Riigikogu — Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse leping — RT II, 1994, 30, 132

(õ) 28.12.2008 Lepingu ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vaheline investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkulepe Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariigi Valitsus ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsus (edaspidi viidatud kui «lepingupooled»); soovides luua soodsaid tingimusi ühe riigi kodanike ja kompaniide investeeringute suurendamiseks teise riigi territooriumil; tunnistades, et selliste investeeringute edendamine ja vastastikune kaitse rahvusvahelise lepingu raames stimuleerib eraalgatust äritegevuses ja suurendab majanduslikku heaolu mõlemas riigis; on kokku leppinud alljärgnevas: Artikkel 1. Definitsioonid Käesoleva lepingu jaoks: (a) «investeering» tähendab igat liiki aktivaid ja hõlmab eelkõige, kuid mitte ainult: (i) vallas- ja kinnisvara ja igasuguseid muid varalisi õigusi, nagu hüpoteegid, pandid või pandiõigused; (ii) kompanii aktsiaid ja aktsiakapitali ja võlakirju ning igasuguseid muid osalusvorme kompaniides; (iii) nõudeid rahale või mis tahes rahalist väärtust omavale tegevusele ärilepingu alusel; (iv) intellektuaalse omandi õigusi, firma head nime, tehnoloogilisi protsesse ja oskusteavet; (v) seadusega või ärilepingute alusel antud ärikontsessioone, sealhulgas kontsessioone loodusvarade otsimiseks, viljelemiseks, kaevandamiseks või kasutamiseks. Juhul kui toimub varade investeerimise vormi muutus vastavalt lepingupoole seadustele, ei mõjuta see nende kui investeeringute iseloomu; (b) «tulud» tähendab investeeringust saadud summasid ja hõlmab eelkõige, kuid mitte ainult, kasumit, intresse, kapitali juurdekasvu, dividende, honorare ja makseid; (c) «kodanik» tähendab füüsilisi isikuid, kelle staatus lepingupoole kodanikuna tuleneb viimase kehtivatest seadustest; (d) «kompaniid» tähendab korporatsioone, firmasid ja assotsiatsioone, mis on ühinenud või moodustatud vastavalt kehtivatele seadustele, mis on jõus lepingupoole mis tahes osas või mis tahes territooriumil, millele laieneb käesolev leping vastavalt artikli 12 (2) tingimustele; (e) «territoorium» tähendab lepingupoole territooriumi, kaasa arvatud territoriaalmeri ja iga mis tahes mereala väljaspool seda, kus lepingupool võib vastavalt rahvusvahelisele õigusele kasutada merepõhja, maapõue ja loodusressurssidega seotud õigusi ja mis tahes territooriumi, millele laieneb käesolev leping vastavalt artikli 12 (2) tingimustele; (f) lepingupoole «seadused» tähendab parlamendi poolt vastu võetud seadusi, määrusi, kohtuotsuseid ja teisi akte, millel on üldine mõju tema seadusandlikus süsteemis. Artikkel 2. Investeeringute soodustamine ja kaitse (1) Kumbki lepingupool edendab ja loob oma territooriumil soodsad tingimused teise lepingupoole kodanikele või kompaniidele investeerimiseks ja lubab selliseid investeeringuid vastavalt tema õigusele teostada talle selleks seadustega antud volitusi. (2) Kummagi lepingupoole kodanike või kompaniide investeeringutele antakse igal ajal õiglane ja erapooletu käsitlus ja neil on täielik kaitse ja julgeolek teise lepingupoole territooriumil. Kumbki lepingupool ei kahjusta ühelgi viisil põhjendamatute või diskrimineerivate meetmetega tema territooriumil teise lepingupoole kodanike või kompaniide investeeringute haldamist, säilitamist, kasutamist, neist kasusaamist või nende võõrandamist. Kumbki lepingupool järgib igat kohustust, mis ta võib olla endale võtnud teise lepingupoole kodanike või kompaniide investeeringute suhtes. Artikkel 3. Riiklik käsitlus ja enamsoodustatud riigi sätted (1) Kumbki lepingupool ei kohtle oma territooriumil teise lepingupoole kodanike ja kompaniide investeeringuid ja tulusid vähem soodsa käsitlusega, kui see, millega ta kohtleb oma riigi kodanike või kompaniide investeeringuid või tulusid või mis tahes kolmanda riigi kodanike või kompaniide investeeringuid või tulusid. (2) Kumbki lepingupool ei kohtle oma territooriumil