Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus

(1) Eesti riigilippu kannab laev, mille omanik on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik.

(2) Eesti riigilippu kannab merelaev, mille omanik on

1) Eesti kodanik elukohaga Eestis;

2) täis- ja usaldusühing, mis asub Eestis ja kus Eesti osanikel on häälteenamus;

3) muu eraõiguslik juriidiline isik, mis asub Eestis ja mille juhatuses või sellega võrdsustatud organis on Eesti kodanike enamus.

(3) Kaasomandis olev merelaev kannab Eesti riigilippu, kui vähemalt üks kaasomanikest on Eesti kodanik elukohaga Eestis ja Eesti kaasomanikele kuulub suurem osa merelaevast.

(1) Eesti riigilippu võib kanda merelaev, mille omanik on Eesti kodanik.

(2) Kaasomandis olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui suurem osa merelaevast kuulub Eesti kaasomanikele.

(3) Kaaspärandi esemeks olev merelaev võib kanda Eesti riigilippu, kui selle kaaspärinud Eesti kodanikele või Eesti juriidilistele isikutele kuulub suurem osa kogu pärandist.

(4) Eesti riigilipu kandmise õigust ei anta laevale, mis on kantud Euroopa Liidu Nõukogu asjakohase määrusega nende laevade loetellu, mille puhul on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

(1) Merelaeval, mille kohta on väljastatud lipudokument, võib kapteniks olla ainult Eesti kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodanik.

(2) Merelaeval, mille kohta on väljastatud lipudokument, võib kapteniks olla ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata riigi kodanik, kui see riik annab Eesti kodanikele riikidevahelise lepinguga samasuguse õiguse.

(1) Eesti osanik või Eesti kaasomanik käesoleva seaduse mõttes on Eesti kodanik või Eesti juriidiline isik. Eesti juriidiline isik käesoleva seaduse tähenduses on Eestis registreeritud juriidiline isik või Eestis asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik.

(2) Käesoleva seaduse §-des 1 ja 2 nimetatud merelaeva omaniku, kaasomaniku või kaaspärijaga on, kui ta seda taotleb, laeva kinnistamisel võrdsustatud Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ja Euroopa Liidu liikmesriigi õiguse järgi asutatud äriühing või muu eraõiguslik juriidiline isik, mille asu- ja tegevuskoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, tingimusel, et tal on

1) elukoht või püsiv tegevuskoht Eestis, kusjuures tegevuskohaks ei loeta laeva ennast, või

2) Eestis elav või asuv püsiv esindaja, kes vastutab Eestis merelaevale kehtivatest tehnilistest, sotsiaalsetest ja halduslikest nõuetest kinnipidamise eest ning juhib ja kontrollib vahetult laeva kasutamist.

(1) Kui merelaeva omanikul, sealhulgas kaasomanikul või kaaspärijal, ei ole Eestis elukohta või püsivat tegevuskohta, peab tal olema püsiv esindaja, kes

1) vastab Eestis reederi kohta kehtestatud nõuetele;

2) täidab käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud ülesandeid;

3) asendab omanikku käesoleva seaduse I osa 2. peatükis ning II osa 2. peatüki 1. ja 3. jaos nimetatud registritoimingutes.

(2) Esindaja määramist tõendatakse vastavasisulise notariaalselt kinnitatud volikirjaga.

(1) Merelaev on laev, mis on mõeldud kasutamiseks meresõidus.

(2) Siseveelaev on laev, mis on mõeldud sõiduks siseveel.

Kui siseveelaev ületab Eesti riigipiiri, peab ta Eesti riigilipu kandmiseks vastama käesolevas seaduses merelaevadele Eesti riigilipu kandmise õiguse saamiseks esitatavatele tingimustele.

Registreerimata laeva kasutamine kaubanduslikuks meresõiduks on keelatud.

Laeva omanik või laevapereta prahtija on kohustatud tõendama asjaolusid, mis on nende laeval Eesti riigilipu kandmise lubamise alus.

Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Laevakinnistusraamatu menetlusele haldusmenetluse seadust ei kohaldata.

(1) Lipudokumendid on merelaevatunnistus, liputunnistus, siseveelaevatunnistus, laevapilet ja ajutine liputunnistus.

(2) Lipudokument tõendab, et laeval on lubatud kanda Eesti riigilippu.

(3) Lipudokumendis peab olema viide seadusesättele, mille järgi on laeval lubatud kanda Eesti riigilippu.

(4) Enne lipudokumendi väljastamist ei ole lubatud laeval Eesti riigilippu heisata.

(1) Merelaevatunnistuse ja siseveelaevatunnistuse väljastab kohus laevakinnistusraamatusse kantud mere- ja siseveelaevadele. Laevapilet väljastatakse riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele.

(2) Kui laev, mis vastavalt käesoleva seaduse §-le 1 või 2 peab kandma või võib kanda Eesti riigilippu, viibib välismaal ning laeva omanikul ei ole võimalik esitada taotlust lipudokumendi saamiseks Eestis või taotlus on seotud liiga suure finants- või ajakuluga, väljastab Eesti Vabariigi välisesindus laeva omaniku taotlusel laeva kohta ajutise liputunnistuse. Välisesindus edastab ajutise liputunnistuse koopia ning selle aluseks olnud dokumentide koopiad otsekohe Veeteede Ametile ja laevakinnistusraamatut pidavale kohtule, mille tööpiirkonnas on vastava laeva kodusadam. Eesti Vabariigi välisesinduse väljastatud ajutine liputunnistus kehtib kuni alalise lipudokumendi väljastamiseni, kuid mitte üle kuue kuu.

