmesriikides kehtivatele reeglitele ja protseduuridele ning võttes arvesse tööturu olukorda liikmesriikides ning Ühenduses. Artikkel 41 Alates 1999. aasta lõpust või varem, kui Eesti sotsiaalmajanduslikud tingimused on viidud enam vastavusse liikmesriikide omadega ning kui tööhõive olukord Ühenduses seda lubab, võib Assotsiatsiooninõukogu kaaluda tööjõu liikumise edasise parandamise võimalusi. Assotsiatsiooninõukogu teeb selleks omapoolseid ettepanekuid. Artikkel 42 Et edendada majanduslikust ümberstruktureerimisest Eestis tulenevat tööjõuressursside ümberstruktureerimist, annab Ühendus tehnilist abi artiklis 91 kavandatud sobiva sotsiaalturvalisuse süsteemi väljatöötamiseks. II peatükk. ASUTAMINE Artikkel 43 1. Ühendus ja tema liikmesriigid tagavad, välja arvatud Lisas VII loetletud sektorite osas: (i) alates käesoleva Lepingu jõustumisest Eesti äriühingutele asutamisel kohtlemise, mis ei ole vähem soodne kui liikmesriikide endi äriühingutele või mistahes kolmanda riigi äriühingutele osutatud kohtlemine, ükskõik kumb neist on soodsam; (ii) alates käesoleva Lepingu jõustumisest Eesti äriühingute tütarettevõtetele ja filiaalidele, mis on asutatud nende territooriumidel, nende tegevuse suhtes kohtlemise, mis ei ole vähem soodne kui liikmesriikide endi äriühingutele ja filiaalidele või mistahes kolmanda riigi äriühingu nende territooriumil asutatud tütarettevõtetele ja filiaalidele antud kohtlemine, ükskõik kumb neist on soodsam; (iii) alates 31. detsembrist 1999. a. Eesti kodanikele asutamisel ning juba asutanud kodanike tegutsemise suhtes kohtlemise, mis ei ole vähem soodne kui Ühenduse kodanikele või mistahes kolmanda riigi kodanikele osutatud kohtlemine, ükskõik kumb neist on soodsam; 2. Eesti tagab alates käesoleva Lepingu jõustumisest: (i) Ühenduse äriühingutele asutamisel kohtlemise, mis ei ole vähem soodne kui Eesti äriühingutele või mistahes kolmanda riigi äriühingutele osutatud kohtlemine, ükskõik kumb neist on soodsam; (ii) tema territooriumil asutatud Ühenduse äriühingute tütarettevõtetele ja filiaalidele nende tegevuse suhtes kohtlemise, mis ei ole vähem soodne kui Eesti äriühingutele ja filiaalidele, või mistahes kolmanda riigi äriühingu tema territooriumil asutatud tütarettevõtetele ja filiaalidele osutatud kohtlemine, ükskõik kumb neist on soodsam; (iii) Ühenduse kodanikele asutamisel ning juba asutanud kodanike tegevuse suhtes kohtlemise, mis ei ole vähem soodne kui Eesti kodanikele või mistahes kolmanda riigi kodanikele osutatud kohtlemine, ükskõik kumb neist on soodsam. Artikkel 44 1. Artikli 43 sätted ei kehti õhutranspordi, siseveeteede transpordi ja merekabotaaži transporditeenuste suhtes. 2. Assotsiatsiooninõukogu võib anda soovitusi lõikes 1 nimetatud aladel asutamise ja tegutsemise parandamiseks. Artikkel 45 Käesolevas Lepingus tähistab: a) «Ühenduse äriühing» või «Eesti äriühing» vastavalt äriühingut, mis on rajatud kooskõlas vastavalt kas liikmesriigi või Eesti seadustega ning mille registreeritud aadress või juhatuse asukoht või põhiline tegutsemiskoht asub vastavalt kas Ühenduses või Eesti territooriumil. Juhul, kui äriühingul, mis on rajatud kooskõlas vastavalt kas liikmesriigi või Eesti seadustega, on ainult registreeritud aadress vastavalt kas Ühenduses või Eesti territooriumil, peetakse seda äriühingut vastavalt kas Ühenduse või Eesti äriühinguks juhul, kui tema tegevusel on otsene ja pidev side vastavalt kas mõne liikmesriigi või Eesti majandusega; b) äriühingu «tütarettevõte» tähistab äriühingut, mida efektiivselt kontrollib peaettevõte; c) äriühingu «filiaal» tähistab tegutsemiskohta, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid mis eksisteerib alaliselt nagu peaettevõtte esindus, millel on oma juhtkond ning mis on materiaalselt volitatud pidama läbirääkimisi kolmandate isikutega, nii et viimased, kuigi teades, et vajadusel on filiaalil juriidiline ühendus peaettevõttega, mille peakorter asub välismaal, ei pea pidama otsest ärilist sidet peaettevõttega, vaid võivad tehinguid sõlmida tegutsemiskohas, mis moodustab ärile laienduse; d) «asutamine» tähendab: i) kodanike suhtes õigust alustada majanduslikku tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ettevõtteid, eelkõige äriühinguid, mida nad efektiivselt kontrollivad. Kodanike tegutsemist üksikettevõtjana või nende äriettevõtteid ei või kasutada töö otsimiseks tööturul või töötamise alustamiseks ning see ei anna õigust teise Poole tööturule juurdepääsuks. Selle peatüki sätted ei kehti nende suhtes, kes ei ole eranditult füüsilisest isikust ettevõtjad; ii) Ühenduse või Eesti äriühingute suhtes õigust alustada majanduslikku tegevust, rajades tütarettevõtteid ja filiaale vastavalt kas Eestis või Ühenduses; e) «tegevus» tähendab majanduslikku tegutsemist; f) «majanduslik tegutsemine» hõlmab põhimõtteliselt tööstusliku, kaubandusliku või professionaalse iseloomuga tegevust ja käsitöönduslikku tegevust; g) «Ühenduse kodanik» ja «Eesti kodanik» tähendab vastavalt kodanikku, kes on kas mõne liikmesriigi või Eesti kodanik; h) rahvusvahelise meretranspordi osas, sealhulgas multimodaalsed operatsioonid, millega kaasneb meredistants, kasutavad liikmesriigi või Eesti kodanikud, kes on asutanud vastavalt kas väljaspool Ühendust või Eestit, ja laevakompaniid, mis on asutatud vastavalt kas väljaspool Ühendust või Eestit ja mida kontrollivad vastavalt kas liikmesriikide või Eesti kodanikud, samuti õigusi vastavalt peatükkide II ja III sätetele, kui nende alused on registreeritud vastavalt kas selles liikmesriigis või Eestis, kooskõlas nende vastava seadusandlusega. Artikkel 46 1. Vastavalt artikli 43 sätetele, välja arvatud Lisas VIII kirjeldatud finantsteenused, võib kumbki Pool reguleerida äriühingute ja kodanike poolt asutamist ja tegutsemist oma territooriumil seni, kuni need normid ei diskrimineeri teise Poole äriühinguid ja kodanikke võrreldes tema enda äriühingute ja kodanikega. 2. Finantsteenuste suhtes, vaatamata käesoleva Lepingu teistele sätetele, ei takistata ühte Poolt kasutusele võtmast ettevaatusabinõusid, sealhulgas investeerijate, hoiustajate, poliisiomanike või inimeste suhtes, kellele finantsteenuse pakkuja võlgneb leppemaksu, või kindlustamaks finantssüsteemi terviklikkust ja stabiilsust. Selliseid meetmeid ei tohi rakendada käesolevast Lepingust Poolele tulenevatest kohustustest kõrvalehoidmiseks. 3. Käesoleva Lepingu sätteid ei saa kasutada eesmärgiga nõuda Poolelt individuaalsete klientide tegevuse ja kontode või muu avalikõiguslike institutsioonide käsutuses oleva konfidentsiaalse või omandiõigusliku informatsiooni avaldamist. Artikkel 47 1. Artiklite 43 ja 46 sätted ei välista ühe Poole poolt teise Poole äriühingute filiaalide, mis ei asu esimese Poole territooriumil, asutamise ja tegutsemise suhtes oma territooriumil eriliste reeglite rakendamist võrreldes tema territooriumil registreeritud äriühingute filiaalidega, mis on õigustatud selliste filiaalide vaheliste seaduslike või tehniliste erinevustega, või finantsteenuste osas, ettevaatusabinõudega. 2. Erinev kohtlemine ei tohi ületada hädapäraselt vajalikku, mis tuleneb sellistest seaduslikest või tehnilistest erinevustest, või finantsteenuste suhtes, ettevaatusabinõudest. Artikkel 48 1. «Ühenduse äriühing» või «Eesti äriühing», mis on asutatud vastavalt kas Eesti või Ühenduse territooriumil, on volitatud ise või ühe oma tütarettevõtte või filiaali poolt, vastavalt selle maa, kus asutamine toimub, vastavalt kas Eesti või Ühenduse, territooriumil, kehtivate seaduste kohaselt tööle võtma töötajaid, kes on vastavalt kas Ühenduse või Eesti kodanikud, eeldades, et sellised töötajad on käesoleva artikli lõikes 2 defineeritud võtmeisikud, ning et nad on tööle võetud üksnes äriühingute, tütarettevõtete või filiaalide poolt. Selliste töötajate elamis- ja tööload kehtivad ainult niisuguse töösuhte perioodil. 2. Ülalmainitud äriühingu, siin kasutusel «organisatsioonina», võtmeisikud on «firmadevahelised tsessionaarid», nagu seda on defineeritud käesoleva lõike punktis (c) järgnevates kategooriates, eeldades, et organisatsioon on juriidiline isik ning et kõnealused isikud on tema poolt palgatud või olnud tema partnerid (muus tähenduses kui aktsiapaki omanikud) vähemalt ühe aasta jooksul vahetult enne sellist ümberpaigutust: (a) isikud, kes töötavad organisatsioonis vanemate ametnikena, juhivad otseselt asutuse tööd, alluvad juhatuse või aktsionäride üldkoosoleku või nendega võrdväärse juhtorgani juhtimisele või järelevalvele, kaasa arvatud: – juhivad asutamist või asutatava ettevõtte osakonda või allüksust; – teostavad järelevalvet ja kontrolli teiste järelevalvetöötajate, spetsialistide või juhtivtöötajate üle; – omavad õigust tööle võtta ja vallandada või anda soovitusi tööle võtmiseks, vallandamiseks või teisteks personalitoiminguteks; (b) organisatsioonis töötavad isikud, kelle valduses on üldiselt mittetuntud teave, mis on olulise tähtsusega asutuse tegevusele, uurimisseadmetele, tehnoloogiale või juhtimisele. Selliste teadmiste hindamine võib viidata, sõltumata asutusele omasest teabest, kõrgele kvalifikatsioonitasemele, mis on vajalik tegutsemiseks teatud töökohal või kaubanduses ning mis nõuab spetsiifilisi tehnilisi teadmisi, sealhulgas töötamist litsentseeritud erialal; (c) «Firmadevaheline tsessionaar» on defineeritud füüsilise isikuna, kes töötab organisatsioonis ühe Poole territooriumil, ning on majanduslike tegevuste otsinguil ajutiselt üle viidud teise Poole territooriumile; kõnealune organisatsioon peab omama põhilist tegutsemispaika Poole territooriumil ja see üleviimine peab toimuma selle organisatsiooni asutusse (filiaal, tütarettevõte), mis efektiivselt tegeleb sarnase majandusliku tegevusega teise Poole territooriumil. 3. Ühenduse või Eesti territooriumile ajutine sisenemine vastavalt kas Eesti või Ühenduse kodanike poolt on lubatud juhul, kui need äriühingute esindajad on isikud, kellel on äriühingus vanema ametniku positsioon, vastavalt ülal lõikes 2(a) defineeritule, ning on vastutavad vastavalt kas Ühenduse äriühingu Eesti tütarettevõtte või filiaali või Eesti äriühingu Ühenduse tütarettevõtte või filiaali rajamise eest vastavalt kas Ühenduse liikmesriigis või Eestis, kui: – need esindajad ei ole otseselt seotud müügi või teenuste osutamisega, ja – äriühingul on põhiline tegutsemispaik väljaspool vastavalt kas Ühendust või Eestit, ja tal ei ole ühtegi teist esindajat, esindust, filiaali või tütarettevõtet, vastavalt kas selles Ühenduse liikmesriigis või Eestis. Artikkel 49 Kergendamaks Ühenduse kodanike ja Eesti kodanike jaoks reguleeritud erialase tegevuse alustamist ja jätkamist vastavalt kas Eestis või Ühenduses, uurib Assotsiatsiooninõukogu, mis on vajalik, hoolitsemaks vastastikku kvalifikatsioonide tunnustamise eest. Selleks võib Assotsiatsiooninõukogu võtta tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Artikkel 50 Kuni 1999. aasta lõpuni võib Eesti tarvitusele võtta meetmeid, mis piiravad käesoleva peatüki sätteid Ühenduse äriühingute ja kodanike asutamise osas, kui teatud tööstusharud: – on ümberstruktureerimisel, või – on tõsistes raskustes, eriti kui need raskused põhjustavad Eestis tõsiseid sotsiaalseid probleeme, või – on ohustatud teatud sektoris või tööstusharus Eestis terve turuosa, mis on majandatud Eesti äriühingute või kodanike poolt, elimineerimise või drastilise vähenemise läbi, või – on uued tekkivad tööstusharud Eestis. Sellised meetmed: – kaotavad kehtivuse hiljemalt 31. detsembril 1999. a. ja – on mõistlikud ja vajalikud olukorra parandamiseks, ja – kehtivad ainult asutamise suhtes Eestis, mis toimub pärast selliste meetmete rakendamist ja ei diskrimineeri selliste meetmete tarvituselevõtmise ajaks Eestis juba asutatud Ühenduse äriühingute või kodanike tegevust, võrreldes Eesti äriühingute või kodanikega. Selliste meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel tagab Eesti igal võimalikul juhul Ühenduse äriühingutele ja kodanikele eelistava kohtlemise ning mitte mingil juhul kohtlemise, mis oleks vähem soodus kui ühegi kolmanda riigi äriühingule või kodanikule osutatud kohtlemine. Enne selliste meetmete tarvituselevõtmist konsulteerib Eesti Assotsiatsiooninõukoguga ja ei rakenda neid meetmeid enne ühe kuu möödumist Assotsiatsiooninõukogule eestipoolsetest konkreetsetest kavandatavatest meetmetest teatamisest, välja arvatud juhul, kui heastamatu kahju oht nõuab hädavajalike meetmete tarvituselevõttu, millisel juhul Eesti konsulteerib Assotsiatsiooninõukoguga kohe pärast nende rakendamist. III peatükk. TEENUSTE OSUTAMINE Artikkel 51 1. Pooled kohustuvad vastavuses alljärgnevate sätetega tegema kõik vajaliku, lubamaks jätkuvalt teenuste osutamist Ühenduse või Eesti äriühingute või kodanike poolt, kes on asutanud mitte selle Poole territooriumil, kus asub isik, kellele teenuseid kavatsetakse osutada. 2. Kooskõlas lõikes 1 mainitud liberaliseerimisprotsessiga ning vastavalt artikli 55 sätetele, lubavad Pooled ajutist liikumist üksikisikute osas, kes osutavad teenuseid või on teenuste osutaja juures töövõtjaks artiklis 48(2) defineeritud võtmeisikuna, sealhulgas üksikisikud, kes esindavad Ühenduse või Eesti äriühingut või kodanikku ning taotlevad ajutist sisenemist teenuste pakkuja nimel teenuste müügiks läbirääkimiste pidamiseks või selle teenuste pakkuja nimel teenuste müügiks lepingute sõlmimiseks, kui need esindajad ei paku avalikkusele otseseid müügitehinguid või ei osuta ise teenuseid. 3. Hiljemalt kaheksa aastat pärast käesoleva Lepingu jõustumist võtab Assotsiatsiooninõukogu tarvitusele vajalikud meetmed rakendamaks progresseeruvalt lõike 1 sätteid. Arvesse võetakse Poolte poolt seaduste lähendamise vallas saavutatud edu. Artikkel 52 1. Pooled ei võta kasutusele meetmeid ning ei teosta toiminguid, mis muudaksid Ühenduse või Eesti kodanike või äriühingute, mis on asutatud mitte selle Poole territooriumil, kus asub isik, kellele teenuseid kavatsetakse esitada, suhtes teenuste osutamise tingimusi oluliselt kitsendavamaks võrreldes olukorraga, mis kehtis Lepingu jõustumisele eelneval päeval. 2. Kui üks Pool on seisukohal, et teise Poole poolt pärast Lepingu allakirjutamist tarvitusele võetud meetmed tekitavad olukorra, mis on teenuste osutamise suhtes oluliselt kitsendavam, võrreldes Lepingu sõlmimisel kehtinud olukorraga, võib esimene Pool paluda teist Poolt alustada konsultatsioone. Artikkel 53 1. Rahvusvahelise meretranspordi osas kohustuvad Pooled kommertsalusel efektiivselt rakendama turule ja liiklemisele piiramatu juurdepääsu põhimõtet: a) Eelpoolmainitud säte ei kahjusta Ühinenud Rahvaste Liinilaevade Konverentsi juhtimiskoodeksist tulenevaid õigusi ja kohustusi, mis kehtivad ühe või teise käesoleva Lepingu Poole suhtes. Konverentsivälised laevaliinid võivad vaba konkurentsi alusel tegutseda kõrvuti Konverentsi alusel töötavate laevaliinidega niikaua, kuni nad peavad kinni kommertsalustele tugineva ausa konkurentsi põhimõtetest; b) Pooled kinnitavad oma kohustust kinni pidada vaba konkurentsi tingimustest, mis on puiste- ja vedela lastiga kauplemise oluline iseärasus. 2. Lõike 1 põhimõtteid rakendades Pooled: a) ei kohalda käesoleva Lepingu jõustumisest alates ühtegi Ühenduse liikmesriikide ja endise Nõukogude Liidu vahel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest tulenevat lasti jagamise sätet; b) ei kehtesta lasti jagamise klauslit tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates kahepoolsetes lepingutes, välja arvatud erandlikes olukordades, kus käesoleva Lepingu ühe või teise Poole liinilaevakompaniidel ei ole muud efektiivset võimalust kaubelda kõnealuste kolmandate riikidega; c) keelustavad lasti jagamise korraldamise tulevastes kahepoolsetes puiste- ja vedelat lasti käsitlevates lepingutes; d) tühistavad alates käesoleva Lepingu jõustumisest kõik ühepoolsed meetmed, administratiivsed, tehnilised ja muud takistused, millel võiks olla kitsendav või diskrimineeriv mõju teenuste vabale osutamisele rahvusvahelise meretranspordi vallas. Kumbki Pool tagab inter alia laevadele, mida kasutavad teise Poole kodanikud või äriühingud, rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamatesse juurdepääsul infrastruktuuri ja sadamates kohustuslikult osutatavate mereteenuste kasutamisel, samuti nendega seotud lõivude ja maksude osas, tollirajatiste kasutamisel ning kaide määramisel ja laadimise ning mahalaadimise vahendite kasutamisel mitte vähemsoodsa kohtlemise, kui on Poole enda laevadele osutatud kohtlemine. 3. Ühenduse kodanikud ja äriühingud, kes osutavad rahvusvahelisi meretranspordi alaseid teenuseid, võivad vabalt osutada rahvusvahelisi laevatamisteenuseid Eesti siseveekogudel ja vastupidi. 4. Kindlustamaks kaupade vaba transiiti läbi kummagi Poole territooriumi, kohustuvad Pooled niipea kui võimalik, kuid enne 1999. aasta lõppu sõlmima lepingu multimodaalse liikluse transiidiks läbi üksteise territooriumide. 5. Kindlustamaks pooltevahelise transpordi kooskõlastatud arengut ja jätkuvat liberaliseerimist, mis vastaks nende vastastikustele ärilistele vajadustele, käsitletakse vastastikuse turulepääsu ja teenuste osutamise tingimusi maantee, raudtee ja siseveekogude ning vajadusel õhutranspordi alal, vajaduse korral spetsiifilistes transpordilepingutes, milles lepitakse Poolte vahel kokku pärast käesoleva Lepingu jõustumist. 6. Enne lõikes 5 viidatud lepingute sõlmimist ei rakenda Pooled meetmeid või toiminguid, mis oleksid kitsendavamad või diskrimineerivamad võrreldes olukorraga, mis kehtis Lepingu jõustumisele eelneval päeval. 7. 1998. aasta lõpuks kohandab Eesti jätkuvalt oma seadusandlust, sealhulgas administratiivseid, tehnilisi ja teisi norme, mis kehtivad maantee-, raudtee-, sisevee- ja õhutranspordi valdkonnas, Ühenduse seadusandlusega, niivõrd, kui selle eesmärgiks on liberaliseerimine ja vastastikune Poolte turule pääsemine ning see hõlbustab reisijate ja kaupade liikumist. Nimetatud valdkonnas tehtud edusamme hinnatakse Poolte poolt ühiselt Assotsiatsiooninõukogu raames vähemalt kord iga kahe aasta jooksul. 8. Samaaegselt ühise eduga käesoleva peatüki eesmärkide saavutamisel uurib Assotsiatsiooninõukogu võimalusi vajalike tingimuste loomiseks maantee-, raudtee-, sisevee- ja õhutranspordi teenuste osutamise vabaduse parandamiseks. IV peatükk. ÜLDSÄTTED Artikkel 54 1. Käesoleva osa sätete kohaldamine allub riikliku poliitika, avaliku julgeoleku või tervishoiuga õigustatud piirangutele. 2. Neid ei kohaldata ettevõtmiste suhtes, mis kummagi Poole territooriumil, isegi kui juhuti, on seotud riigiteenistusega. Artikkel 55 Miski käesolevas Lepingus ei takista Pooli käesoleva osa rakendamise eesmärgil kohaldamast oma seadusi ja määrusi, mis käsitlevad riiki sisenemist ja seal viibimist, töötingimusi ja füüsiliste isikute poolt asutamist ning teenuste osutamist, eeldades, et nii tegutsedes ei kohalda nad neid viisil, mis muudaks kehtetuks või kahjustaks ükskõik kummale Poolele käesoleva Lepingu spetsiifiliste sätete läbi tulenevat kasu. Artikkel 56 Käesoleva osa II, III ja IV peatüki sätted laienevad samuti äriühingutele, mida kontrollivad ja omavad ainuliselt Eesti äriühingud või kodanikud ning Ühenduse äriühingud või kodanikud ühiselt. Artikkel 57 1. Vastavalt käesoleva osa sätetele garanteeritud maksusoodustustele ei laiene riikidevaheline enamsoodustusrežiim, mida Pooled osutavad või kavatsevad tulevikus osutada vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingutele või teistele maksukokkulepetele. 2. Midagi käesolevas osas ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks Pooltel vältida vastu võtmast ja rakendamast meetmeid, mille eesmärgiks ära hoida maksude vältimist või nendest kõrvalehoidmist vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingute ja teiste maksukokkulepete sätetele või kohalikule fiskaalsele seadusandlusele. 3. Midagi käesolevas osas ei tõlgendata viisil, mis takistaks liikmesriikidel või Eestil nende fiskaalse seadusandluse oluliste sätete rakendamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes ei ole võrdses situatsioonis, eelkõige mis puudutab nende elukohta. Artikkel 58 Pooled täpsustavad käesoleva osa sätteid jätkuvalt. Sellekohaste nõuannete formuleerimisel võtab Assotsiatsiooninõukogu arvesse Pooltele Üldise Teenustekaubanduse Kokkuleppest (GATS) ning eelkõige selle V artiklist tulenevaid vastavaid kohustusi. Artikkel 59 Käesoleva Lepingu sätted ei takista kumbagi Poolt rakendamast mistahes vajalikke meetmeid, vältimaks käesoleva Lepingu sätete läbi kõrvalehoidmist tema normidest, mis puudutavad kolmandate riikide pääsemist tema turule. V osa. MAKSED, KAPITAL, KONKURENTS JA TEISED MAJANDUST PUUDUTAVAD SÄTTED, SEADUSTE LÄHENDAMINE I peatükk. JOOKSVAD MAKSED JA KAPITALI LIIKUMINE Artikkel 60 Pooled kohustuvad aktsepteerima vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli sätetele kõiki Ühenduse ja Eesti residentide vahel vabalt konverteeritavas valuutas teostatavaid jooksva konto makseid ja ülekandeid. Artikkel 61 1. Maksebilansi kapitalikonto tehingute suhtes tagavad vastavalt liikmesriigid ja Eesti alates käesoleva Lepingu jõustumisest asukohamaa seaduste kohaselt asutatud äriühingutesse tehtud otseinvesteeringute ja IV osa II peatüki tingimuste kohaselt tehtud investeeringute, samuti nende investeeringute likvideerimise ning nende investeeringute ja igasuguse neist tuleneva kasumi repatrieerimisega seotud kapitali vaba liikumise. Kahjustamata artikli 43 lõike 1 (iii) sätteid, kindlustatakse alates käesoleva Lepingu jõustumisest füüsilisest isikust ettevõtjate asutamise ja tegutsemise, sealhulgas nende investeeringute likvideerimise ja repatrieerimisega seotud kapitali täielikult vaba liikumine. 2. Maksebilansi kapitalikonto tehingute osas kindlustavad vastavalt liikmesriigid ja Eesti alates käesoleva Lepingu jõustumisest portfellinvesteeringutega seotud kapitali vaba liikumise. Sama kehtib ka kaubavahetuse ja teenuste osutamisega seotud krediitide, kui nendes osaleb ühe Poole resident, samuti finantslaenudega seotud kapitali vaba liikumise kohta. 3. Kahjustamata lõike 1 sätteid, ei kehtesta liikmesriigid ja Eesti uusi piiranguid Ühenduse ja Eesti residentide vahelisele kapitali liikumisele ja sellega seotud jooksvatele maksetele, ega muuda kehtivat korraldust piiravamaks. 4. Pooled konsulteerivad vastastikku Ühenduse ja Eesti vahelise kapitali liikumise hõlbustamiseks, et toetada käesoleva Lepingu eesmärke. Artikkel 62 1. Pooled võtavad kasutusele meetmeid, mis võimaldavad vajalike tingimuste loomist Ühenduse kapitali vaba liikumise reeglite edasiseks järk-järguliseks rakendamiseks. 2. Assotsiatsiooninõukogu uurib võimalusi, mis kergendaksid Ühenduse kapitali liikumise reeglite täielikku rakendamist. II peatükk. KONKURENTS JA TEISED MAJANDUST PUUDUTAVAD SÄTTED Artikkel 63 1. Alljärgnev on ühitamatu käesoleva Lepingu korrektse toimimisega niivõrd, kui see võib mõjutada kaubavahetust Ühenduse ja Eesti vahel: (i) kõik kokkulepped ettevõtete vahel, ettevõtete ühenduste otsused ning ettevõtete kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine; (ii) ühe või mitme ettevõtte poolt turguvalitseva seisundi kuritarvitamine Ühenduse või Eesti territooriumil tervikuna või olulisel osal sellest; (iii) igasugune avalik abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtteid või teatud kaupade tootmist. 2. Kõiki käesoleva artikliga vastuolus olevaid tegevusi tuleb hinnata Euroopa Ühenduse Asutamislepingu artiklites 85, 86 ja 92 toodud normide rakendamisest tulenevate kriteeriumide alusel, või toodete osas, mida käsitleb Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ECSC) leping, ECSC lepingu vastavate sätete, sealhulgas ka sekundaarõigusaktide alusel. 3. Assotsiatsiooninõukogu võtab 31. detsembriks 1997. a. oma otsusega vastu vajalikud normid lõigete 1 ja 2 ellurakendamiseks. Kuni nende normide vastuvõtmiseni tuleb käesoleva Lepingu lõike 1 punkti (iii) ja sellega seotud lõike 2 osade rakendusreeglitena kasutada GATTi artiklite VI, XVI ja XXIII tõlgendamise ja rakendamise kohta käiva lepingu sätteid. 4. a) Lõike 1 punkti (iii) sätete rakendamise eesmärgil möönavad Pooled, et kuni 31. detsembrini 1999. a. tuleb Eesti poolt mistahes avaliku abi andmist hinnates arvestada asjaolu, et Eestit käsitletakse samaväärselt Euroopa Ühenduse Asutamislepingu artiklis 92(3)(a) kirjeldatud Ühenduse piirkondadega. Arvestades Eesti majandusolukorda, otsustab Assotsiatsiooninõukogu, kas seda aega tuleb pikendada järgnevate kolmeaastaste perioodide võrra. b) Kumbki Pool tagab ligipääsu avalikku abi puudutavale informatsioonile, inter alia teatades iga-aastaselt teisele Poolele antud abi kogusuuruse ja -jaotuse ning esitades vastava taotluse olemasolul informatsiooni abikavade kohta. Ühe Poole taotluse olemasolul esitab teine Pool informatsiooni avaliku abi konkreetsete üksikjuhtude kohta. 5. Toodete suhtes, millele viidatakse III osa peatükkides II ja III: – ei kehti lõike 1 punkti (iii) sätted, – mistahes tegevust, mis on vastuolus lõike 1 punktiga (i) tuleb hinnata vastavalt Ühenduse poolt Euroopa Ühenduse Asutamislepingu artiklite 42 ja 43 alusel kehtestatud kriteeriumidele ning eelkõige Nõukogu määruses nr. 26/1962 toodud kriteeriumide alusel. 6. Kui Ühendus või Eesti leiavad, et konkreetne tegevus ei sobi kokku käesoleva artikli esimese lõike sätetega ning – pole piisavalt käsitletud lõikes 3 viidatud rakendusreeglite järgi, või – selliste reeglite puudumisel, või kui selline tegevus põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju teise Poole huvidele või materiaalset kahju tema kohalikule tööstusele, sealhulgas tema teenindussektorile, on tal õigus rakendada kohaseid meetmeid pärast konsulteerimist Assotsiatsiooninõukogus või 30 tööpäeva pärast niisuguste konsultatsioonide taotlemist. Käesoleva artikli lõike 1 punktiga (iii) vastuolus olevate tegevuste korral võib selliseid kohaseid meetmeid rakendada juhul, kui seda võimaldab GATT ning üksnes kooskõlas GATTiga sätestatud protseduuride ja tingimustega, või mistahes muu vastavalt nimetatud Kokkuleppele väljatöötatud, Poolte vahel kehtivale kokkuleppele. 7. Hoolimata mistahes lõikega 3 vastuolus rakendatavatest sätetest, kohustuvad Pooled vahetama informatsiooni, arvestades seejuures piiranguid, mis on sisse seatud nõuetega ameti- ja ärisaladuste kohta. Artikkel 64 1. Pooled püüavad hoiduda kitsendavate meetmete sisseviimisest, sealhulgas meetmetest, mis on seotud maksebilansi tasakaalustamise eesmärgil toimuva impordiga. Nende sisseviimise korral kohustub neid sisseviinud Pool esitama teisele Poolele nii kiiresti kui võimalik ajakava nende kaotamiseks. 2. Kui üks või enam liikmesriiki või Eesti on suurtes maksebilansi raskustes või neid ähvardab oht sellistesse raskustesse sattuda, võib olukorrale vastavalt Ühendus või Eesti, vastavuses GATTi tingimustega, rakendada piiravaid meetmeid, sealhulgas importi puudutavaid meetmeid, mis peavad olema piiratud kestusega ning mis ei tohi ületada maksebilansi olukorra parandamiseks vajalike abinõude piire. Vastavalt olukorrale informeerib Ühendus või Eesti sellest koheselt teist Poolt. 3. Ükski piirav meede ei või laieneda investeeringutega seotud ülekannetele, eelkõige investeeritud või reinvesteeritud tulude repatrieerimisele ning ükskõik millistele sellest tulenevatele tuludele. Artikkel 65 Mis puudutab riiklikke ettevõtteid ning ettevõtteid, millele on antud eri- või ainuõigusi, tagab Assotsiatsiooninõukogu, et alates 1. jaanuarist 1998. a. järgitakse Euroopa Ühenduse Asutamislepingu, eriti artikli 90 põhimõtteid ning CSCE 1990. aasta aprilli Bonni kohtumise lõppdokumendi, eelkõige ettevõtjate otsustusvabadust puudutavaid printsiipe. Artikkel 66 1. Vastavalt käesoleva artikli ja Lisa IX sätetele, kinnitavad Pooled intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandile osutatava küllaldase ja efektiivse kaitse ning selle elluviimise tähtsust. 2. Eesti jätkab intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse tõhustamist, eesmärgiga tagada 31. detsembriks 1999. a. Ühenduses kehtivale kaitsele vastav tase, sealhulgas efektiivsed meetmed sellest kinnipidamiseks. 3. 31. detsembriks 1999. a. liitub Eesti intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse mitmepoolsete konventsioonidega, millele viidatakse Lisa IX esimeses lõikes ning millega Ühenduse liikmesriigid on ühinenud või mida liikmesriigid tulenevalt nendes konventsioonides sisalduvatest olulistest sätetest rakendavad de facto. 4. Kui intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse vallas ilmnevad kaubavahetustingimusi mõjutavad probleemid, võetakse ükskõik kumma Poole palvel ette kiireloomulisi konsultatsioone, eesmärgiga saavutada mõlemat Poolt rahuldav tulemus. Artikkel 67 1. Pooled peavad avalike hangete avamist avalikule enampakkumisele mittediskrimineerimise ja vastastikkuse printsiibil, eelkõige GATTi ja WTO kontekstis, soovitavaks lõppeesmärgiks. 2. Eesti äriühingutele, nagu defineeritud käesoleva Lepingu artiklis 45, võimaldatakse alates käesoleva Lepingu jõustumisest juurdepääs Ühenduse avaliku enampakkumise protseduuridele vastavalt Ühenduse hangetealastele normidele, koheldes neid mitte vähem soodsalt kui Ühenduse äriühinguid. Ühenduse äriühingutele ja Ühenduse äriühingute filiaalidele artikli 45 tähenduses ning Ühenduse äriühingute tütarettevõtetele artikli 45 tähenduses ja artiklis 56 kirjeldatud vormides võimaldatakse alates käesoleva Lepingu jõustumisest juurdepääs enampakkumise protseduuridele Eestis, koheldes neid mitte vähem soodsalt kui Eesti äriühinguid. Käesoleva lõike sätted kehtivad samuti ka 14. juuni 1993. a. direktiiviga 93/38/EEC reguleeritud avalike hangete kohta, juhul kui Eesti on vastu võtnud vastavad õigusaktid. 3. Avalike hangete täitmisega seotud asutamise, tegevuse, teenuste osutamise suhtes Ühenduse ja Eesti vahel, samuti tööhõive ja tööjõu liikumise suhtes, kehtivad käesoleva Lepingu artiklid 36 ja 59. III peatükk. SEADUSTE LÄHENDAMINE Artikkel 68 Pooled peavad oluliseks tingimuseks Eesti majanduslikul integreerumisel Ühendusse Eesti kehtiva ja loodava seadusandluse lähendamist Ühenduse omale. Eesti püüab tagada oma seadusandluse järk-järgulist kooskõlla viimist Ühenduse omaga. Artikkel 69 Seaduste lähendamine laieneb eelkõige järgmistele valdkondadele: tolliõigus, äriühinguõigus, pangandusõigus, ettevõtete raamatupidamine ja maksustamine, intellektuaalne omand, finantsteenused, konkurentsireeglid, inimeste, loomade ja taimede tervise ja elu kaitse, töötajate kaitse, sealhulgas tööohutus, tarbijakaitse, kaudne maksustamine, tehnilised normid ja standardid, tuumaõigus, transport, telekommunikatsioonid, keskkond, avalikud hanked, statistika ja tootevastutus. Nendes valdkondades peaks kiire areng seaduste lähendamisel toimuma eriti siseturu, konkurentsi, töötajate kaitse, keskkonnakaitse, tarbijakaitse, finantsteenuste ja tehniliste normide ning standardite osas. Artikkel 70 Ühendus annab Eestile nende eesmärkide saavutamiseks tehnilist abi, mis võib hõlmata inter alia: – ekspertide vahetamist; – eelinformatsiooni andmist, eriti asjassepuutuva seadusandluse kohta; – seminaride korraldamist; – koolitustegevust; – abi Ühenduse seadusandluse tõlkimisel asjassepuutuvates sektorites. VI osa. MAJANDUSALANE KOOSTÖÖ Artikkel 71 1. Ühendus ja Eesti arendavad edasi majanduskoostööd, mis on suunatud Eesti arengu ja kasvupotentsiaali toetamisele. Niisugune koostöö tugevdab mõlema Poole kasuks majandussidemeid võimalikult avaral pinnal. 2. Tegutsemisviisid ja muud meetmed kavandatakse Eesti majandusliku ja sotsiaalse arengu eesmärgil ning juhindudes kestva arengu printsiibist. Need tegutsemisviisid peaksid tagama, et algusest peale peetakse silmas ka keskkonnaalaseid nõudeid ning et need oleksid ühendatud harmoonilise sotsiaalse arengu nõuetega. 3. Sel eesmärgil peaks koostöö koonduma eelkõige tegutsemisviisidele ja meetmetele, mis on seotud tööstuse, investeeringute, põllumajanduse ja agro-tööstusliku sektori, energeetika, transpordi, piirkondliku arengu ja turismiga. 4. Erilist tähelepanu osutatakse meetmetele, mis võimaldavad koostööd kolme Balti riigi, teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, samuti teiste Läänemere-äärsete riikide vahel, pidades silmas regiooni terviklikku arengut. Artikkel 72. Tööstusalane koostöö 1. Koostöö eesmärgiks on edendada eelkõige: – tööstusalast koostööd kahe Poole majandusettevõtjate vahel, eriti eesmärgiga tugevdada erasektorit Eestis; – Ühenduse osalemist Eesti püüetes moderniseerida ja ümberstruktureerida oma tööstus nii riiklikus kui ka erasektoris, mis mõjutab turumajanduse edasist arengut, ning tingimustel, mis tagavad keskkonna kaitstuse; – üksikute sektorite ümberstruktureerimine; – uute ettevõtete rajamine kasvupotentsiaali võimaldavatel aladel, eriti kõrgtehnoloogia, puhaste tehnoloogiate, tarbekaupade ja turustamise osas, kergetööstuse ja metsatööstuse harudes. 2. Tööstusalase koostöö algatused võtavad arvesse Eesti poolt kindlaksmääratud prioriteete. Algatuste eesmärgiks peaks eelkõige olema ettevõtetele sobiva raamistiku rajamine parandamaks juhtimisalast oskusteavet ning edendamaks transparentsust turgudele ja ettevõtetele vajalike tingimuste osas. Vajadusel annab Ühendus Eestile tehnilist abi. Artikkel 73. Investeeringute soodustamine ja kaitse 1. Koostöö eesmärgiks on erainvesteeringute ja nende kaitse õigusliku raamistiku ning soodsa kliima säilitamine ja vajadusel selle täiustamine nii sise- kui välisinvesteeringute osas, mis on olulise tähtsusega majanduslikule ning tööstuslikule ümberstruktureerimisele ning arengule Eestis. Koostöö eesmärgiks on samuti välisinvesteeringute ning erastamise õhutamine ning soodustamine Eestis. 2. Koostöö eesmärgid on eriti: – Eesti jaoks edasi arendada ja säilitada õiguslikku raamistikku, mis soodustab ning kaitseb investeeringuid; – vajadusel liikmesriikidega kahepoolsete investeeringute soodustamise ja kaitse lepingute sõlmimine; – dereguleerimise jätkamine ja majandusliku infrastruktuuri täiustamine; – investeerimisvõimaluste kohta informatsiooni vahetamine messide, näituste, ärinädalate ning teiste samalaadsete ettevõtmiste raames. Ühendusepoolset abi võib algetapis anda agentuuridele, mis soodustavad siseinvesteeringuid. 3. Eesti austab investeerimismeetmete kaubandusega seotud aspektide (TRIMs) reegleid. Artikkel 74. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted 1. Poolte eesmärgiks on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (SMEs) arendamine ja tugevdamine ning Ühenduse ja Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vaheline koostöö. 2. Nad õhutavad informatsiooni ja oskusteabe vahetamist järgneval moel: – parandades vajadusel õiguslikke, haldus-, tehnilisi, maksu- ning rahalisi tingimusi, mis on vajalikud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete asutamiseks ja laiendamiseks ning nende piireületavaks koostööks; – varustades väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid neile vajalike erialaste teenustega (juhtivtöötajate koolitus, raamatupidamine, turustamine, kvaliteediohje, jms.) ning tugevdades nimetatud teenuseid osutavaid agentuure; – seades sisse asjakohased sidemed Ühenduse ettevõtjatega Euroopa ärikoostöövõrkude kaudu, parandamaks informatsiooni levikut väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse ning edendamaks piireületavat koostööd. 3. Koostöö hõlmab tehnilise abiga varustamist, eelkõige vastava institutsioonilise toetuse rajamiseks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, rahaliste, koolitus-, nõuandlus-, tehnoloogiliste ja turustamisteenuste vallas. Artikkel 75. Põllumajandus- ja tööstusstandardid ning vastavushindamine 1. Pooltevahelise koostöö eesmärgiks on eelkõige erinevuste vähendamine standardite, tehniliste õigusaktide ja vastavushindamise protseduuride osas, vajadusel koos Ühendusepoolse tehnilise abiga. 2. Sel eesmärgil taotleb koostöö: – Ühenduse tehniliste õigusaktide ja Euroopa standardite ning vastavushindamise protseduuride kasutuselevõttu, tunnistades, et Eestil on vajaduse korral õigus keskkonnaseisundi alaste eesmärkide saavutamiseks välja arendada ja rakendada erilisi (kõrgemaid) norme; – vajadusel nimetatud valdkondades vastastikuse tunnustamise kokkulepete sõlmimist; – Eesti aktiivse ja regulaarse osalemise soodustamist Euroopa spetsialiseeritud organisatsioonide (CEN, CENELEC, ETSI, EOTC, EUROMET) töös, – vajaduse korral tehnilise abi andmist koolitusprogrammidena Eesti ekspertidele Ühenduse standardimise, metroloogia, sertifitseerimise ja kvaliteedisüsteemide valdkonnas; – tehnilise ja metodoloogilise informatsiooni vahetamise edendamist kvaliteediohje ja tootmisprotsessi valdkonnas. 3. Ühendus annab Eestile vajadusel tehnilist abi. Artikkel 76. Koostöö teaduse ja tehnoloogia alal 1. Pooled edendavad koostööd teaduse ja tehnoloogia arendamise vallas. Nad osutavad erilist tähelepanu järgnevale: – teineteise teadus- ja tehnoloogiapoliitika kohta informatsiooni vahetamisele; – ühiste teaduslike kohtumiste korraldamisele (seminarid ja kollokviumid); – ühisele uuringu- ja arendustegevusele, mille eesmärgiks on teadusliku progressi innustamine ning tehnoloogia ja oskusteabe vahendamine; – mõlema osapoole teaduslikele töötajatele ja spetsialistidele mõeldud koolitustegevusele ning vahetusprogrammidele; – teaduse arengut soodustava keskkonna väljaarendamisele ning uute tehnoloogiate rakendamisele ja uuringutulemuste kui intellektuaalse omandi adekvaatsele kaitsele; – Eesti osalusele Ühenduse teadusprogrammides kooskõlas lõikega 3. Vajadusel antakse tehnilist abi. 2. Assotsiatsiooninõukogu määrab kindlaks vastavad protseduurid koostöö arendamiseks. 3. Koostööd Ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogrammi raames viiakse ellu vastavalt erilepetele, mille üle peetakse läbirääkimisi ning mis sõlmitakse vastavalt kummagi Poole seaduslikele protseduuridele. Artikkel 77. Haridus ja koolitus 1. Koostöö eesmärgiks on inimressursside harmooniline areng ja üld- ning erialase hariduse taseme tõstmine Eestis nii riiklikus kui ka erasektoris, võttes arvesse Eesti prioriteete. Euroopa Koolituse Sihtasutuse, programmi TEMPUS ja Euroteaduskonna heakskiidul asutatakse vastavad institutsioonid ja luuakse koostöökavad. Eesti osalust teistes Ühenduse programmides vaadeldakse samuti selles kontekstis. 2. Koostöö koondub eelkõige järgnevatele valdkondadele: – Eesti haridus- ja koolitussüsteemi reform; – baasharidus, täienduskoolitus ja ümberõpe, sealhulgas avaliku ja erasektori juhtivtöötajate ning kõrgemate avalike teenistujate koolitus, eriti kindlaksmääratavates prioriteetsetes valdkondades; – õpetajate täienduskoolitus; – koostöö ülikoolide vahel, ülikoolide ja firmade vahel, õpetajate, õpilaste, juhtkonna ning noorte vahetus; – Eurostuudiumi alase õpetamise edendamine vastavates institutsioonides; – õppeperioodide ja diplomite vastastikune tunnustamine; – keeleõpetuse edendamine Eestis, eelkõige vähemuste hulka kuuluvatele alalistele elanikele; – Ühenduse keelte õpetamine, tõlkijate ja tõlkide koolitus ning Ühenduse normide ja terminoloogia kasutuselevõtmise edendamine; – kaugõppe ja uute koolitustehnoloogiate arendamine; – koolitusmaterjalide ja -vahenditega varustamine; – koostöö Euroopa Kutsehariduse Arendamise Keskusega (CEDEFOP). Artikkel 78. Põllumajandus ja agro-tööstussektor 1. Koostöö selles valdkonnas on suunatud põllumajanduse, magevee(sisevee-)kalanduse ja agrotööstussektori, samuti metsanduse moderniseerimisele, ümberstruktureerimisele ja erastamisele. Nimetatud koostöö edendab looduskeskkonna ja saastamata pinnaste kaitset ning säästlikku kasutamist. Sel eesmärgil püüab koostöö eriti: – arendada erafarme ja erajaotuskanaleid, säilitamisvõimalusi, turustamist jne.; – moderniseerida küla infrastruktuuri (transport, veevarustus, telekommunikatsioonid); – parandada maakasutuse planeerimist, sealhulgas ehitus- ja linnaplaneerimist; – töötada välja kriteeriume ekstensiivse ja intensiivse põllumajanduse, metsanduse ja magevee(sisevee-)kalanduse valdkondade jaoks, vastavuses riikliku ja regionaalse arengu plaanidega ning programmidega; – rajada ning edendada efektiivset koostööd põllumajanduslike informatsioonisüsteemide osas; – sobivate meetodite ja toodete kasutamise kaudu parandada tootlikkust ja kvaliteeti; tagada sisestamisega seotud saastamisvastaste meetodite kasutamisalast väljaõpet ja järelevalvet. – edendada orgaanilist põllumajandust, töötlemise, toodangu turustamise arendamiset; – soodustada Ühenduse toidunormatiivide kasutuselevõtmist; – ümber struktureerida, arendada, moderniseerida ja detsentraliseerida toiduaineid töötlevaid firmasid ja nende turustamistehnoloogiaid; – arendada põllumajanduses sidusust; – põllumajanduses edendada tööstuslikku koostööd ja oskusteabe vahetamist, eriti Eesti ja Ühenduse erasektorite vahel; – arendada loomade ja taimede tervisekontrollialast koostööd eesmärgiga tagada Ühenduse normidega järk-järgulist harmoniseerimist koos koolitusalase abistamisega ja kontrolli organiseerimisega; – edendada põllumajanduspoliitika ja seadusandluse kohta käiva informatsiooni vahetamist; – edendada ühisettevõtteid, eriti koostööks kolmandate riikide turgudel. 2. Vajadusel annab Ühendus niisugustel eesmärkidel tehnilist abi. Artikkel 79. Kalandus 1. Pooled arendavad kalandusalast koostööd vastavalt Euroopa Majandusühenduse ja Eesti Vabariigi vahelisele kalanduskokkuleppele. 2. Koostöö võtab eelkõige arvesse: – säästliku kalastamise sisseseadmist maailma ookeanidel ja Läänemerel; – traditsioonilist kalandusalast koostööd; – vajadust arendada kalastusalast järelevalvet, püügistatistikat ja infosüsteeme; – teadusliku potentsiaali arendamist Läänemere kalaressursside uurimisel ning mõlemapoolset tegevust kalavarude (eriti lõhe ning tursk) kaitsel ja taastootmisel ning selles valdkonnas uue tehnoloogia kasutuselevõttu; – Eesti kalalaevastiku ja kalatööstuse järk-järgulist moderniseerimist ühisettevõtete rajamise kaudu; – selles valdkonnas eraettevõtluse arendamist ja vajadust omandada Euroopa Ühenduse turustamisalaseid kogemusi; – tööstusalase koostöö arendamist ja oskusteabe vahendamist kalandussektoris; – kalakasvatuse (kaasa arvatud toit) osas Euroopa Ühenduse toodangu kvaliteedi ja tervishoiunormide kasutuselevõttu Eestis; – informatsiooni vahetamist kalanduspoliitika ja -seadusandluse vallas ning kalatoodetele turu rajamist; – koostööd rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide raames. Artikkel 80. Energeetika 1. Turumajanduse ning Euroopa Energiaharta põhimõtteid järgides teevad Pooled koostööd arendamaks Euroopa energiaturgude järk-järgulist integratsiooni. 2. Koostöö koondub eelkõige järgnevale: – energiapoliitika formuleerimine ja planeerimine, arvestades sealhulgas selle pikaajalisust; – juhtimine ja koolitus energiasektoris; – energia säästmise ja tõhusa kasutamise soodustamine; – energiavarude arendamine; – jaotamise parandamine ning energiavarustuse parandamine ja mitmekesistamine; – energia tootmise ja kasutamise mõju keskkonnale; – tuumaenergia sektor, eelkõige tuumaohutus; – energiaturu avardamine, sealhulgas gaasi ja elektri transiidi hõlbustamine; – elektri- ja gaasisektorid, sealhulgas Euroopa varustussüsteemiga ühendamise võimaluse arvestamine; – energia infrastruktuuride moderniseerimine; – raamtingimuste formuleerimine koostööks selle sektori ettevõtete vahel; – tehnoloogia ja oskusteabe vahendamine; – koostöö energiasektoris hinnakujundus- ja maksustamispoliitika alal; – Läänemeremaade vaheline regionaalne koostöö energiasektoris, eriti selle oluline toetamine energiavarustuse kindlustamiseks regioonis. 3. Vajadusel antakse tehnilist abi. Artikkel 81. Tuumaohutus 1. Koostöö eesmärgiks on tagada tuumaenergia ohutum kasutamine. 2. Koostöö tuumaohutuse valdkonnas hõlmab eelkõige järgnevaid teemasid: – uuringud ja kaitsemeetmed tuumaohutuse suurendamiseks, eriti tuumajääkide osas uraanimaagi töötlemise tehases Sillamäel ning endises nõukogude tuumaallveelaevade õppekeskuses Paldiskis; – personali koolitus; – Eesti seaduste ja määruste täiendamine tuumaohutuse valdkonnas, järelevalveorganite ja nende ressursside tugevdamine; – tuumaohutus, valmisolek tuumaõnnetusteks ja tegutsemine avariide korral; – kiirguskaitse, sealhulgas keskkonna kiirgusseire; – tuumakütusega seotud probleemid, tuumakütuste ohutuse tagamine ja füüsiline kaitse; – radioaktiivsete jäätmete käitlemine; – tuumaseadmete seiskamine ja mahamonteerimine; – saastete puhastamine; – ühtlustatud ohutusstandardite kehtestamine töötajate ja elanikkonna tervise ning keskkonna kaitseks, samuti nende rakendamise tagamine. 3. Koostöö hõlmab informatsiooni ja kogemuste vahetust ning uurimis- ja arendustegevust vastavuses teadust ja tehnoloogiat käsitlevate sätetega. 