teise lepingupoole kodanikke ja kompaniisid nende investeeringute haldamise, säilitamise, kasutamise, neist kasusaamise ja nende võõrandamise suhtes vähem soodsa käsitlusega, kui oma riigi kodanikke või kompaniisid või mis tahes kolmanda riigi kodanikke või kompaniisid. (3) Kahtluse vältimiseks kinnitavad lepingupooled, et ülaltoodud lõigetes 1 ja 2 määratud käsitlus kehtib käesoleva lepingu artiklite 1 kuni 11 sätete kohta. Artikkel 4. Kahjude kompenseerimine (1) Ühe lepingupoole kodanikele ja kompaniidele, kelle investeeringud teise lepingupoole territooriumil kannavad kahju sõja või muu relvastatud kokkupõrke, revolutsiooni, riigis kehtestatud eriolukorra, ülestõusu, vastuhaku või mässu tõttu viimase lepingupoole territooriumil, antakse ennistamise, hüvitamise, kompenseerimise või muu lahenduse suhtes viimase lepingupoole poolt mitte vähem soodne käsitlus, kui viimase lepingupoole poolt oma kodanikele või kompaniidele või mis tahes kolmanda riigi kodanikele või kompaniidele. Sellest tulenevad maksed peavad olema vabalt ülekantavad. (2) Kahjustamata käesoleva artikli lõiget 1 võimaldatakse ühe lepingupoole kodanikele ja kompaniidele, kes kannavad teise lepingupoole territooriumil mõnes selles lõikes viidatud olukorras kahju, mille põhjuseks on: (a) nende vara rekvireerimine tema jõudude või ametivõimude poolt, või (b) nende vara hävitamine tema jõudude või võimude poolt, mida ei põhjustatud lahingutegevuses või mis polnud tingitud olukorra vajadusest, ennistamine või piisav kompensatsioon. Sellest tulenevad maksed peavad olema vabalt ülekantavad. Artikkel 5. Eksproprieerimine (1) Kummagi lepingupoole kodanike või kompaniide investeeringuid teise lepingupoole territooriumil ei natsionaliseerita, eksproprieerita ega allutata natsionaliseerimisega või eksproprieerimisega samaväärsete abinõude (edaspidi viidatud kui «eksproprieerimine») rakendamisele, välja arvatud riiklikes huvides seoses selle lepingupoole riigisiseste vajadustega mittediskrimineerival alusel ja kohese, piisava ja efektiivse kompensatsiooni vastu. Selline kompensatsioon peab ulatuma eksproprieeritud investeeringu tegeliku väärtuseni vahetult enne eksproprieerimist või enne kavatsetava eksproprieerimise avalikkusele teatavaks saamist, olenevalt sellest, kumb toimus varem, ta peab sisaldama tavalise määraga pangaintressi kuni väljamaksmispäevani, tuleb teostada viivitamatult, peab olema efektiivselt realiseeritav ja vabalt ülekantav. Kahjustatud kodanikul või kompaniil on vastavalt eksproprieerimise teostanud lepingupoole seadusandlusele õigus oma asja ja oma investeeringu hindamise koheseks läbivaatamiseks selle lepingupoole kohtu- või muu sõltumatu ametkonna poolt kooskõlas käesolevas lõikes toodud põhimõtetega. (2) Kui üks lepingupool eksproprieerib sellise kompanii vara, mis on ühinenud või moodustatud tema enda territooriumi mis tahes osas kehtivate seaduste järgi, ja milles teise lepingupoole kodanikud või kompaniid omavad aktsiaid, kindlustab ta, et käesoleva artikli lõike 1 sätteid rakendatakse ulatuses, mis on vajalik kohese, piisava ja efektiivse kompensatsiooni tagamiseks seoses nende investeeringuga nendele teise lepingupoole kodanikele või kompaniidele, kes on selliste aktsiate omanikud. Artikkel 6. Investeeringu ja tulude repatrieerimine Kumbki lepingupool kindlustab investeeringute puhul teise lepingupoole kodanikele või kompaniidele nende investeeringute ja tulude takistamatu ülekandmise. Ülekanded tuleb sooritada viivitamatult, konverteeritavas valuutas, milles kapital algselt investeeriti või mõnes teises investeerija ja asjaosalise lepingupoole vahel kokkulepitud konverteeritavas valuutas. Kui investeerija pole teisiti kokku leppinud, teostatakse ülekanded ülekandmispäeval kehtiva vahetuskursi järgi vastavalt kehtivatele valuutavahetusmäärustele. Artikkel 7. Erandid Käesoleva lepingu sätted, mis puudutavad mitte vähem soodsa käsitluse andmist kui ühe lepingupoole või mis tahes kolmanda riigi kodanikele või kompaniidele, ei