(3) Paragrahvis 23 ja § 24 lõikes 2 käsitletud asjaolude ilmnemise korral väljastab ajutise liputunnistuse Veeteede Amet.

(4) Ajutise liputunnistuse taotlemisel tuleb esitada samad andmed mis laeva kinnistamisel.

Merelaevatunnistus ja siseveelaevatunnistus sisaldavad kogu laevakinnistusregistriosa sisu.

Laevakinnistusraamatusse tehtud kanded tuleb viivitamatult märkida merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele. See nõue ei kehti kannete kohta, mis koormavad osa laevast.

Merelaeva omaniku taotlusel väljastatakse lisaks merelaevatunnistusele liputunnistus, milles on § 42 lõike 1 punktides 1 kuni 7 ettenähtud andmed ja kutsungsignaal.

(1) Ajutises liputunnistuses on § 42 lõike 1 punktides 1 kuni 7 nimetatud andmed ja kutsungsignaal.

(2) Prahitud laevale väljastatud ajutine liputunnistus peab sisaldama lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele andmeid prahtija kohta ja märget, et laev on kantud laevapereta prahitud laevade registrisse ning seda ei saa selles registris koormata piiratud asjaõigusega.

(3) Paragrahvi 23 järgi väljastatud ajutine liputunnistus peab sisaldama märget, et tunnistus on väljastatud esimeseks üleviimisreisiks. Ajutisele liputunnistusele tuleb märkida reisi marsruut ja planeeritav kestus.

.

(1) Korduv lipudokument väljastatakse juhul, kui lipudokumendile kantud andmed on muutunud. Korduva lipudokumendi väljastamise taotlemisel tuleb esitada esialgne lipudokument.

(2) Korduv lipudokument väljastatakse ka siis, kui on tõendatud, et esialgne on hävinud, kadunud või muutunud kasutamiskõlbmatuks.

(1) Lipudokument on eesti ja inglise keeles.

(2) .

(3) Laevapileti ja ajutise liputunnistuse vormi .

(4) Lipudokumendi vormi kehtestamisel võib näha ette lipudokumendi täiendamise käesoleva seaduse §-des 11, 13 ja 14 nimetamata andmetega.

(1) Merelaev, mis käesoleva seaduse § 1 järgi peab kandma Eesti riigilippu, ei või kanda teise riigi riigilippu ahtris.

(2) Laev, mille kohta on väljastatud lipudokument, ei või kanda teise riigi riigilippu.

(1) Kui merelaev, mis käesoleva seaduse § 1 järgi peab kandma Eesti riigilippu, antakse laevapereta prahilepingu alusel vähemalt üheks aastaks kasutamiseks oma nimel isikule, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik elukohaga Eestis ja kellel ei ole käesoleva seaduse § 2 järgi õigust lasta oma laeval sõita Eesti riigilipu all, võib majandus- ja kommunikatsiooniminister omaniku taotlusel lubada laeva kanda mõne teise riigi registrisse, kui see on vastava riigi seaduste kohaselt lubatud. Sellise loa maksimaalne kehtivus on kaks aastat. Luba võib omaniku taotlusel ühe aasta kaupa pikendada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa kehtivuse ajal on keelatud kanda laeval Eesti riigilippu ahtrilipuna.

(1) Teise riigi riigilipu kandmise loa taotlemisel peab laeva omanik esitama järgmised eestikeelsed või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega dokumendid

1) laevaomaniku notariaalselt kinnitatud avaldus;

2) laeva kirjalik prahileping;

3) välismaa laevaregistri nõusolek paralleelseks registreerimiseks;

4) merelaevatunnistus ja liputunnistus, kui see on väljastatud;

5)

(1¹) Enne avalduse esitamist peab laeva omanik tasuma riigilõivu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba jõustub alates märke tegemisest laevakinnistusraamatusse.

(3) Märge tehakse laeva omaniku notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, millele on lisatud majandus- ja kommunikatsiooniministri väljastatud luba ning kviitung riigilõivu tasumise kohta. Enne avalduse esitamist peab laeva omanik tasuma riigilõivu.

(1) Teise riigi riigilipu kandmise õiguse tähtaja lõppemisel peab laeva omanik esitama kohtule notariaalselt kinnitatud avalduse märke kustutamiseks laevakinnistusraamatust. Avaldusele tuleb lisada lipudokumendid ja tõend selle kohta, et laev on kustutatud või kustutatakse välisriigi laevaregistrist. Enne avalduse esitamist peab laeva omanik tasuma riigilõivu.

(2) Omanik võib taotleda märke kustutamist ka enne teise riigi riigilipu kandmise õiguse tähtaja lõppemist.

Eestis ehitatud laev, millele ei laiene käesoleva seaduse §-st 1 või 2 tulenev õigus, võib kanda Eesti riigilippu esimese üleviimisreisi ajal Veeteede Ameti väljastatud ajutise liputunnistuse alusel.

(1) Laev, millele ei laiene käesoleva seaduse §-st 1 või 2 tulenev õigus, võib kanda Eesti riigilippu välislepingu alusel.

