Riigikogu — Konventsioon kalapüügist ja elusressursside säilitamisest Läänemeres ja Beltides (Taani väinades) — RT II, 1993, 5, 4

Konventsiooni ratifitseerimise seadus Konvetsiooni denonsseerimise seadus Teadaanne välislepingu lõppemisest Mitteametlik tõlge Koostatud Gdanskis 13. septembril 1973 Käesoleva konventsiooni osalised riigid: – pidades silmas Läänemere ja Belti väinade elusressursside maksimaalse ja stabiilse produktiivsuse suurt tähtsust Läänemere basseini riikidele, – mõistes oma ühist vastutust elusressursside kaitse ja nende ratsionaalse kasutamise eest, – olles veendunud selles, et Läänemere ja Belti väinade elusressursside kaitse nõuab tihedamat ja ulatuslikumat koostööd selles regioonis, – märkides seda, et Läänemere basseini riigid on laiendanud oma jurisdiktsiooni elusressurssidele nende territoriaalmerest väljaspool olevates ja sellega külgnevates vetes, leppisid kokku järgnevas: Artikkel I Lepinguosalised riigid kohustuvad: – tegema tihedalt koostööd Läänemere ja Belti väinade elusressursside säilitamiseks ja suurendamiseks, samuti optimaalse väljapüügi saavutamiseks ning iseäranis neil eesmärkidel teaduslike uuringute laiendamiseks ja koordineerimiseks, – ette valmistama ja ellu rakendama organisatsioonilisi ja tehnilisi projekte elusressursside kaitseks ja kasutamiseks, kaasa arvates meetmeid hinnaliste kalaliikide kunstlikuks taastootmiseks ja/või toetama seda rahaliselt õiglasel ja parajal alusel, samuti aga võtma ette muid samme elusressursside ratsionaalseks ja efektiivseks kasutamiseks. Artikkel II 1. See veeala, kus kehtib käesolev konventsioon (siin ja edaspidi «konventsiooni piirkond»), hõlmab kogu Läänemere ja Belti väinade veeala, välja arvatud siseveed, mis piirneb läänes Haslenore neeme ja Gniben Pointi, Korshage ja Spodsbiergi ning Gilbiergi neeme ja Kulleni vahelise joonega. 2. Käesolev konventsioon kehtib kõigi kalaliikide ja muude mere elusressursside suhtes. Artikkel III Midagi käesolevas konventsioonis ei tohi käsitleda selliselt, et see võiks kahjustada mõne lepinguosalise riigi õigusi, nõudlusi või seisukohti territoriaalvete piiride ja kalandusalase jurisdiktsiooni ulatuse suhtes, mis on vastavuses rahvusvahelise õigusega. Artikkel IV Käesolevas konventsioonis tähendab termin «laev» iga laeva või paati, mida kasutatakse kala või muude mere elusressurside püügiks või töötlemiseks ja mis on registreeritud või millel on omanik ükskõik millise lepinguosalise riigi territooriumil või sõidab tema lipu all. Artikkel V 1. Käesoleva konventsiooni huvides luuakse Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (siin ja edaspidi «komisjon»). 2. Iga lepinguosaline riik võib määrata mitte rohkem kui kaks esindajat komisjoni liikmeks ning eksperte ja nõuandjaid neile abiks iga riigi oma äranägemise järgi. 3. Komisjon valib oma liikmete hulgast neljaks aastaks esimehe ja aseesimehe, keda võib ka tagasi valida, kuid mitte kaheks tähtajaks järjest. 4. Esimeheks valitud komisjoni liige lõpetab oma tegevuse riigi esindajana ja ei osale hääletamisel. Asjasse puutuval riigil on õigus esimeheks valitud liikme asemele määrata uus esindaja. Artikkel VI 1. Komisjoni asukohaks on Varssavi. 2. Komisjon määrab endale sekretäri ja vajaduse korral vastava personali tema abistamiseks. 3. Komisjon võtab vastu oma protseduurireeglid ja muud eeskirjad, mida peetakse vajalikuks tema töös. Artikkel VII 1. Komisjon võtab vastu oma finantseeskirjad. 2. Komisjon võtab vastu kahe aasta eeldatavate kulutuste eelarve ja sellele järgneva finantsperioodi eelarve kalkulatsioonid. 