Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse leping — RT II, 1995, 4, 14

Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi ja Austria Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkulepe Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariik ja Austria Vabariik, edaspidi nimetatud kui lepingupooled, soovides luua soodsaid tingimusi laiemaks majanduslikuks koostööks lepingupoolte vahel; tunnistades, et investeeringute soodustamine ja kaitse võivad tugevdada valmisolekut sellisteks investeeringuteks ning sellega anda tähtsa panuse majandussuhete arengusse, on kokku leppinud alljärgnevas: Artikkel 1. Definitsioonid Käesoleva lepingu tähenduses (1) hõlmab mõiste «investeering» kõiki varasid ja eriti, kuid mitte ainult: a) vallas- ja kinnisvara, samuti kõiki muid õigusi in rem nagu hüpoteegid, pandiõigused, pandid, kasutusvaldused ning muud sarnased õigused; b) aktsiaid ja muid ettevõtluses osalemise vorme; c) nõudeid rahale, mis on välja antud majandusliku väärtuse loomiseks või nõudeid igasugusele majandusliku väärtusega tegevusele; d) autoriõigusi, tööstusliku omandi õigusi nagu leiutiste patendid, kaubamärgid, tööstuslik disain ja standardmudelid, tehnilised protsessid, oskusteave, kaubanimetused ja firma hea nimi; e) kooskõlas riigi seadustega antud ärikontsessioone loodusressursside otsimiseks ja kasutamiseks; (2) tähendab mõiste «investeerija» lepingupoolte puhul: a) igat füüsilist isikut, kes on ükskõik kumma lepingupoole kodanik vastavalt selle seadustele ja teeb investeeringu teise lepingupoole territooriumil; b) igat lepingupoole seadusandlusega kooskõlas moodustatud juriidilist isikut või osaühingut, mis asub tema territooriumil ja teeb investeeringu teise lepingu territooriumil; (3) tähendab mõiste «tulu» investeeringu toodetud summat ja eriti, kuid mitte ainult, kasumit, intresse, kapitali juurdekasvu, dividende, autoritasusid, litsentsi- ja muid tasusid; (4) hõlmab mõiste «sundvõõrandamine» ka natsionaliseerimist või ükskõik millist sama toimega abinõu. Artikkel 2. Investeeringute soodustamine ja kaitse (1) Kumbki lepingupool soodustab oma territooriumil võimalikult ulatuslikult teise lepingupoole investeerijate investeeringuid, lubab selliseid investeeringuid kooskõlas oma seadusandlusega ning võimaldab igal juhul sellistele investeeringutele õiglase ja erapooletu käsitluse. (2) Vastavalt artikli 1 lõikele 1 lubatud investeeringud ning nende tulu on käesoleva lepingu täieliku kaitse all. Sama kehtib lõike 1 tingimusi kahjustamata ka nende tulu suhtes reinvesteeringu puhul. Investeeringu seaduslik laiendamine, muutmine või teisendamine toimub kooskõlas ühe lepingupoole seadusandlusega. Artikkel 3. Investeeringute käsitlus (1) Kumbki lepingupool võimaldab teise lepingupoole investeerijatele ja nende investeeringutele vähemalt sama soodsa käsitluse kui ta võimaldab oma investeerijatele ning nende investeeringutele või kolmanda riigi investeerijatele ja nende investeeringutele. (2) Lõike 1 sätteid ei saa tõlgendada ühe lepingupoole kohustusena laiendada teise lepingupoole investeerijatele ja nende investeeringutele olemasolevat või edaspidist soodustust ükskõik millisest käsitlusest, eelistusest või eesõigusest, mis tuleneb: a) ükskõik millisest tolliunioonist, ühisturust, vabakaubanduspiirkonnast või majandusühenduse liikmeksolekust; b) ükskõik millisest maksustamisalasest rahvusvahelisest lepingust, rahvusvahelisest kokkuleppest või riigisisesest seadusandlusest; c) ükskõik millisest piirikaubanduse hõlbustamise korraldusest. Artikkel 4. Kompensatsioon (1) Kummagi lepingupoole investeerijate investeeringuid ei saa sundvõõrandada teise lepingupoole territooriumil, välja arvatud riigi huvides vastava seadusliku menetluse järgi ja kompensatsiooni vastu. Selline kompensatsioon peab ulatuma investeeringu väärtuseni vahetult enne tegeliku või eelseisva abinõu avalikustumist. Kompensatsioon tuleb maksta ilma viivituseta ning makseajani peab see kandma investeeringu asukohariigi tavalist pangaprotsenti; seda tuleb maksta vabalt konverteeritavas valuutas ning see peab olema vabalt ülekantav. Sellise kompensatsiooni