(2) Vähemalt 12 meetrit pikk merelaev, millele ei laiene käesoleva seaduse §-st 1 või 2 tulenev õigus, võib laeva prahtija taotlusel Veeteede Ameti väljastatud ajutise liputunnistuse alusel kanda Eesti riigilippu, kui

1) laeva prahtija kuulub käesoleva seaduse §-s 1 loetletud isikute ringi;

2) laev on prahitud ilma laevapereta oma nimel kasutamiseks;

3) laeva omanik on nõus lipu vahetamisega;

4) laeva suhtes kehtinud õigus ei keela Eesti riigilipu kandmist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel väljastatud ajutise liputunnistuse maksimaalne kehtivusaeg on kaks aastat. Luba võib prahtija taotlusel ühe aasta kaupa pikendada.

(1) Laeva allprahtimine on lubatud, kui see lisaks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatule vastab järgmistele tingimustele

1) allprahtimine on lubatud prahilepinguga;

2) allprahtija vastab käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud tingimustele;

3) allprahtimine lõpeb enne kui prahtimine;

4) allprahtimine kantakse laevapereta prahitud laevade registrisse.

(2) Allprahilepingu lõppemisel peab allprahtija tagastama lipudokumendi prahtijale.

(1) Laeval peab olema nimi või muu tähis. Nime annab laeva omanik. Laeva nimi peab selgelt erinema teiste Eestis registreeritud laevade nimedest. Laeva nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.

(2) Laeva nimes ei tohi kasutada sõna "Eesti" ega selle võõrkeelseid vasteid. Laeva nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.

(3) Laeva registreerija võib laeva registrissekandmisest motiveeritult keelduda, kui laeva nimi ei vasta seaduse nõuetele. Keeldumise korral antakse laeva omanikule tähtaeg laeva nime kooskõlla viimiseks seaduse nõuetega.

(4) Laeva nime võib muuta, kui laev läheb vähemalt pooles osas üle uuele omanikule või kui ilmnevad muud kaalukad põhjused. Loa laeva nime muutmiseks annab laeva registreerija.

(5) .

(6) Eestis registreeritud laevanimede nimekirja peab Veeteede Amet, kellega laevaomanik või laevapereta prahtija kooskõlastab laevale antava või muudetava nime. Veeteede Amet ei kooskõlasta nime, mis ei erine selgelt varem registreeritud nimest.

Kalalaevale antakse alaline kordumatu pardanumber.

(1) Laeva kodusadam on sadam, mille kaudu laeva meresõiduks peamiselt kasutatakse. Eesti riigilippu kandva laeva kodusadam võib olla ainult Eesti sadam.

(2) Kui Eesti riigilippu kandval laeval ei ole kodusadamat Eestis, siis loetakse selle laeva kodusadamaks Tallinna sadam.

(3) Kodusadama nimi kantakse laevale majandus- ja kommunikatsiooniministri kinnitatud korras.

(1) Laevale antakse registreerimisel alaline kordumatu registrinumber.

(2) Laeva identifitseerivaks tunnuseks on ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber, kui see on laevale antud.

(3) .

Laeva kutsungi annab laevale raadiotehniliste seadmete registreerimisel Tehnilise Järelevalve Amet.

Laevade ja ehitatavate laevade kohta peetakse eraldi registrit. Laevaregister ja ehitatavate laevade register moodustavad laevakinnistusraamatu. Samuti peetakse eraldi registrit laevapereta prahitud laevade kohta.

(1) Laevaregistrisse kantakse merelaev, mis käesoleva seaduse § 1 või 2 järgi peab kandma või võib kanda Eesti riigilippu ning mille üldpikkus on vähemalt 12 meetrit. Samuti kantakse laevaregistrisse vähemalt 12 meetrit pikk siseveelaev, mille omanik on füüsiline isik elukohaga Eestis või Eesti juriidiline isik. Purjejahtlaev või kaater tuleb kanda laevaregistrisse, kui tema üldpikkus on vähemalt 24 meetrit.

(2) Omaniku soovil võib laevaregistrisse kanda ka merelaeva ja siseveelaeva, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldpikkusest lühem.

(1) Ehitatavate laevade registrisse kantakse Eestis ehitatav mere- või siseveelaev või teisaldatav ujuvvahend ning Eestis asuv teisaldatav ujuvvahend. Ehitatav laev kantakse registrisse juhul, kui samal ajal soovitakse seada laevahüpoteek või on esitatud taotlus sissenõude pööramiseks laevale.

(2) Ehitatav mere- või siseveelaev peab oma eeldatavate tehniliste näitajate poolest olema pärast valmimist sobiv laevaregistrisse kandmiseks.

(3) Ehitatav mere- või siseveelaev võidakse kanda ehitatavate laevade registrisse hetkest, mil kiil on maha pandud ja ehitis on püsivalt nime või numbriga tähistatud. Sama kehtib vastavalt ehitatava teisaldatava ujuvvahendi suhtes.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid tõendab Veeteede Amet.

(5) Käesoleva seaduse ja laeva asjaõigusseaduse sätted, mis käivad ehitatavate laevade kohta, kehtivad ka teisaldatavate ujuvvahendite kohta.

(1) Laevapereta prahitud laevade registrit peab Veeteede Amet.

(2) Laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse merelaev, mis käesoleva seaduse § 24 lõike 2 järgi võib kanda Eesti riigilippu.

Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse laev registreeritakse või kinnistatakse ühes käesolevas seaduses nimetatud registris omaniku soovil, kui laev antakse teise isiku valdusse või kui laeva koormatakse asjaõigusega.