3. Eelarve, kaasa arvatud võimaliku lisaeelarve üldsumma panevad lepinguosalised riigid kokku võrdsetes osades. 4. Iga lepinguosaline riik kannab oma esindajate, ekspertide ja nõuandjate osalemisega komisjonis seotud kulud. Artikkel VIII 1. Komisjoni teistsuguse otsuse puudumisel peab ta oma istungeid kord kahe aasta jooksul Varssavis ajal, nagu ise sobivaks peab. Juhul kui ühe lepinguosalise riigi esindaja komisjonis nõuab ja tingimusel, et seda nõuet toetab mõni lepinguosalise riigi esindaja, tuleb komisjoni esimehel, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kolm kuud nõude kättesaamise päevast, kokku kutsuda erakorraline istung tema poolt määratud ajal ja kohas. 2. Komisjoni esimese istungjärgu kutsub kokku käesoleva konventsiooni depositaarriigi valitsus ja see peab toimuma üheksakümne päeva jooksul käesoleva konventsiooni jõustumise momendist. 3. Igal lepinguosalisel riigil on komisjonis üks hääl. Komisjoni otsused ja soovitused võetakse vastu istungjärgul osalevate ja hääletavate lepinguosaliste riikide kahe kolmandiku häälteenamusega tingimusel, et iga ühe või enama lepinguosalise riigi kalandusjurisdiktsiooni all olevaid piirkondi puudutav soovitus jõustub nende riikide suhtes vaid juhul, kui nad on selle poolt jaatavalt hääletanud. 4. Komisjoni töökeeleks on inglise keel. Konventsioonile alla kirjutanud riikide keeled on komisjoni ametlikud keeled. Neis keeltes tuleb teostada vaid komisjoni soovitused, otsused ja resolutsioonid. Komisjoni istungitel on igal lepinguosalisel riigil õigus kõigi toimingute tõlkimisele oma keelde. Kõik taolise tõlkimisega seotud kulud kannab vastav riik. Artikkel IX 1. Komisjon on kohustatud: a) koordineerima elusressursside haldamist konventsiooni piirkonnas statistiliste andmete nagu näiteks saak, püüki käsitlevate andmete ja muu informatsiooni kogumise, üldistamise, analüüsi ja levitamise teel, b) kaasa aitama konventsiooni piirkonnas asjakohaste teadusuuringute ja soovi korral taoliste teadusuuringute ühisprogrammide koordineerimisele, c) valmistama ette ja esitama lepinguosalistele riikidele arutamiseks teadusuuringute tulemustele, niivõrd kui see praktiliselt võimalik, tuginevad soovitused ja vastavad meetmed, mis on esitatud artiklis X. d) läbi vaatama lepinguosaliste riikide poolt esitatud informatsiooni vastavuses artikkel XII §-ga 3. 2. Oma funktsioonide täitmisel taotleb komisjon, kui see on asjakohane, Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu ja teiste rahvusvaheliste tehniliste ja teaduslike organisatsioonide teenuseid ja kasutab lepinguosaliste riikide ametlike organite poolt antud informatsiooni. 3. Komisjon võib oma funktsioonide teostamiseks moodustada töögruppe või muid abiorganeid ning määrata nende koosseisu ja volitused. Artikkel X Käesoleva konventsiooni eesmärkidega seoses olevad abinõud, mida komisjon võib kaalutleda ja mille suhtes ta võib anda soovitusi lepinguosalistele riikidele, on: a) abinõud püügivahendite, -seadmete ja -viiside reguleerimiseks, b) abinõud, mis reguleerivad laevale jäetud või kaldale lossitud, välja pandud või müügiks pakutud kala mõõtusid, c) abinõud keeluaegade kehtestamiseks, d) abinõud keelupiirkondade kehtestamiseks, e) abinõud, mis parandavad ja suurendavad mere elusressursse, kaasa arvatud kala ja muude organismide kunstlik taastootmine ja transplantatsioon (ümberasustamine), f) abinõud, mis seavad sisse üldise lubatava väljapüügi või püügivõimsuse liikide, varude, piirkondade ja püügiperioodide lõikes, kaasa arvatud üldised lubatavad väljapüügid lepinguosaliste riikide kalandusjurisdiktsiooni all olevatele piirkondadele, g) muud abinõud, mis on seotud mere elusressursside kaitse ja ratsionaalse kasutamisega. Artikkel XI 1. Käesoleva artikli sätetele vastavalt kohustuvad lepinguosalised riigid rakendama iga komisjoni poolt käesoleva konventsiooni artikli X alusel tehtud soovitust alates komisjoni poolt määratud päevast, kuid mitte enne käesolevas artiklis vastuväidete esitamiseks ettenähtud perioodi möödumist. 