4. Pooled nõustuvad ühise koostöö vajadusega, vastavalt oma volitustele ja pädevusele, võitluses tuuma-alase salakaubaveoga. Koostöö selles valdkonnas hõlmab informatsioonivahetust, tehnilist abi materjali analüüsimiseks, määratlemiseks ja ladustamiseks, administratiivset ja tehnilist abi tõhusa tollikontrolli sisseseadmiseks. Vajaduse tekkimisel võib selles valdkonnas määratleda edasise koostöö vormid. Artikkel 82. Keskkond 1. Pooled arendavad ja tugevdavad koostööd keskkonna ja inimeste tervise valdkonnas. 2. Koostöö hõlmab eelkõige järgmisi valdkondi: – tõhus saastatuse seire; – kohalik, piirkondlik ning piireületav õhu- ja veesaaste; – tõhus, säästev ja puhas energiatootmine ning -tarbimine; tööstusettevõtete (sealhulgas tuumaseadmete) ohutus; – kemikaalide klassifitseerimine ja ohutu käitlemine; – veeseisund, eriti piiriveekogude puhul (Läänemere kaitse laevadelt, tehissaartelt, platvormidelt ja muudest allikatest lähtuva reostuse eest); – jäätmete vähendamine, nende taaskasutamine ning ohutu kõrvaldamine, Baseli konventsiooni rakendamine; – taastumatute loodusvarade säästev kasutamine; – põllumajanduse keskkonnamõju, mullaerosioon ja saastamine põllumajanduskemikaalidega, veekogude eutrofeerumine; – metsade ning taimestiku ja loomastiku kaitse; – bioloogilise mitmekesisuse kaitse; – kaitsealad; – maakasutuse planeerimine, sealhulgas ehitus- ja linnaplaneerimine; – ühistranspordi arendamine, eriti linnades; – majanduslike ja fiskaalsete hoobade kasutamine; – rannikualade kaitse ja kasutuse korraldamine, merereostuse vältimine; – globaalsed kliimamuutused; – saastatud alade taastamine; – inimeste tervise kaitse ohtliku keskkonnamõju eest. 3. Koostöö toimub eriti järgmistes vormides: – informatsiooni ja ekspertide vahetus, eriti puhaste tehnoloogiate ja keskkonnasõbraliku biotehnoloogia ohutu kasutamise osas; – institutsioonide tugevdamine ja koolitusprogrammid, – tehnoloogia ja oskusteabe vahendamine; – seaduste lähendamine (Ühenduse normid); – koostöö regionaalsel tasandil (sealhulgas koostöö kolme Balti riigi vahel ning Euroopa Keskkonnaagentuuri kaudu) ja rahvusvahelisel tasandil; – strateegiate väljatöötamine, eriti globaalsete ja kliimaga seotud probleemide osas; – keskkonna-alane haridus ja informatsioon; – keskkonnaekspertiis. Artikkel 83. Transport 1. Pooled arendavad ja tugevdavad koostööd transpordi alal, võimaldamaks Eestil: – ümberstruktureerida ja moderniseerida transporti; – parandada inimeste ja kaupade vaba liikumist ning juurdepääsu transporditurule, kõrvaldades administratiivsed, tehnilised ja muud takistused; – hõlbustada Ühenduse transiitvedu läbi Eesti, mööda maanteid, raudteid, vee- ja õhuteid ning kombineeritud transpordiga; – saavutada võrreldav tase Ühenduses kehtivate talitusstandarditega; – tõsta liikluse ja transpordi ohutust ning vähendada transpordi kahjulikku mõju keskkonnale. 2. Koostöö hõlmab eelkõige järgnevat: – majanduslikud, õiguslikud ja tehnilised koolitusprogrammid ning õigusliku ja institutsioonilise raamistiku ettevalmistamine transpordipoliitika arendamiseks ja rakendamiseks, sealhulgas transpordisektori erastamine; – tehnilise abi andmine ja nõustamine ning informatsiooni vahetamine (konverentsid, seminarid); – toetus infrastruktuuri arengule Eestis. 3. Koostöö eelissuunad on: – tunnustatud üle-euroopalistes koridorides ja ühist huvi pakkuvatel peamistel liiklusliinidel maanteede, raudteede, siseveeteede, sadamate ja lennujaamade infrastruktuuri ehitus ja moderniseerimine; – tingimuste parandamine, ooteaegade lühendamine ja transiidi hõlbustamine multimodaalse Kreeta koridori nr. 1 piiriületuspunktides Eesti ulatuses, võttes aluseks Euroopa Liidu rahvusvaheliste lepingutega kehtestatud normid koostalituse tagamiseks; – raudteede, sadamate ja lennujaamade haldamine, sealhulgas koostöö asjaomaste ametivõimude vahel; – maakasutuse parandamine, sealhulgas ehitus ja linnaplaneerimine; – tehniliste vahendite kooskõlla viimine Ühenduse normidega; eriti raudtee-maantee transpordi, konteinerveoste ja ümberlaadimise vallas; – Ühenduse poliitikaga võrreldava transpordipoliitika arendamisele kaasaaitamine; – lähimeretranspordi edendamine alternatiivina maismaatranspordile ja Läänemere-regioonile eriti sobiva transpordiliigina; – ühiste teadusuuringute ja arenguprogrammide edendamine; – regionaalne koostöö konkreetsete kolme- või mitmepoolsete (LMN – Läänemeremaade Nõukogu) projektide kontekstis, nagu näiteks Via Baltica; – vastastikune transpordiandmestiku vahetamine. Artikkel 84. Kaugside, postiteenused ja ringhääling 1. Pooled taotlevad koostöö laiendamist ja tugevdamist kaugside alal. Sellega kaasneb: – informatsiooni vahetamine kaugside, postiteenuste ja ringhäälingu poliitika kohta; – püsiva ja järjekindla korraldusliku raamistiku rajamine kaugside, postiteenuste ja ringhäälingu alal; – tehnilise ja muu informatsiooni vahetus ning mõlema osapoole ekspertidele seminaride, kursuste ja konverentside organiseerimine; – koolitus ja nõustamine; – tehnoloogia vahendamine; – ühisprojektide läbiviimine mõlema osapoole pädevate organite poolt; – Euroopa standardite ja sertifitseerimissüsteemide edendamine; – uute, eelkõige kommertsotstarbeliste sidevahendite, sideteenuste ja sisseseadete evitamine; 2. Sellised tegevused on suunatud järgmistele eelisvaldkondadele: – Eestis kaugside-, postiteenuste- ja ringhäälingusektorites turumajanduse ning õigusaktide ja protseduuride arendamine ja rakendamine; – Eesti kaugsidevõrgu moderniseerimine ja selle integreerimine Euroopa ning maailma võrkudesse; – koostöö Euroopa standardimisstruktuuride raames; – integreerumine üle-euroopalistesse süsteemidesse; – kaugside õiguslik külg; – kaugside juhtimine uues Euroopa ärikeskkonnas: organisatsioonilised struktuurid, strateegia ja planeerimine, hankepõhimõtted, tollistruktuurid telefonside valdkonnas; – maakasutuse planeerimine, ehitus ja linnaplaneerimine; – andmevõrgu uuendamine ja andmebaasil põhinevate teabeteenuste arendamine. Artikkel 85. Informatsiooniline infrastruktuur Pooled püüavad laiendada ja tugevdada koostööd globaalse informatsioonilise infrastruktuuri rajamise eesmärgil. Sellega kaasneb: – informatsiooni vahetamine poliitika ning programmide kohta, mis on suunatud informatsioonilise infrastruktuuri ja sellega kaasnevate teenuste rajamisele; – tihe koostöö institutsioonide vahel, mis korraldavad praeguste teabevõrkude tööd (akadeemilised ja/või valitsusasutused); – informatsiooni vahetamine tehnoloogiate, turuvajaduste ja muu info kohta, seminaride, kursuste ja konverentside korraldamine mõlema Poole ekspertidele ja ettevõtjatele; – koolitus ja nõustamistegevus; – ühisprojektide läbiviimine; – standardite, sertifitseerimise ja katsetuste edendamine ja kooskõlastamine; – vastava regulatiivse raamistiku edendamine; – tegevus teabeteenuste ja infrastruktuuri edendamiseks. Artikkel 86. Pangandus, kindlustus ja teised finantsteenused 1. Poolte koostöö eesmärgiks on Eesti pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuseid osutava sektori arengut soodustava raamistiku loomine ja arendamine. 2. Koostöö keskendub: – rahvusvahelistel reeglitel ja Euroopa Ühenduse standarditel põhinevate tõhusate raamatupidamis- ja audiitorkontrollisüsteemide arendamisele; – pangandus- ja finantssüsteemide tugevdamisele ja ümberstruktureerimisele; – pangandus- ja finantsteenuste järelevalve- ja regulatsioonisüsteemi parandamisele ja ühtlustamisele; – oskussõnastike ettevalmistamisele; – informatsiooni vahetamisele, eelkõige kehtivate ja loodavate seaduste osas; – Ühenduse ja Eesti seadusandluse ettevalmistamisele ja tõlkimisele. 3. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks kaasneb koostööga ka tehnilise abi ja koolituse andmine. Artikkel 87. Audiitor- ja finantskontrollialane koostöö 1. Poolte koostöö eesmärgiks on Ühenduse meetodeid ja menetlusi järgides arendada Eesti haldusüksustes tõhusaid finants- ja audiitorkontrollisüsteeme. 2. Koostöö keskendub: – vajaliku informatsiooni vahetamisele audiitorkontrollisüsteemide kohta; – audiitorkontrollialase dokumentatsiooni ühtlustamisele; – koolitus- ja nõustamistegevusele. 3. Vajadusel annab Ühendus sel eesmärgil tehnilist abi. Artikkel 88. Rahapoliitika Eesti ametivõimude palvel annab Ühendus tehnilist abi, toetamaks Eesti püüdlusi oma poliitika järk-järguliseks kooskõlla viimiseks Euroopa Rahasüsteemi omaga. See abi hõlmab ka Euroopa Rahasüsteemi printsiipe, poliitikaid ja funktsioneerimist käsitleva informatsiooni mitteformaalset vahetamist. Artikkel 89. Rahapesu 1. Pooled nõustuvad vajadusega teha energilisi jõupingutusi ja koostööd, vältimaks nende finantssüsteemide kasutamist kriminaalsest tegevusest ja eriti uimastikaubandusest saadud tulude paigutamiseks legaalsesse äritegevusse või investeeringutesse. 2. Koostöö selles valdkonnas sisaldab administratiivset ja tehnilist abi eesmärgiga kehtestada sobivad normid rahapesu vastu võitlemiseks, mis vastaksid selles valdkonnas Ühenduse ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Finantstegevuse Töörühma (FATF) poolt vastuvõetutele. Artikkel 90. Regionaalne areng 1. Pooled tugevdavad omavahelist koostööd regionaalse arengu ja maakasutuse planeerimise vallas. 2. Selleks võib rakendada järgnevaid meetmeid: – riiklike, regionaalsete või kohalike võimuorganite tasandil informatsiooni vahetamine regionaal- ja maakasutuse planeerimise poliitika kohta ning vajadusel abi andmine Eestile vastava poliitika kujundamisel; – regionaalsete ja kohalike võimuorganite koostöö majandusliku arengu vallas; – ühise lähenemise väljaselgitamine regioonidevahelise koostöö arendamiseks Ühenduse Läänemere regioonide vahel; – visiitide vahetamine koostöö- ja abistamisvõimaluste uurimiseks; – avalike teenistujate ja ekspertide vahetus; – tehnilise abi andmine, erilise rõhuga mahajäänud regioonide arendamisele; – programmide kindlaksmääramine informatsiooni ja kogemuste vahetamiseks, mille meetodiks on muuhulgas seminarid. Artikkel 91. Sotsiaalkoostöö 1. Pooled arendavad koostööd tööohutuse ning tervishoiu osas, eesmärgiga parandada töötajate tervise kaitse ning tööohutuse taset, võttes seejuures aluseks Ühenduses kehtiva kaitse taseme. Koostöö hõlmab eelkõige järgnevat: – tehnilise abi andmist; – ekspertide vahetamist; – äriühingute vahelist koostööd; – informatsiooni ja koolitustegevust; – koostööd avaliku tervishoiu vallas. 2. Tööhõive vallas keskendub pooltevaheline koostöö eelkõige: – tööturu korraldamisele; – tööhõive- ja teenistusalase nõustamise teenuste moderniseerimisele; – piirkondliku ümberstruktureerimise programmide plaanimisele ja elluviimisele; – kohaliku tööhõive arengu ergutamisele. Koostööd nendes valdkondades teostatakse õpingute võimaldamise, ekspertteenuste osutamise ning informatsiooni ja väljaõppe läbi. 3. Poolte sotsiaalkindlustusalase koostöö eesmärgiks on Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi kohaldamine uuele majanduslikule ja sotsiaalsele situatsioonile, peamiselt ekspertteenuste ning informatsiooni ja koolituse andmise teel. Artikkel 92. Turism Pooled täiustavad ja arendavad omavahelist koostööd turismi valdkonnas, mis on suunatud eelkõige: – turismikaubanduse edendamisele; – informatsiooni liikumise kindlustamisele rahvusvaheliste teabevõrkude, andmebaaside, jne. kaudu; – oskusteabe vahetamisele koolituse, vahetuste ja seminaride kaudu; – regionaalsete koostööprojektide kavandamisele; – ühiste ettevõtmiste võimaluste uurimisele (piireületavad projektid, kaksiklinnad, jne.); – raalettetellimis- ja teabesüsteemide (soovitavalt kõigi kolme Balti riigi jaoks ühiste) sisseseadmisele ning turistide jaoks tarbijakaitsenormide kehtestamisele. Artikkel 93. Informeerimine ja kommunikatsioon 1. Informeerimise ja kommunikatsiooni eesmärgil võtavad Ühendus ja Eesti tarvitusele vastavaid meetmeid tõhusa vastastikuse informatsioonivahetuse edendamiseks. Eelistatakse programme, mis varustavad avalikkust põhilise informatsiooniga Euroopa Liidu kohta ning Eesti erialaringkondi spetsiaalinformatsiooniga, hõlmates seejuures võimaluse korral ligipääsu Ühenduse andmepankadele. 2. Pooled koordineerivad ning vajadusel harmoniseerivad oma poliitikaid piireületava teabelevi reguleerimise, tehniliste normide ja Euroopa audiovisuaalse tehnoloogia edendamise osas. 3. Koostöö võib hõlmata vastavalt vahetusprogrammide, stipendiumide, koolitusvõimaluste pakkumist ajakirjanikele ja ekspertidele meediasektoris. Artikkel 94. Tarbijakaitse 1. Pooled teevad koostööd saavutamaks täielikku vastavust Eesti ja Ühenduse tarbijakaitse süsteemide vahel. Efektiivne tarbijakaitse on vajalik turumajanduse tõhusa funktsioneerimise tagamiseks. 2. Arvestades ühishuvisid, innustavad ja tagavad Pooled nimetatud eesmärgil: – aktiivse tarbijakaitsepoliitika, mis on kooskõlas Ühenduse õigusega ning vastavate ÜRO suunistega tarbijakaitse alal; – seadusandluse lähendamise ning Eesti tarbijakaitse vastavusse viimise Ühenduse omaga; – tarbijate tõhusa õigusliku kaitse, parandamaks tarbekaupade kvaliteeti ning korrastamaks vastavaid ohutusnorme. 3. Koostöö hõlmab: – informatsiooni vahetamist ohtlike toodete kohta; – tarbijakaitse spetsialistide koolitamist valitsusasutustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele; – kaasaaitamist sõltumatute organisatsioonide arengule, mille eesmärgiks on eelkõige informatsiooni edastamise teel tarbijate teadlikkuse tõstmine; – informatsiooni- ja nõuandekeskuste rajamist vaidlusküsimuste lahendamiseks ning õigus- ja muude nõuannete osutamiseks tarbijatele, luuakse tingimused koostööks Eesti ja Ühenduse vastavate keskuste vahel; – juurdepääsu Ühenduse andmepankadele; – vastastikust tarbijate esindajate vahetamist. 4. Vajadusel antakse Ühenduse poolt tehnilist abi. Artikkel 95. Toll 1. Pooled kohustuvad arendama tollikoostööd eesmärgiga tagada vastavus kõigi kaubavahetusega seoses rakendatavate tingimuste vahel ning saavutada Eesti tollisüsteemi lähendamine Ühenduse omale, aidates seega kaasa käesoleva Lepinguga kavandatud liberaliseerimisele. 2. Koostöö hõlmab eelkõige: – informatsioonivahetust, sealhulgas uurimismeetodite kohta; – piireületava infrastruktuuri arendamist; – ühtse haldusdokumentatsiooni sisseviimist ning Ühenduse ja Eesti transiitsüsteemide omavahelist ühendamist; – kaupade vedu puudutava kontrolli ning formaliteetide lihtsustamist; – seminaride ja õppuste korraldamist; – toetust kaasaegse tolliinfosüsteemi kasutuselevõtul; – Eesti Kaupade Nomenklatuuri lähendamist Ühenduse Kombineeritud Nomenklatuurile; – Eesti tollitariifisüsteemi struktuuri lähendamist Ühenduse omale. Vajadusel antakse tehnilist abi. 3. Kahjustamata edasist käesoleva Lepinguga kavandatud koostööd ning eriti artiklit 99 ja peatükki VII, osutavad Poolte tollivõimud teineteisele vastastikust abi kooskõlas Protokolli nr. 5 sätetega. Artikkel 96. Statistikaalane koostöö 1. Koostöö eesmärgiks selles valdkonnas on tõhusa statistikasüsteemi arendamine, tagamaks kiire ja õigeaegse varustamise usaldusväärsete statistiliste andmetega, mis on vajalikud majandusreformi protsesside toetamiseks ja jälgimiseks ning aitavad kaasa eraettevõtluse arengule Eestis. 2. Pooled teevad koostööd eelkõige, et: – tugevdada Eesti statistikasüsteemi; – harmoniseeruda rahvusvaheliste (ja eriti Ühenduse) meetodite, standardite ja klassifikaatoritega; – anda vajalikke andmeid majandusreformi toetamiseks ja jälgimiseks; – varustada erasektorit, ajakirjandust ning teisi sotsiaal- ja majandusettevõtjaid vajalike makromajanduslike ja mikromajanduslike andmetega; – kindlustada andmete konfidentsiaalsust; – vahetada statistikaalast informatsiooni. 3. Vajadusel antakse Ühendusepoolset tehnilist abi. Artikkel 97. Majandusteadus 1. Ühendus ja Eesti edendavad majandusreformide protsessi ja integratsiooni, tehes koostööd teineteise majanduse põhitõdede mõistmiseks ning majanduspoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks turumajanduses. 2. Sel eesmärgil Ühendus ja Eesti: – vahetavad informatsiooni makromajanduslike saavutuste ja väljavaadete ning arengustrateegiate kohta; – analüüsivad ühiselt vastastikust huvi pakkuvaid majandusküsimusi, sealhulgas majanduspoliitika kujundamist ja selle rakendamise instrumente; – eelkõige Majandusliku Koostöötegevuse (ACE) programmi kaudu innustavad ulatuslikku koostööd Ühenduse ja Eesti majandusteadlaste ja majandusjuhtide vahel, kiirendamaks oskusteabe edastamist majanduspoliitika väljatöötamisel, ning annavad ulatuslikuks levitamiseks poliitilist tähtsust omavate uuringute tulemusi. Artikkel 98. Haldusjuhtimine Pooled edendavad koostööd oma avalike võimuorganite vahel, sealhulgas algatades vahetusprogramme, parandamaks vastastikuseid teadmisi teineteise vastavate süsteemide struktuuri ja funktsioneerimise kohta. Artikkel 99. Uimastid 1. Oma vastavate volituste ja pädevuse piires teevad Pooled koostööd narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku valmistamise, pakkumise ja kaubitsemise vastu võitlemise poliitika ning meetmete efektiivsuse ja tõhususe tõstmiseks, sealhulgas vältides petteoperatsioone uimastite lähteainetega, samuti uimastinõudluse ärahoidmisele ja vähendamisele kaasa aitamiseks. 2. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks lepivad Pooled kokku vajalikes koostöömeetodites, sealhulgas ühisaktsioonide rakendamise tingimustes. 3. Koostöö nimetatud alal põhineb pooltevahelistel vastastikustel konsultatsioonidel ja tihedal koostööl lõikes 1 nimetatud valdkondades eesmärkide ning meetmete osas, ning sisaldab inter alia vajadusel Ühendusepoolset tehnilist abi. Koostöö, mis on suunatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega ebaseadusliku kaubitsemise vastu võitlemisele, hõlmab tehnilist ja administratiivset abi, sealhulgas: – siseriikliku seadusandluse väljatöötamist ja rakendamist; – institutsioonide ja informatsioonikeskuste ning sotsiaalabikeskuste loomist või tugevdamist; – ebaseadusliku uimastitega kaubitsemise vastu võitlevate asutuste tõhususe suurendamist; – personalikoolitust ja teadusuuringuid; – lähteainete ja teiste oluliste kemikaalide, mida kasutatakse narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, petteoperatsioonide vältimine, kehtestades vastavaid norme, mis oleksid vastavuses Ühenduse ja teiste oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Keemilise Tegevuse Operatiivgrupi (CATF) poolt vastuvõetutega. Pooled võivad kokku leppida muude valdkondade kaasamises. VII osa. KOOSTÖÖ EBASEADUSLIKU TEGEVUSE TÕKESTAMISEL Artikkel 100 1. Oma volituste ja pädevuse piires teevad Pooled koostööd, eesmärgiga vältida eelkõige järgnevaid ebaseaduslikke tegevusi: – illegaalne immigratsioon ning nende kodanike ebaseaduslik viibimine teise Poole territooriumil, võttes seejuures arvesse taassissesõidu lubamise printsiipe ja praktikat; – korruptsioon; – ebaseaduslikud tehingud tööstusjäätmete ja võltsitud toodetega; – ebaseaduslik kaubitsemine uimastite ja psühhotroopsete ainetega; – organiseeritud kuritegevus; – inimestega kaubitsemine ja illegaalse immigratsioonivõrgustikuga seotud kuritegevus; – radioaktiivse- ja tuumamaterjali vargus ning ebaseaduslik kaubitsemine sellega; – mootorsõidukite ebasaeaduslik teisaldamine. 2. Koostöö lõikes 1 viidatud valdkondades põhineb pooltevahelistel konsultatsioonidel ja Poolte tegevuse tihedal koordineerimisel ning hõlmab tehnilist ja administratiivset abi: – siseriikliku seadusandluse väljatöötamiseks; – informatsioonikeskuste ja andmebaaside rajamiseks; – ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega tegelevate institutsioonide töö tõhususe tõstmiseks; – personali koolituseks ja uurimisvõimsuste arendamiseks; – mõlemapoolselt vastuvõetavate meetmete kavandamiseks ebaseaduslike tegevuste tõkestamise alal. Pooled võivad kokku leppida muude valdkondade kaasamises. VIII osa. KULTUURIALANE KOOSTÖÖ Artikkel 101 1. Pooled kohustuvad edendama, innustama ja hõlbustama kultuurialast koostööd. Vajadusel võidakse Eestile laiendada Ühenduse või ühe või rohkema liikmesriigi kultuurialast ühistegevust ning arendada mõlemale Poolele huvipakkuvat tegevust. Selline koostöö hõlmab eelkõige: – kirjanduslikke tõlkeid; – mitteäriliste kunstiteoste ning kunstnike vahetust; – monumentide ja hoonete (arhitektuuri- ja kultuuripärandi) konserveerimist ja restaureerimist, – koolitust, eriti kunstikorralduse alal; – kultuurisündmusi (näiteks laulupeod); – tähtsate kultuurisündmuste reklaamimist. 2. Pooled võivad teha koostööd audiovisuaalse sektori edendamisel Euroopas. Eelkõige võib Eesti audiovisuaalne sektor, vastavalt erinevate tegevuste eest vastutavate organite poolt kindlaksmääratud protseduuridele ja Nõukogu 21. detsembri 1990. a. otsusele nimetatud programmi rajamise kohta, taotleda osavõttu Ühenduse MEDIA programmi raames toimuvatest ettevõtmistest. Pooled kooskõlastavad ja vajadusel ühtlustavad oma poliitikaid piireületava levi korralduse suhtes, osutades erilist tähelepanu asjaoludele, mis on seotud intellektuaalse omandi õiguste omandamisega programmide edastamisel satelliidi või kaabli kaudu, tehnilistele normidele audiovisuaalses valdkonnas ning Euroopa audiovisuaalse tehnoloogia edendamisele. Koostöö võib inter alia hõlmata ka programmide vahetamist, stipendiumide ja koolitusvõimaluste pakkumist ajakirjanikele ja teistele meediatöötajatele. IX osa. FINANTSKOOSTÖÖ Artikkel 102 Käesoleva Lepingu eesmärkide saavutamiseks ning vastavalt artiklitele 103, 104, 105 ja 106, kahjustamata artiklit 105, saab Eesti annetuste ja laenude näol, sealhulgas laenudena Euroopa Investeerimispangalt (EIB) vastavalt panga põhikirja artikli 18 sätetele, kasu Ühendusepoolsest ajutisest finantsabist, et kiirendada majanduslikke ümberkorraldusi Eestis. Artikkel 103 Selline rahaline abi on kaetud: A. – PHARE mitmeaastase indikatiivprogrammi raames, nagu on ette nähtud Nõukogu määruses (EEC) Nr 3906/89, vastavalt selle muudatustele või uue mitmeaastase finantsprogrammi raames, mis töötatakse välja Ühenduse poolt pärast konsultatsioone Eestiga ning võttes arvesse artiklites 104 ja 105 sätestatut; B. – Euroopa Investeerimispanga poolt antavate laenudega koos piirsuuruse ja kasutusaja kindlaksmääramisega pärast konsultatsioone Eestiga, rakendades vastavaid Euroopa Liidu Lepingu sätteid. Artikkel 104 Ühenduse rahalise abi eesmärgid ja valdkonnad määratakse kindlaks Poolte vahel kokkulepitavas indikatiivprogrammis. Pooled informeerivad sellest Assotsiatsiooninõukogu. Artikkel 105 1. Erilise vajaduse korral ning Eesti palvel ning rahvusvaheliste rahandusorganisatsioonidega kooskõlas, võttes arvesse kõikide rahaliste vahendite olemasolu G 24 kontekstis, uurib Ühendus ajutise rahalise abi osutamise võimalust – toetamaks meetmeid Eesti krooni konverteeritavuse säilitamiseks; – toetamaks keskmise kestusega stabiliseerimise ja strukturaalse korrigeerimise alaseid jõupingutusi, sealhulgas toetus maksebilansi tasakaalustamiseks. 2. See finantsabi sõltub Eesti poolt esitatavatest, IMFi poolt G 24 raames toetatavatest programmidest, mis vastavad Eesti majanduse muutmise ja/või restruktureerimise eesmärgile, koos kinnitamisega Euroopa Ühenduse poolt, ning Eesti jätkuvast nendest programmidest kinnipidamisest, peaeesmärgina tagada kiire üleminek eraallikatest finantseerimisele. 3. Assotsiatsiooninõukogu informeeritakse tingimustest, mille kohaselt seda abi antakse ning Eesti poolt sellest abist tulenevatest kohustustest kinnipidamisest. Artikkel 106 Ühenduse finantsabi suuruse määramisel lähtutakse tekkivatest vajadustest ning Eesti arengutasemest, võttes arvesse kindlaksmääratud eelistusi ning Eesti majanduse absorbeerumisvõimet, suutlikkust laene tagastada ja turumajanduse süsteemi ning ümberstruktureerimise edasist arengut Eestis. Artikkel 107 Võimaldamaks olemasolevate rahaliste vahendite soodsaimat kasutamist, tagavad Pooled, et Ühenduse annetused tehakse hoolikas koostöös teiste abiandjatega nagu liikmesriigid, teised riigid, sealhulgas G 24, ja rahvusvahelised rahandusorganisatsioonid nagu Rahvusvaheline Valuutafond, Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. Artikkel 108 Eesti osaleb raamprogrammides, spetsiaalprogrammides, Ühenduse projektides või teistes üritustes, millele viidatakse Lisas X. Kahjustamata Eesti senist osalust ettevõtmistes, mis on sätestatud Lisas X, otsustab Assotsiatsiooninõukogu tähtajad ja tingimused Eesti osalemiseks nendes ettevõtmistes. Eesti rahaline osalus ettevõtmistes, millele viidatakse Lisas X, põhineb printsiibil, et Eesti katab ise oma osalusest tulenevad kulutused. Vajaduse korral võib Ühendus otsustada, igal juhtumil eraldi ja järgides üldisi Euroopa Ühenduste eelarve kohta kehtivaid reegleid, maksta lisa Eesti panusele. X osa. INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED Artikkel 109 Käesoleva Lepingu rakendamise üle järelevalve teostamiseks asutatakse Assotsiatsiooninõukogu. Assotsiatsiooninõukogu tuleb kokku ministrite tasemel kord aastas ning kui asjaolud seda tingivad. Assotsiatsiooninõukogu uurib iga käesoleva Lepingu raamistikust tulenevat olulist küsimust või teisi kahepoolselt või rahvusvaheliselt vastastikku huvipakkuvaid küsimusi. Artikkel 110 1. Assotsiatsiooninõukogu koosneb ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmetest ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmetest ning teiselt poolt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt määratud liikmetest. 2. Assotsiatsiooninõukogu liikmed võivad vastavalt protseduurireeglites kehtestatud tingimustele olla esindatud. 3. Assotsiatsiooninõukogu kehtestab protseduurireeglid oma esimesel kohtumisel. 4. Assotsiatsiooninõukogu eesistujaks on vastavalt protseduurireeglitega kehtestatavatele tingimustele kordamööda Euroopa Liidu Nõukogu liige ja Eesti Vabariigi Valitsuse liige. 5. Vajadusel võtab Assotsiatsiooninõukogu tööst vaatlejana osa EIB (Euroopa Investeerimispank). Artikkel 111 Assotsiatsiooninõukogul on Lepingus ettenähtud juhtudel õigus võtta vastu otsuseid käesoleva Lepingu eesmärkide saavutamiseks. Vastuvõetud otsused on siduvad Pooltele, kes on kohustatud rakendama vajalikke meetmeid vastuvõetud otsuste elluviimiseks. Assotsiatsiooninõukogu võib samuti anda asjakohaseid soovitusi. Assotsiatsiooninõukogu koostab oma otsused ja soovitused pooltevahelise kokkuleppena. Artikkel 112 1. Mõlemal Poolel on õigus pöörduda Assotsiatsiooninõukogu poole mistahes käesoleva Lepingu rakendamise või tõlgendamisega seotud vaidluses. 2. Assotsiatsiooninõukogu võib lahendada vaidluse otsuse vastuvõtmise teel. 3. Mõlemad Pooled on kohustatud rakendama abinõusid lõikes 2 toodud otsuse elluviimiseks. 4. Kui vaidluse lahendamine lõike 2 alusel osutub võimatuks, võib kumbki Pool teatada teisele vahekohtuniku määramisest; teine Pool peab sel juhul kahe kuu jooksul määrama teise vahekohtuniku. Taolise protseduuri rakendamisel peetakse Ühendust ja liikmesriike üheks vaidluse Pooleks. Assotsiatsiooninõukogu määrab kolmanda vahekohtuniku. Vahekohtu otsused võetakse vastu häälteenamusega. Mõlemad vaidluse Pooled peavad rakendama vajalikud abinõud vahekohtunike otsuse elluviimiseks. Artikkel 113 1. Assotsiatsiooninõukogu abistab tema kohustuste täitmisel Assotsiatsioonikomitee, mis koosneb ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmete esindajatest ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmetest ning teiselt poolt Eesti Vabariigi Valitsuse esindajatest, tavaliselt kõrgemate riigiteenistujate tasandil. Assotsiatsiooninõukogu määrab oma protseduurireeglites kindlaks Assotsiatsioonikomitee kohustused, mille hulka kuulub Assotsiatsiooninõukogu kohtumiste ettevalmistamine, ning selle, kuidas Komitee hakkab tegutsema. 2. Assotsiatsiooninõukogu võib Assotsiatsioonikomiteele delegeerida mistahes oma volituse. Sellisel juhul võtab Assotsiatsioonikomitee oma otsused vastu vastavalt artiklis 111 kindlaksmääratud tingimustele. Artikkel 114 Assotsiatsiooninõukogu võib võtta vastu otsuse spetsiaalse komitee või organi moodustamiseks, mis võiks teda tema kohustuste täitmisel abistada. Assotsiatsiooninõukogu määrab oma protseduurireeglites kindlaks selliste komiteede või organite koosseisu ja kohustused ning selle, kuidas nad hakkavad tegutsema. Artikkel 115 Käesolevaga luuakse Parlamentaarne Komitee. Parlamentaarne Komitee on Eesti Parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmete kohtumiste ning arvamuste vahetamise foorumiks. Parlamentaarne Komitee tuleb kokku tema enda poolt kindlaksmääratud vaheaegade järel. Artikkel 116 1. Parlamentaarne Komitee koosneb ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmetest ja teiselt poolt Eesti Parlamendi liikmetest. 2. Parlamentaarne Komitee määrab kindlaks oma protseduurireeglid. 3. Parlamentaarse Komitee eesistujaks on, vastavalt tema protseduurireeglitega kehtestatavatele tingimustele, kordamööda Euroopa Parlamendi ja Eesti Parlamendi esindaja. Artikkel 117 Parlamentaarne Komitee võib paluda käesoleva Lepingu rakendamisse puutuvat olulist informatsiooni Assotsiatsiooninõukogult, kes seejärel Komiteed palutud informatsiooniga varustab. Parlamentaarset Komiteed informeeritakse Assotsiatsiooninõukogu otsustest. Parlamentaarne Komitee võib anda soovitusi Assotsiatsiooninõukogule. Artikkel 118 Mõlemad Pooled kohustuvad käesoleva Lepingu raames tagama, et teise Poole füüsilistel ja juriidilistel isikutel oleks tema enda kodanikega võrreldes mittediskrimineeriv juurdepääs Poolte kompetentsetele kohtutele ja administratiivorganitele, kaitsmaks nende isiku- ja omandiõigusi, sealhulgas intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandiga seotud õigusi. Artikkel 119 Miski käesolevas Lepingus ei takista kumbagi Poolt võtmast tarvitusele abinõusid: (a) mida ta peab vajalikuks, et takistada tema julgeolekuhuvidega vastuolus olevat olulise informatsiooni avalikuks tulekut; (b) mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega, või uurimis-, arendus- või tootmistegevusega, mis on kaitse-eesmärkidel hädavajalikud, eeldusel, et need abinõud ei kahjusta konkurentsitingimusi nende toodete osas, mis ei ole mõeldud erilisteks sõjalisteks eesmärkideks; (c) mida ta peab oluliseks oma julgeoleku osas tõsiste siserahutuste korral, mis ohustavad seaduse ja korra säilimist sõja või tõsiste rahvusvaheliste pingete ajal, kujutades sõjaohtu, või täitmaks rahu ning rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi; (d) mida ta peab vajalikuks, pidamaks kinni oma rahvusvahelistest ning tööstustoodangu ja tehnoloogiate kahekordse kasutamise kontrolli alastest kohustustest. Artikkel 120 1. Käesoleva Lepinguga kaetud valdkondades ning kahjustamata mingeid seal sisalduvaid eritingimusi: – ei tohi Eesti poolt Ühenduse suhtes rakendatud meetmed põhjustada mingit diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike, või nende ettevõtete või filiaalide vahel, – ei tohi Ühenduse poolt Eesti suhtes rakendatud meetmed põhjustada mingit diskrimineerimist Eesti kodanike või tema ettevõtete või filiaalide vahel. 2. Lõige 1 tingimused ei kahjusta Poolte õigusi kehtestada oma fiskaalses seadusandluses vastavaid tingimusi maksumaksjate osas, kes ei ole samaväärses olukorras, arvestades nende asukohta. Artikkel 121 Eestist pärinevad tooted ei saa Ühendusse importimisel soodsamat kohtlemist kui kohtlemine, mida liikmesriigid kohaldavad omavahel. Kohtlemine, mida lubatakse Eesti suhtes IV osas ja V osa I peatükis ei ole soodsam liikmesriikide poolt üksteisele osutatavast. Artikkel 122 1. Pooled rakendavad mistahes üld- või erimeetmeid käesoleva Lepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Nad jälgivad, et käesolevas Lepingus seatud eesmärgid saavutatakse. 2. Kui ükskõik kumb Pool leiab, et teine Pool pole täitnud endale käesoleva Lepinguga võetud kohustust, võib ta võtta tarvitusele vastavad meetmed. Enne seda, välja arvatud erijuhtudel, edastab ta Assotsiatsiooninõukogule kogu asjakohase, olukorra uurimiseks vajaliku informatsiooni, et leida Poolte jaoks vastuvõetav lahendus. Meetmete valikul tuleb eelistada niisuguseid, mis käesoleva Lepingu rakendamist kõige vähem takistavad. Nendest meetmetest teatatakse viivitamatult Assotsiatsiooninõukogule ning nad on teise Poole vastava taotluse korral Assotsiatsiooninõukogus konsultatsioonide objektiks. Artikkel 123 Kuni käesolevast Lepingust tulenevate võrdsete õiguste saavutamiseni üksikisikutele ja ettevõtjatele ei puuduta käesolev Leping nende õigusi, mis tulenevad siduvatest kokkulepetest ühelt poolt ühe või mitme liikmesriigi ning teiselt poolt Eesti vahel, välja arvatud Ühenduse kompetentsi jäävad valdkonnad ning kahjustamata liikmesriikide käesolevast Lepingust tulenevaid kohustusi nende kompetentsi jäävates valdkondades. Artikkel 124 Käesoleva Lepingu tähenduses tähistab mõiste «Pool» ühelt poolt Ühendust, või Ühenduse liikmesriike, või Ühendust ja tema liikmesriike, tulenevalt nende vastavatest volitustest, ning teiselt poolt Eestit. Artikkel 125 Protokollid nr. 1 kuni 5 ning Lisad I kuni X moodustavad käesoleva Lepingu lahutamatu osa. Artikkel 126 Käesolev Leping on sõlmitud määramata ajaks. Kumbki Pool võib käesoleva Lepingu lõpetada, teatades sellest teisele Poolele. Käesoleva Lepingu rakendamine lõpeb kuus kuud pärast sellist teadet. Artikkel 127 Lepingu depositaariks on Euroopa Liidu Nõukogu Peasekretariaat. Artikkel 128 Käesolev Leping kehtib ühelt poolt territooriumidel, millele laienevad Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Asutamislepingud nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Eesti Vabariigi territooriumil. Artikkel 129 Käesolev Leping on sõlmitud kahes eksemplaris taani, hollandi, inglise, soome, prantsuse, saksa, kreeka, itaalia, portugali, hispaania, rootsi ja eesti keeles, kusjuures kõik need tekstid on võrdselt autentsed. Artikkel 130 Käesolev Leping kiidetakse Poolte poolt heaks vastavalt nende endi protseduuridele. Käesolev Leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast päeva, kui Pooled on üksteisele teatanud, et lõikes 1 viidatud protseduurid on täidetud. Käesoleva Lepingu jõustumisega asendab see Euroopa Majandusühenduse ning Eesti Vabariigi vahel 11. mail 1992. a. Brüsselis allakirjutatud Kaubavahetuse- ning äri- ja majanduskoostöö lepingu. Käesolev Leping põhineb osaliselt Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Vabakaubandust ja kaubandust puudutavaid küsimusi käsitleval lepingul, mis kirjutati alla 18. juulil 1994. a., arendab seda edasi ja hõlmab selle põhiolemuslikud sätted. Alates jõustumisest asendab käesolev Leping Vabakaubandust ja kaubandust puudutavaid küsimusi käsitleva lepingu. Ühiskomitee, mis moodustati Kaubavahetuse- ja äri- ning majanduskoostöö lepinguga ning mis ühtlasi täidab ka Vabakaubandust ja kaubandust puudutavaid küsimusi käsitleva lepinguga antud kohustusi, otsused on kehtivad seni, kuni neid pole Assotsiatsiooninõukogu poolse otsusega tühistatud. Assotsiatsiooninõukogu võtab oma esimesel istungil vastu kõik käesoleva Lepingu muudatused, – eriti Protokolle ja Lisasid puudutavad – mis on vajalikud selleks, et kooskõlastada muudatused Vabakaubandust ja kaubandust puudutavaid küsimusi käsitlevas lepingus, mida Ühiskomitee otsustas käesoleva Lepingu allakirjutamise ja jõustumise vahelisel perioodil. Alla kirjutatud Luxembourgis juunikuu kaheteistkümnendal päeval tuhande üheksasaja üheksakümne viiendal aastal. Eesti Vabariigi nimel Tiit VÄHI Belgia Kuningriigi nimel [allkiri] Taani Kuningriigi nimel [allkiri] Saksamaa Liitvabariigi nimel [allkiri] Kreeka Vabariigi nimel [allkiri] Hispaania Kuningriigi nimel [allkiri] Prantsuse Vabariigi nimel [allkiri] Iirimaa nimel [allkiri] Itaalia Vabariigi nimel [allkiri] Luksemburgi Suurhertsogiriigi nimel [allkiri] Hollandi Kuningriigi nimel [allkiri] Austria Vabariigi nimel [allkiri] Portugali Vabariigi nimel [allkiri] Soome Vabariigi nimel [allkiri] Rootsi Kuningriigi nimel [allkiri] Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimel [allkiri] Euroopa Ühenduste nimel Jacques SANTER Hans Van Den BROEK LISADE NIMEKIRI I Artiklid 9 ja 17 Tööstus- ja põllumajandustoodete defineerimine II Artikkel 16 Töödeldud põllumajandustooted III Artikkel 19(2) Ühenduse põllumajandussoodustused – tollimaksusoodustused IV Artikkel 19(2) Ühenduse põllumajandussoodustused – loomade ja liha importimise korraldus V Artikkel 19(2) Ühenduse põllumajandussoodustused – tollimaksustatavad kvoodid VI Artikkel 22(1) Ühenduse kalandusalased soodustused VII Artikkel 43(1) Ühenduse erandid asutamise suhtes VIII Artikkel 46 Finantsteenused IX Artikkel 66 Intellektuaalse, tööstus-ja kaubandusomandi kaitse X Artikkel 108 Eesti osalemine Ühenduse programmides Lisa I Lepingu artiklites 9 ja 17 viidatud toodete nimekiri KN kood Kirjeldus ex 3502 albumiinid, albuminaadid ja teised albumiini derivaadid: ex 3502 10 – munaalbumiin: –– muud: 3502 10 91 –––kuivatatud (näiteks liistakute, soomuste, helveste, pulbrina) 3502 10 99 ––– muud ex 3502 90 – muud: –– muud albumiinid peale munaalbumiini: ––– piimaalbumiin (lactalbumin): 3502 90 51 ––––kuivatatud (näiteks liistakute, soomuste, helveste, pulbrina) 3502 90 59 –––– muud 4501 looduslik kork, töötlemata või esmaselt töödeldud; korgijäätmed; purustatud, granuleeritud või jahvatatud kork 5201 00 puuvill, kraasimata või kammimata 5301 linakiud, toorlina või töödeldud, ent ketramata; linatakud ja -jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud nopped) 5302 kanep (Cannabis sativa L.), töötlemata või töödeldud, ent ketramata; kanepitakud ja -jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud nopped) Lisa II Artiklis 16 viidatud kaubad Kaubad, mille puhul säilib Ühenduse tollimaksudes põllumajanduskomponent. KN kood Kirjeldus 2905 43 manniit 2905 44 d-glütsitool (sorbitool) ex 3505 10 dekstriinid ja teised tärklised, välja arvatud esteriseeritud või eteriseeritud tärklised alapeatükist 3505 10 50 3505 20 tärklisliimid, dekstriinid või muud tärklised 3809 10 viimistlusvahendid ja preparaadid, mis põhinevad tärkliseainete baasil 3823 60 sorbitool, mis ei kuulu alapeatüki 2905 44 alla Lisa III Artiklis 19(2) viidatud toodete nimekiri Järgmiste Eesti päritoluga toodete impordile Euroopa Ühendusse jäävad kehtima allpoolmärgitud tollimaksud. KN kood Kirjeldus (1) Tollimaksumäär 0409 naturaalne mesi 17,3% 0601 10 00 puhkestaadiumis sibulad, mugulad, muguljuured, juurmugulad ja risoomid 5,1% 0602 10 90 muud elustaimed (sealh. juured), muud pistikud ja pookoksad, juurteta pistikud ja pookoksad Muud 4% 0602 20 90 muud viljapuud, -põõsad ja -põõsastikud 8,3% 0602 99 91 õitsevad taimed koos õienuppudega 12% 0602 99 30 maasikataimed 8,3% 0707 00 19 kurgid, värsked või jahutatud 16. maist 31. oktoobrini 16% 0809 40 90 kreegid 7% 0810 30 10 mustad sõstrad, värsked 8%(2) 0810 40 30 mustikad liigist Vaccinium myrtillus tollivaba(2) 0810 40 50 viljad liikidest Vaccinium macrocarpon ja Vaccinium corymbosum 3%(2) ex 0810 90 80*70 muud marjad 5% töödeldud juurviljad: 2005 30 00 hapukapsas 15% õunamahl tihedusega kuni 1,33 g/cm3 temperatuuril 20 oC: 2009 70 30 100 kg netokaalu maksumusega üle 18 ECU, suhkrulisandiga 12% 2009 70 99 100 kg netokaalumaksumusega mitte üle 18 ECU, suhkrusisaldusega kuni 30% kaalust 12% 2009 70 99 suhkrulisandita 12% (1)Hoolimata Kombineeritud Nomenklatuuri interpreteerimise reeglitest ei saa toodete kirjelduse sõnastust hinnata enamaks kui vaid indikatiivseks, kusjuures selle lisaga paika pandud soodustused määratletakse KN koodidega. Seal, kus on märgitud ex KN koodid, määratletakse soodustused, rakendades koos KN koodi ja vastavat kirjeldust. (2)Vastavuses käesoleva lisa lisas sisalduvate miinimumhindadega. Lisa Lisa III juurde Minimaalsetest impordihindadest mõnedele töödeldavatele pehmetele puuviljadele 1. Minimaalsed impordihinnad määratakse iga-aastaselt järgmistele toodetele: 0810 30 10 mustad sõstrad 0810 40 30 mustikad 0810 40 50 marjad liikidest Vaccinium macrocarpon ja Vaccinium corymbosum Minimaalsed impordihinnad määratakse Ühenduse poolt kindlaks Eestiga konsulteerides, arvestades hindade muutumist, imporditud koguseid ja Ühenduse turu arengut. 2. Minimaalsetest impordihindadest peetakse kinni järgnevatest kriteeriumidest lähtuvalt: – müügiaasta iga kolmekuise perioodi jooksul ei tohi Ühendusse imporditud paragrahvis 1 nimetatud ühegi toote keskmine ühikuhind olla madalam selle toote minimaalsest impordihinnast, – ühegi kahenädalase perioodi jooksul ei tohi Ühendusse imporditud paragrahvis 1 nimetatud ühegi toote keskmine ühikuhind olla madalam kui 90% selle toote minimaalsest impordihinnast niivõrd, kui selle perioodi jooksul imporditud kogused moodustavad vähemalt 4% tavalisest aastaimpordist. 3. Juhul, kui ei peeta kinni ühest nendest kriteeriumidest, on Ühendusel õigus rakendada meetmeid, mis tagavad minimaalhinna iga Eestist imporditud kaubakoguse puhul. Lisa IV Artiklis 19(2) viidatud tooted Elusveiste, veise-, lamba- ja kitseliha Euroopa Ühendusse importimise kord 1. Sõltumata tasakaalustamise korrast, mis nähakse ette (EMÜ) regulatsiooniga nr. 805/68, avatakse Lätist, Leedust ja Eestist pärinevale impordile üldine 3500 pealine tollikvoot nuumaks ja tapaks mõeldud elusveiste osas, eluskaaluga vähemalt 160 kg ja mitte üle 300 kg, mis kuuluvad KN koodi 0102 alla. Vähendatud lõiv või eriline tollimäär, mida rakendatakse selle kvoodi alla kuuluvatele loomadele, määratletakse tasemel 25% kogulõivust või kogu eritollimäärast. 2. Kui prognoosid näitavad, et Euroopa Ühenduse aastane import võib ületada 425 000 pead, on Euroopa Ühendusel õigus rakendada kaitsemeetmeid vastavalt (EMÜ) regulatsioonile nr. 805/68 hoolimata mistahes teistest õigustest, mis on tagatud käesoleva lepinguga. 3. Lätist, Leedust ja Eestist pärinevale värskele, jahutatud või külmutatud veiselihale, mis kuulub KN koodi 0201 ja 0202 alla, avatakse üldine tollikvoot suuruses 1500 tonni. Vähendatud maksumäär ja lõiv või eriline tollimäär, mida selle kvoodi piires rakendatakse, määratletakse tasemel 40% täielikust maksumäärast. 4. Lähtuvalt sõltumatu impordikorralduse süsteemist, mis määratletakse (EMÜ) regulatsioonis nr. 3643/85, reserveeritakse Lätile, Leedule ja Eestile üldine 100 tonni suurune impordikvoot värskele, jahutatud või külmutatud lamba- või kitselihale, mis kuulub KN koodi 0204 alla. Lisa V Artiklis 19 (2) viidatud tooted Järgmiste Eestist pärinevate toodete impordi puhul Euroopa Ühendusse vähendatakse 60% võrra muutuvat tollimaksu, ad valorem määra ja/või erilist maksumäära, mis on kehtestatud märgitud koguste (tollimaksu alla käivate kvootide) piirides. KN kood Kirjeldus (1) 1995 1996 1997 ja edasp. tonnides 0203 värske, jahutatud või külmutatud sealiha (2) 800 900 1000 0207 10 15 0207 21 10 0207 10 19 0207 21 90 0207 39 21 0207 41 41 0207 39 23 0207 41 51 kodulindude lihakehad, kanarinnad, kanajalad 400 450 500 0402 10 19 0402 21 19 kooritud piima pulber täispiima pulber 1000 1250 1500 0405 00 11 0405 00 19 või 700 750 800 0406 90 juust 800 800 800 0701 värsked või jahutatud kartulid 800 900 1000 0704 kapsad 150 175 200 0712 10 00 kuivatatud kartulid 60 60 60 0808 värsked õunad, pirnid ja aivad 150 175 200 1601 00 vorstid ja sarnased tooted 400 450 500 (1)Hoolimata Kombineeritud Nomenklatuuri interpreteerimise reeglitest ei saa toodete kirjelduse sõnastust hinnata enamaks kui vaid indikatiivseks, kusjuures selle lisaga paika pandud soodustused määratletakse KN koodidega. Seal, kus on märgitud ex KN koodid, määratletakse soodustused, rakendades koos KN koodi ja vastavat kirjeldust. (2)Välja arvatud pehmed puusalihatükid esitatuna eraldi. Lisa VI Artiklis 22(1) viidatud toodete nimekiri Eestist pärinevad tooted, millele Euroopa Ühendus tagab tollimaksu alandamise KN koodid Kirjeldus Tollikvoodid 0301 92 00 0302 66 00 0303 76 00 elus, värske/jahutatud, külmutatud angerjas (Anguilla spp.) 100 t 0% 0302 50 0302 69 35 0303 60 0303 79 41 värske, jahutatud või külmutatud tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursa e. saika (Boreogadus saida) liigid 2500 t 6% 0302 69 19 0303 79 19 värske/jahutatud, külmutatud muud mageveekalad 1000 t 4% ex 0304 10 19 ex 0304 20 19 värske, külmutatud muu mageveekala filee, välja arvatud karpkala 500 t 4,5% ex 1604 13 90 valmistatud või konserveeritud kilu või sprott (Sprattus sprattus) 390 t 10% ex 1604 19 94 valmistatud või konserveeritud heik (Merluccius spp.) 60 t 10% ex 1604 19 95 valmistatud või konserveeritud alaska pollak (Theragra chalcogramma) Lisa VII Artiklile 43(1) Seadusandlikud aktid, mis käsitlevad kinnisvara piiriäärsetes regioonides vastavalt Ühenduse teatud liikmesriikides kehtivale seadusandlusele. Seda piirangut ei kasutata viisil, mis oleks vastuolus riikidevahelise enamsoodustusrežiimiga. Lisa VIII Artiklile 46 FINANTSTEENUSED Finantsteenused: definitsioonid Finantsteenus on iga finantsilise iseloomuga teenus, mida osutab Poole finantsteenuse osutaja. Finantsteenused sisaldavad alljärgnevaid tegevusi: A. Kõik kindlustus- ja kindlustusega seotud teenused 1. Otsene kindlustus (kaasa arvatud kaaskindlustus): i) elu; ii) vara. 2. Edasikindlustus ja edasikindlustaja edasikindlustamine. 