Riigikogu — Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi kokkulepe parlamentaarsest ja valitsustevahelisest koostööst — RT II, 29, 128

(õ) 28.12.2008 Kokkuleppe ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Kokkuleppe muutmise protokoll Eesti Vabariik, Leedu Vabariik ja Läti Vabariik (edaspidi «Balti riigid») väljendades soovi arendada vastastikust koostööd vastastikku huvipakkuvatel aladel ning luua raamistik koostöö koordineerimiseks; lähtudes Eesti, Leedu ja Läti vahelisest Üksmeele ja koostöö lepingust, mis sõlmiti Genfis 12. septembril 1934. a. (RT 1934, 91, 736); pidades meeles Tallinnas 12. mail 1990. a. allakirjutatud Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist Üksmeele ja koostöö deklaratsiooni (RT 1990, 13, 135); viidates Balti riikide parlamentide- ja valitsustevahelisele koostöökogemusele aastatel 1990 kuni 1994; viidates Balti riikide presidentide ühisdeklaratsioonile 21. septembrist 1993. a. ja Balti Assamblee resolutsioonidele Balti Nõukogu kohta 31. oktoobrist 1993. a. ja 15. maist 1994. a.; väljendades soovi viia ellu mainitud koostööd Balti riikide parlamentide ja valitsuste vahel; on kokku leppinud järgnevas: Artikkel 1 Balti riigid püüavad arendada koostööd välispoliitika, julgeoleku, kaitsepoliitika, seadusandluse, sotsiaal-majanduslike küsimuste, energeetika, side, keskkonnakaitse, kultuuri ja teistel erinevatel vastastikust huvi pakkuvatel aladel ning peavad sel eesmärgil läbirääkimisi kahepoolsete ja mitmepoolsete kokkulepete suhtes, mis reguleerivad koostööd vastavatel aladel. Artikkel 2 Seetõttu sõlmivad Balti riigid Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi kokkuleppe Parlamentaarsest ja Valitsustevahelisest koostööst, et reguleerida Balti Ministrite Nõukogu ja Balti Assamblee vahelisi suhteid. Balti riigid võivad käesoleva kokkuleppe raames luua spetsiaalseid koostööorganeid. Artikkel 3 Balti riikide parlamentide vaheliseks koostööorganiks on Balti Assamblee, mis põhineb Balti Assamblee 8. oktoobril 1991. a. Tallinnas alla kirjutatud ja edaspidi täiendatud põhimäärusel. Artikkel 4 Balti riikide valitsuste vaheliseks koostööorganiks on Balti Ministrite Nõukogu; Balti Ministrite Nõukogu tegevus põhineb Tallinnas 13. juunil 1994. a. vastu võetud ja edaspidi täiendatud põhimäärusel. Artikkel 5 Balti Ministrite Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on esindajad kõikidest Balti riikidest koos vajalike volikirjadega. Balti Ministrite Nõukogu otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Balti Ministrite Nõukogu otsused on Balti riikide jaoks siduvad. Iga riik informeerib Balti Ministrite Nõukogu ratifitseerimise nõudest nende vastavate parlamentide poolt enne otsuste vastuvõtmist. Otsused jõustuvad pärast kõigi vajalike parlamentaarsete kinnituste kättesaamist depositaari poolt. Artikkel 6 Balti Ministrite Nõukogu ja Balti Assamblee peavad iga-aastaseid ühisistungeid, mida nimetatakse Balti Nõukoguks. Balti Ministrite Nõukogu esitab igal iga-aastasel ühisistungil aruande Balti koostöö kohta möödunud aastal ning tuleviku koostööplaanid. Artikkel 7 Balti Assamblee võib teha Balti Ministrite Nõukogule läkitusi, ettepanekuid ja soovitusi. Balti Assamblee plenaaristungitel võivad liikmed esitada Balti Ministrite Nõukogule Balti koostööd puudutavaid küsimusi. Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu vahelise jooksva informatsiooni vahetamine toimub nende vastavate sekretariaatide kaudu. Artikkel 8 Balti Assamblee omab õigust väljendada oma vaateid tähtsamate Balti koostöö küsimuste kohta istungitevahelise perioodi vältel. Artikkel 9 Balti Ministrite Nõukogu ja Balti Assamblee püüdlevad vastastikku kasuliku koostöö arendamisele Põhjamaade Nõukogu, Läänemeremaade Nõukogu ja teiste riikidevaheliste organisatsioonidega, pidades meeles piirkondliku koostöö tähtsust Euroopa integratsiooni-protsessis. Artikkel 10 Käesolevat kokkulepet võib parandada Balti riikide vastastikusel nõusolekul. Enne Balti riikide parandustega nõustumist on Balti Assambleel võimalus väljendada oma seisukohti. Artikkel 11 Balti riigid võivad käesoleva kokkuleppe lõpetada pärast depositaarile adresseeritud kirjalikku teadet. Kokkuleppe lõpetamine kehtib teate edastanud riigi suhtes ning jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele kuupäevast, mil depositaar saab teate käesoleva kokkuleppe lõpetamise kavatsuse kohta. Artikkel 12 Käesolev kokkulepe kuulub ratifitseerimisele Balti riikide parlamentide poolt. Käesoleva kokkuleppe originaal antakse hoiule Eesti Vabariigi Välisministeeriumile kui käesoleva kokkuleppe depositaarile. Käesolev kokkulepe jõustub 30 päeva jooksul pärast viimase teate saabumist, mis informeerib vajalike siseriiklike juriidiliste protseduuride täitmisest. Koostatud Tallinnas 13. juunil 1994. a. ühes eksemplaris eesti, leedu, läti ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgenduserinevuste korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Eesti Vabariigi nimel Leedu Vabariigi nimel Läti Vabariigi nimel Mart LAAR Adolfas SLEZEVICIUS Valdis BIRKAVS Õiend Akti metaandmed parandatud ja täiendatud.