(1) Laevu registreerivatele registritele esitatavad dokumendid tuleb esitada eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada koos notariaalselt kinnitatud tõlkega.

(2) Ametiasutuste väljastatud dokumendid tuleb esitada originaalis või notariaalselt kinnitatud ärakirjana.

(3) Välisriigi ametiasutuste väljastatud dokumendid tuleb esitada legaliseeritult.

(1)

(2) Laevakinnistusraamatu pidamisel asub kinnistusregistri asemele laevakinnistusregister, kinnistuspäeviku asemele laevakinnistuspäevik ja kinnistustoimiku asemele laevatoimik.

(3) Elektroonilise laevakinnistusraamatu pidamisel on Veeteede Ametil samasugused õigused ja kohustused kui riigi maakatastri pidajal.

Laevakinnistusraamatusse kantud laeva kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse jooksvalt eraldi number (registrinumber). Registriosa loetakse laeva suhtes laevakinnistusraamatuks.

(1) Laev ja ehitatav laev kinnistatakse, kui omanik esitab seaduses sätestatud tingimustel ja korras notariaalselt kinnitatud avalduse, milles ta taotleb kinnistamist.

(2) Ehitatava laeva kinnistamist võib taotleda ka isik, kes täitedokumendi alusel võib nõuda laeva realiseerimist või laevahüpoteegi kinnistamist.

Merelaeva omanik on kohustatud laeva kinnistama, kui laev käesoleva seaduse § 1 lõike 2 või 3 järgi peab kandma Eesti riigilippu. See nõue ei kehti laeva kohta, mille üldpikkus on alla 12 meetri, purjejahtlaeva või kaatri puhul alla 24 meetri.

Eestis alaliselt elav füüsiline isik ja Eesti juriidiline isik on kohustatud talle kuuluva siseveelaeva kinnistama. See nõue ei kehti laeva kohta, mille üldpikkus on alla 12 meetri, purjejahtlaeva või kaatri puhul alla 24 meetri.

(1) Merelaeva kinnistamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid või dokumendid, mis sisaldavad järgmisi andmeid

1) laeva nimi, number või muu tunnuseks olev tähis;

2) laeva peajõuseadme tüüp, laeva tüüp kasutusala järgi ja kere põhimaterjal;

3) kodusadam;

4) ehituskoht ja -aasta ning ehitaja;

5) kutsungsignaal;

6) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber, kui see nähtub mõõdukirjast või muust vastavast dokumendist, ametliku mõõtmise tulemus ja masinate võimsus;

7) omanik, kaasomanikud ja kaasomandi suurus, käesoleva seaduse §-s 4 1 nimetatud juhul ka omaniku esindaja (esitatud andmed tuleb tõendada, sealhulgas §-s 41 nimetatud esindaja korral tema volitusi, vastavust Eestis reederile kehtestatud nõuetele ning nõusolekut esindajaks asumise kohta);

8) omandi saamise õiguslik alus, mis tuleb tõendada;

9) Eesti riigilipu kandmise õigust tõendavad asjaolud;

10) laevaühingu puhul disponent;

11) dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud laevaohutusnõuetele;

12) ajutine liputunnistus, kui see on välja antud;

13) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

(2) Kui laeva ei ole siseriiklikult mõõdetud, siis piisab välismaal väljaantud legaliseeritud mõõdukirja esitamisest.

Siseveelaeva kinnistamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid või dokumendid, mis sisaldavad järgmisi andmeid

1) laeva nimi, number või muu laeva tunnuseks olev tähis;

2) kere põhimaterjal;

3) kodusadam;

4) ehituskoht ja -aasta ning ehitaja;

5) laeva üldpikkus ja masinate võimsus;

6) omanik, mitme omaniku puhul osade suurus, mis tuleb tõendada;

7) omandi saamise õiguslik alus, mis tuleb tõendada;

8) dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud laevaohutusnõuetele;

9) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

(1) Ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid või dokumendid, mis sisaldavad järgmisi andmeid

1) ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi nimi, number või muu tähis;

2) ehituskoht ja ehitaja;

3) omanik, mis tuleb tõendada;

4) dokumendid, mis tõendavad, et valmimisel on merelaev või siseveelaev tehniliste näitajate poolest kõlblik laevaregistrisse kandmiseks;

5) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

(2) Kui ehitatava mere- või siseveelaeva või ehitatava teisaldatava ujuvvahendi omanik ei ole ehitaja, tuleb kinnistamiseks esitada ehitaja notariaalselt tõestatud kinnitus teise isiku omanikuks saamise asjaolude kohta.

Teisaldatava ujuvvahendi kinnistamiseks tuleb esitada järgmised dokumendid või dokumendid, mis sisaldavad järgmisi andmeid

1) teisaldatava ujuvvahendi nimi, number või muu tähis (tuleb märkida, et tegemist on teisaldatava ujuvvahendiga);

2) asukoht;

3) ehituskoht;

4) omanik, mis tuleb tõendada;

5) omandi tekkimise alus, mis tuleb tõendada;

6) dokumendid, mis tõendavad teisaldatava ujuvvahendi vastavust Eesti Vabariigis kehtestatud ohutusnõuetele;

7) kviitung riigilõivu tasumise kohta.

.

