Vabariigi Valitsus — Riigieelarvest täiskasvanute koolituseks vahendite taotlemise ja koolituse finantseerimise korra kinnitamine — RT I, 1994, 51, 861

Tulenevalt täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054) paragrahvist 15 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Riigieelarvest täiskasvanute koolituseks vahendite taotlemise ja koolituse finantseerimise kord» (juurde lisatud). 2. Kultuuri- ja Haridusministeeriumil kinnitada täiskasvanute koolituse nõukogu koosseis ja põhimäärus. Peaminister Mart LAAR Kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik RUMMO Riigisekretär Ülo KAEVATS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 1994. a. määrusega nr 232 Riigieelarvest täiskasvanute koolituseks vahendite taotlemise ja koolituse finantseerimise kord I Üldsätted 1. Riigieelarvest võivad vahendeid taotleda: 1) ministeeriumid, Riigikantselei, riiklikud ametid ja maavalitsused oma töötajate ja oma valitsemisalasse kuuluvate asutuste nende töötajate ja pedagoogide, kes saavad palka riigieelarvest, tööalaseks koolituseks; 2) füüsilised ja juriidilised isikud täiskasvanute haridusuuringute korraldamiseks; 3) täiskasvanute koolitusasutused riiklikult eelistatud valdkonddades toimuvaid ning vabahariduskoolituse pikaajalisi kursusi läbiviivate pedagoogide töö tasustamiseks; 4) täiskasvanute vabahariduskoolituse asutused direktori (juhataja) ja pedagoogide töö tasustamiseks, kui on täidetud käesoleva korraga kehtestatud tingimused. 2. Riiklikult eelistatud valdkonnad, kus toimuva täiskasvanute koolituse korraldamiseks taotletakse riigieelarve vahendeid, määrab igaks kalendriaastaks täiskasvanute koolituse nõukogu. Valdkonnad tehakse teatavaks koolitusasutustele, ministeeriumidele, Riigikantseleile, riiklikele ametitele ja maavalitsustele. 3. Direktori (juhataja) ja pedagoogide töötasu toetamiseks võivad täiskasvanute koolitusasutused taotleda riigieelarve vahendeid, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) koolitusasutuse peamine põhikirjaline tegevus on vabahariduskoolitus; 2) õppetöö toimub vähemalt kümnel kuul ja vähemalt 36 õppenädalat aastas; 3) õppetöö toimub keskmiselt vähemalt 100 õppijatundi nädalas. 4. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: kursus — kindla teemaga, konkreetsele kontingendile programmiga kindlaksmääratud õppetsükkel kestusega mitte vähem kui 3 õppepäeva, üldjuhul 6 akadeemilist tundi päevas, milles osaleb üldjuhul vähemalt 12 õppijat; pikaajaline kursus — kursus, milles on vähemalt 15 õppepäeva, kuid mille kestus ei ületa 6 kuud; õpiring — ühise huvi alusel ühinenud õppijate rühm, kes teatud ajavahemiku jooksul plaani järgi koguneb, et endi hulgast valitud juhi eestvedamisel või õpetaja juhendamisel uurida teatud probleemi või arendada ühistegevust. Öpiringis peab olema vähemalt 5 osavõtjat, kes kogunevad vähemalt 20-ks tunniks; õppenädal — viiest kursusepäevast koosnev tsükkel, mille jooksul täisõppeajaga koolitusasutuses toimub õppetegevus üldjuhul vähemalt 20 akadeemilist tundi; õppijatund — akadeemiline tund, milles õppija osaleb. II Vahendite taotlemine 5. Riigiasutuste töötajate tööalaseks koolituseks riigieelarve vahendite taotlemiseks kavandavad ministeeriumid, Riigikantselei, riiklikud ametid ja maavalitsused eeloleva aasta eelarve projektis vajaliku summa, lähtudes oma töötajate ja oma valitsemisalasse kuuluvate asutuste nende töötajate, kes saavad palka riigieelarve vahenditest, aastasest palgafondist ja koolituse vajadusest. 