Riigikogu — Rahvusvahelise lennutransiidi leping — RT II, 18, 97

(õ) 2.01.2009 15:40 Rahvusvahelise lennutransiidi lepinguga ühinemise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Mitteametlik tõlge EESSÕNA Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni 21. istungjärgu 14. istungil 7. aprillil 1954. a. võttis Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisat­siooni nõukogu vastu järgmise otsuse: «Nõukogu, arvestades otsust A 3-2 Chicago konventsiooni prantsus- ja hispaania­keelse teksti ettevalmistamise kohta, mis määratleb eelnimetatut «tuleb mõista nii, et neid tekste kasutatakse ainult organisatsiooni siseselt», arvestades, et nõukogu võttis need Chicago konventsiooni tekstid vastu 19. veebruaril 1952. a. ja pidades asjakohaseks toimida analoogselt ka 1944. a. Rahvusvahelise lennutransiidi lepinguga, mis on lisatud 1944. a. Chicago konventsiooni lõppaktile, otsustab, et käesolevale resolutsioonile lisatud prantsus- ja hispaaniakeelset teksti kasutatakse lisaks Chicagos allakirjutatud ingliskeelsele tekstile organisat­siooni siseselt, s.o. sekretariaadi, assamblee, nõukogu ja teiste organisatsiooni organite töös ja igasuguste organisatsioonipoolsete viidete tegemisel suhtluses lepinguosaliste riikidega, soovitab lepinguosalistel riikidel suheldes ICAO või teiste lepinguosaliste riikidega kasutada viidete tegemiseks ainult neid kolme teksti ja määrab peasekretäri ülesandeks korraldada lepingu teksti avaldamine inglise, prantsuse ja hispaania keeles.» Rahvusvaheline lennutransiidi leping Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigid, kes kirjutavad alla ja tunnustavad seda rahvusvahelise lennutransiidi lepingut, deklareerivad alljärgnevat: Artikkel I § 1. Iga lepinguosaline riik annab teisele lepinguosalisele riigile rahvus­vaheliste regulaarlendude teostamisel järgmised õhuruumi kasutamise õigused: (1) õiguse lennata ilma vahemaandumiseta üle tema territooriumi; (2) õiguse maanduda tema territooriumil mittekaubanduslikel ees­märkidel. Selles paragrahvis nimetatud õigused ei ole kehtivad sõjalisteks ees­märkideks kasutatavate lennujaamade suhtes, kus on välistatud igasugune rahvusvaheline regulaarne lennuliiklus. Aktiivsetes vaenukolletes või sõjalise okupatsiooni all olevatel aladel ja sõja ajal sellistele aladele viivatel varustus­trassidel nõuab nimetatud õiguste kasutamine kompetentsete sõjaliste võimude luba. § 2. Eelnimetatud õiguste kasutamine peab toimuma vastavuses ajutise rahvusvahelise tsiviillennunduse lepingu sätetega ja, alates selle jõustumisest, rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni sätetega. Mõlemad dokumendid on koostatud Chicagos 7. detsembril 1944. a. § 3. Lepinguosaline riik, kes annab teise lepinguosalise riigi lennu- ettevõtetele õiguse maanduda oma territooriumil mittekaubanduslikel ees­märkidel, võib nõuda selliselt lennuettevõttelt mõistlike kommertsteenuste osutamist nendes punktides, kus sellised maandumised toimuvad. See nõue ei tohi sisaldada mingit vahetegemist sama lennuliini käitavate lennuettevõtete vahel, peab arvestama õhusõidukite mahtu ja seda tuleb järgida sellisel viisil, et mitte kahjustada kõne all oleva rahvusvahelise lennuühenduse normaalset teostamist või teise lepinguosalise riigi õigusi ja kohustusi. § 4. Iga lepinguosaline riik võib vastavalt käesoleva lepingu sätetele: (1) määrata oma territooriumil rahvusvahelise lennuliikluse tarvis lennu­trassi, millest tuleb kinni pidada, ja lennujaamad, mida võib selliseks lennuliikluseks kasutada; (2) kehtestada või lubada kehtestada sellise lennujaama ja muude vahendite kasutamise eest rahvusvaheliseks lennuliikluseks õiglase ja mõistliku tasu; see tasu ei tohi olla kõrgem kui sellise lennujaama ja muude vahendite kasutamise tasu oma riikkondsusega rahvusvahelise liiklusega seotud õhusõidukitele, eeldades, et asjasthuvitatud lepinguosalise riigi poolt avalduse esitamisel kuuluvad lennujaamade ja muude vahendite kasutamise eest võetavad tasud läbivaatamisele mainitud konventsiooni raames loodud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogu poolt, kes koostab ettekande ja soovitused seisukohavõtuks kõne all olevale riigile või riikidele. § 5. Igale lepinguosalisele riigile jääb õigus mitte anda või tagasi võtta teise lepinguosalise riigi lennuettevõtte käitamistunnustust või luba igal juhul, kui pole täidetud tingimus, et lennuettevõtte põhiomandus ja tegelik juhtimine kuuluvad lepinguosalise riigi kodanikele, või kui see lennuettevõte ei täida selle riigi seadusi, kus ta tegutseb, või käesoleva lepinguga võetud kohustusi. Artikkel