EE
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus
Table of Provisions (94)
Statutory Text (94 Articles)
(1) Käesolev seadus sätestab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ühine põllumajanduspoliitika) toetusabinõude rakendamise korra ja neid rakendavad asutused, riigiabina antavate täiendavate otsetoetuste andmise alused ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse.
(2) Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel antavates õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse nõudeid.
(3) .
(1) Ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõud käesoleva seaduse tähenduses on nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.08.2005, lk 1–25) artikli 3, välja arvatud lõike 2 punkti f, ning artikli 4 alusel ja korras rahastatavad abinõud.
(2) Ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamisel on pädevaks asutuseks Põllumajandusministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamiseks Euroopa Komisjonile esitatavate andmete (edaspidi turuinfo) kogumise ja töötlemise korraldab ning turuinfo Euroopa Komisjonile edastab Põllumajandusministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) .
(3) Väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist (edaspidi kolmas riik) imporditud põllumajandustoodete impordihinnad ja kogused, mille Euroopa Komisjonile esitamine on ette nähtud Euroopa Liidu asjakohastes määrustes, edastab Põllumajandusministeeriumile Maksu- ja Tolliamet.
(4) Veiseliha kohta kogutud turuinfot kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet.
(1) Põllumajandusminister võib kehtestada käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud turuinfo saamiseks andmeid esitavate isikute nimekirja ning nende ettevõtete loetelu, kust turuinfot kogutakse.
(2) Põllumajandusminister võib kehtestada põllumajandustoodete turuinfo esitamise, kogumise, töötlemise ja edastamise täpsemad nõuded ja korra ning esitatavate andmete kontrollimise korra.
Ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamisel saadud andmed edastab Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeerium või põllumajandusministri määratud riigiasutus.
(1) Euroopa Liidu määrustes sätestatud juhul peab isik või tema ettevõte osalemiseks ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõudes olema makseagentuuri poolt heaks kiidetud.
(2) Heakskiidu taotlemiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse koos nõutavate dokumentidega (edaspidi taotlus) makseagentuurile.
(3) Heakskiidu taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi .
(4) Heakskiitva otsuse, selle kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse või heakskiitmata jätmise otsuse teeb makseagentuur.
(1) Makseagentuuri akrediteerimisel täidab pädeva asutuse ülesandeid Põllumajandusministeerium.
(2) Makseagentuuri akrediteerimise täpsemad nõuded kehtestab põllumajandusminister.
(1) Ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korral täidab makseagentuuri ülesandeid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA).
(2) Makseagentuuri ülesandeid on PRIA-l õigus täita alates akrediteerimise otsuse tegemise päevast.
(1) Kontrollimisel täidavad makseagentuuri ülesandeid ka muud käesolevas seaduses nimetatud asutused (edaspidi kontrolliasutus).
(2) Makseagentuuri ja kontrolliasutuste koostöö täpsema või tema volitatud minister.
Sertifitseerimisasutus on pädeva asutuse määratud isik.
(1) Ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korral teeb otsuseid PRIA.
(2) Kui käesoleva seaduse alusel tehtud PRIA otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse otsuse ärakiri või väljavõte isikule otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga, kui Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ei ole sätestatud teisiti. Muude otsuste kohta avaldatakse teave PRIA veebilehel otsuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul, kui Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui riigi infosüsteemide andmevahetuskihis on avatud asjakohane teenus, siis riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu PRIA-le esitatud toetusabinõude rakendamise taotlusele või põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse andmete kandmise või registriandmete muutmise avaldusele ei pea lisama digitaalallkirja.
(1) Ühtset pindalatoetust on õigus taotleda põllumajandusega tegeleval füüsilisel ja juriidilisel isikul, seltsingul ning muul isikute juriidilise isiku staatuseta ühendusel (edaspidi isik), kes vastab EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1–69), sätestatud nõuetele ja kasutab vähemalt 1,00 ha põllumajandusmaad.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põllumajandusmaa pindala määramisel võetakse arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha ning mille kohta on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmed, mille kohaselt neid 2003. aastal kas kasutati põllumajanduskultuuride kasvatamiseks või püsirohumaana või mis olid põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas.
(3) Põld käesoleva seaduse tähenduses on komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artikli 2 punktis 1a sätestatud maatükk.
(4) Põllumassiiv käesoleva seaduse tähenduses on maastikul eristuvate püsivate objektide, katastriüksuse piiride või maa kasutusotstarbe piiridega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust ning millel on numberkood.
(5) Nõuded ühtse pindalatoetuse saamist taotleva isiku kasutuses oleva põllumajandusmaa ja selle kasutamise kohta .
(1) Ühtse pindalatoetuse saamiseks esitab isik PRIA-le vormikohase kirjaliku taotluse.
(2) Ühtse pindalatoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi .
(1) Kui nõuetekohaste taotluste alusel toetuskõlblikuks tunnistatud põllumajandusmaa kogupindala on suurem kui 800 000 ha, vähendatakse ühikumäära võrdeliselt, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.
(2)
(1) Energiakultuuri toetust on õigus taotleda isikul, kes kasvatab nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 5. peatükis nimetatud energiakultuuri ja vastab samas peatükis sätestatud nõuetele ning kes kasutab põllumajandusmaad ja esitab pindalatoetuse taotluse vähemalt 1 ha põllumajandusmaa kohta, mille pindala määramisel võetakse arvesse põllud pindalaga vähemalt 0,3 ha.
(2) Energiakultuuri toetuse saamiseks esitatavad lisanõuded kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 8. peatüki sätetega.
(1) Energiakultuuri toetuse saamiseks esitab isik PRIA-le vormikohase kirjaliku taotluse.
(2) Energiakultuuri toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi .
(1) Täiendavat otsetoetust on õigus taotleda isikul, kes tegeleb nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega.
(2) Nõuded täiendava otsetoetuse saamiseks kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143c sätestatud korras saadud Euroopa Komisjoni nõusolekuga. Nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi kohta.
(3) Kui täiendavat otsetoetust antakse põllumajandusmaa pindala kohta, võib seda taotleda isik, kes kasutab põllumajandusmaad ja esitab pindalatoetuse taotluse vähemalt 1 ha põllumajandusmaa kohta, mille pindala määramisel lähtutakse käesoleva seaduse § 12 lõikest 2.