(1) Laevakinnistusraamatusse tuleb kanda käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktides 1 kuni 7 ja 10, § 43 punktides 1 kuni 6, § 44 lõike 1 punktides 1 kuni 3 ning § 45 punktides 1 kuni 4 nimetatud andmed, samuti mõõdukirja tähistus ja laeva kinnistamise kuupäev.

(2) Merelaeva või käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tingimuste esinemise korral siseveelaeva kinnistamisel tuleb laevakinnistusraamatusse kanda ka viide seadusesättele, mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti riigilippu. Merelaeva puhul tuleb laevakinnistusraamatusse kanda ka laevale antud kutsungsignaal.

(3) Kui käesoleva seaduse § 20 lõike 1 järgi on lubatud merelaeval kanda mõne muu riigi lippu, tuleb laevakinnistusraamatusse kanda märge, et laeval ei ole selle loa kehtivuse jooksul lubatud kanda Eesti riigilippu. Loa kehtetuks tunnistamisel tuleb märkida, et laeval on taas lubatud kanda Eesti riigilippu.

(4) Ehitatava laeva puhul tuleb laevakinnistusraamatusse kanda viide käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud ja Veeteede Ameti poolt vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 4 väljastatud dokumendile.

(5) Laevakinnistusraamatusse kantakse isiku nimi koos isikukoodiga või selle puudumisel sünniajaga, juriidilise isiku puhul koos registrikoodi või registreerimisnumbriga, kui isik kuulub registrisse kandmisele; samuti elu- või asukoht.

(1) Laeva omanik on kohustatud tagama laeva välisriigi laevaregistrist kustutamise 15 päeva jooksul, alates laeva kandmisest laevakinnistusraamatusse, ning tõendama seda kohtule.

(2) Kohus võib kontrollimist vajavate asjaolude selgitamiseks teha järelepärimisi välisriigi registripidajale.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 53 sätteid.

(1) Kui ehitatavate laevade registris kinnistatud laev on valminud, siis peab laeva omanik taotlema kas laeva ehitatavate laevade registrist kustutamist või kinnistamist laevaregistris.

(2) Ehitatavate laevade registris kinnistatud laeva kinnistamisel laevaregistris kantakse laevahüpoteegid üle koos laevaga ning nad säilivad senisel järjekohal.

Kui enne laeva kinnistamist on keegi teine isik esitanud vastuväite laeva kinnistamise kohta põhjendusega, et tema on laeva omanik, siis võib kohus teha laeva kinnistamisel laevakinnistusregistriossa vastuväite kohta märke.

(1) Kohtule tuleb viivitamata kirjalikult teatada muutustest laevakinnistusraamatusse kantud andmetes, mis ei ole kanneteks asjaõiguse tähenduses.

(2) Viivitamata tuleb teatada muutustest asjaoludes, mille alusel laev kannab Eesti riigilippu. Samuti tuleb teatada muutustest asjaoludes, mille alusel on väljastatud luba kanda mõne muu riigi riigilippu.

(3) Kui laev on hukkunud või loetud hukkunuks või kui ta on muutunud kasutamiskõlbmatuks või kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu, tuleb sellest viivitamata teatada kohtule.

(4) Ehitatava laeva puhul tuleb viivitamata teatada laeva valmimisest.

(5) Esitatud andmed tuleb tõendada.

(1) Käesoleva seaduse §-s 51 nimetatud andmete esitamise ja muutustest teatamise kohustus on

1) laeva omanikul;

2) kaasomanikel või, kui laevakinnistusraamatusse on kantud disponent, siis disponendil;

3) käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud juhul lisaks omanikule või kaasomanikule ka tema esindajal;

4) juriidilisest isikust omaniku, kaasomaniku, disponendi või esindaja korral selle seadusjärgsel esindajal.

(2) Kui käesoleva paragrahvi järgi on teatama kohustatud mitu isikut, siis piisab, kui teatab üks neist. Sama kehtib siis, kui juriidilist isikut on volitatud esindama mitu isikut.

Kui teatatakse muudatustest laevakinnistusraamatusse kantud andmetes, mis ei ole kanneteks asjaõiguse tähenduses, ja muudatused on küllaldaselt tõendatud, siis parandab kohus andmed laevakinnistusraamatus kandemäärust tegemata.

(1) Käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud asjaolude esinemise korral peab laeva omanik taotlema laeva kustutamist laevakinnistusraamatust.

(2) Siseveelaeva laevakinnistusraamatust kustutamist ei pea taotlema, kui see on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu merelaevade kohta kehtiva lipuõiguse kohaselt.

(3) Laev, mille kinnistamine sõltub laevaomaniku tahtest, kustutatakse laevakinnistusraamatust lisaks käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud põhjustele ka laevaomaniku taotluse alusel.

(4) Laeva laevakinnistusraamatust kustutamiseks on vajalik puudutatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek.

(5) Kui merelaev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõusolekut ei ole saadud, tuleb laevaregistrisse teha märge, mille järgi see laev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu. Märge on võrdne laeva kustutamisega laevakinnistusraamatust, välja arvatud osas, mis puudutab piiratud asjaõigusi.

(6) Kui laevakinnistusraamatusse ei ole 30 aasta jooksul laeva kohta tehtud ühtegi kannet ja pärast Veeteede Ameti seisukoha ärakuulamist võib eeldada, et laeva ei ole enam olemas või teda ei kasutata enam laevana, kustutab kohus laeva laevakinnistusraamatust juhul, kui laev ei ole koormatud piiratud asjaõigusega.