II § 1. Lepingosaline riik, leides, et mingi teise lepinguosalise riigi käes­olevale lepingule vastav tegevus põhjustab ebaõiglust või raskusi, võib paluda nõukogult olukorra uurimist. Pärast seda asub nõukogu probleemi uurima, kutsudes asjassepuutuvad riigid konsultatsioonidele. Kui selliste konsultat­sioonide käigus ei õnnestu raskusi lahendada, võib nõukogu esitada asjaosalis­tele riikidele vajalikud uurimistulemused ja soovitused. Kui selle järel lepingu­osaline riik nõukogu hinnangul põhjendamatult ei tee vastavaid korrektiive, võib nõukogu soovitada ülalmainitud organisatsiooni assambleel peatada kõne all olevale lepinguosalisele riigile käesoleva lepinguga antud õiguste ja eeliste kasutamine kuni vastavad korrektiivid on tehtud. Assamblee võib kahe kolman­diku poolthäältega peatada käesoleva lepinguga antavate õiguste kasuta­mise selliseks perioodiks, mida ta peab vajalikuks või kuni nõukogu leiab, et lepingu­osaline riik on vajalikud korrektiivid teinud. § 2. Kui kahe või enama lepinguosalise riigi vahelist ükskõik missugust lahkarvamust lepingu tõlgendamise või rakendamise osas ei suudeta lahendada läbirääkimiste teel, rakendatakse ülalmainitud konventsiooni XVIII peatüki sätteid samuti nagu on ette nähtud mingi lahkarvamuse lahendamine ülal­mainitud konventsiooni tõlgendamise ja rakendamise osas. Artikkel III Käesolev leping on jõus sama kaua kui ülalmainitud konventsioon; eeldades siiski, et iga käesoleva lepinguga ühinenud lepinguosaline riik võib selle denonsseerida üheaastase etteteatamisega, mille ta annab Ameerika Ühend­riikide valitsusele, kes viivitamatult informeerib kõiki teisi lepinguosalisi riike sellisest teatest ja tühistamisest. Artikkel IV Kuni ülalmainitud konventsiooni jõustumiseni vaadeldakse kõiki sellele tehtud viiteid, väljaarvatud need, mis on esitatud II artikli 2. paragrahvis, kui viiteid ajutisele rahvusvahelise tsiviillennunduse lepingule, mis on koostatud Chicagos 7. detsembril 1944. a., ja viiteid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioonile, assambleele ja nõukogule tuleb vaadelda vastavalt viidetena Ajutisele Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile, ajutisele assambleele ja ajutisele nõukogule. Artikkel V Käesolevas lepingus mõistetakse terminit «territoorium» vastavalt ülalmainitud konventsiooni 2. artiklile. Artikkel VI. Allkirjad ja lepingu tunnustamine Allakirjutanud rahvusvahelise tsiviillennunduse konverentsi delegaadid, kes kogunesid Chicagos 1. novembril 1944. a., on lisanud oma allkirjad lepin­gule kokkuleppel, et iga valitsus, kelle nimel leping on alla kirjutatud, teatab Ameerika Ühendriikide valitsusele niipea kui võimalik, kas tema nimel antud allkiri seadustab selle valitsuse nõusoleku käesoleva lepinguga koos sellest tulenevate kohustustega. Iga Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriik võib tunnustada käesoleva lepingu kohustusi enese suhtes siduvaiks, teatades oma tunnustusest Ameerika Ühendriikide valitsusele. Lepingu tunnustamine jõustub alates kuupäevst, mil Ameerika Ühendriikide valitsus on sellekohase teate kätte saanud. Käesolev leping jõustub lepinguosaliste riikide vahel alates selle tunnus­tamisest iga lepinguosalise riigi poolt. Seejärel muutub leping siduvaks iga riigi suhtes, kes on teatanud oma tunnustusest Ameerika Ühendriikide valitsusele, alates kuupäevast, mil see valitsus on tunnustuse kätte saanud. Ameerika Ühendriikide valitsus informeerib kõiki allakirjutanud ja tunnustanud riike kõikide lepinguosaliste riikide valitsuste tunnustuse kuupäevast ja sellest kuupäevast, millal leping igas tunnustavas riigis jõustub. Eeltoodu kinnituseks kirjutasid selleks täielikult volitatud allakirjutanud igaüks oma valitsuse nimel juurdelisatud kuupäeval käesolevale lepingule alla. Koostatud Chicagos 7. detsembrikuu päeval 1944. a. inglise keeles. Inglis- ning prantsus- ja hispaaniakeelsed tekstid, mis kõik on võrdselt autentsed,1 avatakse allakirjutamiseks Washingtonis. Mõlemad tekstid antakse hoiule Ameerika Ühendriikide valitsuse arhiivi ja see valitsus saadab kinnitatud koopiad kõikide riikide valitsustele, kes võivad käesolevale lepingule alla kirjutada või seda tunnustada. International Air Services Transit Agreement FOREWORD At the 14th Meeting of its 21st Session on 7 April 1954, the Council of the International Civil Aviation Organization adopted the following Resolution: “The Council, Considering Resolution A3-2 relating to the presentation of texts of the Chicago Convention in French and Spanish, which specifies that it should ‘understood that these texts will be used