Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi vaheline vastastikuse mõistmise ja koostöö leping — RT II, 30, 130

(õ) 28.12.2008 Lepingu ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariik ja Kasahstani Vabariik, edaspidi Kõrged Lepingupooled, toetudes olemasolevatele sidemetele, sõbralikele suhetele ja vastastikuse austuse traditsioonidele oma rahvaste vahel, võttes arvesse otsuseid olemasolevate sõprussidemete ja vastastikku kasuliku koostöö laiendamisest ja tugevdamisest, kinnitades oma poolehoidu rahvusvahelise õiguse normidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkidele ja põhimõtetele ning Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise dokumentidele, olles arvamusel, et nendevaheliste sõprus- ja koostöösuhete areng vastab mõlema riigi rahvaste huvidele, soovides arendada kahepoolseid poliitilisi, majanduslikke, kultuuri- ja teadusalaseid suhteid vastastikku kasuliku koostöö ja usalduse süvendamise eesmärgil, leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1 Kõrged Lepingupooled ehitavad oma suhted üles sõbralike riikidena, juhindudes järjekindlalt riikliku suveräniteedi ja territoriaalse terviklikkuse vastastikuse austamise, võrdõiguslikkuse, siseasjadesse mittesekkumise, vaidluste rahumeelse lahendamise, jõu ja jõuga ähvardamise mittekasutamise, inimõiguste ja põhivabaduste järgimise põhimõtetest, samuti teistest rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest. Artikkel 2 Kõrged Lepingupooled teevad koostööd rahu, stabiilsuse ja julgeoleku kindlustamise eesmärkidel nii regionaalsel kui globaalsel tasandil. Kõrged Lepingupooled ei ühine mingite liitude või blokkidega, mis on suunatud nendest kummagi vastu. Artikkel 3 Kõrged Lepingupooled tunnustavad ja austavad Eesti Vabariigi ja Kasahstani Vabariigi territoriaalset terviklikkust ja riigipiire. Kõrged Lepingupooled keelustavad ja tõkendavad vastavalt oma seadusandlusele enda territooriumil selliste organisatsioonide ja gruppide loomise ja tegevuse, samuti üksikisikute tegevuse, mis on suunatud kummagi riigi iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu või rahvustevaheliste suhete teravnemisele. Artikkel 4 Kõrged Lepingupooled tagavad vastavalt üldiselt tunnustatud rahvusvahelistele inimõiguste alastele normidele, samuti arvestades enda rahvuslikku seadusandlust, enda territooriumil elavatele isikutele, sõltumata nende rahvuslikest või muudest erinevustest, võrdsed õigused ja vabadused. Artikkel 5 Kõrged Lepingupooled tagavad lähtudes kõigi võrdsusest seaduse ees rahvusvähemuste hulka kuuluvatele isikutele õiguse täiel määral teostada inimõigusi ja põhivabadusi. Kõrged Lepingupooled aitavad kaasa enda territooriumil teise Kõrge Lepingupoole rahvusvähemuste või etniliste gruppide etnilise, kultuurilise, keelelise ja usulise eripära arengule ja tagavad selle kaitse ning loovad tingimused sellise eripära soodustamiseks. Artikkel 6 Kõrged Lepingupooled aitavad kaasa pooltevahelise võrdõigusliku ja vastastikku kasuliku majandusliku ja teaduslik-tehnilise koostöö laiendamisele ja süvendamisele. Kumbki Kõrgetest Lepingupooltest informeerib teist Kõrget Lepingupoolt aegsasti majanduslikest otsustest, mis puudutavad tema õigusi ja seaduslikke huve ning hoidub ühtlasi teise Kõrge Lepingupoole majanduslikku olukorda destabiliseerivate ühepoolsete meetmete rakendamisest. Artikkel 7 Kõrged Lepingupooled tagavad soodsad majanduslikud, rahanduslikud ja õiguslikud tingimused ettevõtluseks ja muuks majandustegevuseks, kaasa arvatud investeeringute vastastikune soodustamine ja kaitse, samuti ühisettevõtete ja teiste kooperatsioonivormide, kodanike, firmade ja teiste mõlema riigi koostöösubjektide otsesidemete arengu soodustamine. Kõrged Lepingupooled tagavad soodsad tingimused vastastikuseks