(1) Täiendava otsetoetuse saamiseks esitab isik PRIA-le vormikohase kirjaliku taotluse.
(2) Täiendava otsetoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi .
(1) Täiendava otsetoetuse ühikumäära põllumajandusmaa hektari ja põllumajanduslooma kohta kehtestab põllumajandusminister. Ühikumäära võib kehtestada põllumajanduskultuuri või loomaliigi kohta. Ühikumäära kehtestamisel võetakse aluseks EL Nõukogu määruse 1782/2003/EÜ artiklis 143 c ettenähtud toetuse määr ja ühtse pindalatoetuse ühikumäär.
(2) Kui toetuskõlblikuks tunnistatud põllumajandusmaa kogupindala või põllumajandusloomade arvu alusel arvestatud toetussumma ületab EL Nõukogu määrusest 1782/2003/EÜ tuleneva pindala või lubatud maksimaalse toetussumma, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvestatud ühikumäära võrdeliselt, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.
(1) Täiendava otsetoetuse taotlus jäetakse rahuldamata
1) kui taotleja ei tegele ega ole tegelnud põllumajandusliku tegevusega, ei kasvata ega ole kasvatanud toetuskõlblikke loomi ega põllumajanduskultuure;
2) kui taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;
3) komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklis 51 ja artikli 59 lõikes 2 nimetatud rahuldamata jätmise alustel, arvestades sama määruse artiklis 68 sätestatud erandeid;
4) ei vasta muudele toetuse saamise nõuetele.
(2) Täiendavat otsetoetust vähendatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 796/2004 sätestatud alustel.
(3) Veise ja ute kasvatamise täiendava otsetoetuse vähendamise alused .
Täiendavat otsetoetust rahastatakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile ettenähtud vahenditest ja Euroopa Komisjoni kinnitatud programmis «Eesti maaelu arengukava (2004–2006)» selleks ettenähtud vahenditest.
(1) Kasutustoetuse rakendamise korral kontrollib põllumajandustoodete vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele, toodete hoiu- ja säilitusruumide nõuetekohasust ning teise liikmesriiki toimetamise korral väljastab vastavalt oma pädevusele kvaliteedisertifikaadi Veterinaar- ja Toiduamet.
(2) Põllumajandusminister võib kehtestada kasutustoetuse saamist võimaldavate põllumajandustoodete üle arvestuse pidamise korra.
(1) Kasutustoetuse saamiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le.
(2) Komisjoni määruses (EÜ) nr 1898/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses koore, või ja kontsentreeritud või realiseerimise meetmetega ühenduse turul (ELT L 308, 25.11.2005, lk 1–63), sätestatud alandatud hinnaga või müügi puhul toetuse andmise korral võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister kehtestada nende isikute nimekirja, kellele toetuse taotleja võib alandatud hinnaga võid müüa.
(3) Kasutustoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, taotluse vormi ning menetluse ajal väljastatavate dokumentide ning toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide vormid .
(4) .
(1) Töötlemistoetuse rakendamise korral kontrollib põllumajandustoodete vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele ning toodete hoiu- ja säilitusruumide nõuetekohasust vastavalt oma pädevusele PRIA.
(2) Põllumajandusminister võib kehtestada nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põllumajandustoodete hoiu- ja säilitusruumide kohta ning toodete üle arvestuse pidamise täpsema korra.
(1) Töötlemistoetuse saamiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le.
(2) .
(1) Vabariigi Valitsusel või tema volitatud ministril on õigus määrata , et piima ja piimatooteid, mille pakkumiseks antakse koolipiimatoetust, pakutakse lisaks Euroopa Komisjoni määruses 2707/2000/EÜ, milles sätestatakse EL Nõukogu määruse 1255/1999/EÜ rakenduseeskirjad seoses haridusasutuste õpilaste piima ja teatavate piimatoodetega varustamise puhul antava ühenduse abiga (ELT L 311, 12.12.2000, lk 37–42) nimetatud isikutele ka gümnaasiumiõpilastele ning põhihariduse baasil kutseõppeasutuses õppivatele õpilastele.
(2) Võttes arvesse Euroopa Komisjoni määruse 2707/2000/EÜ lisas I toodud loetelu, .
(3) , lähtudes selleks otstarbeks riigieelarves eraldatud vahenditest.
(4) Euroopa Komisjoni määruse 2707/2000/EÜ artikli 14 lõikes 1 nimetatud juhul abisaaja makstava maksimaalse hinna kehtestab põllumajandusminister.
(1) Koolipiimatoetuse saamiseks esitab koolipiimatoetuse taotleja vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le.
(2) Koolipiimatoetuse taotluse võib esitada õppeasutus, õppeasutust või õppeasutusi esindav isik, linna- või vallavalitsus enda territooriumil paiknevate koolide nimel ning piimatoodete pakkuja (edaspidi koolipiimatoetuse taotleja).
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õppeasutust või õppeasutusi esindav isik, linna- või vallavalitsus või piimatoodete pakkuja võib koolipiimatoetust taotleda, kui ta on selles õppeasutuse või õppeasutustega kirjalikult kokku leppinud.
(4) Vabariigi Valitsus võib otsustada koolipiimatoetuse osaliselt varem välja maksta (ettemaks). Põllumajandusminister võib kehtestada koolipiimatoetuse ettemaksmise täpsema korra.
(5) Koolipiimatoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotluse vormi .
(6) Koolipiimatoetuse alusel rahastatavate toodete vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele kontrollib vastavalt oma pädevusele Veterinaar- ja Toiduamet.
(1) Nende põllumajandustoodete koostisosade sisalduse, mille turustamisotstarbeliseks tootmiseks (edaspidi tootmine) on kehtestatud tootmiskvoot või riiklik kogus, määrab põllumajandusministri volitatud laboratoorium.
(2) .
(1) Nende põllumajandustoodete tootmiseks, mille kohta on kehtestatud tootmiskvoot või riiklik kogus, esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le.
(2) .
(3) .
.
.