only for the internal purposes of the Organization’, Considering that the Council on February 1952 adopted such texts of the Chicago Convention, and Considering that it is appropriate to take similar action in relation to the International Air Services Transit Agreement appended to the Final Acts of the Chicago Conference, 1944, Resolves that the texts in French and Spanish attached to this Resolution shall be used, in addition to the English text signed at Chicago, for the internal purposes of the Organization, i.e. for the work of the Secretariat, the Assembly, the Council and other bodies of the Organization, and for any reference to be made by the Organization in communications to Contracting States, Recommends to Contracting States that, for reference purposes in their relations with ICAO or with other Contracting States, they use these three texts only, and Directs the Secretary General to make arrangements for the publication of the English, French and Spanish texts of the agreement.” International Air Services Transit Agreement The States which sign and accept this International Air Services Transit Agreement, being members of the International Civil Aviation Organization, declare as follows: Article I Section 1. Each contracting State grants to the other contracting States the following freedoms of the air in respect of scheduled international air services: (1) The privilege to fly across its territory without landing; (2) The privilege to land for non-traffic purposes. The privileges of this section shall not be applicable with respect to airports utilized for military purposes to the exclusion of any scheduled international air services. In areas of active hostilities or of military occupation, and in time of war along the supply routes leading to such areas, the exercise of such privileges shall be subject to the approval of the competent military authorities. Section 2. The exercise of the foregoing privileges shall be in accordance with the provisions of the Interim Agreement on International Civil Aviation and, when it comes into force, with the provisions of the Convention on International Civil Aviation, both drawn up at Chicago on December 7, 1944. Section 3. A contracting State granting to the airlines of another contracting State the privilege to stop for non-traffic purposes may require such airlines to offer reasonable commercial service at the points at which such stops are made. Such requirement shall not involve any discrimination between airlines operating on the same route, shall take into account the capacity of the aircraft, and shall be exercised in such a manner as not to prejudice the normal operations of the international air services concerned or the rights and obligations of a contracting State. Section 4. Each contracting State may, subject to the provisions of this Agreement, (1) Designate the route to be followed within its territory by any international air service and the airports which any such service may use; (2) Impose or permit to be imposed on any such service just and reasonable charges for the use of such airports and other facilities; these charges shall not be higher than would be paid for the use of such airports and facilities by its national aircraft engaged in similar international services: provided that, upon representation by an interested contracting State, the charges imposed for the use of airports and other facilities shall be subject to review by the Council of the International Civil Aviation Organization established under the abovementioned Convention, which shall report and make recommendations thereon for the consideration of the State or States concerned. Section 5. Each contracting State reserves the right to withhold or revoke a certificate or permit to an air transport enterprise of another State in any case where it is not satisfied that substantial ownership and effective control are vested in nationals of a contracting State, or in case of failure of such air transport enterprise to comply with the laws of the State over which it operated, or to perform its obligations under this Agreement. Article II Section 1. A contracting State which deems that action by another contracting State under this Agreement is causing injustice or hardship to it, may request the Council to examine the situation. The Council shall thereupon inquire into the matter, and shall call the States concerned into consultation. Should such consultation fail to resolve the difficulty, the Council may make appropriate findings and