(7) Laeva kustutamiseks laevakinnistusraamatust peab omanik esitama

1) notariaalselt kinnitatud avalduse;

2) lipudokumendi;

3) dokumendid, mis tõendavad kustutamise aluseks olevaid asjaolusid;

4) puudutatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusoleku;

5) kviitungi riigilõivu tasumise kohta.

(8) Kui laev kustutatakse laevakinnistusraamatust seetõttu, et laev kaotab omandi ülemineku tõttu õiguse kanda Eesti riigilippu, peab käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 nimetatud avaldus olema notariaalselt tõestatud.

(1) Ehitatav laev kustutatakse laevakinnistusraamatust omaniku taotluse alusel.

(2) Omanik peab taotlema ehitatava laeva laevakinnistusraamatust kustutamist, kui see on hävinud või siirdunud välismaale.

(3) Kustutamiseks on vaja puudutatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusolekut.

(4) Kustutamiseks peab omanik esitama

1) notariaalselt kinnitatud avalduse;

2) dokumendid, mis tõendavad kustutamise aluseks olevaid asjaolusid;

3) puudutatud isikute notariaalselt kinnitatud nõusoleku;

4) kviitungi riigilõivu tasumise kohta.

(1) Kui laeva kinnistamine oli olulise vea tõttu lubamatu, kui merelaev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu või kui laev või ehitatav laev on siirdunud välismaale, hukkunud või muutunud kasutamiskõlbmatuks ning kohustatud isikud ei ole taotlenud laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatust kustutamist, kustutab kohus laeva laevakinnistusraamatust oma ametikohustustest tulenevalt. Kohus teatab laevakinnistusraamatusse kantud omanikele ja muudele puudutatud isikutele kavandatavast kustutamisest ning määrab neile tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem kui kolm kuud.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute asukohta ei teata, avaldab kohus teate koos vastuväite esitamise tähtajaga kohtuteadete avaldamiseks mõeldud ajalehes ning vähemalt ühes merendusajalehes või -ajakirjas.

(3) Kui esitatakse vastuväide, otsustab selle üle registrit pidav kohus üleskutsemenetluseks ettenähtud korras.

(4) Laeva võib laevakinnistusraamatust kustutada ainult juhul, kui vastuväidet ei ole esitatud või kui vastuväidet tagasilükkav kohtumäärus on jõustunud. Kui hüpoteegipidaja esitab vastuväiteid Eesti riigilipu kandmise õiguse kaotanud laeva laevakinnistusraamatust kustutamisele põhjendusega, et hüpoteek veel püsib, siis kantakse laevakinnistusraamatusse märge, et laev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu. Selline märge on võrdne laeva kustutamisega laevakinnistusraamatust, välja arvatud osas, mis puudutab laevahüpoteeki.

(1) Kohus teeb määruse laeva kinnistamise või laevakinnistusraamatu andmete muutmise või laeva laevakinnistusraamatust kustutamise avalduse täieliku või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta viivitamatult.

(2) Kohtu esimees võib pikendada käesoleva seaduse lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni 30 päevani, arvates avalduse saabumisest, kui esineb täiendavat kontrollimist vajavaid asjaolusid. Samal eesmärgil võib kohtumääruse alusel nõuda kohustatud isikult täiendavate dokumentide esitamist lisaks seaduses nimetatutele.

(3) Kui avalduses esineb kinnistamist või kustutamist takistav puudus, võib kohus määrata tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab määruse tegemiseks pädev isik avalduse rahuldamata.

(1) Laevakinnistusraamatut pidav kohus sulgeb laevakinnistusregistriosa, kui laev või ehitatav laev kustutatakse laevakinnistusraamatust või kui laevakinnistusregistriosa kirjutatakse ümber.

(2) Ehitatavate laevade registri laevakinnistusregistriosa suletakse peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtude ka laeva kinnistamisel laevaregistris.

Kohus informeerib viivitamata Veeteede Ametit igast laeva kinnistamisest või kustutamisest.

Kui vahetub merelaeva omanik, tuleb tõendada, et laev on ka edaspidi õigustatud kandma Eesti riigilippu.

(1) Kui mitu laeva koormatakse ühe laevahüpoteegiga või ühe kasutusvaldusega, tuleb kaaskoormamine märkida iga laeva laevakinnistusregistriossa. Sama kehtib teise laeva koormamise korral tagantjärele juba olemasoleva koormisega ühel laeval.

(2) Kaaskoormatise kustumise korral tuleb see kustutada iga laeva laevakinnistusregistriosast.

Laevakinnistusraamatu koosseisu kuuluvad

1) laevakinnistusregister;

2) laevakinnistuspäevik;

3) laevatoimik.

(1) Kanded ja andmed laeva kohta kantakse selle laeva laevakinnistusregistriossa.

(2) Laevakinnistusregistriosal on pealkiri ja kolm jagu, mis jagunevad lahtriteks.

(3) Laevakinnistusregistreid peetakse väljavõetavate vahelehtedega vihikutena või elektroonilisel kujul. .

Laevakinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse kohus ja registriosa number (laeva registrinumber).