(1) Kokkuostetavate põllumajandustoodete vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele, käitleja käitlemisruumide, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumide, ning sekkumiskeskuste ja -ladude nõuetekohasust kontrollivad vastavalt oma pädevusele Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusuuringute Keskus.
(2) Sekkumiskokkuostu korral sekkumistoote pakkumisel teise liikmesriiki väljastab vastavalt oma pädevusele kvaliteedisertifikaadi Veterinaar- ja Toiduamet.
(1) Sekkumiskokkuostu korral hoitakse kokkuostetud tooteid nõuetekohases sekkumiskeskuses või -laos PRIA-ga sõlmitud asjakohases lepingus ettenähtud tingimustel.
(2) Nõuded sekkumiskeskuse ja -lao kohta .
(1) Põllumajandustoodete sekkumiskokkuostu korral esitab isik vormikohase kirjaliku pakkumise PRIA-le.
(2) Pakkumise vormi .
(3) .
(4) Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 824/2000/EÜ, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (ELT L 100, 20.04.2000, lk 31–50), artikli 8 lõikele 2 sekkumiskokkuostuks pakutava teravilja ja Euroopa Komisjoni määruse 2131/93/EMÜ, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused (ELT L 191, 31.07.1993, lk 76–80), artikli 7 lõikele 2 sekkumisvarudest eksporditud teravilja puhul madalaima veokulude hüvitamise piirmäära .
Eraladustatavate põllumajandustoodete vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele ning toodete hoiu- ja säilitusruumide nõuetekohasust kontrollib ning teise liikmesriiki toimetamise korral väljastab vastavalt oma pädevusele kvaliteedisertifikaadi Veterinaar- ja Toiduamet.
(1) Põllumajandustoodete eraladustamise korral esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse või eraladustamislepingu sõlmimise taotluse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise korral sõlmib isikuga eraladustamislepingu PRIA.
(3) Eraladustamise nõuded hoiu- ja säilitusruumide kohta, milles eraladustatavaid põllumajandustooteid hoitakse ning pakkumise ja eraladustamislepingu sõlmimise taotluse vormid .
(4) .
(1) Puu- ja köögivilja ning elustaimede ja lillede kvaliteedinõuetele vastavuse kontrolli puhul väljaspool jaemüügi etappi täidab pädeva asutuse ja kontrolliasutuse ülesandeid Taimetoodangu Inspektsioon.
(2) Jaemüügi etapis täidab kontrolliasutuse ülesandeid Tarbijakaitseamet.
(1) Puu- ja köögivilja turukorralduses osalemiseks peab toetust taotlev tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit olema tunnustatud. Tunnustamise taotlemiseks esitab isik PRIA-le vormikohase kirjaliku taotluse. Kui taotluse esitab äriühing, siis tootjaorganisatsiooni liikmena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse osanikku või aktsionäri.
(2) Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamisega seotud otsuseid teeb PRIA.
(3) Tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise nõuded ning korra ja taotluse vormi .
(4) Eeltunnustamise ja eeltunnustamise toetamise nõuded, taotlemise korra ning taotluse vormi .
(1) Tootjaorganisatsiooni toetuse saamiseks esitab tootjaorganisatsioon vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le. Toetuse taotlemiseks peab tootjaorganisatsioonil olema PRIA kinnitatud tegevuskava.
(2) Tegevuskava kohta esitatavad nõuded ja tegevuskava muutmise korra .
(3) Tootjaorganisatsiooni toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi .
(4) Tootjaorganisatsiooni tegevuseks asutatud fondi (edaspidi tegevusfond) võib tootjaorganisatsioon hallata üksnes finantsasutuse pangakonto kaudu.
(1) Euroopa Komisjoni määruse 103/2004, millega kehtestatakse EL Nõukogu määruse 2200/96/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektori sekkumiskorra ja turult kõrvaldamise toimingute suhtes (ELT L 16, 23.01.2004, lk 3–19), artikli 2 tähenduses turult tagasivõetud ja müüki mittepandud (edaspidi turult tagasivõetud) puu- ja köögivilja väärtuse ja tagasivõtuga kaasnevate kulude osalise hüvitise (tagasivõtuhüvitis) saamiseks esitab tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit vormikohase taotluse PRIA-le.
(2) Taotluse vormi .
(3) Heategevusühing, kes soovib osaleda turult tagasivõetud ja müüki mittepandud puu- ja köögivilja jaotamises, peab olema Põllumajandusministeeriumi poolt heaks kiidetud.
(4) Heategevusühingu heakskiidu taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra .
(5) .
(1) Põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete Eestisse importimise ja Eestist eksportimise korral kontrollib Maksu- ja Tolliamet impordi- ja ekspordilitsentside ning muude nõutud dokumentide olemasolu ja nõuetekohasust, kauba vastavust litsentsile, ekspordideklaratsioonile ja seestöötlemise sertifikaadile ning toodete päritolu, sisenemishinnasüsteemi ja tariifikvootide rakendamist ning töödeldud põllumajandustoodete kooskõla käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud retseptiga.
(2) Euroopa Liidu määrustes ettenähtud juhtudel kontrollib põllumajandustoodete nõuetekohasust nende eksportimisel ja väljastab asjakohase tõendi ning kontrollib töötlemiseks ettenähtud imporditud veiseliha sihipärast kasutamist Veterinaar- ja Toiduamet.
(1) Impordi- või ekspordilitsentsi, eksporditoetuse või seestöötlemise sertifikaadi ja mõne toote puhul ka impordiõiguse saamise taotluse esitab isik PRIA-le.
(2) .
(1) Eksporditoetuse taotlemise aluseks on taotleja vormikohane kirjalik taotlus, mille Maksu- ja Tolliamet edastab pärast põllumajandustoodete eksporti viivitamata PRIA-le. Ettemaksu ja teise liikmesriigi kaudu ekspordi puhul esitab Maksu- ja Tolliamet taotluse PRIA-le viivitamata pärast ekspordideklaratsiooni kinnitamist.
(2) Taotluse vormi .
