Vabariigi Valitsus — «Kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise korra» ning «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra» kinnitamine — RT I, 1994, 57, 966

Muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391) paragrahvide 11 ja 12 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada: 1) «Kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise kord» (juurde lisatud); 2) «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord» (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Kultuuri- ja haridusminister Peeter OLESK Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes Imre SIIL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1994. a. määrusega nr. 272 Kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võimise ja kaitse lõpetamise kord 1. Ettepaneku kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasja, selle osa või asjade kogumi (edaspidi asi) ajutise kaitse alla võtmiseks võivad teha kõik juriidilised ja füüsilised isikud, eelkõige kohalike omavalitsuste täitevorganid, Riigi Muinsuskaitseameti (edaspidi Muinsuskaitseamet) töötajad, Muinsuskaitse Selts ja asja omanikud (valdajad). 2. Kirjalikud ettepanekud koos asja lühikirjelduse ja võimaluse korral foto(de)ga esitatakse Muinsuskaitseameti peadirektorile, kes otsustab asja ajutise kaitse all võtmise põhjendatuse ja ajutise kaitse korra ning annab sellekohase käskkirja. 3. Ajutine kaitse kehtib kuni kuus kuud, arvates Muinsuskaitseameti peadirektori poolt käskkirja andmise päevast, välja arvatud muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391) paragrahvis 38 nimetatud juhul. 4. Ajutise kaitse alla võetud asjade suhtes rakendatake kultuurimälestiste (edaspidi mälestis) kohta käivaid, muinsuskaitseseaduses sätestatud nõudeid ja omandikitsendusi. Ajutise kaitse alla võetud asja omanikul (valdajal) on mälestise omaniku (valdaja) õigused. 5. Ajutise kaitse alla võetud asi kantakse Muinsuskaitseameti otsusega kinnitatud, ajutise kaitse all olevate kultuuriväärtusega asjade nimekirja ning teavitatakse sellest asja omanikku (valdajat), asja asukoha järgse kohaliku omavalitsuse täitevorganit ja ettepaneku tegijat, kinnisasja puhul ka riiklikku maakatastrit. Omanikule (valdajale) väljastatakse kaitsekohustuse teatis (muinsuskaitseseaduse paragrahv 17) 10 päeva jooksul, arvates asja ajutise kaitse alla võtmisest. 6. Muinsuskaitseamet teeb asja ajutise kaitse all olemise ajal teadusliku ekspertiisi (muinsuskaitseseaduse paragrahv 8) asja mälestise tunnustele vastavuse kohta, arvestades muinsuskaitse nõukogu arvamust. Kui asi vastab mälestise tunnustele, tunnistatakse see kultuurimälestiseks «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra» kohaselt. Kui asi ei vasta mälestise tunnustele, lõpetatakse Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga asja ajutine kaitse ja tehakse vastav märge ajutise kaitse all olevate kultuuriväärtusega asjade nimekirja. Mõlemal juhul teavitatakse sellest asja omanikku (valdajat), kohaliku omavalitsuse täitevorganit ja ettepaneku tegijat hiljemalt 10 päeva jook sul pärast asja ajutise kaitse all olemise aja lõppu, kinnisasja puhu ka riiklikku maakatastrit. Kui Muinsuskaitseamet ei otsusta kuue kuu jooksul, kas asi vastab mälestise tunnustele, siis ajutine kaitse lõpeb. 7. Erijuhtumi puhul, kui ehitus- ja muude tööde käigus avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on Muinsuskaitseametil õigus peatada tööd kuni kaheks nädalaks (muinsuskaitseseaduse paragrahv 38). Sel juhul korraldab Muinsuskaitseamet kiirendatud korras ekspertiisi. Kui asi vastab mälestise tunnustele, tunnistatakse see mälestiseks «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra» kohaselt. Iga erijuhtumi puhul hüvitatakse kahju hindamise komisjoni otsuse alusel ehitus- või muude tööde tegijale või (ja) olukorrast olenevalt kinnisasja omanikule (valdajale) tööde peatamisega tekitatud kahju. Komisjoni moodustab Muinsuskaitseamet ning komisjoni koosseis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse otsusega kultuuri-ja haridusministri ettepanekul. Kahju hindamise komisjoni tööst võib nõuandva häälega osa võtta isik, kellele kahju on tekitatud. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1994. a. määrusega nr. 272 Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord 1. Ettepaneku kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasja, selle osa või asjade kogumi (edaspidi asi) tunnistamiseks kultuurimälestiseks (edaspidi mälestis) võivad teha kõik juriidilised ja füüsilised isikud, eriti kohalike omavalitsuste täitevorganid, Riigi Muinsuskaitseameti (edaspidi Muinsuskaitseamet) töötajad, Eesti Muinsuskaitse Selts ja asja omanikud (valdajad). 2. Asja tunnistamisele mälestiseks võib eelneda selle ajutise kaitse alla võtmine «Kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla võtmise ja kaitse lõpetamise korra» kohaselt. 3. Kirjalikud ettepanekud koos asja lühikirjelduse ja võimaluse korral foto(de)ga esitatakse Muinsuskaitseametile, kes teeb asja tunnuste kohta teadusliku ekspertiisi, arvestades muinsuskaitse nõukogu (muinsuskaitseseaduse paragrahv 8) arvamust. Juhul kui asi vastab mälestise tunnustele, koostab Muinsuskaitseamet kirjaliku andmestiku (nimetus, asukoht, dateering, objekti registrinumber) ja määruse eelnõu kultuuri- ja haridusministrile esitamiseks. 4. Asja mälestise tunnustele vastavuse hindamisel arvestatakse selle seotust ajaloo oluliste protsesside, sündmuste või isikutega või seda, kas asjal on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik või muu kultuuriväärtus. 5. Asi tunnistatakse mälestiseks kultuuri- ja haridusministri määrusega ja on riigi kaitse all määruse andmise päevast arvates. Muinsuskaitseamet kannab andmed mälestise kohta kultuurimälestiste riiklikku registrisse (muinsuskaitseseaduse paragrahvi 13 lõige 1) ja koostab selle kohta mälestise passi. Kultuurimälestise passi vormi kehtestab Muinsuskaitseamet. 6. Muinsuskaitseamet teavitab asja mälestiseks tunnistamisest asja omanikku (valdajat), asja asukoha järgse kohaliku omavalitsuse täitevorganit ja ettepaneku tegijat, kinnismälestise puhul ka riiklikku maakatastrit. Asja omanikule (valdajale) väljastatakse kaitsekohustuse teatis (muinsuskaitseseaduse paragrahv 17) ühe kuu jooksul pärast asja mälestiseks tunnistamist. 7. Kui mälestis on hävinud või täielikult kaotanud mälestise tunnused ning selle taastamine ei ole võimalik, esitab Muinsuskaitseamet muinsuskaitse nõukogu ekspertiisi alusel põhjendatud ettepaneku koos määruse eelnõuga kultuuri- ja haridusministrile asja mälestiseks olemise lõpetamiseks. Asi lakkab olemast mälestis kultuuri- ja haridusministri määruse andmise kuupäevast arvates. Muinsuskaitseamet teeb märke selle kohta kultuurimälestiste riiklikku registrisse (kuid ei kustuta seda sealt) ja teavitab asja omanikku (valdajat) ja asja asukoha järgse kohaliku omavalitsuse täitevorganit, kinnisasja puhul ka riiklikku maakatastrit. Kaitsekohustuse teatis kaotab kehtivuse kultuuri- ja haridusministri määruse andmise päevast arvates.