sisalda kohustust ühele lepingupoolele laiendada teise poole kodanikele või kompaniidele soodustust mis tahes käsitlusest, eelistusest või privileegist, mis tuleneb: (a) mis tahes olemasolevast või tulevasest tolliliidust või sarnasest rahvusvahelisest lepingust, mille osapooleks on või võib saada üks lepingupooltest, või (b) mis tahes täielikult või peamiselt maksustamisega seotud rahvusvahelisest lepingust või kokkuleppest või mistahes täielikult või peamiselt maksustamisega seotud siseriiklikust seadusest. Artikkel 8. Viide rahvusvahelisele investeeringualaste vaidluste lahendamise keskusele (1) Kumbki lepingupool nõustub käesolevaga esitama Rahvusvahelisele investeeringualaste vaidluste lahendamise keskusele (edaspidi viidatud kui «Keskus») vastavalt 18. märtsil 1965. a. Washingtonis allakirjutamiseks avatud «Riikide ja teiste riikide kodanike vahel investeeringualaste vaidluste lahendamise konventsioonile» lepitamise või arbitraaži korras lahendamiseks ühe lepingupoole ja teise lepingupoole kodaniku või kompanii vahelise mis tahes juriidilise vaidluse, mis puudutab viimase investeeringut esimese territooriumil. (2) Kompaniid, mis on ühinenud või moodustatud ühe lepingupoole territooriumil kehtivate seaduste järgi ja milles enne sellise vaidluse tekkimist aktsiate enamus kuulub teise lepingupoole kodanikele või kompaniidele, käsitletakse vastavalt konventsiooni artiklile 25 (2) (b) konventsiooni jaoks teise lepingupoole kompaniina. (3) Kui tekib selline vaidlus ja kolme kuu jooksul ei saavutata kokkulepet selle vaidluse poolte vahel kohalikke abinõusid rakendades või mingil muul moel, siis juhul, kui kahjustatud kodanik või kompanii annab ka kirjaliku nõusoleku vaidluse Keskusele edastamise kohta vastavalt konventsioonile lepitamise või arbitraaži korras lahendamiseks, võib kumbki pool algatada menetluse, pöördudes vastavalt konventsiooni artiklitele 28 ja 36 sellekohase palvega Keskuse peasekretäri poole. Kui puudub kokkulepe, kas eelistada lepitamise või arbitraaži menetlust, on valikuõigus kahjustatud kodanikul või kompaniil. Vaidluses osalev lepingupool ei esita üheski arbitraažimenetluse või -otsuse jõustamise faasis vastuväidet selle kohta, et vaidluse teiseks osapooleks olev kodanik või kompanii on kindlustuslepingu tulemusel juba saanud hüvitust osa või kogu kantud kahjude eest. (4) Kumbki lepingupool ei püüa diplomaatiliste kanalite kaudu lahendada ühtegi Keskusele lahendamiseks esitatud vaidlust, välja arvatud juhul, kui: (a) Keskuse peasekretär või Keskuse poolt moodustatud lepitamiskomisjon või arbitraažikohus otsustab, et vaidlus ei kuulu Keskuse jurisdiktsiooni alla, või (b) teine lepingupool ei pea kinni arbitraažikohtu mis tahes otsusest või ei nõustu sellega. Artikkel 9. Lepingupoolte vahelised vaidlused (1) Lepingupoolte vahelised, käesoleva lepingu tõlgendamist või rakendamist puudutavad, vaidlused tuleb võimaluse korral lahendada diplomaatiliste kanalite kaudu. (2) Kui lepingupoolte vahelist vaidlust ei õnnestu sel teel lahendada, edastatakse see ükskõik kumma lepingupoole palvel arbitraažikohtule. (3) Arbitraažikohus moodustatakse igal juhtumil eraldi järgmisel viisil. Kahe kuu jooksul peale arbitraažitaotluse saamist määrab kumbki lepingupool ühe kohtu liikme. Need kaks liiget valivad seejärel kolmanda riigi kodaniku, kes mõlema lepingupoole nõusolekul määratakse kohtu eesistujaks. Eesistuja määratakse kahe kuu jooksul peale kahe teise liikme määramist. (4) Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tähtaegade jooksul ei ole vajalikud määramised tehtud, võib kumbki lepingupool muu kokkuleppe puudumisel paluda Rahvusvahelise Kohtu presidendil teha vajalikud määramised. Kui president on ühe lepingupoole kodanik või kui ta mingil muul põhjusel ei saa täita nimetatud ülesannet, siis palutakse vajalikud määramised teha asepresidendil. Kui asepresident on ühe lepingupoole kodanik või kui ka tema ei saa täita nimetatud ülesannet, palutakse vajalikud määramised teha ametiastmelt