3. Kindlustusteenuste vahendamine, vahendamise ja agendiksolemise teel. 4. Kindlustusega kaasnevad teenused nagu konsultatsioon, aktuaari teenused, riskihindamine, ja kahjude käsitlemise teenused. B. Pangandus ja teised finantsteenused (välja arvatud kindlustus) 1. Hoiustamis- ehk deposiittehingud avalikkuselt rahaliste hoiuste ja teiste tagasimakstavate vahendite kaasamiseks. 2. Laenutehingud, sealhulgas, inter alia, tarbimiskrediidid, hüpoteegilaenud, faktooring ja kommertstehingute finantseerimine. 3. Finantsliising. 4. Maksete ja rahaülekandeteenused, sealhulgas teenused krediitkaardi, deebetkaardi, reisitšeki ja pangavekslite töötlemisel. 5. Garantiid ja kohustused. 6. Tehingud klientide nimel, kas börsil, börsivälisel turul või teisel moel, sealhulgas: (a) rahaturu instrumendid (tšekid, vekslid, deposiitsertifikaadid, jne.); (b) välisvaluuta; (c) tuletisinstrumendid, sealhulgas, kuid mitte ainult futuurid ja optsioonid; (d) valuutavahetuskursi ja intressimäära instrumendid, sealhulgas swaptehingud, forwardtehingud, jne.; (e) turukõlblikud väärtpaberid; (f) teised turuinstrumendid ja finantsaktivad, sealhulgas väärismetallkangid. 7. Osalemine igat liiki väärtpaberite esmaemissioonides, sealhulgas märkijana fikseeritud kohustusena ja märkimine brokeri kaudu (nii avalik kui kinnine emissioon) ja emissioonidega seotud teenuste osutamine. 8. Rahavahendustegevus. 9. Aktivate juhtimine, nagu kassa või portfellinvesteeringute juhtimine, igat liiki ühisinvesteeringute juhtimine, pensionifondide juhtimine, depositaar- ja usaldusteenused. 10. Finantsaktivate, sealhulgas väärtpaberite, tuletisinstrumentide ja muude turu-kõlbulike instrumentide arveldus- ja kliiringteenused. 11. Nõustamine ja muude p. 1–10 loetletud tegevuste nõustamine, sealhulgas krediidi reiting ja analüüs, investeeringuportfellide väljatöötamine ja nõustamine, nõustamine äriühingute omandamiseks, restruktureerimiseks ja strateegia väljatöötamiseks. 12. Finantsinformatsiooni, finantsandmetöötluse ja vastavate tarkvaraalaste teenuste osutamine finantsteenuseid pakkuvate isikute poolt. Järgnevad ettevõtmised ei kuulu finantsteenuste definitsiooni hulka: (a) Keskpankade või teiste riiklike asutuste poolt läbiviidavad raha ja vahetuskursi poliitika teostamisega seotud ettevõtmised. (b) Keskpankade, valitsusasutuste või nende osakondade või riiklike asutuste poolt läbiviidavad ettevõtmised, valitsuse nimel või valitsuse poolt garanteerituna, välja arvatud juhul, kui selliseid ettevõtmisi sooritavad finantsteenuste osutajad konkureerides nimetatud riiklike institutsioonidega. (c) Ettevõtmised, mis moodustavad sotsiaalkindlustuse või pensionisüsteemi plaanide seadusliku osa, välja arvatud juhul, kui selliseid ettevõtmisi sooritavad finantsteenuste osutajad konkureerides riiklike või mitteriiklike institutsioonidega. Lisa IX Artikli 66 juurde INTELLEKTUAALSE, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI KAITSE 1. Artikli 66 lõige 3 puudutab alljärgnevaid mitmepoolseid konventsioone: – Rahvusvaheline konventsioon teoste esitajate, fonogrammide (helisalvestiste) tootjate ja ringhäälingu organisatsioonide kaitseks (Rooma 1961); – Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifitseerimise Nizza kokkulepe (Genf 1977, täiendatud 1979); – Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madriidi kokkuleppe protokoll (Madriid 1989); – Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, täiendatud 1980); – Rahvusvaheline konventsioon uute taimesortide kaitseks (UPOV) (Genf 1991). Assotsiatsiooninõukogu võib otsustada, et artikli 66 lõige 3 puudutab ka teisi mitmepoolseid konventsioone. Selles osas kaalub Eesti heatahtlikult ühinemist Madriidi kokkuleppega kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise kohta (Stockholm 1967, täiendatud 1979). 2. Pooled kinnitavad, et nad tunnustavad järgmistest mitmepoolsetest konventsioonidest tulenevate kohustuste tähtsust: – Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stockholm 1967, täiendatud 1979); – Patendikoostööleping (Washington 1970, täiendatud 1979 ja muudetud 1984); – Kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioon (Pariis 1971). 3. Eesti tagab käesoleva Lepingu jõustumisest alates Ühenduse äriühingutele ja kodanikele (juriidilistele ja füüsilistele isikutele) intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ning kaitse osas kohtlemise, mis ei ole vähem soodne kui mistahes kolmandale riigile kahepoolse lepinguga tagatud kohtlemine. 4. Lõike 3 sätted ei kehti soodustustele, mida Eesti on taganud mistahes kolmandale riigile vastastikkuse alusel. Lisa X Eesti osalemine Ühenduse programmides Eesti võib osaleda Ühenduse raamprogrammides, spetsiaalprogrammides, projektides või teistes ettevõtmistes järgnevates valdkondades: – teadus; – informatsiooniteenused; – keskkond; – haridus, koolitus ja noorukid; – sotsiaalpoliitika ja tervishoid; – tarbijakaitse; – väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted; – turism; – kultuur; – audiovisuaalne sektor; – tsiviilkaitse; – kaubanduse hõlbustamine; – energeetika; – transport; – võitlus uimastite ja uimastite tarvitamise vastu. Assotsiatsiooninõukogu võib leppida kokku Ühenduse muude aktiviteetide lisamises eelpoolmainitutele, kui see tuleneb mõlemapoolsest huvist või aitab kaasa Euroopa Lepingu eesmärkide saavutamisele. PROTOKOLLIDE NIMEKIRI protokollid pealkiri 1 Tekstiili- ja rõivatoodete kaubanduse kohta 2 Töödeldud põllumajandustoodete kaubandusest Ühenduse ja Eesti vahel 3 Päritolureeglitest ja administratiivkoostöö meetoditest 4 Eesti ning Hispaania ja Portugali vahelise kaubavahetuse erisätetest 5 Administratiivvõimude vahelisest vastastikusest abist tolliküsimustes Protokoll nr. 1 TEKSTIILI- ja RÕIVATOODETE KAUBANDUSE KOHTA Artikkel 1 Lisas I loetletud Eestist pärinevate tekstiilitoodete impordile Ühendusse ei kehtestata käesoleva Protokolli kehtivuse ajaks kvantitatiivseid piiranguid ega sarnase toimega meetmeid, juhul kui käesolevas Protokollis pole sätestatud teisiti. Artikkel 2 1. Kui kvantitatiivsed piirangud kehtestatakse, alluvad Eesti päritoluga tekstiilitooted, mille suhtes on rakendatud kvantitatiivseid piiranguid, Ühendusse eksportimisel apendiksis A määratletud topeltkontrollisüsteemile. 2. Lisas II loetletud Eesti päritoluga tooted, mille suhtes ei rakendata kvantitatiivseid piiranguid nende eksportimisel Ühendusse käesoleva Protokolli jõustumise hetkel, alluvad järelevalvele ülaltoodud lõigus 1 viidatud topeltkontrollisüsteemi alusel. 3. Peale konsultatsioone, mis toimuvad vastavalt artiklis 15 määratletud protseduuridele, võib lisas I loetletud, välja arvatud lisas II loetletud, Eesti päritoluga toodete suhtes nende eksportimisel Ühendusse kehtestada Ühenduse poolse järelevalve vastavalt lõigus 1 viidatud topeltkontrollisüsteemile või eelnevale järelevalvesüsteemile. Artikkel 3 1. Käesoleva Protokolli alla kuuluvate tekstiilitoodete import Ühendusse ei allu Ühenduses eksisteeriva administratiivse kontrollisüsteemi raamides käesoleva Protokolli poolt kehtestatud kvantitatiivsetele piirangutele eeldusel, et need tooted on deklareeritud reekspordiks väljapoole Ühendust samas seisundis või pärast töötlemist. Ent, juhul kui Ühendusse vastavalt ülalpool mainitud tingimustele imporditud toodang loovutatakse siseriiklikuks tarbimiseks, on selle eelduseks Eesti võimude poolt vastavuses apendiksi A sätetega väljastatava ekspordilitsentsi ning päritolutõendi esitamine. 2. Juhul, kui Ühenduse võimud tõendavad, et tekstiilitoodete import on toimunud vastavalt käesoleva Protokolliga kehtestatud kvantitatiivsetele piirangutele, aga seejärel on tooted reeksporditud väljapoole Ühendust, informeerivad võimud nelja nädala jooksul Eesti võime nendest kogustest ja lubavad importida samu tooteid identses koguses, kusjuures neid koguseid ei vastandata käesoleva Protokolli alusel kehtestatud kvantitatiivsele piirangule vastavalt kas käesoleval või järgneval aastal. 3. Ühendus ja Eesti tunnustavad tekstiilitoodete reimporti Ühendusse peale Eestis töötlemist kui spetsiaalse ja erineva iseloomuga tööstus- ja kaubanduskoostöö erivormi. Juhul, kui kehtestatakse artiklis 5 sätestatud kvantitatiivsed piirangud eeldusel, et neid rakendatakse vastavuses Ühenduses kehtivate alltöövõtu regulatsioonidega, ei allu see reimport neile kvantitatiivsetele piirangutele juhul, kui ta allub apendiksis C toodud erimeetmetele. Artikkel 4 Juhul, kui artikli 5 kohaselt rakendatakse kvantitatiivseid piiranguid, kehtivad järgmised sätted: 1. Igal protokolliaastal on lubatud järgnevaks protokolliaastaks kehtestatud kvantitatiivse limiidi osaline eelnev kasutamine iga toodetekategooria jaoks kuni 5% ulatuses käesoleva protokolliaasta kvantitatiivsest limiidist. Eelnevalt tarnitud kogused lahutatakse vastavatest kvantitatiivsetest limiitidest, mis on kehtestatud järgnevaks protokolliaastaks. 2. Koguste, mida ei ole kasutatud mistahes protokolliaasta jooksul, ülekandmine järgmise protokolliaasta vastavate kvantitatiivsete limiitide alla on lubatud kõikide toodete kategooriate puhul kuni 7% ulatuses käesoleva protokolliaasta kvantitatiivsetest limiitidest. 3. Grupi I kategooriate suhtes ei sooritata ülekandeid ühestki kategooriast, välja arvatud: – ülekandeid kategooriate 2 ja 3 vahel ning kategooriast 1 kategooriatesse 2 ja 3 võib sooritada kuni 4% ulatuses kvantitatiivsetest limiitidest, mis kehtivad kategooriale, kuhu ülekanne sooritatakse. – ülekandeid kategooriate 4, 5, 6, 7 ja 8 vahel võib sooritada kuni 4% ulatuses kvantitatiivsetest limiitidest, mis kehtivad kategooriale, kuhu ülekanne sooritatakse. Ülekandeid ükskõik millistesse gruppide II, III, IV ja V kategooriatesse võib sooritada ükskõik millisest kategooriast või gruppide I, II, II, IV ja V kategooriatest kuni 5% ulatuses kvantitatiivsest limiidist, mis on kehtiv kategooriale, kuhu ülekanne sooritatakse. 4. Vastavuse tabel, mida rakendatakse ülalpool viidatud ülekannete puhul on toodud käesoleva Protokolli lisas I. 5. Ükskõik millise kategooria toodete juurdekasv, mis tuleneb ülaltoodud lõikude 1, 2 ja 3 kumulatiivsest rakendamisest protokolliaasta jooksul, ei tohi ületada järgmisi limiite: – 13% grupi I toodete kategooriate jaoks, – 13,5% gruppide II, III, IV ja V toodete kategooriate jaoks. 6. Ülaltoodud lõikude 1, 2 ja 3 sätete rakendamise korral teatavad Eesti võimud sellest vähemalt 15 päeva ette. Artikkel 5 1. Käesoleva Protokolli lisas I loetletud tekstiilitoodete eksporti võib allutada kvantitatiivsetele piirangutele tingimustel, mis on kehtestatud järgmistes lõikudes. 2. Juhul, kui Eesti päritoluga ja käesoleva protokolliga hõlmatud tekstiilitoodete import toimub sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, mis võivad põhjustada tõsist kahju või tegelikku ohtu Ühenduse samalaadsetele või otseselt konkureerivatele toodetele, võib Ühendus paluda konsultatsioone vastavalt käesoleva Protokolli artiklile 15, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kõnesoleva tekstiilikategooria sobiva kvantitatiivse limiidi osas. 3. Vastastikku rahuldava lahenduse saavutamiseni kohustub Eesti, alates konsultatsioonide alustamise palve esitamise kuupäevast, katkestama või piirama Ühenduse poolt näidatud tasemel kõnesoleva kategooria toodete eksporti Ühendusse või Ühenduse turupiirkonda või -piirkondadesse, mis on täpsustatud Ühenduse poolt. Ühendus lubab importida mainitud kategooria tooted, mis on Eestist teele saadetud enne kuupäeva, mil esitati konsultatsioonide alustamise palve. 4. Juhul, kui Pooled ei saavuta konsultatsioonide käigus rahuldavat lahendust artiklis 15 määratud perioodi jooksul, on Ühendusel õigus kehtestada kindel kvantitatiivne limiit aastasel tasemel, mis ei ole madalam kui 106% impordi tasemest, mis saavutati eelneva kalendriaasta jooksul, kui import ületas taseme, mis põhjustas konsultatsioonide nõude. Sel viisil kindlaksmääratud aastane tase vaadatakse suurendamise eesmärgil uuesti läbi peale konsultatsioone vastavuses artiklis 15 viidatud protseduuriga, juhul kui kõnesoleva toote imporditrend Ühendusse teeb selle vajalikuks. 5. Käesolevas artiklis esitatud kvantitatiivsete limiitide aastane juurdekasv fikseeritakse lepingupoolte vahelise kokkuleppega vastavuses artiklis 15 toodud konsultatsiooniprotseduuridega. 6. Juhul, kui rakendatakse lõikude 2, 3 või 4 sätteid, kohustub Eesti väljastama ekspordilitsentse toodetele, mida hõlmavad enne kvantitatiivse limiidi kehtestamist sõlmitud kontraktid, kuni tasemeni, mis on fikseeritud kvantitatiivse limiidiga. 7. Kuni artiklis 12(6) viidatud statistiliste andmete edastamise kuupäevani kehtivad selle artikli lõigu 2 sätted Ühenduse poolt eelnevalt edastatud aastastatistika alusel. Artikkel 6 1. Eesmärgiga kindlustada käesoleva Protokolli efektiivne toime, nõustuvad Ühendus ja Eesti tegema igakülgset koostööd, et vältida ja uurida ning astuda ükskõik milliseid vajalikke juriidilisi ja/või administratiivseid samme, takistamaks igasugust pettust ümberlaadimise, ümbersuunamise, päritolumaa või -koha valedeklaratsioone, dokumentide võltsimist kiusisalduse deklareerimisel, koguste kirjelduste või kauba klassifikatsioonide suhtes ning pettust ükskõik milliste teiste vahenditega. Vastavalt sellele nõustuvad Ühendus ja Eesti kehtestama vajalikud juriidilised sätted ja administratiivsed protseduurid, mis võimaldavad efektiivset tegutsemist sellise pettuse vastu, kaasa arvatud juriidiliselt siduvate meetmete kehtestamine asjasse segatud eksportööri ja/või importööri suhtes. 2. Kui Ühendusel on olemasolevale informatsioonile tuginedes põhjust uskuda, et käesolevast Protokollist üritatakse mööda hiilida, siis konsulteerib Ühendus Eestiga, eesmärgiga saavutada vastastikku rahuldav lahendus. Neid konsultatsioone peetakse nii vara kui võimalik ja hiljemalt 30 päeva jooksul palve esitamisest. 3. Kuni lõigus 2 viidatud konsultatsioonide tulemuste selgumiseni astub Eesti tingimusel, et on piisavalt tõendeid protokollireeglite eiramisest ettevaatusabinõuna Ühenduse vastaval nõudmisel kõik vajalikud sammud, kindlustamaks artiklis 5 toodud kvantitatiivsete piirangute rakendamine, mille suhtes peaks lõigus 2 viidatud konsultatsioonide käigus kokku lepitama, mida võib ellu viia kvootaasta jooksul, millal esitati palve alustada konsultatsioone vastavuses lõiguga 2, või järgmise aasta jooksul, kui käesoleva aasta kvoot on ammendatud. 4. Juhul, kui Pooled ei saavuta lõigus 2 viidatud konsultatsioonide käigus vastastikku rahuldavat lahendust, on Ühendusel õigus: (a) piisava tõendusmaterjali olemasolul, et Eesti päritoluga tooteid on imporditud käesolevat Protokolli eirates, arvestada vastavad kogused artikli 5 järgi määratud kvantitatiivsete limiitide katteks; (b) keelduda kõnealuste toodete impordist, kui piisav tõendusmaterjal kinnitab, et Eestist pärinevate toodete osas on kiusisalduse, koguste, kirjelduse või klassifikatsiooni osas esitatud valedeklaratsioone; (c) kui ilmneb, et Eesti territoorium on kaasatud Eestist mittepärinevate toodete ümberlaadimisse või marsruudi muutmisse, kehtestada kvantitatiivsed limiidid Eestist pärinevate samade toodete suhtes, kui nad juba ei kuulu kvantitatiivsete limiitide alla, või rakendada muid sobivaid meetmeid. 5. Vastavuses käesoleva Protokolli apendiks A sätetega nõustuvad Pooled looma administratiivkoostöö süsteemi, et ennetada ja efektiivselt käsitleda kõiki Protokolli sätete eiramisest tulenevaid probleeme. Artikkel 7 1. Käesoleva Protokolli kohaselt kehtestatud kvantitatiivseid piiranguid Eesti päritoluga tekstiilitoodetele, mida imporditakse Ühendusse, ei jaotata Ühenduse poolt regionaalseteks osadeks. 2. Pooled teevad koostööd, et vältida traditsioonilise kaubavahetuse suundade järske ja kahjustavaid muutusi, mis tooksid kaasa Ühendusse otseimpordi regionaalse kontsentratsiooni. 3. Eesti jälgib oma piirangute või järelevalve alla kuuluvate toodete eksporti Ühendusse. Juhul, kui tekib traditsiooniliste kaubavoogude järsk ja kahjustav muutus, on Ühendusel õigus nõuda konsultatsioone, leidmaks neile probleemidele rahuldavat lahendust. Sellised konsultatsioonid tuleb pidada 15 tööpäeva jooksul alates konsultatsioonide alustamise nõude esitamisest Ühenduse poolt. 4. Eesti püüab kindlustada, et tekstiilitoodete eksport, mis allub kvantitatiivsetele piirangutele eksportimisel Ühendusse, jaotatakse ühtlaselt kogu aasta peale, arvestades eriti hooajaliste faktoritega. Artikkel 8 Käesoleva Protokolli tühistamisel, nagu sätestatud artiklis 18(1), vähendatakse selle Protokolli kohaselt kehtestatud kvantitatiivsed piirangud pro rata temporis põhimõttel, juhul kui Pooled ei otsusta ühise kokkuleppe alusel teisiti. Artikkel 9 Eesti käsitöönduslikud kangad, mis on kootud käsi- või jalgtelgedel, neist käsitsi tehtud riided või teised ümbertöödeldud artiklid ja traditsioonilised rahvuslikud käsitöötooted ei allu Ühendusse eksportimisel kvantitatiivsetele piirangutele tingimusel, et need Eestist pärinevad tooted vastavad apendiksis B toodud tingimustele. Artikkel 10 1. Ühendus võib vastavalt artiklile 15 nõuda konsultatsioone, mille käigus rakendatakse järgmisi spetsiifilisi sätteid, kui Ühendus arvab, et tekstiilitooteid, mida hõlmab käesolev Protokoll, imporditakse Eestist Ühendusse ebaloomulikult madala hinnaga, võrreldes normaalse konkureeriva tasemega ning mis sel põhjusel põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsiseid kahjustusi Ühenduse vastavate või otseselt konkureerivate toodete tootjatele. 2. Kui peale selliseid konsultatsioone tunnistatakse ühiselt, et lõigus 1 kirjeldatud situatsioon eksisteerib, astub Eesti oma võimuses olevaid vajalikke samme olukorra parandamiseks, eriti mis puudutab hindu, millega kõnesolevaid tooteid müüakse. 3. Et kindlaks teha, kas tekstiilitoote hind on ebaloomulikult madalam kui normaalne konkureeriv tase, võib seda võrrelda: – tavaliselt selliste toodete eest nõutavate hindadega, mida müüakse tavalistel tingimustel teiste eksportivate maade poolt importiva maa turul, – sarnaste rahvuslike toodete hindadega importiva maa turul, nende võrreldaval turustusetapil, – kolmanda maa sama toote kõige madalama hinnaga, tavaliste kaubanduslike lepete käigus kolme kuu jooksul enne konsultatsiooninõude esitamist, mis ei ole viinud mingite meetmete kasutuselevõtmiseni Ühenduse poolt. 4. Kui lõigus 2 viidatud konsultatsioonide käigus ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul alates Ühenduse konsultatsiooninõude esitamise kuupäevast, võib Ühendus seni, kuni need konsultatsioonid on viinud vastastikku rahuldava lahenduseni, ajutiselt keelduda kõnesoleva toote kaubasaadetiste vastuvõtmisest hinnaga, mis vastab ülalpool lõigus 1 mainitud tingimustele. 5. Täiesti erakorraliste ja kriitiliste asjaolude korral, kui toote kaubasaadetisi imporditakse Eestist Ühendusse ebaloomulikult madala hinnaga võrreldes tavalise konkureeriva tasemega nii, et need võivad põhjustada raskesti parandatavaid kahjustusi, võib Ühendus ajutiselt katkestada nende toodete impordi kuni konsultatsioonide, mida tuleb alustada viivitamatult, käigus kokkuleppe saavutamiseni. Pooled teevad kõik, et saavutada vastastikku rahuldavat lahendust 10 tööpäeva jooksul, alates selliste konsultatsioonide alustamisest. 6. Juhul, kui Ühendus kasutab ülalpool lõikudes 4 ja 5 mainitud meetmeid, võib Eesti ükskõik millal nõuda konsultatsioonide alustamist, et uurida võimalusi nende meetmete lõpetamiseks või muutmiseks, juhul kui neid vajalikuks muutnud põhjused enam ei eksisteeri. Artikkel 11 1. Käesoleva Protokolliga hõlmatud toodete klassifikatsioon tugineb Ühenduse tariifide- ja statistikanomenklatuurile (edaspidi viidatud kui «kombineeritud nomenklatuur», või lühendina «KN») ja selle parandustele. Kui ükskõik milline klassifikatsiooni puudutav otsus põhjustab käesoleva Protokolli alla kuuluva ükskõik millise toote klassifikatsioonipraktika muutuse või kategooria muutuse, järgivad vastavad tooted kaubandusrežiimi, mis kehtib praktika või kategooria kohta, kuhu nad kuuluvad pärast selliseid muutusi. Kombineeritud nomenklatuuri (KN) iga parandus, mis tehakse vastavuses Ühenduses kehtivate protseduuridega, mis puudutab käesoleva Protokolliga kaetud toodete kategooriaid või ükskõik millist otsust kaupade klassifikatsiooni kohta, ei vähenda selle Protokolli kohaselt tarvitusele võetud kvantitatiivseid limiite. 2. Käesoleva Protokolliga hõlmatud toodete päritolu määratakse vastavuses Ühenduses kehtivate reeglitega. Nende päritolureeglite igast parandusest teavitatakse Eestit ning nad ei oma vähendavat mõju käesoleva Protokolli kohaselt rakendatud ühelegi kvantitatiivsele piirangule. Ülalmainitud toodete päritolukontrolli rakendamise kord on toodud apendiksis A. Artikkel 12 1. Eesti varustab Euroopa Ühenduste Komisjoni täpse statistilise informatsiooniga kõikide ekspordilitsentside kohta, mis on väljastatud tekstiilitoodete kategooriatele, mis alluvad käesoleva Protokolliga kehtestatud kvantitatiivsetele piirangutele või topeltkontrollisüsteemile, väljendatuna kogustes ja väärtuse järgi ning jaotatuna Ühenduse liikmesriikide kaupa, aga ka informatsiooniga Eesti kompetentsete ametkondade poolt väljastatud sertifikaatide kohta toodetele, millele on viidatud artiklis 9 ja mis alluvad apendiksi B sätetele. 2. Samamoodi edastab Ühendus Eesti võimudele täpset statistilist informatsiooni impordilubade kohta, mis on väljastatud Ühenduse võimude poolt ja impordistatistika kohta, mis puudutab tooteid, mis alluvad artiklis 5(2) viidatud süsteemile. 3. Ülalpool viidatud informatsioon kõikide toodete kategooriate kohta esitatakse enne selle kuu lõppu, mis järgneb kuule, mille kohta statistika kehtib. 4. Ühenduse palvel esitab Eesti impordistatistika kõigi lisas I toodud toodete kohta. 5. Kui vahetatud informatsiooni analüüsi käigus leitakse, et ekspordi ja impordi aruannete vahel eksisteerivad märkimisväärsed lahknevused, võib algatada konsultatsioone vastavuses käesoleva Protokolli artiklis 15 määratud protseduurile. 6. Artikli 5 sätete rakendamise eesmärgil kohustub Ühendus varustama Eesti võime enne iga aasta 15. aprilli eelmise aasta statistikaga kõigi käesoleva Protokolliga hõlmatud tekstiilitoodete impordist tarniva maa ja Ühenduse liikmesriikide lõikes. Artikkel 13 Eesti hoidub diskrimineerimisest apendiksites A ja B viidatud dokumentide või ekspordilitsentside jaotamisel. Artikkel 14 Artiklis 15 sätestatud konsultatsioonide raames ja lähtudes artiklis 12 viidatud statistikast nõustuvad Pooled igal aastal uurima tekstiili- ja rõivakaubanduse trende. Artikkel 15 1. Välja arvatud käesolevas Protokollis toodud erijuhtudel, alluvad käesolevas Protokollis viidatud konsultatsiooniprotseduurid järgmistele sätetele: – konsultatsioone peetakse nii perioodiliselt kui võimalik. Võib pidada ka spetsiifilisi lisakonsultatsioone, – iga palve konsultatsiooni alustamiseks esitatakse teisele Poolele kirjalikult, – kus sobilik, järgneb konsultatsiooni alustamise palvele õigustatud ajavahemiku jooksul ning igal juhul mitte hiljem, kui 15 päeva jooksul pärast teadaannet, aruanne, mis toob ära asjaolud, mis palve esitanud Poole arvates õigustavad sellise palve esitamist, – Pooled alustavad konsultatsioone hiljemalt ühe kuu jooksul alates palve teatavakstegemisest, eesmärgiga jõuda seejärel kokkuleppele või mõlemale Poolele vastuvõetava järelduseni hiljemalt ühe kuu jooksul, – ülalpool viidatud ühe kuu pikkust ajaperioodi, mis on vajalik kokkuleppe saavutamiseks või mõlemale Poolele vastuvõetava järelduseni jõudmiseks, võib vastastikusel nõusolekul pikendada. 2. Ühendus võib nõuda konsultatsioone vastavuses lõiguga 1, kui ta tuvastab, et mingi kindla Protokolli rakendamise aasta jooksul kerkivad Ühenduses või ühes tema regioonidest esile raskused tingituna järsust ja olulisest juurdekasvust võrreldes eelmise aastaga, seoses Grupi I mingi kategooria toodete impordiga, mis allub käesoleva Protokolliga kehtestatud kvantitatiivsetele piirangutele. 3. Ükskõik kumma Poole palvel peetakse konsultatsioone käesoleva Protokolli rakendamisest tingitud ükskõik millise probleemi lahendamiseks. Ükskõik milline konsultatsioon, mida peetakse vastavalt käesoleva artikli sätetele, toimub koostöö vaimus ja sooviga lepitada pooltevahelisi lahkarvamusi. Artikkel 16 Pooled kohustuvad soodustama äri, kaubanduse ja tööstusega tegelevate isikute, gruppide ja delegatsioonide vastastikuseid visiite, soodustamaks kontakte tööstuslikel, kaubanduslikel ja tehnilistel aladel, mis on seotud kaubandusega ja koostööga tekstiilitööstuses ning tekstiili- ja rõivatoodete alal ning abistama messide ja vastastikku huvipakkuvate näituste organiseerimisel. Artikkel 17 Intellektuaalse omandi alal peetakse ükskõik kumma Poole palvel konsultatsioone vastavuses artiklis 15 sätestatud protseduuriga eesmärgiga leida õiglane lahendus probleemidele, mis puudutavad tekstiili- ja rõivatoodete kaubamärkide, disainide või mudelite kaitset. Artikkel 18 1. Kumbki Pool võib igal ajal teha ettepanekuid käesoleva Protokolli täiendamiseks või tühistamiseks, tingimusel, et sellest teatatakse ette vähemalt kuus kuud. Sel juhul lõpeb Protokolli kehtivus etteteatamise perioodi lõppedes. 2. Käesolevale Protokollile lisatud lisad, apendiksid ja kokkuleppe protokollid on tema lahutamatuks osaks. Lisa I Artiklis 1 viidatud kaubad 1. Kahjustamata Kombineeritud Nomenklatuuri tõlgendamise reegleid on kaupade kirjelduse sõnastus vaid indikatiivse iseloomuga, sest iga kategooria kaubad on käesolevas lisas määratud KN koodidega. Kui KN koodi ees esineb sümbol «ex», määratakse igasse kategooriasse kuuluvad kaubad KN koodiga ja vastava kirjelduse koodiga. 2. Rõivad, mille puhul ei ole võimalik vahet teha, kas nad on meeste või poiste, või naiste või tütarlaste rõivad, klassifitseeritakse viimasteks. 3. Kui kasutatakse väljendit «imikute rõivad», mõeldakse selle all rõivaid, mille kommertssuurus on kuni 86, viimane kaasa arvatud. GRUPP I A Kategooria KN Kood 1994 Kirjeldus Võrdlustabel tükki/ kg g/ tükki (1) (2) (3) (4) (5) 1 5204 11 00 5204 19 00 5205 11 00 5205 12 00 5205 13 00 5205 14 00 5205 15 10 5205 15 90 5205 21 00 5205 22 00 5205 23 00 5205 24 00 5205 25 10 5205 25 30 5205 25 90 5205 31 00 5205 32 00 5205 33 00 5205 34 00 5205 35 10 5205 35 90 5205 41 00 5205 42 00 5205 43 00 5205 44 00 5205 45 10 5205 45 30 5205 45 90 5206 11 00 5206 12 00 5206 13 00 5206 14 00 5206 15 10 5206 15 90 5206 21 00 5206 22 00 5206 23 00 5206 24 00 5206 25 10 5206 25 90 5206 31 00 5206 32 00 5206 33 00 5206 34 00 5206 35 10 5206 35 90 5206 41 00 5206 42 00 5206 43 00 5206 44 00 5206 45 10 5206 45 90 ex 5604 90 00 Puuvillalõng, jaemüügiks pakendamata 2 5208 11 10 5208 11 90 5208 12 11 5208 12 13 5208 12 15 5208 12 19 5208 12 91 5208 12 93 5208 12 95 5208 12 99 5208 13 00 5208 19 00 5208 21 10 5208 21 90 5208 22 11 5208 22 13 5208 22 15 5208 22 19 5208 22 91 5208 22 93 5208 22 95 5208 22 99 5208 23 00 5208 29 00 5208 31 00 5208 32 11 5208 32 13 5208 32 15 5208 32 19 5208 32 91 5208 32 93 5208 32 95 5208 32 99 5208 33 00 5208 39 00 5208 41 00 5208 42 00 5208 43 00 5208 49 00 5208 51 00 5208 52 10 5208 52 90 5208 53 00 5208 59 00 5209 11 00 5209 12 00 5209 19 00 5209 21 00 5209 22 00 5209 29 00 5209 31 00 5209 32 00 5209 39 00 5209 41 00 5209 42 00 5209 43 00 5209 49 10 5209 49 90 5209 51 00 5209 52 00 5209 59 00 5210 11 10 5210 11 90 5210 12 00 5210 19 00 5210 21 10 5210 21 90 5210 22 00 5210 29 00 5210 31 10 5210 31 90 5210 32 00 5210 39 00 5210 41 00 5210 42 00 5210 49 00 5210 51 00 5210 52 00 5210 59 00 5211 11 00 5211 12 00 5211 19 00 5211 21 00 5211 22 00 5211 29 00 5211 31 00 5211 32 00 5211 39 00 5211 41 00 5211 42 00 5211 43 00 5211 49 11 5211 49 19 5211 49 90 5211 51 00 5211 52 00 Kootud kangad puuvillast, välja arvatud marli, froteekangad, kitsad kootud kangad, karvastatud kangad, šenillkangad, tüll ja muud võrkkangad 2 jätk 5211 59 00 5212 11 10 5212 11 90 5212 12 10 5212 12 90 5212 13 10 5212 13 90 5212 14 10 5212 14 90 5212 15 10 5212 15 90 5212 21 10 5212 21 90 5212 22 10 5212 22 90 5212 23 10 5212 23 90 5212 24 10 5212 24 90 5212 25 10 5212 25 90 ex 5811 00 00 ex 6308 00 00 2(a) 5208 31 00 5208 32 11 5208 32 13 5208 32 15 5208 32 19 5208 32 91 5208 32 93 5208 32 95 5208 32 99 5208 33 00 5208 39 00 5208 41 00 5208 42 00 5208 43 00 5208 49 00 5208 51 00 5208 52 10 5208 52 90 5208 53 00 5208 59 00 5209 31 00 5209 32 00 5209 39 00 5209 41 00 5209 42 00 5209 43 00 5209 49 10 5209 49 90 5209 51 00 5209 52 00 5209 59 00 5210 31 10 5210 31 90 5210 32 00 5210 39 00 5210 41 00 5210 42 00 5210 49 00 5210 51 00 5210 52 00 5210 59 00 5211 31 00 5211 32 00 5211 39 00 5211 41 00 5211 42 00 5211 43 00 5211 49 11 5211 49 19 5211 49 90 5211 51 00 5211 52 00 5211 59 00 5212 13 10 5212 13 90 5212 14 10 5212 14 90 5212 15 10 5212 15 90 5212 23 10 5212 23 90 5212 24 10 5212 24 90 5212 25 10 5212 25 90 ex 5811 00 00 ex 6308 00 00 (a) Millest: välja arvatud pleegitamata või pleegitatud 3 5512 11 00 5512 19 10 5512 19 90 5512 21 00 5512 29 10 5512 29 90 5512 91 00 5512 99 10 5512 99 90 5513 11 10 5513 11 30 5513 11 90 5513 12 00 5513 13 00 5513 19 00 5513 21 10 5513 21 30 5513 21 90 5513 22 00 5513 23 00 5513 29 00 5513 31 00 5513 32 00 5513 33 00 5513 39 00 5513 41 00 5513 42 00 5513 43 00 5513 49 00 5514 11 00 5514 12 00 5514 13 00 5514 19 00 5514 21 00 5514 22 00 5514 23 00 5514 29 00 5514 31 00 5514 32 00 5514 33 00 5514 39 00 5514 41 00 5514 42 00 5514 43 00 5514 49 00 5515 11 10 5515 11 30 5515 11 90 5515 12 10 5515 12 30 5515 12 90 5515 13 11 5515 13 19 5515 13 91 5515 13 99 5515 19 10 5515 19 30 5515 19 90 5515 21 10 5515 21 30 5515 21 90 5515 22 11 5515 22 19 5515 22 91 5515 22 99 5515 29 10 5515 29 30 5515 29 90 5515 91 10 Sünteetilistest kiududest kootud kangad (mittepidevad või jäätmed) välja arvatud kitsad kootud kangad, kangatükid (sealhulgas froteekangad) ja šenillkangad 3 jätk 5515 91 90 5515 92 11 5515 92 19 5515 92 91 5515 92 99 5515 99 10 5515 99 30 5515 99 90 5803 90 30 ex 5905 00 70 ex 6308 00 00 3(a) 5512 19 10 5512 19 90 5512 29 10 5512 29 90 5512 99 10 5512 99 90 5513 21 10 5513 21 30 5513 21 90 5513 22 00 5513 23 00 5513 29 00 5513 31 00 5513 32 00 5513 33 00 5513 39 00 5513 41 00 5513 42 00 5513 43 00 5513 49 00 5514 21 00 5514 22 00 5514 23 00 5514 29 00 5514 31 00 5514 32 00 5514 33 00 5514 39 00 5514 41 00 5514 42 00 5514 43 00 5514 49 00 5515 11 30 5515 11 90 5515 12 30 5515 12 90 5515 13 19 5515 13 99 5515 19 30 5515 19 90 5515 21 30 5515 21 90 5515 22 19 5515 22 99 5515 29 30 5515 29 90 5515 91 30 5515 91 90 5515 92 19 5515 92 99 5515 99 30 5515 99 90 ex 5803 90 30 ex 5905 00 70 ex 6308 00 00 (a) Millest: välja arvatud pleegitamata või pleegitatud GRUPP I B (1) (2) (3) (4) (5) 4 6105 10 00 6105 20 10 6105 20 90 6105 90 10 6109 10 00 6109 90 10 6109 90 30 6110 20 10 6110 30 10 Särgid, T-särgid, kerged peenekoelised rull-, polo või kõrge kaelusega džemprid ja pulloverid (välja arvatud villast või peenest loomakarvast), alussärgid ja muu selline, kootud või heegeldatud 6,48 154 5 6101 10 90 6101 20 90 6101 30 90 6102 10 90 6102 20 90 6102 30 90 6110 10 10 6110 10 31 6110 10 35 6110 10 38 6110 10 91 6110 10 95 6110 10 98 6110 20 91 6110 20 99 6110 30 91 6110 30 99 Kampsunid, pulloverid, käisteta üle pea tõmmatavad kampsunid, vestid, tvinsetid, kardiganid, ööjakid ja džemprid (välja arvatud pintsakud ja bleiserid), anorakid, tuulekindlad jakid, joped ja muu selline, kootud või heegeldatud 4,53 221 6 6203 41 10 6203 41 90 6203 42 31 6203 42 33 6203 42 35 6203 42 90 6203 43 19 6203 43 90 6203 49 19 6203 49 50 6204 61 10 6204 62 31 6204 62 33 6204 62 39 6204 63 18 6204 69 18 6211 32 42 6211 33 42 6211 42 42 6211 43 42 Meeste või poiste masinalkootud põlvpüksid, lühikesed püksid, välja arvatud ujumisriided ja püksid (sealhulgas laiad kottpüksid); naiste või tüdrukute masinalkootud püksid ja laiad kottpüksid, villast, puuvillast või käsitsi valmistatudkiududest; vooderdatud tunkede alumised osad, välja arvatud kategooria 16 või 29, puuvillast või tehiskiududest 1,76 568 7 6106 10 00 6106 20 00 6106 90 10 6206 20 00 6206 30 00 6206 40 00 Naiste või tüdrukute pluusid, särgid ja särkpluusid, kas kootud või heegeldatud või mitte, villast, puuvillast või tehiskiududest 5,55 180 8 6205 10 00 6205 20 00 6205 30 00 Meeste või poiste särgid, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest 4,60 217 GRUPP II A (1) (2) (3) (4) (5) 9 5802 11 00 5802 19 00 ex 6302 60 00 Froteest rätikud ja muud masinalkootud puuvillased froteekangad, linasest kangast tualett- ja köögirätikud, välja arvatud kootud või heegeldatud, froteeriidest ja puuvillastest masinalkootud froteekangastest 20 6302 21 00 6302 22 90 6302 29 90 6302 31 10 6302 31 90 6302 32 90 6302 39 90 Voodipesu, välja arvatud kootud või heegeldatud 22 5508 10 11 5508 10 19 5509 11 00 5509 12 00 5509 21 10 5509 21 90 5509 22 10 5509 22 90 5509 31 10 5509 31 90 5509 32 10 5509 32 90 5509 41 10 5509 41 90 5509 42 10 5509 42 90 5509 51 00 5509 52 10 5509 52 90 5509 53 00 5509 59 00 5509 61 10 5509 61 90 5509 62 00 5509 69 00 5509 91 10 5509 91 90 5509 92 00 5509 99 00 Staapellõng või sünteetiliste kiudude jääk, jaemüügiks pakendamata 22(a) 5508 10 19 5509 31 10 5509 31 90 5509 32 10 5509 32 90 5509 61 10 5509 61 90 5509 62 00 5509 69 00 (a) Millest akrüül 23 5508 20 10 5510 11 00 5510 12 00 5510 20 00 5510 30 00 5510 90 00 Staapelkiud või kunstkiudude jääk, jaemüügiks pakendamata 32 5801 10 00 5801 21 00 5801 22 00 5801 23 00 5801 24 00 5801 25 00 5801 26 00 5801 31 00 5801 32 00 5801 33 00 5801 34 00 5801 35 00 5801 36 00 5802 20 00 5802 30 00 Kootud kangatükid ja šenillkangad (välja arvatud froteerätikud või puuvillased froteekangad ja kitsad kootud kangad) ning nõeltöödeldud tekstiilpinnased, villast, puuvillast või tehis tekstiilkiududest 32(a) 5801 22 00 (a) Millest: puuvillane koortriie 39 6302 51 10 6302 51 90 6302 53 90 ex 6302 59 00 6302 91 10 6302 91 90 6302 93 90 ex 6302 99 00 Laudlinad, tualett- ja köögirätikud, välja arvatud kootud või heegeldatud, välja arvatud froteerätikud ja muud puuvillast froteekangad GRUPP II B (1) (2) (3) (4) (5) 12 6115 12 00 6115 19 10 6115 19 90 6115 20 11 6115 20 90 6115 91 00 6115 92 00 6115 93 10 6115 93 30 6115 93 99 6115 99 00 Sukkpüksid ja retuusid, sukad, sokid ja muud sukatooted, kootud või heegeldatud, välja arvatud imikutele, sealhulgas ravisukad laienenud veenide toetuseks, välja arvatud tooted kategooriast 70 24,3 paari 41 13 6107 11 00 6107 12 00 6107 19 00 6108 21 00 6108 22 00 6108 29 00 Meeste või poiste aluspüksid ja spordipüksid, naiste ja tüdrukute põlvpüksid ja lühikesed püksid, kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest 17 59 14 6201 11 00 ex 6201 12 10 ex 6201 12 90 ex 6201 13 10 ex 6201 13 90 6210 20 00 Meeste või poiste kootud palitud, vihmamantlid ja muud mantlid ja keebid, villast, puuvillast või tehistekstiilkiududest (välja arvatud parkad) (kategooriast 21) 0,72 1389 15 6202 11 00 ex 6202 12 10 ex 6202 12 90 ex 6202 13 10 ex 6202 13 90 6204 31 00 6204 32 90 6204 33 90 6204 39 19 6210 30 00 Naiste või tüdrukute kootud üleriided (mantlid), vihmamantlid ja muud mantlid ja keebid; pintsakud ja bleiserid, villast, puuvillast või tehistekstiilkiududest (välja arvatud parkad) (kategooriast 21) 0,84 1190 16 6203 11 00 6203 12 00 6203 19 10 6203 19 30 6203 21 00 6203 22 80 6203 23 80 6203 29 18 6211 32 31 6211 33 31 Meeste või poiste ülikonnad ja komplektid, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest, välja arvatud suusakomplektid; voodriga meeste või poiste kombinesoonid, mille välimine kest on ühest samasugusest materjalist, kas puuvillast või tehiskiududest 0,80 1250 17 6203 31 00 6203 32 90 6203 33 90 6203 39 19 Meeste või poiste pintsakud ja bleiserid, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest 1,43 700 18 6207 11 00 6207 19 00 6207 21 00 6207 22 00 6207 29 00 6207 91 10 6207 91 90 6207 92 00 6207 99 00 Meeste või poiste alussärgid ja muud särgid, aluspüksid, lühikesed püksid, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid ja muud sarnased esemed, välja arvatud kootud või heegeldatud 6208 11 00 6208 19 10 6208 19 90 6208 21 00 6208 22 00 6208 29 00 6208 91 11 6208 91 19 6208 91 90 6208 92 10 6208 92 90 6208 99 00 Naiste või tüdrukute alussärgid ja muud särgid, kombineed, alusseelikud, lühikesed püksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, negližeed, rannamantlid, hommikumantlid ja muud sellised esemed, välja arvatud kootud või heegeldatud 19 6213 20 00 6213 90 00 Taskurätikud, välja arvatud kootud või heegeldatud 59 17 21 ex 6201 12 10 ex 6201 12 90 ex 6201 13 10 ex 6201 13 90 6201 91 00 6201 92 00 6201 93 00 ex 6202 12 10 ex 6202 12 90 ex 6202 13 10 ex 6202 13 90 6202 91 00 6202 92 00 6202 93 00 6211 32 41 6211 33 41 6211 42 41 6211 43 41 Parkad, anorakid, tuulejoped, joped ja muud sellised riietusesemed, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest; voodriga kombinesoonide ülemised osad, välja arvatud kategooria 16 või 29, puuvillast või tehiskiududest 2,3 435 24 6107 21 00 6107 22 00 6107 29 00 6107 91 10 6107 91 90 6107 92 00 ex 6107 99 00 Meeste või poiste öösärgid, pidžaamad, rannamantlid, hommikumantlid ja muud sellised riietusesemed, kootud või heegeldatud 3,9 257 6108 31 10 6108 31 90 6108 32 11 6108 32 19 6108 32 90 6108 39 00 6108 91 10 6108 91 90 6108 92 00 6108 99 10 Naiste või tüdrukute öösärgid, pidžaamad, negližeed, rannamantlid, hommikumantlid ja muud sellised kootud või heegeldatud riietusesemed 26 6104 41 00 6104 42 00 6104 43 00 6104 44 00 6204 41 00 6204 42 00 6204 43 00 6204 44 00 Naiste või tüdrukute kleidid, villast, puuvillast või tehiskiududest 3,1 323 27 6104 51 00 6104 52 00 6104 53 00 6104 59 00 6204 51 00 6204 52 00 6204 53 00 6204 59 10 Naiste või tüdrukute seelikud, sealhulgas mitmeosalised seelikud 2,6 385 28 6103 41 10 6103 41 90 6103 42 10 6103 42 90 6103 43 10 6103 43 90 6103 49 10 6103 49 91 6104 61 10 6104 61 90 6104 62 10 6104 62 90 6104 63 10 6104 63 90 6104 69 10 6104 69 91 Püksid, rinnalapid, traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (välja arvatud ujumisriided), kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest 1,61 620 29 6204 11 00 6204 12 00 6204 13 00 6204 19 10 6204 21 00 6204 22 80 6204 23 80 6204 29 18 6211 42 31 6211 43 31 Naiste ja tüdrukute kostüümid ja komplektid, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või käsitsikootud kiududest, välja arvatud suusakostüümid; naiste või tüdrukute voodriga tunked, mille pealmine kiht on samast kangast, kas puuvillast või tehiskiust 1,37 730 31 6212 10 00 Kootud või heegeldatud rinnahoidjad 18,2 55 68 6111 10 90 6111 20 90 6111 30 90 ex 6111 90 00 ex 6209 10 00 ex 6209 20 00 ex 6209 30 00 ex 6209 90 00 Imikute riided ja riietuse lisandid, välja arvatud imikute kindad, labakindad ja sõrmitud kindad kategooriast 10 ja 87, ning imikute sukad, sokid ja muud sukatooted, välja arvatud kootud või heegeldatud, kategooriast 88 73 6112 11 00 6112 12 00 6112 19 00 Kootud või heegeldatud materjalist kombinesoonid villast, puuvillast või tehistekstiilkiududest 1,67 600 76 6203 22 10 6203 23 10 6203 29 11 6203 32 10 6203 33 10 6203 39 11 6203 42 11 6203 42 51 6203 43 11 6203 43 31 6203 49 11 6203 49 31 6204 22 10 6204 23 10 6204 29 11 6204 32 10 6204 33 10 6204 39 11 6204 62 11 6204 62 51 6204 63 11 6204 63 31 6204 69 11 6204 69 31 6211 32 10 6211 33 10 6211 42 10 6211 43 10 Meeste või poiste töö- või ametirõivad, välja arvatud kootud või heegeldatud; Naiste või tüdrukute põlled, kitlid ja muud töö- või ametirõivad, välja arvatud kootud või heegeldatud 77 ex 6211 20 00 Suusakostüümid, välja arvatud kootud või heegeldatud 78 6203 41 30 6203 42 59 6203 43 39 6203 49 39 6204 61 80 6204 61 90 6204 62 59 6204 62 90 6204 63 39 6204 63 90 6204 69 39 6204 69 50 6210 40 00 6210 50 00 6211 31 00 6211 32 90 6211 33 90 6211 41 00 6211 42 90 6211 43 90 Rõivad, välja arvatud kootud või heegeldatud, välja arvatud rõivad kategooriatest 6, 7, 8, 14, 15, 16, 17, 18, 21, 26, 27, 29, 68, 72, 76 ja 77 83 6101 10 10 6101 20 10 6101 30 10 6102 10 10 6102 20 10 6102 30 10 6103 31 00 6103 32 00 6103 33 00 ex 6103 39 00 6104 31 00 6104 32 00 6104 33 00 ex 6104 39 00 ex 6112 20 00 6113 00 90 6114 10 00 6114 20 00 6114 30 00 Palitud, pintsakud, bleiserid ja muud rõivad, kaasa arvatud kootud või heegeldatud suusakostüümid, välja arvatud rõivad kategooriatest 4, 5, 7, 13, 24, 26, 27, 28, 68, 69, 72, 73, 74, 75 GRUPP III A (1) (2) (3) (4) (5) 33 5407 20 11 Sünteetilisest kiudlõngast kootud kangad, mis on saadud propüetüleeni või polüpropüleeni ribast või muust sellisest, laiusega kuni 3 m 6305 31 91 6305 31 99 Kotid, mida kasutatakse kaupade pakendamiseks, mitte kootud või heegeldatud, saadud ribast või muust taolisest 34 5407 20 19 Kootud kangad sünteetilisest kiudlõngast, saadud polüetüleeni või polüpropüleeni ribast või muust taolisest, laiusega vähemalt 3 m 35 5407 10 00 5407 20 90 5407 30 00 5407 41 00 5407 42 10 5407 42 90 5407 43 00 5407 44 10 5407 44 90 5407 51 00 5407 52 00 5407 53 10 5407 53 90 5407 54 00 5407 60 10 5407 60 30 5407 60 51 5407 60 59 5407 60 90 5407 71 00 5407 72 00 5407 73 10 5407 73 91 5407 73 99 5407 74 00 5407 81 00 5407 82 00 5407 83 10 5407 83 90 5407 84 00 5407 91 00 5407 92 00 5407 93 10 5407 93 90 5407 94 00 ex 5811 00 00 ex 5905 00 70 Kunstkiududest kootud kangad (pidevad), välja arvatud autorehvide jaoks mõeldud kangad kategooriast 114 35(a) 5407 42 10 5407 42 90 5407 43 00 5407 44 10 5407 44 90 5407 52 00 5407 53 10 5407 53 90 5407 54 00 5407 60 30 5407 60 51 5407 60 59 5407 60 90 5407 72 00 5407 73 10 5407 75 91 5407 73 99 5407 74 00 5407 82 00 5407 83 10 5407 83 90 5407 84 00 5407 92 00 5407 93 10 5407 93 90 5407 94 00 ex 5811 00 00 ex 5905 00 70 (a) Millest: välja arvatud pleegitamata või pleegitatud 36 5408 10 00 5408 21 00 5408 22 10 5408 22 90 5408 23 10 5408 23 90 5408 24 00 5408 31 00 5408 32 00 5408 33 00 5408 34 00 ex 5811 00 00 ex 5905 00 70 Kootud kangad kunstlikest lauskiududest, välja arvatud autorehvide jaoks mõeldud kangad kategooriast 114 36(a) 5408 10 00 5408 22 10 5408 22 90 5408 23 10 5408 23 90 5408 24 00 5408 32 00 5408 33 00 5408 34 00 ex 5811 00 00 ex 5905 00 70 (a) Millest: välja arvatud pleegitamata või pleegitatud 37 5516 11 00 5516 12 00 5516 13 00 5516 14 00 5516 21 00 5516 22 00 5516 23 10 5516 23 90 5516 24 00 5516 31 00 5516 32 00 5516 33 00 5516 34 00 5516 41 00 5516 42 00 5516 43 00 5516 44 00 5516 91 00 5516 92 00 5516 93 00 5516 94 00 5803 90 50 ex 5905 00 70 Kootud kangad kunstlikest staapelkiududest 37(a) 5516 12 00 5516 13 00 5516 14 00 5516 22 00 5516 23 10 5516 23 90 5516 24 00 5516 32 00 5516 33 00 5516 34 00 5516 42 00 5516 43 00 5516 44 00 5516 92 00 5516 93 00 5516 94 00 ex 5803 90 50 ex 5905 00 70 (a) Millest: välja arvatud pleegitamata või pleegitatud 38 A 6002 43 11 6002 93 10 Kootud või heegeldatud sünteetilised kardinakangad, kaasa arvatud võrgust kardinakangad 38 B ex 6303 91 00 ex 6303 92 90 ex 6303 99 90 Võrkkardinad, välja arvatud kootud või heegeldatud 40 ex 6303 91 00 ex 6303 92 90 ex 6303 99 90 6304 19 10 ex 6304 19 90 6304 92 00 ex 6304 93 00 ex 6304 99 00 Kootud kardinad (sealhulgas draperiid, sisekardinad, kardina ja voodi alläärised ja muud sisustusesemed), välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest 41 5401 10 11 5401 10 19 5402 10 10 5402 10 90 5402 20 00 5402 31 10 5402 31 30 5402 31 90 5402 32 00 5402 33 10 5402 33 90 5402 39 10 5402 39 90 5402 49 10 5402 49 91 5402 49 99 5402 51 10 5402 51 30 5402 51 90 5402 52 10 5402 52 90 5402 59 10 5402 59 90 5402 61 10 5402 61 30 5402 61 90 5402 62 10 5402 62 90 5402 69 10 5402 69 90 ex 5604 20 00 ex 5604 90 00 Sünteetilisest kiust lõng (pidev), jaemüügiks pakendamata, välja arvatud tekstureerimata üksiklõng, korrutamata või korrutatud tihedusega kuni 50 keerdu meetri kohta 42 5401 20 10 5403 10 00 5403 20 10 5403 20 90 ex 5403 32 00 5403 33 90 5403 39 00 5403 41 00 5403 42 00 5403 49 00 ex 5604 20 00 Lõng pidevatest tehiskiududest, jaemüügiks pakendamata: Kunstkiududest lõng; kunstkiududest lõng, jaemüügiks pakendamata, välja arvatud viskoossiidist üksiklõng, korrutamata või korrutatud tihedusega mitte üle 250 keeru meetri kohta ja üksik tekstureerimata lõng tselluloos-atsetaadist 43 5204 20 00 5207 10 00 5207 90 00 5401 10 90 5401 20 90 5406 10 00 5406 20 00 5508 20 90 5511 30 00 Lõng tehiskiust, lõng