2. Iga lepinguosaline riik võib üheksakümne päeva jooksul soovituse teatavakstegemise päevast sellele vastuväite esitada ja taolisel juhul ei ole ta kohustatud seda soovitust rakendama. Lepinguosaline riik võib samuti igal ajal võtta oma vastuväite tagasi ja soovitust rakendada. Üheksakümnepäevase perioodi kestel esitatud vastuväite korral võib iga lepinguosaline riik samal viisil vastu väita igal ajal järgneva kuuekümne päeva jooksul. 3. Juhul kui vastuväiteid soovitusele on esitanud kolm või enam lepinguosalist riiki, vabanevad ka teised lepinguosalised riigid kohustusest rakendada seda soovitust. 4. a) Pärast komisjoni poolt vastuvõetud soovituse jõustumise päeva võib iga lepinguosaline riik teatada komisjonile soovituse aktsepteerimise lõpetamisest, ja kui seda teadaannet pole tagasi võetud, on see soovitus talle kohustuslik aasta möödudes teatamise päevast; b) soovitus, mis on lakanud olemast kohustuslik ühele lepinguosalisele riigile, lakkab olemast kohustuslik ka igale teisele lepinguosalisele riigile kolmekümne päeva möödudes viimase poolt komisjonile selle soovituse aktsepteerimise lõpetamisest teatamise päevast. 5. Komisjon annab lepinguosalistele riikidele teada igast käesolevas artiklis määratletud teadaandmisest viivitamatult selle kättesaamisel. Artikkel XII 1. Iga lepinguosaline riik rakendab oma kodanike ja laevade suhtes koheseid abinõusid selleks, et kindlustada käesoleva konventsiooni sätete ja lepinguosalistele riikidele kohustuslikuks saanud komisjoni soovituste rakendamist ja nende rikkumise korral võtab tarvitusele sobivad abinõud. 2. Kahjustamata teiste lepinguosaliste riikide suveräänseid õigusi nende territoriaalmere suhtes ja nende õigusi nende kalastusvööndeis, rakendab iga lepinguosaline riik talle kohustuslikke komisjoni soovitusi oma rahvuslike ametkondade abil oma territoriaalmeres ja tema kalandusjurisdiktsiooni alla jäävates vetes. 3. Iga lepinguosaline riik varustab komisjoni nõutud ajal ja nõutud vormis artikkel IX §-s 1(a) osundatud olemasolevate statistiliste andmete ja informatsiooniga, samuti informatsiooniga käesoleva artikli §-dega 1 ja 2 vastavuses läbi viidud tegevusest, kaasa arvatud informatsioon komisjoni soovituste täideviimise kindlustamiseks ettevõetud kontrollmeetmete kohta. Artikkel XIII Iga lepinguosaline riik informeerib komisjoni oma õiguslikest meetmetest ja võimalikest tema poolt sõlmitud kokkulepetest, niivõrd kui need meetmed ja kokkulepped on seotud kalavarude kaitse ja kasutamisega konventsiooni piirkonnas. Artikkel XIV Käesoleva konventsiooni sätteid ei kohalda lepinguosalise riigi selleks volitatud laevad üksnes teaduslike uuringute eesmärgil läbiviidavate operatsioonide suhtes või nende operatsioonide kestel püütud kala ja muude mereorganismide suhtes. Sellisel viisil püütud kala ei müüda, ei panda välja ega pakuta müügiks. Artikkel XVI 1. Iga lepinguosaline riik võib teha parandusettepanekuid käesolevasse konventsiooni. Iga selline parandusettepanek esitatakse depositaarriigi valitsusele, kes annab sellest teada kõigile lepinguosalistele riikidele, kes teate kättesaamise järel niipea kui võimalik informeerivad depositaarriigi valitsust paranduse aktsepteerimisest või selle tagasilükkamisest. Parandus jõustub üheksakümne päeva möödudes momendist, millal depositaarriigi valitsus on saanud kätte seda parandust aktsepteerivad teated kõigilt lepinguosalistelt riikidelt. 