(1) Laevaregistri laevakinnistusregistriosa esimesse jakku "Laev" kantakse

1) laeva identifitseerivad tunnused;

2) tehnilised andmed laeva kohta;

3) laeva kinnistamine ja kustutamine, kustutamise korral ka kustutamise põhjus;

4) andmed riigilipu kandmise õiguse kohta;

5) muudatused talletatud andmetes.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmed ei ole kanded käesoleva seaduse ja laeva asjaõigusseaduse tähenduses.

Laevaregistri laevakinnistusregistriosa teisse jakku "Laeva omanik" kantakse

1) laeva omaniku nimi;

2) kui laev on ühises omandis - omanike nimed, see, kas laev on ühis- või kaasomandis, kaasomandi korral kaasomanike osade suurus;

3) laevaühing ja disponent, kui laev on laevaühingu esemeks;

4) märked omandi kohta;

5) muudatused kannetes;

6) kande õiguslik alus.

Laevaregistri laevakinnistusregistriosa kolmandasse jakku "Laeva koormatised" kantakse

1) laeva koormavad piiratud asjaõigused ja märked nende kohta;

2) hüpoteegi puhul hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa);

3) muudatused kannetes ja kustutamine.

(1) Ehitatavate laevade registri laevakinnistusregistriosa esimesse jakku "Ehitatav laev" kantakse

1) ehitatavat laeva identifitseerivad andmed;

2) ehituskoht ja ehitaja;

3) viide dokumendile, mis tõendab ehitatava laeva kõlblikkust kinnistamiseks;

4) ehitatava laeva kinnistamine ja registrist kustutamine (kustutamise korral tuleb ära näidata põhjus);

5) muudatused talletatud andmetes.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmed ei ole kanneteks käesoleva seaduse ja laeva asjaõigusseaduse tähenduses.

Ehitatavate laevade registri laevakinnistusregistriosa teise jakku "Ehitatava laeva omanik" kantakse

1) ehitatava laeva omaniku nimi; kui ehitatava laeva omanikuks ei ole laeva ehitaja, siis viide dokumendile, millest tuleneb, et ehitatava laeva omanikuks on keegi teine;

2) kui ehitatav laev on ühises omandis - omanike nimed, see, kas laev on ühis- või kaasomandis, kaasomandi korral kaasomanike osade suurus;

3) laevaühing ja disponent, kui ehitatav laev on laevaühingu esemeks;

4) märked omandi kohta;

5) muudatused kannetes;

6) kande õiguslik alus.

Ehitatavate laevade registri laevakinnistusregistriosa kolmandasse jakku "Laeva koormatised" kantakse samad andmed mis laevaregistri kolmandasse jakku.

(1) Kui laevakinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus sisse asendusosa.

(2) Menetlus algatatakse kinnistamist teostava kohtuniku, kohtunikuabi või puudutatud isiku avalduse alusel. Vähemalt kolm kuud enne avalduse sisulist läbivaatamist avaldab kohus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles märgitakse avalduse sisu.

(3) Asendusosa sisseseadmise otsust ei või teha seni kinnistamist teostanud kohtunikuabi ega kohtunik.

(1) Laevakinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused, milles on väljendatud soov kande tegemiseks.

(2) Laevakinnistuspäevikusse kantakse ka avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud laeva registreerimise number, määruse tegemise aeg, määrusega puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist läbiviivate isikute allkirjad, tehinguväärtus ja riigilõiv.

(1) Laeva kohta seatakse sisse laevatoimik, mis tähistatakse laeva laevakinnistusregistriosa numbriga.

(2) Laevatoimikusse võetud dokumendid nummerdatakse jooksvalt.

(3) Laevatoimikusse võetakse dokumendid, mis on kande aluseks või millele kandes viidatakse. Dokumendi võib laevatoimikust välja anda ainult juhul, kui laevatoimikusse jääb ametlikult kinnitatud ärakiri.

(4) Kui dokument puudutab mitme laevakinnistusregistriosa kandeid, tuleb ta võtta ühte puudutatud laevatoimikusse. Teistes laevatoimikutes tuleb sellele dokumendile viidata.

(5) Kohus tagab laevatoimikus oleva registriosa ärakirja ja muude dokumentide vastavuse algdokumentidele.

Laevakinnistusraamatut säilitatakse kohtus.

(1) Laevakinnistusraamatut peavad kohtute registriosakonnad. Harju Maakohtu registriosakond peab laevakinnistusraamatut ka Viru Maakohtu tööpiirkonna kohta.

(2) Justiitsminister kehtestab laevakinnistusraamatu pidamise korra.

(3) Justiitsminister võib kehtestada laevakinnistusraamatu andmete arvutivõrgu kaudu kasutamise korra. Laevahüpoteekide kohta käivaid andmeid võib arvutivõrgu kaudu teha kättesaadavaks üksnes järelevalveõiguslikule riigiasutusele, kohtule ja notarile.

(4) Laevakinnistamismenetluses loetakse notariaalselt kinnitatud avaldus, avalduse esitamise volikiri ning kande tegemise, muutmise ja kustutamise nõusolek võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse, volikirja ja nõusolekuga.

(1) Laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laeva (välismaa laev) eraõiguslik seisund on määratud tema algregistririigi õigusega.

(2) Välismaa laev on allutatud Eesti avalikule õigusele. Välismaa laeva suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid laevaohutusnõudeid, kui laeva algregistririigi ohutusnõuded ei ole karmimad kui Eesti omad.