kaubavahetuseks ning väldivad teineteise suhtes igasuguseid diskrimineerivaid meetmeid. Artikkel 8 Ühe Kõrge Lepingupoole riigivara, selle juriidiliste isikute ja kodanike vara, mis asub teise Kõrge Lepingupoole territooriumil, õiguslikku režiimi reguleeritakse vara asukohamaa seadusandlusega, kui nendevaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti. Artikkel 9 Kõrged Lepingupooled vahetavad suures ulatuses majandusteavet ja tagavad mõlema Kõrge Lepingupoole ettevõtete, ettevõtjate ja teadlaste juurdepääsu sellele. Kõrged Lepingupooled vahetavad teavet ka majandust, rahandust, transporti, investeeringuid, tollieeskirju ning teisi nendevahelise koostööga seotud tegevusalasid puudutavate seaduste ja muude normatiivaktide kohta. Artikkel 10 Kõrged Lepingupooled omistavad ökoloogilisele julgeolekule esmajärgulise tähenduse. Kumbki Kõrge Lepingupool osutab teisele Kõrgele Lepingupoolele abi ökoloogiliste katastroofide ning looduslike tegurite poolt esile kutsutud olukordade puhul, mis ohustavad elanikkonna elutegevust. Artikkel 11 Kõrged Lepingupooled laiendavad ja süvendavad oma rahvaste vahelisi sidemeid kultuuri, kunsti, kirjanduse, massiteabevahendite, spordi ja turismi valdkondades, luues võimalused kogu kultuurilis-ajaloolise pärandi, arhiivide, teabe- ja teaduslik-tehniliste andmebaaside ja fondide vabaks kasutamiseks. Artikkel 12 Kõrged Lepingupooled teevad koostööd hariduse ja teadusliku kvalifikatsiooniga kaadri ettevalmistamise alal ning ergutavad teadlaste, spetsialistide, aspirantide, stažööride ja üliõpilaste vahetust. Artikkel 13 Kõrged Lepingupooled tunnistavad õigusalase koostöö vajalikkust. Kõrged Lepingupooled vahetavad regulaarselt teavet õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise kohta ning osalevad ühiselt rahvusvaheliste dokumentide ettevalmistamisel. Kõrged Lepingupooled valmistavad ette ja sõlmivad õigusabilepingu. Artikkel 14 Kõrged Lepingupooled laiendavad ja süvendavad koostööd võitluses kuritegevuse, terrorismi, narkomaania, samuti narkootikumide ja relvade ebaseadusliku ringluse ning salakaubaveo vastu. Artikkel 15 Kõrged Lepingupooled pööravad tähelepanu mõlema riigi parlamentide ja parlamendisaadikute, samuti erineva tasandi riigivõimuorganite vaheliste kontaktide ja koostöö arengule. Artikkel 16 Käesoleva lepingu ellurakendamiseks peavad Kõrged Lepingupooled vajaduse korral selle täitmise küsimustes kahepoolseid konsultatsioone. Käesoleva lepingu tõlgendamise ja rakendamisega seotud vaidlused kuuluvad lahendamisele läbirääkimiste teel. Artikkel 17 Kõrged Lepingupooled sõlmivad omavahel lepinguid ja kokkuleppeid, mis on vajalikud käesoleva lepingu sätete konkreetseks elluviimiseks. Artikkel 18 Käesolev leping ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu ja ei puuduta mingil moel Kõrgete Lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad teistest rahvusvahelistest lepingutest, mille osalisteks nad on. Artikkel 19 Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub pärast kirjalike teadete kättesaamist, mis kinnitavad lepingu ratifitseerimist Poolte poolt. Artikkel 20 Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks. Selle kehtivus pikeneb automaatselt järgnevaks viieaastaseks perioodiks, kui kumbki Kõrgetest Lepingupooltest ei teata vähemalt 1 aasta enne käesoleva lepingu kehtivusaja lõppu kirjalikult oma kavatsusest see tühistada. Koostatud Alma-Atas 10. juunil 1994. aastal kahes eksemplaris, kumbki eesti ja kasahhi keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad võrdset jõudu. Kummalegi Kõrgele Lepingupoolele antakse koos käesoleva lepingu eksemplariga venekeelse tõlke ametlik tekst. Eesti Vabariigi nimel Kasahstani Vabariigi nimel President L. MERI President N. NAZARBAJEV Õiend Akti metaandmed parandatud ja täiendatud.