(3) Isik, kes soovib taotleda toetust töödeldud põllumajandustoote ekspordiks, võib PRIA-le esitada vormikohase kirjaliku retsepti, milles on näidatud selles põllumajandustootes sisalduvad tooted, mille kohta toetust antakse, ja nende kogus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud retsepti vormi .
(5) .
(1) Ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevaid maaelu arengu toetusi (edaspidi maaelu arengu toetus) antakse Euroopa Komisjoni kinnitatud programmi «Eesti maaelu arengukava (2004–2006)» alusel ja korras. Toetuste andmise korraldavad ja toetuse saamiseks esitatud taotluste nõuetekohasust kontrollivad selles programmis ettenähtud asutused.
(2) Millist liiki maaelu arengu toetust eelarveaastal antakse ja millist liiki tegevusi eelarveaastal toetatakse ning maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse .
(3) Maaelu arengu toetuse taotlemise ja saamise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist või selle tegevuse toetamist ei ole eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ette nähtud.
(1) Maaelu arengu toetust on õigus taotleda isikul, kes vastab käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmis ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) . Nimetatud nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi kohta.
(3) Põllumajandusminister võib kehtestada täpsemad nõuded käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmis toodud üldiste keskkonnanõuete kohta.
(1) Maaelu arengu toetuse saamiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse või pindalapõhiste toetuste puhul käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohase taotluse PRIA-le. Maaelu arengu toetust taotletakse ja taotlusi menetletakse käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmi ja käesoleva seaduse kohaselt.
(2) Maaelu arengu toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, taotluse vormi, toetuse vähendamise alused ja eraldi määrad iga toetusliigi kohta ning taotluse rahuldamata jätmise alused . Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada eraldi iga toetusliigi kohta.
(3) Maaelu arengu toetuse andmise alused ja korra põllumajandusettevõtte üleandmise ning toetuskõlbliku maa pindala muutumise korral kehtestab põllumajandusminister.
(4) Põllumajandusminister võib kehtestada maaelu arengu toetuse taotluse hindamise korra. Nimetatud korras võib ette näha kriteeriume, mille alusel hinnatakse taotluse, taotleja ja tema tegevuse vastavust käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmis ning käesolevas seaduses ettenähtud nõuetele. Hindamise korra võib kehtestada eraldi iga toetusliigi kohta.
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ettenähtud ja käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud alustel.
(2) Maaelu arengu toetust vähendatakse Euroopa Komisjoni määruses 796/2004/EÜ ettenähtud ja käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud alustel.
(3) Maaelu arengu toetust ei maksta, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui taotleja ei ole täitnud toetuse saamise eelduseks olevaid tingimusi.
(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 kohaselt antakse tehnilist abi arengukava elluviimiseks.
(2) Tehnilist abi on õigus taotleda arengukava elluviimisega tegeleval riigiasutusel, sealhulgas korraldusasutusel ja makseagentuuril, ning kontrolliasutusel.
(3) Täpsemad nõuded tehnilise abi taotlejale ja kavandatavale tegevusele, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse vormi ning taotluse rahuldamata jätmise alused .
maaelu arengu toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetatud objektide tähistamise ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) osalusele viitamise korra ning arengukava seire ja hindamise korra.
(1) Vastavalt EL Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.06.1999, lk 80–102) artiklile 33e antakse tehnilist abi käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmi elluviimiseks.
(2) Tehnilist abi on õigus taotleda käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmi elluviimisega tegeleval riigiasutusel, sealhulgas makseagentuuril ja pädeval asutusel.
(3) Täpsemad nõuded tehnilise abi taotlejale ja kavandatavale tegevusele, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse vormi ning taotluse rahuldamata jätmise alused kehtestab põllumajandusminister.
Põllumajandusminister võib kehtestada maaelu arengu toetuste kasutamise ning käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud programmi seire ja hindamise korra. Seire korra ja hindamise korra võib kehtestada eraldi.
(1) Ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevaid maaelu arengu toetusi antakse Euroopa Komisjoni otsusega kinnitatud «Eesti maaelu arengukava 2007–2013» (edaspidi arengukava) alusel ja korras.
(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 75 lõikes 1 nimetatud korraldusasutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium.
(3) Toetuse saamiseks esitatud nõuetele vastavust kontrollivad PRIA ning arengukavas nimetatud isikud ja asutused selles ettenähtud ulatuses.
(4) PRIA võib metsanduse valdkonna toetuse taotluste menetlemiseks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu eraõigusliku juriidilise isikuga, kellel on küllaldane kogemus metsanduse valdkonna toetuste menetlemisel.
(5) igaks eelarveaastaks antavate maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused ning määrab maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse.
(6) Maaelu arengu toetuse taotlemise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist või selle tegevuse toetamist ei ole eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel ette nähtud.
(1) Maaelu arengu toetust on õigus taotleda isikul, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele.
(2) maaelu arengu toetuse saamiseks nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta ning nende piirkondade loetelu, kus maaelu arengu toetust antakse. Nimetatud nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta.
(1) Maaelu arengu toetuse saamiseks esitab taotleja vormikohase kirjaliku taotluse PRIA-le või käesoleva seaduse § 453 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isikule. Maaelu arengu toetust taotletakse ja taotlust menetletakse arengukava ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.
(2) Maaelu arengu toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, taotluse vormi, toetuse määra ja suuruse ning vajaduse korral abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta, toetuse vähendamise alused ja korra, toetuse väljamaksmise ja vastuvõtmise korra, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja korra ning nõuded toetuse saajale . Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta.
(3) Maaelu arengu toetuse andmise alused ning toetuse andmise täpsema korra põllumajandusettevõtte ja kohustuse üleandmise või asendamise ja toetuskõlbliku maa pindala, loomade arvu või investeeringuobjekti muutumise korral .
(1) Kui arengukavas on ette nähtud nõuetele vastavate taotluste hindamine, kontrollib PRIA või käesoleva seaduse § 453 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust, eelnevalt taotleja ja taotluse vastavust nõuetele.
(2) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele, taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust või taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb PRIA või käesoleva seaduse § 453 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust, taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab Põllumajandusministeerium, PRIA, maavanem, nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 62 nimetatud kohalik tegevusgrupp või käesoleva seaduse § 453 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust, käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud hindamiskriteeriumide alusel.