staapel kunstkiududest, puuvillalõng, jaemüügiks pakendatud 46 5105 10 00 5105 21 00 5105 29 00 5105 30 10 5105 30 90 Kraasitud või kammitud lamba- või tallevill või muu peen loomakarv 47 5106 10 10 5106 10 90 5106 20 11 5106 20 19 5106 20 91 5106 20 99 5108 10 10 5108 10 90 Kraasitud lamba- või tallevillast või kraasitud peenest loomakarvast lõng (villane lõng), jaemüügiks pakendamata 48 5107 10 10 5107 10 90 5107 20 10 5107 20 30 5107 20 51 5107 20 59 5107 20 91 5107 20 99 5108 20 10 5108 20 90 Kammitud lamba- või tallevillast (kammlõng) või kammitud peenest loomakarvast lõng, jaemüügiks pakendamata 49 5109 10 10 5109 10 90 5109 90 10 5109 90 90 Lamba või tallevillast või peenest loomakarvast lõng, pakendatud jaemüügiks 50 5111 11 00 5111 19 10 5111 19 90 5111 20 00 5111 30 10 5111 30 30 5111 30 90 5111 90 10 5111 90 91 5111 90 93 5111 90 99 5112 11 00 5112 19 10 5112 19 90 5112 20 00 5112 30 10 5112 30 30 5112 30 90 5112 90 10 5112 90 91 5112 90 93 5112 90 99 Lamba- või tallevillast või peenest loomakarvast kootud kangad 51 5203 00 00 Kraasitud või kammitud puuvill 53 5803 10 00 Puuvillane marliriie 54 5507 00 00 Staapel kunstkiud, kaasa arvatud jäätmed, kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud 55 5506 10 00 5506 20 00 5506 30 00 5506 90 10 5506 90 91 5506 90 99 Sünteetilised staapelkiud, kaasa arvatud jäätmed, kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud 56 5508 10 90 5511 10 00 5511 20 00 Sünteetilistest staapelkiududest lõng (sealhulgas jäätmed), jaemüügiks pakendatud 58 5701 10 10 5701 10 91 5701 10 93 5701 10 99 5701 90 10 5701 90 90 Sõlmtehnikas vaibad ja põrandakatted (viimistletud või mitte) 59 5702 10 00 5702 31 10 5702 31 30 5702 31 90 5702 32 10 5702 32 90 5702 39 10 5702 41 10 5702 41 90 5702 42 10 5702 42 90 5702 49 10 5702 51 00 5702 52 00 ex 5702 59 00 5702 91 00 5702 92 00 ex 5702 99 00 5703 10 10 5703 10 90 5703 20 11 5703 20 19 5703 20 91 5703 20 99 5703 30 11 5703 30 19 5703 30 51 5703 30 59 5703 30 91 5703 30 99 5703 90 10 5703 90 90 5704 10 00 5704 90 00 5705 00 10 5705 00 31 5705 00 39 ex 5705 00 90 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted, välja arvatud vaibad kategooriast 58 60 5805 00 00 Seinavaibad, käsitsi tehtud, gobeläänid, Flandria, Aubusson, Beauvais ja muud sellist tüüpi, ning nõeltehnikas seinavaibad (näiteks petit point ja ristpiste), sissetöödeldud paneelid ja muud taolised käsitsitehtud 61 ex 5806 10 00 5806 20 00 5806 31 10 5806 31 90 Kitsad kootud kangad ja kitsad kangad (bolduc), mis koosnevad lõimedest ilma kudedeta, ühendatud liimiga, välja arvatud etiketid ja muud sellised kategooriasse 62 kuuluvad kangad 5806 32 10 5806 32 90 5806 39 00 5806 40 00 Elastikust kangad ja äärised (mitte kootud ega heegeldatud), tehtud tekstiilmaterjalidest, mis on ühendatud kumminiidiga 62 5606 00 91 5606 00 99 Šenill-lõng (sealhulgas tups-šenilllõng), siidlõng (välja arvatud metalliseeritud lõng ja tugevdatud hobusejõhvist lõng) 5804 10 11 5804 10 19 5804 10 90 5804 21 10 5804 21 90 5804 29 10 5804 29 90 5804 30 00 Tüll ja muud võrkkangad, kuid mitte kootud või heegeldatud kangad, käsitsi või mehaaniliselt tehtud pits, ühes tükis, ribadena või motiividena 5807 10 10 5807 10 90 Etiketid, embleemid ja muud sellised tekstiilmaterjalid, väljaõmblemata, ühes tükis, ribadena või sobiliku suuruse või kujuga lõigatud, kootud 5808 10 00 5808 90 00 Poortidega ilustatud ja ornamentidega kaunistatud äärised ühes tükis; tutid, tupsud jms. 5810 10 10 5810 10 90 5810 91 10 5810 91 90 5810 92 10 5810 92 90 5810 99 10 5810 99 90 Tikand, ühes tükis, ribadena või motiividena 63 5906 91 00 ex 6002 10 10 6002 10 90 ex 6002 30 10 6002 30 90 Kootud või heegeldatud sünteetilistest kiududest kangas, mis sisaldab kaalult 5% või rohkem elastomeerlõnga ja kootud või heegeldatud kangas, mis sisaldab kaalult 5% või rohkem kumminiiti ex 6001 10 00 6002 20 31 6002 43 19 Sünteetilistest kiududest Raschel-pits ja sünteetilistest kiududest kangatükid 65 5606 00 10 ex 6001 10 00 6001 21 00 6001 22 00 6001 29 10 6001 91 10 6001 91 30 6001 91 50 6001 91 90 6001 92 10 6001 92 30 6001 92 50 6001 92 90 6001 99 10 ex 6002 10 10 6002 20 10 6002 20 39 6002 20 50 6002 20 70 ex 6002 30 10 6002 41 00 6002 42 10 6002 42 30 6002 42 50 6002 42 90 6002 43 31 6002 43 33 6002 43 35 6002 43 39 6002 43 50 6002 43 91 6002 43 93 6002 43 95 6002 43 99 6002 91 00 6002 92 10 6002 92 30 6002 92 50 6002 92 90 6002 93 31 6002 93 33 6002 93 35 6002 93 39 6002 93 91 6002 93 99 Kootud või heegeldatud kangas, välja arvatud kategooriatesse 38 A ja 63 kuuluvad, villast, puuvillast või tehiskiududest 66 6301 10 00 6301 20 91 6301 20 99 6301 30 90 ex 6301 40 90 ex 6301 90 90 Reisimatid ja vaibad, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest GRUPP III B (1) (2) (3) (4) (5) 10 6111 10 10 6111 20 10 6111 31 10 ex 6111 90 00 6116 10 10 6116 10 90 6116 91 00 6116 92 00 6116 93 00 6116 99 00 Kindad, labakindad ja sõrmitud kindad, kootud või heegeldatud 17 paari 59 67 5807 90 90 6113 00 10 6117 10 00 6117 20 00 6117 80 10 6117 80 90 6117 90 00 6301 20 10 6301 30 10 6301 40 10 6301 90 10 6302 10 10 6302 10 90 6302 40 00 ex 6302 60 00 6303 11 00 6303 12 00 6303 19 00 6304 11 00 6304 91 00 ex 6305 20 00 ex 6305 39 00 ex 6305 90 00 6305 31 10 6307 10 10 6307 90 10 Kootud või heegeldatud riietuslisandid, välja arvatud imikutele; igasugused majapidamises vajaminevad linad, kootud või heegeldatud; kardinad (sealhulgas draperiid) ja eesriided, kardina või voodi alläärised ja muud sisustusesemed, kootud või heegeldatud tekid ja reisimatid, muud kootud või heegeldatud esemed, sealhulgas rõivaste osad või rõivaste lisandid 67(a) 6305 31 10 (a) Millest: kotid, mida kasutatakse kaupade pakkimiseks, valmistatud polüetüleeni või polüpropüleeni ribadest 69 6108 11 10 6108 11 90 6108 19 10 6108 19 90 Naiste või tüdrukute aluskuued, kootud või heegeldatud 7,8 128 70 6115 11 00 6115 20 19 6115 93 91 Sukkpüksid ja retuusid sünteetilistest kiududest, mõõduga vähemalt 67 detsiteksi (6,7 tex) ühe lõnga kohta Naiste sünteetilistest kiududest täispikkuses trikookaubad 30,4 paari 33 72 6112 31 10 6112 31 90 6112 39 10 6112 39 90 6112 41 10 6112 41 90 6112 49 10 6112 49 90 6211 11 00 6211 12 00 Ujumisriided, villast, puuvillast või tehiskiududest 9,7 103 74 6104 11 00 6104 12 00 6104 13 00 ex 6104 19 00 6104 21 00 6104 22 00 6104 23 00 ex 6104 29 00 Naiste või tüdrukute kootud või heegeldatud kostüümid ja komplektid, villast, puuvillast või tehiskiududest, välja arvatud suusakostüümid 1,54 650 75 6103 11 00 6103 12 00 6103 19 00 6103 21 00 6103 22 00 6103 23 00 6103 29 00 Meeste või poiste kootud või heegeldatud ülikonnad ja komplektid, villast, puuvillast või tehiskiududest, välja arvatud suusakostüümid 0,80 1250 84 6214 20 00 6214 30 00 6214 40 00 6214 90 10 Sallid, muhvid, mantiljad, loorid ja muud taolised, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest 85 6215 20 00 6215 90 00 Kaelasidemed, kikilipsud ja lipsud, mitte kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest 17,9 56 86 6212 20 00 6212 30 00 6212 90 00 Korsetid, korsetivööd, sukahoidjad, traksid, sukapaelad jms. ning nende osad, kas kootud või heegeldatud või mitte 8,8 114 87 ex 6209 10 00 ex 6209 20 00 ex 6209 30 00 ex 6209 90 00 6216 00 00 Kindad, labakindad ja labakud, mitte kootud või heegeldatud 88 ex 6209 10 00 ex 6209 20 00 ex 6209 30 00 ex 6209 90 00 6217 10 00 6217 90 00 Sukad-sokid, mitte kootud või heegeldatud; välja arvatud riietuse lisandid, rõivaste osad või riietuse lisandid, välja arvatud imikutele, välja arvatud kootud või heegeldatud 90 5607 41 00 5607 49 11 5607 49 19 5607 49 90 5607 50 11 5607 50 19 5607 50 30 5607 50 90 Nöör, nööristik, köied ja trossid sünteetilistest kiududest, punutud või mitte 91 6306 21 00 6306 22 00 6306 29 00 Telgid 93 ex 6305 20 00 ex 6305 39 00 Kotid, mida kasutatakse kaupade pakkimiseks, kootud kangastest, välja arvatud polüetüleenist või polüpropüleenribast valmistatud 94 5601 10 10 5601 10 90 5601 21 10 5601 21 90 5601 22 10 5601 22 91 5601 22 99 5601 29 00 5601 30 00 Tekstiilmaterjalide vatt ja sellest tehtud esemed; tekstiilkiud, mitte pikemad kui 5 mm (flokk), tekstiiltolm ja tekstiiliebemed 95 5602 10 19 5602 10 31 5602 10 39 5602 10 90 5602 21 00 5602 29 90 5602 90 00 ex 5807 90 10 ex 5905 00 70 6210 10 10 6307 90 91 Vilt ja sellest tehtud esemed, kas impregneeritud või kaetud või mitte, välja arvatud põrandakatted 96 5603 00 10 5603 00 91 5603 00 93 5603 00 95 5603 00 99 ex 5807 90 10 ex 5905 00 70 6210 10 91 6210 10 99 ex 6301 40 90 ex 6301 90 90 6302 22 10 6302 32 10 6302 53 10 6302 93 10 6303 92 10 6303 99 10 ex 6304 19 90 ex 6304 93 00 ex 6304 99 00 ex 6305 39 00 6307 10 30 ex 6307 90 99 Mittekootud kangad ja esemed sellistest kangastest, kas impregneeritud, kaetud või lamineeritud või mitte 97 5608 11 11 5608 11 19 5608 11 91 5608 11 99 5608 19 11 5608 19 19 5608 19 31 5608 19 39 5608 19 91 5608 19 99 5608 90 00 Võrgud ja võrgustikud tehtud nöörist, nööristikust või köiest ja valmis kalavõrgud lõngast, nöörist, nööristikust või köiest 98 5609 00 00 5905 00 10 Muud esemed tehtud lõngast, nöörist, nööristikust, köiest või trossidest, välja arvatud tekstiilkangad, sellistest kangastest tehtud esemed ja esemed kategooriast 97 99 5901 10 00 5901 90 00 Kummi või amilakkainetega kaetud tekstiiltooted, mida kasutatakse raamatute väliskaanteks ja muuks selliseks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vahariie ja muud sarnased kõvastatud tekstiilkangad, mida kasutatakse kübarapõhjadeks 5904 10 00 5904 91 10 5904 91 90 5904 92 00 Linoleum, kas sobiva kujuga lõigatud või mitte; põrandakatted, mis koosnevad kattest, mida kasutatakse tekstiilide tugevdamiseks, kas sobiva kujuga lõigatud või mitte 5906 10 10 5906 10 90 5906 99 10 5906 99 90 Kummeeritud tekstiilkangad, mitte kootud või heegeldatud, välja arvatud autorehvidele 5907 00 00 Muul viisil impregneeritud või kaetud tekstiilkangad; maalitud lõuend, mis on teatridekoratsiooniks, ateljee taustriideks vms., välja arvatud kategooriast 100 100 5903 10 10 5903 10 90 5903 20 10 5903 20 90 5903 90 10 5903 90 91 5903 90 99 Tekstiilkangad impregneeritud, kaetud, või lamineeritud tselluloosi derivaatide preparaatide või muude kunstlike plastikmaterjalidega 101 ex 5607 90 00 Nöör, nööristik, köied ja trossid, punutud või mitte, välja arvatud sünteetilistest kiududest 109 6306 11 00 6306 12 00 6306 19 00 6306 31 00 6306 39 00 Puldanid, purjed, varikatused ja päikesevarjud 110 6306 41 00 6306 49 00 Kootud õhkmadratsid 111 6306 91 00 6306 99 00 Kootud telkimistarbed, välja arvatud õhkmadratsid ja telgid 112 6307 20 00 ex 6307 90 99 Muud kootud valmistooted, välja arvatud kategooriad 113 ja 114 113 6307 10 90 Põrandariided, nõudepesulapid ja tolmulapid, välja arvatud kootud või heegeldatud 114 5902 10 10 5902 10 90 5902 20 10 5902 20 90 5902 90 10 5902 90 90 5908 00 00 5909 00 10 5909 00 90 5910 00 00 5911 10 00 ex 5911 20 00 5911 31 11 5911 31 19 5911 31 90 5911 32 10 5911 32 90 5911 40 00 5911 90 10 5911 90 90 Kootud kangad ja esemed tehniliseks kasutuseks GRUPP IV (1) (2) (3) (4) (5) 115 6306 10 11 6306 10 19 5306 10 31 5306 10 39 5306 10 50 5306 10 90 5306 20 11 5306 20 19 5306 20 90 5308 90 11 5308 90 13 5308 90 19 Lina või ramjeekiud 117 5309 11 11 5309 11 19 5309 11 90 5309 19 10 5309 19 90 5309 21 10 5309 21 90 5309 29 10 5309 29 90 5311 00 10 5803 90 90 5905 00 31 5905 00 39 Linast või ramjeest kootud kangad 118 6302 29 10 6302 39 10 6302 39 30 6302 52 00 ex 6302 59 00 6302 92 00 ex 6302 99 00 Linast või ramjeest laudlinad, tualetträtikud ja köögirätikud, välja arvatud kootud või heegeldatud 120 ex 6303 99 90 6304 19 30 ex 6304 99 00 Kardinad (sealhulgas draperiid), sisekardinad, kardina ja voodi alläärised ja muud sisustusesemed, mitte kootud või heegeldatud, linast või ramjeest 121 ex 5607 90 00 Nöör, nööristik, köied ja trossid, punutud või mitte, linast või ramjeest 122 ex 6305 90 00 Kotid, mida kasutatakse kaupade pakendamiseks, linast, välja arvatud kootud või heegeldatud 123 5801 90 10 Linast või ramjeest kootud kangatükid ja šenillkangad, välja arvatud kitsad kootud kangad 6214 90 90 Sallid,rätikud, muhvid, mantiljad, loorid jms, linast või ramjeest, välja arvatud kootud või heegeldatud GRUPP V (1) (2) (3) (4) (5) 124 5501 10 00 5501 20 00 5501 30 00 5501 90 00 5503 10 11 5503 10 19 5503 10 90 5503 20 00 5503 30 00 5503 40 00 5503 90 10 5503 90 90 5505 10 10 5505 10 30 5505 10 50 5505 10 70 5505 10 90 Sünteetilised staapelkiud 125A 5402 41 10 5402 41 30 5402 41 90 5402 42 00 5402 43 10 5402 43 90 Sünteetiline kiudlõng (laus) jaemüügiks pakendamata, välja arvatud lõng kategooriast 41 125B 5404 10 10 5404 10 90 5404 90 11 5404 90 19 5404 90 90 ex 5604 20 00 ex 5604 90 00 Monokiud, riba (tehisõled vms.) ja imiteeritud kätgut sünteetilistest materjalidest 126 5502 00 10 5502 00 90 5504 10 00 5504 90 00 5505 20 00 Kunstlikud staapelkiud 127A 5403 31 00 ex 5403 32 00 5403 33 10 Kunstkiududest lõng (pidev) jaemüügiks pakendamata, välja arvatud lõng kategooriast 42 127B 5405 00 00 ex 5604 90 00 Monokiud, riba (tehisõled jms.) ja kätguti imitatsioon kunstlikest tekstiilmaterjalidest 128 5105 40 00 Kraasitud või kammitud jäme loomakarv 129 5110 00 00 Jämedast loomakarvast või hobusejõhvist lõng 130A 5004 00 10 5004 00 90 5006 00 10 Siidlõng, välja arvatud siidijääkidest kedratud lõng 130B 5005 00 10 5005 00 90 5006 00 90 ex 5604 90 00 Siidlõng, välja arvatud kategooriast 130 A; siidiussi fibrioniit 131 5308 90 90 Lõng muudest taimse päritoluga tekstiilkiududest 132 5308 30 00 Paberlõng 133 5308 20 10 5308 20 90 Päriskanepist lõng 134 5605 00 00 Metalliseeritud lõng 135 5113 00 00 Kootud kangad jämedast loomakarvast või hobusejõhvist 136 5007 10 00 5007 20 11 5007 20 19 5007 20 21 5007 20 31 5007 20 39 5007 20 41 5007 20 51 5007 20 59 5007 20 61 5007 20 69 5007 20 71 5007 90 10 5007 90 30 5007 90 50 5007 90 90 5803 90 10 ex 5903 00 90 ex 5911 20 00 Siidist või siidijääkidest kootud kangad 137 ex 5801 90 90 ex 5806 10 00 Kootud kangatükid ja šenillkangad ja kitsad kootud kangad siidist ja siidijääkidest 138 5311 00 90 ex 5905 00 90 Kootud kangad paberlõngast ja muudest tekstiilkiududest, välja arvatud ramjee 139 5809 00 00 Kootud kangad metallniitidest või metalliseeritud lõngast 140 ex 6001 10 00 6001 29 90 6001 99 90 6002 20 90 6002 49 00 6002 99 00 Kootud või heegeldatud kangas tekstiilmaterjalist, välja arvatud villast või peenest loomakarvast, puuvillast või tehiskiududest 141 ex 6301 90 90 Reisimatid ja tekid tekstiilmaterjalist, välja arvatud vill või peen loomakarv, puuvill või tehiskiud 142 ex 5702 39 90 ex 5702 49 90 ex 5702 59 00 ex 5702 99 00 ex 5705 00 90 Vaibad ja muud tekstiilist agaavkiust põrandakatted, muudest agaavi perekonda kuuluvatest kiududest või manilla kanepist 144 5602 10 35 5602 29 10 Jämedast loomakarvast vilt 145 5607 30 00 ex 5607 90 00 Nöör, nööristik, köied ja trossid, punutud või mitte abakast (manilla kanep) või toorkanepist 146A ex 5607 21 00 Sidumis- või pakkenöör põllumajandusmasinatele, agaavist või muudest agaavi perekonda kuuluvatest kiududest 146B ex 5607 21 00 5607 29 10 5607 29 90 Nöör, nööristik, köied ja trossid agaavist või muudest agaavi perekonda kuuluvatest kiududest, välja arvatud kategooria 146 A tooted 146C 5607 10 00 Nöör, nööristik, köied ja trossid, kas punutud või mitte, džuudist või muudest niinest tekstiilkiududest pealkirja all No 5303 147 5003 90 00 Siidijäätmed (sealhulgas kerimiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud nopped, välja arvatud kraasimata või kammimata 148A 5307 10 10 5307 10 90 5307 20 00 Lõng džuudist või muudest tekstiilist niinekiududest pealkirja all No 5303 148B 5308 10 00 Kookospalmi lõng 149 5310 10 90 ex 5310 90 00 Kootud kangad džuudist või muudest niinest tekstiilkiududest laiusega üle 150 cm 150 5310 10 10 ex 5310 90 00 Kootud kangad džuudist või muudest tekstiilist niinkiududest mitte laiemad kui 150 cm 5905 00 50 6305 10 90 Kotid, mida kasutatakse kaupade pakendamiseks, džuudist või muudest tekstiilist niinekiududest, välja arvatud kasutatud 151A 5702 20 00 Põrandakatted kookoskiududest (kookos) 151B ex 5702 39 90 ex 5702 49 90 ex 5702 59 00 ex 5702 99 00 Vaibad ja muud tekstiilist põrandakatted, džuudist või muudest tekstiilist niinekiududest, välja arvatud nõeltöödeldud (tafting) või flokeeritud 152 5602 10 11 Nõeltehnikas vilt džuudist või muust tekstiilist niinekiududest, impregneerimata või pealt katmata, välja arvatud põrandakatted 153 6305 10 10 Kasutatud kotid kaupade pakkimiseks, džuudist või muust tekstiilist niinekiust pealkirjaga No 5303 154 5001 00 00 Kerimiseks sobivad siidiussi kookonid 5002 00 00 Toorsiid (keerutamata) 5003 10 00 Siidijäätmed (sealhulgas kerimiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed, kohestatud nopped, kraasimata või kammimata 5101 11 00 5101 19 00 5101 21 00 5101 29 00 5101 30 00 Kraasimata või kammimata vill 5102 10 10 5102 10 30 5102 10 50 5102 10 90 5102 20 00 Peen või jäme loomakarv, kraasimata või kammimata 5103 10 10 5103 10 90 5103 20 10 5103 20 91 5103 20 99 5103 30 00 Villa või peene või jämeda loomakarva, sealhulgas lõngajäätmed, kuid välja arvatud kohestatud nopped 5104 00 00 Kohestatud villanopped või peen või jäme loomakarv 5301 10 00 5301 21 00 5301 29 00 5301 30 10 5301 30 90 Lina, toores või töödeldud, kuid ketramata; linatakud ja jäätmed (kaasa arvatud lõngajäätmed ja kohestatud nopped) 5305 91 00 5305 99 00 Ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud, kas töötlemata või töödeldud, kuid ketramata: takk, kraasmed ja jäätmed, välja arvatud kookos ja abaka pealkirjaga No 5304 5201 00 10 5201 00 90 Kraasimata või kammimata puuvill 5202 10 00 5202 91 00 5202 99 00 5302 10 00 5302 90 00 Kanepikiud (Cannabis sativa L.), töötlemata või töödeldud, kuid ketramata: takud, kraasmed ja jäätmed kanepist (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud nopped) 5305 21 00 5305 29 00 5303 10 00 5303 90 00 Džuut ja muud niinekiud (välja arvatud lina, kanepi ja ramjeekiud), töötlemata või töödeldud, kuid ketramata: toorkanepi takud ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud nopped) 5304 10 00 5304 90 00 5305 11 00 5305 19 00 5305 91 00 5305 99 00 Muud taimse päritoluga tekstiilkiud, töötlemata või töödeldud, kuid ketramata: takud, kraasmed selliste kiudude jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud nopped) 156 6106 90 30 ex 6110 90 90 Naiste ja tüdrukute kootud või heegeldatud siidist või siidijäätmetest pluusid ja pulloverid 157 6101 90 10 6101 90 90 6102 90 10 6102 90 90 ex 6103 39 00 6103 49 99 ex 6104 19 00 ex 6104 29 00 ex 6104 39 00 6104 49 00 6104 69 99 6105 90 90 6106 90 50 6106 90 90 ex 6107 99 00 6108 99 90 6109 90 90 6110 90 10 ex 6110 90 90 ex 6111 90 00 6114 90 00 Kootud või heegeldatud rõivad, välja arvatud kategooriatest 1 kuni 123 ja kategooriast 156 159 6204 49 10 6206 10 00 Siidist või siidijäätmetest mitte kootud ega heegeldatud kleidid, pluusid ja särkpluusid 6214 10 00 Sallid, rätikud, muhvid, mantiljad, loorid jms, mitte kootud või heegeldatud, siidist või siidijäätmetest 6215 10 00 Kaelasidemed, kikilipsud ja lipsud siidist või siidijäätmetest 160 6213 10 00 Siidist või siidijäätmetest taskurätikud 161 6201 19 00 6201 99 00 6202 19 00 6202 99 00 6203 19 90 6203 29 90 6203 39 90 6203 49 90 6204 19 90 6204 29 90 6204 39 90 6204 49 90 6204 59 90 6204 69 90 6205 90 10 6205 90 90 6206 90 10 6206 90 90 ex 6211 20 00 6211 39 00 6211 49 00 Rõivad, mitte kootud või heegeldatud, välja arvatud kategooriad 1 kuni 123 ja kategooria 159 Lisa II Kvantitatiivsete piiranguteta tooted, mis alluvad käesoleva Protokolli artiklis 2(2) viidatud topeltkontrolli süsteemile (Käesolevas Lisas loetletud kategooriatesse kuuluvate toodete täielik nimekiri leidub käesoleva Protokolli lisas I) KATEGOORIAD: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 13, 20, 39, 117, 118. Apendiks A I osa. KLASSIFIKATSIOON Artikkel 1 1. Ühenduse kompetentsed võimud kohustuvad informeerima Eestit kõikidest muudatustest kombineeritud nomenklatuuris (KN) enne nende jõustumise kuupäeva Ühenduses. 2. Ühenduse kompetentsed võimud kohustuvad hiljemalt ühe kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest informeerima Eesti kompetentseid võime kõikidest otsustest, mis puudutavad käesoleva Protokolli alla kuuluvate toodete klassifikatsiooni. Selline teade sisaldab: (a) kõnesolevate toodete kirjelduse; (b) vastava kategooria ja sellega seotud KN koodid; (c) põhjusi, mis on viinud otsuseni. 3. Kui klassifikatsiooni puudutava otsuse tagajärjeks on klassifikatsioonimenetluse muutus või mõne Protokolli alla kuuluva tootekategooria muutumine, teatavad Ühenduse kompetentsed võimud otsuse ellurakendamisest 30 päeva ette, alates Ühenduse kontaktivõtmise kuupäevast. Tooted, mis tarniti enne otsuse jõustumist, jäävad varasema klassifikatsioonimenetluse alla kuuluvateks, tingimusel, et kõnesolevad kaubad on esitatud impordiks Ühendusse 60 päeva jooksul alates sellest kuupäevast. 4. Kui Ühenduse otsus klassifikatsiooni kohta põhjustab muutuse klassifikatsioonimenetluses või muutuse ükskõik millises käesoleva Protokolli alla kuuluva toote kategoorias, mis allub kvantitatiivsetele piirangutele, nõustuvad Pooled alustama konsultatsioone vastavuses Protokolli artiklis 15 kirjeldatud protseduuridega, eesmärgiga pidada kinni Protokolli artikli 11(1) teises alalõigus toodud kohustusest. 5. Kui Ühenduse ja Eesti kompetentsete võimude vahel tekib Ühendusse sisenemise kohas lahkarvamusi käesoleva Protokolliga hõlmatud toodete klassifikatsiooni osas, toetub klassifikatsioon ajutiselt Ühenduse poolt antud ettekirjutustele, kuni vastavalt artiklile 15 toimuvate konsultatsioonide, mille eesmärgiks on saavutada kokkulepe kõnesoleva toote täpse klassifikatsiooni kohta, tulemuste selgumiseni. II osa. PÄRITOLU Artikkel 2 1. Tooted, mis pärinevad Eestist ja mida eksporditakse Ühendusse vastavuses käesoleva Protokolli poolt kindlaksmääratud protseduuridele, peavad olema varustatud Eesti päritolusertifikaadiga, mis vastab käesolevale apendiksile lisatud näidisele. 2. Päritolusertifikaat tõendatakse kompetentsete Eesti ametivõimude poolt Eesti seadusandluse kohaselt, kui kõnesolevaid tooteid võib pidada pärinevaks sellelt maalt vastavate Ühenduse reeglite mõistes. 3. Siiski võib gruppide III, IV ja V tooteid importida Ühendusse, vastavuses käesoleva Protokolliga kehtestatud tingimustele eksportija poolt deklaratsiooni või muu kommertsdokumendi, mis on seotud nende toodetega viisil, mis tõendab, et kõnesolevad tooted pärinevad Eestist, Ühenduses kehtivate reeglite tähenduses, esitamisel. 4. Lõigus 1 viidatud päritolusertifikaati ei nõuta kaubasertifikaadiga vorm EUR.1 või vormiga EUR.2, mis on täidetud vastavalt Ühenduse reeglitele, varustatud toodete importimisel. Artikkel 3 Päritolusertifikaate väljastatakse ainult juhul, kui eksportija või eksportija vastutusel tema poolt volitatud esindaja esitab kirjaliku sooviavalduse. Kompetentsed Eesti organisatsioonid, millel on vastavalt Eesti seadusandlusele vastavad volitused, kindlustavad, et päritolusertifikaat on korralikult täidetud ja nõuavad sel eesmärgil vajalikku dokumentaalset tunnistust või viivad läbi mistahes kontrolli, mida nad peavad vajalikuks. Artikkel 4 Kui ühte kategooriasse kuuluvate toodete päritolu kindlaksmääramiseks kehtivad erinevad kriteeriumid, peavad päritolusertifikaadid või -deklaratsioonid sisaldama piisavalt detailset kaupade kirjeldust, mis võimaldaks määrata kriteeriumi, millele tuginedes väljastati sertifikaat või täideti deklaratsioon. Artikkel 5 Väikesed erinevused avalduste vahel päritolusertifikaadis ja dokumentides, mis esitatakse tollivõimudele eesmärgiga täita formaalsused toodete importimisel, ei põhjusta ipso facto kahtlust sertifikaadi andmete õigsuses. III osa. TOPELTKONTROLLI SÜSTEEM Alajaotus I. Eksportimine Artikkel 6 1. Kompetentsed Eesti võimud väljastavad ekspordilitsentse kõikidele tekstiilitoodete kaubasaadetistele, mis kuuluvad ükskõik millise kindla või ajutise kvantitatiivse piirangu alla, mis on kehtestatud Protokolli artikliga 5, kuni vastavate kvantitatiivsete piiranguteni nagu piiritletud Protokolli artiklitega 4, 6 ja 8, samuti ka kõikidele tekstiilitoodete saadetistele, mis alluvad topeltkontrolli süsteemile ilma kvantitatiivsete piiranguteta nagu sätestatud Protokolli artikli 2 2. ja 3. lõigus. Artikkel 7 1. Käesoleva Protokolliga kehtestatud kvantitatiivsetele piirangutele alluvate toodete ekspordilitsents peab vastama sellele apendiksile lisatud näidisele 1 ja see on kehtiv eksportimisel kogu tolliterritooriumile, mille kohta kehtib Euroopa Majandusühenduse leping. Kui Ühendus on kasutanud Protokolli artiklite 5 ja 7 sätteid vastavalt Kokkuleppe Protokolli nr. 1 või Kokkuleppe Protokolli nr. 2 sätetele, võib ekspordilitsentsidega varustatud tekstiilitooteid vabalt turustada ainult neis Ühenduse piirkondades, millele on viidatud nendes litsentsides. 2. Kui vastavalt käesolevale Protokollile on kehtestatud kvantitatiivsed piirangud, peab iga ekspordilitsents inter alia tõendama, et kõnesoleva toote koguse võrra on vähendatud vastavate toodete kategooria kvantitatiivset limiiti ja hõlmama vaid ühte tootekategooriat, mis allub kvantitatiivsetele piirangutele. Seda võib kasutada ühe või enama kõnealuste toodete saadetise jaoks. 3. Toodete jaoks, mis alluvad topeltkontrollisüsteemile ilma kvantitatiivsete piiranguteta, kasutatakse ekspordilitsentsi, mis vastab käesolevale apendiksile lisatud näidisele 2. See hõlmab ainult ühe tootekategooria ning seda võib kasutada ühe või mitme kõnesoleva tootesaadetise jaoks. Artikkel 8 Ühenduse kompetentseid võime tuleb koheselt informeerida igast juba väljastatud ekspordilitsentsi kõrvaldamisest või muutmisest. Artikkel 9 1. Tekstiilitoodete eksport, mis allub kvantitatiivsetele piirangutele käesoleva Protokolli kohaselt, arvestatakse maha selle aasta kvantitatiivsetest piirangutest, mille jooksul on toimunud kaupade tarnimine, isegi siis, kui ekspordilitsents on väljastatud peale sellist tarnet. 2. Lõigu 1 rakendamise eesmärgil loetakse kaupade tarne toimunuks kuupäeval, mil nad laaditi eksportimisel kasutatavasse lennukisse, veokisse või laeva. Artikkel 10 Siitpeale tuleb artikli 12 rakendamisel ekspordilitsents esitada mitte hiljem kui 31. märtsiks litsentsiga hõlmatud kaupade tarnimisele järgneval aastal. Lõik II. Importimine Artikkel 11 Vastavalt käesolevale Protokollile on kvantitatiivsetele piirangutele või topeltkontrollisüsteemile alluvate tekstiilitoodete Ühendusse impordi eeltingimuseks impordiloa esitamine. Artikkel 12 1. Ühenduse kompetentsed võimud väljastavad ülalpool artiklis 11 mainitud impordilube viie tööpäeva jooksul, alates importija Poolt vastava ekspordilitsentsi originaali esitamise kuupäevast. 2. Impordiload kaupadele, mis vastavuses käesoleva Protokolliga alluvad kvantitatiivsetele piirangutele, kehtivad kuus kuud alates nende väljastamise kuupäevast importimiseks kogu tolliterritooriumile, mis on kehtestatud Euroopa Ühenduse lepinguga. Kui Ühendus on kasutanud Protokolli artiklite 5 ja 7 sätteid vastavalt Kokkuleppe Protokolli nr. 1 või Kokkuleppe Protokolli nr. 2 sätetele, võib impordilitsentsidega varustatud tekstiilitooteid vabalt turustada ainult neis Ühenduse piirkondades, mis on määratud nendes litsentsides. 3. Impordiload toodetele, mis alluvad topeltkontrolli süsteemile ilma kvantitatiivsete piiranguteta, kehtivad kuus kuud alates nende väljastamise kuupäevast importimisel kogu Euroopa Ühenduse Lepinguga määratud tolliterritooriumile. 4. Ühenduse kompetentsed võimud tühistavad juba väljastatud impordiloa, niipea kui vastav ekspordilitsents on tagasi võetud. Kuid kui Ühenduse kompetentseid võime informeeritakse ekspordilitsentsi tagasivõtmisest või tühistamisest alles peale toodete importimist Ühendusse, arvestatakse vastavad kogused kvantitatiivsete limiitide katteks, mis on kehtestatud mainitud kategooria ja kvoodiaasta jaoks. Artikkel 13 1. Kui Ühenduse kompetentsed võimud leiavad, et kogu maht, mis on kaetud ekspordilitsentsidega, mis on väljastatud kompetentsete Eesti võimude poolt kindla kategooria jaoks ükskõik millisel aastal, ületab kvantitatiivsed limiidid, mis on kehtestatud selle kategooria jaoks vastavuses Protokolli artikliga 5, mida võib muuta Protokolli artiklitega 4, 6 ja 8, võivad mainitud võimud katkestada impordilubade edasise väljastamise. Sel juhul informeerivad Ühenduse kompetentsed võimud otsekohe Eesti võime ja seega algatatakse kohe ka Protokolli artiklis 15 toodud erikonsultatsioonide protseduur. 2. Ühenduse kompetentsed võimud võivad keelduda impordiloa väljastamisest Eesti päritoluga toodetele, mis alluvad kvantitatiivsetele piirangutele või topeltkontrollisüsteemile ega oma vastavuses käesoleva apendiksi sätetega väljastatud Eesti ekspordilitsentse. Ent, kahjustamata Protokolli artiklit 6, juhul kui selliste toodete import Ühendusse on lubatud Ühenduse kompetentsete võimude poolt, ei vähendata kõnesolevate koguste võrra vastavaid kvantitatiivseid limiite, mis on kehtestatud käesoleva Protokolli kohaselt, ilma Eesti kompetentsete võimude selgesõnalise nõusolekuta. IV osa. EKSPORDILITSENTSIDE, PÄRITOLUSERTIFIKAATIDE VORM JA ESITAMINE NING ÜHENDUSSE EKSPORTIMISE ÜLDSÄTTED Artikkel 14 1. Ekspordilitsents ja päritolusertifikaat võivad sisaldada lisakoopiaid, mis on vastavalt ära märgitud. Nad täidetakse inglise või prantsuse keeles. Juhul, kui nad on täidetud käsitsi, tuleb kasutada blanketi täitmisel tinti ja trükitähti. Nimetatud dokumendid peavad olema mõõtmetega 210×297 mm. Kasutatud paber peab olema valge kirjutuspaber, formatiseeritud, mitte sisaldama mehhaanilist paberimassi ning kaaluma mitte vähem kui 25 g/m2. Kui dokumendid on tehtud mitmes eksemplaris, siis trükitakse ainult esimesele eksemplarile, mis on originaal, taustaks põimikornament. See eksemplar tuleb selgelt ära märkida kui «originaal» ja ülejäänud eksemplarid kui «koopiad». Ühenduse kompetentsed ametivõimud tunnustavad vastavuses Protokolli sätetega Ühendusse eksportimisel kehtiva dokumendina ainult originaali. 2. Igal dokumendil peab olema standardne seerianumber, trükituna või mitte, mille järgi seda identifitseerida saab. See number peab koosnema järgmistest elementidest: – kaks tähte, mis tähistavad eksportivat maad: EE, – kaks tähte, mis identifitseerivad liikmesmaa, kus soovitakse läbida tolliprotseduurid: AT = Austria BL = Benelux DE = Saksamaa Liitvabariik DK = Taani EL = Kreeka ES = Hispaania FI = Soome FR = Prantsusmaa GB = Ühendatud Kuningriik IE = Iirimaa IT = Itaalia PT = Portugal SE = Rootsi, – ühekohaline number, mis identifitseerib vastavalt kas kvoodi või ekspordiaasta vastavuses selle aasta viimasele numbrile, näiteks 4 1994. aasta kohta, – kahekohaline number 01-st kuni 99-ni, mis identifitseerib eksportiva maa konkreetse dokumente väljastava kontori, – viiekohaline number 00001-st kuni 99999-ni, mis on määratud liikmesmaale, kus sooritatakse tolliprotseduurid. Artikkel 15 Ekspordilitsentsi ja päritolusertifikaati võib väljastada peale toodete tarnimist, mille kohta nad kehtivad. Sellistel juhtudel tuleb nad varustada märkusega «délivré a posteriori» või «issued retrospectively». Artikkel 16 1. Ekspordilitsentsi või päritolusertifikaadi varguse, kadumise või hävinemise korral võib eksportöör pöörduda kompetentsete Eesti võimude poole, kes väljastasid selle dokumendi, duplikaadi tegemiseks tema valduses olevate dokumentide põhjal. Niimoodi väljastatud sertifikaadi või litsentsi duplikaat peab kandma märkust «duplicata» või «duplicate». 2. Duplikaat peab kandma originaalekspordilitsentsi või -päritolusertifikaadi väljastamise kuupäeva. V osa. ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ Artikkel 17 Ühendus ja Eesti teostavad tihedat koostööd selle apendiksi sätete elluviimisel. Sel eesmärgil soodustavad mõlemad Pooled kontaktide loomist ja arvamuste vahetamist, kaasa arvatud tehnilistes küsimustes. Artikkel 18 Käesoleva apendiksi korrektse rakendamise kindlustamiseks osutavad Ühendus ja Eesti vastastikust abi ekspordilitsentside ja päritolusertifikaatide või muude apendiksi raames vormistatud dokumentide autentsuse ja täpsuse kontrollimiseks. Artikkel 19 Eesti edastab Euroopa Ühenduste Komisjonile ekspordilitsentse ja päritolusertifikaate väljastavate ja tõesust kontrollivate kompetentsete võimude nimed ja aadressid, koos nende võimude poolt tarvitatavate pitsatite näidiste ja ekspordilitsentside ja päritolusertifikaatide allkirjastamise eest vastutavate ametnike allkirjade näidistega. Samuti informeerib Eesti Ühendust kõigist muudatustest nimetatud informatsioonis. Artikkel 20 1. Päritolusertifikaatide või ekspordilitsentside järelkontroll viiakse läbi pisteliselt või siis, kui kompetentsed Ühenduse ametivõimud omavad õigustatud kahtlust sertifikaadi või litsentsi autentsuse suhtes või kõnealuste toodete tegelikku päritolu puudutava informatsiooni täpsuse suhtes. 2. Sellistel juhtudel tagastavad kompetentsed Ühenduse võimud päritolusertifikaadi või ekspordilitsentsi või nende koopia kompetentsetele Eesti võimudele, esitades vajaduse korral järelepärimist õigustavad vormilised või sisulised põhjused. Kui on esitatud arve, siis lisatakse arve või selle koopia sertifikaadile või litsentsile või nende koopiatele. Võimud edastavad ka igasuguse informatsiooni, mis viitab, et antud sertifikaadis või litsentsis esitatud üksikasjad on ebatäpsed. 3. Ülalpool mainitud lõigu 1 sätted kehtivad ka käesoleva apendiksi artiklis 2 sätestatud päritolu deklareeringute järelkontrolli puhul. 4. Vastavalt ülaltoodud lõikude 1 ja 2 kohaselt teostatud järelkontrollide tulemused edastatakse Ühenduse kompetentsetele võimudele hiljemalt kolme kuu jooksul. Edastatud informatsioon näitab, kas vaidlustatud sertifikaat, litsents või deklaratsioon kehtib tegelikult eksporditud kaupade kohta ning kas need kaubad on kõlblikud ekspordi jaoks Protokolli poolt sätestatud tingimustel. Ühenduse nõudmisel sisaldab informatsioon ka kõikide dokumentide koopiad, mis on vajalikud faktide ja eriti kaupade tõelise päritolu selgitamiseks. Kui sellised kontrollid peaksid päritoludeklaratsioonide kasutamises paljastama süstemaatilisi ebakorrapärasusi, võib Ühendus allutada kõnesolevate toodete impordi selle apendiksi artikli 2 lõigu 1 sätetele. 5. Päritolusertifikaatide järelkontrolli eesmärgil säilitatakse sertifikaatide koopiaid ja kõiki nendega seotud ekspordidokumente Eesti kompetentsete võimude poolt vähemalt kaks aastat. 6. Käesolevas artiklis määratud pistelise kontrolli protseduuri rakendamine ei tohi takistada kõnesolevate toodete loovutamist kodumaiseks kasutamiseks. Artikkel 21 1. Kui artiklis 20 viidatud kontrolliprotseduur või Ühenduse või Eesti kompetentsetele võimudele kättesaadav informatsioon viitab või tundub viitavat asjaolule, et käesoleva Lepingu sätteid eiratakse või rikutakse, alustavad Pooled piisavalt ruttu tihedat koostööd sellise eiramise või rikkumise vältimiseks. 2. Sel eesmärgil sooritavad Eesti kompetentsed ametivõimud, omal initsiatiivil või Ühenduse palvel, vajalikud uuringud või lasevad teostada sellised uuringud, mis puudutavad operatsioone, mis on või tunduvad Ühenduse jaoks olevat käesoleva apendiksi eiramine või rikkumine. Eesti vahendab selliste uuringute tulemused Ühendusele, kaasaarvatud igasugune asjasse puutuv informatsioon, mis võimaldab kindlaks määrata eiramise või rikkumise põhjuse, kaasa arvatud kaupade tõelise päritolu. 3. Ühenduse ja Eesti vahelisel kokkuleppel võivad Ühenduse poolt määratud ametnikud viibida lõigus 2 viidatud uuringute juures. 4. Järgides ülalpool toodud lõigus 1 mainitud koostööd, vahetavad Ühenduse ja Eesti kompetentsed võimud igasugust informatsiooni, mida peetakse emma kumma Poole poolt kasulikuks, et ära hoida käesoleva Protokolli sätete eiramist ja rikkumist. Informatsioonivahetus võib sisaldada informatsiooni tekstiilitoodete toodangu kohta Eestis ja kaubavahetuse kohta, mis hõlmab selle Protokolliga hõlmatud kaupade kaubavahetust Eesti ja kolmandate riikide vahel, eriti siis, kui Ühendusel on põhjendatult alust arvata, et kõnealused tooted võivad olla läbiveol läbi Eesti territooriumi, enne nende importimist Ühendusse. See informatsioon võib sisaldada Ühenduse palvel kõikide asjassepuutuvate dokumentide koopiaid. 5. Kui piisav tõendusmaterjal kinnitab käesoleva apendiksi sätete eiramist või rikkumist, võivad Eesti ja Ühenduse kompetentsed võimud nõustuda rakendama Protokolli artikli 6 lõigus 4 sätestatud meetmeid ning muid meetmeid, mis on vajalikud sellise eiramise või rikkumise edaspidiseks vältimiseks. Apendiks B millele on viidatud artiklis 9 Eestist pärinevad käsitöö- ja rahvakunstitooted 1. Artiklis 9 toodud erand käsitöötoodete suhtes kehtib ainult järgmist tüüpi toodete suhtes: (a) kangad, mis on kootud ainult käsi- või jalgtelgedel, olles traditsiooniliselt Eesti käsitöönduses valmistatavad kangad; (b) traditsiooniliselt Eesti käsitöönduses valmistatud rõivad või muud tekstiiliartiklid, mis on saadud käsitsi ülalpool mainitud kangastest ja õmmeldud eranditult käsitsi ilma igasuguste masinate abita; (c) Eesti traditsioonilised käsitsi valmistatud rahvakunstitooted, mis on toodud Ühenduse ja Eesti poolt heakskiidetud nimekirjas. Erand võimaldatakse ainult nende toodete suhtes, mis on varustatud sertifikaadiga, mis vastab käesolevale apendiksile lisatud näidisele ja on väljastatud Eesti kompetentsete võimude poolt. Need sertifikaadid peavad ära näitama põhjused, mis õigustavad nende väljastamist; Ühenduse kompetentsed võimuorganid nõustuvad nendega, olles kontrollinud, kas kõnesolevad tooted vastavad selle apendiksiga kehtestatud tingimustele. Lõikes (c) kirjeldatud toodete sertifikaadid peavad olema varustatud selgelt märgitud templiga «FOLKLORE». Lepingupoolte arvamuste lahknemise korral nende toodete olemuse suhtes peetakse eriarvamuste lahendamiseks konsultatsioone ühe kuu jooksul. Juhul, kui mingi selle apendiksiga hõlmatud toote import saavutab kogused, mis võivad tekitada Ühenduses probleeme, algatatakse Eestiga nii ruttu kui võimalik konsultatsioonid, eesmärgiga lahendada see situatsioon vajaduse korral kvantitatiivse limiidi rakendamisega vastavuses protseduuriga, mis on kehtestatud käesoleva protokolli artikliga 15. 2. Apendiksi A, IV ja V osa sätted kehtivad käesoleva apendiksi lõigus 1 mainitud toodete kohta mutatis mutandis. Apendiks C Käesoleva apendiksi lisas loetletud toodete reimport Ühendusse käesoleva Protokolli artikli 3(3) tähenduses allub käesoleva Protokolli sätetele, juhul kui allpooltoodud erisätted ei sätesta teisiti: 1. Olenevalt lõigust 2 peetakse reimpordiks Protokolli artikli 3(3) tähenduses vaid nende kaupade reimporti Ühendusse, mida mõjutavad käesoleva apendiksi lisas toodud spetsiifilised kvantitatiivsed limiidid. 2. Käesoleva apendiksi lisaga mittekaetud reimporti võib allutada erilistele kvantitatiivsetele piirangutele pärast konsultatsioone vastavuses Protokolli artiklis 15 määratud protseduuridega, eeldusel, et kõnealused tooted alluvad protokollijärgsetele kvantitatiivsetele piirangutele, topeltkontrolli süsteemile või järelvalve meetmetele. 3. Pidades silmas mõlema Poole huve, võib Ühendus oma äranägemisel või vastuseks Protokolli artiklis 15 esitatud palvele: (a) uurida ühest kategooriast teise ülekandmise võimalusi, kindlate kvantitatiivsetest piirangutest osade kasutamist avansina või kandes seda osa ühest aastast järgmisse; (b) kaaluda kindlate kvantitatiivsete piirangute suurendamise võimalust. 4. Ühendus võib järgmiste piirangute raames ka automaatselt rakendada lõigus 3 toodud painduvuse reegleid: (a) kategooriate vahelised ülekanded ei tohi ületada 20% selle kategooria kogusest, kuhu ülekanne sooritatakse; (b) kindla kvantitatiivse piirangu ülekandmine ühest aastast järgmisesse ei tohi ületada 10,5% selleks tegeliku kasutamise aastaks kehtestatud kogusest; (c) kindlate kvantitatiivsete piirangute kasutamine avansina ühest aastast teise ei tohi ületada 7,5% tegeliku kasutamise aasta jaoks kehtestatud kogusest. 5. Ühendus informeerib Eestit kõikidest meetmetest, mida rakendatakse vastavalt eelnevatele lõikudele. 6. Ühenduse kompetentsed võimud debiteerivad lõigus 1 viidatud kindlaid kvantitatiivseid piiranguid vastavalt majanduslikke allhankeid reguleeriva EMÜ Nõukogu regulatsiooni No 636/82 poolt nõutava eelloa väljastamise momendil. Vastavat kvantitatiivset piirangut debiteeritakse selle aasta arvestuses, mil eelluba väljastati. 7. Päritolusertifikaat, mis on vormistatud organisatsiooni poolt, kes on selleks volitatud Eesti seadusandluse järgi, väljastatakse vastavuses Protokolli apendiksiga A kõikidele selle apendiksiga hõlmatud toodetele. See sertifikaat peab sisaldama viidet eelloale, mida on mainitud ülal toodud lõigus 6, tõendusena selle kohta, et töötlemisoperatsioon, mida ta kirjeldab, on toimunud Eestis. 8. Ühendus varustab Eestit nende Ühenduse kompetentsete võimude nimetuste, aadresside ning templite näidistega, kes väljastavad ülaltoodud lõigus 6 mainitud eellube. 9. Kahjustamata ülaltoodud lõikude 1 kuni 8 sätteid, jätkavad Ühendus ja Eesti konsultatsioone eesmärgiga otsida vastastikku vastuvõetavat lahendust, mis võimaldaks mõlemal Poolel kasu saada Protokolli sätetest allhanketööde kohta ja nõnda kindlustada Eesti ja Ühenduse vahelise tekstiilitoodete kaubanduse efektiivset arengut. Lisa Apendiksile C (selles Lisas loetletud toodete kategooriate kirjeldused võib leida selle Protokolli lisast I) Allhanketööde kvoodid Ühenduse kvantitatiivsed limiidid Kategooria (p.m.) Ühik (p.m.) Aasta(d) (p.m.) Kokkuleppe Protokoll nr. 1 Tekstiili- ja rõivatoodete kaubandust käsitleva Protokolli nr. 1 kontekstis nõustusid Pooled, et Protokolli artikkel 5 ei takista Ühendust, kui vastavad tingimused on täidetud, rakendamast ettevaatusabinõusid ühe või enama oma regiooni jaoks, vastavuses siseturu põhimõtetega. Sellisel juhul informeeritakse Eestit eelnevalt, nagu ette nähtud, vastavatest Protokolli apendiksi A sätetest, mida kavatsetakse rakendada. Kokkuleppe Protokoll nr. 2 Vaatamata tekstiili- ja rõivatoodete kaubanduse Protokolli nr. 1 artikli 7 lõigule 1 rakendab Ühendus piiratud ajaks vastavalt siseturu põhimõtetele spetsiifilise juhtimissüsteemi. Seejuures lähtub ta hädavajalikest tehnilistest või administratiivvajadustest või vajadusest leida lahendus impordi regionaalsest kontsentratsioonist tulenevatele majanduslikele probleemidele või eesmärgiga võidelda käesoleva Protokolli sätete eiramisega ja rikkumisega. Kuid kui Pooled ei jõua rahuldava lahenduseni artikli 7 lõigus 3 sätestatud konsultatsioonide käigus, kohustub Eesti Ühenduse nõudmisel respekteerima ajutisi ekspordipiiranguid ühe või enama Ühenduse regiooni piires. Sellisel juhul ei välista need piirangud Eestist enne Ühenduse poolt ülalmainitud piirangute kehtestamise teavitamist väljastatud ekspordilitsentside alusel tarnitud toodete importimist vastavatesse piirkondadesse. Ühendus informeerib Eestit tehnilistest ja administratiivsetest meetmetest, mida mõlemad Pooled peavad rakendama, et vastavuses siseturu põhimõtetele täita ülalmainitud lõikude tingimusi. Kokkuleppe Protokoll nr. 3 Tekstiili- ja rõivatoodete kaubanduse Protokolli nr. 1 kontekstis leppisid Pooled kokku, et Eesti püüab mitte diskrimineerida teatud Ühenduse regioone, mis on traditsiooniliselt omanud suhteliselt väikest osa Ühenduse impordi kvootidest, nende toodete osas, mis on nende töötleva tööstuse sisendiks. Ühendus ja Eesti leppisid ka kokku edasiste konsultatsioonide pidamises, kui peaks selleks vajadus tekkima, et vältida sellega seoses tekkida võivaid igasuguseid probleeme. Kokkuleppe Protokoll nr. 4 Tekstiili- ja rõivatoodete kaubanduse Protokolli nr. 1 kontekstis nõustus Eesti, et alates artikli 7 lõigus 3 viidatud konsultatsioonide alustamise palve esitamise kuupäevast ja kuni konsultatsioonide lõppemiseni, teostab ta koostööd mitte väljastades ekspordilitsentse, mis võiksid veelgi enam suurendada probleeme, mis tulenevad Ühendusse otseimpordi regionaalsest kontsentratsioonist. Kokkuleppe Protokoll nr. 5 Tekstiili- ja rõivatoodete kaubanduse Protokolli nr. 1 kontekstis nõustusid Pooled, et mitte hiljem kui kolmanda aasta alguses alates käesoleva Protokolli rakendamisest, peetakse spetsiaalseid konsultatsioone eesmärgiga vaadata läbi topeltkontrollimehhanismi rakendamine, kaasa arvatud ja eriti topeltkontrollile alluvate toodete nimekiri. Protokoll nr. 2 TÖÖDELDUD PÕLLUMAJANDUSTOODETE KAUBANDUSEST ÜHENDUSE JA EESTI VAHEL Artikkel 1 1. Ühendus annab Eesti päritoluga töödeldud põllumajandustoodetele tollimaksusoodustusi, mis on loetletud Lisas 1. Mis puudutab Lisas 2 loetletud tooteid, siis põllumajanduskomponenti alandatakse sealsamas äratoodud kvantitatiivsete limiitide piires. 