kindlaksmääramise ja maksmise tingimused esitatakse sobival viisil mitte hiljem kui võõrandamise momendil. (2) Kui lepingupool sundvõõrandab sellise firma varad, mida peetakse selle lepingupoole firmaks vastavalt käesoleva lepingu artikli 1 lõikele 2 ning milles teise lepingupoole investeerija omab aktsiaid, siis ta kohaldab lõike 1 sätteid kindlustamaks sellele investeerijale vastavat kompensatsiooni. (3) Investeerijal on õigus lasta sundvõõrandamise seaduslikkus üle vaadata sundvõõrandamise põhjustanud lepingupoole pädevatel võimuorganitel. (4) Investeerijal on õigus lasta kompensatsiooni hulk ja maksmise tingimused üle vaadata kas sundvõõrandamise põhjustanud lepingupoole pädevatel võimuorganitel või rahvusvahelisel arbitraažikohtul vastavalt käesoleva lepingu artiklile 8. Artikkel 5. Ülekanded (1) Kumbki lepingupool võimaldab teise lepingupoole investeerijatele investeeringutega seotud maksete viivituseta vaba ülekandmise vabalt konverteeritavas valuutas, eriti, kuid mitte ainult, järgneva ülekandmise: a) kapital ja lisasummad investeeringu säilitamiseks või laiendamiseks; b) summad, mis on eraldatud investeeringu halduskulude katmiseks; c) tulu; d) laenude tagasimaksmine; e) investeeringu täielikust või osalisest likvideerimisest või müügist saadavad summad; f) käesoleva lepingu artikli 4 lõikele 1 vastav kompensatsioon. (2) Käesolevas artiklis osutatud maksed sooritatakse vahetuskursi järgi, mis kehtib maksete ülekandmise päeval selle lepingupoole territooriumil, kust ülekanne sooritatakse. (3) Vahetuskurss määratakse vastavalt fondibörsi noteeringutele kummagi lepingupoole territooriumil või nende puudumisel vastava pangasüsteemi poolt kummagi lepingupoole territooriumil. Pangaoperatsiooni tasud peavad olema õiglased ja erapooletud. Artikkel 6. Subrogatsioon Kui üks lepingupool või tema poolt volitatud asutus teeb makseid oma investeerijaile tagamaks teise lepingupoole territooriumil tehtud investeeringut, tunnustab teine lepingupool, kahjustamata esimese lepingupoole investeerija õigusi vastavalt käesoleva lepingu artiklile 8 ja esimese lepingupoole õigusi vastavalt käesoleva lepingu artiklile 9, selle investeerija õiguste ja nõuete üleminekut esimesele lepingupoolele vastavalt seadustele või seadusliku tehingu tulemusena. Samuti tunnustab viimatinimetatud lepingupool esimese lepingupoole subrogatsiooni kõigile õigustele või nõudmistele, mida see lepingupool võib omandada samal määral kui tema õiguslik eelkäija. Käesoleva lepingu artiklid 4 ja 5 kehtivad mutatis mutandis sellise üleminekuga seoses lepingupoolele tehtavate maksete ülekannete suhtes. Artikkel 7. Muud kohustused (1) Kui ühe või teise lepingupoole seadusesätted või lisaks käesolevale lepingule lepingupoolte vahel juba olemasolevad või hiljem kehtestatavad rahvusvahelised kohustused sisaldavad kas üldist või spetsiifilist määrust, mille kohaselt teise lepingupoole investeerijaile antakse soodsam käsitlus kui seda võimaldab käesolev leping, siis rakendub antud määrus niivõrd, kuivõrd ta on soodsam käesolevast lepingust. (2) Kumbki lepingupool järgib kõiki lepingulisi kohustusi, mida ta on endale võtnud teise lepingupoole investeerija suhtes seoses investeeringutega, mida ta on oma territooriumil lubanud teha. Artikkel 8. Investeeringualaste vaidluste lahendamine (1) Iga investeeringust tekkiv vaidlus lepingupoole ja teise lepingupoole investeerija vahel lahendatakse vaidluse osapoolte vahel võimalikus ulatuses sõbralikult. (2) Kui vaidlust ei saa lahendada vastavalt lõikele 1 kuue kuu jooksul pärast nõudmiste kohta piisavalt detailse kirjaliku teate saamist, lahendatakse vaidlus lepingupoole või teise lepingupoole investeerija palvel arbitraaži kaudu kolme arbitraažikohtuniku poolt kooskõlas ÜRO Peaassambleel 15. detsembril 1976 vastuvõetud UNCITRAL-i arbitraažireeglitega. (3) Kui mõlemad lepingupooled on astunud riikide ja teiste riikide kodanike vahel investeeringualaste vaidluste lahendamise 18. märtsi 1965. aasta Washingtoni konventsiooni liikmeiks, võib vaidluse investeerija palvel alternatiivina käesoleva artikli lõikes 2 mainitud protseduurile edastada rahvusvahelisele