(4) maaelu arengu toetuse taotluse hindamiskriteeriumid ja taotluse hindamise korra. Nimetatud korras nähakse ette kriteeriumid, mille alusel hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise korra võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi ja toetatava tegevuse kohta.
(1) Kui nõuetele vastavad taotlused on käesoleva seaduse § 456 kohaselt hinnatud, rahuldatakse
1) hindamise tulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus;
2) hindamise tulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused;
3) kõik taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumide miinimumnõuetele.
(2) Hindamise tulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse koostamisel eelistatakse võrdsete näitajatega taotluste korral taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem, taotlust, millel on suurem omafinantseeringumäär, ajaliselt varem esitatud taotlust või kohaldatakse muid käesoleva seaduse § 455 lõike 2 ning § 456 lõike 4 alusel kehtestatud taotluse eelistamise võimalusi.
(3) Kui arengukavas ei ole ette nähtud nõuetele vastavate taotluste hindamist, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused toetuse liigi või toetatava tegevuse rahastamise eelarve piires.
(4) Taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA või käesoleva seaduse § 453 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui
1) taotleja või taotlus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele;
2) toetuse liigi või tegevuse rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust;
3) nõuetele vastavat taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatu kohaselt;
4) taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
5) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust;
6) taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
(6) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotletud summat taotleja nõusolekul vähendada ja taotlust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses nimetatud tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(7) Maaelu arengu toetust vähendatakse komisjoni määrustes (EÜ) nr 796/2004 ja (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), ettenähtud ja käesoleva seaduse § 455 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud alustel.
(8) Maaelu arengu toetust ei maksta, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise eelduseks olevaid tingimusi.
(1) Enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Kui vaie esitatakse käesoleva seaduse § 453 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isiku otsuse või toimingu peale, lahendab vaide PRIA või tema volitusel käesoleva seaduse § 453 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik.
(3) Vaie lahendatakse vaide vastuvõtmisest arvates 30 kalendripäeva jooksul.
Veterinaar- ja taimetervise meetmete rakendamise kulutuste osaliseks hüvitamiseks esitavad taotluse Euroopa Komisjonile vastavalt oma pädevusele Taimetoodangu Inspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet.
(1) EL Nõukogu määruse 2826/2000/EÜ põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul (EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2–6) ning EL Nõukogu määruse 2702/1999/EÜ põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 7–10) alusel kehtestatud teavitamis- ja müügiedendamismeetmete ning muude erimeetmete rakendamiseks väljakuulutatud programmikonkursil osalemiseks esitab isik asjakohase programmi Põllumajandusministeeriumile, kes otsustab selle nõuetekohasuse ja Euroopa Komisjonile edastamise või edastamata jätmise ning täidab muud Euroopa Liidu asjakohastes määrustes liikmesriigile pandud ülesanded.
(2) Põllumajandusminister võib kehtestada teavitamis- ja müügiedendamismeetmete ning muude erimeetmete rakendamise täpsemad nõuded ja korra.
(1) Põllumajandusminister võib kehtestada ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamiseks põllumajandustoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning toodete nendele nõuetele vastavuse määramise analüüsi- ja muud meetodid ning korra.
(2) .
(3) Põllumajandustoodete koostis- ja kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramise analüüsid tehakse põllumajandusministri volitatud laboratooriumis.
(3<sup>1</sup>) Analüüside tegemiseks volitatud laboratooriumile esitatavad nõuded, volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse taotlemise korra ja volitamise kriteeriumid .
(3<sup>2</sup>) Analüüsitulemuste vaidlustamise korral võib analüüsi teha Veterinaar- ja Toiduameti valitud laboratooriumis, kui lisaanalüüsi tegemiseks puudub volitatud laboratoorium.
(4) täpsemad nõuded põllumajandustoodete pakendamise ja märgistamise kohta põllumajandustoodete liikide kaupa.
(5) Põllumajandustoodete vastavust Euroopa Liidu määrustes turukorralduslikel eesmärkidel põllumajandustoodetele kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning märgistuse, sealhulgas nimetuse nõuetele kontrollivad Veterinaar- ja Toiduamet ning Tarbijakaitseamet vastavalt toiduseaduses sätestatud pädevusele.
(1) Ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõude rakendamiseks täpsemad nõuded rümpade kvaliteediklasside kohta ning rümpade nõuetele vastavuse määramise ulatuse, meetodid ja korra . Nimetatud ulatuse, meetodid ja korra võib kehtestada põllumajandusloomade liikide kaupa.
(2) Rümba kvaliteediklasse võib määrata isik, kes on läbinud rümpade kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramise koolituse ning saanud Veterinaar- ja Toiduametilt sellekohase tunnustuse.
(3) Tunnustuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra .
(4) Loomarümpade kvaliteediklasside määramise nõuetekohasust kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet.
(1) Euroopa Liidu määrustes ettenähtud puu- ja köögiviljade ning lillede kvaliteet peab vastama Euroopa Liidu asjakohaste määruste nõuetele. Põllumajandusminister võib kehtestada kvaliteedinõuetele vastavuse nõude erisused.
(2) Puu- ja köögivilja kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimise korra .
(3) .
(4) Enesekontrolli ja erimärgistuse loa saamiseks esitab isik vormikohase kirjaliku taotluse Taimetoodangu Inspektsioonile.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa taotlemise korra ja taotluse vormi .
(6) Enesekontrolli ja erimärgistuse loaga ning isiku koolitamisega seotud otsuseid teeb Taimetoodangu Inspektsioon.
(7) Kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimiseks vajaliku teabe hoidmiseks asutab Taimetoodangu Inspektsioon puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu.
(1) EÜ Nõukogu määruse 2204/90/EMÜ, millega sätestatakse piima- ja piimatooteturu ühise korralduse täiendavad üldised eeskirjad juustu kohta (EÜT L 201 31.07.1990, lk 7–8), artiklis 1 nimetatud loa taotlemise ja taotluse läbivaatamise korra kehtestab põllumajandusminister.