(1) Laevapereta prahitud laevade registriga on lubatud tutvuda laeva omanikul, laeva prahtijal, pädeval riigiasutusel ning isikutel, kellel on selleks õigustatud huvi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus saada laevapereta prahitud laevade registrist ametlikult kinnitatud ärakirju.

.

(1) Laevapereta prahtija peab laeva registreerimiseks esitama kirjaliku avalduse ja järgmised dokumendid või dokumendid, mis sisaldavad järgmisi andmeid

1) laeva nimi;

2) kere põhimaterjal, peamasina tüüp, laeva tüüp kasutusala järgi;

3) kodusadam;

4) laeva ehitaja, ehituskoht ja -aasta;

5) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber, kui see on mõõdukirjas või muus vastavas dokumendis;

6) ametliku mõõtmise tulemused ja masinate võimsus ametliku mõõdukirja järgi;

7) dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust Eestis kehtivatele laevaohutusnõuetele; kui algregistririigi laevaohutusnõuded on Eesti omadest karmimad, siis tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad laeva vastavust algregistririigis kehtestatud laevaohutusnõuetele;

8) prahileping;

9) algregistririigi nõusolek laeva registreerimiseks Eestis laevapereta prahitud laevade registris;

10) laevaomaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek laeva registreerimiseks Eestis laevapereta prahitud laevade registris;

11) veesõiduki raadioluba;

12) dokumendid, mis tõendavad, et prahtija kuulub käesoleva seaduse §-s 1 loetletud isikute hulka;

13)

(2) Registreerimise pikendamiseks tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud andmetele esitada ka ajutine liputunnistus.

(3) Enne avalduse esitamist laeva registreerimiseks või registreerimise pikendamiseks peab laevapereta prahtija tasuma riigilõivu.

Laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse käesoleva seaduse § 92 lõike 1 punktides 1 kuni 7 nimetatud andmed, kutsungsignaal, kui see on antud, ning laeva omaniku ja prahtija nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, juriidilise isiku puhul registrikood või registreerimisnumber, kui isik kuulub registrisse kandmisele ning elu- või asukoht.

Otsuse tegemisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 84.

(1) Laeva prahtija on kohustatud viivitamata teatama laevapereta prahitud laevade registrile muutustest asjaoludes, mille alusel temale kasutamiseks antud laeval on lubatud kanda Eesti riigilippu.

(2) Prahtija on kohustatud viivitamata kirjalikult teatama laeva hukkumisest või kasutamiskõlbmatuks muutumisest. Esitatud andmed tuleb tõendada.

(1) Laev kustutatakse prahitud laevade registrist, kui ta kaotab õiguse kanda Eesti riigilippu, hukkub või muutub kasutamiskõlbmatuks.

(2) Laev kustutatakse laevapereta prahitud laevade registrist laeva prahtija taotluse alusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel peab prahtija taotlema laeva kustutamist registrist.

(3) Välismaa laeva kustutamiseks laevapereta prahitud laevade registrist prahtija taotluse alusel peab prahtija esitama kirjaliku avalduse, milles on märgitud kustutamise alus ja ajutine liputunnistus. Laeva registrist kustutamise alus tuleb tõendada. Enne avalduse esitamist peab prahtija tasuma riigilõivu.

(4) .

.

Laeva kapteni poolt laeva nime, kodu-, lähte- ja sihtsadama teatamata jätmise eest merel tema laevaga kokkupõrganud laevale – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Laeva kapteni või laeva juhtimise eest vastutava isiku poolt laeva identifitseerimisnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Laeva kapteni või laeva juhtimise eest vastutava isiku poolt laeval Eesti riigilipu kandmise nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(1) Käesoleva seaduse §-des 971–973 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 971–973 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.

(1) Laeva omanikud või laevapereta prahtijad, kelle laevad või kellele prahitud laevad vastavalt seni kehtinud korrale olid registreeritud Eestis, on kohustatud oma laevad kahe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, registreerima vastavalt käesolevale seadusele. Alates käesoleva seaduse jõustumisest, ei tohi teha ühtegi kannet Eesti laevaregistrisse, Eesti laevaraamatusse ning muudesse olemasolevatesse registritesse, välja arvatud kustutamine.

(2) Eesti riigilipu kandmise õigust tõendavad dokumendid kaotavad oma kehtivuse kahe aasta möödudes käesoleva seaduse jõustumisest.

(1) Isikutel, kelle nimele on Eesti laevaregistris registreeritud registerpant, on õigus nõuda laeva omanikult laevahüpoteegi seadmist laevakinnistusraamatusse senises ulatuses ja senisel järjekohal, kui laev kinnistatakse laevakinnistusraamatus. Kui registerpantide järjekohad ei ole määratud, siis tuleb esitada registerpandipidajate ja laeva omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe järjekohtade määramise kohta.

(2) Kui laev, mis kinnistatakse laevakinnistusraamatus, on Eesti laevaregistris olnud koormatud registerpandiga ning registerpandipidaja ei soovi laeva koormamist laevahüpoteegiga, siis peab laeva omanik lisama laeva kinnistamise avaldusele registerpandipidaja nõusoleku pandist ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigusest loobumise kohta.

Veeteede Amet peab esitama laevakinnistusraamatu pidajale 1998. aasta 30. juuniks nimekirja Eesti laevaregistris registreeritud registerpantidest.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 100 ja § 101 punkt 3 jõustuvad 10. päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.

(3) Käesoleva seaduse § 4 lõige 2 ja § 41 jõustuvad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga eraldi seadusega.