investeeringualaste vaidluste lahendamise keskusele (ICSID). Kumbki lepingupool nõustub käesolevaga iga sellise vaidluse edastama ICSID-ile lahendamiseks nimetatud Washingtoni konventsiooni raames. Kui sellise vaidluse pooled on eriarvamusel, kas lahendamiseks on sobivam meetod lepitamine või arbitraaž, on valikuõigus investeerijal. Käesoleva lepingu kohaselt on kumbki lepingupool arbitraaži puhul pöördumatult juba ette nõus igasuguse sellise vaidluse edastamisega nimetatud keskusele ja otsuse siduvusega, isegi kui puudub eraldi arbitraažileping lepingupoole ja investeerija vahel. Selline nõusolek sisaldab loobumise sisemiste administratiivsete või juriidiliste abinõude ammendamise nõudest. (4) Otsus on lõplik ja siduv; see viiakse täide vastavalt riiklikele seadustele; kumbki lepingupool kindlustab arbitraažiotsuse tunnustamise ja jõustamise kooskõlas oma vastavate seaduste ja määrustega. (5) Vaidluses osalev lepingupool ei esita üheski lepitamise või arbitraažimenetluse või -otsuse elluviimise faasis vastuväidet selle kohta, et teiseks vaidluse osapooleks olev investeerija on garantii tulemusel juba saanud hüvitust kogu või osa kantud kahju eest. Artikkel 9. Vaidlused lepingupoolte vahel (1) Vaidlused lepingupoolte vahel käesoleva lepingu tõlgendamise või tema rakendamise kohta lahendatakse võimalikus ulatuses sõbralike läbirääkimiste teel. (2) Kui vaidlust ei saa vastavalt lõikele 1 lahendada kuue kuu jooksul, siis edastatakse see ükskõik kumma lepingupoole palvel arbitraažikohtusse. (3) Selline arbitraažikohus moodustatakse ad hoc järgmiselt: kumbki lepingupool määrab ühe liikme ja need kaks liiget valivad kolmanda riigi kodaniku endale esimeheks. Need liikmed määratakse kahe kuu jooksul alates kuupäevast, millal üks lepingupool teatas teisele lepingupoolele oma kavatsusest anda vaidlus arbitraaþikohtusse, mille esimees tuleb määrata kahe järgneva kuu jooksul. (4) Kui lõikes 3 nimetatud ajavahemikest ei peeta kinni, siis võib kumbki lepingupool mõne teise asjakohase lahenduse puudumisel paluda teha vajalikud määramised Rahvusvahelise Kohtu presidendil. Kui Rahvusvahelise Kohtu president on ühe või teise lepingupoole kodanik või ta mingil muul põhjusel ei saa nimetatud funktsioone täita, siis palutakse samadel tingimustel teha vajalikud määramised Rahvusvahelise Kohtu asepresidendil või tema takistatuse puhul Kohtu ametiastmelt järgmisel liikmel. (5) Kohus kehtestab ise oma protseduurireeglid. (6) Arbitraažikohus teeb otsuseid käesolevast lepingust lähtudes ja vastavalt üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse normidele. Otsuse võtab ta vastu häälteenamusega; otsus on lõplik ja siduv. (7) Kumbki lepingupool kannab oma liikme ning oma juriidilise esindatuse kulud arbitraažimenetluses. Esimehega seotud ja ülejäänud kulud kantakse mõlema lepingupoole poolt võrdsetes osades. Samuti võib kohus oma otsusega määrata kulude teistsuguse jaotamise. Artikkel 10. Lepingu rakendamine Käesolev leping kehtib investeeringute suhtes, mis on tehtud ühe lepingupoole territooriumil vastavalt tema seadustele teise lepingupoole investeerijate poolt nii enne kui ka pärast käesoleva lepingu jõustumist, aga ei kehti ühegi investeeringualase vaidluse suhtes, mis tekkis, või ühegi nõudmise suhtes, mis lahendati enne lepingu jõustumist. Artikkel 11. Jõustumine ja kestvus (1) Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub ratifitseerimiskirjade vahetamisele järgneva kuu esimesel päeval. (2) Käesolev leping jääb jõusse kahekümneaastaseks perioodiks; seejärel pikeneb ta määramatu ajani ja tema kehtivust saavad mõlemad lepingupooled lõpetada diplomaatilisel teel kirjalikult kaheteistkümnekuulise etteteatamisega. (3) Investeeringute suhtes, mis on tehtud enne käesoleva lepingu kehtivuse lõppemise kuupäeva, kehtivad käesoleva lepingu artiklite 1–10 sätted edasi kahekümneaastase perioodi vältel alates käesoleva lepingu kehtivuse lõppemise kuupäevast. Koostatud Tallinnas 16. mail 1994. a. kahes originaalis eesti ja saksa keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad võrdset jõudu. Eesti Vabariigi nimel J. LUIK Austria Vabariigi nimel M.ORTNER