Kullamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri

(1) Kullamäe maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta ja tutvustada

1) piirkonnale iseloomulikku maastikku, väärtuslikke metsakooslusi ja liivakivipaljandit;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on liivakivipaljandid (8220)3 ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060).

(2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kullamäe piiranguvööndisse.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

(1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jakobimõisa külas.

(2) Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

(1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi.

(2) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.

(4) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(5) Kaitsealal on lubatud

1) sõidukiga sõitmine teedel;

2) jalgratastega sõitmine radadel;

3) sõidukiga sõitmine väljaspool teed ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas põllu- ja metsamajandustöödel;

4) veekogudel sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine;

5) telkimine ja lõkketegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

(6) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud

1) tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks;

2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

(1) Uuendusraie on lubatud väljaspool kaitstavat elupaigatüüpi okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel.

(2) Elupaigatüübile okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel vastavates puistutes on elustiku mitmekesisuse säilimiseks ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud

1) üle 150-aastaste okaspuude raie;

2) eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puude, samuti üksikult asetsevate kuivanud puude raie.

(1) Kaitsealal on vaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine.

(2) Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik loomade karjatamine või niitmine.

(1) Kaitsealal on keelatud

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) maavara kaevandamine;

3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 1998. a määrus nr 2 „Kullamäe ja Varesemägede maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 24. novembri 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/1162 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.