järgmisel Rahvusvahelise Kohtu liikmel, kes ei ole kummagi lepingupoole kodanik. (5) Arbitraažikohus teeb oma otsuse häälteenamusega. Selline otsus on siduv mõlemale lepingupoolele. Kumbki lepingupool kannab temapoolse arbitraažiliikme ja omaenda esindatusega seotud kulud arbitraažimenetluse käigus; eesistuja kulud ja ülejäänud kulud kannavad lepingupooled võrdsetes osades. Kohus võib siiski oma otsuses määrata, et ühel lepingupooltest tuleb kanda suurem osa kuludest ja see otsus on siduv mõlemale lepingupoolele. Kohus määrab ise oma protseduurireeglid. Artikkel 10. Subrogatsioon (1) Kui üks lepingupool või tema poolt määratud ametkond («esimene lepingupool») teeb seoses teise lepingupoole («teine lepingupool») territooriumil asuva investeeringuga hüvitusmakse, tunnustab teine lepingupool (a) kõigi hüvitatud poole õiguste ja nõuete üleminekut esimesele lepingupoolele seaduslikult või juriidilise menetluse teel, ja (b) esimese lepingupoole õigust selliste õiguste teostamisele ja selliste nõuete jõustamisele subrogatsiooni korras samas ulatuses kui seda omas hüvitatud pool. (2) Esimesel lepingupoolel on kõigis tingimustes õigus samasugusele käsitlusele (a) tema poolt ülemineku kaudu omandatud õiguste ja nõuete, ja (b) nendest õigustest ja nõuetest tulenevatele maksete, suhtes, millele hüvitatud poolel oli õigus seoses asjaomase investeeringuga ja selle tuludega vastavalt käesolevale lepingule. (3) Mis tahes maksed, mida esimene lepingupool omandatud õiguste ja nõuete tulemusel saab mittekonverteeritavas valuutas, peavad olema esimesele lepingupoolele vabalt kättesaadavad teise lepingupoole territooriumil tekkinud mis tahes kulude katmiseks. Artikkel 11. Teiste reeglite rakendamine Kui ükskõik kumma lepingupoole seaduste sätted või lepingupoolte vahel lisaks käesolevale lepingule olemasolevad või edaspidi võetavad rahvusvahelisele õigusele rajanevad kohustused sisaldavad kas üldisi või spetsiifilisi reegleid, mis annavad teise lepingupoole kodanike või kompaniide investeeringutele õiguse enam soodustatud käsitlusele kui käesolev leping, prevaleerivad need reeglid käesoleva lepinguga võrreldes ulatuses, kuivõrd nad on sellest soodsamad. Artikkel 12. Kohaldamine ja territoriaalne laiendus (1) Käesolevat lepingut rakendatakse ühe lepingupoole territooriumil vastavalt tema seadustele teise lepingupoole kodanike või kompaniide poolt nii enne kui pärast selle lepingu jõustumist tehtud investeeringutele, kuid ei rakendata mis tahes investeeringuid puudutavale vaidlusele, mis tekkis või mis tahes nõudele, mis lahendati enne tema jõustumist. (2) Käesoleva lepingu jõustumise ajal või mis tahes hilisemal ajal võib käesoleva lepingu sätteid vastavalt nootide vahetamisel saavutatud kokkuleppele laiendada sellistele territooriumidele, mille rahvusvaheliste suhete eest on vastutav Ühendatud Kuningriigi Valitsus. Artikkel 13. Lepingu jõustumine, kestvus ja lõpetamine (1) Kumbki lepingupool teatab kirjalikult teisele lepingupoolele oma territooriumil käesoleva lepingu jõustumiseks nõutavate põhiseaduslike formaalsuste täitmisest. Käesolev leping jõustub kahest teatest viimase kuupäeval. (2) Käesolev leping jääb jõusse kümneks aastaks. Seejärel kehtib ta edasi kuni kaheteistkümne kuu möödumiseni kuupäevast, mil üks lepingupooltest on teisele kirjalikult teatanud lepingu kehtivuse lõpetamisest. Siiski jätkub lepingu kehtivusajal tehtud investeeringute suhtes tema sätete kehtivus kahekümne aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemise kuupäeva kahjustamata seejärel rahvusvahelise õiguse üldreeglite rakendamist. Ülaltoodu kinnituseks on käesolev leping alla kirjutatud vastavate valitsuste täisvolinike poolt. Leping on koostatud kahes eksemplaris Londonis, 12. mail 1994. aastal eesti ja inglise keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad võrdset jõudu. Eesti Vabariigi Valitsuse nimel Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse nimel M. LAAR D. HURD Õiend Akti metaandmed parandatud ja täiendatud.