2. Iga riik, kes liitub käesoleva konventsiooniga pärast paranduse jõustumist, on vastavuses käesoleva artikli § 1 sätetega kohustatud järgima parandatud konventsiooni. Artikkel XVII 1. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele või heakskiitmisele allakirjutanud riikide poolt. Ratifitseerimise või heakskiitmise dokumendid antakse hoiule Poola Rahvavabariigi Valitsusele, kes täidab depositaarvalitsuse funktsioone. 2. Käesolev konventsioon on avatud liitumiseks igale Läänemere ja Belti väinade elusressursside säilitamisest ja ratsionaalsest kasutamisest huvitatud riigile või igale valitsustevahelise majanduskoostöö organisatsioonile, kellele liikmesriigid on üle andnud teatud õiguspädevuse käesoleva konventsiooniga reguleeritud küsimustes tingimusel, et see riik või organisatsioon on lepinguosaliste riikide poolt kutsutud. 3. Iga osutus «lepinguosalisele riigile» käesolevas konventsioonis kehtib mutatis mutandis ka eelmises paragrahvis mainitud organisatsioonide kohta, kes on saanud käesoleva konventsiooni osalisteks. 4. Kui on vastuolu käesoleva konventsiooni §-s 2 mainitud organisatsiooni kohustuste ja niisugust organisatsiooni moodustava kokkuleppe tingimustest tulenevate kohustuste või sellega seoses olevate mingite aktide vahel, on valitsevad käesolevas konventsioonis toodud kohustused. Artikkel XVIII 1. Käesolev konventsioon jõustub üheksateistkümnendal päeval pärast neljanda ratifitseerimise või heakskiitmise dokumendi hoiuleandmise päeva. 2. Parast käesoleva konventsiooni jõustumist vastavuses käesoleva artikli §-ga 1, jõustub konventsioon iga teise riigi suhtes, mille valitsus on andnud hoiule ratsifitseerimise, heakskiitmise või liitumise dokumendi, kolmekümnendal päeval pärast niisuguse dokumendi depositaarvalitsusele hoiuleandmise päeva. Artikkel XIX Igal ajal pärast viie aasta möödumist käesoleva konventsiooni jõustumise momendist võib iga lepinguosaline riik märgukirja esitamisel depositaarvalitsusele käesolevast konventsioonist välja astuda. Väljaastumine jõustub sellise lepinguosalise riigi suhtes depositaarvalitsusele väljaastumismärgukirja laekumise aastale järgneva aasta 31. detsembril. Artikkel XX 1. Depositaarvalitsus informeerib kõiki allakirjutanud ja liitunud riike: a) käesolevale konventsioonile allakirjutamistest ja iga ratifitseerimise, heakskiitmise või liitumise dokumendi hoiuleandmisest, samuti esitatud deklaratsioonidest, b) käesoleva konventsiooni jõustumise päevast, c) ettepanekutest konventsiooni parandusteks, aktsepteerimiskirjadest ja taoliste paranduste jõustumisest, d) väljaastumismärgukirjadest. 2. Käesoleva konventsiooni originaal antakse hoiule Poola Rahvavabariigi Valitsusele, kes edastab selle tõendatud ärakirjad allakirjutanud riikide valitsustele ja kõigile käesoleva konventsiooniga liituvatele riikidele. 3. Depositaarvalitsus registreerib käesoleva konventsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Sekretariaadis, mille tõenduseks allpool nimetatud täievolilised esindajad, selleks vastavalt pädevad, kirjutasid alla käesolevale konventsioonile. Koostatud Gdanskis 13. septembril 1973. a. taani, soome, saksa, poola, vene, rootsi ja inglise keeles, üks eksemplar igas keeles, kusjuures iga tekst on võrdväärselt autentne. Jõustus 28. juulil 1974. Osalisriigid: NSV Liit, Poola, Rootsi, SDV, SFV, Soome, Taani.