recommendations to the contracting States concerned. If thereafter a contracting State concerned shall in the opinion of the Council unreasonably fail to take suitable corrective action, the Council may recommend to the Assembly of the above-mentioned Organization that such contracting State be suspended from its rights and privileges under this Agreement until such action has been taken. The Assembly by a two-thirds vote may so suspend such contracting State for such period of time as it may deem proper or until the Council shall find that corrective action has been taken by such State. Section 2. If any disagreement between two or more contracting States relating to the interpretation or application of this Agreement cannot be settled by negotiation, the provisions of Chapter XVIII of the above-mentioned Convention shall be applicable in the same manner as provided therein with reference to any disagreement relating to the interpretation or application of the above-mentioned Convention. Article III This Agreement shall remain in force as long as the above-mentioned Convention; provided, however, that any contracting State, a party to the present Agreement, may denounce it on one year’s notice given by it to the Govern­ment of the United States of America, which shall at once inform all other contracting States of such notice and withdrawal. Article IV Pending the coming into force of the above-mentioned Convention, all references to it herein, other than those contained in Article II, Section 2, and Article V, shall be deemed to be references to the Interim Agreement on International Civil Aviation drawn up at Chicago on December 7, 1944; and references to the International Civil Aviation Organization, the Assembly, and the Council shall be deemed to be references to the Provisional International Civil Aviation Organization, the Interim Assembly, and Interim Council respectively. Article V For the purposes of this Agreement, “territory” shall be defined as in Article 2 of the above-mentioned Convention. Article VI.Signatures and Acceptances of Agreement The undersigned delegates to the International Civil Aviation Conference, convened in Chicago on November 1, 1944, have affixed their signatures to this Agreement with the understanding that the Government of the United States of America shall be informed at the earliest possible date by each of the governments on whose behalf the Agreement has been signed whether signature on its behalf shall constitute an acceptance of the agreement by that government and an obligation binding upon it. Any State a member of the International Civil Aviation Organization may accept the present Agreement as an obligation binding upon it by notification of its acceptance to the Government of the United States, and such acceptance shall become effective upon the date of the receipt of such notification by that Government. This Agreement shall come into force as between contracting States upon its acceptance by each of them. Thereafter it shall become binding as to each other State indicating its acceptance to the Government of the United States on the date of the receipt of the acceptance by the Government. The Government of the United States shall inform all signatory and accepting States of the date of all acceptances of the Agreement, and of the date on which it comes into force for each accepting State. In witness whereof, the undersigned, having been duly authorized, sign this Agreement on behalf of their respective governments on the dates appearing opposite their respective signatures. Done at Chicago the seventh day of December, 1944, in the English, French, and Spanish languages, each of which shall be of equal authenticity,2 shall be opened for signature at Washington, D.C. Both texts shall be deposited in the archives of the Government of the United States of America, and certified copies shall be transmitted by that Government to the governments of all the States which may sign or accept this Agreement. 1Käesolev leping allkirjastati Chicagos 1. novembrist kuni 7. detsembrini 1944 toimunud Rahvusvahelise tsiviillennunduse konverentsi poolt formuleeritud ingliskeelse originaalversioonina. Lepingus ette nähtud kolmekeelset verisooni ei ole allakirjutamiseks avatud. 2The Agreement was signed in the English original version formulated at the International Civil Aviation Conference which took place at Chicago from 1 November to 7 December 1944. No trilingual text has been opened to signature as provided in the Agreement. Õiend Lisatud avaldamisandmed.