(2) Otsuse loa andmise või andmata jätmise kohta teeb Veterinaar- ja Toiduamet.
Põllumajandusminister võib kehtestada lindude pidamisviiside miinimumnõuete lisanõudeid, arvestades Euroopa Komisjoni määruse 1538/91/EMÜ, millega kehtestatakse määruse 1906/90/EMÜ (teatavate kodulinnuliha turustusstandardite kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 143, 07.06.1991, lk 11–22), artikli 10 lõikes 3 sätestatut.
(1) EÜ Nõukogu määruste 2081/92/EMÜ põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (EÜT L 208, 24.07.1992, lk 1–8) artikli 6 ning 2082/92/EMÜ põllumajandustoodete ja toiduainete eripärasertifikaatide kohta (EÜT L 208, 24.07.1992, lk 9–14) artikli 9 alusel registreeritud nimetusi kandvate toodete registreeritud spetsifikatsioonile vastavuse kontrollimisel väljaspool jaemüügi etappi täidab kontrolliasutuse ülesandeid Veterinaar- ja Toiduamet.
(2) EÜ Nõukogu määruste 2081/92/EMÜ artikli 6 ja 2082/92/EMÜ artikli 9 alusel registreeritud nimetusi kandvate toodete nõuetekohasuse kontrollimisel täidab kontrolliasutuse ülesandeid väljaspool jaemüügi etappi Veterinaar- ja Toiduamet ning jaemüügi etapis Tarbijakaitseamet.
(3) Alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kasutamise korral on järelevalve teostajad sätestatud alkoholiseaduse §-s 49.
(4) Geograafiliste tähiste, päritolunimetuste ja traditsioonilise eritunnusega toodete nimetuste registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra .
(1) Nõuandekeskusena võib tegutseda juriidiline isik, kes vastab EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ sätestatud nõuetele ning keda on tunnustanud põllumajandusminister.
(2) Põllumajandusminister võib nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 sätestatud nõuete kohase põllumajandusnõuande süsteemi loomiseks ja toimimise tagamiseks, sealhulgas riigipoolsete meetmetega seotud teabe edastamise ja kvaliteetse nõuande kättesaadavuse tagamiseks, sõlmida halduslepingu põllumajandustootjaid, põllumajandussaaduste töötlejaid ning põllumajandusele teenuseid osutavaid isikuid ja nende ühendusi esindava mittetulundusühinguga, kellel on küllaldane kogemus põllumajandusnõuande valdkonnas (edaspidi koordineeriv keskus).
(3) Lisanõuded taotlejale ja nõuandekeskusele, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise korra . Põllumajandusminister võib tunnustada nõuandekeskuseks ka koordineeriva keskuse.
(4) Põllumajandusminister hindab vastavalt hindamiskriteeriumidele nõuetekohaseks tunnistatud taotlusi ning teeb nõuandekeskuse tunnustamise otsuse või tunnustamisest keeldumise otsuse. Taotluste hindamise korra ja hindamiskriteeriumid
(5) Nõuandekeskuseks saamise taotluse hindamiseks võib põllumajandusminister moodustada komisjoni ning kehtestada selle töökorra. Põllumajandusminister kutsub komisjonis osalema ka põllumajandustootjaid esindavate mittetulundusühingute esindajaid.
(6) Põllumajandusminister tunnistab nõuandekeskuse tunnustamise otsuse kehtetuks, kui nõuandekeskus
1) on esitanud sellekohase taotluse;
2) on esitanud enda või oma tegevuse kohta valeandmeid;
3) ei vasta nõuandekeskusele esitatud nõuetele;
4) ei võimalda teostada järelevalvet.
(7) Nõuandekeskuses võib konsulendina tegutseda isik, kellele on kutseseaduse alusel ja korras omistatud konsulendi kutsekvalifikatsioon. Nõuandekeskuses ei tohi konsulendina tegutseda veterinaarravimite, mineraalväetiste, taimekaitsevahendite või põllumajandustehnika müügi või põllumajandussaaduste kokkuostu alal tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja ning sellisel tegevusalal tegutseva äriühingu juhatuse liige või äriühingut juhtima õigustatud muu isik ja äriühingu töötaja ning Põllumajandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse ametnik või maaparanduse järelevalvetöötaja.
(1) Nende turukorraldusabinõude puhul, mille rakendamise korral näevad Euroopa Liidu määrused ette kohustise täitmise tagamiseks tagatise andmise, esitatakse tagatis PRIA-le.
(2) Tagatise võib PRIA-le esitada järgmisel viisil
1) PRIA pangakontole kantud deposiidina;
2) garantiina.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagatist ei nõuta, kui riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus esitab kinnituse enda kohustuse täitmise kohta.
(4) Tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise täpsema korra .
(1) Põllumajandustootjate majandustegevuse analüüsimiseks vajalikud andmed kogub põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi põllumajandusministri valitud asutus.
(2) Põllumajandusliku raamatupidamise andmeid esitavate põllumajandustootjate arvu ja nende valimise kava kinnitab põllumajandusministri moodustatud komisjon.
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 138/2004/EÜ, mis käsitleb ühenduse põllumajanduse raamatupidamisarvestust (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 033, 05.02.2004, lk 1–87), lisas II nimetatud põllumajanduse majandusliku arvestuse näitajate kohta koondab Põllumajandusministeerium käimasoleva kalendriaasta esialgsed tulemused sama aasta novembriks ja eelnenud kalendriaasta tulemused järgmise aasta jaanuariks ning Statistikaamet eelnenud kalendriaasta lõpptulemused järgmise aasta septembriks.
(1) .
(2) Registri vastutav töötleja on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötleja PRIA.
(1) Registrisse kantakse
1) ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamisel antavate toetuste taotlejate ja toetuste andmed;
2) isikule määratud tootmiskvoodi ja selle täitmise andmed;
3) impordi- ja ekspordilitsentside ning eksporditoetuse ja seestöötlemise sertifikaatide taotlejate andmed;
4) põllumassiivi kasutamise, piiripunktide ja põllumassiivi pindala andmed ning põllumassiivi tunnused;
5) käesoleva seaduse alusel heakskiidetud isikute ja nende ettevõtete andmed;
6) sekkumiskeskuste ja sekkumisladude andmed;
7) käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud retsepti ning seda kasutavate isikute andmed;
7<sup>1</sup>) säilitamisele kuuluva püsirohumaa andmed;
8) muud andmed.
