Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad

(1) Vajaduse korral võtab kohus omal algatusel tarvitusele abinõud ja selgitab välja asjaolud, millel on tähtsust saneerimisnõustaja ja eksperdi tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste suuruse määramisel, ning korraldab selleks vajalike tõendite kogumise.

(2) Tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestust peetakse eraldi.

Saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse käesoleva määruse § 4 ja 5 või 6 alusel.

Saneerimisnõustaja tasu määramisel hindab kohus, kas ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkulepe saneerimisnõustaja tasu kohta ei kahjusta ilmselgelt võlausaldajate huve, eelkõige, kas tasu ei ole ebamõistlikult suur võrreldes saneerimisnõustaja täidetud ülesannetega.

(1) Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

(2) Saneerimisnõustaja ja ekspert esitavad tegevuse ja kulutuste aruandes ülesannete täitmiseks kulunud aja kohta arvestuse kohtule.

(3) Kohus selgitab välja, kas saneerimisnõustaja ja eksperdi esitatud andmed vastavad tegelikkusele, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmiseks kulunud aega.

(4) Tasu suuruse määramisel arvestab kohus saneerimisnõustaja ja eksperdi töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Töö mahu ja keerukuse ning saneerimisnõustaja ja eksperdi kutseoskuse hindamisel lähtub kohus

1) ettevõtja võlgnevuste suurusest ja iseloomust;

2) ettevõtja tegevusalast;

3) võlausaldajate arvust;

4) saneerimiskavas osalevate võlausaldajate arvust;

5) saneerimisnõustaja kutseoskusest, mis on vajalik saneerimiskava koostamiseks ja võlausaldajaga läbirääkimiste pidamiseks;

6) saneerimismenetluses vajalikust saneerimisnõustaja ja eksperdi erialasest kutseoskusest, mis tal on näiteks õigusnõustajana või audiitorina;

7) saneerimisnõustaja ja eksperdi poolt oma ülesannete täitmiseks tehtud toimingute põhjendatusest ja otstarbekusest;

8) saneerimismenetluse tulemuslikkusest;

9) muudest asjaoludest.

(5) Andmed käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatu kohta esitab kohtule saneerimisnõustaja või ekspert.

(1) Kui saneerimisnõustaja ja ettevõtja vaheline kokkulepe saneerimisnõustaja tasu suuruse kohta puudub või kui kohtu hinnangul kahjustab sellest tulenev tasu suurus ilmselgelt võlausaldajate huve, peab käesoleva määruse § 4 alusel määratud saneerimisnõustaja tasu suurus jääma käesolevas paragrahvis sätestatud tasu alam- ja ülemmäära vahele.

(2) Saneerimisnõustaja tasu alam- ja ülemmäära arvestamisel võetakse aluseks saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma järgmiselt

saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma eurodes tasu alam- ja ülemmäär protsentides saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummast kuni 6390 15–40% 6391-12 780 15–18% 12 781-31 955 11–12,5% 31 956-63 910 10–11% 63 911-127 820 7–7,5% 127 821-319 560 3,5–4% 319 560 ja enam 2,25–2,6%

(3) Alammäärast väiksema tasu määramine on õigustatud, kui tasu alammäära suurus ei vasta saneerimisnõustaja tehtud töö mahule ja keerukusele.

(4) Tasu alammäärast kõrgema tasu maksmine on lubatav, kui

1) saneerimisnõustaja ülesanded on väga mahukad ja keerukad;

2) saneerimisnõustaja on ülesandeid täitnud tulemuslikult.

(5) Saneerimisnõustaja tasu suurus ei või olla väiksem kui üks protsent saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummast.

(6) Saneerimisnõustaja tasu võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasu ülemmäärast olla suurem järgmistel juhtudel

1) ettevõtja kohustuste hulk oli suur ja tasu ei ole regresseeruva alammäära või saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma tõttu õiglane;

2) saneerimisnõustaja tegevuses moodustas olulise osa tegelemine võlgniku töötajatega;

3) muudel juhtudel, kui kohus peab seda põhjendatuks.

(1) Saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel määrab kohus saneerimisnõustaja tasu lähtudes ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta.

(2) Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest tulenev tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustajale õiglase tasu käesoleva määruse § 4 alusel.

(1) Eksperdi tasu alam- ja ülemmäär on pool käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud saneerimisnõustaja tasu alam- ja ülemmäärast.

(2) Eksperdi tasu suurus ei või olla väiksem kui üks protsent saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummast.

(1) Saneerimismenetluse kulude aruanne peab sisaldama iga aruandes märgitud kulu kohta järgmisi andmeid

1) liik;

2) suurus;

3) tekkimise põhjus või alus;

4) tekkimise aeg.

(2) Aruandes näidatakse, millised teenuse osutamise lepingud, näiteks õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks, on saneerimismenetluse käigus sõlmitud.

(3) Kohus kontrollib saneerimisnõustaja ja eksperdi kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus võib saneerimisnõustajalt ja eksperdilt nõuda peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate andmete ja kuludokumentide esitamist.

(4) Kulutuste suuruse arvestamisel lähtutakse heast raamatupidamistavast ja säästlikkuse põhimõttest.

(1) Saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostavale saneerimisnõustajale tasu määramisel lähtub kohus käesoleva määruse §-dest 2, 3 ja 4.

(2) Saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale määratava tasu alam- ja ülemmäär aasta kohta on üks viiendik käesoleva määruse § 5 lõikes 2 sätestatud tasu alam- ja ülemmäärast.

Saneerimisnõustaja poolt saneerimiskava täitmise üle järelevalve teostamise ajal tehtud kulutuste arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-st 8.