2. Assotsiatsiooninõukogu võib: – täiendada käesolevas Protokollis viidatud töödeldud põllumajandustoodete nimekirja; – suurendada töödeldud põllumajandustoodete koguseid, mis alluvad käesoleva Protokolliga määratletud tollimaksusoodustustele. 3. Assotsiatsiooninõukogu võib maksusoodustused asendada kvantitatiivsete piiranguteta kompenseerivate koguste süsteemiga, mis põhineb hindade erinevustel käesolevas Protokollis käsitletud töödeldud põllumajandustoodete tootmiseks tegelikult kasutatud põllumajandustoodete turgudel Ühenduses ning Eestis. Assotsiatsiooninõukogu koostab kompenseerivate koguste alla kuuluvate toodete nimekirja ja baastoodete nimekirja. Sel eesmärgil kehtestab Assotsiatsiooninõukogu üldised otsuste täideviimise reeglid. Artikkel 2 Käesolevas Protokollis kehtivad järgmised definitsioonid: – kaubad tähendab töödeldud põllumajandustooteid, mida Protokoll käsitleb; – põllumajanduskomponent tähendab tollimaksude seda osa, mis vastab erinevustele toodete valmistamiseks kasutatud põllumajandustoodete poolte siseturuhindade ja kolmandatelt maadelt imporditud põllumajandustoodete hindade vahel; – mitte-põllumajanduskomponent tähendab tollimaksude seda osa, mis jääb järele kui põllumajanduskomponent on maksude kogusummast lahutatud. – baastooted tähendab põllumajandustooteid, mida on kasutatud toodete valmistamisel EÜ regulatsiooni 3448/93, 6.12.93 tähenduses; – baaskogus tähendab baastoote kogust, mille arvutamisel on lähtutud EÜ regulatsiooni 3448/93 artiklist 3 ja mida kasutatakse teatud liiki toodete põllumajanduskomponendi määramiseks vastavalt samale regulatsioonile. Artikkel 3 1. Ühendus annab Eestile järgnevad soodustused: – tollimaksude mitte-põllumajanduskomponent vähendatakse vastavalt Lisale 1; – toodetele, millele Lisa 1 näeb ette vähendatud põllumajanduskomponendi (MOBR), arvutatakse viimase tase, vähendades nende baastoodete baaskogust, millele maksude vähendamine on ette nähtud, 20% 1995. a.-l, 40% 1996. a.-l ja 60% 1997. a.-st alates. Nende kaupade ülejäänud baastoodete vastavad vähendamised samadel aastatel on: 10%, 20% ja 30%. Need vähendamised antakse Lisas 2 toodud tariifikvootide piires. Neid kvoote ületavale kaubakogusele kehtib sama põllumajanduskomponent nagu kolmandatele maadele. 2. Kui vastavalt artiklis 1(2) kirjeldatud protseduurile lisatakse uued kaubad, asendatakse nende põllumajanduskomponent vähendatud põllumajanduskomponendiga. Artikkel 4 Eesti rakendab Ühendusest pärinevatele töödeldud põllumajandustoodetele, mis alluvad EÜ regulatsioonile 3448/93 tollimakse, mis kehtivad 01.01.1995. Ent, kui Eesti soovib kehtestada tollimaksud vastavalt käesoleva Lepingu artiklile 24(2) ja (3), pöördub Eesti Assotsiatsiooninõukogu poole. Kahe aasta jooksul Lepingu jõustumisest alates eristab Eesti tollimaksudes põllumajandus- ja mitte-põllumajanduskomponendi. Eesti kaotab tollimaksude mitte-põllumajanduskomponendi kuni 31. detsembrini 1996 alates tollimaksu komponentide eristamisest, kolmes võrdses järgus. Tollimaksu põllumajanduskomponenti alandatakse Assotsiatsiooninõukogu poolt vastavalt artiklis 3(1) teises lõigus toodud põhimõtetele. Lisa 1 Eesti päritoluga kaupadele Euroopa Ühenduses rakendatavad impordimaksud KN kood Kirjeldus Kolmandate maade tollimäärad GSP tollimäärad Rakendatavad tollimäärad alates 1.01.1995 alates 1.01.1996 1521 10 90 juurviljavahad 3 0 0 0 1521 90 99 mesilasvaha 2,5 0 0 0 1704 10 11 närimiskummi, liistakutes 8+mob, max 23 2+mob, max 23 0+mobr, max 23 0+mobr, max 23 1704 10 19 muu närimiskummi 8+mob, max 23 2+mob, max 23 0+mobr, max 23 0+mobr, max 23 1704 90 71 keedetud kommid 13+mob, max 27+ad s/z 6+mob, max 27+ad s/z 3+mobr, max 27+ad s/z 0+mobr, max 27+ad s/z 1704 90 75 venis, karamell 13+mob, max 27+ad s/z 6+mob, max 27+ad s/z 3+mobr, max 27+ad s/z 0+ mobr max 27+ad s/z 1805 kakaopulber, suhkruta ja muu magusaine lisandita 12 9 5 0 1806 sokolaad jm kakaod sisaldavad tooted 1806 10 00 kakaopulber, suhkruga või muu magusaine lisandiga 1806 10 10*11 10 3 0 0 1806 10 10*19 10 5 0 1806 10 10*91 10+mob 3+mob 0+mob 0+mob 1806 10 10*99 10+mob 5+mob 0+mob 1806 10 30*10 10+mob 3+mob 0+mob 0+mob 1806 10 30*90 10+mob 5+mob 0+mob 1806 10 90*10 10+mob 3+mob 0+mobr 0+mobr 1806 10 90*90 10+mob 5+mobr 0+mobr 1806 20 10 12+mob max 27+ad s/z 9+mob max 27+ad s/z 4+mobr max 27+ad s/z 0+mobr max 27+ad s/z 1806 20 30 12+mob max 27+ad s/z 9+mob max 27+ad s/z 4+mobr max 27+ad s/z 0+mobr max 27+ad s/z 1806 20 50 12+mob max 27+ad s/z 9+mob max 27+ad s/z 4+mobr max 27+ad s/z 0+mobr max 27+ad s/z 1806 20 70 19+mob 10+mobr 0+mobr 1806 20 80 kuni 1806 90 50 12+mob max 27+ad s/z 9+mob max 27+ad s/z 4+mobr max 27+ad s/z 0+mobr max 27+ad s/z 1806 90 60 kuni 1806 90 90 12+mob max 27+ad s/z 6+mobr max 27+ad s/z 0+mobr max 27+ad s/z 1905 10 00 9+mob max 24+ad s/z 0+mob max 24+ad s/z 0+mobr max 24+ad f/m 0+mobr max 24+ad f/m 1905 20 13+mob 0+mob 0+mobr 0+mobr 1905 30 v.a. 1905 30 91 13+mob max 35+ad s/z 6+mobr max 35+ad s/z 0+mobr max 35+ad s/z 1905 30 91 13+mob max 30+ad f/m 6+mobr max 30+ad f/m 0+mobr max 30+ad f/m 1905 40 14+mob 7+mobr 0+mobr 1905 90 10 6+mob max 20+ad f/m 0+mob max 20+ad f/m 0+mobr max 20+ad f/m 0+mob max 20+ad f/m 1905 90 20 7+mob 0+mob 0+mobr 0+mobr 1905 90 30 14+mob 4+mob 0+mobr 0+mobr 1905 90 40 kuni 1905 90 90 v.a. 1905 90 60 13+mob max 30+ad f/m 6+mobr max 30+ad f/m 0+mobr max 30+ad f/m 1905 90 60 13+mob max 35+ad s/z 6+mobr max 35+ad s/z 0+mobr max 35+ad s/z 2102 10 39 pärmid 15+mob 4+mob 0+mobr 0+mobr 2105 jäätis 12+mob max 27+ad s/z 6+mobr max 27+ad s/z 0+mobr max 27+ad s/z 2202 10 00 karastusjoogid 15 6 3 0 2201 10 19 mineraalveed 4 0 0 0 2203 00 90 õlu 24 14 9 7 2208 90 31 viin 1,3 ecu/% vol/hl + 5 ecu h/l 1,1 ecu/% vol/hl + 4 ecu/hl 0,9 ecu/% vol/hl + 3,5 ecu/hl 2208 90 55 liköörid 1,6 ecu/% vol/hl + 10 ecu/hl 1,4 ecu/% vol/hl + 8 ecu/hl 1,1 ecu/% vol/hl + 7 ecu/hl 2208 90 59 muud alkohoolsed joogid 1,6 ecu/% vol/hl + 10 ecu/hl 1,4 ecu/% vol/hl + 8 ecu/hl 1,1 ecu/% vol/hl + 7 ecu/hl Lisa 2 Eesti päritoluga toodetele rakendatavad tollikvoodid importimisel Euroopa Ühendusse, mille puhul vähendatakse põllumajanduskomponent vastavuses artikliga 3 KN kood Kirjeldus Kogused (tonnides) 1995 1996 1997 1998 1999 2000 1704 10 11 närimiskummi, liistakutes 120 132 144 156 168 180 1704 10 19 muu närimiskummi 1704 90 71 keedetud kommid 1704 90 75 karamellid 1805 kakaopulber 25 28 31 34 37 41 1806 šokolaad 60 66 72 78 84 90 1905 Leiva-, saia ja kondiitritooted 100 110 120 130 140 150 2102 10 39 pärmid 15 17 18 20 21 23 2105 jäätis 10 11 12 13 14 15 2203 õlu 150 165 180 195 210 225 2208 90 31 viin 80 88 96 104 112 120 2208 90 55 liköörid 15 17 18 20 21 23 2208 90 59 muud alkohoolsed joogid 15 17 18 20 21 23 Protokoll nr. 3 MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOONI JA ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ MEETODITE KOHTA I osa. ÜLDSÄTTED Artikkel 1. Definitsioonid Käesolevas Protokollis: (a) «tootma» tähendab igasugust töö- või töötlemisoperatsiooni, sealhulgas montaaži või muid spetsiifilisi operatsioone; (b) «materjal» tähendab igasugust toote valmistamisel kasutatavat koostisosa, toormaterjali, komponenti või osa, jne.; (c) «toode» tähendab valmistatavat toodet, isegi kui seda kavatsetakse hiljem kasutada teistes tootmisoperatsioonides; (d) «kaubad» tähendab nii materjale kui ka tooteid; (e) «tolliväärtus» tähendab väärtust, mis on määratud vastavalt Genfis 12. aprillil 1979. a.-l sõlmitud Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe artikli VII rakendamise Lepingule; (f) «ex-works hind» tähendab tootjahinda, mis makstakse tootjale, kelle ettevõttes teostatakse viimane töö või töötlemine, eeldusel et hinnas sisaldub kõikide kasutatud materjalide väärtus miinus kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel; (g) «materjalide väärtus» tähendab kasutatud mittepärinevate materjalide tolliväärtust nende importimise ajal, või kui see ei ole teada ning seda pole võimalik tõendada, siis tähistab see materjalide eest vastavatel territooriumidel makstavat esimest kindlakstehtavat hinda; (h) «pärinevate materjalide väärtus» tähendab nende materjalide alalõigus (g) defineeritud tolliväärtust, rakendatuna mutatis mutandis; (i) «lisandunud väärtuse» all mõistetakse tootjahinda, millest on lahutatud nende toodete tolliväärtuste summa, mis ei pärinenud maalt, kus need hangiti; (j) «grupid» ja «rubriigid» tähendab gruppe ja rubriike (neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab Kaupade Kirjeldamise ja Kodeerimise Harmoniseeritud Süsteemi, käesolevas protokollis «Harmoniseeritud Süsteem» või «HS»; (k) «klassifitseeritud» viitab toote või materjali klassifitseerimisele vastava rubriigi alla; (l) «kaubasaadetis» tähendab tooteid, mis kas saadetakse samaaegselt ühelt eksportöörilt ühele kaubasaajale või mille transporti eksportöörilt kaubasaajale katab üksainus transpordidokument, või selle puudumisel üksainus arve. II osa. MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOON Artikkel 2. Päritolu kriteeriumid Käesoleva Lepingu rakendamiseks ning kahjustamata käesoleva Protokolli artiklite 3 ja 4 sätteid, käsitletakse järgmisi tooteid kui 1. Ühenduse päritoluga tooted: a) täielikult Ühendusest pärinevad tooted, käesoleva Protokolli artikli 5 tähenduses; b) Ühendusest pärinevad tooted, mis sisaldavad mitte täielikult sealt pärinevaid materjale, tingimusel, et neid on Ühenduses piisavalt töödeldud käesoleva Protokolli artikli 6 tähenduses; 2. Eesti päritoluga tooted: a) täielikult Eestist pärinevad tooted, käesoleva Protokolli artikli 5 tähenduses; b) Eestist pärinevad tooted, mis sisaldavad mitte täielikult sealt pärinevaid materjale, tingimusel, et neid on Eestis piisavalt töödeldud käesoleva Protokolli artikli 6 tähenduses. Artikkel 3. Kahepoolne kumulatsioon 1. Artikli 2(1)(b) sätetest hoolimata käsitletakse käesoleva Protokolli mõistes Eesti päritolu materjale kui Ühenduse päritolu materjale ilma, et need materjalid oleksid läbinud seal piisava töö või töötluse, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva Protokolli artiklis 7. 2. Artikli 2(2)(b) sätetest hoolimata käsitletakse käesoleva Protokolli mõistes Ühenduse päritolu materjale kui Eesti päritolu materjale ilma, et need materjalid oleksid läbinud seal piisava töö või töötluse, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva Protokolli artiklis 7. Artikkel 4. Kumulatsioon Läti ja Leedu päritolu materjalidega 1. (a) Artikli 2(1)(b) sätetest hoolimata ja vastavuses lõikude 2 ning 3 tingimustega käsitletakse Läti või Leedu päritolu materjale Ühenduse ja nende riikide vahelistele lepingutele lisatud Protokolli nr. 3 tähenduses kui Ühenduse päritolu materjale ilma, et need materjalid oleks läbinud seal piisava töö või töötluse, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva Protokolli artiklis 7. (b) Artikli 2(2)(b) sätetest hoolimata ja vastavuses lõikude 2 ning 3 tingimustega käsitletakse Läti või Leedu päritolu materjale Ühenduse ja nende riikide vahelistele lepingutele lisatud Protokolli nr. 3 tähenduses kui Eesti päritolu materjale ilma, et need materjalid oleks läbinud seal piisava töö või töötluse, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva Protokolli artiklis 7. 2. Tooteid, mis on omandanud päritolu lõike 1 põhjal, loetakse Ühendusest või Eestist pärinevaiks, kui seal lisandunud väärtus ületab kasutatud Läti või Leedu päritolu materjalide väärtuse. Vastasel juhul loetakse kõnesolevaid tooteid käesoleva Lepingu või Läti või Leedu ja Ühenduse vahelise lepingu rakendamiseks Lätist või Leedust pärinevaiks vastavalt sellele, kumma maa päritoluga kasutatud materjalide väärtus on suurem. 3. Käesoleva artikli rakendamiseks kasutatakse Ühenduse ja Läti ning Leedu ja Eesti ning nende riikide vahelises kui ka kõigi nende kolme riigi omavahelises kaubavahetuses samu päritolureegleid kui käesolevas Protokollis. Artikkel 5. Täielikult pärinevad tooted 1. Järgmisi tooteid loetakse täielikult Ühendusest või Eestist pärinevaiks artikli 2 lõigete (1)(a) ja (2)(a) tähenduses: a) selle riigi maapinnast või merepõhjast saadud mineraalained; b) seal korjatud vegetabiilidest; c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad; d) tooted seal kasvatatud elusloomadest; e) seal jahipidamisest või kalapüügist saadud tooted; f) selle riigi laevade poolt merest püütud kala- ja muud tooted; g) selle riigi vabriklaevade pardal ainult punktis (f) viidatud saadustest valmistatud tooted; h) seal kogutud pruugitud tooted, mis kõlbavad ainult toorainena tarbimiseks, sealhulgas kasutatud rehvid, mis kõlbavad ainult kas protekteerimiseks või jäätmetena kasutamiseks; i) seal teostatud tootmisprotsesside käigus eraldunud metalli- ja muud jäätmed; j) väljaspool nende territoriaalvesi asuvast merepõhjast või selle aluspinnasest saadud tooted, eeldusel, et neil on selle põhja või aluspinna töötlemise ainuõigus. k) ainult punktides (a) kuni (j) märgitud toodetest valmistatud kaubad. 2. Lõike 1 punktis (f) ning (g) toodud mõisted «nende laevad» ja «nende vabriklaevad» kehtivad üksnes selliste laevade ja vabriklaevade kohta: – mis on registreeritud või arvele võetud kas Ühenduse liikmesriigis või Eestis, – mis sõidavad Ühenduse liikmesriigi või Eesti lipu all, – millest vähemalt 50% kuulub kas Ühenduse liikmesriikide või Eesti kodanikele, või firmale, mille peakontor asub ühes neist liikmesriikidest või Eestis ja mille mänedžer või mänedžerid, direktorite nõukogu või juhatuse esimees ja enamus nende juhtimisorganite liikmetest on Ühenduse liikmesriikide või Eesti kodanikud ning lisaks sellele, kui on tegemist osaühingutega või aktsiaseltsidega, mille kapitalist vähemalt pool kuulub liikmesriikidele, Eestile, nende juriidilistele isikutele või nende kodanikele, – mille kapten ja ohvitserid on kas Ühenduse liikmesriikide või Eesti kodanikud, – mille meeskonnast vähemalt 75% on Ühenduse liikmesriikide või Eesti kodanikud. 3. Mõisted «Ühendus» ja «Eesti» hõlmavad ka territoriaalvesi, mis ümbritsevad Ühenduse liikmesriike ja Eestit. Merelaevu, sealhulgas vabriklaevu, millel püütud kala töödeldakse, käsitatakse Ühenduse või Eesti territooriumina, eeldusel, et nad vastavad lõigu 2 tingimustele. Artikkel 6. Piisavalt töödeldud tooted 1. Artikli 2 rakendamisel loetakse mittepärinevad materjalid piisavalt töödelduiks juhul, kui saadud toode on klassifitseeritud rubriigi all, mis erineb sellest rubriigist, mille alla on klassifitseeritud selle toote valmistamiseks kasutatud kõik mittepärinevad materjalid, vastavalt lõikude 2 ja 3 sätetele. 2. Lisa II nimekirja veergudes 1 ja 2 mainitud toote kohta peavad lõigus 1 mainitud reegli asemel olema täidetud tulbas 3 toodud tingimused. Seal, kus Lisa II nimekirjas kasutatakse Ühenduses või Eestis saadud toote päritolu määramisel protsendireeglit, vastab töötlemisel lisandunud väärtus saadud toote tootjahinnale, millest on lahutatud Ühendusse või Eestisse imporditud kolmanda maa materjalide väärtus. 3. Need tingimused määratlevad, milline mittepärinevate materjalide töötlemine on nõutud kõigi käesoleva Lepingu alla kuuluvate toodete valmistamisel ning neid tingimusi rakendatakse ainult selliste materjalide osas. Siit järeldub, et kui toodet, mis on saanud päritolustaatuse, täites sellele tootele nimekirjas määratud tingimused, kasutatakse teise toote valmistamisel, ei hõlma teda sellele tootele, mille osaks ta saab, rakendatavad tingimused ja mittepärinevaid materjale, mida ollakse võidud kasutada selle toote valmistamisel, ei arvestata. Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisprotsessid Pärineva toote staatuse omistamiseks artikli 6 rakendamisel loetakse järgnevat ebapiisavaks töötlemiseks, olenemata sellest, kas rubriigi muutus toimub või mitte: a) kauba hea seisundi säilitamiseks transpordil ja ladustamisel teostatavad operatsioonid (ventileerimine, laialilaotamine, kuivatamine, jahutamine, soola, vääveldioksiidi või muude vesilahuste sisse asetamine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud sarnased operatsioonid); b) lihtsad operatsioonid, mis seisnevad tolmu eemaldamises, sõelumises, sorteerimises, klassifitseerimises, sobitamises (sealhulgas kaubaartiklite komplektidesse panek), pesemises, värvimises, tükeldamises; c) (i) pakendi vahetamine ja pakendite kokkupanemine ning lahtivõtmine; (ii) lihtne pudelitesse, anumatesse, kottidesse, karpidesse panek, papist või puidust alustele kinnitamine, jne., ning kõik muud lihtsad pakkimisoperatsioonid; d) markeeringute, siltide või muude sarnaste eristusmärkide kinnitamine toodetele või nende pakenditele; e) erinevat liiki või sarnaste toodete lihtne segamine,juhul kui käesolevas Protokollis toodud päritolureeglid ei võimalda ühte või mitut segude komponenti lugeda Ühendusest või Eestist pärinevateks toodeteks; f) osade lihtne kokkupanek selleks, et moodustuks üks ühtne toode; g) punktides (a) kuni (f) kirjeldatud kahe või enama operatsiooni kombinatsioon; h) loomade tapmine. Artikkel 8. Kvalifikatsiooniühik 1. Käesoleva Protokolli sätete rakendamisel loetakse kvalifikatsiooniühikuks üht kindlat toodet, mida peetakse Harmoniseeritud Süsteemi nomenklatuuri järgi klassifikatsiooni kindlaksmääramisel baasühikuks. Sellest järeldub, et: a) kui toode, mis koosneb mitmest artiklist või on kokku pandud osadest, klassifitseeritakse Harmoniseeritud Süsteemi ühe pealkirja all, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku; b) kui kaubapartii koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud Harmoniseeritud Süsteemi sama rubriigi all, tuleb käesoleva Protokolli rakendamisel käsitleda igat toodet eraldi. 2. Kus Harmoniseeritud Süsteemi üldreegli nr. 5 järgi on toote klassifitseerimiseks pakend arvestatud toote osaks, arvestatakse see toote osaks ka päritolu määramisel. Artikkel 9. Lisaseadmed, varuosad ja tööriistad Lisaseadmeid, varuosi ja tööriistu, mis lähetatakse koos seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ja mis on osa normaalvarustusest ning sisalduvad toote hinnas ja kantakse samale saatelehele, käsitletakse kui üht tervikut vastava seadme, masina, aparaadi või sõidukiga. Artikkel 10. Komplektid Komplekte, nagu on defineeritud Harmoniseeritud Süsteemi üldreeglis nr. 3, loetakse pärinevaiks, kui kõik komponenttooted on pärinevad. Sellele vaatamata, kui komplekt koosneb pärinevatest ja mittepärinevatest toodetest, loetakse komplekt kui tervik pärinevaks eeldusel, et mitte-pärinevate toodete väärtus ei ületa 15 protsenti kogu komplekti tootjahinnast. Artikkel 11. Neutraalsed elemendid Et määrata, kas toode on Ühenduse või Eesti päritolu, ei ole vaja kindlaks teha, kas toote saamiseks kasutatud elektrienergia, kütus, tehas ja seadmed, samuti masinad ja tööriistad ning kaubad, mida tootmise käigus kasutati, kuid mis ei ole ega pidanudki olema toote lõppkoostisosad, on pärinevad või mitte. III osa. TERRITORIAALSED NÕUDMISED Artikkel 12. Territoriaalsuse printsiip Osas II toodud päritolustaatuse saamise tingimused tuleb tingimata täita Ühenduses või Eestis, kahjustamata artiklite 3 ja 4 sätteid. Artikkel 13. Kaupade reimportimine Kui Ühendusest või Eestist pärinevad mõnele teisele maale eksporditud tooted saadetakse tagasi, välja arvatud artiklites 3 ja 4 toodud juhud, tuleb neid lugeda mittepärinevateks, seni kuni pole võimalik tõestada tollivõime rahuldaval viisil,et: a) tagastatud kaubad on samad, mis eksporditi; ja b) neid ei ole teises riigis rohkem töödeldud kui on vajalik nende hea seisundi säilitamiseks sellel maal või eksportimise jooksul. Artikkel 14. Otsetransport 1. Käesoleva Lepinguga antud soodustatud käsitlus hõlmab ainult Ühenduse ja Eesti territooriumide vahel transporditavaid kaupu, või artikli 4 sätete rakendamisel Läti või Leedu vahel, sisenemata ühegi teise maa territooriumile. Siiski, Ühenduse või Eesti päritolu kaupu, mis moodustavad ühe ühtse jagamatu kaubasaadetise, võib transportida peale Ühenduse või Eesti, või artikli 4 sätete rakendamisel Läti või Leedu, ka läbi mõne muu territooriumi, vajaduse korral neid sellel territooriumil ümber laadides või ajutiselt ladustades tingimusel, et kaup on jäetud transiit- või ladustamisriigis tollivõimude järelvalve alla ning et nendega ei ole seal teostatud muid operatsioone kui mahalaadimine, ümberlaadimine või mõni muu operatsioon nende hea seisukorra säilitamiseks. Eesti või Ühenduse päritolu tooteid võib ühendusliini mööda transportida ka läbi teiste territooriumide peale Ühenduse või Eesti oma. 2. Tõendusmaterjali selle kohta, et lõigu 1 tingimused on täidetud, võib tuua importiva maa tollivõimudele järgmiste dokumentide esitamisel: a) läbiv lastikiri, mis on välja antud eksportival maal ja mis katab liikumise läbi transiitmaa; või b) transiitmaa tollivõimude poolt väljastatud sertifikaat: (i) mis annab toodete täpse kirjelduse; (ii) kus on märgitud toodete mahalaadimise ja ümberlaadimise kuupäevad ja vajadusel, kasutatud laevade nimed; ja (iii) mis tõendab tingimusi, milledes tooted transiitriigis viibisid; või c) nende puudumisel iga muu tõendav dokument. Artikkel 15. Näitused 1. Toodetele, mille üks Pooltest on saatnud kolmandale maale näitusele ning mis pärast näitust müüakse impordiks teisele Poolele, kehtivad importimisel käesoleva Lepingu sätted tingimusel, et need tooted vastavad käesoleva Protokolli nõudmistele, mille järgi nad peavad olema tunnistatud Ühendusest või Eestist pärinevateks ning tingimusel, et tollivõimudele on rahuldavalt tõestatud, et: a) eksportöör on need tooted lähetanud ühelt poolelt riiki, kus toimub näitus ja on need seal näitusel eksponeerinud; b) tooted on eksportööri poolt kas müüdud või mõnel muul viisil antud teise poole isiku omandusse; c) tooted on näituse ajal või vahetult pärast seda saadetud teisele Poolele samas seisukorras nagu need näitusele saadeti; ja d) tooteid ei ole sellest hetkest, millal nad näitusele saadeti, kasutatud ühelgi muul otstarbel kui näitusele eksponeerimiseks. 2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada vastavalt osa IV sätetele ning esitada tavalisel viisil importiva maa tollivõimudele. Sellel peab olema näidatud näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võib tõendusmaterjalina nõuda lisadokumente toodete olemuse ning nende eksponeerimise tingimuste kohta. 3. Lõige 1 kehtib igasuguse kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituse, messi või sarnase avaliku näituse või eksponeerimise kohta, mis ei ole korraldatud eraviisilistel eesmärkidel kauplustes või äripindadel, mis on spetsialiseerunud välismaiste toodete müügile ning ülalmainitud näituse jooksul jäävad tooted tolli kontrolli alla. IV osa. PÄRITOLUTÕENDID Artikkel 16. Liikumissertifikaat EUR.1 Toodete päritolustaatuse kohta käesoleva Protokolli tähenduses annab tunnistust liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on toodud käesoleva Protokolli Lisas III. Artikkel 17.Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamise tavapärane protseduur 1. EUR.1 sertifikaat väljastatakse eksportiva riigi tollivõimude poolt eksportööri või eksportööri vastutusel tema volitatud esindaja poolt esitatud kirjaliku avalduse alusel. 2. Selleks täidab eksportöör või tema volitatud esindaja nii EUR.1 sertifikaadi kui ka avalduse blanketi, mille näidised on toodud Lisas III. Blanketid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud käesolev Leping ja kooskõlas eksportiva riigi seadusandlusega. Kui need kirjutatakse käsitsi, siis tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. Toodete kirjeldus tuleb esitada selleks ettenähtud lahtris, jätmata ühtegi tühja rida. Sinna, kus lahter jääb täitmata, tuleb tõmmata horisontaalne joon kirjelduse viimase rea alla ning tühi ruum tuleb läbi kriipsutada. 3. Eksportöör, kes taotleb EUR.1 sertifikaadi väljastamist, peab olema valmis esitama eksportiva maa, kus EUR.1 sertifikaat väljastatakse, tollivõimude nõudmisel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad kõnealuste toodete päritolustaatust ning ühtlasi vastavust käesoleva Protokolli teistele tingimustele. Eelnevas lõigus mainitud dokumente peab eksportöör säilitama vähemalt kolm aastat. Eksportiva riigi tollivõimud peavad EUR.1 sertifikaadi taotlusi säilitama vähemalt kolm aastat. 4. EUR.1 sertifikaadi väljastavad Ühenduse liikmesriigi tollivõimud, kui eksporditavad kaubad on käesoleva Protokolli artikli 2(2) tähenduses Ühendusest pärinevad tooted. EUR.1 sertifikaadi väljastavad Eesti tollivõimud, kui eksporditavad kaubad on käesoleva Protokolli artikli 2(2) tähenduses Eestist pärinevad tooted. 5. Juhul kui kehtivad artiklite 2 kuni 4 kumulatsioonisätted, võivad Ühenduse liikmesriigi või Eesti tollivõimud väljastada EUR.1 sertifikaate käesolevas Protokollis toodud tingimustel, kui eksporditavaid kaupu võib käesoleva Protokolli tähenduses lugeda pärinevateks kaupadeks ja tingimusel, et EUR.1 sertifikaatidega kaetud kaubad asuvad Ühenduses või Eestis. Sellistel juhtudel on EUR.1 sertifikaatide väljastamise aluseks eelnevalt väljastatud või koostatud päritolutõend. Seda päritolutõendit peavad eksportiva riigi tollivõimud vähemalt kolm aastat säilitama. 6. Eksportiva riigi tollivõimud astuvad kõik vajalikud sammud, et kontrollida toodete päritolustaatuse õigsust ning vastavust käesoleva Protokolli teistele nõuetele. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda igasugust tõendusmaterjali ja inspekteerida eksportööri arveid või sooritada ükskõik millist muud kontrolli, mida peavad vajalikuks. Eksportiva riigi tollivõimude ülesandeks on kindlustada, et lõigus 2 viidatud blanketid on korralikult täidetud. Eelkõige kontrollivad nad, kas lahter, mis on jäetud kaupade kirjeldamiseks, on täidetud sel viisil, et oleks välistatud kõik võimalikud võltsitud juurdekirjutused. 7. EUR.1 sertifikaadi väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadile tollivõimudele eraldatud lahtrisse. 8. EUR.1 sertifikaat väljastatakse eksportiva riigi tollivõimude poolt, kui tooted, millele see kehtib, eksporditakse. Eksportöörile väljastatakse see kohe, kui eksport on tegelikkuses toimunud või tagatud. Artikkel 18. Tagantjärgi väljastatavad EUR.1 sertifikaadid 1. Artikli 17 (8) sätetest hoolimata, võib EUR.1 sertifikaati erandkorras väljastada ka pärast sellel märgitud toodete eksportimist juhul, kui: a) seda ei väljastatud eksportimise käigus vigade, tahtmatute vahelejätmiste või eriasjaolude tõttu; või b) on võimalik tollivõime rahuldaval viisil tõestada, et EUR.1 sertifikaat väljastati, kuid importimisel seda tehnilistel põhjustel ei aktsepteeritud. 2. Lõigu 1 rakendamiseks peab eksportöör oma avalduses näitama EUR.1 sertifikaadiga seotud toodete eksportimise koha ning aja ja märkima taotluse põhjused. 3. Tollivõimud võivad EUR.1 sertifikaadi tagantjärele väljastada ainult pärast eksportööri avalduses esitatud detailide ja vastava toimiku kokkulangevuse kontrolli. 4. Tagantjärele väljastatud EUR.1 sertifikaatidele peab olema märgitud üks järgnevaist lausetest: «NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT», «DELIVRÉ A POSTERIORI», «RILASCIATO A POSTERIORI», «AFGEGEVEN A POSTERIORI», «ISSUED RETROSPECTIVELY», «UDSTEDT EFTERFØLGENDE», «EKΔOΘEN EK TΩN Y ZΣTEPΩN», «EXPEDIDO A POSTERIORI», «EMITADO A POSTERIORI», «TAGANTJÄRELE VÄLJAANTUD», «ANNETU JÄLKIKÄTEEN», «UTFÄRDATIEFTERHAND». 5. Lõigus 4 toodud pealdis paigutatakse EUR.1 sertifikaadi lahtrisse «Märkused». Artikkel 19. EUR.1 sertifikaadi dublikaadi väljastamine 1. EUR.1 sertifikaadi varguse, kaotamise või hävimise korral võib eksportöör pöörduda selle välja andnud tollivõimude poole avaldusega koostada dublikaat nende käsutuses olevate ekspordidokumentide alusel. 2. Selliselt väljastatud dublikaadile peab olema märgitud üks järgnevaist sõnadest: «DUPLIKAT», «DUPLICATA», «DUPLICATO», «DUPLICAAT», «DUPLICATE», «ANTIΓPAΦO», «DUPLICADO», «SEGUNDA VIA», «DUBLIKAAT»,«KAKSOISKAPPALE», «DUPLIKAT». 3. Lõigus 2 viidatud märge, originaalsertifikaadi väljastamise kuupäev ja seerianumber märgitakse dublikaatsertifikaadi EUR.1 lahtrisse «Märkused». 4. Dublikaat, millel peab olema märgitud EUR.1 sertifikaadi originaali väljastamise kuupäev, on kehtiv alates sellest kuupäevast. Artikkel 20. Sertifikaatide asendamine 1. Alati on võimalik asendada üht või enamat EUR.1 sertifikaati ühe või enama teise sertifikaadiga tingimusel, et seda teostab kaupade kontrolli eest vastutav tolliamet. 2. Käesoleva Protokolli, sealhulgas käesoleva artikli sätete rakendamiseks käsitletakse asendussertifikaati kindla EUR.1 sertifikaadina. 3. Asendussertifikaat väljastatakse re-eksportööri kirjaliku avalduse alusel pärast seda, kui asjasse puutuvad võimud on kontrollinud avalduses toodud informatsiooni õigsust. EUR.1 sertifikaadi originaali kuupäev ning seerianumber märgitakse lahtrisse 7. Artikkel 21. Sertifikaatide väljastamise lihtsustatud protseduur 1. Käesoleva Protokolli artikleid 17, 18 ja 19 eirates võib EUR.1 sertifikaatide väljaandmisel kooskõlas allpool toodud sätetega rakendada lihtsustatud protseduuri. 2. Eksportiva riigi tollivõimud võivad volitada ükskõik millist eksportööri, edaspidi nimetatud «kinnitatud eksportöör», kes teostab sagedasi tarneid, millele võidakse väljastada EUR.1 sertifikaate ja kes pakub kompetentsetele võimudele kõik neid rahuldavad kaupade päritolu tõestamiseks vajalikud garantiid, et kontrollida kaupade päritolustaatust, mitte esitama eksportivas riigis asuvale tolliametkonnale nende kaupade jaoks EUR.1 sertifikaadi avaldust eesmärgil saada EUR.1 sertifikaat käesoleva Protokolli artiklis 17 kehtestatud tingimustel. 3. Lõigus 2 viidatud volitus nõuab, vastavalt kompetentsete võimude valikule, et EUR.1 sertifikaadi lahter 11 «Tolli kinnitus» peab: a) olema eelnevalt kinnitatud eksportiva riigi kompetentse tolliameti templiga ja selle ameti ametniku käsikirjalise allkirja või allkirjapitsatiga; või b) olema märgistatud kinnitatud eksportööri poolt eritempliga, mis on heaks kiidetud eksportiva riigi tollivõimude poolt ning vastab käesoleva Protokolli Lisas V toodud näidisele. Selline tempel võib olla ka eelnevalt blankettidele trükitud. 4. Lõigus 3(a) viidatud juhtudel märgitakse EUR.1 sertifikaadi kasti 7 «Märkused» üks järgnevaist lausetest: «PROCEDIMIENTO SIMPLIFICADO», «FORENKLET PROCEDURE», «VEREINFACHTES VERFAHREN», «AΠΛOYΣTEYMENH ΔIAΔIKAΣIA», «SIMPLIFIED PROCEDURE», «PROCEDURE SIMPLIFIEE», «PROCEDURA SEMPLIFICATA», «VEREENVOUDIGDE PROCEDURE», «PROCEDIMENTO SIMPLIFICADO», «LIHTSUSTATUD PROTSEDUUR», «YKSINKERTAISTETTU MENETTELY», «FÖRENKLAD PROCEDUR». 5. Vajaduse korral täidab EUR.1 sertifikaadi lahtri 11 «Tolli kinnitus» kinnitatud eksportöör. 6. Kinnitatud eksportöör märgib vajaduse korral EUR.1 sertifikaadi kasti 13 «Kontrollimise palve» selle võimuesindaja nime ja aadressi, kes on kompetentne sellist sertifikaati kontrollima. 7. Juhul kui rakendatakse lihtsustatud protseduuri, võivad eksportiva riigi tollivõimud nõuda EUR.1 sertifikaatide kasutamist, millel on erimärge, mille järgi neid saab eristada. 8. Lõigus 2 viidatud volituse korral peavad kompetentsed võimud eelkõige üksikasjalikult kindlaks määrama: a) millistel tingimustel tuleb EUR.1 sertifikaatide avaldused koostada; b) tingimused, mille kohaselt neid avaldusi vähemalt kolm aastat säilitama peab; c) lõigus 3(b) viidatud juhtudel, kompetentne ametkond, kes teostab tagantjärele kontrolli, millele on viidatud käesoleva Protokolli artiklis 30. 9. Eksportiva riigi tollivõimud võivad kuulutada teatud kaubakategooriad lõigus 2 toodud erikäsitluse alla mittekuuluvaiks. 10. Tollivõimud keelduvad andmast lõigus 2 viidatud volitusi eksportööridele, kes ei paku kõiki nende poolt vajalikuks peetavaid garantiisid. Kompetentsed võimud võivad volituse igal ajal tühistada. Nad on kohustatud seda tegema siis, kui kinnitatud eksportöör ei täida enam nõutud tingimusi või ei paku enam vajalikke garantiisid. 11. Kompetentsed võimud võivad kooskõlas nende poolt kehtestatud reeglitega nõuda endi informeerimist kinnitatud eksportööri poolt kavatsetavast kaupade lähetamisest nii, et sellised võimud saaksid teostada igasugust nende poolt vajalikuks peetavat kontrolli enne kaupade lähetamist. 12. Eksportiva riigi tollivõimud võivad mistahes vajadusel kontrollida kinnitatud eksportööri. Sellised eksportöörid peavad seda lubama. 13. Käesoleva artikli sätted ei kahjusta Ühenduse, liikmesriikide ja Eesti tolliformaalsuste ning tollidokumentide kasutamise kohta käivate määruste rakendamist. Artikkel 22. Päritolutõendi kehtivus 1. EUR.1 sertifikaat kehtib neli kuud alates väljaandmise kuupäevast eksportivas riigis ning selle aja jooksul tuleb ta esitada importiva riigi tollivõimudele. 2. EUR.1 sertifikaate, mis esitatakse importiva riigi tollivõimudele lõigus 1 määratletud viimasest esitamise kuupäevast hiljem, võidakse aktsepteerida soodusrežiimi saamiseks juhul, kui dokumente ei olnud võimalik enne viimast kuupäeva esitada kas force majeure'i või erakorraliste asjaolude tõttu. 3. Teistel juhtudel, kui esitamine hilineb, võivad importiva riigi tollivõimud EUR.1 sertifikaati aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne nimetatud lõplikku kuupäeva. Artikkel 23. Päritolutõendi esitamine EUR.1 sertifikaat esitatakse importiva riigi tollivõimudele vastavalt selles riigis kehtivate protseduuridega. Nimetatud võimud võivad nõuda EUR.1 sertifikaadi või arve deklaratsiooni tõlget. Nad võivad samuti nõuda, et impordideklaratsiooniga kaasneks importööri tunnistus, mis tõestab, at antud tooted vastavad käesoleva Lepingu rakendamiseks vajalikele tingimustele. Artikkel 24. Osakaupa importimine Kui importööri palvel lahti võetud või kokkupanemata tooteid Harmoniseeritud Süsteemi üldreegli 2(a) tähenduses, mis kuuluvad Harmoniseeritud Süsteemi gruppide 84 ja 85 alla, imporditakse osadena vastavalt tollivõimude poolt kehtestatud tingimustele, esitatakse kogu kaubapartii kohta üks päritolutõend esimese osa importimisel. Artikkel 25. Vorm EUR.2 1. Artikli 16 sätetest hoolimata võib üksnes pärinevaid tooteid sisaldavatele kaubasaadetistele, mille väärtus ei ületa ECU 3000 saadetise kohta, anda tunnistuse päritolustaatuse kohta vormiga EUR.2, mille näidis on toodud käesoleva Protokolli lisas IV. 2. Vormi EUR.2 täidab ning sellele kirjutab alla vastavalt käesolevale Protokollile eksportöör või eksportööri vastutusel tema volitatud esindaja. 3. Vorm EUR.2 täidetakse iga kaubasaadetise jaoks. 4. Vormi EUR.2 kasutanud eksportöör esitab kõik selle vormi kasutamist puudutavad dokumendid eksportiva riigi tollivõimude nõudmisel. 5. Artiklid 22 ja 23 kehtivad vormidele EUR.2 mutatis mutandis. Artikkel 26. Ametlikust päritolutõendist vabastamine 1. Tooteid, mis saadetakse eraisikuilt eraisikuile väikepakkidena või mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist, loetakse pärinevateks ilma, et oleks vaja esitada ametlik päritolutõend, tingimusel, et selliseid tooteid ei impordita kaubanduslikult ja kui on deklareeritud, et nad vastavad käesoleva Lepingu rakendamiseks nõutavatele tingimustele ja kui pole kahtlust sellise deklaratsiooni tõele vastavuses. Juhul, kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni märkida tollideklaratsioonile C2/CP3 või sellele dokumendile lisatud lehele. 2. Juhuslikku laadi importi, mis koosneb ainuüksi saajate või reisijate või nende perekondade isiklikuks tarbimiseks mõeldud kaupadest, ei loeta kaubanduslikuks impordiks, kui nende kaupade olemusest ja kogusest ilmneb, et silmas ei peeta ärieesmärki. 3. Sealjuures ei tohi nende toodete koguväärtus ületada ECU 300 väikepakkide puhul või ECU 800 toodete puhul, mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist. Artikkel 27. Vastuolud ja vormilised vead 1. Väikeste vastuolude avastamine EUR.1 sertifikaadile või vormile EUR.2 kantud informatsiooni ning tolliametile importimiseks vajalike tolliformaalsuste täitmiseks esitatud dokumentidele kantud informatsiooni vahel, ei too ipso facto kaasa liikumissertifikaadi EUR.1 või vormi EUR.2 kehtetuks tunnistamist, kui on nõudeile vastavalt tõestatud, et see dokument vastab esitatud kaupadele. 2. Ilmsed vormilised vead, nagu näiteks trükivead liikumissertifikaadil EUR.1 või vormil EUR.2, mis ei sea dokumendile kantud informatsiooni korrektsust kahtluse alla, ei tohiks anda põhjust seda dokumenti tagasi lükata. Artikkel 28. ECU-des väljendatud kogused 1. Eksportiva riigi rahvusliku valuuta kogused, mis vastavad ECU-des väljendatud kogustele, määratakse kindlaks eksportiva riigi poolt ja neist antakse teada teisele Poolele. Kui need kogused ületavad importiva riigi poolt kindlaksmääratud vastavad kogused, siis importiv riik aktsepteerib neid juhul, kui kaubaarve on esitatud eksportiva riigi valuutas või mõne muu käesoleva Protokolli artiklis 4 viidatud riigi valuutas. Kui kaubaarve on esitatud mõne teise Ühenduse liikmesriigi valuutas, tunnustab importiv riik vastava riigi poolt märgitud kogust. 2. Kuni 30. aprillini 2000 kaasaarvatud tuleb kasutada ükskõik millise rahvusliku valuuta koguseid, mis vastavad ECU-des väljendatud selle rahvusliku valuuta kogustele 1. oktoobri 1994. a. seisuga. Iga järgneva viieaastase perioodi jaoks vaatab Assotsiatsiooninõukogu ECU-des väljendatud kogused ja nende ekvivalendid riikide rahvuslikes valuutades uuesti üle, vastavalt ECU vahetuskurssidele sellele viieaastasele perioodile vahetult eelneva aasta oktoobri esimesel tööpäeval. Selle läbivaatuse tegemisel kindlustab Assotsiatsiooninõukogu, et iga rahvusliku valuuta kasutatavad kogused ei vähene ja liiatigi arvestab, kuivõrd soovitav on vastavate limiitide säilitamine tegelikkuses. Sellel eesmärgil võib ta otsustada ECU-des väljendatud koguseid muuta. V osa. ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ KORRALDUS Artikkel 29. Pitsatite ja aadresside vahetamine Liikmesriikide ja Eesti tollivõimud varustavad üksteist Euroopa Ühenduste Komisjoni kaudu pitsatijäljendite näidistega, mida kasutatakse nende tolliametites EUR.1 sertifikaatide väljaandmisel ning nende tollivõimude aadressidega, kes vastutavad liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmise ja nende sertifikaatide ning vormide EUR.2 kontrollimise eest. Artikkel 30. Liikumissertifikaatide EUR.1 ja vormide EUR.2 kontrollimine 1. Liikumissertifikaatide EUR.1 ja vormide EUR.2 tagantjärgi kontrollimine viiakse läbi pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollivõimudel tekib põhjendatud kahtlus taoliste dokumentide autentsuse, kõnealuste toodete päritolustaatuse või käesoleva Protokolli teiste nõuete täitmise suhtes. 2. Paragrahvi 1 sätete rakendamiseks peavad importiva riigi tollivõimud tagastama liikumissertifikaadi EUR.1, vormi EUR.2 või nende dokumentide koopiad eksportiva riigi tollivõimudele, andes vajaduse korral sisu või vormi puudutavate järelepärimiste põhjused. 3. Kontrollimist teostavad eksportiva riigi tollivõimud. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda ükskõik milliseid tõendusmaterjale ja inspekteerida eksportööri arveid või viia läbi ükskõik millist muud kontrollimist, mida peavad vajalikuks. 4. Kui importiva riigi tollivõimud otsustavad ajutiselt peatada kõnealustele toodetele soodustatud käsitluse andmise kuni kontrolli tulemuste selgumiseni, peavad nad pakkuma võimalust loovutada kaubad importöörile tingimusel, et võetakse tarvitusele mistahes vajalikuks peetavad ettevaatusabinõud. 5. Kontrollimist nõudnud tollivõime peab selle tulemustest informeerima hiljemalt kümne kuu möödudes. Need tulemused peavad selgelt näitama, kas dokumendid on autentsed ja kas kõnealuseid tooteid võib lugeda pärinevateks toodeteks ning kas nad täidavad teisi käesoleva Protokolli nõudmisi. 6. Juhul, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus ja vastus ei laeku kümne kuu jooksul või kui vastuses ei ole piisavalt informatsiooni, et otsustada kõnesoleva dokumendi autentsuse või toodete tegeliku päritolu üle, ei anna kontrolli nõudnud tollivõimud soodustatud käsitlust, välja arvatud force majeure'i või erakorraliste asjaolude puhul. Artikkel 31. Vaidluste lahendamine Kui artikli 30 kontrolliprotseduuridega seoses tekib vaidlusi, mida ei ole võimalik lahendada kontrollimist nõudnud tollivõimude ja kontrolli teostamise eest vastutavate tollivõimude vahel, või kui tõstatatakse käesoleva Protokolli tõlgendamise küsimus, esitatakse need Assotsiatsiooninõukogule. Kõik importööri ja importiva riigi tollivõimude vahelised vaidlused lahendatakse vastavalt selle riigi seadusandlusele. Artikkel 32. Karistused Igaüht, kes koostab või põhjustab sellise dokumendi koostamise, millel on ebaõige informatsioon, eesmärgiga saada toodetele soodustatud käsitlus, karistatakse. Artikkel 33. Vabatsoonid 1. Liikmesriigid ja Eesti astuvad kõik vajalikud sammud kindlustamaks, et EUR.1 sertifikaadiga tarnitavaid tooteid, mis transpordi käigus läbivad nende territooriumil asuvat vabatsooni, ei asendata teiste kaupadega ja neid ei käsitseta mingil muul moel kui ainult nende riknemise vältimiseks vajalikud normaalsed operatsioonid. 2. Erandina lõigu 1 sätetele väljastavad võimuorganid eksportööri taotlusel uue EUR.1 sertifikaadi, kui Ühendusest või Eestist pärinevaid tooteid, mis imporditakse EUR.1 sertifikaadi all vabatsooni, töödeldakse juhul, kui töötlemine viiakse läbi vastavuses käesoleva Protokolli sätetega. VI osa. CEUTA JA MELILLA Artikkel 34. Protokolli rakendamine 1. Käesolevas Protokollis kasutatud mõiste «Ühendus» ei hõlma Ceutat ja Melillat. Mõiste «Ühendusest pärinevad tooted» ei hõlma nendest tsoonidest pärinevaid tooteid. 2. Käesolev Protokoll kehtib mutatis mutandis Ceutalt ja Melillalt pärinevate toodete kohta, mis kuuluvad artiklis 35 toodud eritingimuste alla. Artikkel 35. Eritingimused 1. Artikli 2 asemel kehtivad järgnevad sätted, ning viited sellele artiklile kehtivad mutatis mutandis käesolevale artiklile. 2. Eeldusel, et nad on vastavalt artikli 14 sätetele otse transporditud, loetakse järgmist: (1) Ceutalt ja Melillalt pärinevateks toodeteks: (a) täielikult Ceutalt või Melillalt pärinevad tooted; (b) Ceutalt ja Melillalt pärinevad tooted, mille valmistamisel on kasutatud muid tooteid kui need, millele viidatakse lõigus (a) tingimusel, et: (i) nimetatud toodete juures läbiviidud töö või töötlemine on küllaldane käesoleva Protokolli artikli 6 tähenduses; või, et (ii) need tooted on käesoleva Protokolli tähenduses Ühendusest või Eestist pärinevad, tingimusel, et nad on läbi teinud töö või töötlemise, mis ületab artiklis 7 määratletud mitteküllaldase töö või töötlemise. (2) Eestist pärinevateks toodeteks: (a) täielikult Eestist pärinevad tooted; (b) Eestist pärinevad tooted, mille valmistamisel on kasutatud muid tooteid kui need, millele viidatakse lõigus (a) tingimusel,et: (i) nimetatud toodete juures läbi viidud töö või töötlemine on küllaldane käesoleva Protokolli artikli 6 tähenduses; või, et (ii) need tooted on käesoleva Protokolli tähenduses Ceutalt ja Melillalt või Ühendusest pärinevad, tingimusel, et nad on läbi teinud töö või töötlemise, mis ületab artiklis 7 määratletud mitteküllaldase töö või töötlemise. 3. Ceutat ja Melillat loetakse üheks territooriumiks. 4. Eksportöör või tema volitatud esindaja kirjutab EUR.1 sertifikaatide lahtrisse 2 «Eesti» ja «Ceuta ja Melilla». Lisaks sellele, kui on tegemist Ceutalt ja Melillalt pärinevate toodetega, märgitakse see EUR.1 sertifikaatide kasti 4. 5. Käesoleva Protokolli sätete rakendamise eest Ceutal ja Melillal vastutavad Hispaania tollivõimud. VII osa. LÕPPSÄTTED Artikkel 36. Parandused Protokollis Assotsiatsiooninõukogu vaatab käesoleva Protokolli sätete rakendamise üle iga kahe aasta tagant või siis, kui Ühendus või Eesti seda nõuab, eesmärgiga viia sisse parandusi või kohandusi. Selline ülevaatus võtab eriti arvesse Poolte osaluse vabakaubandustsoonides või tolliunioonides kolmandate maadega. Artikkel 37. Tollikoostöö Komitee 1. Luuakse Tollikoostöö Komitee, mille ülesandeks on ellu viia administratiivkoostööd eesmärgiga, et käesolevat Protokolli rakendataks korrektselt ja ühtselt ning teiste tollialaste ülesannete täitmiseks, mis võidakse talle usaldada. 