6. Taotlused täiskasvanute haridusuuringute finantseerimiseks esitatakse projektina täiskasvanute koolituse nõukogule Kultuuri- ja Haridusministeeriumi poolt määratud tähtajaks. Projekt sisaldab uuringu eesmärgi, sisu ja kulude kalkulatsiooni. 7. Pedagoogide tööalaseks koolituseks riigieelarve vahendite taotlemiseks kavandavad ministeeriumid ja riiklikud ametid oma eeloleva aasta eelarve projektis vajaliku summa, lähtudes oma valitsemisalasse kuuluvate haridusasutuste nende pedagoogide, kes saavad palka riigieelarve vahenditest, aastasest palgafondist ja koolituse vajadusest. 8. Taotlused riiklikult eelistatud valdkondades toimuva koolituse ning vabahariduskoolituse toetuseks esitatakse koolitusprojektina täiskasvanute koolituse nõukogule Kultuuri- ja Haridusministeeriumi poolt määratud tähtajaks. 9. Taotlused põhitegevusena vabahariduskoolitusega tegelevate täiskasvanute koolitusasutuste toetamiseks esitatakse projektina täiskasvanute koolituse nõukogule Kultuuri- ja Haridusministeeriumi poolt määratud tähtajaks. Projekt sisaldab koolitusprogramme, temaatilisi plaane, koolituse vajaduse prognoosi ja asutuse eelarve. Direktori (juhataja) ja pedagoogide töötasu arvestatakse koos sotsiaalmaksuga. Töötasude arvestamisel juhindutakse kultuuri- ja haridusministri määrusega kehtestatud palgajuhendist. 10. Täiskasvanute koolituse nõukogu heakskiidu saanud taotluste eelarve projekti võtmise otsustab Kultuuri- ja Haridusministeerium. III Koolituse finantseerimine ja aruandlus 11. Täiskasvanute koolitust finantseeritakse konkreetse aasta riigieelarve seadusega ettenähtud summa piires ja vastavalt Rahandusministeeriumi kehtestatud korrale. 12. Finantseerimine toimub kuude kaupa, kusjuures raha eraldamine II poolaastaks sõltub I poolaastaks eraldatud vahendite kasutamisest ja käesoleva korraga kehtestatud tingimuste täitmisest. 13. Riigiasutuste töötajate ja pedagoogide tööalaseks koolituseks vajalikud vahendid eraldatakse riigieelarvest sihtotstarbelisena vastavate ministeeriumide, Riigikantselei, riiklike ametite ja maavalitsuste eelarvetesse koolituse korraldamiseks ja selle eest tasumiseks. 14. Täiskasvanute haridusuuringuteks vajalikud vahendid eraldatakse riigieelarvest sihtotstarbelisena Kultuuri- ja Haridusministeeriumi kui tellija eelarvesse. 15. Vahendid riiklikult eelistatud valdkondades toimuvaid ning vabahariduskoolituse pikaajalisi kursusi või kursuste tsükleid või õpiringe läbiviivate pedagoogide töö tasustamiseks eraldatakse sihtotstarbelisena Kultuuri- ja Haridusministeeriumi eelarvesse. 16. Põhitegevusena vabahariduskoolitusega tegelevate ja käesoleva korraga kehtestatud tingimustele vastavate täiskasvanute koolitusasutuste direktorite (juhatajate) ja pedagoogide töötasuks ettenähtud summa eraldatakse sihtotstarbelisena Kultuuri- ja Haridusministeeriumi eelarvesse. 17. Kultuuri- ja Haridusministeerium toetab täiskasvanute koolitusasutusi selleks eraldatud summade piires täiskasvanute koolituse nõukogu ettepanekute põhjal ja vastavalt Rahandusministeeriumi kehtestatud korrale. 18. Riigiasutuste töötajate ja pedagoogide tööalaseks koolituseks eraldatud eelarvevahendite kasutamise aruandlus toimub vastavalt Rahandusministeeriumi kehtestatud korrale. 19. Täiskasvanute koolitusasutused on riigieelarve vahendite kasutamise osas aruandekohustuslikud Rahandusministeeriumi kehtestatud korras.