(2) Põllumassiivi tunnus käesoleva seaduse tähenduses on põllumassiivi identifitseerimiseks ettenähtud numberkood.
(3) Põllumassiivi piirid ja tunnused kantakse põllumassiivi kaardile. Põllumassiivi kaart koostatakse maakatastriseaduse §-s 141 sätestatud aluskaartide alusel. Põllumassiivi kaart on registri osa.
(4) Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise korra .
(1) Isik, kes esmakordselt taotleb käesoleva seaduse alusel ja korras kas toetust, tootmiskvoodi või riikliku koguse määramist, impordi- või ekspordilitsentsi, eksporditoetuse või seestöötlemise sertifikaati või esitab pakkumise või taotleb eelnevat heakskiitu toetusabinõudes osalemiseks, esitab enda registrisse kandmise avalduse PRIA-le.
(2) Isik, kelle registriandmed on muutunud, peab esitama PRIA-le registrikande muutmise avalduse andmete muutumisest alates 15 tööpäeva jooksul.
(3) Andmed kantakse registrisse avalduse saamisest alates 15 tööpäeva jooksul.
(4) PRIA keeldub kande tegemisest, kui isik on esitanud valeandmeid. Kande tegemata jätmisest teatab PRIA taotlejale sellekohase otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul.
(5) Isiku avalduseta kantakse registrisse andmed põllumassiivide kasutamise, piiripunktide ja põllumassiivide pindalade kohta ning põllumassiivide tunnused, samuti muud §-s 59 toodud andmed.
(1) Registriandmetega võib tutvuda riiklikku järelevalvet teostav järelevalveasutus ja isik, kelle sellekohane õigus on sätestatud seadusega, ning isik, kellel on õigustatud huvi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus saada registrikannete ärakirju.
Käesoleva seaduse alusel avalikustatakse PRIA veebilehel järgmised andmed
1) toetust saanud isiku nimi ja maakond, kus on tema elu- või asukoht, ning saadud toetuse liik ja toetuse summa;
2) põllumassiivide andmed ning põllumassiivide kaardid;
3) isikule määratud tootmiskvoodi ja riikliku koguse suurus;
4) taotleja poolt säilitamisele kuuluva püsirohumaa pindala ning järgneval kalendriaastal uuesti rajatava püsirohumaa pindala;
5) säilitamisele kuuluva püsirohumaa pindala põllumassiivide lõikes.
(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele PRIA, Veterinaar- ja Toiduamet, Taimetoodangu Inspektsioon, Tarbijakaitseamet, Põllumajandusuuringute Keskus, Maksu- ja Tolliamet, käesoleva seaduse § 453 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik käesolevas seaduses ja asjakohastes EL õigusaktides sätestatu kohaselt, Keskkonnaamet, piirkondlikud maaparandusbürood, Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo, riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnajärelevalve asutused ning alkoholiseaduse §-s 49 sätestatud järelevalveasutused.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimist käsitatakse riikliku järelevalve teostamisena. Nõuetele vastavust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide, andmekogude ning kohapealse kontrolli alusel.
(2<sup>1</sup>) Veterinaar- ja Toiduamet ning Tarbijakaitseamet teostavad käesoleva seaduse § 48 lõikes 5 sätestatud riiklikku järelevalvet toiduseaduses sätestatud alusel ja korras.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodule on riikliku järelevalve teostamine ka Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastamissüsteemiga otse või kaudselt seotud toetusraha saavate ja maksvate isikute kontrollimine. Nimetatud kontrolli puhul on eriasutuseks PRIA selleks määratud struktuuriüksus ning eriasutuse ülesandeid täidab Maksu- ja Tolliameti selleks määratud struktuuriüksus vastavalt oma pädevusele.
(4) PRIA osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile kontrolli teostamisel ametiabi.
(5)
(6) .
(7) Käesoleva seaduse § 54 lõikes 2 nimetatud mittetulundusühinguga sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Põllumajandusministeerium.
(8) Käesoleva seaduse § 54 lõikes 2 nimetatud mittetulundusühinguga sõlmitud halduslepingu ühepoolse lõpetamise korral ning muu sellise asjaolu ilmnemise korral, mis takistab mittetulundusühingul halduslepingu edaspidist täitmist, antakse lepingu täitmisega seotud materjal viivitamata üle Põllumajandusministeeriumile, kes korraldab haldusülesande edasise täitmise.
(9) Käesoleva seaduse § 453 lõike 4 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet PRIA.
(10) Käesoleva seaduse § 453 lõike 4 alusel sõlmitud halduslepingu ühepoolse lõpetamise korral ning muu sellise asjaolu ilmnemisel, mis takistab halduslepingu sõlminud isikul halduslepingut edaspidi täita, antakse lepingu täitmisega seotud materjal viivitamata üle PRIA-le, kes korraldab haldusülesande edasise täitmise.
(1) Käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud asutuste järelevalveametnikud ja järelevalvetöötajad (edaspidi järelevalveametnik) teostavad järelevalvet oma pädevuse piires. Järelevalveametnikul on õigus
1) nõuda ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamiseks andmeid, dokumente ja muid materjale;
2) saada kirjalikke ja suulisi seletusi;
3) järelevalve teostamiseks siseneda ja viibida kontrollitava isiku kasutuses olevates ruumides või territooriumil;
4) teha ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.
(2) Järelevalvetoimingu tulemuste kohta koostab järelevalveametnik kontrollakti. Toetuse andmisega seonduvate järelevalvetoimingute tulemuste kohta koostatud kontrollaktis teeb järelevalveametnik ettepaneku taotluse rahuldamata jätmiseks või edasi menetlemiseks.
(3) Järelevalveametnik peab järelevalvetoimingu tegemise ajal vajaduse korral või taotleja nõudmisel kandma taotleja antud eri- või kaitseriietust.