2. Komitee moodustatakse ühelt poolt liikmesriikide ekspertidest ja Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnikest, kes vastutavad tolliküsimuste eest, teiselt poolt Eesti poolt nimetatud ekspertidest. Artikkel 38. Lisad Käesoleva Protokolli lisad moodustavad Protokolli lahutamatu osa. Artikkel 39. Protokolli rakendamine Ühendus ja Eesti astuvad mõlemad vajalikud sammud käesoleva Protokolli rakendamiseks. Artikkel 40. Kokkulepped Läti ja Leeduga Pooled võtavad kasutusele kõik vajalikud meetmed, et sõlmida käesoleva Protokolli rakendamiseks vajalikud kokkulepped Läti ja Leeduga. Pooled informeerivad teineteist selleks tarvitusele võetud meetmetest. Artikkel 41. Ladustatud või transiidil kaubad Käesoleva Lepingu sätteid võib rakendada ka kaupadele, mis täidavad käesoleva Protokolli tingimusi ja mis on Vabakaubandust ja kaubandust puudutavaid küsimusi käsitleva lepingu jõustumise kuupäeval transiidil või on Ühenduses või Eestis või, kuivõrd on rakendatavad artikli 2 sätted, Lätis või Leedus ajutisel ladustamisel tolliladudes või vabatsoonides; importiva riigi tollivõimudele tuleb esitada nende kaupade kohta tagantjärele, nelja kuu jooksul alates kõnealusest kuupäeavast, eksportiva riigi kompetentsete võimude poolt väljastatud EUR.1 sertifikaat koos dokumentidega, mis näitavad, et kõnealused kaubad on otse transporditud. Lisa I Sissejuhatavad märkused Eessõna Need märkused kehtivad, kus kohane, kõikidele toodetele, mille valmistamiseks kasutatakse mittepärinevaid materjale, isegi kui nad ei kuulu Lisa II nimekirjas toodud eritingimuste alla ja kuuluvad hoopis artiklis 6(1) toodud rubriigi muutmise reegli alla. Märkus 1 1.1. Nimekirja kaks esimest veergu kirjeldavad valmistatud toodet. Esimeses veerus on toodud Harmoniseeritud Süsteemis kasutatav toote rubriigi või siis grupi kood ja teises veerus selle toote kirjeldus. Igale esimeses kahes veerus toodud sissekandele vastab reegel veerus 3. Kui mõnel juhul eelneb sissekandele esimeses veerus «ex», siis tähendab see, et reegel veerus 3 kehtib ainult selle rubriigi või grupi selle osa kohta, mis on kirjeldatud veerus 2. 1.2. Kui veerus 1 on grupeeritud mitu rubriiki või on toodud ainult grupi kood ja toote kirjeldus veerus 2 on seetõttu antud üldistes mõistetes, siis vastav reegel veerus 3 kehtib kõikide toodete kohta, mis Harmoniseeritud Süsteemis on klassifitseeritud selle grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse veerus 1 grupeeritud rubriiki. 1.3. Kui nimekirjas on erinevad reeglid, mis kehtivad rubriigi erinevatele toodetele, sisaldab iga taandrida rubriigi selle osa kirjeldust, millele vastab reegel veerus 3. Märkus 2 2.1. Juhul kui nimekirjas pole mõnda rubriiki või rubriigi mõnda osa, tuleb rakendada artikli 6 lõikes 1 toodud «rubriigi muutumise» reeglit. Kui «rubriigi muutumise» tingimus kehtib nimekirjas mõne artikli kohta, siis sisaldub see veeru 3 reeglis. 2.2. Vajalik töö- või töötlemisoperatsioon veerus 3 toodud reegli kohaselt tuleb teostada ainult kasutatavate mittepäritoluliste materjalide suhtes. Mõnes kolmanda veeru reeglis sisalduvad piirangud kehtivad samuti ainult kasutatud mittepärinevate materjalide kohta. 2.3. Kui reegel ütleb, et võib kasutada «ükskõik millise rubriigi materjale», võib kasutada ka tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, võttes siiski arvesse reeglis sisalduvaid piiranguid. Siiski väljend «valmistamine ükskõik millise rubriigi materjalidest, kaasa arvatud teised rubriigi nr. ... materjalid» tähendab, et kasutada võib vaid selliseid tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, millel on erinev toote kirjeldus kui tootel veerus 2. 2.4. Kui mittepärinevatest materjalidest valmistatud toodet, mis on saanud päritolustaatuse tootmise ajal kas rubriigi muutumise reegli põhjal või nimekirjas toodud reegli põhjal, kasutatakse materjalina mingi teise toote tootmise protsessis, siis reegel, mida kasutatakse toote kohta, milles ta sisaldub, ei kehti tema enda kohta. Näiteks: Mootor rubriigist 8407, mille kohta reegel ütleb, et kasutatavate mittepärinevate materjalide väärtus ei tohi ületada 40% tootjahinnast (ex-works hind) on valmistatud «legeeritud valtsterasest», mis on klassifitseeritud rubriigis 7224. Kui see valtsimine toimus antud riigist mittepärinevast valukangist, on valtsimine juba andnud valtstootele päritolu nimekirja rubriigi 7224 reegli alusel. Mootori väärtuse kalkulatsioonis võib siis teda lugeda pärinevaks, sõltumata sellest, kas ta toodeti samas tehases või mõnes teises. Sel moel ei võeta mittepärineva valukangi väärtust arvesse mittepärinevate materjalide väärtuse arvutamisel. 2.5. Isegi kui rubriigi muutumise reegel või nimekirjas sisalduv reegel on täidetud, ei saa toode päritolu staatust, juhul kui teostatud töötlemine tervikuna on ebapiisav, artikli 7 tähenduses. Märkus 3 3.1. Nimekirja reegel annab minimaalselt vajaliku töö- või töötlemismahu, kusjuures suurem töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; vastupidiselt, väiksem töö või töötlemine ei anna tootele päritolu. Järelikult kui reegel ütleb, et teataval tootmisstaadiumil võib kasutada mittepärinevat materjali, siis on sellise materjali kasutamine tootmise varasematel staadiumidel lubatud ja hilisemal mitte. 3.2. Kui nimekirja reegel määrab, et toodet võib valmistada rohkem kui ühest materjalist, tähendab see, et ühte või enamat nendest materjalidest võib kasutada. Reegel ei nõua, et tuleb kasutada kõiki loetletud materjale. Näiteks: Kangaste kohta kehtiv reegel ütleb, et võib kasutada looduslikke kiude ning et muude materjalide hulgas võib kasutada ka keemilisi kiude. See ei tähenda, et mõlemaid peab kasutama, võib kasutada ühte või teist või mõlemat korraga. Kuid kui samas reeglis kehtib ühe materjali kohta üks piirang ja teise materjali kohta teine piirang, siis rakendatakse ainult seda piirangut, mis kehtib tegelikult kasutatud materjali kohta. Näiteks: Õmblusmasinate kohta kehtiv reegel ütleb, et kasutatud niidi pingutamise ja sik-saki mehhanismid peavad olema pärinevad; need kaks piirangut kehtivad ainult siis, kui nimetatud mehhanismid on tegelikult monteeritud õmblusmasinasse. 3.3. Kui nimekirjas toodud reegel määrab, et toode peab olema valmistatud kindlast materjalist, ei välista see tingimus teiste materjalide kasutamist, mis oma klassifitseerimise iseloomu tõttu ei saa reeglit rahuldada. Näiteks: Rubriigi 1904 kohta kehtiv reegel, mis välistab teraviljade ja teraviljasaaduste kasutamise, ei välista kasutamast mineraalsoolasid, kemikaale ja teisi lisandeid, mis pole toodetud teraviljadest. Näiteks: Mittekootud materjalidest valmistatud toodete puhul, kui on lubatud kasutada ainult mittepärinevat lõnga, ei ole võimalik alustada mittekootud riidest – isegi kui mittekootud tooteid pole harilikult võimalik valmistada lõngast. Sellistel juhtudel on lähtematerjal tavaliselt lõnga eelstaadiumis st. kiu staadiumis. Vaata ka märkust 6.3 seoses tekstiilidega. 3.4. Kui nimekirja reeglis on toodud kasutada lubatud mittepärinevate materjalide maksimaalväärtuseks kaks või enam protsendimäära, siis ei või neid protsente kokku liita. Kõigi kasutatavate mittepärinevate materjalide maksimaalväärtus ei tohi kunagi ületada kõrgeimat toodud protsendimääradest. Ei tohi ületada ka konkreetse materjali kohta kehtivaid individuaalseid protsendimäärasid. Märkus 4 4.1. Nimekirjas kasutusel olev termin «looduslikud kiud» tähistab muid kiudusid kui kunst- või sünteetilised kiud ketrusele eelnevates tootmisstaadiumides, kaasa arvatud jäätmed ja kui teisiti pole märgitud, hõlmab termin «looduslikud kiud» kiude, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, aga mitte kedratud. 4.2. Terminiga «looduslikud kiud» on tähistatud hobusejõhv rubriigist 0503, siid rubriigist 5002 ja 5003, samuti vill, peened ja jämedad loomakarvad rubriikidest 5101 kuni 5105, puuvillakiud rubriikidest 5201 kuni 5203 ning muud taimsed kiud rubriikidest 5301 kuni 5305. 4.3. Terminid «tekstiilimass», «keemilised materjalid» ja «paberivalmistamise materjalid» on nimekirjas kasutusel selleks, et kirjeldada materjale, mis pole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63 ja mida võib kasutada kunst-, sünteetiliste, paberkiudude või lõnga tootmiseks. 4.4. Terminit «staapelkiud» kasutatakse nimekirjas rubriikidesse 5501 kuni 5507 kuuluvatele sünteetilisele või kunstkiule, staapelkiule või -jäätmetele viitamiseks. Märkus 5 5.1. Kui tooted on klassifitseeritud nimekirja nende rubriikide alla, milledele on viidatud käesolevates sissejuhatavates märkustes, siis ei kehti nimekirja veerus 3 toodud tingimused ühegi nende valmistamisel kasutatud mistahes põhilise tekstiilmaterjali kohta, mis summaarselt moodustavad 10% või vähem kõigi kasutatud põhiliste tekstiilmaterjalide kogukaalust (vt. ka märkusi 5.3 ja 5.4 allpool). 5.2. Siiski võib seda tolerantsi rakendada ainult segatoodetele, mis on valmistatud kahest või enamast baas tekstiilmaterjalist. Põhilised tekstiilmaterjalid on järgmised: – siid, – vill, – jäme loomakarv, – peen loomakarv, – hobusejõhv, – puuvill, – paberi valmistamise materjalid ja paber, – lina, – naturaalne kanep, – džuut ja teised tekstiilsed niinekiud, – sisal ja muud agaavi perekonda kuuluvad kiud, – kookospalmikiud, abaka, ramjee ja muud taimse päritoluga tekstiilkiud, – sünteetilised kiud, – tehiskiud, – sünteetilised staapelkiud, – tehis-staapelkiud. Näiteks: Lõng rubriigist 5205, mis on valmistatud puuvillakiust rubriigist 5203 ja sünteetilisest staapelkiust rubriigist 5506 on segalõng. Seetõttu võib mittepärinevaid sünteetilisi staapelkiude, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), kasutada kuni 10% lõnga kaalust. Näiteks: Villane kangas rubriigist 5112, mis on valmistatud villasest lõngast rubriigist 5107 ja sünteetiliste staapelkiudude lõngast rubriigist 5509 on segamaterjalidest kangas. Seetõttu võib nii mittepärinevat sünteetilist lõnga, mis ei rahulda päritolu reegleid (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist) kui ka villast lõnga, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine looduslikest kiududest, mis ei ole kraasitud, kammitud ega muul moel ketramiseks ette valmistatud) või nende kahe kombinatsiooni kasutada kuni 10% kanga kaalust. Näiteks: Froteekangas rubriigist 5802, mis on valmistatud puuvillalõngast rubriigist 5205 ja puuvillakangast rubriigist 5210, on segatoode ainult juhul, kui puuvillakangas ise on segakangas, olles valmistatud kahes erinevas rubriigis klassifitseeritud lõngadest või kui kasutatud puuvillalõngad on ise segud. Näiteks: Kui kõnealune froteekangas oleks olnud valmistatud puuvillalõngast rubriigist 5205 ja sünteetilisest kangast rubriigist 5407, siis on ilmselt kasutatud kahte erinevat baastekstiilmaterjali ja froteekangas on vastavalt segatoode. Näiteks: Džuudist alusele valmistatud taftingvaip, mille tupsud on nii kunstkiud- kui ka puuvillasest lõngast, on segatoode, sest on kasutatud kolme baastekstiilmaterjali. Seetõttu võib kõiki mittepärinevaid materjale, mida kasutatakse hilisemas tootmise staadiumis, kui reegel seda lubab, kasutada eeldusel, et nende summaarne kogukaal ei ületa 10% kõigi vaibas sisalduvate tekstiilmaterjalide kogukaalust. Niisiis võib džuudist alust ja/või kunstkiudlõnga importida sellel tootmise staadiumil eeldusel, et kaalu tingimused on täidetud. 5.3. Juhul kui kangad sisaldavad «polüamiididest ja polüestritest valmistatud kas tugevdatud või tugevdamata lõnga», on tolerants selle lõnga suhtes 20%. 5.4. Juhul kui kangad sisaldavad alumiiniumfooliumist või plastiklindist südamikuga lõnga või paela, mis võib olla kas alumiiniumpulbriga kaetud või mitte, laiusega kuni 5 mm ja mis on kahe plastikriba vahele kleebitud kleepriba abil, on tolerants selle lõnga või paela suhtes 30%. Märkus 6 6.1. Nende tekstiiltoodete osas, mis on märgitud nimekirjas viitega käesolevatele sissejuhatavatele märkustele, võib kasutada tekstiilmaterjale, välja arvatud voodrid ja vaheriided, mis ei rahulda valmistatud toote kohta nimekirja veerus 3 toodud reeglit eeldusel, et need ei ole klassifitseeritud tootega sama rubriigi alla ning, et nende väärtus ei ületa 8% selle toote tootjahinnast (ex-works hind). 6.2. Materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63 võib vabalt kasutada olenemata sellest, kas nad sisaldavad tekstiilmaterjale või mitte. Näiteks: Kui nimekirja reegel ütleb, et teatud tekstiiltoote, näiteks pükste tootmisel tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallesemete nagu nööpide kasutamist, kuna nööbid ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63. Samal põhjusel ei ole keelatud tõmbelukkude kasutamine, kuigi need tavaliselt sisaldavad tekstiilmaterjale. 6.3. Seal, kus kehtib protsendireegel, peab mittepärinevate materjalide väärtuse hulka arvestama ka mittepärinevate kaunistuste ja lisandite väärtuse. Märkus 7 7.1. Rubriikide ex 2707, 2713 kuni 2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 rakendamiseks, on «spetsiifilised töötlusoperatsioonid» järgmised: a) vaakumdestilleerimine; b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil (1); c) krakkimine; d) uuendamine; e) ekstrahheerimine selektiivlahustite abil; f) protsess, mis sisaldab kõiki järgnevaid operatsioone: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või väävelanhüdriidiga; leeliseliste toimeainetega neutraliseerimine; dekoloriseerimine ja puhastamine looduslikult aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla, aktiviseeritud söe või boksiidi abil; g) polümerisatsioon; h) alkülatsioon; i) isomerisatsioon. 7.2. Rubriikide 2710, 2711 ja 2712 rakendamiseks on «spetsiifilised töötlusoperatsioonid» järgmised: a) vaakumdestilleerimine; b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil; c) krakkimine; d) uuendamine; e) ekstrahheerimine selektiivlahustite abil; f) protsess, mis sisaldab kõiki järgmisi operatsioone: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või väävelanhüdriidiga; leeliseliste toimeainetega neutraliseerimine; dekoloriseerimine ja puhastamine looduslikult aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla, aktiviseeritud söe või boksiidiga; g) polümerisatsioon; h) alkülatsioon; ij) isomerisatsioon; k) (mis puudutab vaid rubriigi ex 2710 alla kuuluvaid raskeid õlisid) vesinikuga desulfureerimine, mis vähendab töödeldud toodete väävlisisaldust vähemalt 85% võrra (ASTM D 1266-59 T-meetod); l) (mis puudutab vaid rubriigi 2710 alla kuuluvaid tooteid) deparafineerimine kõikide protsesside abil, v.a. filtreerimine; m) (mis puudutab vaid rubriigi ex 2710 alla kuuluvaid raskeid õlisid) vesinikuga töötlemine rõhu all üle 20 baari ning temperatuuril üle 250 kraadi Celsiust katalüsaatori abil, desulfurisatsiooni tekitamata, kus vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne element. Kusjuures edasist rubriigi 2710 määrdeõlide vesinikuga töötlemist (näit. hüdroviimistlus või dekolorisatsioon) värvi või stabiilsuse parendamiseks ei käsitleta «spetsiifilise protsessina»; n) (mis puudutab vaid rubriigi ex 2710 alla kuuluvaid kütteõlisid) atmosfääriline destilleerimine, tingimusel, et vähem kui 30% toodete kogumahust destilleerub, sealhulgas kadu, temperatuuril 300 kraadi Celsiust (ASTM D 86 meetodil); o) (mis puudutab vaid raskeid õlisid, v. a. gaasiõlid ja kütteõlid, mis kuuluvad rubriigi ex 2710 alla) töötlemine kõrgsagedusega elektrilise koonuslahendusega. 7.3. Rubriikide ex 2707, 2713 kuni 2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 rakendamiseks lihtoperatsioonid nagu puhastamine, dekanteerimine, soolatustamine, vee eraldamine, filtreerimine, värvimine, turustamine, väävelsisalduse saamine erineva väävelsisaldusega toodete segamisel, nende operatsioonide või sarnaste operatsioonide ükskõik milline kombineerimine ei anna päritolustaatust. Lisa II Nimekiri mittepärinevate materjalidega teostatavast tööst või töötlemisest, mis on nõutav, et valmistatud toode saaks päritolustaatuse [Nimekirjas esinevad allmärkused (1) kuni (7) on koondatud leheküljele ] HS rubriigi number Toote kirjeldus Mittepärinevate materjalidega teostatav töö või töötlemine, mis tagab tootele päritolustaatuse (1) (2) (3) 0201 Värske või jahutatud veiseliha Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a. rubriigi nr. 0202 külmutatud veiselihast 0202 Külmutatud veiseliha Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a. rubriigi nr. 0201 värskest või jahutatud veiselihast 0206 Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli toidukõlblikud subproduktid, värsked, jahutatud või külmutatud Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a. rubriikide nr. 0201 kuni 0205 lihakehadest 0210 Liha ja toidukõlblikud subproduktid, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või subproduktidest valmistatud jahu või pulber Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a. rubriikide 0201 kuni 0206 ja 0208 lihast ja subproduktidest ja rubriigi nr. 0207 kodulinnumaksast 0302 kuni 0305 Kala, v.a. eluskala Tootmine, kus kõik Grupi 3 materjalid peavad olema juba pärinevad materjalid 0402, 0404 kuni 0406 Piimasaadused Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a. rubriigi nr. 0401 või 0402 piimast või koorest 0403 Petipiim, hapupiim, hapukoor, jogurt, kefiir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru või muu magusaine, aromatiseerivate ainete, kakao või puuviljade lisamisega või ilma Tootmine, milles: – kõik kasutatud Grupi 4 materjalid peavad olema juba pärinevad, – kõik kasutatud rubriigi nr. 2009 puuviljamahlad (v. a. ananassi-, laimi- või greipfruudimahlad) peavad olema juba pärinevad ja – ükskõik millise Grupi 17 kasutatud materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 0408 Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, veega aurutatud või vees keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil säilitatud, suhkru või muu magusainelisandiga või ilma Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a. rubriigi nr. 0407 linnumunadest ex 0502 Töödeldud sigade ja metssigade harjased ja karvad Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sorteerimine ja sirgestamine ex 0506 Töötlemata loomakondid ja sarved Tootmine, milles kõik kasutatud Grupi 2 materjalid peavad olema juba pärinevad 0710 kuni 0713 Toidukõlblikud köögiviljad, külmutatud või kuivatatud, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud, v. a. rubriigid nr. ex 0710 ja ex 0711 Tootmine, milles kõik kasutatud köögiviljamaterjalid peavad olema juba pärinevad ex 0710 Suhkrumais (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud Tootmine värskest või jahutatud suhkrumaisist ex 0711 Suhkrumais, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud Tootmine värskest või jahutatud suhkrumaisist 0811 Puuviljad ja pähklid, aurutatud, vees keedetud või mitte, külmutatud, sisaldavad või ei sisalda suhkrut või muud magusainelisandit: – Sisaldavad lisatud suhkrut Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud Grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad või pähklid peavad olema juba pärinevad 0812 Eelsäilitatud puuvili ja pähklid (nt. gaasilise vääveldioksiidi abil, sool-, väävelvees või muus säilitusaine lahuses), kõlbmatud koheseks tarbimiseks Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad või pähklid peavad olema juba pärinevad 0813 Kuivatatud puuvili (v. a. rubriikides 0801 kuni 0806 esitatud puuvili); segud antud peatükis esitatud kuivatatud puuviljadest või pähklitest Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad või pähklid peavad olema juba pärinevad 0814 Tsitruseliste ja meloni (s. h. arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või eelsäilitatud sool-, väävelvees või muus säilitusaine lahuses Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad või pähklid peavad olema juba pärinevad ex Gr 11 Jahutööstustooted; linnased, tärklis, nisuvalk; jahu, tangud ja kruubid, v. a. rubriik nr. ex 1106 Tootmine, milles kõik rubriigi nr. 0714 teraviljad, söödavad köögiviljad, juured ja mugulviljad või puuviljad peavad olema juba pärinevad ex 1106 Püülijahu ja jäme jahu rubriigi nr. 0713 kuivatatud kaunviljadest Rubriigi nr. 0708 kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine 1301 Šellakk; vaigud, looduslikud kummivaigud ja palsamid Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud rubriigi nr. 1301 materjali väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 1302 Modifitseeritud taimeliimid ja taimse päritoluga tihendajad Tootmine modifitseerimata taimeliimidest ja tihendajatest 1501 Seapekk; muu searasv ja linnurasv, sulatatud, ekstraheeritud pressimise teel või lahustite manulusel või ekstraheerimata: – Kondi- või jäätmerasvad Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a. nr. 0203, 0206 või 0207 või rubriigi nr. 0506 kontidest – Muud Tootmine rubriigi nr. 0203 või 0206 sealihast või selle toidukõlblikest subproduktidest või rubriigi nr. 0207 linnulihast või selle toidukõlblikest subproduktidest 1502 Looma-, lamba- või kitserasv, sulatatud või sulatamata, ekstraheeritud pressimise teel või lahustite manulusel või ekstraheerimata: – Kondi- või jäätmerasvad Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a. nr. 0201, 0202, 0204 või 0206 või rubriigi nr. 0506 kontidest – Muud Tootmine, milles kõik kasutatud Grupi 2 loomsed materjalid peavad olema juba pärinevad 1504 Kala või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, keemiliselt modifitseerimata: – Kala õlide ja rasvade ning mereimetajate õlide tahked fraktsioonid Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 1504 teistest materjalidest – Muud Tootmine, milles kõik kasutatud Gruppide 2 ja 3 loomsed materjalid on juba pärinevad ex 1505 Rafineeritud lanoliin Tootmine rubriigi nr. 1505 villarasvast 1506 Muud loomsed rasvad ja õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, keemiliselt modifitseerimata: – Tahked fraktsioonid Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 1506 teistest materjalidest – Muud Tootmine, milles kõik kasutatud Grupi 2 loomsed materjalid peavad olema juba pärinevad ex 1507 kuni 1515 Köögivilja toorõlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, keemiliselt modifitseerimata: – Tahked fraktsioonid, v. a. jojobaõli omad Tootmine rubriikide nr. 1507 kuni 1515 teistest materjalidest – Muud, v. a.: – Kopsuõli; mürdivaha ja jaapani vaha – Muuks tehniliseks või tööstuslikuks tarbeks peale toiduainete valmistamise inimtarbeks Tootmine, milles kõik kasutatud köögiviljamaterjalid peavad olema juba pärinevad ex 1516 Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ja nende fraktsioonid, re-esterifiseeritud, rafineeritud või mitte, kuid edasiselt töötlemata Tootmine, milles kõik kasutatud loomsed ja taimsed materjalid peavad olema juba pärinevad ex 1517 Toidukõlblikud rubriikide nr. 1507 kuni 1515 taimeõlide segud Tootmine, milles kõik kasutatud taimsed materjalid peavad olema juba pärinevad ex 1519 Tööstuslikud rasvaalkoholid, millel on kunstliku vaha omadused Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 1519 rasvahapetest 1601 Vorstitooted ja muud analoogilised tooted lihast, subproduktidest või verest; kulinaartooted nende baasil Tootmine Grupi 1 loomadest 1602 Muud toidud või konservid lihast, subproduktidest või verest Tootmine Grupi 1 loomadest 1603 Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest Tootmine Grupi 1 loomadest. Siiski, kõik kasutatud kalad, vähilaadsed, molluskid või muud veeselgrootud peavad olema juba pärinevad 1604 Toidud või konservid kalast; kalamarjast valmistatud kaaviar ja kaaviariasendaja Tootmine, milles kõik kasutatud kalad või kalamari peavad olema juba pärinevad 1605 Toidud ja konservid vähilaadsetest, molluskitest või muudest selgrootutest veeloomadest Tootmine, milles kõik kasutatud vähilaadsed, molluskid või muud veeselgrootud peavad olema juba pärinevad ex 1701 Roosuhkur või suhkrupeedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos, tahkel kujul, lõhna- või värvainelisanditega Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud Grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 1702 Muud suhkrud s. h. keemiliselt puhtad laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; lõhna- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; kunstmesi, loodusliku meega segatud või mitte; karamell: – Keemiliselt puhtad maltoos ja fruktoos Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 1702 materjalidest – Muud suhkrud, tahkel kujul, lõhna- või värvainetega töödeldud Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud Grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid peavad olema juba pärinevad ex 1703 Melass, suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel saadud, lõhna- või värvainetega töödeldud Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud Grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 1704 Suhkrust kondiitritooted (s. h. valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all, tingimusel, et kasutatud Grupi 17 teiste materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 1806 Šokolaad ja teised kakaod sisaldavad tooted Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides tingimusel, et ükskõik millise gruppi 17 kuuluva kasutatud materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 1901 Linnaseekstrakt; jahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 50% kaalust ning mis pole mujal nimetatud; rubriikides 0401 kuni 0404 esitatud toiduainetest mujal nimetamata tooted, mis ei sisalda või sisaldavad kaalult alla 10% kakaod: – Linnaseekstrakt Tootmine Grupi 10 teraviljadest – Muud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides tingimusel, et ükskõik millise gruppi 17 kuuluva kasutatud materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 1902 Taignatooted, keedetud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (liha või muu täidisega) või täidiseta; spagetti, makaronid, sarvekesed, nuudlid, klimbid, pelmeenid jms.; kuskuss, valmistoiduna või mitte Tootmine, milles kõik kasutatud teraviljad (v. a. duurumnisu), liha, liha subproduktid, kala, vähilaadsed või molluskid peavad olema juba pärinevad 1903 Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, kliide või muul taolisel kujul Tootmine mistahes rubriigi materjalidest, v. a. kartulitärklis rubriigist nr. 1108 1904 Teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või praadimise teel valmistatud toidukaubad (nt. maisihelbed; eelnevalt keedetud, praetud vm. viisil toiduks valmistatud viljaterad, v. a. maisiterad: – Mis ei sisalda kakaod: – Teraviljad, v. a. mais, teradena eelnevalt küpsetatud või muul viisil valmistatud Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Sellegipoolest teravilju ja suhkrumaisi tõlvikuid, kas valmistatult või konserveeritult, rubriikidest 2001, 2004 ja 2005 ning külmtatud toorest või eelnevalt keedetud või aurutatud suhkrumaisi rubriigist 0710 ei tohi kasutada – Muud Tootmine, milles: – kõik kasutatud teraviljad ja nende derivaadid (v. a. mais ZEA Indurata ja kõvanisu ning nende derivaadid) peavad olema täielikult pärinevad ning – kõigi kasutatud Grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – Kakaod sisaldavad Tootmine materjalidest, mis pole klassifitseeritud rubriigi 1806 all, tingimusel, et kasutatud Grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% selle toote tootjahinnast 1905 Leiva-, saia- ja kondiitritooted, koogid, küpsised jne., kakaoga või mitte; armulaualeivakesed, tühjad oblaadid farmaatsiatööstuse tarbeks, leivakuivikud, riisipaber jms. Tootmine mistahes rubriigi materjalidest, v. a. Grupp 11 2001 Köögiviljad, puuviljad, pähklid jm. taimede söödavad osad, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad, pähklid või köögiviljad peavad olema juba pärinevad 2002 Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta Tootmine, milles kõik kasutatud tomatid peavad olema juba pärinevad 2003 Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta Tootmine, milles kõik kasutatud seened või trühvlid peavad olema juba pärinevad 2004 ja 2005 Muud köögiviljad toiduks valmistatud või konserveeritud, veiniäädika või äädikhappeta, külmutatud või mitte Tootmine, milles kõik kasutatud köögiviljad peavad olema juba pärinevad 2006 Puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm. taimeosad suhkrus konserveerituna (kuivatatud, glasuuritud või kristalliseeritud) Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud Grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 2007 Džemmid, puuviljaželeed, marmelaadid, puuvilja- või pähklipüreed, keedised, termiliselt töödeldud valmistooted puuviljadest või pähklitest, suhkru või mõne muu magusainelisandiga või ilma Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud Grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 2008 Puuviljad, pähklid jm. söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud ja mujal kirjeldamata, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma: – Puuviljad ja pähklid, mis on valmistatud muul viisil kui aurutamine või vees keetmine, ei sisalda lisatud suhkrut, külmutatud Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad ja pähklid peavad olema juba pärinevad – Pähklid, mis ei sisalda lisatud suhkrut ega piiritust Tootmine, milles kasutatud pärinevate rubriikide 0801, 0802 ja 1202 kuni 1207 pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all, tingimusel, et kasutatud Grupi 17 ükskõik milliste materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 2009 Kääritamata ja piirituselisandita puuviljamahlad (s. h. viinamarjamahl koos purustatud kestadega veini valmistamiseks) suhkru või mõne muu magusainelisandiga või ilma Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all, tingimusel, et kasutatud Grupi 17 ükskõik milliste materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 2101 Röstitud sigur ja selle ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid Tootmine, milles kogu kasutatud sigur peab olema juba pärinev ex 2103 – Kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite ja maitseainete segud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada sinepijahu ja -pulbrit ning valmissinepit – Valmissinep Tootmine sinepijahust või -pulbrist ex 2104 – Valmissupid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks Tootmine mistahes rubriigi materjalidest, v. a. toiduks valmistatud või konserveeritud köögiviljad rubriikidest 2002 kuni 2005 – Homogeniseeritud toidusegud kahest või enamast komponendist Kehtib sellise rubriigi reegel, kus toode on klassifitseeritud suurema toote kogusena ex 2106 Suhkrusiirupid, lõhna- või värvainetega töödeldud Tootmine, milles ükskõik milliste kasutatud Grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 2201 Veed, s. h. looduslikud või kunstlikud mineraalveed, gaseeritud veed, suhkru või muu magusainelisandita ja aroomaineteta; jää ja lumi Tootmine, milles kogu kasutatud vesi peab olema juba pärinev 2202 Veed, k. a. mineraalveed ja gaseeritud ning teised lisanditega veed, ning teised mittealkohoolsed joogid mis ei sisalda rubriigi 2009 puu- või köögiviljamahlu Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides, eeldusel, et kõigi kasutatud Grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% selle toote tootjahinnast, ning kõik kasutatud puuviljamahlad (v. a. ananassi, laimi ja greibi mahl) peavad olema juba pärinevad ex 2204 Viinamarjaveinid, s. h. kanged piiritusveinid ja viinamarjavirre alkoholilisandiga Tootmine muust viinamarjavirdest 2205 ex 2207, ex 2208 ja ex 2209 Järgmised viinamarjamaterjale sisaldavad tooted: vermut ja teised värsketest viinamarjadest veinid, maitsestatud taimede või aroomekstraktidega; etüülalkohol ja teised alkoholid, denatureeritud või mitte; kanged alkohoolsed joogid, liköörid, ja muud alkohoolsed joogid; alkoholisegud, mida kasutatakse jookide valmistamiseks; veiniäädikas Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a. viinamarjad ja nendest saadud materjalid ex 2208 Viskid alkoholisisaldusega vähem kui 50% Tootmine, milles ükskõik millisel kasutatud teraviljal põhineva alkoholi väärtus ei ületa 15% toote tootjahinnast ex 2303 Maisist tärklise tootmise jäätmed (v. a. kontsentreeritud piiritus), kuivtoote põhjal arvestatud proteiinisisaldusega 40% kaalust Tootmine, milles kogu kasutatud mais peab olema juba pärinev ex 2306 Õlikoogid ja muud oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad enam kui 3% oliiviõli Tootmine, milles kõik kasutatud oliivid peavad olema juba pärinevad 2309 Valmistoidud loomadele Tootmine, milles kõik teraviljad, suhkur või melass, virre või piim peavad olema juba pärinevad 2402 Sigarid, s. h. manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid tubakast või tubaka aseainetest Tootmine, milles vähemalt 70% rubriigi nr. 2401 töötlemata tubaka või tubakajäätmete kaalust on juba pärinev ex 2403 Suitsetamistubakas Tootmine, milles vähemalt 70% kasutatud rubriigi nr. 2401 töötlemata tubaka või tubakajäätmete kaalust on juba pärinev ex 2504 Looduslik kristalliline grafiit, rikastatud süsiniku sisaldusega, puhastatud ja peenestatud Looduslik-kristallilise grafiidi rikastamine süsinikusisalduselt, puhastamine ja peenestamine ex 2515 Marmor, saetud või muul viisil plokkideks või täisnurkseteks tahvliteks (s. h. ruudukujulised) tükeldatud, mitte paksemateks kui 25 cm Marmori, mille paksus ületab 25 cm (isegi kui enne saetud), tükeldamine saagimise teel või muul viisil ex 2516 Graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm kivid monumentaalskulptuuri ja ehituse tarbeks, saetud või muul viisil plokkideks või täisnurkseteks tahvliteks (s. h. ruudukujulised) tükeldatud, mitte paksemateks kui 25 cm Kivide, mille paksus ületab 25 cm (isegi kui enne saetud), tükeldamine saagimise teel või muul viisil ex 2518 Kaltsineeritud dolomiit Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine ex 2519 Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud konteinerites ja magneesiumoksiid, puhas või mitte, v. a. sulatatud või paagutatud magneesiumid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) ex 2520 Hambaravis kasutatavad spetsiaalkipsid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 2524 Looduslikud asbestkiud Tootmine asbesti kontsentraadist ex 2525 Vilgukivipulber Vilgukivi või selle jäätmete peenestamine ex 2530 Muldvärvid, kaltsineeritud või peenestatud Muldvärvide kaltsineerimine või peenestamine ex 2707 Õlid, sarnased mineraalõlidega, mis on destilleeritud kõrgel temperatuuril kivisöetõrvast, milles aromaatsete komponentide kaal ületab mittearomaatsete komponentide kaalu ja mille mahust enam kui 65% destilleerub 250 kraadi C juures (s. h. petrooleumpiirituse ja bensooli segud) kasutamiseks jõu- või soojakütustena Rafineerimis- ja /või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada sama rubriigi all klassiftseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 2709 Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid Bituminoossete materjalide lagundamine 2710 kuni 2712 Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v. a. toorõlid; mujal nimetamata õlid, mis sisaldavad kaalult 70% või enam naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, kui need õlid on toodete põhikomponendid Naftagaasid ja muud gaasilised süsivesikud Vaseliin; parafiin, mikrokristalliline naftavaha, šlakkvaha, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms. tooted sünteesil või muudel menetlustel saadud, värvitud või värvimata Rafineerimis- ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 2713 kuni 2715 Naftakoks, naftabituumen jm. naftaõlide või bituminoossetest mineraalidest toodetud õlide jäätmed Looduslik bituumen ja asfalt; bituminoossed kildad, põlevkivid ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid Bituumenisegud loodusliku asfaldi, loodusliku bituumeni, naftabituumeni, mineraalpigi või mineraalpigi pitši baasil Rafineerimis- ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Gr 28 Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide või nende isotoopide orgaanilised või anorgaanilised ühendid; välja arvatud rubriigid ex 2811 ja ex 2833, mille jaoks on reeglid kehtestatud allpool Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib kasutada sama rubriigi all klassifitseeritud materjale eeldusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast ex 2811 Vääveltrioksiid Tootmine vääveldioksiidist ex 2833 Alumiiniumsulfaat Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Gr 29 Orgaanilised kemikaalid, v. a. rubriigid ex 2901, ex 2902, ex 2905, 2915, ex 2932, 2933 ja 2934, mille jaoks on reeglid kehtestatud allpool Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 2901 Atsüklilised süsivesinikud, jõu- või soojusseadmete kütusena kasutamiseks Rafineerimis- ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 2902 Tsüklaanid ja tsükleenid, (v. a. asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, jõu- või soojusseadmete kütusena kasutamiseks Rafineerimis- ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 2905 Käesoleva rubriigi alkoholide ja etanooli või glütserooli metaalalkoholaadid Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, k. a. nr 2905 teised materjalid. Sellegipoolest võib käesoleva rubriigi metaalalkoholaate kasutada eeldusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast 2915 Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdraadid, haliidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeneeritud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest. Sellegipoolest ei tohi kasutatud rubriikide 2915 ja 2916 materjalide väärtus ületada 20% selle toote tootjahinnast ex 2932 – Sisemised eetrid ja nende halogeneeritud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest. Sellegipoolest ei tohi kasutatud rubriigi nr. 2909 väärtus ületada 20% toote tootjahinnast – Tsüklilised atsetaalid ja sisemised poolatsetaalid ja nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest 2933 Heterotsüklilised ühendid ainult koos lämmastiku hetero-aatomi(te)ga; nukleiinhapped ja nende soolad Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest. Sellegipoolest ei tohi kõigi kasutatud rubriikide 2932 ja 2933 materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast 2934 Muud heterotsüklilised ühendid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifiseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex Gr 30 Farmaatsiatooted, v. a. rubriigid nr. 3002, 3003 ja 3004, mille jaoks on reeglid toodud allpool Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifiseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 3002 Inimveri; ravi-, profülaktika või diagnostilisel otstarbel töödeldud loomaveri; seerumid ja muud verefraktsioonid; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v. a. pärmid) ja analoogilised tooted: – Kahest või enamast omavahel segatud komponendist koosnevad ravimid ravi- või profülaktikaotstarbeks, või kokku segamata samaks otstarbeks, valmis doseerituna ja jaemüügiks pakendatuna Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – Muud: – Inimveri Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – Loomaveri, valmistatud ravi- või profülaktikaotstarbeks Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi 3002 teistest materjalidest. Võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – Verefraktsioonid, v. a. raviseerumid, hemoglobiin ja immunoglobuliinid Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi 3002 teistest materjalidest. Võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – Hemoglobiin, vereglobuliin, ja immunoglobuliinid Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – Muud Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi 3002 teistest materjalidest. Võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 3003 ja 3004 Ravimid (v. a. rubriikide nr. 3002, 3005 või 3006 kaubad) Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada rubriikide nr. 3003 või 3004 materjale tingimusel, et nende väärtus kokku ei ületa 20% toote tootjahinnast ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Gr 31 Väetised, v. a. rubriik nr. ex 3105, mille jaoks on reegel toodud allpool Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutatada ka sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 3105 Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme toimeainet: lämmastik, fosfor ja kaalium; teised väetised; käesoleva rubriigi kaubad, tablettidena või muul taolisel kujul või pakendites, brutokaaluga mitte üle 10 kg, v. a.: – Naatriumnitraat – Kaltsiumtsüanamiid – Kaaliumsulfaat – Magneesiumkaaliumsulfaat Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast, ning – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% selle toote tootjahinnast ex Gr 32 Park- või värvainete ekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvid, pigmendid ja muud värvained; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tindid; v. a. rubriigid ex 3201 ja 3205, mille jaoks on reeglid kehtestatud allpool Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud tooteid kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast ex 3201 Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid ja muud derivaadid Tootmine taimse päritoluga parkimisekstraktidest 3205 Värvilised lakid; värvilistel lakkidel põhinevad käesoleva Grupi märkuses 3 määratletud preparaadid (2) Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a. 3202 ja 3204 tingimusel, et ühegi rubriigi 3205 klassifitseeritud materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex Gr 33 Lenduvad eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeriatooted, kosmeetika- või tualettpreparaadid; v. a. rubriik 3301, mille jaoks on kehtestatud reegel allpool Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 3301 Eeterlikud õlid (terpeene sisaldavad või mitte), k. a. tahked ja puhtad; resinoidid; lenduvate eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades ja taolistes ainetes, mis on saadud taimedest ja lilledest leotamise teel; eeterlike õlide terpeenidest eraldamise kõrvalproduktid; eeterlike õlide vee destillaadid ja vesilahused Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, k. a. käesoleva rubriigi teistest gruppidest (3). Sellegipoolest võib kasutada sama grupi materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast ex Gr 34 Seep, orgaanilised pindaktiivsed toimeained, pesemispreparaadid, määrdepreparaadid, kunstvahad, töödeldud vahad, poleerimis- ja küürimispreparaadid, küünlad ja taolised artiklid, voolimispastad, hambaravis kasutatavad vahad ja kipsalusel preparaadid; v. a. rubriigid 3403 ja 3404, mille jaoks on kehtestatud reeglid allpool Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 3403 Määrdeained, mis sisaldavad kaalult vähem kui 70% naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid Rafineerimis- ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3404 Kunstvahad ja töödeldud vahad: – Kunstvahad ja töödeldud vahad parafiini, naftavahade, bituminoossetest materjalidest saadud vahade, pehme vaha või soomustatud vaha baasil Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi all klassifitseertud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast – Muu Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a.: – hüdrogeenitud õlid, millel on rubriigi nr. 1516 vahade omadused; – keemiliselt määratlemata rasvhapped või tööstuslikud rasvaalkoholid, millel on rubriigi nr. 1519 vahade omadused; – rubriigi nr. 3404 materjalid. Siiski võib neid materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex Gr 35 Valkained; modifitseeritud tärklised; liimid; ensüümid; v. a. rubriigid nr. 3505 ja ex 3507, mille jaoks on reeglid toodud allpool Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi all klassifitseertud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 3505 Dekstriinid ja muud modifitseeritud tärklised (nt. želatineeritud või esteriseeritud tärklised); tärklistel, dekstriinidel jm. modifitseeritud tärklistel baseeruvad liimid: – Esteriseeritud või eteriseeritud tärklised Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas ka rubriigi nr. 3505 teistest materjalidest. – Muud Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a. rubriigi nr. 1108 omadest ex 3507 Mujal nimetamata valmisensüümid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast Grupp 36 Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergestisüttivad preparaadid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi all klassifitseertud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex Gr 37 Foto- ja kinokaubad; v. a. rubriigid nr. 3701, 3702 ja 3704, mille jaoks on reeglid toodud allpool Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi all klassifitseertud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 3701 Fotoplaadid ja lamefilmid, valgustundlikud, valgustamata, mistahes materjalist, v. a. paber, papp või tekstiilmaterjalid; kiirfoto lamefilm, valgustundlik, valgustamata, pakendatud või mitte Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriigist nr. 3702 erineva rubriigi all 3702 Fotofilmid rullides valgustundlikud, valgustamata, mistahes materjalist, v. a. paber, papp või tekstiilmaterjalid; kiirfotofilmid rullides, valgustundlikud, valgustamata Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest 3701 või nr. 3702 erineva rubriigi all 3704 Fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil, valgustatud, ent ilmutamata Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest 3701 kuni nr. 3704 erineva rubriigi all ex Gr 38 Mitmesugused keemiatooted; v. a. rubriigid ex 3801, ex 3803, ex 3805, ex 3806, ex 3807, 3808 kuni 3814, 3818 kuni 3820, 3822 ja 3823, mille jaoks on kehtestatud reeglid allpool: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 3801 – Kolloidne grafiit õlisuspensioonina, õlis ja poolkolloidne grafiit; süsinikpastad elektroodidele Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast – Grafiitpasta, mis on segu mineraalõlidest ja sisaldab rohkem kui 30% grafiiti Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi nr. 3403 materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 3803 Rafineeritud tallõli Rafineerimine looduslikust tallõlist. ex 3805 Sulfaat-tärpentini piiritused, puhastatud Puhastamine sulfaat-tärpentini toorpiirituste destilleerimise või rafineerimise teel ex 3806 Estri vaigud Tootmine vaikhapetest ex 3807 Puidupigi (puidutökati pigi) Puidutökati destilleerimine 3808 kuni ex 3811 3812 kuni 3814 3818 kuni 3820 3822 ja 3823 Mitmesugused keemiatooted: – Alljärgnev rubriigist nr. 3823: – Valuvormide ja -kärgede valmistamiseks kasutatavad sideained, mis põhinevad looduslikel vaikainetel – Nafteenhapped, nende vees lahustamatud soolad ja nende estrid – Sorbitool, v. a. rubriiki 2905 kuuluv – Naftasulfonaadid, v. a. leelismetallide, ammooniumi või etanoolamiinide naftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped, nende soolad – Ioonivahetajad – Elektrovaakumseadiste gaasiadsorbendid – Leeliselised raudoksiidid gaasi puhastamiseks – Ammoniaakveed ja koksigaasi puhastamisel saadud jääkoksiidid – Sulfonafteenhapped, nende vees lahustamatud soolad ja nende estrid – Puskariõli ja kondiõli – Erinevate anioonidega soolade segud – Želatiini baasil kopeerimispastad, kas paberist või tekstiilist alusel või mitte Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – Muu Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 3811 Valmiskujul määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest materjalidest saadud õlisid Tootmine, milles kõigi rubriigi nr. 3811 kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 3901 kuni 3915 Plastmassid algkujul, jäätmed, laastud, puru, v. a. rubriik nr. ex 3907, mille jaoks on reegel toodud allpool: – Aditiivse homopolümerisatsiooni saadused Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ja – ükskõik millise kasutatud Grupi 39 materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (4) – Muud Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud Grupi 39 materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (4) ex 3907 Polükarbonaadi ja akrüül-nitriilbutadieenstüreen-kopolümeeri (ABS) kopolümeer Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi all klassifitseertud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 3916 kuni 3921 Pooltooted ja tooted plastmassidest, v. a. rubriigid nr. ex 3916, ex 3917 ja ex 3920, mille jaoks on reeglid toodud allpool: – Lamevormid, töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või lõigatud muu kujuga kui nelinurkseteks (s. h. ruudukujuline) tükkideks; muud tooted, mida on enam töödeldud kui pinnatöötlus Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud Grupi 39 materjali väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast – Muud: – Aditiivse homopolümerisatsiooni saadused Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ja – ükskõik millise kasutatud Grupi 39 materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (4) – Muud Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud Grupi 39 materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (4) ex 3916 ja ex 3917 Profiilvormid ja torud Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ja – ükskõik millise kasutatud sama rubriigi all klassifitseeritud materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 3920 Ionomeerleht või -kile Tootmine termoplastilisest osalisest soolast, mis on metalli, peamiselt tsingi ja naatriumi ioonidega osaliselt neutraliseeritud ja etüleeni metakrüülhappe kopolümeer 3922 kuni 3926 Plastmasstooted Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 4001 Lamineeritud plaadiga kihiline tallakrepp Looduslikust kautšukist lehtede lamineerimine 4005 Täidisega kautšuk (toorkummi) vulkaniseerimata, algkujul või plaatide, lehtede või ribadena Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus, v. a. looduslik kautšuk, ei ületa 50% toote tootjahinnast 4012 Protekteeritud või kasutatud auto õhkrehvid; kummist täisrehvid ja rullrehvid, rehvide kummist vahetusprotektorid ja veljelindid Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a. 4011 või 4012 ex 4017 Tooted kõvakummist Tootmine kõvakummist ex 4102 Lamba või talle toornahad ilma villata Villaga kaetud lamba- või tallenahkadelt villa eemaldamine 4104 kuni 4107 Ilma karva või villata nahk, v. a. nahk rubriigi nr. 4108 või 4109 all Eelpargitud naha ümberparkimine või Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all 4109 Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metalliseeritud nahk Tootmine rubriikide 4104 kuni 4107 nahast tingimusel, et selle väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 4302 Pargitud või töödeldud karusnahad, komplekteeritud: – Plaatides, ristidena või nendega sarnastes vormides Pleegitamine või värvimine, lisaks komplekteerimata pargitud või töödeldud karusnahkade lõikamisele ja komplekteerimisele – Muud Tootmine komplekteerimata pargitud või töödeldud karusnahkadest 4303 Karusnahast rõivad, rõivalisandid ja muud karusnahatooted Tootmine komplekteerimata pargitud või töödeldud rubriigi 4302 karusnahkadest ex 4403 Jämedalt prussitud puit Tootmine ümarpuidust, kas kooritud või koorimata ex 4407 Pikikiudu saetud, lõigatud või kooritud puit, paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmtapitud Hööveldamine, lihvimine või sõrmtappimine ex 4408 Spoon ja spoonilehed vineeri valmistamiseks, paksusega kuni 6 mm, lõigatud ning muu pikuti saetud puit paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmtapitud Lõikamine, hööveldamine, lihvimine või sõrmtappimine ex 4409 – Pidevprofiiliga puitmaterjal, (s. h. parketiplaadid ja -liistud, paneelideks ühendamata), mille vähemalt ühte külg- või servpinda on lõigatud katkematu profiil( spoon, punn, poolpunn, laine vms.), lihvitud või sõrmtapitud Lihvimine või sõrmtappimine – Ümardatud servadega või profileeritud lauad ja liistud Ümardamine ja profileerimine ex 4410 kuni ex 4413 Plaadid ja muud vormid puidujäätmetest; kihilised tooted ja pressitud puit Ümardamine ja profileerimine ex 4415 Puidust pakkekastid, karbid, puurid, trumlid jms. puittaara Tootmine laudadest, mis ei ole mõõtu lõigatud ex 4416 Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm. puidust püttsepatooted ja nende osad Tootmine lõhestatud laudadest, mis pole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda ex 4418 – Puidust ehitusdetailid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste – Helmesvöödid ja karniisid Ümardamine ja profileerimine ex 4421 Tikutoorikud; puidust jalatsinaelad (saapatikud ja tüüblid) Tootmine ükskõik millise rubriigi puidust, v. a. rubriigi nr. 4409 pidevprofiiliga puitmaterjal 4503 Looduslikust korgist tooted Tootmine rubriigi nr. 4501 korgist ex 4811 Paber ja papp, ainult joonitud või ruudustatud Tootmine Grupi 47 paberivalmistamise materjalidest 4816 Kopeerpaber, isekopeeriv paber jm. paber kopeerimiseks või kujutise ülekandmiseks (v. a. rubriigis nr. 4809 esitatud), kopeerimisaparaatide paberšabloonid ja paberist ofsetplaadid, karpides või lahtiselt Tootmine Grupi 47 paberivalmistamise materjalidest 4817 Paberist või papist ümbrikud, lihtpostkaardid ja muud ümbrikuta saadetavad kirjad; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 4818 Tualettpaber Tootmine Grupi 47 paberivalmistamise materjalidest ex 4819 Karbid, kastid, kotid jm. pakketaara paberist, papist, tselluloosvatiinist või tsellulooskiudkangast Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 4820 Kirjaplokid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 4823 Muu paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, suuruse või kuju järgi valmislõigatud Tootmine Grupi 47 paberivalmistamise materjalidest 4909 Trükitud ja illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või mitte, ümbrikega või mitte, kaunistustega või mitte Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikide nr. 4909 või 4911 all 4910 Igasugused trükitud kalendrid, k. a. kalenderblokid: – Pidevat tüüpi kalendrid või vahetatavate blokkidega, muust materjalist kui paberist või papist alusel Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all, ning – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast – Muud Tootmine materjalidest, mis ei ole klassiftseeritud rubriikide nr. 4909 või 4911 all ex 5003 Siidijäätmed (k. a. poolimiseks ebasobivad kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud nopped) kraasitud või kammitud Siidijäätmete kraasimine ja kammimine 5501 kuni 5507 Keemilised staapelkiud Tootmine keemilistest materjalidest või tekstiilmassist ex Gr 50 kuni Gr 55 Lõng, mononiit ja niit Tootmine (5): – toorsiidist, siidijäätmetest, kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud, – muudest looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata, – keemilistest materjalidest või tekstiilkiumassist või – paberivalmistamise materjalidest Kootud kangad: – Kumminiiti sisaldavad Tootmine ühekordsest heidest (5) – Muud Tootmine (5): – kookoskiu lõngast, – looduslikest kiududest, – tehisstaapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud, – keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist või – paberist; või Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistavat või viimistlevat operatsiooni (n. pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata materjali väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast ex Gr 56 Vatt, vilt ja mittekootud kangad; spetsiaallõngad, nöörid, köied ning nendest valmistatud artiklid, v. a. rubriigid 5602, 5604, 5605 ja 5606, mille jaoks on kehtestatud reeglid allpool Tootmine (5): – kookoskiu lõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest ainetest või tekstiilmassist või – paberivalmistamise materjalidest 5602 Vilt, immutatud või mitte, pealt kaetud või mitte: – Nõeltehnikas vilt Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – keemilistest ainetest või tekstiilmassist. Siiski: – rubriigi nr. 5402 polüpropüleenniiti, – rubriikide nr. 5503 või 5506 polüpropüleenkiudu või – rubriigi nr. 5501 polüpropüleenkiudu, mille mononiidi või kiu jämedus on vähem kui 9 detsitexi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – kaseiinist tehisstaapelkiududest või – keemilistest ainetest või tekstiilmassist 5604 Tekstiiliga kaetud kummilõng ja -pael; tekstiillõng ja ribad jms. rubriigist nr. 5404 või 5405, immutatud või kaetud kihiti kummiga või plastikuga: – Tekstiiliga kaetud kummilõng ja -pael Tootmine tekstiiliga katmata kummilõngast või -paelast – Muud Tootmine(5): – looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilmassist või – paberivalmistamise materjalidest 5605 Metalliseeritud lõng, olemuselt tekstiillõng, -pael või muu analoogiline rubriikides 5404 või 5405 esitatule, mis on kombineeritud metallniidiga, -ribaga või -puudriga või kaetud metalliga Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – tehisstaapelkiududest, kraasimata, kammimata või mõnel muul viisil ketramiseks ettevalmistamata, – keemilistest materjalidest või tekstiilmassist või – paberivalmistamise materjalidest 5606 Tresslõng ja -ribad jm. analoogiline rubriigis 5404 või 5405 esitatule, (v. a. rubriiki nr. 5605 kuuluv ja hobusejõhvist tresslõng), šenill-lõng (šenill-lõng flokist); bukleelõng Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – tehisstaapelkiududest, kraasimata, kammimata või mõnel muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest materjalidest või tekstiilmassist või – paberivalmistamise materjalidest Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilist põrandakatted: – Nõeltehnikas toodetud vildist Tootmine (5): – looduslikest kiududest või – keemilistest ainetest või tekstiilmassist. Sellegipoolest: – rubriigiga 5402 polüpropüleenkiudu, – rubriigiga 5503 või 5506 polüpropüleenkiudu või – polüpropüleenkiust köisikuid rubriigist 5501, mille mononiidi või kiu jämedus on väiksem kui 9 detsitexi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muust vildist Tootmine (5): – looduslikest kiududest, mis pole kraasitud ega kammitud või muul viisil ketramiseks töödeldud, või – keemilistest materjalidest või tekstiilmassist – Muu Tootmine (5): – kookoskiudlõngast, – sünteetilisest või tehiskiudlõngast, – looduslikest kiududest või – tehisstaapelkiududest, mis pole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks töödeldud ex Gr 58 Kootud spetsiaalkangad; läbiõmmeldud karuse abil karvastatud kangad; pitsid; gobeläänid, tikandid, viimistlusmaterjalid, v. a. rubriigid 5805 ja 5810; reegel rubriigi 5810 jaoks on toodud allpool: – Kombineeritud kumminiidiga Tootmine ühekordsest lõngast (5) – Muu Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – tehisstaapelkiududest, mis pole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks töödeldud, või – keemilistest materjalidest või tekstiilmassist või Trükkimine koos vähemalt kahe ettevalmistava või viimistlusoperatsioooniga (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata materjali väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast 5810 Tikand ühes tükis, ribadena või motiividena Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all ning – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 5901 Tekstiilkangad, kaetud liimiga või tärklist sisaldavate ainetega, raamatute väliskaante jms. valmistamiseks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; liimiga kõvastatud jm. kõvastatud tekstiilmaterjalid peakatete valmistamiseks Tootmine lõngast 5902 Kordriie ülivastupidavast nailonlõngast või muust ülivastupidavast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast, mootorsõidukite rehvide valmistamiseks – Tekstiilmaterjalide sisaldusega vähem kui 90% kaalust Tootmine lõngast – Muud Tootmine keemilistest ainetest või tekstiilmassist 5903 Tekstiilkangad, impregneeritud, pealt kaetud või lamineeritud plastmassiga, v. a. rubriigis nr. 5902 esitatud Tootmine lõngast 5904 Linoleum, lõigatud sobilikku suurusse või mitte; tekstiilalusel kattematerjaliga põrandakatted, lõigatud sobilikku suurusse või mitte Tootmine lõngast (5) 5905 Tekstiilist seinakatted: – Impregneeritud, kaetud või lamineeritud kummi, plastmassi või muude materjalidega Tootmine lõngast – Muud Tootmine (5): – kookoskiudlõngast, – looduslikest kiududest, – tehisstaapelkiududest, kraasimata, kammimata või mõnel muul viisil ketramiseks ettevalmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilmassist või Trükkimine koos vähemalt kahe ettevalmistava või viimistlusoperatsioooniga (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata materjali väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast 5906 Kummeeritud tekstiilkangad, v. a. rubriigis nr. 5902 esitatud: – Kootud või heegeldatud kangad Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – tehisstaapelkiududest, kraasimata, kammimata või mõnel muul viisil ketramiseks ettevalmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilmassist – Muud kangad, mis on valmistatud sünteetilise kiu lõngast ja mis sisaldavad tekstiilmaterjale enam kui 90% kaalust Tootmine keemilistest ainetest – Muud Tootmine lõngast 5907 Tekstiilkangad, mujal nimetamata viisil impregneeritud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms. Tootmine lõngast ex 5908 Impregneeritud gaasilambi hõõgsukad Tootmine torukujulisest kootud hõõgsukk-kangast 5909 kuni 5911 Teatud tekstiiltooted, mis on sobivad kasutamiseks tööstuses: – Poleerimiskettad või -rõngad, v. a. rubriigi nr. 5911 alla kuuluvad, mis on valmistatud vildist Rubriigi nr. 6310 tootmine lõngast või kangajääkidest või kaltsudest – Muud Tootmine (5): – kookoskiulõngast, – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketruseks ettevalmistamata tehisstaapelkiududest või – keemilistest ainetest või tekstiilmassist Grupp 60 Kootud kangad Tootmine(5): – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketruseks ettevalmistamata tehisstaapelkiududest või – keemilistest ainetest või tekstiilmassist Grupp 61 Kootud või heegeldatud rõivad ja rõivalisandid: – Saadud kahe või enama kootud või heegeldatud tüki, mis on kas juurdelõigatud või vastavakujulisena valmistatud, kokkuõmblemise teel Tootmine lõngast(6) – Muud Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketruseks ettevalmistamata tehisstaapelkiududest või – keemilistest ainetest või tekstiilmassist ex Gr 62 Rõivad ja rõivalisandid, mittekootud kangast, v. a. rubriigid nr. ex 6202, ex 6204, ex 6206, ex 6209, ex 6210, ex 6211, 6213, 6214, ex 6216 ja ex 6217, mille kohta käivad nõuded on toodud allpool Tootmine lõngast (6) ex 6202 ex 6204 ex 6206 ex 6209 ex 6211 ja ex 6217 Naiste, tütarlaste ja imikute rõivad ja rõivalisandid, tikitud Tootmine lõngast (6) või Tootmine tikkimata kangast tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (5) ex 6210 ex 6216 ja ex 6217 Tulekindel varustus aluminiseeritud polüesterfooliumiga kaetud kangast Tootmine lõngast (6) või Tootmine katmata kangast tingimusel, et kasutatud katmata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (6) 6213 ja 6214 Taskurätikud, sallid, rätikud, kaelarätid, mantiljad, loorid jms. rõivalisandid: – Tikitud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (5)(6) või Tootmine tikkimata kangast tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (6) – Muud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (5)(6) ex 6217 Kraede ja kätiste vaheriie, juurdelõigatud Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 6301 kuni 6304 Tekid, reisimatid, voodipesu; kardinad jne.; muud sisekujunduses kasutatavad tekstiilitooted: – Vildist, mittekootud kangast Tootmine (5): – looduslikest kiududest või – keemilistest ainetest või tekstiilmassist – Muud: – Tikitud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (5)(7) või Tootmine tikkimata kangast (v. a. kootud kangast) tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (5)(7) 6305 Kotid kaupade pakkimiseks Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – tehisstaapelkiududest, kraasimata, kammimata või mõnel muul viisil ketramiseks ettevalmistamata või – keemilistest ainetest või tekstiilmassist 6306 Kattepresendid, purjekate, purjelaudade või maismaasõidukite purjed, päikesevarjud, akende päikesekatted, telgid ja matkatarbed: – Mittekootud kangastest Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – keemilistest ainetest või tekstiilmassist – Muud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast ex 6307 Muud valmistooted, sealhulgas tekstiilist lõiked Tootmine, mille puhul kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 6308 Komplektid kootud kangast ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, linikute, tikitud laudlinade või salvrätikute või muude sarnaste tekstiiltoodete valmistamiseks, mis on jaemüügiks pakendatud Iga osa komplektis peab järgima nõudeid, mis kehtiksid tema kohta siis, kui ta ei kuuluks komplekti. Siiski võib komplekti lisada mittepärinevaid tooteid tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast 6401 kuni 6405 Jalanõud Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v. a. sisetaldade või muude tallaosadega ühendatud pealsed rubriigist nr. 6406 6503 Viltkübarad ja muud vildist peakatted, mis on valmistatud rubriigi nr. 6501 kübaratoorikutest või kübarapõhjadest, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (6) 6505 Kübarad jm. peakatted, silmkoes või heegeldatud või tehtud pitsi-, vildi- või muu tekstiilmaterjali tükkidest (v. a. ribadest), voodriga või ilma, kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mistahes materjalist, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (6) 6601 Vihmavarjud ja päikesevarjud (sealhulgas jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud ning muud sarnased varjud) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 6803 Tooted looduslikust või aglomeeritud kiltkivist Tootmine töödeldud kiltkivist ex 6812 Tooted asbestist või tooted segudest asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil Tootmine ükskõik mistahes rubriigi materjalidest ex 6814 Tooted vilgukivist , sealhulgas paagutatud või regenereeritud vilgukivist paberist, papist või muust materjalist alusel Tootmine töödeldud vilgukivist (sealhulgas paagutatud või regenereeritud vilgukivi) 7006 Rubriikide nr. 7003, 7004 või 7005 klaas, mis on painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või mõnel muul viisil töödeldud, ent raamimata ja muude materjalidega ühendamata Tootmine rubriigi nr. 7001 materjalidest 7007 Kildumatu klaas, milleks on karastatud või mitmekihiline (lamineeritud) klaas Tootmine rubriigi nr. 7001 materjalidest 7008 Mitmekihilised klaasist soojus- või heliisolatsioonplaadid (klaaspaketid) Tootmine rubriigi nr. 7001 materjalidest 7009 Klaaspeegli, raamidega või ilma, s. h. tahavaatepeeglid Tootmine rubriigi nr. 7001 materjalidest 7010 Klaasist pudelid, flakoonid flakoonpudelid, purgid, kannud, potid, ampullid jm. klaasmahutid kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm. klaasist sulgemisvahendid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all või Klaasesemete lihvimine, tingimusel, et lihvimata klaasesemete väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 7013 Klaasist lauanõud ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms. klaastooted (v. a. rubriikides 7010 ja 7018 esitatud) Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja Klaasesemete lihvimine, tingimusel, et lihvimata klaasesemete väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast või Käsitsipuhutud klaasesemete käsitsi dekoreerimine (v. a. siiditrükiga), tingimusel, et käsitsipuhutud klaasesemete väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 7019 Klaaskiust tooted (v. a. klaaslõng) Tootmine: – värvimata heidest, pidevast mononiidist, lõngast või klaas-staapelkiust või – klaasvillast ex 7102 ex 7103 ja ex 7104 Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, sünteetilised või taastatud) Tootmine töötlemata vääris- või poolvääriskividest 7106 7108 ja 7110 Väärismetallid: – Töötlemata Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikide nr. 7106, 7108 või 7110 all või Rubriikide nr. 7106, 7108 või 7110 väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või Rubriikide nr. 7106, 7108 või 7110 väärismetallide kokkusulatamine omavahel või mitteväärismetallidega – Pooltoodete või pulbrina (kõik) Tootmine töötlemata väärismetallidest ex 7107 ex 7109 ja ex 7111 Väärismetalliga plakeeritud metallid, pooltöödeldud Tootmine väärismetallidega plakeeritud metallidest, töötlemata 7116 Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, sünteetilistest või taastatud kividest) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 7117 Juveelitoodete imitatsioonid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all või Tootmine väärismetalliga plakeerimata või katmata osadest, tingimusel, et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 7207 Pooltooted rauast või legeerimata terasest Tootmine rubriikiide nr. 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 alla kuuluvatest materjalidest 7208 kuni 7216 Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilraud Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi nr. 7206 algvormidest 7217 Rauast või legeerimata terasest traat Tootmine rubriigi nr. 7207 alla kuuluvatest pooltoodetest ex 7218 7219 kuni 7222 Roostevabast või legeerimata terasest pooltooted, lehtvaltstooted, vardad ja latid Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi nr. 7218 alla kuuluvatest algvormidest 7223 Roostevabast terasest traat Tootmine rubriigi nr. 7218 alla kuuluvatest pooltoodetest ex 7224 7225 kuni 7227 Muust legeeritud terasest pooltooted, lehtvaltstooted, korrapäratult puntidesse keritud latid ja vardad Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi nr. 7224 alla kuuluvatest algvormidest 7228 Muust legeeritud terasest muud latid ja vardad; muust legeeritud terasest nurk- ja profiilrauad; legeeritud või legeerimata terasest puurvardad ja latid Tootmine valuplokkidest või muudest rubriikide nr. 7206, 7218 või 7224 alla kuuluvatest algvormidest 7229 Muust legeeritud terasest traat Tootmine rubriigi nr. 7224 alla kuuluvatest pooltoodetest ex 7301 Rauast sulundkonstruktsioonid Tootmine rubriigi nr. 7206 alla kuuluvatest materjalidest 7302 Raud- ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm. ristühendusosad, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid rööpapoldid jm. detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks Tootmine rubriigi nr. 7206 alla kuuluvatest materjalidest 7304 7305 ja 7306 Rauast (mitte valumalmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid Tootmine rubriikide nr. 7206, 7207, 7218 või 7224 alla kuuluvatest materjalidest 7308 Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v. a. rubriigis nr. 9406 esitatud monteeritavad hooned) ja nende osad (nt. sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, profiilid, torud jms. rauast või terasest tooted metallkonstruktsioonides kasutamiseks Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Rubriigi nr. 7301 keevitatud nurgikuid ja profiile kasutada ei tohi ex 7315 Rehviketid Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi nr. 7315 alla kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 7322 Mitteelektrilised keskkütteradiaatorid Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi nr. 7322 alla kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ex Gr 74 Vask ja vasest tooted, v. a. rubriigid nr. 7401 kuni 7405; rubriigi nr. ex 7403 jaoks on reegel toodud allpool Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 7403 Vasesulamid, töötlemata Tootmine töötlemata rafineeritud vasest, vasejäätmetest või -murrust ex Gr 75 Nikkel ja niklist tooted, v. a. rubriigid nr. 7501 kuni 7503 Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Gr 76 Alumiinium ja alumiiniumist tooted, v. a. rubriigid nr. 7601, 7602 ja ex 7616; rubriikide nr. 7601 ja ex 7616 jaoks on reeglid toodud allpool Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 7601 Töötlemata alumiinium Tootmine legeerimata alumiiniumist, almiiniumi jäätmetest või murrust termilise või elektrolüütilise töötluse teel ex 7616 Alumiiniumist tooted, v. a. alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevdav kangas ja muud sarnased materjalid (k. a. lõputud lindid) Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski, alumiiniumtraadist riide, võrgu, võrede, tugevdava riide jm. sarnaste materjalide (s. h. lõputud lindid), mis on tehtud alumiiniumtraadist ja paisutatud alumiiniumi metallist, kasutamine on lubatud ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Gr 78 Plii ja pliist tooted, v. a. rubriigid nr. 7801 ja 7802; rubriigi nr. 7801 jaoks on reegel toodud allpool Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 7801 Töötlemata plii: – Rafineeritud plii Tootmine pliikangidest või «töö»pliist – Muud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Pliijäätmeid ja -murdu rubriigist 7802 ei tohi siiski kasutada ex Gr 79 Tsink ja tsingist tooted, v. a. rubriikide nr. 7901 ja 7902 alla kuuluvad; rubriigi nr. 7901 jaoks on reegel toodud allpool Töötlemine, milles: – kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõikide kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 7901 Töötlemata tsink Töötlemine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all, kusjuures rubriigi nr. 7902 alla kuuluvaid jäätmeid ja murdu kasutada ei tohi ex Gr 80 Tina ja tinast tooted, v. a. rubriikide nr. 8001, 8002 ja 8007 alla kuuluvad; rubriigi 8001 jaoks on reegel toodud allpool Töötlemine, milles: – kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõikide kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 8001 Töötlemata tina Töötlemine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Rubriigi nr. 8002 alla kuuluvad jäätmeid ja murdu kasutada ei tohi ex Gr 81 Muud värvilised metallid, töödeldud; tooted nendest Tootmine, milles tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 8206 Tööriistakomplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 kuni 8205 kuuluvast esemest pakendatuna jaemüügiks Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest 8202 kuni 8205 erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib rubriikide 8202 kuni 8205 tööriistu komplektis kasutada, tingimusel, et nende väärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast 8207 Vahetatavad instrumendid käsitööriistadele, mootoriga või ilma või tööpinkidele (nt. pressimiseks, stantsimiseks, keermestamiseks, sulametalli väljalaskmiseks, puurimiseks, sisetreimiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvimiseks jne.), tööinstrumendid kivi- või pinnasepuuridele Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8208 Noad ja lõiketerad masinatele või mehhaanilistele seadmetele Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 8211 Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte, (k. a. aianoad), v. a. rubriigis nr. 8208 esitatud noad Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada mitte-väärismetallist noaterasid ja käepidemeid 8214 Muud lõikeriistad (nt. juukselõikusmasinad, suured lihuniku- ja köögikirved, hakkimis- ja raienoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküüritarvete komplektid, maniküüri- ja pediküüriinstrumendid (s. h. ka küüneviilid) Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada mitte-väärismetallist käepidemeid 8215 Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kalanoad, võinoad, suhkrutangid jms. köögi- ja lauatarbed Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada mitte-väärismetallist käepidemeid ex 8306 Mitteväärismetallist dekoratiivskulptuurid ja muud dekoratiivesemed Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada rubriigi 8306 teisi materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex Gr 84 Tuumareaktorid, katlad, masinad ning mehaanilised seadmed; nende osad, v. a. need, mis kuuluvad järgmistesse rubriikidesse või nende osadesse ja mille kohta on reeglid toodud allpool: 8403, ex 8404, 8406 kuni 8409, 8412, 8415, 8418, ex 8419, 8420, 8425 kuni 8430, ex 8431, 8439, 8441, 8444 kuni 8447, ex 8448, 8452, 8456 kuni 8466, 8469 kuni 8472, 8480, 8484, 8485 Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8403 ja ex 8404 Keskküttekatlad, v. a. rubriiki 8402 kuuluvad, ja keskküttekatelde abiseadmed Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest nr. 8403 või 8404 erineva rubriigi all. Siiski võib rubriikide nr. 8403 või 8404 materjale kasutada, tingimusel, et nende väärtus kokku ei ületa 5% toote tootjahinnast 8406 Auruturbiinid ja teised aurul töötavad turbiinid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8407 Sädesüütega kolbmootorid ja sisepõlemisega rootormootorid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8408 Survesüütega sisepõlemismootorid, (diiselmootorid või pooldiiselmootorid) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8409 Osad, ettenähtud kasutamiseks üksnes või peamiselt rubriikidesse nr. 8407 ja 8408 kuuluvates mootorites Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8412 Muud mootorid ja jõuseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8415 Õhu konditsioneerimisseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k. a. seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8418 Külmikud, sügavkülmikud ning muud külmutus- või sügavkülmutusseadmed, elektrilised või mitte; soojuspumbad, v. a. rubriiki 8415 kuuluvad õhu konditsioneerimisseadmed Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus võib ulatuda kuni 5%-ni toote tootjahinnast ja – kus kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust ex 8419 Seadmed puidu-, paberimassi- ja papitööstusele Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8420 Kalandrid ja muud valtsimisseadmed (rullid), v. a. seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks ja nende valtsid (rullid) Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8425 kuni 8428 Tõste-, siirde-, laadimis- või mahalaadimismasinad ja seadmed Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, rubriigi 8431 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8429 Iseliikuvad buldooserid, pööratava või mittepööratava sahaga; greiderid, pinnaseplaneerijad, skreeperid, mehaanilised labidad, ekskavaatorid, ühekopalised laadurid, tampurid ning teerullid: – Teerullid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, rubriigi 8431 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8430 Muud pinnasesiirde-, profileerimis-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning pinnaselõikemehhanismid pinnasetöötluseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiavasarad ja -tõmburid; lumesahad ja -paiskurid Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahunnast ja – kus, ülalmainitud piirides, rubriigi 8431 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ex 8431 Teerullide osad Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8439 Pabermassi tsellulooskiudmaterjalide, paberi ja papi tootmisel ning viimistlemisel kasutatavad seadmed Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8441 Muud seadmed paberi-, pabermassi- või papitoodete valmistamiseks, k. a. seadmed paberi ja papi lõikamiseks Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8444 kuni 8447 Nendesse rubriikidesse kuuluvad tekstiilitööstuse seadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 8448 Rubriikide nr. 8444 ja 8445 alla kuuluvate masinate lisaseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8452 Õmblusmasinad, v. a. rubriigi 8440 raamatute köitmis- ja brošeerimismasinad spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad – Õmblusmasinad (ainult kaetud pistega), mille masinaosa kaal ei ületa 16 kg mootorita või 17 kg mootoriga Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus mehhanismi monteerimiseks (mootorita) kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust, – niidipingutus-, silmuse moodustamise- ning sikksaki mehhanismid on juba pärinevad – Muud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8456 kuni 8466 Rubriikide 8456 kuni 8466 alla kuuluvad tööpingid ja seadmed ning nende osad ja lisaseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8469 kuni 8472 Kontoriseadmed (näiteks kirjutusmasinad, arvutusmasinad, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8480 Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v. a. valuplokkide vormid), metallkarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi ning plastmasside valamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 8484 Tihendid jm. sarnased ühendusdetailid lehtmetallist ja muust materjalist või kahest või enamast metallikihist; komplektid või valikud tihenditest ja sarnastest ühendusdetailidest, kas ühesuguste või erinevate, pakitud kottidesse ümbrikutesse või muudesse pakenditesse Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8485 Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, kontakte, poole, juhtmeid jms. Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Gr 85 Elektrimasinad ja seadmed, nende osad; helisalvestus ja taasesitusaparaadid, videokujutise ja helisalvestus- ja taasesitusseadmed; nende osad ja manused; v. a. need, mis kuuluvad rubriikide 8501, 8502, ex 8519 kuni 8529, 8535 kuni 8537, 8542, 8544 kuni 8546 ja 8548 või nende osade alla, mille jaoks on toodud reeglid allpool: Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8501 Elektrimootorid ja -generaatorid, v. a. generaatorseadmed Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, tootega rubriigi nr. 8503 all klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8502 Elektrigeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides kasutatud rubriikide nr. 8501 või 8503 all klassifitseeritud materjalide väärtus kokku ei ületa 5% toote tootjahinnast ex 8518 Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või mitte; elektrilised madalsagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 8519 Plaadimängijad, kassettpleierid (pleierid) jm. heli taasesitusaparaadid, ilma helisalvestusseadmeta Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 8520 Magnetofonid jm. helisalvestusaparaadid, heli taasesitusseadmega või ilma Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 8521 Videosalvestus- ja videonäitamisaparatuur Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 8522 Rubriikides 8519 kuni 8521 esitatud aparaatide osad ja abiseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8523 Salvestuseta, kasutamiseks valmis magnetkandjad jms. kandjad (v. a. Grupis 37 esitatud tooted) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8524 Heliplaadid, -lindid jm. salvestusega infokandjad heli ja muude salvestuste jaoks, s. h. matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v. a. Gruppi 37 kuuluvad tooted: – Matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, rubriigi nr. 8523 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8525 Raadiotelefoniside, raadiotelegraafi, ringhäälingu või televisiooni saateaparaadid, nii koos vastuvõtuseadmetega kui ilma, nii helisalvestusaparatuuri või heli taasesitusaparatuuriga kui ilma; televisioonikaamerad Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 8526 Radarseadmed, raadionavigatsiooniseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 8527 Raadiotelefoniside, raadiotelegraafia või ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, nii samasse korpusesse monteeritud helisalvestusseadmete, heli taasesitusseadmete või ajanäitajaga kui ilma Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 8528 Televisioonivastuvõtjad (s. h. videomonitorid ja videoprojektorid), samasse korpusesse monteeritud raadiovastuvõtjate, helisalvestusseadmete, videosalvestusseadmete, helisalvestuse taasesitusseadmete või videosalvestuse taasesitusseadmetega või mitte Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 8529 Osad, kasutusel üksnes või peamiselt nende aparaatide juures, mis kuuluvad rubriikidesse 8525 kuni 8528: – Kasutusel üksnes või peamiselt video salvestus- ja taasesitusaparatuuri juures Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 8535 ja 8536 Elektrilised lülitus-, kaitse- või ühendusseadmed kasutamiseks vooluvõrkudes Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 8537 Puldid, paneelid (s. h. arvjuhtimispaneelid), konsoolid, alused, jaotuskilbid jms., mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriikidesse 8535 või 8536 kuuluvat elektrilist kontrolli- või jaotusseadet, k. a. komplektid, millesse kuulub Grupi 90 aparaate ja instrumente, v. a. lülitusseadmed rubriigist 8517 Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, kasutatud rubriigi nr. 8538 all klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8542 Elektroonilised integraallülitused ja mikroskeemid Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, kasutatud rubriigi nr. 8538 all klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8544 Isoleeritud traat (s. h. emailitud või anodeeritud), kaablid (s. h. koaksiaalkaablid) jm. isoleeritud elektrijuhtmed, nii ühendusdetailidega kui ilma; kiudoptilised kaablid, mis koosnevad eraldi ümbrises kiududest, komplektis elektrijuhtidega või mitte Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8545 Süsielektroodid, söeharjad, söeniidid, patareisüdamikud jms. elektrotehnikatooted grafiidist või süsinikust, nii metallidega kui ilma Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8546 Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8548 Seadmete ja aparaatide elektrilised osad ja manused, mida pole nimetatud või kirjeldatud mujal käesolevas Grupis Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8601 kuni 8607 Raudtee- või trammivedurid, veeremid ja nende osad Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8608 Raudteede ja trammiteede seadmed (näiteks pöörderingid jms.); mehaanilised (k. a. elektromehaanilised) signalisatsiooni-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed raudteedele, trammiteedele, maanteedele, siseveeteedele; parkimisrajatised, sadama- ja lennuväljarajatised; nimetatud seadmete osad Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8609 Konteinerid (k. a. konteinerid vedelike transpordiks), spetsiaalselt kavandatud ning seadistatud veoks ühte või enamat liiki transpordivahenditega Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Gr 87 Maismaatranspordivahendid, v. a. raudteeveeremid ja trammid; nende osad ja lisaseadmed; v. a. need, mis on klassifitseeritud rubriikide 8709 kuni 8711, ex 8712, 8715 ja 8716 või nende osade all, mille jaoks on toodud reeglid allpool Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8709 Iseliikuvad veokärud, tõste- ja laadimisseadmeteta, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates või lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormidel kasutatavad traktorid; eelpoolnimetatud sõidukite osad Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8710 Tankid ja muud iseliikuvad soomusmasinad, relvadega varustatud või mitte, nende osad Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8711 Mootorrattad (k. a. mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust ex 8712 Jalgrattad, kuullaagriteta Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriigi nr. 8714 all 8715 Lapsevankrid ja nende osad Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8716 Haagised ja poolhaagised, muud mitteiseliikuvad transpordivahendid; nende osad Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8803 Rubriikides 8801 ja 8802 kirjeldatud toodete osad Tootmine, milles rubriigi nr. 8803 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8804 Langevarjud (k. a. dirižaabli langevarjud) ja meteoroloogias kasutatavad langevarjud, nende osad ja lisaseadmed: – Meteoroloogias kasutatavad langevarjud Tootmine ükskõik millistest materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 8804 teistest materjalidest – Muud Tootmine, milles kõigi rubriigi nr. 8804 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 8805 Lennukite stardiseadmed; pidurdusseadmed jms. seadmed; maapealsed lennutreeninguseadmed; eelnimetatud seadmete osad Tootmine, milles kõigi rubriigi nr. 8805 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast Grupp 89 Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Kuid rubriigi nr. 8906 laevakeresid kasutada ei tohi ex Gr 90 Optilised, foto-, filmi-, mõõte-, kontrolli-, täppis-, meditsiini- või kirurgiainstrumendid ja aparaadid; nende osad ja manused; v. a. need, mis kuuluvad rubriikide nr. 9001, 9002, 9004, ex 9005, ex 9006, 9007, 9011, ex 9014, 9015 kuni 9017, ex 9018, 9024 kuni 9033 või nende osade alla, mille jaoks on toodud reeglid allpool Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 9001 Optilised kiud ja optiliste kiudude kimbud; kiudoptilised kaablid, v. a. rubriiki 8544 kuuluvad; polariseerivatest materjalidest lehed ja plaadid; läätsed (s. h. kontaktläätsed), prismad, peeglid jm. optikatooted mistahes materjalist, kokkumonteerimata, v. a. analoogilised tooted optiliselt töötlemata klaasist Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9002 Läätsed, prismad, peeglid jm. optikatooted seadmete osade või lisaseadmetena, mistahes materjalist, kokkumonteeritud, v. a. analoogilised tooted optiliselt töötlemata klaasist Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9004 Prillid, kaitseprillid jms. optikariistad nägemist kaitsva, nägemist korrigeeriva toimega või ilma Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 9005 Binoklid, monoklid, muud optilised pikksilmad ja nende statiivid, v. a. astronoomilised refraktorteleskoobid ja nende statiivid Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ja – kus, kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust ex 9006 Fotokaamerad (v. a. kinokaamerad); foto-välklambid ja impulsslambid, v. a. elektriliselt süüdatavad impulsslambid Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ja – kus, kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 9007 Kinokaamerad ja -projektorid, varustatud helisalvestus- või helitaasesitusseadmetega või mitte Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ja – kus, kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 9011 Optilised liitmikroskoobid, k. a. mikrofotograafia- ja mikrokinematograafia- või mikroprojektsiooni mikroskoobid Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ja – kus, kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust ex 9014 Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9015 Geodeetilised (k. a. fotogrammmeetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia või geofüüsikainstrumendid ja seadmed, v. a. kompassid; kaugusmõõtjad Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9016 Kaalud tundlikkusega 5 cg või tundlikumad, kaaluvihtidega või ilma Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9017 Joonestus-, märgistus- või arvutusinstrumendid (nt. joonestusmasinad, pantograafid, nihkkaliibrid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, ketasarvutid); mujal nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt. mõõtelindid, mikromeetrid, kobisirklid) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 9018 Hambaravitoolid, mis on ühendatud hambaraviseadmete või süljekaussidega Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 9018 teistest materjalidest 9024 Seadmed ja seadised, mida kasutatakse materjalide (nt. metalli, puidu, tekstiili, paberi, plastmassi) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm. mehaaniliste omaduste kontrolliks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9025 Hüdromeetrid jm. vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, varustatud salvestusseadmega või mitte, nende instrumentide mistahes kombinatsioonid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9026 Instrumendid ja aparaadid, mis mõõdavad või kontrollivad vedelike ja gaaside kulu, taset, rõhku jms. parameetreid (nt. kulumõõtjad, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõtjad), v. a. rubriikides 9014, 9015, 9028 või 9032 esitatud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9027 Instrumendid ja aparatuur füüsikaliseks ja keemiliseks analüüsiks (nt. polari-, refrakto-, spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja aparatuur viskoossuse, poorsuse, venivuse, pindpinevuse jms. omaduste mõõtmiseks; instrumendid ja aparatuur soojus-, heli-, valgushulga mõõtmiseks või kontrolliks (k. a. eksponimeetrid); mikrotomid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9028 Gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahtu mõõtev aparatuur (s. h. kalibreerimisriistad): – Osad ja lisaseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 9029 Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, mileomeetrid, sammumõõtjad jms.; spidomeetrid ning tahhomeetrid, v. a. rubriikides 9014 või 9015 esitatud mõõteriistad; stroboskoobid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9030 Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm. instrumendid ja aparaadid elektriliste suuruste mõõtmiseks ja kontrolliks, v. a. rubriigis 9028 esitatud mõõtjad; instrumendid ja aparaadid alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise jm. ioniseerivate kiirguste mõõtmiseks või avastamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9031 Mõõte- või kontrollinstrumendid ning seadmed, käesolevas grupis mujal nimetamata; profiilprojektorid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9032 Automaatregulatsiooni või automaatkontrolli instrumendid ning aparaadid (automaatikaseadmed) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9033 Gruppi 90 kuuluvate seadmete, seadiste, instrumentide või aparatuuri (selles Grupis mujal nimetamata) osad ja lisaseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Gr 91 Kellad ja nende osad; v. a. järgmiste rubriikide alla kuuluvad, mille jaoks on toodud reeglid allpool: 9105, 9109 kuni 9113 Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9105 Muud kellad Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 9109 Komplekteeritud ja kokkupandud mittekaasaskantavate kellade mehhanismid Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 9110 Komplektsed kellamehhanismid, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud (mehhanismkomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, rubriigi nr. 9114 all klassiftseeritud kasutatud materjalide väärtust ei ületa 5% toote tootjahinnast 9111 Käe-, tasku- ja muude kaasaskantavate kellade korpused ja nende osad Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 9112 Korpused muudele kelladele ja käesolevasse gruppi kuuluvatele muudele toodetele ja nende osad Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 9113 Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad: – Mitteväärismetallist, plakeeritud või galvaanilisel teel väärismetalliga kaetud või mitte Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast Grupp 92 Muusikariistad; nende osad ja manused Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Grupp 93 Relvad ja laskemoon; nende osad ja manused Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 9401 ja ex 9403 Mitteväärismetallist mööbel, sealjuures polsterdamata puuvillriie raskusega 300 g/m2 või vähem Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all või Tootmine rubriikide nr. 9401 või 9403 kasutamiseks ettevalmistatud puuvillariidest, tingimusel, et – selle väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast ja – kõik teised kasutatud materjalid on juba pärinevad ning klassifitseeritud rubriikidest nr. 9401 või 9403 erineva rubriigi all 9405 Lambid ja valgustid, s. h. helgiheitjad ja prožektorid ja nende osad, mis ei ole mujal ära toodud või lisatud; helenduvad sildid, valgustablood jms., millel on permanentselt fikseeritud valgusallikas ja nende mujal nimetamata osad Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 9406 Kokkupandavad hooned Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 9503 Muud mänguasjad; vähendatud suuruses mudelid jm. analoogilised meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või mitte; kõikvõimalikud nuputusmängud Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – tingimusel, et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 9506 Valmis golfikeppide otsad Tootmine tahutud toorikutest 9507 Õngeridvad, -konksud ning muu varustus kalapüügiks; kala-, liblika- jms. võrgud; peibutuslinnud (v. a. rubriikides 9208 või 9705 toodud) ning muud sarnased jahi- või laskmisrekvisiidid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ex 9601 ja ex 9602 Tooted loomsetest, taimsetest või mineraalsetest nikerdusmaterjalidest Tootmine sama rubriigi «töödeldud» nikerdusmaterjalidest ex 9603 Harjad ja pintslid, (v. a. luuad jms. ja kärbi või orava karvadest pintslid), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, värvipadjad ja -rullid, kaabitsad ja pinnakuivatajad Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 9605 Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid Iga toode komplektis peab rahuldama reegli, mis kehtiks talle kui ta ei kuuluks komplekti. Siiski võib inkorporeerida mittepärinevaid materjale tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast 9606 Nööbid, trukid, haagid, pandlad, nööbivormid ning muud eelmainitud pisiesemete osad; nööpide toorikud Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – tingimusel, et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 9608 Pastapliiatsid; vildist vms. urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafisuled jm. sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepead, pliiatsihoidikud jms. kirjutusvahendite hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (s. h. otsikud ja klambrid), mis ei kuulu rubriigi nr. 9609 alla Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada sulgesid ja suleotsi ja teisi sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast 9612 Kirjutusmasinalindid jms. trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ettevalmistatud, poolidel, kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ilma Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – tingimusel, et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 9614 Piibud või piibukahad Tootmine tahutud toorikutest [Lisa II allmärkused] (1) Vaata sissejuhatavat märkust 7 Lisas I. (2) Grupi 32 märkus 3 ütleb, et need preparaadid on sellised, mida kasutatakse mistahes materjali värvimiseks või koostisosana värvipreparaatide tootmisel tingimusel, et nad ei ole klassifitseeritud Grupi nr. 32 mõnes teises rubriigis. (3) «Grupi» all mõeldakse mistahes rubriigi osa, mis on teistest semikooloniga eraldatud. (4) Toodete puhul, mis on valmistatud nii rubriikides nr. 3901 kuni 3906 kui ka rubriikides nr. 3907 kuni 3911 klassifitseeritud materjalidest, kehtib see piirang materjalide grupile, mis on tootes kaalult domineeriv. (5) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete kohta käivad eritingimused on toodud märkuses 5. (6) Vaata märkust 6. (7) Mitteelastsete või kummeerimata, kootud või heegeldatud kangatükkide (juurdelõigatud või kohe õige kujuga kootud) õmblemisel või kokkuliitmisel saadud toodete kohta käivad eritingimused on toodud märkuses 6. Lisa III Liikumissertifikaadid EUR.1 1. EUR.1 sertifikaadid koostatakse vormis, mille näidis on toodud käesolevas Lisas. Blankett trükitakse ühes või mitmes keeles, milles on koostatud käesolev Leping. Sertifikaadid täidetakse ühes nendest keeltest ja kooskõlas eksportiva riigi seadusandlusega. Kui nad kirjutatakse käsitsi, siis tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. 2. Iga sertifikaadi mõõtmed on 210×297 mm. Lubatud on küljepikkuse kõikumine kuni pluss 8 mm või kuni miinus 5 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist paberimassi ja ei kaalu vähem kui 25 g/m2. Sertifikaadil peab olema trükitud rohelise giljoššmustriga taust, mis teeb kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud silmaga nähtavaks. 3. Ühenduse liikmesmaade ja Eesti kompetentsetel võimuorganitel on õigus trükkida sertifikaadid ise või lasta need trükkida nende poolt heakskiidetud trükkalitel. Viimasel juhul peab igal sertifikaadil olema viide sellise kinnituse olemasolule. Igal sertifikaadil peab olema märgitud trükkali nimi ja aadress või märge, mille järgi on võimalik trükkalit kindlaks teha. Samuti peab ta kandma kas trükitud või käsitsi kirjutatud seerianumbrit, mis võimaldab teda identifitseerida. Liikumissertifikaadi taotluse näidis APPLICATION FOR A MOVEMENT CERTIFICATE 1. Exporter (Name, full address, country) EUR. 1 No See notes overleaf before completing this form 2. Certificate used in preferential trade between and the country, group of countries or territory of destination – stated in box 5 below. 3. Consignee (Name, full address, country) (Optional) 4. Country, group of countries or territory in which the products are considered as originating 5. Country, group of countries or territory of destination 6. Transport details (Optional) 7. Remarks 8. Item number; marks and numbers, number and kind of packages (1); description of goods 9. Gross weight (kg) or other measure (litres, m3, etc.) 10. Invoices (Optional) (1) If goods are not packed, indicate number of articles or state «in bulk» as appropriate. [Tagakülg] DECLARATION BY THE EXPORTER I, The undersigned, exporter of the goods described overleaf, DECLARE that the goods meet the conditions required for the issue of the attached certificate: SPECIFY as follows the circumstances which have enabled these goods to meet the above conditions: SUBMIT the following supporting documents (1): UNDERTAKE to submit, at the request of the appropriate authorities, any supporting evidence which these authorities may require for the purpose of issuing the attached certificate, and undertake, if required, to agree to any inspection of my accounts and to any check on the processes of manufacture of the above goods, carried out by the said authorities: REQUEST the issue of the attached certificate for these goods. (Place and date) (Signature) (1) For example: import documents, movement certificates, invoices, manufacturer's declarations, etc., referring to the products used in manufacture or to the goods re-exported in the same state. Liikumissertifikaadi näidis MOVEMENT CERTIFICATE 1. Exporter (Name, full address, country) EUR. 1 No See notes overleaf before completing this form 3. Consignee (Name, full address, country) (Optional) 2.Certificate used in preferential trade between and the country, group of countries or territory of destination – stated in box 5 below. 4. Country, group of countries or territory in which the products are considered as originating 5. Country, group of countries or territory of destination 6. Transport details (Optional) 7. Remarks 8. Item number; marks and numbers, number and kind of packages (1); description of goods 9. Gross weight (kg) or other measure (litres, m3, etc.) 10. Invoices (Optional) 11. CUSTOMS ENDORSEMENT Declaration certified. Export document (2): From . . . . . . . . . . . . . . No Customs office: Issuing country or territory: Stamp Date (Signature) 12. DECLARATION BY THE EXPORTER I, the undersigned, declare that the goods described above meet the conditions required for the issue of this certificate. Place and date Signature (1) If goods are not packed, indicate number of articles or state «in bulk» as appropriate. (2) Complete only where the regulations of the exporting country or territory require. [Tagakülg] 13. REQUEST FOR VERIFICATION, to 14. RESULT OF VERIFICATION Verification carried out shows that this certificate (1) was issued by the Customs Office indicated and that the information contained therein is accurate. does not meet by the requirements as to authenticity and accuracy (see remarks appended). (Place and date) Stamp (Signature) (1) Insert X in the appropriate box Verification of the authenticity and accuracy of this certificate is requested. (Place and date) Stamp (Signature) 1. Certificates must not contain erasures or words written over one another. Any alterations must be made by deleting the incorrect particulars and adding any necessary corrections. Any such alteration must be initialled by the person who completed the certificate and endorsed by the Customs authorities of the issuing country or territory. 2. No spaces must be left between the items entered on the certificate and each item must be preceded by an item number. A horizontal line must be drawn immediately below the last item. Any unused space must be struck through in such a manner as to make any later additions impossible. 3. Goods must be described in accordance with commercial practice and with sufficient detail to enable them identified. Lisa IV Vorm EUR.2 1. Vorm EUR.2 valmistatakse kujul, mille näidis on toodud käesolevas Lisas. Blankett trükitakse ühes või mitmes keeles, milles on koostatud käesolev Leping. Vormid täidetakse ühes nendest keeltest ja kooskõlas eksportiva riigi seadusandlusega. Kui nad kirjutatakse käsitsi, siis tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. 2. Iga vormi EUR.2 mõõtmed on 210×148 mm; küljepikkuses on lubatud maksimaalsed kõikumised kuni miinus 5 mm või kuni pluss 8 mm. Kasutatud paber peab oleva valge kirjapaber, mis ei sisalda mehhaanilist paberimassi ja kaalub mitte vähem kui 64 g/m2. 3. Ühenduse liikmesmaade ja Eesti kompetentsetel võimuorganitel on õigus trükkida vormid ise või lasta need trükkida nende poolt heakskiidetud trükkalitel. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellise kinnituse olemasolule. Igal vormil peab olema märgitud trükkali nimi ja aadress või märge, mille järgi on võimalik trükkalit kindlaks teha. Samuti peab ta kandma kas trükitud või käsitsi kirjutatud seerianumbrit, mis võimaldab teda identifitseerida. Vormi EUR.2 näidis Before completing this form read carefully the instructions on the other side. FORM EUR.2 No 1 Form used in preferential trade between (1) . . . . . . . . . . . . . . and . . . . . . . . . . . . . . . 2 Exporter (Name, full address, country) 3 Declaration by exporter I, the undersigned, exporter of the goods described below, declare that the goods comply with the requirements for the completion of this form and that the goods have obtained the status of originating products within the provisions governing preferential trade shown in box 1. 4 Consignee (Name, full address, country) 5 Place and date 6 Signature of exporter 7 Remarks (2) 8 Country of origin (3) 9 Country of destination (4) 10 Gross weight (kg) 11 Marks; Numbers of consignment; Description of goods 12 Authority in the exporting country (4) responsible for verification of the declaration by the exporter (1) Insert the countries, groups of countries or territories concerned. (2) Refer to any verification already carried out by the appropriate authorities. (3)The term 'country of origin' means country, group of countries or territory where the goods are considered to be originating. (4) The term 'country' means country, group of countries or territory of destination. [Tagakülg] 13 Request for verification The verification of the declaration by the exporter on the front of this form is requested (*) 19 . . . (Place and date) Stamp (Signature) 14 Result of verification Verification carried out shows that (1) the statements and particulars given in thus form are accurate this form does not meet the requirements as to accuracy and authenticity (see remarks appended) 19 . . . (Place and date) Stamp (Signature) (1) Insert X in the appropriate box (*) Subsequent verifications off forms EUR.2 shall be carried out at random or whenever the customs authorities of the importing State have reasonable doubt as to the accuracy of the information regarding the authenticity of the forms and the true origin of the goods in question. Instructions for the completion of form EUR.2 1. A form EUR.2 may be made out only for goods which in the exporting country fulfil the conditions specified by the provisions governing the trade referred to in box 1. These provisions must be studied carefully before the form is completed. 2. In the case of a consigment by parcel post the exporter attaches the form to the dispatch note. In the case of a consignment by letter post he encloses the form in a package. The reference 'EUR.2' and the serial number of the form should be stated on the customs green label declaration C1 or on the customs declaration C2/CP3, as appropriate. 3. These instructions do not exempt the exporter from complying with any other formalities required by customs or postal regulations. 4. An exporter who uses this form is obliged to submit to the appropriate authorities any supporting evidence which they may require and to agree to any inspection by them of his accounts and of the processes of manufacture of the goods described in box 11 of this form. Lisa V Artiklis 21(3)(b) mainitud eritempli näidiskujutis ←30 mm→ ↑ (1) EUR.1 30 mm (2) ↓ (1) Eksportiva riigi initsiaalid või vapp. (2) Kinnitatud eksportööri identifitseerimiseks vajalik informatsioon. Protokoll nr. 4 I peatükk. HISPAANIA JA EESTI VAHELISE KAUBAVAHETUSEGA SEOTUD ERISÄTTED Artikkel 1 Käesoleva Lepingu kaubandust puudutavad sätted osas II võtavad arvesse meetmed ja kohustused, mis on loetletud Hispaania Kuningriigi Ühinemisaktis Euroopa Ühendustega (edaspidi «Ühinemisakt») vastavalt alljärgnevale täiendusele. Artikkel 2 Vastavalt Ühinemisaktile ei anna Hispaania Eesti päritoluga toodetele soodsamat kohtlemist kui imporditud kaupadele, mis pärinevad või on vabas ringluses teistes liikmesriikides. Artikkel 3 Käesoleva Lepingu artiklis 4 sätestatud kohustuste elluviimine Hispaania poolt leiab aset ajal, mis on määratud ülejäänud liikmesriikidele, alati tingimusel, et Eesti on eemaldatud EÜ regulatsiooni Nr. 519/94 (üldistest reeglitest importimisel teatud kolmandatest maadest) mõju alt. Artikkel 4 Toodete osas, mis on toodud juuresolevas Lisas A, võib Eesti päritolu toodete suhtes kuni 31. detsembrini 1995 rakendada nende importimisel Hispaaniasse kvantitatiivseid piiranguid. Artikkel 5 Käesoleva Protokolli sätete rakendamine toimub kahjustamata EMÜ Nõukogu regulatsiooni nr. 1911/91, 26. juunist 1991, mis käsitleb Ühenduse õiguse sätete rakendatavust Kanaari saartele, või Nõukogu otsust 91/314/EEC, 26. juunist 1991, mis kehtestab erimeetmete programmi Kanaari saarte (Poseican) saarelise ja kauge iseloomu tõttu. II peatükk. PORTUGALI JA EESTI VAHELISE KAUBAVAHETUSEGA SEOTUD ERISÄTTED Artikkel 6 Käesoleva Lepingu kaubandust puudutavad sätted osas II võtavad arvesse meetmed ja kohustused, mis on loetletud Portugali Vabariigi Ühinemisaktis Euroopa Ühendustega (edaspidi «Ühinemisakt») vastavalt alljärgnevale täiendusele. Artikkel 7 Vastavalt Ühinemisaktile ei anna Portugal Eesti päritoluga toodetele soodsamat kohtlemist kui imporditud kaupadele, mis pärinevad või on vabas ringluses teistes liikmesriikides. Artikkel 8 Käesoleva Lepingu artiklis 4 sätestatud kohustuste elluviimine Portugali poolt leiab aset ajal, mis on määratud ülejäänud liikmesriikidele, alati tingimusel, et Eesti on eemaldatud EÜ regulatsiooni nr. 519/94 (üldistest reeglitest importimisel teatud kolmandatest maadest) mõju alt. Artikkel 9 Toodete osas, mis on toodud juuresolevas lisas B, võib Eesti päritolu toodete suhtes kuni 31. detsembrini 1995 rakendada nende importimisel Portugali kvantitatiivseid piiranguid. Lisa A KN kood ex 0102 90 10 (1) ex 0102 90 31 (1) ex 0102 90 33 (1) ex 0102 90 35 (1) ex 0102 90 37 (1) 0103 91 10 0103 92 11 0103 92 19 0203 11 10 0203 12 11 0203 12 19 0203 19 11 0203 19 13 0203 19 15 0203 19 55 0203 19 59 0203 21 10 0203 22 11 0203 22 19 0203 29 11 0203 29 13 0203 29 15 0203 29 55 0203 29 59 0206 30 21 0206 30 31 0206 41 91 0206 49 91 0208 10 10 0209 00 11 0209 00 19 0209 00 30 0210 11 11 0210 11 19 0210 11 31 0210 11 39 0210 12 11 0210 12 19 0210 19 10 0210 19 20 0210 19 30 0210 19 40 0210 19 51 0210 19 59 0210 19 60 0210 19 70 0210 19 81 0210 19 89 0210 90 31 0210 90 39 ex 0210 90 90 (2) ex 0401 (3) 0403 10 22 0403 10 24 0403 10 26 ex 0403 90 51 ex 0403 90 53 (4) ex 0403 90 59 (4) 0404 10 91 0404 90 11 0404 90 13 0404 90 19 0404 90 31 0404 90 33 0404 90 39 ex 1601 (5) ex 1602 10 00 (5) ex 1602 20 90 (5) 1602 41 10 1602 42 10 1602 49 11 1602 49 13 1602 49 15 1602 49 19 1602 49 30 1602 49 50 ex 1602 90 10 (6) 1602 90 51 ex 1902 20 30 (7) (1) Välja arvatud loomad härjavõitluseks (2) Ainult kodusead (3) Pakitult, netomaht ei tohi ületada kahte liitrit (4)Mittekonserveeritud, kontsentreeritud või pakitud, määratud ainult inimtarbimiseks (5) Vaid need, mis sisaldavad kodusea liha või söödavaid rupskeid (6) Vaid need, mis sisaldavad seaverd (7) Vaid: – kodusea lihast, söödavatest rupskitest või verest tehtud vorst – mistahes toode või konserv, mis sisaldab kodusea liha või söödavaid rupskeid Lisa B KN kood 0701 10 00 0701 90 10 0701 90 51 0701 90 59 Protokoll nr. 5 ADMINISTRATIIVVÕIMUDE VAHELISEST VASTASTIKUSEST ABIST TOLLIKÜSIMUSTES Artikkel 1. Definitsioonid Käesolevas Protokollis: a) «tolliseadusandlus» tähendab Euroopa Ühenduse ja Eesti poolt vastu võetud akte, mis reguleerivad kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende allutamist mistahes tolliprotseduuridele, kaasa arvatud keelustamise, piiramise ja kontrolli meetmetele; b) «tollimaksud» tähendab kõiki lõive, makse, makseid või teisi kohustisi, mida nõutakse sisse ja kogutakse tolliseadusandluse rakendamisel Poolte territooriumidel, kuid mis ei sisalda makseid ja kohustisi, mis on piiratud osutatud teenuste ligikaudse maksumusega; c) «taotluse esitanud võimuorgan» tähendab kompetentset administratiivorganit, mis on Poole poolt sel eesmärgil määratud ja mis esitab tolliküsimustes abipalve; d) «taotluse saanud võimuorgan» tähendab kompetentset administratiivorganit, mis on Poole poolt sel eesmärgil määratud ja mis võtab vastu abipalve tolliküsimustes; e) «üleastumine» tähendab ükskõik millist tolliseadusandluse rikkumist, aga ka ükskõik millist sellise seadusandluse rikkumise katset. Artikkel 2. Ulatus 1. Pooled aitavad üksteist oma kompetentsi piires käesolevas Protokollis toodud viisil ja tingimustel, kindlustamaks tolliseadusandluse korrektse rakendamise, eriti sellest seadusandlusest üleastumiste ärahoidmisel, avastamisel ja uurimisel. 2. Abi tolliküsimustes, nagu sätestatud käesolevas Protokollis, kehtib Poolte iga administratiivorgani kohta, mis on pädev käesoleva Protokolli rakendamiseks. See ei kahjusta reegleid, mis reguleerivad vastastikku abi kriminaalküsimustes. Ka ei hõlma see informatsiooni, mis on saadud kohtuvõimude palvel teostatud volitustel, välja arvatud juhul, kui need võimud sellega nõustuvad. Artikkel 3. Abistamine palve esitamisel 1. Taotluse esitanud võimuorgani palvel varustab taotluse saanud võimuorgan teda kogu asjassepuutuva informatsiooniga, mis võimaldab tal kindlustada tolliseadusandluse korrektse rakendamise, kaasa arvatud informatsioon operatsioonidest, mida on märgatud või plaanitsetud sellisest seadusandlusest üleastumiseks. 2. Taotluse esitanud võimuorgani palvel informeerib taotluse saanud võimuorgan teda sellest, kas ühe Poole territooriumilt eksporditud kaubad on korralikult imporditud teise Poole territooriumile, täpsustades vajaduse korral neile kaupadele rakendatud tolliprotseduure. 3. Taotluse esitanud võimuorgani palvel astub taotluse saanud võimuorgan vajalikud sammud kindlustamaks järelvalve: (a) füüsiliste või juriidiliste isikute üle, kelle kohta on mõistlikku alust uskuda, et nad sooritavad või on sooritanud tolliseadusandlusest üleastumise; (b) kohtade üle, kuhu on kaubapartiisid kokku kogutud sellisel moel, et on mõistlikku alust oletada, et neid on kavatsus tarnida operatsioonideks, mis on vastuolus teise Poole seadusandlusega; (c) nende kaupade liikumise üle, mis teadete kohaselt võivad tähelepanuväärselt suurendada üleastumisi tolliseadusandlusest; (d) transpordivahendite üle, mille kohta on mõistlikku alust uskuda, et neid kasutatakse või neid võidakse kasutada tolliseadusandlusest üleastumiseks. Artikkel 4. Spontaanne abi Vastavuses oma seadustega, määrustega ja teiste juriidiliste aktidega osutavad Pooled üksteisele ilma eelneva palveta abi, kui nad peavad seda vajalikuks tolliseadusandluse korrektseks rakendamiseks, eriti kui nad omandavad informatsiooni, mis puudutab: – operatsioone, mis on, on olnud või võiksid osutuda üleastumiseks sellisest seadusandlusest ja mis võiksid teisele Poolele huvi pakkuda; – taoliste operatsioonide läbiviimise uusi abinõusid ja meetodeid; – kaupu, mille kohta teatakse, et nad on tolliseadusandlusest olulise üleastumise subjektiks. Artikkel 5. Saatmine/teatamine Taotluse esitanud võimuorgani palvel astub taotluse saanud võimuorgan vastavuses oma seadusandlusega kõik vajalikud sammud: – saatmaks kõik dokumendid, – teatamaks kõigist otsustest, mis kuuluvad käesoleva Protokolli ulatuse alla, adressaadile, kes resideerub või on loodud tema territooriumil. Sel juhul rakendatakse artiklit 6(3). Artikkel 6. Abipalvete vorm ja sisu 1. Käesolevale Protokollile vastavad palved esitatakse kirjalikult. Palvele lisatakse tema täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui olukorra kiireloomulisus seda nõuab, võib vastu võtta ka suulisi palveid, mida tuleb aga vahetult kirjalikult kinnitada. 2. Lõikele 1 vastavad palved sisaldavad järgmist informatsiooni: (a) taotluse esitanud võimuorgani nimetus; (b) meede, mida taotletakse; (c) palve objekt ja põhjus; (d) asjasse puutuvad seadused, määrused ja muud juriidilised aktid; (e) võimalikult täpsed ja täielikud viited uurimisobjektiks olevatele füüsilistele või juriidilistele isikutele; (f) kokkuvõte vastavatest faktidest ja juba toimunud uurimistest, välja arvatud artiklis 5 toodud juhtudel. 3. Palved esitatakse taotluse saanud võimuorgani ametlikus keeles või keeles, mis on vastuvõetav sellisele võimuorganile. 4. Kui palve ei vasta formaalsetele nõuetele, võib nõuda tema parandamist või täiendamist; siiski võib toimuda ennetavate meetmete palumine. Artikkel 7. Palvete täitmine 1. Abipalve täitmiseks toimib taotluse saanud võimuorgan, või kui viimane ei saa oma nimel toimida, siis administratiivne allüksus, millele on palve sellise võimuorgani poolt saadetud, oma kompetentsi ja olemasolevate ressursside piires, nii nagu ta oleks ise toiminud või toiminud sama Poole teiste võimuorganite palvel, edastades juba tema valduses oleva informatsiooni, viies läbi vajalikud uurimistoimingud või korraldades nende läbiviimise. 2. Abipalved täidetakse vastavuses taotluse saanud Poole seaduste, määruste ja teiste juriidiliste aktidega. 3. Poole vajalike volitustega ametiisikud võivad kokkuleppel teise asjaomase Poolega ja viimase poolt esitatud tingimustel omandada taotluse saanud võimuorganilt või mõnelt teiselt võimuorganilt, mis on taotluse saanud võimuorgani haldusalas, informatsiooni üleastumistest tolliseadusandlusest, mida vajab taotluse esitanud võimuorgan käesoleva Protokolli täitmiseks. 4. Poole ametiisikud võivad kokkuleppel teise asjaomase Poolega ja viimase poolt esitatud tingimustel osaleda viimase territooriumil läbiviidavates uurimistoimingutes. Artikkel 8. Informatsiooni edastamise viis 1. Taotluse saanud võimuorgan edastab uurimistoimingute tulemused taotluse edastanud võimuorganile dokumentidena, dokumentide tõestatud koopiatena, raportitena ja muul analoogilisel kujul. 2. Lõigus 1 sätestatud dokumente võib asendada arvutisse sisestatud informatsiooniga, mis on väljastatud samal eesmärgil ükskõik millises vormis. Artikkel 9. Erandid kohustusest osutada abi 1. Pooled võivad keelduda käesolevas Protokollis sätestatud abi andmisest, kui selline toiming: (a) võib tõenäoliselt kahjustada suveräänsust, avaliku poliitika, julgeoleku või muid elutähtsaid huvisid; või (b) hõlmab muid valuuta- või maksuregulatsioone peale tollimakse puudutavaid regulatsioone; või (c) kahjustab tööstus-, kommerts- või ametisaladusi. 2. Kui taotluse esitanud võimuorgan palub abi, mida ta ise vastava palve korral pole võimeline andma, juhib ta oma palves sellele faktile tähelepanu. Sel juhul jääb taotluse saanud võimuorgani otsustada, kuidas ta sellisele palvele vastab. 3. Kui abiandmisest hoidutakse või keeldutakse, tuleb sellisest otsusest ja põhjustest viivitamata teatada taotluse esitanud võimuorganile. Artikkel 10. Kohustus säilitada konfidentsiaalsus 1. Igasugune käesoleva Protokolli kohaselt edastatud informatsioon on olenemata oma olemusest konfidentsiaalse iseloomuga. Ta allub ametliku saladuse kohustusele ja talle laieneb kaitse, mida rakendatakse samasugusele informatsioonile vastavuses teda saanud lepingupoole vastavale seadusandlusele ning vastavatele Ühenduse võimudele kehtivatele sätetele. 2. Nominatiivseid andmeid ei edastata kunagi, kui on põhjust uskuda, et edastamine või edastatud andmete kasutamine on vastuolus ühe Poole peamiste juriidiliste põhimõtetega ja eriti kui asjassepuutuv isik kannataks liigset kahju. Vastava palve olemasolul informeerib vastuvõttev Pool teavitavat Poolt edastatud informatsiooni kasutamisest ja saavutatud tulemustest. 3. Nominatiivseid andmeid võib edastada ainult tollivõimudele ja süüdistusprotsessi vajadusteks avalikele süüdistus- või kohtuorganitele. Teised isikud või võimuorganid võivad sellist informatsiooni saada ainult edastava võimuorgani eelneval loal. 4. Edastav Pool kontrollib edastatava informatsiooni õigsust. Juhul, kui ilmneb, et edastatud informatsioon oli ebatäpne, või ta tuleb kustutada, teatatakse sellest viivitamatult vastuvõtvale Poolele. Viimane on kohustatud viima täide parandused või kustutamise. 5. Kahjustamata juhtumeid, mil domineerivad avalikud huvid, võib asjassepuutuv isik palve esitamisel saada informatsiooni andmete kogumisest ja sellise kogumise eesmärkidest. Artikkel 11. Informatsiooni kasutamine 1. Saadud informatsiooni kasutatakse ainult käesoleva Protokolli eesmärkidel ja võidakse mõlema Poole sees kasutada teistel eesmärkidel vaid informatsiooni edastanud administratiivvõimu organi eelneval kirjalikul nõusolekul, alludes selle võimuorgani poolt kehtestatud mistahes piirangutele. Neid sätteid ei rakendata, kui käesoleva Protokolli eesmärkidel saadud informatsiooni võib kasutada ka narkootikumide või psühhotroopsete ainete salakaubanduse vastu võitlemiseks. Sellist informatsiooni võib artikli 2 piires edastada teistele võimuorganitele, kes on otseselt seotud narkootikumide salakaubanduse vastase võitlusega. 2. Lõige 1 ei takista informatsiooni kasutamist mistahes kohtu- või administratiivmenetluses, mis on seejärel alustatud seoses tolliseadusandluse rikkumisega. 3. Pooled võivad käesoleva Protokolli sätetega kooskõlas saadud informatsiooni ja nõutud dokumente kasutada tõendusena tõendusmaterjalides, raportites ja tunnistustes ja kohtute ette toodud menetlustes ja süüdistustes. Artikkel 12. Eksperdid ja tunnistajad Taotluse saanud võimuorgani ametnikku võib selleks antud volituse piires volitada esinema eksperdina või tunnistajana kohtu- või administratiivmenetlustes, mis käsitlevad käesoleva Protokolliga hõlmatud küsimusi teise Poole jurisdiktsiooni all, aga ka esitama sellega seotud menetluseks vajalikke objekte, dokumente või nende autentseid koopiaid. Palve esinemiseks peab sisaldama täpsustuse, millistes küsimustes ja millises positsioonis või kvalifikatsioonis ametnikku küsitletakse. Artikkel 13. Abistamise kulud Pooled loobuvad kõikidest nõuetest üksteisele, mis on seotud käesoleva Protokolli täitmisest tulenevate kulude kompenseerimisega, välja arvatud asjakohaste kulude suhtes ekspertidele ja tunnistajatele ning kirjalikele ja suulistele tõlkidele, kes ei ole sõltuvad avalikust teenistusest. Artikkel 14. Rakendamine 1. Käesoleva Protokolli rakendamine usaldatakse ühelt poolt Eesti kõrgematele tollivõimudele ja teiselt poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni kompetentsetele teenistustele või vajadusel Euroopa Liidu liikmesmaade tollivõimudele. Nad otsustavad kõikide selle rakendamiseks vajalike praktiliste meetmete ja toimingute üle, võttes arvesse andmekaitse reegleid. Nad võivad Assotsiatsiooninõukogule teha ettepanekuid täienduste osas, mida nende arvates tuleb teha käesolevasse Protokolli. 2. Pooled konsulteerivad omavahel ja informeerivad järgnevalt üksteist käesoleva Protokolli sätetega vastu võetud detailsetest rakendusreeglitest. Artikkel 15. Täiendavus 1. Käesolev Protokoll täiendab ja ei ole rakenduslikus vastuolus ühegi lepinguga vastastikusest abist, mis on sõlmitud või mida võidakse sõlmida Euroopa Ühenduse üksikute või mitmete liikmesmaade ja Eesti vahel. Ka ei välista ta selliste lepingute raames antavat laiemat vastastikust abi. 2. Kahjustamata artikli 11 sätteid, ei kahjusta sellised lepingud Ühenduse sätteid, mis puudutavad andmesidet Komisjoni kompetentsete teenistuste ja liikmesmaade tollivõimude vahel mistahes tolliküsimustes saadud, Ühendust huvitava informatsiooni kohta. LÕPPDOKUMENT Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Hollandi Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi täievolilised esindajad, Euroopa Liidu Lepingu, Euroopa Ühenduse Asutamislepingu, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse Asutamislepingu, edaspidi nimetatud «liikmesriigid» ja Euroopa Ühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Söe- ja Teraseühendus, edaspidi nimetatud «Ühendus», täievolilised esindajad, tegutsedes Euroopa Liidu raamistikus, ühelt poolt ning Eesti Vabariigi, edaspidi nimetatud «Eesti», täievolilised esindajad, teiselt poolt, kohtudes Luxembourg'is juunikuu kaheteistkümnendal päeval, tuhande üheksasaja üheksakümne viiendal aastal, kirjutamaks alla Euroopa Lepingule assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Eesti Vabariigi vahel, edaspidi nimetatud «Euroopa Leping», on vastu võtnud järgnevad tekstid: Leping ja sellele järgnevad Protokollid: Protokoll 1. Tekstiili- ja rõivatoodete kaubanduse kohta Protokoll 2. Töödeldud põllumajandustoodete kaubandusest Ühenduse ja Eesti vahel Protokoll 3. Päritolureeglitest ja administratiivtöö meetoditest Protokoll 4. Eesti ning Hispaania ja Portugali vahelise kaubavahetuse erisätetest Protokoll 5. Administratiivvõimude vahelisest vastastikusest abist tolliküsimustes Liikmesriikide ja Ühenduse ning Eesti täievolilised esindajad on vastu võtnud allpool loetletud ja Lõppdokumendile lisatud Ühisdeklaratsioonide tekstid: Ühisdeklaratsioon Lepingu artikli 36 (1) kohta Ühisdeklaratsioon Lepingu artikli 36 kohta Ühisdeklaratsioon Lepingu artikli 37 kohta Ühisdeklaratsioon Lepingu IV osa II peatüki kohta Ühisdeklaratsioon Lepingu artikli 45 (d) i kohta Ühisdeklaratsioon Lepingu artikli 65 kohta Ühisdeklaratsioon Lepingu artikli 66 kohta Ühisdeklaratsioon Lepingu artikli 114 kohta Liikmesriikide ja Ühenduse ning Eesti täievolilised esindajad märgivad samuti järgnevate, Lõppdokumendile lisatud kirjade vahetust: Meretranspordi leping kirjade vahetamise teel Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahel; Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vaheline leping kirjade vahetamise teel aafrika seakatku regionaalsuse tunnustamisest Hispaania Kuningriigis. Eesti täievolilised esindajad märgivad järgnevat, Lõppdokumendile lisatud ühepoolset deklaratsiooni: Prantsuse Valitsuse deklaratsioon. Liikmesriikide ja Ühenduse täievolilised esindajad märgivad järgnevat, Lõppdokumendile lisatud ühepoolset deklaratsiooni: Eesti Vabariigi deklaratsioon. Alla kirjutatud Luxembourg'is juunikuu kaheteistkümnendal päeval tuhande üheksasaja üheksakümne viiendal aastal. Eesti Vabariigi nimel Tiit VÄHI Belgia Kuningriigi nimel [allkiri] Taani Kuningriigi nimel [allkiri] Saksamaa Liitvabariigi nimel [allkiri] Kreeka Vabariigi nimel [allkiri] Hispaania Kuningriigi nimel [allkiri] Prantsuse Vabariigi nimel [allkiri] Iirimaa nimel [allkiri] Itaalia Vabariigi nimel [allkiri] Luksemburgi Suurhertsogiriigi nimel [allkiri] Hollandi Kuningriigi nimel [allkiri] Austria Vabariigi nimel [allkiri] Portugali Vabariigi nimel [allkiri] Soome Vabariigi nimel [allkiri] Rootsi Kuningriigi nimel [allkiri] Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimel [allkiri] Euroopa Ühenduste nimel Jacques SANTER Hans Van Den BROEK ÜHISDEKLARATSIOONID 1. Artikkel 36 (1) Kontsept «igas liikmesriigis kehtivad tingimused ja modaliteedid» sisaldab vajadusel Ühenduse reegleid. 2. Artikkel 36 Mõistet «lapsed» defineeritakse vastavalt kõnealuse maa siseriiklikule seadusandlusele. 3. Artikkel 37 Mõistet «nende perekonnaliikmed» defineeritakse vastavalt kõnealuse maa siseriiklikule seadusandlusele. 4. IV osa II peatükk Kahjustamata IV osa peatüki II sätteid, lepivad Pooled kokku selles, et ühe Poole kodanike või äriühingute kohtlemist peetakse vähemsoodsaks võrreldes teise Poole kodanike ja äriühingute suhtes kohaldatavaga juhul, kui selline kohtlemine on kas formaalselt või de facto vähemsoodsam kui teise Poole kodanikele või äriühingutele osutatud kohtlemine. 5. Artikkel 45(d)i Kahjustamata Artiklit 45, lepivad Pooled kokku, et ühtegi käesoleva Lepingu sätet ei tõlgendata keelavana Poolte õiguse suhtes kontrollida ja reguleerida, tagamaks, et füüsilisest isikust ettevõtja, kes saab kasu asutamisõigusest, efektiivselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. 6. Artikkel 65 Kontsessioonilepingut Eesti Vabariigi Valitsuse ja aktsiaseltsi Eesti Telefon vahel 16. detsembrist 1992 peetakse ühitatavaks käesoleva Lepingu artikliga 65 juhul, kui: – vastava taotluse korral ja mõistliku aja jooksul võimaldatakse alates artiklis 65 määratud kuupäevast korporatiivsetel võrgustikel ja suletud kasutajate ringil kasutada liisitud liine, hõlmates telefoniside ja andmeteenused; – alates artiklis 65 määratud kuupäevast usaldatakse reguleerivad funktsioonid telekommunikatsiooni organisatsioonist sõltumatule organile. 7. Artikkel 66 Pooled lepivad kokku, et käesolevas Lepingus tähendavad intellektuaalne, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust, kaasa arvatud autoriõigust arvutiprogrammidele ning autoriõigusega kaasnevaid õigusi; patentidega, tööstusdisainlahendustega, geograafiliste kohanimedega, sealhulgas päritolunimedega, kaubamärkidega ning teenindusmärkidega, integraalskeemide topograafiaga seotud õigusi, samuti ka kaitset tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10bis viidatud kõlvatu konkurentsi vastu ning salajase oskusteabe kaitset. 8. Artikkel 114 Pooled lepivad kokku, et Assotsiatsiooninõukogu, vastavuses käesoleva Lepingu artikliga 114, kaalub võimalust luua nõuandev organ, mis koosneks Ühenduse Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetest ning vastavatest Eesti ametnikest. Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vaheline meretranspordi leping kirjade vahetuse teel A. Kiri Ühenduselt Härra, Me oleksime tänulikud, kui te kinnitaksite, et teie Valitsus nõustub järgnevaga: Kui allkirjastati Euroopa Ühenduste ja Eesti Vabariigi vaheline vabakaubandusleping, kohustusid pooled pöörama asjakohasel viisil tähelepanu laevandusega seotud küsimustele, eriti neile, mis võiksid takistada kaubandust. Laevanduses otsitakse vastastikku rahuldavaid lahendusi, jälgides kommertsalusel põhineva vaba ja õiglase konkurentsi printsiipe. Samuti lepiti kokku, et neid küsimusi tuleb arutada ka Assotsiatsiooninõukogus. Palun võtke vastu meie kõrgeimad lugupidamisavaldused. Euroopa Liidu nimel B. Kiri Eesti Vabariigilt Härra, Mul on au teatada teie kirja kättesaamisest ja kinnitada, et mu Valitsus nõustub alljärgnevaga: «Kui allkirjastati Euroopa Ühenduste ja Eesti Vabariigi vaheline Vabakaubandusleping, kohustusid Pooled pöörama asjakohasel viisil tähelepanu laevandusega seotud küsimustele, eriti neile, mis võiksid takistada kaubandust. Laevanduses otsitakse vastastikku rahuldavaid lahendusi, jälgides kommertsalusel põhineva vaba ja õiglase konkurentsi printsiipe. Samuti lepiti kokku, et neid küsimusi tuleb arutada ka Assotsiatsiooninõukogus.» Palun võtke vastu meie kõrgeimad lugupidamisavaldused. Eesti Vabariigi Valitsuse nimel Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vaheline leping kirjade vahetamise teel aafrika seakatku regionaalsuse tunnustamisest Hispaania Kuningriigis A. Kiri Eesti Vabariigilt Härra, Mul on au viidata vabakaubanduslepingu läbirääkimiste raames toimunud aruteludele, kus käsitleti teatud Ühenduse ja Eesti vahelise põllumajandustoodete kaubandust puudutavaid meetmeid. Käesolevaga ma kinnitan, et Eesti nõustub samadel tingimustel, mis on toodud Nõukogu Otsuses 89/21/EEC 14. detsembrist 1988 ja järgnevates Komisjoni otsustes, tunnistama, et Hispaania Kuningriigi territoorium, välja arvatud Badajozi, Huelva, Sevilla ja Cordoba provintsid, on vaba aafrika seakatkust. Kahjustamata kõiki muid veterinaaria kohta käiva Eesti seadusandluse nõudeid, aktsepteerib Eesti sellised kõrvalekalded. Oleksin tänulik, kui te kinnitaksite Ühenduse nõustumist käesoleva kirja sisuga. Palun võtke vastu meie kõrgeimad lugupidamisavaldused. Eesti Vabariigi Valitsuse nimel B. Kiri Ühenduselt Härra, Mul on au teatada teie tänast kuupäeva kandva järgneva kirja kättesaamisest: «Mul on au viidata vabakaubanduslepingu läbirääkimiste raames toimunud aruteludele, kus käsitleti teatud Ühenduse ja Eesti vahelise põllumajandustoodete kaubandust puudutavaid meetmeid. Käesolevaga ma kinnitan, et Eesti nõustub samadel tingimustel, mis on toodud Nõukogu Otsuses 89/21/EEC 14. detsembrist 1988 ja järgnevates Komisjoni otsustes, tunnistama, et Hispaania Kuningriigi territoorium, välja arvatud Badajozi, Huelva, Sevilla ja Cordoba provintsid, on vaba aafrika seakatkust. Kahjustamata kõiki muid veterinaaria kohta käiva Eesti seadusandluse nõudeid, aktsepteerib Eesti sellised kõrvalekalded. Oleksin tänulik, kui te kinnitaksite Ühenduse nõustumist käesoleva kirja sisuga.» Mul on au kinnitada, et Ühendus nõustub teie kirja sisuga. Palun võtke vastu meie kõrgeimad lugupidamisavaldused. Euroopa Liidu nimel ÜHEPOOLSED DEKLARATSIOONID Prantsuse Valitsuse deklaratsioon Prantsusmaa märgib, et Euroopa Leping Eesti Vabariigiga ei laiene Euroopa Ühenduse ülemereriikide ja assotsieerunud territooriumide suhtes Euroopa Ühenduse Asutamislepingu tähenduses. Eesti Vabariigi deklaratsioon Kui Eestis kehtestatakse 1. jaanuari 1994 ja käesoleva Lepingu jõustumise vahel tollimaksud põllumajandustoodetele, rakendab Eesti käesoleva Lepingu artiklis 24(3) toodud protseduuri ja vastavaid reegleid mutatis mutandis. 1(1) Vaata lisamärkust 4(b) Kombineeritud Nomenklatuuri Grupi 27 kohta.