(4) Põllumajandusminister võib kehtestada järelevalvetoimingute loetelu, mille tegemise ajal peab kandma eri- või kaitseriietust, mille ostmise kulud kaetakse riigieelarvest.
(1) Õigusrikkumise avastamise korral võib järelevalveametnik teha ettekirjutuse, milles
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
2) esitab õigusrikkumise lõpetamise nõude;
3) kohustab tegema toiminguid õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks;
4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.
(2) Ettekirjutus saadetakse taotlejale või toetuse saajale ettekirjutuse tegemisest arvates kümne tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga või antakse ettekirjutuse saajale kätte allkirja vastu teatisel.
(1) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult või et seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saanud isikult tagasi Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel.
(1<sup>1</sup>) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele nõutakse maaelu arengu toetus tagasi, kui
1) toetusraha ei ole kasutatud sihipäraselt ja rikkumise kõrvaldamiseks määratud tähtpäevaks ei ole toetusraha kasutamist nõuetekohaseks viidud või rikkumist ei saa kõrvaldada või ei ole täidetud nõuded, mida peab täitma pärast toetusraha saamist;
2) ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks on jäetud tähtpäevaks täitmata;
3) toetuse saaja ei võimalda järelevalvet teostada;
4) toetuse saaja ei ole täitnud teisi toetuse saamise aluseks olevaid tingimusi.
(2) Otsuse toetusraha tagasinõudmiseks teeb PRIA. Otsus tehakse Euroopa Liidu asjakohastes määrustes ettenähtud tähtaja jooksul.
(3) Maaelu arengu toetuste puhul käsitatakse vääramatu jõuna, mille puhul võib jätta toetuse tagasi nõudmata, Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EL Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (ELT L 153, 30.04.2004, lk 30–83), artiklis 39 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 47 nimetatud juhte.
(4) Kui tagasinõutav summa ilma intressita ei ületa 100 eurot, võib toetuse jätta tagasi nõudmata.
(5) Toetus nõutakse tagasi toetuse saajalt.
(6) Toetusraha tagasimaksmata jätmise korral on PRIA-l õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(1) Kui Euroopa Liidu määrustest ei tulene teisiti, nõutakse toetuse tagasinõudmisel tagastatava toetuse summalt intressi sõltuvalt toetuse väljamaksmise valuutale kas eurodes või Eesti kroonides. Intressimäär tagastatava toetuse summalt on eurodes ühe aasta Euribor + 5% aastas või Eesti kroonides ühe aasta Talibor + 5% aastas. Intressimäär fikseeritakse iga aasta 2. jaanuari seisuga ning see kehtib üks aasta. Intressi arvestatakse taotlejale toetuse tagasinõudmise otsuse teatavakstegemise päevast alates kuni toetuse tagasimakse või tasaarveldamise korras mahaarvamiseni. Intressiarvestuse aluseks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta.
(2) Kui toetust ei tagastata toetuse tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks, võib toetuse saajalt nõuda viivist kuni 0,1% toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui Euroopa Liidu määrustest ei tulene teisiti.
(1) Turukorralduslike abinõude rakendamiseks vajalike andmete esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
(1) Tootmiskvoodi alusel toodetavate põllumajandustoodete turustamise korral heakskiitmata kokkuostjatele – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
(1) Põllumajandustoodete kvaliteediklassidesse määramise nõuete, koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistuse, sealhulgas nimetuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
(1) Euroopa Liidu Nõukogu määruses 2200/96/EÜ puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (ELT L 297 21.11.1996, lk 1–28) sätestatud tootjaorganisatsioonile esitatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
(1) Käesoleva seaduse §-des 68–71 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet või Veterinaar- ja Toiduamet. Käesoleva seaduse §-des 69 ja 71 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele Taimetoodangu Inspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet või jaemüügi etapis Tarbijakaitseamet.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud taotluse esitanuks loetakse ka see isik, kellele on määratud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 1091 lõikes 3 nimetatud toorpiima tootmiskvoot ja kelle kvooti on korrigeeritud sama seaduse § 109 1 lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt.
Enne käesoleva seaduse jõustumist vastuvõetud toetuse taotlust võib menetleda ja toetust anda käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatud alusel, kui taotluse vastuvõtmise ajal kehtinud toetuse saamise nõuded vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja selle kohta on andnud kinnituse Põllumajandusministeerium.
Enne 2005. aasta 1. juulit kehtinud korras atesteeritud konsulent võib tegutseda nõuandekeskuses konsulendina kuni atesteerimisotsuses sätestatud tähtpäevani.
Käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrina käsitatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 142 lõike 1 alusel asutatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit.
(1) Käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud andmed loetakse esitatuks põllumassiivi kohta, kui need on esitatud vähemalt ühe põllumassiivil paikneva põllu kohta.
(2) Käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 sätestatud nõudest võib aastatel 2004 ja 2005 kõrvale kalduda juhul, kui taotlejal on võimalik tõendada maakasutus aastal 2003 põlluraamatuga või kui see on fikseeritud aastal 2003 PRIA teostatud toetuste kohapealse kontrolli käigus või kui maavaldaja on muutunud pärast § 12 lõikes 2 nimetatud andmete esitamiseks sätestatud lõpptähtaega.
Käesoleva seaduse § 50 lõikes 4 nimetatud taotluse esitanuks loetakse ka see isik, kes on saanud oma aiandustoote kontrollimiseks ja kvaliteedi tõendamiseks Taimetoodangu Inspektsioonilt aiandustoodete seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud loa.
Käesoleva seaduse § 49 lõikes 2 nimetatud tunnustuse saanuks loetakse ka see isik, kes on saanud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 1092 lõike 3 alusel Veterinaar- ja Toiduametilt tunnustuse rümpade kvaliteediklasside määramiseks.
Enne 2005. aasta 1. veebruari käesoleva seaduse § 24 lõigete 2 ja 3 alusel antud õigusaktid kehtivad kuni kehtetuks tunnistamiseni või kuni 2005. aasta 1. veebruaril jõustunud sama paragrahvi lõigete 2–4 alusel antud õigusaktide jõustumiseni.
Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail, välja arvatud käesoleva seaduse § 54, mis jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.